Eesti virtuaalsaatkonnas räägiti välisministri välispoliitika ettekandest

Tere lugupeetud avatarid ja head külalised!

Välisminister Urmas Paet kõneles täna Riigikogule meie välispoliitikast. Jutustan selle teile nüüd ümber ja pärast vastame koos Grid Blinkeriga küsimustele.

Esmalt rääkis välisminister Paet julgeolekuolukorrast maailmas ja Eesti sammudest selle tugevdamisel.

Hinnates olukorda Afganistanis, tõdes välisminister, et kuigi näiteks majandus- ja hariduselus on märgata edasiminekuid, on probleeme seal endiselt palju. Eesti jätkab NATO kõige tähtsamal operatsioonil Afganistanis koos partneritega julgeolekuolukorra parandamist. Pikemas perspektiivis on väga oluline Afganistani enda julgeolekujõudude ülesehitamine, see on ka väljumisstrateegia üks alustalasid.

Meie arenguabi on mitmekordistunud, peamiselt panustame meditsiinisektorisse. Lisaks lähetame sellel aastal Kabuli ka politseieksperdi ning Helmandisse meditsiinieksperdi.

Iraagis on USA väekontingendi suurendamine alates 2007. aasta kevadest koos USA tõsiste diplomaatiliste pingutustega toonud märkimisväärset edu. ÜRO peasekretäri selle aasta jaanuaris avaldatud raporti kohaselt on julgeolekupoliitiline olukord Iraagis endiselt raske, kuid võrreldes varasemaga võib täheldada vägivallalainete tunduvat vähenemist.
Urmas Paet kavatseb enne suve Iraaki külastada ja kohtuda sealsete juhtpoliitikutega, et selgitada, millised on nende ootused. Iraak jääb veel kauaks rahvusvahelise tähelepanu keskmesse ning me arvame, et ka Eesti peaks jätkama oma abi nii kaua, kuni Iraaki saabub stabiilsus ja kuni Iraak meie abi soovib.

Lähis-Idas on olukord alati keeruline. Eesti aitab omalt poolt kaasa Palestiina riigi tekkimisele ja edasiste relvaaktsioonide ära hoidmisele Iisraeli elanike vastu. Selleks annetame Palestiina–Iisraeli rahuprotsessi toetamiseks kolme aasta jooksul ligi 11 miljonit krooni, mis on seni meie suurim panus üleilmsete konfliktide lahendamisel.

Meil on heameel, et meie võimalused Lähis-Ida kirjul poliitikamaastikul kaasa rääkida on aastatega tunduvalt paranenud, eriti aga nüüd, mil meil on oma diplomaatilised esindajad ning peagi saatkonnad Tel Avivis ja Kairos.
Maailma ja Euroopa murelaps on endiselt Aafrika.

Mida on teinud Eesti Aafrika toetuseks? Osalesime eelmisel aastal Euroopa Liidu valimisvaatlusmissioonidel. Aitasime Sudaani miljoni krooniga, et leevendada seal sisepagulaste ja põgenike olukorda. Oleme osutanud abi ka Keenia sisepagulastele.

Euroopas vaatles Urmas Paet kõigepealt asjade seisu Kosovo küsimuses. Tunnustame Kosovot, kuid strateegiliselt oluline on ka Serbia osaluse tagamine piirkonna pikaajalise arengu lahendustes. Teatavasti soovib 70% serblastest Euroopaga lõimuda. Seda ei saa tähelepanuta jätta.
NATO käekäik on meile ülioluline. Laienemise küsimused on ka eelseisva NATO tippkohtumise kavas. Eeldades, et kandidaatriigid Horvaatia, Makedoonia ja Albaania jätkavad vajalikke reforme ja liitumisettevalmistusi praeguses tempos, pooldab Eesti kõigile neile kolmele riigile liitumiskutse esitamist Bukaresti kohtumisel. Samuti toetame me Gruusia ja Ukraina edasist euroatlantilist integratsiooni ja leiame, et mõlemale partnerile võiks anda liikmesuse tegevuskava (MAP-i) 2008. aasta jooksul. Esimene võimalus selleks avaneb Bukarest tippkohtumisel aprillis.

