Eesti Vabariigi 87. aastapäeva tähistamine Riias

25.02.2005

Neljapäeval, 24. veebruaril algasid Eesti Iseseisvuspäevale pühendatud üritused Riias lillede asetamisega Konstantin Pätsi bareljeefi juurde Läti Meditsiiniakadeemias, suursaadik Toomas Lukk pidas ka päevakohase kõne. Sellele järgnes pidulik lillede asetamise tseremoonia Vabadussamba jalamile, kus lisaks saatkonna töötajatele osalesid Eesti kogukonna ning Riia Eesti Keskkooli esindajad. Lilled asetati samuti Vabadussõjas langenud Eesti sõdurite mälestusmärgi juurde Ulbroka metsas.

Strasdenhofi vaherahulepingu sõlmimise ajaloolises paigas, kus aastatel 1840–1940 asus ka Eesti põhikool, toimus pidulik mälestuskivi avamise tseremoonia. See toimus Riia Linnavolikogu ja Vidzeme eeslinna täitevdirektsiooni algatusel koostöös Eesti suursaatkonnaga. Vaherahuleping sõlmiti 3. juulil 1919. aastal Eesti sõjaväe, Saksa VI reservkorpuse ja Balti Landeswehri vahel.

Koostöös Riikliku Akadeemilise Koori Latviaga korraldas saatkond Eesti Vabariigi 87. aastapäevale ja Eesti helilooja Veljo Tormise 75. juubelile pühendatud kontserdi Riia Läti Seltsi majas. Kontserdi avas piduliku avakõnega suursaadik Toomas Lukk. Kontserdil viibis Läti Vabariigi president Vaira Vike-Freiberga, kes esines samuti tervituskõnega, olles vahetult enne kontserti kohtunud ka helilooja Veljo Tormisega. Latvia esitas dirigent Maris Sirmaise juhatusel V. Tormise heliteosed: "Teelahkmel", "Ingerimaa õhtud", "Läti budoonlaulud", "Raua needmine" jt.

Kontserdile järgnes Eesti Vabariigi suursaadiku Toomas Lukki vastuvõtt, kus anti üle Eesti Vabariigi presidendi teenetemärgid. Eesti – Läti suhete edendamise eest pälvis Maarjamaa Risti III klassi teenetemärgi Nils Muižnieks ja Valgetähe IV klassi teenetemärk anti üle Elmar Johansonile kui eestluse hoidjale Lätis.

Lillede asetamine Vabadussamba jalamile