Eesti liigub euroliitu kolme esimese seas

Ilmunud ajalehes "Eesti Päevaleht" 6. novembril 2000
Jaanus Piirsalu

• Eesti edu pant on kohustuste täitmine, kinnitab intervjuus välisminister Ilves

• Euroopa Liit peab määrama kindlad tähtajad üleminekuperioodiks

Kolmapäeval ilmuv Euroopa Komisjoni eduraport annab Eestile häid lootusi pääseda Euroopa Liitu esimeste soovijate seas, isegi kui laienemine toimub seni teatatust väiksemas ulatuses, usub välisminister Toomas Hendrik Ilves.

Kui tugeva tõuke see annab ühinemiskõnelustel Euroopa Liiduga (EL)?

Raske öelda. Praegu on meil toetuda ainult Euroopa Liidu riikide erinevate diplomaatide sõnadele. Nemad ütlevad, et raport tuleb hää. Meie pole seda näinud. Viimast versiooni alles arutatakse. Ju siis tuleb hää, sest viimase aasta jooksul oleme ka väga palju ära teinud. Murettekitavad tendentsid, millest ma rääkisin jaanuaris riigikogus, on lakanud olemast. Me oleme just parlamendis suutnud hakata seaduste harmoneerimist kiirendama.

Juhul, kui raport on positiivne, siis peaks kinnistuma meie maine kui üks edukamaid riike ELi laienemisprotsessis. See on oluline. Kui me meenutame, kus me olime 1996-97, siis väga paljud ei tahtnud kuuldagi sellest, et Eesti võiks kuuluda esimesse laienemisgruppi. Mu elu isiklik suurim heitlus oli just 1997. aastal, kui ma üritasin veenda ELi liikmesriike ja komisjoni, et kui vaadata objektiivselt teiste kandidaatriikide ja Eesti olukorda, siis on väga raske öelda, et Eesti ei peaks seal olema.

Nüüd ilmuv suurem, põhjalikum eduraport peaks näitama, et oli õigustatud Eesti kutsumine läbirääkimistele ja Eesti on näidanud end ühe parema riigina kandidaatide seas. Praeguses seisus peaks Eesti olema esimese laienemisgrupis, isegi kui see on väiksem kui kuus riiki.

Mille poolest Eesti eristub eduraportis teistest kandidaatriikidest?

Me oleme suutnud suuresti täita neid kohustusi, mida me oleme endale võtnud. On selge, et valitsuse eesvõtmisel on eurointegratsiooni protsess saanud uue hoo sisse. Kui vaatame läbirääkimiste peatükke, siis sisuliselt oleme me teisel kohal suletud peatükkide poolest Küprose järel ja eespool teisi kandidaate. Postkommunistlikest riikidest oleme kõige rohkem peatükke sulgenud. Eduraport hindabki kohustuste täitmist, sellest tekivad erisused kandidaatide vahel.

Kui tõenäoline on, et kõiki kuut esimese laienemisgrupi riiki ei kutsuta korraga, vaid ainult näiteks kolm riiki?

Raske öelda. Kostub igasuguseid ideesid, näiteks oodata veel ja võtta siis 10 riiki korraga. Aga mõned riigid arvavad, et võiks võtta väiksema grupi ja kiiremini. Keegi ei ütle midagi ametlikult, aga seda on kuulda. Ametlikuks väljaütlemiseks on veel liiga vara. Ma usun, et järgmise eesistuja Rootsi presidentuuri ajal hakkame me nägema teatud diferentseerumist riikide vahel.

Mõned riigid siiski juba propageerivad vaikselt väiksema grupi laiendamise ideed?

Jah, aga ametlikult ei ütle keegi midagi.

Mitteametlikes juttudes mainitakse ikkagi ka Eestit nende riikide seas, kes pääseksid sisse ka väiksema laienemise korral?

Jah. Mitu ELi diplomaati on eraviisilistes vestlustes öelnud, et kõige loogilisem ja kergem oleks sisse võtta kolm riiki. See oleks kerge nii meile kui teile. EL näeks väiksema grupi puhul, et laienemine ei too mingeid suuri negatiivseid tagajärgi, samas annaks teistele aega järele jõuda ehk siis oleks nagu stiimuliks ka teistele riikidele, kes pole niipalju ära teinud. Eesti on justkui musterriik, mis näitab, et kui palju pingutada, siis on võimalik kiiresti saada Euroopa Liitu.

Miks on vähenenud Soome aktiivsus Eesti toetamisel ELi, aga tõusnud Rootsi oma?

Soome poliitiline aktiivsus pole vähenenud. Soome poliitiline juhtkond ning ka teiste valdkondade esindajad on väga tugevad toetajad. Rootsi aktiivsus on aga tõesti varasemaga võrreldes tänuväärselt tõusnud.

Kas Soome teatud ärimeestele pole kasulik, et Eesti tee oleks võimalikult pikk, näiteks transiidiärimeestele?

Need, kellega mina olen rääkinud, on kõik laiendamise kiirendamise poolt. Võib olla üksikud harud siin ja seal tunnetavad isikliku kasu võimalusi, aga üldjoontes on kõige suuremad laienemise tõukajad just äriringkonnad. Mitte ainult Soomes, vaid ka Rootsis. Ettevõttetele on kasulik, et oleksime varsti liikmed, sest see kaubanduslike barjääride kaotamine on kasulik mõlemale poolele, nii liikmesriikide kui kandidaatidele.