Minister rääkis ka Venemaast, öeldes, et olulisena on aktiivse dialoogi jätkumist Euroopa Liidu ja Venemaa vahel. Muidugi, dialoog ja koostöö eeldavad siiski mõlema poole tahtmist. Eesti jaoks on oluline pragmaatilise dialoogi jätkamine Venemaaga. Me liigume edasi väikeste sammude haaval, hoides lahti erinevad suhtluskanalid ning töötades kokkulepetega, mis tooksid praktilist kasu meie mõlema riigi elanikele, nagu näiteks äsja kultuuriministrite poolt sõlmitud kultuurikoostöö lepe.
Tähtis tegevusvaldkond on arengukoostöö. Kunagisest spetsiifilisest nišitegevusest on kümne aastaga kasvanud meie välispoliitika üks kõige laiaulatuslikumaid ja läbivamaid teemasid.

Meie vastutus üleilmsete probleemide lahendamisel on märgatavalt tõusnud ja seda peegeldab ka meie eelarve kasv. Välisministeeriumi hallata oleva arengukoostöö ja humanitaarabi eelarve on paari viimase aastaga kasvanud ligi üheksa korda: 7 miljonilt kroonilt 60 miljonini.

Eesti kahepoolne arengukoostöö on suunatud eelkõige neile riikidele, kus Eesti saab pakkuda kõige suuremat lisaväärtust ning kus ollakse valmis liikuma demokraatliku ja inimõigusi austava ühiskonna suunas. Meie peamisteks partneriteks on Afganistan, Gruusia, Moldova ja Ukraina.
Järgmisena lähemalt meie ülesannetest Euroopa Liidus. Üks optimismiallikaid meie jaoks oli Eesti liitumine Schengeni ruumiga täpselt kaks kuud tagasi.
Rääkides edasi viisavabadusest, siis käivad praegu tehnilised läbirääkimised USA-ga ning me loodame liituda viisavabastusprogrammiga veel selle aasta lõpuks.

Meie kohesed ülesanded Euroopa Liidus on seotud aga eelkõige reformileppe jõustamisega. Loodame, et Riigikogu kiidab leppe heaks sel varakevadel ja et lepe jõustub 1. jaanuaril 2009.

Euroopa Liidus on läbivaks teemaks ka laienemine. Eesti toetab igati Euroopa Liidu laienemist seniste kriteeriumide alusel. Sellele lisab kindlust teadmine, et kõik riigid, sealhulgas ka vanad liikmesmaad, on senisest laienemisest võitnud.

Loodame, et reformid Türgis käivituvad taas aktiivselt ja et otsustavasse faasi jõuavad liitumisläbirääkimised Horvaatiaga. Läbirääkimiste lõpp nõuab alati selget pühendumust ning tahet vajalikud reformid läbi viia, milleks soovime Horvaatiale edu. Ja pole liigne taas kord kinnitada, et oleme alati valmis Horvaatia, Türgi ja teiste kandidaatriikidega tihedat koostöö tegema ja kogemusi vahetama.

Euroopa Liit vajab ka selget ja tugevat energeetikaalast välispoliitikat. Praegune olukord, kus iga liikmesriik kujundab ise oma asjaomase poliitika, ei ole pikaajalise lahendusena hea ega toeta ka ühtse energiaturu kujunemist. Euroopa Liidu ühtne energia välispoliitika teeniks samu eesmärke, mida teenib Euroopa Liidu energia sisepoliitikagi – see tagaks imporditava energia tarnekindluse vastuvõetava hinnaga, soodustaks konkurentsi ning parandaks üleilmset keskkonnaseisundit.

Minister peatus ka Läänemere strateegial. Meie seisukoht on, et võiksime Läänemere regioonis minna EL-i siseturu arendamisel senisest kaugemale, näiteks kehtestada täieliku teenuste vaba liikumise, andes sellega eeskuju kogu Euroopa Liidule.

