Priit Kolbre: Mis juhtus Cancunis WTO ministrite konverentsil

Priit Kolbre, välisministeeriumi kantsler

Septembri teisel dekaadil Cancunis (Mehhiko) toimunud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) viiendat ministrite konverentsi on nimetatud läbikukkumiseks. Vastu ei suudetud võtta otsuseid põhimõtete kohta, mille alusel tuleks lõpule viia käimasolev Doha kaubandusläbirääkimiste voor.Mis juhtus ja missugused mõjud on Cancunis toimunul maailmamajandusele?

Kõigepealt peab tunnistama, et ootused Cancuni tulemuste suhtes ei olnud WTO liikmeskonnas ka enne konverentsi kuigi kõrged. Tegemist oli siiski n-ö vahekonverentsiga, mis pidi tegema esimesi kokkuvõtteid kaks aastat tagasi alustatud Doha läbirääkimiste vooru senistest tulemustest.

Meeldetuletuseks - Doha vooru lõpptähtajaks on ametlikult 31. detsember 2004.

Suured lootused

Siiski tekkis mõni nädal enne Cancuni kohtumist lootus, et suudetakse teha ka sisulisi otsuseid.
Nimelt jõudsid augusti keskel kaks maailma suurimat kaubandusjõudu - USA ja Euroopa Liit - kokkuleppele põllumajandussaaduste ning tööstustoodete kaubanduse edasise liberaliseerimise põhimõtete osas.

Ühiselt leiti, et nii langusfaasis oleva maailmamajanduse ergutamiseks kui ka arengumaade toetamiseks on tarvis täiendavalt oma turge avada ja põllumajandustoetusi alandada. See kokkulepe lõi aluse positiivse tulemuse saavutamise võimalusele Cancunis.

Läbirääkimised põllumajanduse ja tööstuskaupade turgude avamise, kaubandusregulatsioonide ühtlustamise (investeeringud, konkurents, riigihangete läbipaistvus, kaubandusregulatsioonide lihtsustamine), teenuste kaubanduse liberaliseerimise ning arengumaade toetamiseks rakendatavate erimeetmete üle moodustavadki Doha vooru põhisisu.

Cancuni konverents, nagu sellised konverentsid ikka, algas liikmesriikide positsioonide esitamise ja selgitamisega. Alles eelviimasel päeval, laupäeval, 13. septembril algasid tõsised kompromissiotsingud.

Sel päeval kestsid kõnelused kella 4ni hommikul ning vaatamata sellele, et konsensusele ei oldud jõutud, oli pühapäeval õhkkond konverentsikeskuses sagimist täis ning ootusärev.

Seda üllatavam oli teade, mis pärastlõunal levis koridorides kulutulena ning millele järgnes WTO-vastaste jõudude võidukisa: läbirääkimised on läbi kukkunud ning eesistuja on konverentsi lõpetanud!

Osavõtjate nägudelt peegeldus hämmeldus ja arusaamatus sündmuste sellise käigu üle ning koridorides lendlesid korduvad küsimused: miks, kes, kuidas nii äkki, kes on süüdi, kas see on vaid läbirääkimistaktika?

Süüdlasi ei ole

Organisatsioonis nagu WTO ei ole mõtet raisata aega süüdlaste otsimisele. Sel lihtsal põhjusel, et süüdlasi ei ole. On erinevad huvid, on erinevad poliitilised ja majanduslikud põhjused, on erinevad ajad ja ei saa süüdistada neid, kes on enda asja eest väljas.

Tuletagem meelde, et WTO teeb otsuseid konsensuse alusel ning edasiliikumiseks on vaja kõigi 146 liikme nõusolekut.

Organisatsiooni 146 liiget teevad kõik selleks, et oma parima äratundmise järgi saavutada oma riigile parimad tulemused ning teatud küsimustes lihtsalt puudub ühisosa 146 erihuvi vahel.

Samadel põhjustel ei ole mõtet süüdistavat pilku suunata läbirääkimiste eesistuja, Mehhiko välisministri poole, kes valmistas oma otsusega üllatuse või isegi shoki nii 5000 delegaadile, 3000 ajakirjanikule, 2000 valitsusvälise organisatsiooni esindajale kui ka tuhandetele tänavaprotestijatele.

