Nädal välismeedias 19.-31. mai 2008
11.06.2008
VÄLISAGENTUURIDE UUDISED
Euroopa Liit, NATO, Julgeolek
Euroopa Liit, NATO, Julgeolek
AJAKIRJANDUS
USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Skandinaavia, Soome
EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Küberkaitse, Majandus, Kultuur, Varia
Siseareng
Prime Minister Brian Cowen appealed to Irish people to vote Yes in the 12 June referendum on the Lisbon Treaty, saying EU membership had secured Ireland's independence and had been one of the reasons for the country's success in attracting foreign direct investment and creating sustainable, high-value employment and economic growth, he said. "Our place in Europe is one of the reasons behind our success," Cowen told a government-sponsored discussion forum in Dublin Castle. (Afp, 22.05)
An Irish "No" vote in a June 12 referendum on the Lisbon treaty would be bad for the whole of Europe, including Ireland, and the bloc could be stuck with an unresolved problem of institutional reform for years, Commission President Jose Manuel Barroso told the European Policy Centre think-tank. (Reuters, 26.05)
France, the Czech Republic and Sweden, who will successively fill the EU's rotating presidency from July, unveiled a 75-page outline for their shared priorities in piloting the bloc. Energy and climate, institutional reforms stemming from the Lisbon Treaty, competition and immigration policy figure among the challenges picked by the trio for their 18-month stint, according to a joint statement. "After nine months of work, we now have a large and beautiful baby," said French Secretary of State for European affairs, Jean-Pierre Jouyet. (Afp, 27.05)
France wants European leaders to adopt an EU-wide pact on asylum and migration in October and encourage "integration contracts" for legal migrants. EU leaders would pledge to strengthen the fight against illegal migration and expel more illegal migrants, as well as confirm previous EU commitments such as a common asylum policy and biometric visas. The Commission argues more migration is needed to make up for the EU's ageing population but EU states have been very reluctant to agree joint policies on economic migration. (Reuters, 29.05)
Majandus
European trade chief Peter Mandelson will face increased opposition from EU foreign ministers on Monday when he tells them how he will try to keep struggling global trade negotiations alive. New proposals from WTO mediators on how to unlock the deadlock have met with howls of protest from European manufacturers, complaining that Europe, the US and other rich economies are being asked to whittle down their import tariffs while competitors in big emerging markets, such as Brazil, China and India, will be shielded. Mandelson has insisted he will not accept a deal that is bad for Europe. (Reuters, 25.05)
Ahead of an expected meeting of ministers from WTO countries in June or July to push for a breakthrough, Europe's trade chief Peter Mandelson said he had "overwhelming support" to press on with the talks, although France, Ireland and other states with big farm interests have accused Mandelson of offering too many farming concessions in return for a WTO deal that helps EU makers of goods such as cars, textiles or chemicals and service providers. (Reuters, 26.05)
France will fully open its labour market to workers from the eight central European countries which joined the European Union in 2004. "France has decided to lift all restrictions as of July 1," President Sarkozy told a joint news conference with Polish President Lech Kaczynski during a one-day visit to Warsaw. European Employment Commissioner Vladimir Spidla welcomed Sarkozy's announcement, saying that " throwing the labour market wide open will be beneficial not only in France but also in other countries which have not yet done so." (Reuters, 28.05)
The EU Commission has agreed to a German plan on power grid unbundling that would transfer all four German high-voltage networks into a joint holding dubbed Netz. "The creation of a German grid holding is in principal an acceptable way of meeting our demands," said EU Energy Commissioner Andris Piebalgs, stressing that none of the owners should have a dominating influence on the holding, however. (Afp, 28.05)
Välis- ja julgeolekupoliitika
European Union states finally agreed on Wednesday on a mandate for launching partnership talks with Russia after addressing Lithuanian concerns over so-called "frozen conflicts" on Russia's borders. Diplomats said Vilnius agreed to the text after an annex was included stating the EU's intention to watch the situation there closely and provide its help as needed. The 27-member bloc should thus be in a position to launch wide-ranging talks on energy, political and other ties with Moscow ahead of a June 26-27 EU-Russia summit in Siberia. (Reuters, 20.05)
The European Commission hopes to reach an agreement for closer ties with Ukraine by the end of 2009, External Relations Commissioner Benita Ferrero-Waldner said at the end of an EU-Ukraine meeting, stressing that "WTO's accession... has opened the door for launching negotiations on a deep comprehensive free trade agreement as a core of the new enhanced agreement". (Afp, 22.05)
US President George W. Bush and European Commission chief Jose Manuel Barroso will attend an EU-US summit in Slovenia on June 10. The summit will focus on political and regional issues, global security as well as bilateral partnership, the presidency statement said. US Secretary of State Condoleezza Rice will also attend the summit along with the European Union's foreign policy chief Javier Solana and the European Council's current president, Slovenian Prime Minister Janez Jansa. (Afp, 19.05)
After months of internal wrangling, EU foreign ministers endorsed the negotiating mandate for a new partnership agreement with Russia. "We are not in front of some quick fix," warned Slovenian Foreign Minister Dimitrij Rupel, "but indeed the process has started and within the process of negotiations we should be able to clarify all the problems that exist between EU and the Russian Federation." The Presidency hopes a deal could be in place in two years. Others predicted that the broad deal Brussels wants on political and economic ties, including energy and trade, could take much longer to agree. (Reuters, 26.05)
A UN report which concluded that a Russian fighter jet shot down an unmanned Georgian spy plane last month was "balanced", according to the EU's Slovenian presidency. "This report is rather critical for the Russian Federation but it is not without criticism for Georgia either," Slovenian Foreign Minister Dimitrij Rupel said. "We think that those who have been found responsible should explain themselves." The report said evidence gathered by UN monitors "leads to the conclusion that the aircraft belonged to the Russian air force" and that the downing was "fundamentally inconsistent" with ceasefire accords. (Afp, 26.05)
Polish Prime Minister Donald Tusk and his Swedish counterpart Fredrik Reinfeldt will seek agreement at an EU summit next month to boost cooperation with Ukraine, Moldova, Georgia, Armenia, Azerbaijan and, subject to reforms, Belarus. "We would like to see the EU upgrading its contacts with the east at a time the EU is upgrading relations with the Mediterranean region," a Polish diplomat said. To avoid upsetting west Europeans suffering from "enlargement fatigue", the initiative stops short of giving any of the eastern partners the prospect of EU membership. (Reuters, 21.05)
Poland and Sweden proposed an EU Eastern Partnership for cooperation with Ukraine, Moldova, Georgia, Azerbaijan, Armenia and Belarus. A joint proposal submitted to EU foreign ministers did not mention the membership prospect, but said: "An offer of more profound integration with the EU should be extended to all eastern partners." It also called for "a permanent formula for multilateral cooperation" with ministerial and parliamentary meetings. EU External Affairs Commissioner Benita Ferrero-Waldner broadly welcomed the step but noted the time was "not ripe" to advance the membership hopes of a country such as Ukraine. (Reuters, 26.05)
Laienemine
The European Commission warned membership hopeful Turkey not to slip back in its reform process, saying Turkey could not afford 'another wasted year'. Enlargement Commissioner Olli Rehn welcomed a long-sought revision of a law criticised by the EU for limiting free speech, but stressed the need to uphold the law in practice and for more progress in cultural and linguistic rights, rights of women, and of trade unions. He also called for a dialogue between the government and the opposition and said it was time to resolve the deadlock between Turkey and EU member Cyprus. (Reuters, 21.05)
French President Nicolas Sarkozy said he would propose a European Union partnership with Ukraine that would lead to the republic's eventual membership of the bloc. It was the first time France, traditionally lukewarm on EU enlargement, has publicly mooted the possibility of Ukraine's membership. France takes over the EU's rotating six-month presidency on July 1. "As head of the European Council I want to propose a partnership for Ukraine so that it could finally join (the EU)," Sarkozy told the press during a one-day visit to Warsaw. (Reuters, 28.05)
Montenegro will postpone submitting its application for European Union candidate status until later this year, the country's deputy Prime Minister said. Gordana Djurovic said "Montenegro is committed to a step-by-step fulfilment of all EU recommendations" and wants to "strengthen capacities in those institutions where it is necessary." Pierre Mirel, from the Commission's Directorate General for Enlargement, said the government had decided wisely, giving no further details on the reasons. (Reuters, 27.05)
NATO plans to maintain its KFOR peacekeeping force in Kosovo even when a new EU police mission is completely deployed. "About Kosovo, it is very important now to underline that KFOR was there, is there and will stay there in its United Nations Security Council 1244 mandate. That will not change," Secretary General Jaap de Hoop Scheffer said. But he noted the importance of closer cooperation between NATO and the European Union because of the stronger EU role in Kosovo. (Afp, 23.05)
NATO Secretary-General Jaap de Hoop Scheffer said on Friday he hoped Macedonia would resolve a name dispute with Greece soon so it could still join the alliance at the same time as Albania and Croatia. The alliance is hoping to welcome in the two new entrants at a summit in Strasbourg next April and de Hoop Scheffer suggested there was still time for Macedonia. "I do hope that we might at a certain stage see three invitations," he told reporters. (Afp, 23.05)
NATO's secretary-general urged Pakistan to prevent a spillover of violence from its border region into Afghanistan and called for stronger political dialogue between Pakistan and the U.S.-led alliance. NATO's force in Afghanistan has said the peace talks Pakistan has begun with Taliban militants have led to an increase in insurgent attacks in Afghanistan. "I hope to discuss this in a very constructive spirit," Jaap de Hoop Scheffer said. "The right approach is to consider Pakistan as part of the solution, not part of the problem." (Reuters, 27.05)
NATO troops should not be left to shoulder police tasks in Kosovo, the alliance said as signs grew that a European Union plan to take over police duties there faced months of delay. "We don't want KFOR to be in the position of first responder. It is not a police force and should not be in the position of being a police force," an alliance spokesman said. (Reuters, 28.05)
The Baltic states of Estonia, Latvia, Lithuania discussed a common solution for patrolling their airspace once their NATO allies cease doing so -- possibly in 2018. "Whatever the solution, we must come to it and implement it together, all three of us," Estonia's Defence Minister Jaak Aaviksoo told reporters. By 2011 the Baltic states are required to submit proposals on what they plan to do after 2018 to ensure there are no holes in NATO's coverage in a particularly sensitive region, where airspace violations by Russia are not uncommon. (Afp, 30.05)
USA ajakirjandus kajastas president Bushi Lähis-Ida ringsõidul esile kerkinud teemaderingi ja nentis, et maailmas hakkavad kujunema uued jõujooned. USA ei pruugi varsti enam suuta võistelda üha kiiremini arenevate riikidega Kaug-Idas ja Ladina-Ameerikas. Tulevane USA president seisab seetõttu silmitsi üha suuremate väljakutsetega, tähtsaimaks neist kujuneb arvatavasti energiapoliitika. Briti ajakirjandus seevastu võttis luubi alla Euroopa Liidu positsiooni maailma geopoliitilisel areenil ja oli sunnitud tunnistama, et kuigi Euroopat piirab mitmest küljest islamimaadest lähtuv julgeolekuoht, ei ole EL seni midagi mõistlikku enda kaitseks ette võtnud. USA ajaleht The Washington Times kajastas möödunud nädalal Malaisia pealinnas Kuala Lumpuris toimunud küberterrorismi alast konverentsi, mille teema ja otsused puudutavad otseselt või kaudselt kogu maailma.