Teine ülimalt oluline teema, mis väljatöötatavas Läänemere strateegias peaks kajastatud saama, on Läänemere keskkonna kaitse.

Urmas Paet kõneles ka infotehnoloogiast. Uus tehnoloogia loob suhtlemiseks uusi võimalusi. Eestlastele meeldib uus infotehnoloogia.

Minister ei läinud mööda ka Second Life´ist öeldes et „loomulik oli Eesti jaoks ka avada esimeste riikide hulgas saatkond virtuaalkeskkonnas Second Life. Olen kindel, et nii saame suurepärast kogemust edukaks suhtlemiseks uue, niinimetatud II põlvkonna digitaalmaailma ja seal tegutsejatega – noorte, haritud maailmakodanikega”.

Arutati ka küberjulgeoleku teemal. Hetkel on olulisim küberkuritegude ennetamisele ja lahendamisele suunatud dokument Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse vastane konventsioon, mis jõustus 2004. aastal ja millega on ühinenud ligi viiskümmend riiki. Kutsume kõiki riike ratifitseerima seda konventsiooni, mis loob aluse õiguskoostööks riikide vahel. Lisaks toetab Eesti rahaliselt ka Euroopa Nõukogu algatust, mis aitab riike konventsiooniga ühineda ja leida sellele maailmas laiemat kõlapinda.
Aga mis eriti rõõmustav – Eestil on au olla kübermaailma juhtriikide seas NATO küberkaitse kompetentsikeskuse loomisega rahvusvahelisel tasandil, mis alustab täie võimsusega tööd sel aastal.

Minister rääkis ka välispropagandast. Aeg-ajalt võib kuulda etteheiteid, justkui puuduksid Eestil jõud ja vahendid võitluseks vaenuliku propagandaga. Ja et meie mainega on seetõttu midagi tõsiselt korrast ära.
Mõistagi on Eesti tutvustamine välisministeeriumi ülioluline igapäevatöö. Selleks loome me suhtlusvõrgustikke, teeme koostööd Eesti sees. Aasta-aastalt küpseb väärtuslik koostöö Eesti Instituudi, EAS-i ja teiste ametkondadega Eesti tutvustamisel. Sel aastal korraldavad meie välisesindused sadu kultuuri- ja teisi Eestit tutvustavaid üritusi seoses Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisega.

Kõige paremaks relvaks lauspropaganda vastu jääb endiselt sõna- ja meediavabadus. Eesti jõudmine ajakirjandusvabaduselt maailma kolme esimese riigi sekka on oluline saavutus.

Lõpetuseks tänas minister esimesi, Eestile tunnustuse taganud diplomaate. Esimese Riigikogu liige Karl Ast on kunagi Jaan Poska ja meie suurmeeste kohta öelnud: „Nende hiilgus ei paista küll tormitulena üle maakera, samuti kui Eesti isegi oma väiksuse tõttu kunagi maailmas esimesele kohale ei või tõusta, kuid oma rahva keskel on nad niisama suured kui suured suurte rahvaste keskel.”

Mida saaksime me paremat teha, kui teada oma eelkäijate tegusid ja selle eest neid tänada? Eks ikka edasi minna, hoides oma vaimu avatud ja värskena.

Nii rääkis siis välisminister täna Riigikogus. Nüüd aga kas kellelgi on mulle ja minu kolleegile Grid Blinkerile küsimusi?

K: Mis Afganistanis ja Iraagis nüüd edasi saab, kauaks sinna jääme?
V: Afgaanid kinnitavad, et rahvusvaheline kohalolek on vajalik, vastasel juhul käivituks riigis taas kodusõda.

Eestil on Helmandi provintsis üle 120 kaitseväelase. Üha enam keskendub Eesti tsiviilpanuse suurendamisele ning selleks on otsustatud saata Helmandi provintsi meditsiiniekspert, millega me välisministeeriumis aktiivselt ka tegeleme.

