Ühinemine ELiga pole liitumine liitumise pärast

SL Õhtuleht, 17.03.2003

 

Kristiina Ojuland

välisminister

 

Mida lähemale 14. septembrile, seda rohkem hakkab kostma Euroopa Liiduga (EL) liitumise poolt- ja vastulauseid. On tänuväärne, kui lugejate ette tuuakse argumenteeritud seisukohad, rahulikud ja ausad analüüsid. On aga natuke kurb, kui rahvast hullutatakse kontekstist välja rebitud lausekatketega, mida on vürtsitatud meelevaldse tõlgendusega. Just nii juhtus minu intervjuuga, mis ilmus 10. märtsil Soome ajalehes Kauppalehti - taustast rebitud lause võis tekitada eksliku mulje, justkui oleks Eesti liitumisel ELiga ainsaks muutuseks hinnatõus.

Ühinemine ELiga pole liitumine liitumise pärast, asi või eesmärk iseeneses. Meie liitumine selle võimsa ühendusega on põhjendatud siis, kui sellest võidab iga Eesti elanik, kui paraneb riigi rahanduslik, majanduslik, sotsiaalne, kultuuriline ja julgeolekualane olukord. Peaaegu viis aastat kestnud läbirääkimiste jooksul on Eesti välja võidelnud just niisugused liitumistingimused. On jäänud veel pool aastat arutleda ja kaaluda, kas võtame need tingimused ja võimalused vastu või loobume ja lööme käega.

ELiga ühinedes väheneb tööpuudus

Minu käest on tihti küsitud, kas ELiga liitumata oleks Eesti iseseisvam. Olen vastanud ausalt: kui me jääme välja ühendusest, kuhu me oleme kultuuriliselt ja ajalooliselt tegelikult sajandeid kuulunud, võime tõesti algul saada näiliselt enam otsustusvabadust; kuid pikas perspektiivis jääme üksi ja meil puuduvad igasugused võimalused mõjutada Eestit kaudselt või otseselt puudutavaid otsuseid ning arenguid. Päevapealt ei juhtuks midagi katastroofilist. Kui kauaks meie iseseisvust sellisel juhul aga jätkuks, on omaette küsimus.

Liitumiseteemadel mõtisklevad inimesed küsivad sageli ka seda, mille poolest on Eesti tulevik ELita kehvem. Millistest muutustest jääme ilma, kui otsustame ELiga mitte liituda? Toon lühidalt välja mõned võimalikud arengusuunad, mis kaasneksid meie kõrvalejäämisega EList.

Mitteliitumine oleks valus löök meie tööhõivele. Eesti 1,4 miljonist elanikust töötab praegu vaid umbes kolmandik. Ülejäänud osa elanikkonnast moodustavad pensionärid, lapsed, õppurid ja töötud. Tööpuuduse leevendamine ilma ressurssideta pole aga võimalik. Suur vajadus lisavahendite järele valitseb just võitlemises pikaajalise tööpuudusega. Inimestele tuleb tagada ettevalmistus ja vajaduse korral ka ümberõpe, mis ei sunniks neid riigi poolt ülalpeetava seisusesse, vaid võimaldaks ise hakkama saada. ELi liikmena on meil võimalik kasutada hariduse, kutseõppe ja täiendõppe koostöö-programmide vahendeid, mis suurendavad meie võimalusi märgatavalt.

Kui meie lähemad naabrid - Läti, Leedu, Soome, Rootsi - kuuluvad ELi, meie aga mitte, siis on tõenäoline, et välisinvesteeringud Eestisse vähenevad või isegi peatuvad. See omakorda pärsib majanduskasvu ning aeglustab oluliselt uute töökohtade loomist. Eestis pole aga praegu veel piisavalt oma ressursse, mille arvelt uusi töökohti juurde luua.

ELis tõuseksid palgad kiiremini kui hinnad

Mis saab meie palkadest ja pensionidest? Jaanus Reim ja Erik Terk on väga põhjalikult analüüsinud (see analüüs on avalik ja kõigile internetikasutajatele kättesaadav), kuidas muutub Euroopa Liiduga ühinedes eestlaste palgatase. Lühidalt - aastaks 2010 peaks eestlaste palk tõusma 30% võrra. Euroopa Liidust väljajäämise korral jääks palgatõus vaid neljandiku piiridesse. Ka pensionid kasvaksid ELiga liitudes oluliselt kiiremini.

Aga hinnad? Eesti hinnad on juba praegu 60% ELi hinnatasemest ning analüüside põhjal saab väita, et liitudes kerkivad need meil edaspidi aeglasemalt kui palgad. EList välja jäädes püsivad hinnad endiselt kõrged, kuid palgataseme tõus aeglustub.

Kui ELile selja pööraksime, halveneksid oluliselt Eesti eksporditingimused - jääksime ilma võimalusest turustada oma kaupu pea poole miljardi tarbijaga ELi siseturul. Kaotaksime võimaluse parandada ELi abiga oma keskkonnaalast olukorda ja Eestil jääks saamata oluline rahaline toetus Euroopa fondidest (ja seda mitte ainult põllumajanduse sektoris). Ühinemata pole võimalust ELi abiga parandada meie infrastruktuuri, eelkõige teid. Kaotaksime igasuguse võimaluse kaasa rääkida Euroopat - ka meid ennast - puudutavates otsustes, jääksime sõltuma teistes pealinnades teiste riikide poolt tehtavatest otsustest.

Kindlasti pole Euroopa Liit täiuslik ühendus. Seal on terve hulk muutmist väärivaid asju, leidub kohmakat asjaajamist ja dubleerimist. Kuid analüüsid näitavad, et EList väljajäämine tähendaks Eestile tunduvalt aeglasemat ja vaevarikkamat arengut. Eeltoodud võimalikud arengusuunad on vaid napid näited, miks see nii on.