President Bushi möödunud nädalal toimunud Lähis-Ida ringreis tõi esile tema peamised ebaõnnestumised välispoliitikas ja võimalikud tulevikuohud, millega tema ametijärglane peab peatselt hakkama rinda pistma. Iisraelis tõstatas Bush taas Lähis-Ida rahuprotsessi teema ja kinnitas, et toetab endiselt kahe eraldi riigi, Palestiina ja Iisraeli, kooseksisteerimise võimalust. Kuid novembris toimunud Annapolise konverents pole andnud käegakatsutavaid tulemusi ning Bush ei ärgitanud ka seekordsel visiidil kumbagi osapoolt tegema mingeid järeleandmisi. Saudi Araabias kordas Bush USA asepresident Dick Cheney kahe kuu taguse visiidi peasõnumit, rõhutades pea sündsusetul viisil nafta tootmise kasvu tähtsust. Samas ei pakkunud Bush Liibanoni läänemeelse valitsuse peaminister Fouad Siniorale kuigi tõhusat toetust võitluses Hizbollah´ga. Bush keeldub endiselt kangekaelselt astumast kõnelustesse Hizbollah´ toetajate Iraani ja Süüriaga, ning on loonud nurjunud Iraagi-sõjaga sobiva pinnase regiooni äärmuslaste tegevuseks. Kõige suuremat peavalu hakkavad järgmisele Ühendriikide presidendile valmistama aga just Iraak, Afganistan ja Pakistan, kus tuleb sõda lõpetada ning suruda maha nii Talibani kui al-Qaeda jõud. (Juhtkiri, The New York Times, 20.05) Ühendriigid seisavad peatselt silmitsi uue maailmaga, mille jõujooned paigutuvad täielikult ümber ja vaid vähesed neist võivad toetada USA ootusi. USA välispoliitika kõige suuremaks veaks ei tulegi pidada niivõrd Iraagi sõja läbikukkumist kui hoopis mõjusa energiapoliitika puudumist. President Bush oli valmis pigem paluma Saudi Araabialt naftahinna langetamist kui omaenda rahvalt saastetasude aktsepteerimist ja kütusesäästlikumate autode kasutamist. Bush ei ole suutnud kütusekriisi lahendamiseks panna tööle maailma kõige võimsamat uuendusmasinat – USA majandust. Nüüd hakkavad järjest suuremat mõjuvõimu koguma teised riigid nagu Hiina, India, Brasiilia, tunnetades üha selgemini oma paremaid tulevikuväljavaateid. Need uued mõjuriigid käituvad USA eeskujul ning kui Ameerikal ei õnnestu luua uusi efektiivseid tulevikustrateegiaid, on peagi oodata uute võimsate majandusriikide kiiret tõusu. (Thomas L. Friedman, The New York Times, 21.05)
Ka Euroopa peab senisest tõhusamalt hakkama võitlema oma koha eest maailma geopoliitilisel kaardil. Paradoksaalsel moel kujutab Euroopa Liit endast kahenäolist moodustist. Euroopa Liidu tugevaks küljeks on olnud suutlikkus välistada oma liikmesriikide vahel igasugused võimalused sõjaks ja olla eeskujuks eduka regionaalse koostöö alal. Samas ei suuda EL vastata kiiresti muutuvatele geopoliitilistele väljakutsetele ning tal puudub konkreetne strateegia nii Lähis-Ida tuleviku kujundamise osas kui ka näiteks Doha kaubanduskõneluste juhtimisel. EL-i kodanikud naudivad hüvesid, mida julgeolek neile pakub, ning EL tervikuna meenutab turvalist Šveitsi. Ent kui Šveitsi turvalisuse tagab selle riigi piiride tagune turvaline Euroopa, siis EL-i piiritagune pole enam sugugi ohtudeta maa. Pigem vastupidi, kriisikoldeid leidub Põhja-Aafrikast Lähis-Idani ja Balkanilt Kaukasuseni, neile lisandub Euroopas endas pead tõstev islamihirm. Seni on EL elanud ja arenenud USA majanduse edutuultes, kuid pikemas perspektiivis ei pruugi see enam kasulikuks osutuda. USA välispoliitika on tagajalgadele ajanud 1.2 miljardit moslemit, ent USA-d lahutab islamimaadest Atlandi ookean. Euroopa aga puutub moslemitega kokku nii piiri taga kui iseenda piiride sees. Et kindlustada tagalat, peaks EL hakkama tõsisemalt suhtlema Kaug-Ida riikidega, mis võiksid näidata Lähis-Ida moslemiriikidele eeskuju oma moderniseerituse ja kiire arenguga. Seni pole EL-i Ida-suunaline poliitika olnud just kõige õnnestunum. Viimase mõtlematu sammu tegid Saksamaa ja Prantsusmaa riigipead Pekingi olümpiamängude boikoteerimisega. Tegelikult peaks EL julgustama Lähis-Ida riike otsima eeskuju just moderniseeritud Kaug-Idast, sest vaid siis võib Euroopa end taas turvalise Šveitsina tunda. (Kishore Mahbubani, The Financial Times, 22.05)
Kuala Lumpuris toimus möödunud nädala alguses ülemaailmne küberterrorismi teemaline konverents, kus 30 riigi ministrid arutasid, kuidas oleks võimalik suurendada globaalse küberkuritegevuse vastase võitluse tõhusust. Küberterrorism erineb tavalistest internetis toime pandavatest kuritegudest nagu identiteedirööv ja rahapettused, kuna tehnoloogia abil võib muuta ja hävitada terveid süsteeme ja infrastruktuure, haavata või tappa ning õõnestada riigi majandust ja elutähtsaid institutsioone. Küberterrorist ründab oma eesmärgi saavutamiseks arvutisüsteeme, mis kontrollivad lennuliiklust, elektrijaamu, telekommunikatsioonivõrke, sõjaväesüsteeme ja finantsasutuste toimimist. Sealjuures piisab teoreetiliselt paarist hiireklõpsust, kurjategija ise ei pruugi olla kuritööga samas riigis. Irooniline on asja juures ka see, et mida arenenuma infotehnoloogiariigiga on tegu, seda haavatavam see riik on. Eelmisel aastal langes kolm nädalat kestnud küberrünnakute ohvriks IT-riik Eesti. Nüüd kardavad samasugust ohtu ka malaislased, kuna Malaisia kasvav majandus toetub eeskätt just infotehnoloogia arengule. Seetõttu on Malaisia IT-eksperdid pannud aluse Rahvusvahelisele Mitmepoolsele Küberterrorismi Vastasele Partnerlusele (IMPACT) ning ootavad nüüd abi ja toetust ka teistelt riikidelt. (Mohd Noor Amin, The Washington Times, 20.05)
Prantsusmaa meedias leidis 21.-22. nädalal enim kajastust Vahemere Liidu temaatika, palju oli juttu ka julgeolekupoliitikast.
Prantsusmaa pakkus Vahemeremaade Liidu esimeseks eesistumisperioodiks välja kava, mille kohaselt juhiks liitu kaks esimest aastat Prantsusmaa koos Egiptusega. Euroopa Komisjon on sellele mõttele vastu. Brüssel näeb probleemi kahes aspektis. Esiteks, kahe riigi eesistumine võiks kujuneda omamoodi konkurendiks EL-i institutsioonidele. Teiseks, arvestades praegust keerulist poliitilist olukorda Lähis-Idas, oleks säärane ühisjuhtimine mitmete riikide seisukohast mõeldamatu. (Mediterranee: Bruxelles limite les visees de la France, Pierre Avril, Le Figaro, 20.05) Euroopa Komisjon korrigeerib Nicolas Sarkozy Vahemeremaade Liidu projekti. Komisjon lubab Prantsusmaal olla Vahemereliidu esimeseks eesistujaks käesoleva aasta lõpuni, see tähendab samaaegselt Prantsusmaa EL-i eesistumisperioodiga. 1.jaanuarist 2009 hakkavad uut liitu juhtima Euroopa Ülemnõukogu ja Euroopa Komisjoni presidendid. Komisjon pakub samas välja idee Euroopa ja Vahemeremaade vahelise komitee loomiseks asukohaga Brüsselis. Komitee ülesandeks oleks jälgida Vahemeremaade Liidu sekretariaadi tegevust. (Bruxelles recuse une copresidence francaise de l`Union pour la Mediterranee, Philippe Ricard, Le Monde, 20.05) Vahemeremaade Liidu idee võtab üha selgemaid piirjooni. Praeguseks on sõnastatud mitu koostöö valdkonda, kus kirjas ka konkreetsed tegevuskavad. Projektide rahastamiseks on planeeritud vahendid nii avalikust kui erasektorist. Kavas on näiteks autotee ehitus läbi Mauritaania, Maroko, Alžeeria, Tuneesia ja Liibüa. Tee peaks ühendama Vahemere äärseid sadamaid, mis hoogustaks kaubanduse arengut terves regioonis. Plaanis on ka Vahemere looduskeskkonna taastamise ja säilitamise alane koostöö ning päikeseenergia senisest laialdasema kasutamise propageerimine. (L`Union pour la Mediterranee visera des objectifs concrets, Olivier le Bussy, La Libre, 21.05)
Prantsusmaa on veidras olukorras: mängides küll NATO tegevustes olulist rolli, ei osale me ei organisatsiooni ühises juhtimises ega komiteedes. Me oleme NATOs, kuid omal viisil, ilma seda otsesõnu välja ütlemata. Säärane eripärasus tõstab meie prestiiži meie endi silmis. Kuid peame arvestama, et meie liitlasi võib see ärritada või ettevaatlikuks teha. Nõukogude oht on kadunud, selle asemele on aga tekkinud uued. Need uued ohud ähvardavad meid väljastpoolt Euroopat ja nende mõju ning ulatus on ebaselge. Jõudude vahekord Euroopa ja Ameerika vahel on jätkuvalt ebaproportsionaalne. Näiteks arengud Kosovos ei oleks saanud kunagi võimalikuks ilma Ühendriikide sekkumiseta. Ameerika tahaks, et Euroopa aitaks tal kanda suurvõimu vastutusrikast koormat. Kuid Euroopas puudub üksmeel: ühed riigid tahaks näha Euroopal olulisemat rolli maailma asjus kaasa rääkimisel ja iseseisvat, tugevat sõjaväge. Teised usaldavad USAd ega oota Euroopalt rahvusvahelistes küsimustes senisest suuremat aktiivsust.
Sarkozy tahaks formaliseerida Prantsusmaa rolli NATOs ja tugevdada Euroopa ühtset kaitsepoliitikat. Need eesmärgid täiendavad teineteist ja sõltuvad teineteisest. Esimese täitmine tõstaks Prantsusmaa – ja seega terve Euroopa – mõjukust NATOs. Teine eesmärk on seotud Euroopa poliitilise ühendamisega. Küsimus suhetest Ameerikaga lõhestab Euroopat oluliselt, seisukohtade lahknevus pidurdab ja takistab integratsiooni. Oma erimeelsustele kangekaelselt kindlaks jäädes, halvemal juhul neid isegi rõhutades, ütleme sisuliselt lahti Euroopa ühtsest poliitikast. Vaid erimeelsusi vähendades on võimalik areng ja edasiliikumine. (Alliance atlantique: en etre ou pas? Jean-Claude Casanova, Le Figaro, 22.05)
Vastavalt president Nicolas Sarkozy meeskonna poolt väljaantud „valgele raamatule”, mis käsitleb Prantsusmaa julgeolekuohtusid, peaks Prantsusmaa riigi kaitsele senisest rohkem tähelepanu pöörama. Ajaloos on korduvalt ette tulnud sündmusi, mille toimumist keegi ei osanud uneski ette näha ning kaasaegne külma sõja järgne maailmapilt on nõnda kirju, et raske on ette ennustada, millised ohud meid tulevikus tabada võivad.
Euroopa olukorda peetakse hetkel heaks ning ekspertide hinnangul on rünnak Prantsusmaa vastu vähe tõenäoline. Siiski leiavad prantslased ise, et alaline koht ÜRO julgeolekunõukogus kohustab neid suuremat tähelepanu pöörama nii enda kui kolmandate riikide julgeolekule. Tuumarelvad on valmistanud muret alates nende leiutamisest, ent tänapäeval, mil usufundamentalism ning ekstreemne natsionalism on välja murdnud kindlatest riigipiiridest, kardetakse üha enam massihävitusrelvade sattumist terroristide kätte. Prantsusmaad muudab ärevaks tõsiasi, et üha rohkem riike on juba omandanud või on välja töötamas tuumarelvi. Olukord Lähis-Idas ja Aasias on ebastabiilne. Lisaks tänastele kriisikolletele võivad piirkonnas aktiviseeruda ka juba vaibunud lahkhelid, näiteks Hiina ja Jaapani vahel. Sealsetesse konfliktidesse ei tohi suhtuda kergekäeliselt, kuna lisaks kohapeal toimuvale otsesele vägivallale võivad need esile kutsuda negatiivseid majanduslikke ja sotsiaalseid muutusi, mis mõjutaksid kokkuvõttes kogu maailma. Kolmandate riikide panus maailmas toimuvasse on suurem ka seetõttu, et USA kontroll on nõrgenemas ning Venemaa on kasutusele võtmas väga jõulist ja Lääne suhtes agressiivsusele kalduvat poliitikat.
Valge raamatu koostajate hinnangul on Prantsusmaa täiesti ette valmistamata uut sorti ohtudeks nagu küber- ja bakterirünnakud. Küberrünnakute aktuaalsust tõestasid kõige paremini vene häkkerid, kes tegelesid mitu päeva Eesti riigile strateegiliselt oluliste serverite ründamisega. Samuti kutsuvad ettevaatusele sagenenud kliimamuutustest tulenevad katastroofid ja pandeemiad. Kõike seda silmas pidades hindab presidendi meeskond Prantsusmaa valmisolu konfliktidega toime tulla ebapiisavaks ja julgeolekuringkondades on kavas läbi viia olukorda kaasajastavad muudatused. (Les nouvelles menaces contre la France, Isabelle Lasserre, Le Figaro, 29.05)
Prantsusmaa ja Saksamaa on ainsad ELi liikmesriigid, kus kehtivad siiani tööjõu vaba liikumise piirangud 2004. aastal liitunud riikide kodanikele. President Sarkozy andis Varssavis teada Prantsusmaa otsusest avada tööturg Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tšehhi, Sloveenia ja Slovakkia kodanikele. Osaliselt on tööturg teatud ametite puhul neile juba varem avatud. Statistika järgi on nimetatud riikidest saabunud kodanikele antud töölubade arv väga väike. Ajavahemikus 1.01.2005-31.12.2007 väljastati nimetatud riikide kodanikele 4850 tööluba; lisaks 30000 hooajatöölist. Suhteliselt vähese huvi põhjuseks on tõenäoliselt keelebarjäär, uute liikmesriikide kodanikud on eelistanud minna tööle pigem Suurbritanniasse. (La France ouvre son marche du travail aux Europeens de l`Est, Laetitia van Eeckhout, Le Monde, 27.05)
Kahe viimase nädala jooksul räägiti Skandinaavia meedias palju Birma ja Hiina katastroofidest ja Rootsi kaitsepoliitikast. Mitmed ministrid võtsid sõna toiduainekriisi, Soome-Rootsi koostöö ja Norra Afganistani-sõjas osalemise teemadel.