ELis on käimas üsna tugev sisereform. Kas näete reformides kandidaatriikide jaoks negatiivseid arenguid?

Praegu midagi otseselt meid kahjustavat sääl ei ole. Siiamaani on need üsna tehnilised küsimused. Teoreetiliselt võib mõjutada väiksemate riikide seisu muudatused hääletamisprotseduurides, aga see pole veel kindel. Pigem peaks ELi tulevane struktuur eeldama arutelu, kus osalevad kõik lähiajal ELi astuvad riigid. Mulle tundub, et fikseerida, raiuda kivisse praegu uus struktuur, samas kui 3-4 aasta pärast tuleva uued liikmed, pole kõigi otstarbekam.

Briti mõjukas majandusajakiri The Economist avaldas oktoobri keskel nägemuse uuest ELi põhiseadusest, kus näiteks Euroopa Komisjoni liikmete arv väheneks. Kuidas sellesse suhtuda?

See saab töötada ainult juhul, kui komisjoni liikme kohast ei jää ilma mitte ainult väikeriigid. Samas pole Komisjon esinduskoda. On hädavajalik, et iga riik oleks juhtimises esindatud, aga ma ei tea, mis tasandil. Mina arvan, et oleks vaja midagi senati taolist, et garanteerida, et tähtsatel otsustel oleks iga riigi häälel sama kaal. Praegu on komisjonis suurtel riikidel kaks ja väikestel riikidel üks koht. Mina ei arva, et see on ideaalne lahendus. Pealegi ei tohiks volinikud tegelikult esindada komisjonis neid määranud riikide arvamust. Poliitiliste otsuste langetamisel peaks igal liikmesriigil olema võrdne arv hääli.

Kui palju loeb ELi jaoks, et Eesti tahab juba 2003 olla valmis liituma?

Võime küll öelda, et tahame olla 2003. aastal sees, aga kui läbirääkimiste protsess venib, kui võetakse väga palju aega lõpetamaks selliseid keerulisi peatükke nagu põllumajandus ja keskkond, siis me ei saagi olla ELis 2003. aastal, vaid peame endiselt läbirääkimisi. Kõik sõltub liikmesriikide tahtest läbirääkimiste peatükid lõpule viia. Mõned riigid lihtsalt ei taha poliitilistel põhjustel käsitleda ühist põllumajanduspoliitikat kiiresti, kuna see on tundlik teema ja nad ilmselt kaotaksid põllumeeste toetuse. On riigid, kes kardavad tööjõu vaba liikumise peatüki sulgemist. Me pole seni selliste peatükkidega sisuliselt veel tegelenud.

Edasiminekuks on vaja, et EL omalt poolt langetaks poliitilised otsused üleminekuperioodide osas. Siis saame meie ja teised kandidaatriigid planeerida, mis edasi juhtub. Kui EL ütleb, et me anname mingis küsimuses 15-aastase ülemperioodi, siis me planeerime oma eelarvet vastavalt. Näiteks keskkonnküsimused, kus vaja teha väga suuri kulutusi, et jõuda vastavusse ELi nõuetega. Kui saame lühikese üleminekuperioodi. siis me peame planeerima kohe väga suuri kulutusi. Kui see on pikem, siis me ei pea niipalju. Aga me peame seda varsti teadma, sest muidu läheb meil väga raskeks.

Teid on pidevalt näidatud kui Balti koostöö lõhkuja. Kas Balti riikide vahel puudub tõhus koostöö?

On kaks müüti, mida ma tahan ümber lükata. Üks on, et Balti koostöö on nõrk. Mitte üheski Euroopa koosluses pole näiteks sellist reaalset sõjalist koostööd nagu Balti riikide vahel – ühine õhuseirekeskus, ühine rahuvalvepataljon, ühine rahuvalve õppekeskus, ühine sõjaväeakadeemia, ühine miinilaevastik. Sellist koostööd me mujal ei näe.

Teine müüt on, et eksisteerivad mingid ühesugused Balti riigid. Kui minna Kesk-Euroopast kaugemale, siis ei suudeta meid eristada. Friisimaa saartel elavad protestantlikud hollandlased on väga teistsugused kui Luksemburgis elavad katoliiklased, kes räägivad vabalt saksa ja prantsuse keelt. See ei tähenda, et Beneluxi riikide vahel poleks tugevat koostööd. Me oleme erinevad riigid, nii nagu on eri riigid Madalmaad, Belgia ja Luksemburg.

Kui Itaalia president tuli siia ja sõitis Roomast ära, siis reporter küsis talt lennuväljal: kuhu te lähete, härra president, ja president vastas: ma külastan balti riiki. Ma ei saa aru, miks peaks kedagi häirima, kui ma räägin, et meie ajaloolised, kultuurilised väärtused ja sidemed on põhjamaised. Leedu nüüd juba endine välisminister rääkis neli aastat, et Leedu on Kesk-Euroopa riik. Ja tal on jumala õigus, kui ma vaatan leedu usku, ajaloolisi traditsioone, arhitektuuri.