Euroopa Nõukogu peasekretäri kandidaadi Kristiina Ojulandi valimisplatvorm
Olen oma tegevuses alati pidanud tähtsaks Euroopa Nõukogu aluspõhimõteteks olnud kõrgete ideaalide ja väärtuste ning EN demokraatlike eesmärkide ja tegevuspõhimõtete järjekindlat järgimist. Seetõttu pooldan Euroopa suurema ühtsuse saavutamisele ja stabiilsuse tagamisele pühendatud intensiivse dialoogi jätkamist kõigil tasanditel, aga niisamuti ka otstarbekat, fokuseeritud ja sünergia saavutamisele suunatud rollide jaotust erinevate Euroopa institutsioonide vahel (EN; OSCE, Euroopa Liit, samuti ÜRO ja selle allorganisatsioonid). See aitab ühtlasi vältida uute eraldusjoonte tekkimist Ida- ja Lääne Euroopa vahel. Minu seisukoht on kindel: EN liikmesriigid peavad tundma end võrdsena. Samas peavad kõik EN riigid kandma ja jagama ühist vastutust organisatsiooni eesmärkide saavutamisel ning tegema selleks pingutusi.
Kandideerides EN peasekretäriks 2004-2009, keskendun oma valimisplatvormis teemadele ja tegevustele, mis on peasekretäri pädevuses, või mille edendamine eeldab peasekretäri tulemuslikku ja aktiivset osalust.
EUROOPA NÕUKOGU TIPPKOHTUMISE EEL:
KUJUNDADES ÜHISEID ARUSAAMU EUROOPA TULEVIKUST
Toimumas on ettevalmistused EN-i 3. tippkohtumiseks. Jagan arvamust, et selle töö käigus tuleks määratleda ka EN-i edasise arengu suunad ja prioriteetsed tegevused. Organisatsiooni senine tegevus vajab analüüsimist ja avameelset arutelu, kuidas edaspidi keskenduda tegevustele, milles EN-i tulemuslikkus on aja jooksul tõestamist leidnud. Loobumine mõningatest vähem olulistest tegevustest võimaldab taas tõsta organisatsiooni hajunud võimekust, võttes arvesse kiiresti areneva Euroopa vajadusi ning pidades tähelepanelikult silmas EN-i liikmesriikide valitsuste ja delegatsioonide ootusi. Tuleb näha reaalseid probleeme ning nendega tasakaalukalt tegelda.
Õigusalal pean õigeks panustada Euroopa Nõukogu järjest kaalukamale osale Euroopa ühtse õigusruumi kujundamisel ja kesksele rollile inimõiguste kaitsmisel, samuti võitluses rassisimi ja ksenofoobia vastu ning vähemuste õiguste eest. Samas tuleb igal üksikul juhul hoolikalt järele mõelda, kuidas tagada EN instrumentide toimivus.
Eelnevast lahutamatu on Inimõiguste Kohtu kiire ja tulemuslik reform. Inimõiguste Kohus peab suutma väärikalt täita oma ülesandeid, käimasoleva kohtureformiga tuleb lühendada ooteaega kaebuste läbivaatamisel, samuti ühtlustada eri riikide õigussüsteemide toimimisprintsiipe Inimõiguste Kohtu lahendite kohaldamisel. Kohtureform on jõudnud otsutavasse järku, tuleb leida ühised lahendused ja rakendada vahendid, et see kiiresti eduka lõpuni viia. Oluline on, et kõik EN liikmeriigid suhtuksid täie tõsidusega kohtureformi käsitleva protokolli kiiresse jõustamisele. Peasekretäna luban omalt poolt teha kõik vajaliku, et kohtule oleksid tema efektiivseks tegevuseks tagatud vajalikud ressursid
Sotsiaalvaldkonnas tuleb sotsiaalse heaolu saavutamisele suunatud programmide elluviimisel keskenduda valdkondadele, kus EN on võimeline pakkuma lisaväärtust ja komplementaarust liikmesriikide endi ning teiste rahvusvaheliste organisatsioonide tegevusele, pöörates sealjuures vajalikku tähelepanu Euroopa sotsiaalse turvalisuse mudelite väljaarendamisele.
Tahaksin rõhutada, et pidevalt tuleb jälgida erinevates riikides toimuvate protsesside mõju sotsiaalsele sidususele ja soolisele võrdõiguslikkusele, analüüsides ja arvestades väljakujunenud traditsioone ning ajaloolisi taustsüsteeme. EN peab tagama liikmesriikide vahel katkematu ja igakülgse informatsiooni vahetuse sotsiaalse kaitse valdkonnas.
Kultuuri- ja haridusvaldkonnas on vajalik aktiivne tegutsemine Euroopa kultuurilise identiteedi, kultuuri- ja keelepärandi kaitsmisel ning eri kultuuride ja religioonide vahelise dialoogi arendamisel, kusjuures oluline on nendesse protsessidese kaasata noori. Arvan, et veelgi rohkem tähelepanu nõuab isikute- ja kohalike omavalitsuste vaheliste kontaktide edendamine. Unustada ei tohi ka seda, et järjepidevalt on vajalik on pakkuda tuge demokraatliku ajakirjanduse ja sõnavabaduse arengule.