Rootsis käib intensiivne kaitsepoliitiline debatt, kuigi tundub, nagu käsitletaks pigem finantsküsimusi ja regionaalpoliitikat. Debatis peaks osalema ka välisminister, analüüsida tuleks julgeolekupoliitilisi väljakutseid lähipiirkonnas, arenguid Venemaal, võimalikku NATO-liikmelisust ja Rootsi võimet täita kaitsepoliitilisi ülesandeid nii kodu- kui välismaal. Nende küsimuste arutamisel peaks välisministril olema keskne roll. (Per Ahlin, Dagens Nyheter, 17.05) Rootsi välispoliitika vaatenurgast tuleks avalikult arutleda arengute üle Venemaal. See, mida Venemaa teeb või ei tee, mõjutab meid otseselt. Kas Rootsi väljakutsed asuvad kodus või hoopis väljaspool riiki? Loogiline oleks kaaluda NATO-liikmelisust, ometi näib Rootsi hetkel minevat teist teed. Peaminister on leidnud, et NATO-liikmelisus ei ole hetkel aktuaalne teema. Midagi ei paista muutuvat ka tulevastel valimistel aastal 2010. Rootsi kaitsedebatt käsitleb kõike muud kui seda, kuidas ja kelle eest me ennast kaitsma peaksime. (Per Ahlin, Dagens Nyheter, 21.05) Rootsi parlamendiliikmed Isabella Jernbeck ja Rolf K Nilsson leiavad, et klassikaline julgeolekuoht Rootsil puudub. See ei tähenda siiski, et mingeid ohte ei olegi. Olulisimaks küsimuseks kõikjal maailmas on energiateema, mis mõjutab otseselt Euroopa julgeolekupoliitikat. Ka Venemaalt tulevaid väljakutseid tuleb tõsiselt võtta. Kasvavat ohtu Venemaalt ei tohi ignoreerida. Kaitsepoliitika majanduslik aspekt ei tohi muutuda olulisemaks kaitsepoliitika suunast. Kaitsejõude tuleb paremini planeerida, seda nii finantside kui personali struktureerimise küsimuses. (Isabella Jernbeck, Rolf K Nilsson, Svenska Dagbladet, 22.05)
Aasia looduskatastroofides kannatanud riikide juhid on reageerinud sündmustele erinevalt. Myanmaris on valitud pea liiva alla peitmine, Hiinas seevastu on otsustatud mängida avatud kaartidega. Surnute arv Myanmaris on jätkuvalt teadmata, rahvusvaheline abi ei jõua kannatanuteni ning hunta käitub oma rahva suhtes ükskõikse diktaatorina. Nagu Myanmaris, on ka Hiinas kinnine poliitiline süsteem, mis on koondunud kommunistliku partei monopoli ümber, kuid erinevalt Myanmarist näitab Hiina juhtkond praeguses kriisisituatsioonis vastutustunnet ja tegutsemistahet. Mõne aasta eest oleks võibolla ka Hiina juhtkond reageerinud sarnaselt Myanmari kindralitele, kuid peale SARSi epideemiat nähti, et eraldatusega kaasnevad uued probleemid. Seega võtab Hiina nüüd vastu abi Venemaalt, Jaapanist, Singapurist ja Lõuna-Koreast. Loodame, et Hiina on sama avatud ka teistes olulistes küsimustes. (Juhtkiri, Politiken, 17.05) Kuidas mõjutada kinnist ja võõravaenulikku režiimi? Välisminister Jonas Gahr Støre kahtleb karistussanktsioonide tulemuslikkuses, temaga nõustub ka arenguminister Erik Solheim. Senised lääneriikide karistusmeetmed on andnud vähe tulemusi, ka Aasial puudub võim hunta mõjutamiseks. Alternatiivse strateegiana võiks turgutada Myanmari majandust läbi investeeringute ja toetuste. See aitaks luua tänapäevast keskklassi ja organiseeritud töölisklassi, mis mõlemad on demokraatia arengu eelduseks. Rahvusvahelised meetmed peaksid saama toetuse ÜRO Julgeolekunõukogult. Ka selle strateegiaga kaasneb probleeme, kuid kindlasti ei ole mõtet jätkata poliitikaga, mis lihtsalt ei toimi. (Juhtkiri, Aftenposten, 18.05)
Taani toiduaineteminister Eva Kjer Hansen leiab, et kogu maailma puudutavas toiduainetekriisis tuleks esmajärjekorras stimuleerida tootlikkuse tõusu. Kuid tootlust ei saa tõsta päev-päevalt. Lühemas plaanis tuleb tegeleda vaesusega. Pikemas plaanis aga kiirendada maakasutuspoliitika liberaliseerimist, seda nii ELis kui mujal. Suurendada tuleks ka kaubanduskoostööd. Vaid nii saame ära hoida tulevasi toidukriise. Hinnad on kui kraadiklaasi temperatuur - kui temperatuur tõuseb, ei pahandata kraadiklaasi peale, vaid hakatakse otsima haigust. (Eva Kjer Hansen, Jyllands-Posten, 21.05)
Kuigi Afganistan asub Norrast väga kaugel, tuleb mõista, et julgeoleku- ja kaitsepoliitikas ei eksisteeri enam mõisteid „kaugel“ või „ eemal“. Norra kaitseministri sõnul võivad kaugelasetsevad väljakutsed kiiresti muutuda meie endi omadeks. On oluline, et Afganistani juhitakse afgaanide endi poolt. Selle eesmärgi nimel töötamiseks tuleb tagada vastav julgeolekusituatsioon. Norra õpetab Afganistani jõude ise oma riigi stabiilsust tagama. Kas Norra kasutab selleks liiga suuri ressursse? Kogemused näitavad, et riigi julgeolek ja areng sõltuvad teineteisest. Kui tahame saavutada stabiilsust riigis, vajame iga ISAF-jõudude sõdurit. Suurimaks probleemiks on see, et rahvusvaheline tegevus on siiani olnud halvasti koordineeritud, seda tuleks parandada. (Anne-Grete Strøm-Erichsen, Dagbladet, 26.05)
Rootsi ja Soome kaitseministrid soovivad parandada sõjalist koostööd, tegutsemaks ühiselt nii lähipiirkonnas kui ka rahvusvahelistel operatsioonidel. Kaitse- ja julgeolekualast koostööd tahetakse süvendada eelkõige situatsioonis, kus Venemaa demonstreerib oma välispoliitilisi ambitsioone. Rootsi-Soome koostöös panustatakse sõjaliste jõudude ülesehitamisele, treeningutele ja ühistele materjalidele. Riigid otsivad koostööd NATOga ning finantseerivad ühiselt rahvusvahelisi operatsioone, seda näiteks Afganistanis. Lisaks jätkub ka Põhjamaade senine kaitsekoostöö. (Sten Tolgfors, Jyri Häkämies, Dagens Nyheter, 26.05)
Paavo Rautio võrdleb Venemaa ja Euroopa võitlust energiaturgude pärast monopolimänguga. Venemaa soovib, et maksuvõimeline lääs oleks Venemaa energiast võimalikult suures sõltuvuses, lääs on kaitsepositsioonis, üritades sellest olukorrast välja tulla. Naftatarnijana pole Venemaa positsioon eriti tugev: konkurente on liiga palju ning Lähis-Ida naftariigid kuulavad pigem üksteist ja USAd kui Venemaad. Gaasi osas on olukord teine. Mõned Euroopa riigid sõltuvad Vene gaasist täielikult. Hetkel võitlevad Venemaa ja Euroopa Kesk-Aasia gaasitootjate ja gaasijuhtme trassile jäävate Kagu-Euroopa maade soosingu pärast. Euroopa pakub Nabucco gaasijuhtmeprojekti, Venemaa South Streami projekti. Nabucco oleks väljaspool Venemaa haardeulatust ning tooks gaasi Euroopasse näiteks Iraanist, Iraagist, Aserbaidžaanist ja Turkmenistanist. South Streami läbiv gaas pärineks osalt samuti Kesk-Aasiast. Venemaa suurim probleem seisneb selles, et tal ei jätku juba praegu piisavalt gaasi, et müüa seda läbi kõigi olemasolevate kanalite. Teiseks probleemiks on gaasitrassid. Venemaa ei taha viia juhtmeid läbi „ebausaldusväärsete“ riikide, milleks peab põhjas Baltimaid ning lõunas Ukrainat. Euroopal on oma Nabuccoga samuti probleeme. Esimene mure puudutab gaasivarusid. Venemaa haardest väljaspool jätkub Nabucco jaoks gaasi vaid Iraanis. Iraan on aga poliitiliselt nii ettearvamatu, et temale lootes on keeruline mitme miljardi euro suurust projekti raske üles ehitada. Euroopa lubab Kesk-Aasia riikidele investeeringuid ning tulevikku, kus gaasitootjate sõltuvus Venemaast väheneks. ELi jaoks on näiteks Turkmenistani puhul probleemiks, kas gaasiäri tehes peaks silmas pidama ka inimõiguste olukorda. Probleemiks on ka riigiti erinev suhtumine Venemaasse, Vene gaasi ning ELi ühtsusesse. Euroopa vajab usaldusväärset müüjat ning ka Venemaa ei saa suhet Euroopaga katkestada, kuna tema heaolu sõltub täielikult energiakaubandusest ja hästi maksvatest lääne klientidest. (Paavo Rautio, Helsingin Sanomat, 21.05)
Vapustavad sündmused Birmas näitavad äärmuslikul moel, kui tähtis on demokraatia. Sõjaväehunta põhjustab oma rahvale tohutuid kannatusi, kuna riigis pole selle võimu valvavat või piiravat süsteemi. Demokraatia tähendust tuleb pidevalt rõhutada. Eelmise sajandi viimane kümnend tõi maailma lootuselaine, sest demokraatlik ühiskonnamudel levis kõikjal. Selle sajandi esimesel kümnendil näeme aga tagasilööke. Suurim on ehk Venemaa pöördumine demokraatlikult teelt, kuid ka Aasia hiiglane Hiina on üha tugevamini takerdunud oligarhiasse, mida ekslikult sotsialismiks kutsutakse. Demokraatia pole edenenud ka Ladina-Ameerikas, araabia maades ega Aafrikas. Osalt on tegemist demokraatias pettumisega, kuna see näis tekitavat vaid kaost, nagu juhtus Venemaal. Demokraatia on parim valitsussüsteem, kuid samas on see ka raske. Demokraatia ei tähenda vaid valimiste korraldamist, sama oluline on ka õigusriigi seaduste järgi elamine. Demokraatiat kuulutavate lääneriikide õlgadel on suur vastutus. Tulejoonel on eriti USA ja ELi liikmesriigid. Ometi ei käitu kõik traditsiooniliselt demokraatlikud riigid vastavalt demokraatia seadustele. Kõige kurvemaks näiteks on USA, kes on koos Suurbritanniaga näidanud, kui vastikuid tegusid võivad korda saata demokraatlikud riigid. Riigid jätkavad valedel põhjendustel alustatud naftasõda Iraagis, hoolimata kümnetest või sadadest tuhandetest tsiviilohvritest. Samal ajal toidab sõda lääneriikide vastu suunatud terrorismi. Ka olukord Afganistanis halveneb. Iraagi sõda peaks olema piisav näide, et demokraatiat saab edendada vaid eeskujuks olles, mitte relvade abil ning maailma lõhestavaid sõjatandreid luues. (Olli Kivinen, Helsingin Sanomat, 20.05)
Soomes on vallandunud skandaal valimiskampaaniate rahastamisest. Soome parlamendi Keskusta fraktsiooni esimees Timo Kalli tunnistas, et pole avalikustanud oma valimiskampaania rahastajaid. Valimiste rahastamise avalikkuspõhimõte on oluline, kuid praegune seadusandlus pole olnud piisav, et rahastajaid avalikkuse ette tuua. Kuna seadus ei määra sanktsioone, pole olnud tarvis seadust järgida. Soome valimissüsteem eeldab välist kampaaniate rahastamist. Poliitilise süsteemi jaoks vajalik usaldus eeldab aga, et rahastamine on avalik. Usaldust on raske luua, kui rahastajateks võivad olla varju jäävad isikud, kes tegutsevad demokraatia edendamise asemel isiklike eesmärkide ja huvide nimel. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 20.05) Kui Euroopa Nõukogu juures asuv korruptsioonivastaste riikide ühendus GRECO eelmise aasta detsembris Soome erakondade rahastamise kontrolli kritiseeris, ei pööranud poliitikud ja meediakanalid sellele eriti tähelepanu. GRECO raport sisaldas aga koguni kümme kaalukat soovitust valimisrahastamise läbipaistvuse suurendamiseks. Poliitikud on öelnud, et nad ei tea ega tahagi teada oma valimiskampaaniaraha allikaid. Selline loogika on imelik. Kodanikud ning ettevõtted jälgivad küll täpselt, kust nende pangakontole tulev raha pärit on. Vajadus kampaaniarahastamisse lisaselgust tuua ei tähenda, nagu arvataks, et poliitikud on valmis oma seisukohti müüma kui vaid summades kokku lepitakse. Läbipaistvad mängureeglid on niivõrd kinnistunud osa demokraatiast, et poliitikutele erandite tegemine ei ole võimalik. (Kyösti Karvonen, Kaleva, 21.05) Valimiskampaaniate rahastamise avalikustamise nõudmine on Soomes eriti suur seetõttu, et Soome valimissüsteem on niivõrd isikukeskne. Kampaaniad toetuvad üksikutele poliitikutele, erakondade roll on mitmete teiste riikidega võrreldes väiksem. Eelmise aasta parlamendivalimistel rahvaesindajateks valitute keskmine kampaaniaeelarve oli umbes 38 000 eurot. Ainult rahaga parlamenti küll ei pääse, kuid see aitab kõvasti. Matti Vanhaneni valitsus on valimisrahavalitsus. Ärimaailma toetus peamiselt parempoolsetele poliitikutele on kasvanud tasapisi tohututesse mõõtmetesse. Kokkulepitud mängureeglite järgimine on korruptsioonikahtluste ärahoidmiseks vältimatu. (Aimo Massinen, Turun Sanomat, 24.05)
EK asepresident ning tööstusvolinik Günther Verheugen üllatas oma Venemaa visiidil kõiki, andes Vene ajalehtedele intervjuu, mida võib tõlgendada toetusena Venemaale Venemaa ja ELi vahelises puidu tollimaksude tülis. Verheugeni sõnul pole aktsepteeritav olukord, kus mõned Euroopa riigid impordivad Vene puitu, töötlevad seda ning müüvad siis tagasi märgatavalt kallimalt. „Need riigid kohtlevad Venemaad kui Kolmanda Maailma riiki.“ Verheugeni lennukas sõnavõtt on kummaline. Esiteks leppisid Venemaa ja EL 2004. aastal kokku, et Venemaa ei sea sisse uusi kaubavahetuse takistusi ajal, mil Venemaa ja EL pole jõudnud lõpuni läbirääkimistega Venemaa WTO-liikmesuse suhtes. Teiseks pole keegi takistanud Venemaal arendada oma puidutöötlemistööstust. Kolmandaks, kui Venemaa takistab nüüd puidu väljavedu, lööb see samal ajal pinna jalge alt tema enda puiduturul ning takistab oma metsatööstuse sündi. Neljandaks, Venemaal on suur soov siduda teineteisega puidu tollimaksud ning Läänemere gaasijuhe. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 22.05) Kogu EL ekspluateerib Venemaad, koorides Venemaalt energiat ja tooraineid ning müües tagasi kalleid tooteid. Kogu maailm kohtleb Venemaad kui Kolmanda Maailma riiki. Äkki ta ongi selline. (Pekka Hakala, Helsingin Sanomat, 20.05) EK volinik Günther Verheugen üritas oma sõnavõttu õigustada ning tahtis saata Soome tööstusele sõnumi. Venemaal on tollimaksude tõstmisega tõsi taga. Volinik on veendunud, et Vene valitsus tahab luua riiki uut modernset metsatööstust. Verheugeni hinnangul mõjutab see otsustavalt Soome ja Rootsi metsatööstuse konkurentsivõimet: vaja oleks rohkem paindlikkust. Verheugeni sõnad on iseloomulikud saksa realismile, milles peegeldub Saksamaa ja Venemaa / N. Liidu sajanditepikkune ajalugu Euroopa saatuse kujundajatena. Selles mängus on Soome väike tegelane. Oma mõju avaldab Verheugeni nägemusele ka see, et ta on lähedalt jälginud Läänemere gaasijuhtme projekti. Gerhard Schröder on nimelt voliniku erakonnakaaslane ja sõber. (Arno Ahosniemi, Kauppalehti, 26.05)
Soome meedias kommenteeriti agaralt ka välisminister Alexander Stubbi seisukohta, et Venemaaga viisavabadusele üleminekut tuleks kiirendada.
