Suurbritanniasse tööle: kuidas äpardusi ennetada

Seljataga on esimene suvi, kui eestlased pääsevad Suurbritanniasse tööle ilma eelnevalt tööluba taotlemata. Tõsi, kauemaks kui üheks kuuks jäädes kehtib kohustus end riigiametis registreerida (ja see maksab!), kuid üldiselt ole ainult mees ja leia endale sobiv töökoht.

Paljud ettevõtlikud eestlased, eriti ilmselt tudengid, tulevad hea meelega Suurbritanniasse hooajatöödele nii farmidesse kui ka kohvikutesse-restoranidesse. Eriti soodne võimalus näib avanevat vahendusfirmade kaudu - see turg kindlasti ainult laieneb. Kuid ootused ja tegelikkus ei lange alati kokku.

Muidugi ei ole see üldreegel ja võib arvata, et enamik inimesi on saadud kogemusega kõigiti rahul. Saatkonnatöö spetsiifika on aga selles, et meie poole pöörduvad inimesed siis, kui midagi on viltu läinud. Paljud mured tunduvad sarnased ja üht-teist saanuks kindlasti ka vältida. Maasikakorjamise hooaeg on küll selleks korraks möödas, kuid meie mõistes juba sügaval südatalvel puhkevad siin õitsele näiteks nartsissid. Peagi need värbamiskuulutused ei ilmu!

Otsa saanud raha või kaotatud dokumendid

Saatkonna tee võetakse jalge alla enamasti siis, kui inimene on sattunud tõsisesse hätta. Kõige tavalisem põhjus on otsa saanud raha ja/või kaotatud dokumendid. Kui viimasel juhul saab konsul välja kirjutada tagasipöördumistunnistuse, siis raha osas saame aidata ainult sellega, et võimaldame ühendust võtta lähedastega Eestist, kes saaksid pangaülekande teha. Et niisugusesse olukorda mitte sattuda, tasub arvestada, et teenistus võib mõnikord osutuda loodetust tagasihoidlikumaks.

Halvemal juhul võivad katmata jääda isegi vahendus- ja sõidukulud. Põhjusi on mitu - põllutöödel pole saagikus ja seega tööjõuvajadus täpselt ennustatav (aga sama kehtib ka turismitööstuses - kui ikka ilm vilets, pole ka kohvikus kliente); konkurents teiste (ja tihti väiksemate nõudmistega) hooajatöölistega lööb palgad alla; eluolu ei vasta harjumuspärasele ja sunnib lepingut üles ütlema. Oleme ju Eestis juba jõudnud harjuda skandinaavialike sanitaaroludega ja kipume unustama, et Euroopa keskmine ei pruugi selleni küündida. Saatkond on kuulnud ka kurtmist, et siia tuldi inglise keelt praktiseerima, kuid kohale jõudes selgus, et töökaaslased on kohati lausa umbkeelsed immigrandid ja rääkida pole kellegagi.

Nutikas oleks omada nii passi kui ka ID-kaarti

Mõnikord hakkab viltu minema päris alguses. On juhtunud sedagi, et tööandja esindaja pole hoolimata kokkuleppest lennu- või rongijaama vastu tulnud või pole üksteist üles leitud. Vahendusfirmadele on makstud kopsakaid tasusid, ent kohale jõudes on kohe selge, et tingimused ei vasta oodatule-lubatule. Tihti on raske piiri vedada, kust algab lepingu või tervishoiunõuete otsene rikkumine, mille puhul on võimalik protestida (vt. lähemalt altpoolt) ja on mõtet asjade paranemist oodata, ning kustmaalt tuleb lihtsalt endale teadvustada, et töökoht ei sobi.

Leida ülevaadet vahendusfirmade taustast ning ees ootavatest tingimustest pole teab kui lihtne. Igal juhul peaks tööletulija esitama endale küsimuse, kuidas ta tuleb toime ootamatutes olukordades. Kas tal on näiteks suurlinnas üksinda orienteerumise kogemust, kas keeleoskusest piisab oma probleemide selgitamiseks jms. Mõne kõige elementaarsema turvameetme peaks kindlasti tarvitusele võtma: ostma ära ka tagasisõidupileti, vajadusel lahtise kuupäevaga; mitte lootma ainult eeldatavale teenistusele, vaid varuma pangakontole summa hädavajadusteks (enamik Eesti pangakaarte on Suurbritannias kasutatavad); paigutama oma dokumendid kindlasse kohta, tööandjal neid hoiule võtta õigust ei ole.