Iraagi osas kuulame samuti Iraagi valituse seisukohti ja konsulteerime teiste partneritega, kes seal kohal on.

K: Milline on Eesti roll kliimamuutuste teema käsitlemisel rahvusvaheliselt? Kas meil on selles küsimuse mängida aktiivsemat rolli või käib ja jääb see käima eelkõige EL-i kaudu?

V: Kliimamuutuste paketti arutatakse täna õhtul valitsuse kabinetinõupidamisel, siis saame ka täpsemalt vastata

K: Mul on küsimus arengukoostöö kohta. Miks oleme arengukoostöö peamisteks sihtriikideks valinud Gruusia, Moldova, Ukraina ja Afganistani?

V: Arengukoostöö sihtriikidena oleme väljavalinud riigid, kus me oskame midagi teha ja keda me natuke tunneme.

Ja lisaks nendele kolmele Afganistani, mis lihtsalt vajab iga võimalikku panust tsiviilühiskonna ehitamisesse

K: Millised on välisministeeriumi plaanid Indias?

V: Indias töötab praegu Soome saatkonna juures konsul. Kohalolekut seal jätkame ja pikemas perspektiivis kavandame kohalolekut laiendada.
K: Ja mujal Aasia suunal?

V: Praegu oleme kohal Hiinas, Jaapanis ja Indias. Teisi riike katame nendest riikidest. Praegu rohkem plaane ei ole.

K: Kuidas hindate Sloveenia eesistumist? Ja kas Eesti oleks juba praegu eesistumisega hakkama saanud?

V: Sloveenia eesistumine on alles alanud, kuid Sloveenia osaleb EL-i poliitikas aktiivselt ja Sloveenia huvides on tugev EL, mis on ka meie huvides.
Vastu võtta EL-i eesistumine on väikeriigi jaoks tõsine väljakutse, aga vajadusel saaksime me sellega ilmselt siiski juba lähitulevikus ka ise hakkama.

K: Kui palju on Eestil välisesindusi?

V: Eestil on üle 45 välisesindust, mida on ühe väikeriigi kohta üsnagi palju.

K: Kui tihe on meie koostöö India, Hiina, Jaapaniga (teiste piirkonna riikidega)? Lisaks kohalolekule. Kas võtame ka osa võidujooksust Hiina turule?

V: Eesti ettevõtted uurivad Hiina turgu ja erinevaid delegatsioone käib Eestist Hiinas päris palju.

K: Kellega peale USA veel viisvabadust oleks oodata?

V: Töö on käimas näiteks Türgi ja Brasiiliaga.

K: Millised on Eesti plaanid seoses rahuvalveoperatsioonidega Sudaanis ja Tsaadis (kui need teoks juhtuvad saama)?

V: Sudaani ja Tsaadis ei ole hetkel plaane.

K: Kuidas hindate kaitseuuringute keskuse tegevust? Kas välispoliitika instituut ja kaitseuuringute keskus ei peaks ühinema?

V: Oleme seisukohal, et ühinemiseks ei ole praegu vajadust. Kuni mõlemad uurivad oma valdkonda ja kattuvusi ei esine.

K: Kas meil on plaanis ka Moldovasse esindus rajada?

V: Kavandame veel sel aastal diplomaadi saatmist ka Moldovasse, mis on üks neljast Eesti arengukoostöö peamisest partnerriigist.

Moldova on olnud Eesti kogemustest õppimisest väga huvitatud ning ka meie huvides on, et see riik areneks demokraatlikuks õigusriigiks, mis jagab meie ja kogu muu Euroopa Liiduga samu väärtusi.

K: Millistes valdkondades on Eesti Moldovale oma kogemusi jaganud?

V: Moldovale on Eesti jaganud kogemusi hariduse, IT ja keskkonnakaitse valdkonnas ning toetanud demokraatia edendamisel igas mõttes. Lisaks nõustab Juhan Paadam seal avalik-õiguslikku ringhäälingut.