Uus välisminister Alexander Stubb on asunud Soome Venemaa-poliitikat aktiviseerima teatud mõttes üllatuslikult. Välisministri hinnangul on Soome traditsiooniline liin ELi viisapoliitikas olnud liiga ettevaatlik ja pidurdav. Loomulik seletus sellele on olnud Soome ja Venemaa ühine piir ning sellest tulenevalt Soome positsioon tähtsaima kanalina pääsuks Venemaalt Schengeni-ruumi. Venemaa on soovinud innukalt võimalikult kiiresti üle minna viisavabadusele EL-iga. EL on aga vastu puigelnud, viidates Venemaa puudulikule passisüsteemile. Soomes kardetakse, et viisadest loobumine kaotaks efektiivse kontrolli Venemaalt tuleva reisiliikluse üle. Teisalt käsitlevad Soome konsulaadid aastas üle poole miljoni viisataotluse, millest lükatakse tagasi alla ühe protsendi. Kui Peterburi peakonsulaadis vaatab viisataotlusi läbi juba umbes 80 töötajat ning käsitlusajad venivad nädalatesse, on põhjust küsida, kas sellise viisabürokraatia ülevalpidamine on tõesti vältimatu. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 27.05) Välisministri sõnul ei saa Soomel olla eelarvamustel põhinevat viisapoliitikat. Stubbi arvamus on teretulnud. ELil ja Venemaal on põhjust liikuda viisavabaduse ning senisest tihedama suhtlemise suunas. ELi soov koostööd teha, võimuvahetused Venemaal ja suhetes valitsev sula tuleb ära kasutada. Kuigi Soomel on Venemaaga pikk ühine piir, ei sobi vaba liikumise edendamises põhjamaisele demokraatiale piduriroll. Üle-Euroopalise viisavabaduseni on siiski pikk tee. Schengeni riigina vastutab Soome 1300 km pikkuse ELi idapiiri eest. Venemaa sise- ja justiitsasjad pole veel sellises korras, et riigi kodanikud võiksid viisata reisida „passitusse“ ja „tollitusse“ ELi. Koostööalaste läbirääkimiste kaudu tuleks siiski pürgida liikumise lihtsustamise poole. Venemaa demokraatia areneb ELi riikide näidete varal. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 27.05) Viisavabadus ELi ja Venemaa vahel on eesmärk, mille poole tuleb püüelda. Kuid millal võiks uuele praktikale üle minna? Soome peab asja arutama avameelselt ning nõudma eeldusena, et ka Venemaa on viisavabaduseks küps. Praegu ta seda veel ei ole. Venemaa piirid endiste N. Liidu vabariikidega ei pea, kuritegevusevastane võitlus pole piisavalt heal tasemel ning probleeme on ka reisidokumentidega. Enne viisavabadusele üleminemist peab Soome saama garantii, et asi on vastastikune. Kui Vene kodanikud pääsevad ELi vaid passikontrolli läbides, peab sujuv piiriületus toimima ka vastupidises suunas. (Juhtkiri, Kaleva, 28.05) Viisavabadus on üks ELi tugevamatest trumpidest algavatel partnerlusläbirääkimistel, nii et seda ei tasu liiga vara välja käia. (Juhtkiri, Aamulehti, 28.05)
Uudisteagentuurid
Hiiumaal algas kohtuprotsess nõukogude sõjakangelase Arnold Meri üle. 88 aastast kohtualust süüdistatakse 1949. aastal toimepandud “genotsiidis”, täpsemalt 251 tsiviilisiku Siberisse saatmise korraldamises. Küüditatuist enamiku moodustasid naised ja lapsed. Arnold Meri viibis küll küüditamise ajal Hiiumaal, kuid eitab enda osalemist selles. Kokku saadeti 1949. aasta märtsis Siberisse enam kui 20000 eestlast, neist umbes 3000 suri koonduslaagreis. Ellujäänutel lubati kodumaale tagasi pöörduda 1953. aastal, peale Stalini surma. Eesti päritolu Arnold Meri võitles Teise Maailmasõja ajal Punaarmees ja sai sõjakangelasena ka Punaarmee kõrge autasu. Tema kohtuprotsess on Vene meedias palju tähelepanu leidnud. Arnold Meri nõbu Lennart Meri saadeti koos perega Siberisse esimese suure küüditamislaine ajal 14. juunil 1941. aastal. Tulevane esimene sõjajärgse vaba Eesti president oli tollal vaid 12 aastane. Lennart Merist kujunes hiljem tuline natsi- ja kommunismikuritegude hukkamõistja ja nende kuritegude toimepanijate üle kohtumõistmise pooldaja. (Un heros de guerre sovietique juge en Estonie pour “genocide”, Afp, 20.05)
Ingliskeelne ajakirjandus
Uued Euroopa Liidu liikmesriigid ei suuda täita oma kunagisi lubadusi korruptsiooniga võitlemise alal. Korrumpeerunud ametnike jaoks pole olukord iial olnud parem, sest liitumine Euroopa Liiduga on teinud ahvatlevalt kättesaadavaks suurel hulgal riigi raha. Ida- ja Kesk-Euroopa korruptsioonivastased jõud on võimetud olukorraga efektiivselt võitlema. Suurimad murelapsed on Rumeenia ja Bulgaaria. Korruptsioonivastased meetmed on edukalt rakendatavad ainult siis, kui riik suudab vähendada bürokraatiat ja lihtsustada avalikku haldust nii palju, et altkäemaksu võtmine muutub kas mittevajalikuks või väga silmatorkavaks. See on olnud edu aluseks ka Eestis, regiooni kõige korruptsioonivabamas riigis. (Corruption in eastern Europe: Talking of virtue, counting the spoons, The Economist, 22.05)
Eestis algas kohtuprotsess Nõukogude Liidu kangelase Arnold Meri üle, keda süüdistatakse väidetavalt sadade eestlaste küüditamises Siberisse 1949. aastal. Süüdimõistmise korral võib 88-aastast Merit oodata elu lõpuni kestev vanglakaristus. Sellal kui Meri venelastest relvavendi koheldakse natside peatamiseks oma eluga riskimise eest austuse ja lugupidamisega, jätkab Meri võitlemist. Venemaa kritiseerib Eesti kohtuprotsessi, sest venelaste arvates on Meri ohvriks toodud Eesti riigi keerulistele suhetele ühise Nõukogude ajalooga. (War hero faces Estonian life sentence, Russia Today, 20.05)
USA väljaanne NorthJersey.com avaldas aprilli lõpus artikli president Toomas Hendrik Ilvesest, kunagisest Leonia keskkooli kasvandikust, kes tänaseks juhib ühte IT-alaselt arenenumat riiki maailmas. Juba keskkoolipäevil osales Ilves arvutiprogrammeerimist hõlmavas matemaatikaprogrammis ning tegeles programmeerimisega ka ülikooli ajal. Naastes Eestisse, nägi Ilves peagi, et riik vajab IT-alaste teadmistega inimesi, ning tegi ettepaneku ühendada kõik koolid Eestis internetiga. See õnnestus aastaks 1997. Tänaseks on Ilves tõusnud Eesti riigipea kohale ja pidanud riigi heaks töötamiseks loobuma muuhulgas USA kodakondsusest. (Herb Jackson, From Estonia to Leonia, NorthJersey.com, 23.04)
Presidendiga ajas juttu ka väljaanne National Post. Rootsis välis-eesti perre sündinud Ilves külastas Kanadat esimest korda 14-aastaselt. Tookord elas Torontos umbes 13 000 eestlast, kes olid põgenenud sinna Nõukogude okupatsiooni eest. See oli piisavalt suur hulk inimesi, et luua võimalused kodumaa kultuuri ja keele säilitamiseks ning lootuste hellitamiseks, et ükskord tulevikus saab Eesti taas vabaks. Ilvese sõnul valitses Torontos 1960-ndatel väga tugev usk demokraatlikku Eestisse ning nii on see siiani. Eestist on vahepeal saanud NATO ja Euroopa Liidu liikmesmaa, Ilves on tänaseks selle president ning tunnistab uhkusega, et tema riiki on tituleeritud koguni kõige edukamaks postkommunistlikuks riigiks. (Peter Goodspeed, Going in and doing it yourself, National Post, 28.05)
12. mail kohtus välisminister Urmas Paet Ateenas Kreeka välisminister Dora Bakoyianniga. Kohtumisel käsitleti kahepoolsete majandussidemete arendamise võimalusi, Euroopa Liidu ja NATO laienemist, energiajulgeolekut ning Lääne-Balkanit hõlmavaid regionaalseid küsimusi. Ministrid olid ühel meelel majandus- ja turismialase koostöö laiendamise osas. Paeti sõnul on Kreeka eestlaste seas üks enamarmastatud turismimaid, eelmisel aastal külastas seda 40000 eestlast. Bakoyianni omaltpoolt kinnitas, et Eesti ja Kreeka on partnerid ja liitlased nii NATO-s kui Euroopa Liidus. (Greek Diplomatic Life, mai 2008)
Eesti üksus Afganistanis on küll väikesearvuline, ent siiani olnud pidevalt tegevuses ning kannatanud ka kahjusid. NATO uue liikmena tunneb Eesti end vastutavana alliansi ees ning hoolimata 40-kraadisest kuumusest, tolmust ja higist kinnitab kuulipildur Raul Pargma, et tunneb end siin kasulikuna nii oma riigi, NATO kui ka üksuse jaoks. Ehkki Eestil on Afganistanis ISAF-i 40 riigi seas välja panna üks väiksemaid väekontingente, on eestlased siiani osalenud ka kõvemates lahingutes. Niisama laagris istudes kogemusi ei saa. Eesti sõdurite osalemine Iraagi ja Afganistani missioonidel ei leia alati kõigi nende kaasmaalaste seas ühtset toetust, kuid vaatamata väikeriigi kasinale inimressursile on ka Eestil kanda vastutus NATO tegevuse õnnestumise ees ning kui eestlased tahavad, et neile vajadusel appi tuldaks, peavad nad ka ise olema võimelised aitama. (DPA, Estonians Ready for Battle in Afghanistan´s „Hell Land”, Deutsche Welle World, 01.06)
Saksa ajakirjandus
Vene vähemus Eestis elab justkui paralleelmaailmas. Aasta eest sai Punaarmee mälestusmärk ebaõnnestunud integratsiooni sümboliks. Eelkõige Kirde-Eestis ning Eesti-Vene piirialadel moodustab venekeelne elanikkond rahvastikust suure osa. Nõukogude ajal toodi Eestisse võõrtöölisi, kes olid eestlastega võrreldes privilegeeritud seisus. Neil polnud põhjust ka eesti keelt õppida. Pärast N. Liidu kokkuvarisemist said võitjatest kaotajad. Tehased suleti või erastati. Hästi tasustatud juhtivatel kohtadel venelased praegu eriti ei tööta, tööpuudus väheneb nende hulgas aeglasemalt kui majanduskasvust kasu lõikavate eestlaste hulgas. Aastatagused sündmused näitasid, kui sügavad on ikka veel muutustes tekkinud haavad. Professor Marju Lauristin ütleb, et probleeme vene vähemusega on ka teistes Euroopa riikides. „Venelased isoleerivad end tugevasti, liikudes vaid oma elurajoonides ning neil pole eestlastega kontakti.“ Balti riikide erinevus on teiste Euroopa riikidega võrreldes selles, et Venemaa toetab siin sellist tõrjuvat hoiakut. Moskva kasutab vene vähemust meelsasti selleks, et testida, kui suur on Euroopa partnerite toetus Balti riikidele. (Ada von der Decken, Die Zeit, 22.05)
Prantsusmaa ajakirjandus
