Julgeolekus panustab Eesti koostööle

Kristiina Ojuland, välisminister

Selle nädala alguses esitas vabariigi valitsus julgeolekupoliitika aluste (2004) projekti Riigikogu menetlusse.

Julgeolekupoliitika alustel on kahekordne roll: ühelt poolt on tegemist välispoliitilise dokumendiga, mis käsitleb Eesti tegevust rahvusvahelises poliitikas; teiselt poolt on tegemist siseriiklikku tegevust koordineeriva raamdokumendiga.

Riigikogule edastatud julgeolekupoliitika alused on järg 2001. aastal vastu võetud dokumendile. Tookord käsitleti perioodi, mil Eesti oli teel NATO ja Euroopa Liidu liikmestaatuse suunas.

Vahepealsel ajal on Eesti rahvusvaheline seisund oluliselt muutunud, muutunud on ka rahvusvaheline julgeolekukeskkond – 2001. aasta terrorirünnakud USAs ning sellele järgnenud sõda terrorismiga tõestasid taas, et rahvusvahelistes suhetes ei püsi status kunagi kuigi kaua quo ning julgeoleku tagamine on pidev protsess.

Need muutused tingisid ka julgeolekupoliitika aluste uuendamise.

Kindlustunud julgeolek

Kuulumine NATOsse ja Euroopa Liitu on Eesti julgeolekut kahtlemata kindlustanud – Eesti on saanud kaasaegsete rahvusvaheliste suhete oluliseks osaks.

Liitumisprotsesside lõpetamisega on sissejuhatav peatükk Eesti välispoliitikas suletud ning samas avatud uus, mis on eelmisest veelgi töömahukam ja vastutusrikkam.

Eesti julgeolek tagatakse kõigi sise- ja välispoliitiliste vahendite rakendamisega omavahelises kooskõlas.

Seetõttu kajastavad ka julgeolekupoliitika alused kõiki julgeolekupoliitika olulisemaid tahke, võttes vaatluse alla nii välis- kui kaitsepoliitika, sisejulgeoleku tagamise problemaatika, õigusriigi ning majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase turvalisuse tugevdamise.

Rahvusvahelised arengud on aina enam mõjutamas Eesti julgeolekut ja seega omab välispoliitika riigi julgeoleku kindlustamisel kasvavat rolli.

Eesti välispoliitilises tegevuses oma julgeoleku kindlustamisel on võtmeroll kuulumisel NATOsse ja Euroopa Liitu, tihedatel kahepoolsetel suhetel liitlaste, eelkõige Ameerika Ühendriikidega ning aktiivsel osalemisel Läänemere regiooni julgeolekukeskkonna arendamises.

Oluline roll on ka Eesti tegevusel teistes rahvusvahelistes organisatsioonides – ÜROs, OSCEs, Euroopa Nõukogus jt. Nimetatud tegevussuunad omavad igaüks eraldi suurt tähtsust ning samas on Eesti välispoliitika terviklik vaid kõigi kooskõlas.

Eesti kuulumine NATOsse kindlustab riigi sõjalise julgeoleku ja võimaldab tulemuslikult osaleda rahvusvahelises julgeolekukoostöös ning kõige otstarbekamalt tagada Eesti kaitse. Ühinemine Euroopa Liiduga on samuti Eesti julgeolekut kindlustanud ning ühtlasi suurendanud Läänemere regiooni ja kogu Euroopa turvalisust.

Kuigi tegemist on kahe erineva liiduga, on täielik osalemine Euroopa rahvusvaheliste suhete süsteemis võimalik vaid mõlema teineteist täiendaval koosmõjul.

Kuulumine NATOsse ja Euroopa Liitu ei vähenda Eesti jaoks kahepoolsete julgeolekupoliitiliste suhete olulisust: riigid on endiselt rahvusvahelise poliitika keskmes ning sellest, juba Thucydidese ajast teada olevast faktist möödavaatamine oleks parimal juhul vaid enesepetmine.

Seetõttu on tihedad kahepoolsed suhted liitlastega jätkuvalt Eesti välispoliitika põhisuundade seas olulisel kohal. Täpselt nii, nagu riikide roll rahvusvahelistes suhetes, ei tohiks kellelegi üllatuseks olla ka USA asend tänapäeva rahvusvaheliste suhete struktuuris.

USA on Eesti liitlane ja seega on ka tihedad julgeolekupoliitilised suhted Washingtoniga oluline osa kahepoolsete suhete raamistikust.

Ärksalt ja avasilmi

Nii nagu Eesti tegevus erinevates rahvusvahelistes organisatsioonides aitab kaasa globaalse ja üleeuroopalise julgeoleku kindlustamisele, peame tegelema ka Läänemere piirkonna julgeoleku kindlustamisega.

Stabiilsus, demokraatlike väärtuste kindlustumine ja rahvusvahelise koostöö areng selles piirkonnas mõjutavad otseselt ja positiivselt Eesti julgeoleku tagamist.

Eesti peab oma julgeoleku tagamiseks tegutsema ärksalt ja avasilmi – julgeolekupoliitikas ei saa väikeriigid enesele illusioone lubada. Eesti aktiivne välispoliitika jätkub ka NATO ja Euroopa Liidu liikmena ning see nõuab aina enam tööd, vaeva ja ressursse.