On mõttetu veeta öid akendeta läbirääkimisruumides, pikendada konverentsi päeva võrra, muuta lennupileteid, kui on selge, et läbirääkimispositsioonid ei ilmuta mingisugustki märki üksteisele lähenemisest ja valgust tunneli lõpus ei paista.

Parem on leppida teadmisega, et organisatsioon ei ole veel valmis antud ajahetkel edasi liikuma ning teha järeldused saadud kogemusest.

Teine võimalus on otsida kaotajaid ja võitjaid. Siin on minu jaoks olukord natuke ühemõttelisem.

Olen veendunud, et kuna Cancunis tehtud otsus on sisuliselt otsus viivitada edasiminekuga kaubandusreeglite arendamises ja kaubanduse edasises liberaliseerimises, on kaotajateks kõik ja võitjaks mitte keegi.

Nõustun ELi kaubandusvoliniku Pascal Lamyga: «Ei jätku sõrmi, et Cancuni kaotajaid üles lugeda.»

Milleks Eestile WTO?

Paljud võivad küsida, milleks Eestile üldse WTO, kui me liitume Euroopa Liiduga? Esiteks, WTO on ainus ülemaailmne organisatsioon, mis reguleerib rahvusvahelist kaubandust.

Teiseks, Euroopa Liidu liikmesriigid on kõik WTO liikmed ja kuigi ELi seisukohti väljendab läbirääkimistel Euroopa Komisjon, on just ELi liikmesriigid need, kes kaubanduspoliitikat kujundavad.

Ehk lihtsamalt öeldes, ELi väliskaubanduspoliitika ning seisukohad WTOs on ELi liikmesriikide huvide ühisosa.

Ehkki selle ühisosa kujundamiseks tuleb vahel minna kompromissile, on läbi ELi liikmesriikide ühise toetuse ja komisjoni tugeva hääle oma huvide kaitsmiseks WTOs märksa tugevam kõlapind.

Viimane on eriti oluline argument väikeriikidele nagu Eesti.

Eesti positsiooni kujundamisel ELis väliskaubandusküsimustes on oluline roll pea kõigil Eesti ministeeriumidel ja nende allasutustel.

Lisaks, ja mis veelgi olulisem, on meie väliskaubandushuvide läbilöömise ainsaks ja parimaks võimaluseks tihe vastastikune koostöö erasektoriga.

Rõhutan veel kord, et erasektori poolt, sh ettevõtlusorganisatsioonide ning erialaliitude poolt tulenevad seisukohad on asendamatuks ning kõige väärtuslikumaks argumendiks rahvusvahelistel läbirääkimistel ja väliskaubanduspoliitika kujundamisel.

Mis saab edasi?

Eelmine WTO tõsisem läbikukkumine toimus 1999. aastal Seattle’i ministrite konverentsi ajal, mil tänavarahutuste, poliitiliste ambitsioonide ja veel saja muu faktori tulemusena lahkuti konverentsilt ilma tulemusteta - väsinuna, ent õnnetutena.

Seekord oli lahendus kindlasti parem. Suhteliselt asjalikud ettepanekud on laual. Voor jätkub. Viha ei peeta. Järgmised töötähtajad on paigas. Vigadest õpitakse.

Organisatsioonist, mis loodi 1940ndatel ning mille arengus toimus tõsisem edasiminek alles 1995. aastal lõppenud Uruguaj vooruga, ei saa alati oodata seitsmepenikoormasamme.

Peaasi, et suund on õige, ja olukorras, kus 146 riiki peavad ühtset rivisammu astuma, tuleb ka väikest ebalevat edasiliikumist piisavalt hinnata.

Cancuni kõnelused andsid vaatamata sisuka lõppdokumendi puudumisele piisavalt hea pildi, kus võiks võimalik kokkuleppe piir erinevate huvide vahel olla.

Nüüd on kõigi WTO liikmete ülesanne see realiseerida ning mitte kaotada silmist meie kõigi lõppeesmärki - avatud, õiglast, läbipaistvat ja võrdset kaubandust kõigile osalejatele.

Lootust, et Dohas püstitatud eesmärkide saavutamise osas lõpuks kokkuleppele jõutakse, annavad Maailmapanga arvutused.

Need näitavad, et Doha läbirääkimiste vooru tähtaegsel lõpetamisel saab maailma majandus 2015. aastaks 520 miljardit USD lisasissetulekut ning 144 miljonit inimest pääseks välja vaesusest.