Nõukogude ikke all kannatanud riigid leiavad, et Brüssel peaks mõistma hukka kommunismi kuriteod. Ülejäänud liikmesriikide jaoks ei ole see teema paraku kuigi aktuaalne. Professor Inese Vaidere Lätist kasutab iga võimalust probleemi teadvustamiseks Euroopa Parlamendis. Lätis nii sise- kui kaitseministri kohuseid täitnud Girts Valdis Kristovskis leiab, et EL-is on raske rääkida ühisest minevikust, sest Venemaal ja Ida-Euroopa riikides toime pandud tapatalgute vastu on ülejäänud liikmesmaade huvi vähene. Stalinismi kuritegude formaalne hukkamõist Euroopas ei leia tõenäoliselt veel niipea aset. “Need on ajaloo unustatud või vähetuntud leheküljed”. Läti eurosaadikud tellisid noorelt läti režissöörilt dokumentaalfilmi The Soviet Story, tutvustamaks kommunismi kuritegude teemat EL-is. Filmi esilinastus toimus Brüsselis, EP-s 8.aprillil. Publiku moodustasid baltimaadest pärit saadikud, taasavastades minevikku, mis on neile liigagi hästi tuttav. Balti riigid on nõudnud, et viited stalinismi kuritegudele oleks sõnastatud ka EL-i dokumentides. Seni ei ole vastav tekst liikmesriikide poolt heakskiitu saanud, kuigi sellekohane poliitiline kokkulepe ministrite tasemel on tehtud juba 2007. aasta aprillis. (Les Baltes n`oublient pas, Francois Geoffroy, L`Express, 15.05)
Soome ajakirjandus
Hiiumaal algas kohtuprotsess massimõrvas süüdistatud Arnold Meri üle. Süüdistuse järgi osales Meri 1949. aastal Hiiumaal massiküüditamiste ettevalmistamisel ja läbiviimisel. 1949. aasta 25. märstil võeti kinni 251 hiidlasest tsiviilisikut ning küüditati Siberisse. Meri ütles, et küüditamine oli ebameeldiv, kuid vältimatu. Küüditamiseta oleks valatud rohkem verd ning rahvas oleks rohkem kannatanud. (Kai Juvakka, Helsingin Sanomat, 21.05)
Ilmus Martti Turtola raamatu „Kindral Johan Laidoner – Eesti vabariigi hukk 1939–1940“ eestikeelne trükk. Turtola ütles, et tahtis oma raamatuga diskussiooni tekitada ning natuke ärritadagi, kuid näeb eestlasi siiski ohvritena. „Halvad riigipead juhtisid Eesti N. Liidu võimusfääri. Eesti rahvalt ei küsitud midagi.“ (Kai Juvakka, Helsingin Sanomat, 21.05)
Praegu suhtuvad eesti ajaloolased ja poliitikud Martti Turtola teosesse veel rahulikult. Kõige kriitilisem on olnud ajaloolane Jaak Valge, kes ärgitab Turtola raamatu suhtes skeptiline olema. Eesti Pätsi ja Laidoneri kriitikud on aga vait. See tuleneb Venemaa jõulisest propagandaveskist, mis jahvatab kogu aeg, et Eesti liitus N. Liiduga vabatahtlikult. Pätsi ja Laidoneri tõelist tähendust ongi võimalik uurida Eestis alles siis, kui Venemaa on tunnistanud stalinismi patte ja Ida-Euroopa jagamist Hitleriga. (Jorma Rotko, Kaleva, 21.05)
Kalevas ilmus intervjuu Leena Hietaneniga, kes kritiseerib Eestit teoses „Eesti külm sõda“. Hietanen väidab, et Eesti ei tunnista euroopalikke inimõigusi, vaid diskrimineerib oma kultuurilist ja usulist vähemust. Vaenu õhutajana näeb ta president Lennart Meri, kes lõi sobiva müüdi Nõukogude okupatsioonist. Hietaneni arvates on osa müüdist ja ametlikust tõest see, et aastatel 1941–1991 suhtusid venelased eestlastesse üleolevalt. Nõukogude ajal juhtisid Eestit eestlased. Alles pronksiöö rahutused tõid probleemid nähtavale. (Petri Laukka, Kaleva, 23.05)
Leena Hietaneni pamflett „Eesti külm sõda“ keskendub Eesti venelaste olukorrale. Kirjutaja muret võib tegelikult mõista. Omal kohal on Eesti rahvuspoliitika kriitika. Kuid raamat on siiski liiga mustvalge, uputatud liialdustesse ning ebausutavatesse väidetesse. Hietanen ei analüüsi, millised on Venemaa motiivid oma väikestele naabritele surve avaldamiseks. Hietanen kuulutab, et Eesti ja Läti rahvuspoliitika ohustab ELi ja Venemaa suhteid, isegi rahu maailmas. Pronkssõdur viidi Tallinna kesklinnast ära oskamatult ning Eesti pole teinud küllaldaselt vene vähemuse integreerimiseks. Nüüd on hakatud venelaste probleemide üle mõtlema. Kuid vaevalt et Hietaneni raamatu sarnased süüdistused dialoogi edendavad. (Ville Ropponen, Kaleva, 23.05)
Venemaa peab julgeolekuohuks Pihkva oblastis elavad setusid, kel on nii Eesti kui Vene kodakondsus. Julgeolekuametnikes äratavad kahtlusi just need noored mehed, kes teenivad aega pigem Eesti sõjaväes kui Venemaal ning asuvad hiljem tööle Pihkva riigiasutustes. FSB Pihkva oblasti piirivalvevalitsuse ülem Ivan Bobrjaškov kinnitab, et ametnikele pole probleem märkamatuks jäänud ning et sellesse ei suhtuta ükskõikselt. „Meil on kõigi Eestis aega teeninute isikuandmed teada. Tulevikus pole neil enam riigiametitesse ega korrakaitseametitesse asja.“ NATO liikmesriik Eesti hakkas Pihkvas elavatele setudele kodakondsust andma 1992. aastast. Nüüd asub teisel pool kagupiiri 10000 inimest, kel on nii Eesti kui Vene pass. Kõigil neil on õigus kandideerida valimistel ning töötada riigiasutustes. FSB hinnangul ajab Eesti teadlikult poliitikat, mille abil üritavad nii riik kui valitsusest sõltumatud radikaalsed organisatsioonid eelpool mainitud isikute kaudu teostada Venemaal nii poliitilist kui majanduslikku ekspansiooni. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 27.05)
Soome diplomaat Max Jakobson ja tema juhitud rahvusvaheline inimõigustekomisjon on viimastel aastatel uurinud Nõukogude võimu kuritegusid Eestis aastatel 1944–1991. Komisjoni liikmed avalikustasid uurimuse tulemused. „Uurimuste põhjal võib öelda, et Moskva mitmed eestlaste vastu suunatud teod olid rahvusvahelise õiguse järgi inimsusevastased kuriteod,“ ütles Jakobson. Komisjon loodi 1999. aastal president Lennart Meri algatusel. Meri eesmärk oli leida erapooletu tõde nõukogude aja sündmuste kohta Eestis. Jakobsoni sõnul on komisjoni töö olnud eriline, kuna nii põhjalikku uurimust Nõukogude võimu kuritegudest pole kusagil mujal veel tehtud. „Eesti arhiivides on nõukogude ajast pärit dokumendid 50000 eestlase kohta, keda Nõukogude ametiasutused poliitilistel põhjustel karistasid. Lisaks küüditati kümned tuhanded eestlased Siberisse, seda ilma okupatsioonivõimu kohtu otsuseta. See väike rahvas kannatas lausa enneolematult,“ ütles Peter Reddaway, komisjoni liige ning George Washingtoni ülikooli professor USAst. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 29.05)
Ingliskeelne ajakirjandus
Eelmisel aastal toimunud sõjamonumendi teisaldamine Tallinna kesklinnast sõjaväekalmistule võis paljude arvates saada tõukejõuks esimese rahvusvahelise kübersõja puhkemisele. Iisraeli IT-ekspert Gadi Evron viibis küberrünnakute ajal Eestis ning kirjutab juhtunust väljaandes Georgetown Journal of International Affairs. Evroni sõnul oli Eesti puhul tegemist välkrünnakuga, mida kinnitab ka asjaolu, et küberrünnak algas peaaegu samaaegselt tänavarahutustega ning venekeelsetes blogides avaldati pidevalt uusi sihtmärke ja tegutsemisjuhiseid. See näitab, et küberkurjategijad reageerisid Eesti-poolsele kaitsele. Evron ei süüdista küberrünnakute korraldamises otseselt Venemaad, kuid ei jäta idanaabrit ka mainimata. Evronit paneb imestama Vene võimude suutmatus või soovimatus Eesti-vastast küberrünnet peatada veel kolm nädalat peale esimest rünnakut. (Robert Vamosi: The Estonia cyberwar - one year later, CNet, 20.05)
Küberrünnakutest Eesti vastu on möödunud aasta ning hiljuti teatas NATO uue küberkaitsekeskuse rajamisest Tallinnasse eesmärgiga uurida juhtunut ja vältida edasisi küberrünnakuid. Julgeolekuekspert Gadi Evroni sõnul tuleb peamise õppetunnina võtta arvesse seda, et küberrünnakud on võimalikud ning nende korraldajaks võib olla igaüks, alates naabrilapsest ja lõpetades võimsa naaberriigiga. Lisaks Eestile on küberrünnakutest seni teatanud veel mitmed teised riigid, enamikel juhtudel on rünnakud olnud vaikse, luurava iseloomuga. Suure, kogu riiki nõrgestava rünnaku ohvriks pole aga peale Eesti langenud ükski riik. Evron soovitab valitsustele edaspidiste võimalike küberrünnakute puhul hoiduda paanikasse sattumast ja teadvustada, et oht on alati olemas ning Internet on potentsiaalne ohuallikas uute infrastruktuuride puhul. (Bill Brenner: What CSOs can learn from Estonia, CSO Online, 20.05)
Prantsusmaa ajakirjandus
8 Nato liikmesriiki otsustasid luua Eestisse kui IT valdkonnas edukasse riiki NATO küberkaitse keskuse. USA valitsuse nõuniku Valerie McNiveni hinnangul kujuneb küberkuritegevusest peagi uimastimüügistki tulusam kuritegevuse liik. Küberkuritegevusega püütakse avaldada riikidele poliitilist survet. Analüütik Peeter Marvet: “Eestis tehakse 98% pangatehinguist internetis. Kui see osa majandusest kasvõi viieks minutiks peatatakse, siis on sel tohutud tagajärjed. Samamoodi võib korraldada küberrünnaku terve riigi vastu.” “Eesti võimud on säärase ohu endale teadvustanud. Paraku ei saa seda öelda kõigi riikide kohta”, tähendas vastloodud keskuse ülema ülesandeid täitev major Raul Rikk. Aari Lemmik Kaitseministeeriumi avalike suhete osakonnast leiab, et iga inimene peaks oskama ära tunda, kui tema arvutit rünnatakse. Seejuures tuleks osata eristada tavalisi netitõrkeid koordineeritud rünnakust. “Interneti kasutamiseks ei ole Genfi konventsiooni”, märgib Aari Lemmik. NATO põhimõtetest lähtudes on relvastatud rünnak ühe liikmesriigi vastu rünnak kõigi liikmesriikide vastu. Küsimus on selles, kas küberrünnak on relvastatud rünnak? “Meie arvates on, sest kui tänapäeval soovib keegi rünnata tehnoloogiliselt arenenud riiki, siis alustab ta tõenäoliselt küberrünnakuga,” ütleb Lemmik. Hillar Aarelaid CERTist leiab, et suurimaks ohuks on tarkvara monopoolne seisund, mille tõttu on tavainimeste arvutid kõigile avatud. Ta toob oma näite selgituseks olukorra, kus 95% Pariisi korterite ja pankade ustest avaneksid ühe ja sama võtmega. Peeter Marveti hinnangul on vajalik interneti kasutajate koolitamine. Pariisil on kavas tõstatada küberkuritegevuse teema Prantsusmaa EL eesistumise perioodil. (L`Estonie accueille le premier centre de cyberdefense, Olivier Truc, Le Monde, 27.05)
Võitlemaks küberkuritegevusega avab NATO Tallinnas esimese küberkaitse keskuse. Augustis peaks keskus reaalselt tööle hakkama, pidulik avamine on plaanitud 2009. aastasse. Kübersõja teema on NATOs üleval alates 2007. aastast, mil sooritati rünnak ühe NATO liikmesriigi, nimelt Eesti vastu. Rünnak, mille eksperdid hindasid keskmiselt ohtlikuks, lõi mitmeks tunniks rivist välja riigi finantssüsteemid. Küberkallaletung oli sooritatud kättemaksuks nõukogudeaegse sõjamonumendi teisaldamisele. Agressioonis süüdistati Venemaad, kuigi ühtegi otsest seost Kremliga ei suudetud tuvastada. (L`OTAN ouvre un centre contre la cyber criminalite en Estonie, Charles Savary, Reseaux et Telecoms, 21.05)
Taani ajakirjandus
