OSCE missioon ja selle tegevuse lõpetamine Eestis
Intervjuu välisministeeriumi asekantsleri, suursaadik Väino Reinartiga
Peeter Kaldre: OSCE missioon valmistub lõpetama oma tegevust nii Eestis kui Lätis ning see küsimus tuleb arutlusele OSCE Alalises Nõukogus. Lätis loodetakse OSCE missioon sulgeda 20. detsembril, millal on Eesti küsimus arutlusel ja millist tulemust on oodata?
Väino Reinart: OSCE Alalise Nõukogu päevakorras pidi Eesti missiooni juhi esinemine olema selle nädala neljapäeval, kuid OSCE Eesti missiooni juht pr. Doris Hertrampf ettepaneku see kahe nädala võrra edasi lükata ja minu teada peaks see arutelu nüüd toimuma 13.detsembril.
Kas keelenõude kaotamine on tõepoolest see kõige viimane OSCE nõudmine?
OSCE missiooni poolt jälgitavaid küsimusi on arutatud juba pikka aega. Austria eesistumise ajal kaks aastat tagasi lepiti kokku viimased küsimused, millega OSCE peaks Eestis tegelema ja nendest küsimustest on keelenõuete kaotamine tõepoolest kõige viimane. Kahtlejad võivad lugeda OSCE Eesti missiooni juhi suursaadik Doris Hertrampfi poolt antud intervjuusid, kus ta ütles selgelt, et kui keelenõuded on valimisseadusest välja võetud, ei näe tema enam mingit olulist rolli, mida OSCE missioon võiks Eestis veel täita ning ta teeb OSCE Alalisele Nõukogule ettepaneku mandaati enam mitte pikendada.
OSCE missioon on Eestis tegustenud alates 1993. aastast Kas saab tuua näiteid, milliseid otsuseid on Eestis langetatud OSCE näpunäidete põhjal?
Kõige rohkem laineid löönud küsimustest nimetaksin ma nn. kodakondsuseta laste küsimust, kus OSCE meile tõepoolest natukene nõu andis. Samuti jälgisid nad tähelepanelikult ka keeleseadusest tulenevat erasektori keelenõuete kehtestamise küsimust.
Millistes riikides on OSCE veel tegutsenud ja oma missioonid edukalt lõpetanud või on Eesti ja Läti esimesed?
Sellele võib mitut moodi vastata. Nime poolest on OSCE missioon lahkunud Ukrainast, kuid samas peetis seal vajalikuks teistsuguse esindatuse – projektikoordinaatori kohalolu, kes võiks Ukrainas ellu viia erinevaid tsiviilühiskonna tugevdamisele suunatud projekte. Võib vaielda, kas missioon Ukrainast on lahkunud või lihtsalt ümber nimetatud. Sellist olukorda, kus OSCE missioon ise ütleb, et meil ei ole siin enam midagi teha, pärast seda kui konkreetsed küsimused on lahendatud, mulle ei meenu.
Milline on Eesti seisukoht, kui missioon leiab, et ei soovi veel oma tegevust siin lõpetada? Kas Eesti katkestab missiooni tegevuse siis ühepoolselt?
Seda varianti ei ole põhjust praegu üldse arutada, sest OSCE esindajad on selgelt välja öelnud, et kui viimane nõue saab täidetud, siis nad teevad ise ettepaneku missiooni lahkumiseks ja ma arvan, et nii ka läheb. Meil ei ole põhjust OSCE esindajate sõnades kahelda ning spekuleerida, mis saab siis, kui läheb teistmoodi.
Välispoliitika
- Välispoliitika eesmärgid
- Julgeolekupoliitika
- Suhted teiste riikidega
- Äridiplomaatia
- Euroopa Liit
- Inimõigused
- Regionaalne koostöö
- Suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega
- Välismajandussuhted
- Arengukoostöö ja humanitaarabi
- Strateegiliste kaupade kontroll
- Välislepingud
- Euroopa Inimõiguste Kohus
- Euroopa Liidu Kohus