Nutikas oleks omada nii passi kui ka ID-kaarti, sest praktika on näidanud, et töötamise registreerimine siseministeeriumis (Home Office) võib võtta kaua aega. Harvad pole ka juhtumid, kus saadetud dokumendid on kas postis või mõnel muul viisil kaduma läinud. Sellistel puhkudel on teisest isikut tõendavast dokumendist palju abi.

Plaanides tööletulekut Suurbritanniasse, leiate kasulikku lisateavet ja registreerimiseks vajaliku taotlusvormi ka järgmistelt kodulehekülgedelt: www.ind.homeoffice.gov.uk või www.workingintheuk.gov.uk.

Tingimata kaasa topelt dokumendid

Septembris Falmouth College of Artsi vahetusüliõpilaseks läinud Selene Rebane leidis hiljuti tööd hooldajana kohalikus vanadekodus. "Pean end Home Office'is kuu aja jooksul alates tööle asumise päevast registreerima, aga pole jõudnud seda veel teha. Aga üks mu sõber, kes töötab Newcastle'is, saatis oma passi registreerimiseks ära niipea, kui tööd sai ja sai selle tagasi alles kahe kuu pärast. Seega tuleks kindlasti kaasa võtta nii pass kui ka ID-kaart, sest muidu võib juhtuda, et näiteks jõuludeks ei saagi koju minna. Pealegi minevat postiga saadetud passid sageli kaduma.

Vanadekodusse sain tööle tingimusel, et mu taust oleks rikkumata. Et selles kindel olla, tegi mu tööandja järelepärimise ühte kriminaalbüroosse, ka sinna pidin saatma originaaldokumendid. Õnneks sain need küll nädala pärast tagasi," räägib Selene.

Mõningaid kasulikke näpunäiteid

Registreerimiseks nõutavad dokumendid on:

• taotlus
  
• tööandja kiri kinnitamaks isiku tööle võtmist
  
• pass või ID-kaart
  
• 2 passipilti
  
• riigilõiv 50 naela (saab tasuda kas UK tšekiga, UK postiülekandega või krediitkaardiga).

Pärast 12kuulist katkematut (nimetatud ajavahemikul võib olla tasulisel puhkusel) legaalset töötamist saab isik täielikud õigused tööjõu vabaks liikumiseks ega pea end edaspidi registreerima. Väljastatakse ka elamisluba, mis kinnitab isiku õigust elada Suurbritannias Euroopa Liidu seadusandluse kohaselt. Samuti laienevad pärast aastast töötamist töötajale kõik kohalike sotsiaaltoetuste õigused.

Tööandja võib pärast maksude ja kindlustussummade mahaarvamist töötasult kinni pidada ka töötaja ülalpidamis- ja sõidukulud. Siin aga kehtestab seadus piirangud. Enne vastava lepingu allkirjastamist on soovitatav selles osas konsulteerida. Nõu jagavad Citizens Advice Bureau või National Minimum Wage Helpline (telefon 0845 6000 678). Tööaja kestus on enamiku ametite puhul samuti seadusega limiteeritud, vajadusel annab nõu Department of Trade and Industry (telefon 0845 6000 925). Kui töötaja leiab, et tervishoiu- ja ohutusnõuded jätavad soovida, siis esmalt oleks soovitatav sellest rääkida tööandjaga. Kui ka pärast seda pole märgata muutusi, on olemas Health and Safety Executive's Infoline (telefon 08701 545 550).

Kõik tööleasujad ei pea end siseministeeriumis kirja panema

Home Office'is ei pea end registreerima, kes:

• on eraettevõtjad (peavad kohe endast teavitama maksuametit - Inland Revenue - telefonil 0 845 915 4515);

• on Suurbritannias töötanud legaalselt ja jätkanud samas ametis ka pärast 1. maid 2004;

• olid 1. maiks 2004 Suurbritannias legaalselt töötanud 12 kuud või rohkem;

• on tulnud hooajalistele põllumajandustöödele enne 1. maid 2004 ja aktsepteeritud Hooajaliste Põllumajandustöötajate Programmi poolt pärast 1. maid 2004.