Eesti oli eelmisel aastal esimene riik, mis sattus tõelise „kübersõja“ ohvriks. Ametlikke arvutisüsteeme rünnati väljastpoolt viiruste ja muu taolisega. Rünnakut peetakse karistusaktsiooniks vene rahvuslaste poolt, kes reageerisid Eesti valitsuse otsusele eemaldada Tallinna kesklinnast Teises maailmasõjas hukkunud nõukogude sõdurite mälestusmärk. NATO otsustas asutada esimese küberrünnakute kaitsekeskuse just Eestisse, riiki, mis muuhulgas on üks Euroopa arvutisüsteemide arendamise uurimiskeskuseid. Lindral James Malttise hinnangul kujunevad rünnakud liikmesriikide infrastruktuuridele suureks väljakutseks. (Ole Bang Nielsen, NATO loob kaitse kübarrünnakute vastu, Berlingske Tidende, 16.05)
Rootsi ajakirjandus
Internet on tänapäeval kindel osa infrastruktuurist, paraku on see halvasti kaitstud. NATO ehitab Tallinnasse keskuse kübersõjaga võitlemiseks. Eesti sattus eelmisel aastal küberrünnaku ohvriks, mitmel päeval ei saanud kasutada arvutisüsteeme. Keskuse asukohavaliku teiseks põhjuseks on Eesti juhtiv positsioon Euroopas arvutisüsteemide arendajana. (Jenny Stiernstedt, NATO loob keskuse küberrünakute vastu, Aftonbladet, 17.05)
Soome ajakirjandus
Kui NATO uue riigi oma liikmeks võtab, peab sel olema alliansile pakkuda muudki lisaks alarahastatud sõjaväele. Eesti on oma tugeva külje leidnud. Eesti on oma jõududega loonud Tallinnasse küberkaitsekeskuse, millest arendatakse seitsme NATO riigi allkirjastatud lepingu kohaselt oskusteabekeskus. Keskus uurib ning arendab konkreetseid oskusi, et tõrjuda ennetavalt rünnakuid infosüsteemidele. Võib tunduda, et sõna „küberkaitsekeskus“ pärineb ulmeromaanist, kuid infosüsteemideohte peetakse reaalseteks. Ideed hakati Eestis arendama juba 1990tel, kui Eestist taheti luua tipptegijat IT alal. (Juhtkiri, Kaleva, 19.05)
Uudisteagentuurid
Estonia is seeing its first major economic slowdown since 2004 and will have to handle the accompanying problems with care, the International Monetary Fund said Monday. "The turnaround was caused by a shift in sentiment as EU accession-related euphoria gave way to more realistic expectations and by a reversal of credit conditions as cheap global credit gave way to cautious lending at higher interest rates," the report said. The Estonian central bank has more than halved its 2008 economic growth forecast to 2.0 percent, citing fears of a global slowdown and high inflation. "The slowdown was needed -- it was preceded by two years of unsustainable high growth and wide imbalances -- but it is now proceeding faster than expected," the IMF report said. (Afp, 19.05.)
Ingliskeelne ajakirjandus
Majanduskasvu aastad Eestis on tõenäoliselt läbi saanud, tõdeb Briti majandusajakiri The Economist. Aastaid märgiti Eesti SKT suuruseks 10%, ent nüüd jääb majanduskasv nulli lähedale ja võib edaspidi langeda isegi miinusesse. 2007. aastal alguse saanud majanduslanguse põhilisteks põhjustajateks on kriis kinnisvaraturul, muutused tarbijakäitumises ja üha kasvav inflatsioon. Tööturul pole siiani suuri probleeme veel märgata ja kuigi registreeritud töötute arv on alates möödunud sügisest hakanud järk-järgult suurenema, on endiselt kasvanud nii tööhõive kui palgad. Samas annab hinnatõus inimestele põhjust senisest säästlikumalt tarbida ja selle tagajärjel on nõudlus hakanud vähenema. Siit on vaid samm veelgi sügavama majanduskriisini. Kui kohaliku turu pakkujad on tarbijate vähenevast ostujõust tingituna sunnitud oma investeeringuid kokku tõmbama ja kinnisvaraturg järjest enam nõrgeneb, siis muutuvad inimesed tuleviku suhtes järjest murelikumaks ja hakkavad üha rohkem säästma. Aastad 2008-2009 tõotavad paljudele maailma riikidele tulla majanduslikult senisest raskemad. Eesti puhul on kaheldav, kas majanduskasv saavutab endise kiiruse peale kriisi möödumist. Eesti pole enam odava tööjõu riik ja juba on hakatud senisest enam panustama keerulisemate majandusharude arendamisesse. Tööturgu ohustab vaatamata lühiajalisele sündimuse kasvule ja emapalga süsteemile rahvaarvu pidev kahanemine. Lisaks annavad kinnisvaraturu kriisi järelmõjud ennast tunda veel mitmeid aastaid. Ajakirja prognoosi kohaselt suudab Eesti majandus langusest küll 2010. aastaks taastuda, kuid majanduskasv jääb peale seda veel pikaks ajaks aeglaseks. (Slowing down, The Economist, 20.05)
Arvutifirma IT Grupp andmetel osteti Eestis möödunud aastal umbes kahe miljardi krooni eest süle- ja lauaarvuteid ning servereid. Kuigi müük kasvas 36%, suurenes reaalne rahaline turumaht vaid 10% ringis, tingituna arvutite hindade üldisest langusest. Eelmist aastat iseloomustas muuhulgas veel arvutitootjate Dell, HP ja Acer tõus, samas langes kõikide kodumaiste tootjate müük. (Computers for EUR 128 mln bought in Estonia in 2007 – IT company, Manufacturing Business Technology, 22.05)
Briti majandusajaleht The Financial Times hoiatab, et Balti riikide majandust ootab ees raske maandumine. Kui Soome elektroonikatööstus Elcoteq tõstis eelmisel aastal töötajate palka 15% võrra ning pidi vaatamata sellele tooma töötajaid juurde Ungarist, siis tänavu on ettevõte sunnitud koondama 300 töötajat oma 2200-liikmelisest töölisperest, sest palgakulud on muutnud tootmise ebaefektiivseks. Koondamise all kannatavad ka tekstiiliettevõtted. Narvas asuv Kreenholmi manufaktuur, kus viie aasta eest leidis tööd 4500 inimest, jätab juuliks alles vaid 1100 töökätepaari. Eesti jaoks tuleb koondamislaine halval ajal, sest EL-iga liitumisele järgnenud majandusbuum on nüüdseks läbi ja kunagistest kiire majanduskasvuga Baltimaadest on saamas kiire majanduslangusega riigid. Üha enam majanduseksperte hoiatab, et vähemalt Eestit ja Lätit ootab lähiajal ees raske maandumine ning ebaselge on vaid langusperioodi kestvus ja mõju. (Robert Anderson, Baltic States on Course for Hard Landing, Financial Times, 30.05)
Uus hinnauuring näitab, et Iirimaal on toiduainete hinnad tõusnud viimase aasta jooksul kaks korda enam kui inflatsioon ning edestavad ka Euroopa keskmisi toiduainete hindu. Sellal kui Iiri inflatsioonimäär oli 3.3%, kasvasid toiduhinnad tervelt 8.4%. Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskmine toiduainete hinna tõus vastas 7.1%-le ning kõige suuremat hinnatõusu (25.4%) täheldati Bulgaarias. Lätis kasvasid hinnad 21.7%, Eestis ja Leedus vastavalt 18.3% ja 18.1%. (Jamie Smyth, Price of food rises over twice the rate of inflation at 8.4%, The Irish Times, 03.06)
Austria ajakirjandus
Aastaid olid Eesti, Läti ja Leedu kõige kiiremini kasvavad majandused ELis, kuid nüüd kasvab Baltimaades vaid üks – inflatsioon. Kuni kahekohaliste kasvunäitajatega asetasid Balti „Tiigrid“ oma esimestel ELi-aastatel majanduskasvule uue mõõdupuu. Eesti peaminister Andrus Ansip unistas isegi 15 aastaga ELi viie rikkama riigi hulka jõudmisest. Nüüd peab Ansip oma prognoosi revideerima, kuna Eesti majanduskasv on täielikult peatunud. SKP kasvas 2008. aasta esimeses kvartalis vaid 0,4 protsenti. Ansip ütles küll, et ülekuumenenud majanduse pidurdamine on hädavajalik, kuid kindlasti ei pidanud ta silmas nullvarianti. Eesti majandusnäitajad on halvimad pärast 1999. aasta majanduskriisi ning majanduskasv on ELi madalaim. Märtsis kuivas tööstustoodang viiele protsendile, kinnisvaraturg stagneerub, investeeringud vähenevad, inflatsioon pidurdab eratarbimist. Ning tulutoov Vene kaupade transiit jäi 2007. aastal peaaegu seisma ega ole enam taastunud. (Hannes Gamillscheg, Die Presse, 20.05)
Rootsi ajakirjandus
Palgatõus Eestis jätkub, see oli esimeses kvartalis 19,5%. Kuid ametlik statistika näitab, et majanduskasv on peatunud. Seni on Eesti kuulunud kiiremini kasvava majandusega riikide hulka ELis. Praegu on Eesti majandus kokku varisemas. Tööstustoodang langes märtsis 5%, samuti langes nõudlus ehitusmaterjalide järele. Kasvav laenukoormus tõstab inflatsiooni, mis aprillis jõudis 11,%ni. See on küll madalam kui Leedus, kuid siiski põhjendamatult kõrge riigis, mille valuuta on seotud euroga. Majanduslangus Eestis võib olla katsumuseks ka Rootsi suurpankadele. (Fredrik Braconier, Palgamull Eestis paisub, Svenska Dagbladet, 24.05)
Eesti peaministri Andrus Ansipi sõnul on madal majanduskasv aasta alguses ajutine ja majandus kasvab veel sel aastal 2-3,5%. Ansipi sõnum Stockholmi külastades oli, et Eesti majandus on stabiilne ning siia võib jätkata investeerimist. Rootsi on Eestile 40% otseste investeeringutega olulisim kaubanduspartner, seda paljuski tänu Swedbanki ja SEBi domineerimisele riigi panganduses. Ansip lubab, et tööturg reguleeritakse Eestis ümber. „Tahame, et meil oleks prognoositav majandus. See julgustab nii välismaiseid kui riigi siseseid investeeringuid,“ ütleb Ansip, kes on tuntud oma liberaalsete vaadete poolest. Ta ennustab, et Eesti liitub euroga 2011. aastal. (Jonas Leijonhufvud, Eesti peaminister ennustab jätkuvalt stabiilset majanduskasvu, Dagens Nyheter, 24.05)
Eesti eesmärgiks on jõuda viie majanduslikult tugevaima riigi hulka Euroopas, ütles Eesti välisminister Urmas Paet oma külaskäigul Eesti Saatkonnas Stockholmis, kus ta avas näituse riigi 90. sünnipäeva puhul. Eesti majandus on peale iseseisvumist 1991. aastal kasvanud rekordiliselt, negatiivsed teated riigi majandusest on Paeti arvates ebakorrektsed: „Juhtunud on see, et kasv läheneb normaalsele Euroopa tasemele, olles seejuures ikka veel kõrge.“ Stockholmis kohtus Urmas Paet ka oma rootslasest kolleegi Carl Bildtiga. Leiti, et Eesti ja Rootsi vahel on hea teineteisemõistmine ja koostöö, sh energia valdkonnas. Eesti sõltub tugevasti Venemaa energiast ja see on riigi haavatav koht. Eesti positiivset arengut näitab fakt, et paljud noored, kes erinevalt okupatsiooniajast saavad nüüd välismaal reisida, tulevad koju tagasi. Ka suhted vene vähemusrahvaga on normaliseerumas, paljud neist on Eesti kodanikud. Eesti jaoks on oluline EL ja NATO-liikmelisus. Küsimusele gaasitoru kohta vastab Paet, et Eesti on selles suhtes kriitiline, sest see võib tuua kaasa katastroofilisi mõjusid kogu Läänemerele. (Carin Stenström, Eesti majandus on kasvamas, Världen idag, 28.05)
Soome ajakirjandus