Jätkuvalt toetades Euroopa Nõukoguga liitunud ja liituvaid riike:
EN on viimase 15 aasta jooksul aktiivselt osalenud organisatsiooniga liitunud ja liituvate riikide abistamisel, viies läbi koostööprojekte demokraatia ja õigusriigi tugevdamiseks ning inimõiguste kaitseks. Selliseid projekte tuleb jätkata kahe- ja mitmepoolsete koostööprogrammide alusel ning koostöös teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega (EL, OSCE, ÜRO jt.). Usun, et EN tähenduse ja mõju suurenemine avab ühtlasi uusi võimalusi EN algatuste täiendavaks rahastamiseks ning selle eelarve kasvuks.
EN tegevuse korraldamisel ja edasisel tõhustamisel tahaksin toetada EN instrumentide efektiivsemat rakendamist, erinevate tegevusvormide vahelise kattuvuse vähendamist ning organisatsiooni optimeerimist, samuti taotleda kulude otstarbekuse hindamist ning kokkuhoidu, vajadusel finatseerimisskeeme korrastades.
EDENDADES TÖÖMEETODEID
EN sekretariaadi struktuuride toimimise läbiv põhimõte peab olema läbipaistvus nii juhtimises, sisulises töös kui ka personalipoliitikas. Olen arvamusel, et seniste töömeetodite uuendamisel tuleb läbi vaadata ka kõik võimalused infotehnoloogia laiemaks rakendamisteks, eelkõige eesmärgiga lihtsustada protseduure ja muuta EN enda tegevust avatumaks. E-valitsuse (e-governance) põhimõtete edendamisel peaks EN saama kogu Euroopas eeskujuks, sest minu kindla veendumuse kohaselt on e-valitsus erakordselt efektiivne meetod avalikkuse kaasamiseks otsustusprotsessi, avaliku teenuse kättesaadavuse parandamisel ja seeläbi omakorda korruptsiooni vähendamisel. Ei saa ühtlasi jätta arvestamta, et kodanikeühenduste laiem kaasamine EN-i tegevusse süvendab partnerlussuhteid ning laiendab organisatsiooni kandepinda.
MÕISTES TEISI
Minu kodumaa Eesti kuulub viimasel kümnendil EN-iga liitunud riikide hulka. Väike Eesti on ühtlasi edukalt läbi teinud kiire demokraatliku arengu ja eurointegratsiooni keeruka protsessi ning teostanud tulemuslikud reformid. Kogemus, mille olen saanud nendes arenguprotsessides osaledes, aitab mul mõista erineva taustaga riikide probleemide olemust ja vajadusi, pühenduda neile sobivate lahenduste otsimisele ning olulise tähtsusega koostöö- ja abiprogrammide käivitamisele.
TASAKAALUSTATUD GEOGRAAFILISE JA SOOLISE ESINDATUSE POOLE
Oma kandideerimisega annan toetuse EN-is esile tõstetud olulistele printsiipidele, mida siiski reaalselt ei ole seni õnnestunud järgida:
- EN-i oluliste ametikohtade täitmisel on soovitav pidada silmas tasakaalustatud geograafilise esindatust;
- EN-i oluliste ametikohtade täitmisel tuleb pidada silmas soolise esindatuse tasakaalukuse põhimõtet. Ainukese naiskandidaadina peasekretäri valimistel leian, et organisatsioon endiselt liiga meestekeskne, sest senise 11 EN-i peasekretäri hulgas on olnud vaid üks naine.
KINNISTADES VÄÄRTUSI JA LUUES VÄRSKENDAVAID PERSPEKTIIVE
EN-i edasine areng peab olema paindlik ja vastama liikmesriikide ees seisvate probleemide lahendamisele inimõiguste, õigusriigi, kultuuri- ja hariduskoostöö vallas. Pean aga eriti oluliseks, et säiliks see, mis teeb EN-ist tugeva organisatsiooni – kõigi Euroopa riikide esindatus, preventiivne töö, rahvusvahelise kohtu tegevus, ühtsete normide, standardite ja hindamiskriteeriumide väljatöötamine.
Eesti välisministrina töötades olen palju energiat pühendanud oma ministeeriumi efektiivse töö tagamisele ning olen valmis oma teadmisi rakendama ka EN sekretariaadi töö korraldamisel. Mul on hea meel tõdeda, et saan teotuda rahvusvaheliselt laialt tunnustatud ja eeskujuks olevatele Eesti saavutustele e-riigi ja avatud ühiskonna arendamisel. Nendes valdkondades on Eestil võimalik jagada oma kogemust nii avalike teenuste kvaliteedi parandamise kui ka avaliku halduse informatsioonile parema ligipääsu tagamise ja osalusdemokraatia edendamise aspektist.
Peasekretär peab EN eesmärkide elluviimisel ning ENPA ja Ministrite Komitee seisukohtade järgimisel maksimaalselt ära kasutama oma mandaadist tulenevad võimalused. Peasekretäri ametikohale kandideerides toetan värskeid arenguideid ja mõistlikke uuendusi, kuid tahan ühtaegu säilitada erapooletu hoiaku kõigi probleemide lahendamisel, et tagada kõrgetasemeline analüütiline ja tehniline tugi Ministrite Komitee ja ENPA tööle.
KRISTIINA OJULAND
Välispoliitika
- Välispoliitika eesmärgid
- Julgeolekupoliitika
- Suhted teiste riikidega
- Äridiplomaatia
- Euroopa Liit
- Inimõigused
- Regionaalne koostöö
- Suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega
- Välismajandussuhted
- Arengukoostöö ja humanitaarabi
- Strateegiliste kaupade kontroll
- Välislepingud
- Euroopa Inimõiguste Kohus
- Euroopa Liidu Kohus