Eesti müüb riigile kuuluvaid väärtuslikke hooneid. See on osa plaanist riigieelarve tasakaalu saada. Usutakse, et 11 hoone müügiga teenib riik 400 miljonit krooni. Riik peab sel aastal kokku hoidma 205 miljonit eurot. Majanduskasvu aeglustumisest tingituna pidid poliitikud Eesti riigieelarve uuesti üle vaatama. Müüki on minemas Keila-Joa lossikompleks, Tallinna vanalinnas asuv endine KGB peakorter ning endine Patarei vangla. (Marjo Näkki, Kaleva, 20.05)
Tallinnas Rail Baltica seminaril osalenud väitsid, et Tallinn ja Helsingi vajavad raudteeühendust reisijateveoks ning kaubatranspordiks. Projekti toetajad usuvad, et lennupiletite hinnad tõusevad keskkonnamõjude tõttu ning raudteeliikluse populaarsus kasvab. Raudteeühendus tõmbaks ligi ka Peterburi turiste ning pakuks Soome ettevõtetele logistilisi alternatiive. Helsingi linnavalitsuse pressiesindaja Suvi Rihtniemi sõnul on linnadevaheline raudteeühendus põhjendatud vaid osana suuremast tervikust, kui Peterburi saaks Helsingi kaudu kiire ühenduse Kesk-Euroopaga. OÜ Navirail juhatuse liikme Riivo Sinijärve sõnul tasuks tunnel end ära, kui kaubavahetus Soome ja Baltimaade ning Soome ja Kesk-Euroopa vahel kolmekordistuks. Reisijateveo tasuvuses Sinijärv aga kahtleb. (Kai Juvakka, Helsingin Sanomat, 23.05)
Tallinna-Helsingi vahelise raudteetunneli teostatavusuuringu tegemiseks võib kuluda isegi viis aastat. Soome Raudteeamet on lubanud raudteetunnelile poolehoidu, kuid mitte raha. Lõplike otsuste langetamiseks puuduvad siiani täpsemad aruanded. (Marjo Näkki, Etelä-Suomen Sanomat, 23.05)
Läänemere gaasijuhtme ehitustööd käivad juba täie hooga, kuigi Nord Streami gaasijuhtme keskkonnahinnang on veel pooleli. Esimesed vagunitäied gaasijuhtmeid saabusid Kotkasse. Ehitustööde alustamiseks on vaja viie Läänemere rannikuriigi luba. Soomes otsustatakse gaasijuhtme saatus järgmise aasta talvel. (Kirsikka Moring, Helsingin Sanomat, 25.05)
Ingliskeelne ajakirjandus
Ateenas toimuval kaheksandal Euroopa Jazz Festivalil astuvad 29. mail üles Eesti interpreedid Tuule Kann ja Jaak Sooäär kandle ja elektrikitarri paladega. Muusikuteduol on ilmunud debüütalbum „Õhtu ilu”. Esinejate hulgas on lisaks eestlastele veel muusikuid Soomest, Poolast, Portugalist, Rootsist, Taanist, Hollandist ja mujalt. Festival on populaarne hea muusikavaliku ja tuntud esinejate poolest, oma osa lisavad kõrgele külastatavusele ka tasuta sissepääs ja soodsad söögid-joogid. (Outdoor European jazz festival now a regular summer feature, Life, 20.05)
Balti riikide aastakümnete pikkune karm ajalugu on vähetuntud, ning seda enam paneb Eesti laulva revolutsiooni lugu kuulaja ahhetama. Ka filmirežissöör James Tusty ei teadnud siinsetest sündmustest suurt midagi, enne kui saatus tõi ta koos oma naise, Maureen Castle Tustyga Eestisse. Tustyde ettevalmistused filmiks kestsid neli aastat, kuid nende jõupingutuste krooniks valmis haarav ja tõsieluline film „Laulev Revolutsioon”, mis toob vaatajani eestlaste võitluse Nõukogude okupatsiooni vastu, ainsaks relvaks lauluhääl. (Jessica Reaves, „The Singing Revolution” – 3 Stars, Chicago Tribune, 23.05)
Saksa ajakirjandus
Eestis sündinud, alates 1982. aastast Berliinis elavale heliloojale Arvo Pärdile anti üle Sonningi fondi auhind, mida peetakse Taani kõrgeimaks muusikaliseks tunnustuseks. Preemia suuruseks on 1,2 miljonit Eesti krooni. Pärt olevat „rahvusvahelise muusikaelu originaalsemaid hääli“, kelle teosed on eriti rikkad „vaimsete ülemtoonide“ poolest, põhjendas žürii oma otsust. (APA, Die Presse, 23.05)
Prantsusmaa ajakirjandus
Eesti filmitööstus ei ole kunagi olnud suur. Nõukogude ajal rahastas filmide tootmist Moskva, 1990ndail sattus Eesti filmitööstus madalseisu ja mitme aasta jooksul ei jõudnud ekraanile ühtegi uut eesti filmi. Lootust omamaise filmi taassünnile andis 1992. aastal avatud filmikool. 2005. aastal loodi koostöös ETVga toetusprogramm väikese eelarvega filmide tootmiseks. Mullu jõudis publiku ette juba 10 uut filmi, lisaks kolm, mis tehtud eesti rezisööride poolt Venemaal. Eesti filmi tuntakse peamiselt animatsioonide järgi, ometi on just viimasel ajal saatnud edu ja tunnustus ka mitmeid mängufilme. (Estonie. Pas seulement l`animation, Lauri Kärk, Les cahiers du cinema hors serie, 311/2008)
Taani ajakirjandus
Eesti helilooja Arvo Pärt andis eile väikese pressikonverentsi koos oma abikaasa ja kõikjal kaasas hõljuva kaitseingliga. See oli kohtumine vaikuses ja vaimus ja tasases naerus. Pärt võttis tänutundega vastu Sonningi muusikaauhinna. Pärdi väitel on tal enam kui üks kaitseingel. Inglid ümbritsevad teda, nii et tiivulistega kokkupuutumiseks tuli vaid peategelase lähedusse astuda. „Mu tunnetus ütleb mulle, et kõigil siin ruumis viibijatel on kaitseingel”, ütleb Arvo Pärt, vaatab üle kokku kogunenud inimeste ja naerab oma süütute siniste silmadega. Pärdi helikeel on lihtne ja harmooniline, haarates nii rocki austajaid kui New Age inimesi. “Piisab vaid ühe tooni kaunilt mängimisest Jumala auks. Sest kuidas saan ma kirjutada uue tooni, mis on eelneva vaikuse vääriline?” küsib Pärt. Tema mõjujõud on võimas ja ta on krutskeid täis nagu põhjatu meri. Ta on fenomen, kes modernse heliloojana oli venelaste poolt anastatud Eestis mustas nimekirjas. Pärt on leidnud omaenese kompositsioonitehnika, „Tintinnabuli”, mis on ladinakeelne väljend väikeste kellade jaoks. Tema läbimurdeteost „Tabula rasa” on alates 1984. aastast müüdud miljoneid eksemplare. Oma rolli heliloojana defineerib ta sarnaselt Carl Nielsenile, kelle sõnul muusika on kustumatu elu. „Komponeerimine on elu ja elu on komponeerimine nagu hingamine. Komponist saab lillelt õppida enam, kui lill komponistilt. Kõigel on suund. Üles.” (Lotte Bichel, Ühes ingliga, Berlingske Tidende, 20.05)
Arvo Pärdile antakse neljapäeval, 22. mail Léonie Sonningi Muusikaauhind 2008, millega kaasneb 600000 taani krooni. Auhinna üleandmine leiab aset kontserdil, kus esinevad Taani Raadio Sümfooniaorkester ja Taani Raadio Vokaalansambel Tõnu Kaljuste juhatusel. Auhinnakontserdil esitatakse lisaks Bachi teostele ka Arvo Pärdi kolm teost: Trisagion keelpilliorkestrile (1992/1994), L’Abbé Agathon tšellooktetile ja sopranile (2004) ning In principio koorile ja orkestrile (2003). „Vaimulike ülemtoonide poolest rikas muusika teeb Arvo Pärdi rahvusvahelise muusikailma kõige originaalsemaks hääleks”, kirjutab fond oma kodulehel. Muusikaikoon sai kingiks ka haarava raamatu taani keeles: Henrik Marstali kirjutatud „Arvo Pärt. Igatsus valgete klahvide järele“. Raamat ei püüa tungida biograafilisele tasandile vaid pakub pigem lugejale võtit Pärdi askeetlikku muusikasse, tema muusika mõistatuslikku, keskajakõlast ja rangest modernismist inspireeritud struktuuridest koosnevasse segusse ning põhineb Arvo Pärdi ja autori vahelistel vestlustel. Müüginumbreid kergitab tõsiasi, et Henrik Marstal on kohtunud heliloojaga isiklikult, sest Pärt laseb end harva intervjueerida. (Thomas Michelsen, Sonningi auhind,Politiken, 18.05 )
Tänane Sonningi auhind läheb armastatud, kritiseeritud ja ülistatud Eesti heliloojale Arvo Pärdile. Tähistamine algas juba teisipäeva õhtul, Kopenhaageni Garnisoni kirikus vokaalansambli Ars Nova, Athelas Sinfoniettaga Paul Hillieri juhatamisel. Pärdi muusika on paljude asjade poolest tuntud. Seda iseloomustab struktuuriline lihtsus, duur-moll-tonaalsus ning proklameeritud spirituaalsus ja religioossus. Pärdi erilise kompositsioonitehnikaga loodud helitööd on kui struktuurid. (Ursula Andkjær Olsen, Väikesed kellad, Politiken, 22.05)
Kas Arvo Pärdi muusikat mängides jääb kiilaks? Andestust sellise ebatõsise sissejuhatuse pärast, kuid ka pika karismaatilise dirigendi Tõnu Kaljuste pikk kunstnikulakk näitas selgeid kiilanemise märke, kui ta sirge seljaga publiku poole seisis ja Pärti dirigeeris. Tooniaskeet ise tänas oma peaaegu kurnatud häälega tunnustuse ja 600000 taani krooni eest. Pärt rääkis inimlikust ebatäiuslikkusest, jumalikust perfektsionismist ja vajadusest tunnistada, et esimene johtub teisest. Tundlik muusikakeel on asetatud tugevale struktuurile, näpuotsaga on lisatud simbli igavikukellade helki. Pärti ülistas auhinna üleandmisel orkester, ovatsioonidega ühines hulk muusikaarmastajaid, kes silmnähtavalt nautisid oma iidoli kohalviibimist. Kiilaspäisena või mitte. (Thomas Michelsen, Helilooja Arvo Pärt oli meie hulgas, Politiken, 24.05)
Arvo Pärt on populaarne, seda ka nende inimeste hulgas, kes muidu klassikalise muusika kontsertidele ei tule. Eesti helilooja on iidol. Auhinnakontsertiga kaasnenud üritused on juba nädalate eest välja müüdud. Pärdi muusika võib tunduda lõdvestav, meditatiivne. Tema tasaste, usust rääkivate toonide juures on midagi new age´le omast. Vahest meeldib inimestele tema rahulik olek? Pärt ise on öelnud, et “vaikus on täiuslikum kui muusika”. Tema muusika järgib reeglina pühakirja tempot – see on vaikne, rahulik. Vahel meenutavad tema helid imelisi paiku Roomas – näib, et need on loodud mingi salavõrrandi järgi. Elu ei käi samas taktis kiirete mõtetega, vaid aeglaste tunnetega. Pärt oskab midagi, mille peale Bach ei tulnud – eestlase muusikas ei muutu lauljad ja muusikud kunagi kunsti tööriistadeks, vaid jäävad indiviidideks. (Søren Schauser, Täiuslik vaikus, Berlingske Tidende, 24.05)
Rootsi ajakirjandus
Helga Nõu saabus Rootsi sõja ajal, olles toona vaid kümne aastane. Tänaseks on ta saanud tuntud autoriks, kirjutades romaane ja lasteraamatuid ning töötades õpetajana. Tema raamatuid annab välja eesti kirjastus Rootsis ja need on viimastel aastatel jõudnud ka Eesti publikuni. Jutustuse „Ood lastud rebasele“ peategelaseks on Hanna, kelle vanavanemad põgenesid 1940ndatel Rootsi. Kui Hanna ema hukkub Estonia katastroofis, otsustab Hanna mitte kunagi seda maad külastada. Aga lubadus jääb täitmata - Hanna hakkab Eestis otsima vastuseid küsimusele, kes oli tema ema oli ja kes on tema ise. Tema hirmud, igatsus ja küsimused oma identiteedi kohta ongi loo keskmeks. Kuid suured küsimused esitatakse humoristlikus võtmes. Romaanis aimub eksootiline erinevus eestlaste ja rootslaste vahel. Eesti esindab sõlmpunkti Põhjamaade ja Ida-Euroopa erinevate kultuuride vahel. (Elisabet Norin, Helga Nõu "Ood lastud rebasele", Kristianstadbladet)
Soome ajakirjandus
Vaevalt suudab ükski teine helilooja kuulaja ajatajuga manipuleerida nii nagu Richard Wagner, kelle ooperid kestavad 5–6 tundi. Muusikasse süüvides ei tundu aeg aga sugugi pikk. Hea näide selle kohta on Tallinnas Estonia teatris kuuldud „Tristan ja Isolde“. Põhjuseks loomulikult esituse tavatult kõrge kunstiline tase. Ooperi lavastas Neeme Kuningas. Lisaks uhkele lavakujundusele ja valgustusele on esmaklassiline ka ooperi muusikaline teostus. (Matti Lehtonen, Turun Sanomat, 19.05)
Võiks arvata, et ooper, mille peategelased heietavad viis tundi sellest, kas surra kohe või järgmises vaatuses, teeb tuimaks, kuid Estonia teatri tõlgendus keskaegsest armastusloost haarab endasse terve viietunnise ooperi jooksul. Arvo Volmeri juhatusel annab Wagneri ooperi jaoks mõõtmetelt üsna pisike orkester endast parima ning Tristani ja Isolde hääled põimuvad üheks joovastuseks. Neeme Kuninga lavastus on stiilne ja mõjuv, samuti valgustus ja lavakujundus, milles on kõik vajalik ning mitte midagi ülearust. (Gerry Birgit Ilvesheimo, Kauppalehti, 21.05)
Ingliskeelne ajakirjandus
Möödunud nädalal alustasid USA mereväeasjatundjad Soome lennuki Kaleva vraki otsinguid. Kaleva hukkus Läänemeres juunis 1940, vaid mõned päevad enne seda, kui Nõukogude Liit annekteeris Eesti. Allakukkumise hetkel oli Kaleva pardal üheksa inimest, nende seas ka USA diplomaatiline kuller Henry W. Antheil juunior. Enamik Eesti ja Soome uurijaid on seisukohal, et Kaleva tulistasid alla kaks Nõukogude sõjaväe pommitajat umbes 10 minutit peale väikelennuki õhkutõusmist Tallinnast. Lennuki vrakk asub arvatavasti 300 jala sügavusel merepinnast väikese Keri saare lähedal 30 kilomeetri kaugusel Tallinnast. Kalevat otsima tulnud USA mereväe uuringulaeva USNS Pathfinderi kapten kinnitab, et õnnetuses hukkunute jäänused leitakse üles. (AP, U. S. Navy to help Estonia solve WWII mystery of Finnish airliner, missing American courier, IHT, 29.05)
Prantsusmaa lahtistele tennisemeistrivõistlustele on jäänud tervet Baltikumi esindama Kaia Kanepi, kes alistas naisüksikmängu neljandas ringis tšehhitar Petra Kvitova ja pääses esmakordselt edasi Grand Slami veerandfinaali. 22-aastasel Kanepil on kulunud seitse aastat, et täita oma 2001. aasta juunioride Prantsusmaa lahtiste meistrivõistluste võiduga antud lubadus. Veerandfinaalis kohtub Eesti esireket venelanna Svetlana Kuznetsovaga. (Christopher Clarey, Nadal and Djokovic to Meet in Semis, The New York Times, 04.06)
Saksamaa ajakirjandus
Tallinn on üks külastatavamaid ning innovaatilisemaid Euroopa linnu. 1996. aastal hakati rajama avalikke Interneti-punkte ning varustama koole Internetiga. Tiigrihüppe nime kandev programm on osutunud väga edukaks. Alates 2006. aastast võivad eestlased Interneti kaudu hääletada ning Tallinnas makstakse bussipiletite või restoraniarvete eest SMS-iga. Vanalinn on varustatud WI-Figa, mida saab kasutada tasuta, mistõttu kirjutavad isegi taksojuhid kliente oodates autodes e-maile. Kõik vanalinna tänavad viivad Raekoja platsile, kus seisab imposantne Raekoda. Õhtuti tõmbab tallinlasi vanalinn oma baaride ja klubidega. Tallinlased on harjunud jalgsi ühest klubist teise rändama, kuni väljas jälle valgeks läheb.
Tallinna ja Helsingit lahutab 80 km. Alates 1991. aastast on Soome Rootsi kõrval Eestis suurim välisinvestor. Tihedad majandussidemed tagavad eestlastele lätlastest ja leedulastest suuremad sissetulekud. Pealinn on olnud läbi ajaloo taanlaste, sakslaste rootslaste ning venelaste valitseda. Oma võimu demonstreerimiseks lasi Vene tsaar 1894. aastal ehitada Toompeale tohutu Nevski katedraali. Kolmandik Tallinna elanikest on venekeelsed, kuid eestlased ja venelased elavad pigem teineteise kõrval kui teineteisega koos. Pärast 2007. aasta aprillisündmusi on usaldamatus veelgi kasvanud. (Matthias Kolb, Süddeutsche Zeitung, 23.05)
Prantsusmaa ajakirjandus
Romantiline ja külluslik – Eestimaa pealinn on eriline. Laske end üllatada hubastel ja maitsekatel restoranidel või veetke mõnusalt aega gurmeebaarides, elegantsetes butiikides, šikkidel terrassidel… Kindlasti tuleks Tallinnas külastada ka Kadrioru parki ja sealset barokklossi, kus asub kunstimuuseum. Lonkimiseks on pargis toredad eri stiilides aiad, siin-seal köidavad pilku uhked purskkaevud. Tallinna vanalinn on üks paremini säilinud keskaegseid hoonete komplekse terves maailmas. Kuna suvel on linn turistidest üle ujutatud, tasuks Tallinna külastada mõnel muul ajal. (5 bonnes raisons d`aller a Tallinn, Katia Pecnik, Elle, 12.mai)
Kesksuvel, õhtul kell 10 on taevas Tallinnas sinine. Need erilised suveööd Põhja-Euroopas kestavad napid 3-4 tundi. Jalutame vaateplatsile üla-linnas, kust avaneb vaade Läänemere sinkjas-hallidele voogudele. Kuldne õhtupäike lööb särama majade ookrikarva fassaadid ja baroksed kirikutornid. Tallinn on tõeline rändurite linn, kus on tore ekselda mööda väljahääldamatute nimedega munakivitänavaid. Raeplatsile on tulnud jalutama Veronika Palandi koos perega. Ta selgitab Jaanipäeva tähendust eestlastele: “Jaanipäeva tähistamises leidub jooni kristlusest, paganlusest ja päikesekultusest. See pidu meenutab eestlastele ka võitu venelaste üle 1920. aastal. Traditsioonid on meile väga olulised ja väljendavad meie isamaalisi tundeid.” Baltimaad on selles osas sarnased – oma kultuuri, eelkõige laulu oluline koht inimeste teadvuses on lasknud neil riikidel hoida oma identiteeti keerulistel aegadel. Sarnaselt tuhandetele kaasmaalastele osales ka Veronika 1988. aastal Laulvas Revolutsioonis, kus ligi 300 000 inimest kogunes Lauluväljakule laulma vabaduse eest. “Laul on jäänud tänaseni vahendiks, mille abil meie, eestlased, väljendame oma kõige sügavamaid tundeid.” (Tallinn, Riga, Vilnius. Nord s`eveillent, Pierre Morel, Notre Temps, mai 2008)
Soome ajakirjandus
Eesti siseminister Jüri Pihl ütleb, et Schengeni ruumi laienemine ei ole kuritegevust suurendanud. Kaitsepolitsei peadirektori kohal töötades kiideti Pihli selle eest, et Eesti politseil õnnestus laiali ajada mitu viimase kümne aasta jooksul Kirde-Eestis ja Tallinnas tegutsenud organiseeritud kuritegevuse gruppi. „Organiseeritud kuritegevus pole kuhugi kadunud, vaid selle tööpõld on muutunud,“ ütleb Pihl. „Probleemiks on ikka narkoäri. Eestis toodetakse ebaseaduslikku amfetamiini oma turu jaoks ning samuti üritatakse seda viia välismaale, põhiliselt Põhjamaadesse. Eestit püütakse kasutada ka narkootikumide transiitmaana.“ Pihli hinnangul Schengeni ruumi laienemine raskendas kurjategijate elu, kuna nüüd vahetatakse Schengeni-riikide politseiametite vahel märgatavalt enam informatsiooni kurjategijate ja kuritegude kohta. „Eesti on turistide jaoks suhteliselt turvaline maa,“ ütleb Pihl. Nõukogude ajaga võrreldes on kuritegevus muutunud aga vägivaldsemaks. Pihli arvates on Eesti sisejulgeoleku huvides oluline meeles pidada, et Nõukogude okupatsiooni tulemusena elab Eestis kaks suurt gruppi – Eestis ning Venemaal sündinud inimesed, kelle arusaamad mitmes küsimuses üksteisest erinevad. „Tuleb hoolt kanda, et omavahel rahumeelselt toime tuldaks,“ ütleb Pihl. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 22.05)
Eestis otsitakse ameeriklaste abiga vaherahu ajal allatulistatud Soome reisilennuki Kaleva vrakki. Nõukogude pommitajad tulistasid Kaleva alla 14. juunil 1940. aastal. Üks Kaleva seitsmest reisijast oli USA Helsingi saatkonnas töötanud kuller Henry W. Antheil. Eesti kaitseminister Jaak Aaviksoo palus jaanuaris oma USA ametivennalt Robert Gatesilt vraki otsimisel abi. Risto Niku, kes on avaldanud vahejuhtumi kohta raamatu „Kaleva surmalend“ (Kalevan Kuolemanlento) usub, et Kaleva tulistasid alla üliinnukad Nõukogude lendurid. N. Liidu Läänemere laevastikul oli käsk takistada kogu õhu- ja mereliiklust Eestist välismaale, kui N. Liidu juhtkond 1940. aasta suvel Eesti ja teiste Baltimaade okupeerimiseks valmistus. „Soome oli 1940. aasta suvel tohutu surve all,“ ütleb Niku. N. Liidule ei esitatud mingeid nõudmisi juhtumi uurimiseks. (Jukka Luoma, Helsingin Sanomat, 27.05)
Viis eesti meest kavatsevad juulis või augustis Eestist Soome ujuda. Vahemaaks on 55 km, mille ujujad loodavad läbida paarikümne tunniga. Mehed ütlevad, et nende motiiviks on see, et ettevõtmine on väljakutsuv, samuti soovivad nad tõsta ujumise populaarsust. Julgestuseks tuleb meestega kaasa viis mootorpaati. Kogenuim avamerel ujuja on grupis Priit Vehm, kes on ujunud näiteks mandrilt Hiiumaale. Teised hulljulged on Bruno Nopponen, Henri Kaarma, Toomas Haggi ja Andrus Jaamul. Ujujad rõhutavad, et on esimesed, kes Mandri-Eestist Soome ujuvad. Sellega viitavad nad imeujuja Aleksander Laasile, kes ujus küll 1933. aastal Soome, kuid peatus Naissaarel. (Jorma Rotko, Kaleva, 01.06)
Tallinnas on kevadel võideldud põhikooli esimese klassi kohtade pärast. Näiteks pürgis Reaalkooli esimesse klassi üle 500 lapse, s.t ühele kohale oli umbes üheksa kandidaati. Traditsioonid, maine ning spetsialiseerumine on põhjused, miks nii paljud soovivad tulla õppima Reaalkooli. Valiku langetavad koolid testide abil. Neid ei taheta nimetada sisseastumiseksamiteks, kuna eksameid ei tohi teha. Haridusministeeriumis suhtutakse sisseastumiskatsetesse üsna ebalevalt. Alushariduse peaspetsialist Heda Kala sõnul ei vasta testid sellele, mida laps eelkoolis õppis, vaid on märgatavalt nõudlikumad. Kala meelest saaks toestada haridussüsteemi nii, et lapsevanematel oleks võimalus kohaliku kooli arendamises kaasa rääkida ning et lisaks hinnetele väärtustataks rohkem ka kooli õhkkonda. (Marjo Näkki, Kaleva, 26.05)
Välispoliitika
- Välispoliitika eesmärgid
- Julgeolekupoliitika
- Suhted teiste riikidega
- Äridiplomaatia
- Euroopa Liit
- Inimõigused
- Regionaalne koostöö
- Suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega
- Välismajandussuhted
- Arengukoostöö ja humanitaarabi
- Strateegiliste kaupade kontroll
- Välislepingud
- Euroopa Inimõiguste Kohus
- Euroopa Liidu Kohus
© Välisministeerium
- Islandi väljak 1
- 15049 Tallinn
- TEL (+372) 6 377 000
- Üldinfo: vminfo@vm.ee
- Ametlikud dokumendid: post@vm.ee
- Konsulaar-ja viisaküsimused:: konsul@vm.ee
