Nädal välismeedias 5.-11. mai 2008

AJAKIRJANDUS
USA, Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Skandinaavia, Soome

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Küberkaitse, Majandus, Kultuur, Varia

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED

Euroopa Liit

Siseareng

A growing number of Irish voters say they will back the EU's reform treaty, a poll showed. A poll in the Irish Times newspaper found that 35 percent of Irish people said they would vote "yes" on June 12, up from 26 percent in a previous survey conducted in January. Those who said they would oppose it rose to 18 percent from 10 percent, while 47 percent said they were undecided, down from 64 percent in January (Reuters, 17.05).

OSCE said Italy was stigmatising immigrants and urged the new right-wing government to prevent attacks on Roma communities. Italian police said they had arrested almost 400 suspected illegal immigrants nationwide associated with crime, with the focus on Roma. OSCE urged Italian authorities to protect the Roma and politicians and media to avoid anti-Roma polemics. The new government is drafting an emergency package which, according to media reports, includes reimposing border checks despite Italy's membership of the EU passport-free Schengen zone. It also aims to make illegal immigration a jailable offence, hasten deportations. In Madrid, Deputy PM de la Vega also expressed concern "The government rejects violence, racism and xenophobia and therefore cannot agree with what is happening in Italy," she told the cabinet's weekly news conference. (Reuters, 16.05)

Majandus

Eurozone inflation undesirably high at 3.3 pct in April: EU's Almunia. Eurostat data agency confirmed the 3.3 percent 12-month rate for April, down from a record 3.6 percent in March. The highest price rises were again seen in food (6.0 percent) as well as housing and transport (4.8 percent), prices in the communications and recreation and culture sectors dropped. (Afp, 15.05)

EC will unveil a proposed shake-up of the EU's common agriculture policy to lift output in the face of a food crisis, with Britain and France gearing up for battle over hand-outs for farmers. According to a draft seen by AFP, the proposals focus on phasing out milk quotas and scrapping rules on keeping land fallow in order to encourage more production. (Afp, 18.05)

EU Trade Commissioner Mandelson urged agreement on WTO trade talks before US elections in November closed "the window of opportunity." Negotiating papers in the so-called Doha Round were to be published next week, he told on the eve of the EU-Latin America summit in Peru. (Afp, 15.05)

Top EU and US officials, seeking to counter "protectionist sentiment," said security concerns should only be used to curb foreign investment in exceptional situations. The EU and the US held a second meeting of the Transatlantic Economic Council (TEC) they set up last year to lower regulatory barriers and boost trade. (Reuters, 13.05)

EU and the US launched talks on liberalising transatlantic aviation, with Britain pushing for greater freedoms but US politicians likely to oppose further movement. The second round of "Open Skies" discussions builds on an agreement that allows airlines to access any US city from any point in the EU and vice versa. (Reuters, 15.05)

A bitter debate over biofuels, blamed by critics for high global food prices and deforestation, threatens to dominate a meeting of European and Latin American leaders in Peru this week. The EU and Brazil, the world's largest ethanol exporter, say biofuels can help curb reliance on oil and reduce greenhouse gases. But many Latin American presidents complain biofuels are forcing up prices for corn, rice and wheat in the region and could push millions of people into deeper poverty. Disagreements over biofuels could divide even ideological allies at the summit. (Reuters, 14.05)

German Chancellor Merkel urged Brazil to adopt tougher environmental standards in producing biofuel, said at a news conference with Brazilian President da Silva. Rich nations also needed to do more to support environmental protection in developing countries, Merkel said. (Reuters, 14.05)

Biofuels must not deprive the world's poor of food, Guenter Verheugen proposed a greater focus on second-generation biofuels. "It makes no sense to make car fuel from plants that ought to provide human and animal food," said Verheugen in the Bild am Sonntag newspaper (Afp, 17.05)

Välis- ja julgeolekupoliitika

EU ambassadors failed again to finalise a mandate for talks on a new cooperation pact with Russia after Lithuania said it needed more time to see if it could accept the final text. Vilnius has demanded assurances on Russian energy supplies, judicial cooperation and policy on frozen conflicts in breakaway areas of former Soviet republics, notably Georgia and Moldova. German FM Steinmeier said he hoped a meeting of EU foreign ministers in late May would pave the way for talks on the new pact. Lithuania is confident a deal can be reached by EU foreign ministers this month to approve a mandate for new partnership talks with Russia, a senior diplomat in the Baltic state said. (Reuters, 13.05; 14.05)

Guenter Verheugen said that new EU-Russia partnership talks would get the green light in time for a June summit, despite opposition from Lithuania. "I'm quite optimistic that the European Commission will have a mandate to negotiate it before the next summit meeting," Verheugen said in Moscow after talks with Russia's industry and trade minister, Viktor Khristenko. Verheugen said he and Khristenko agreed during a visit to far eastern Russia "that political cooperation must catch up. We need to solve outstanding problems." These include Russia's continued failure to clinch final entry into WTO…" (Afp, 17.05)

Political differences loomed over a summit of European and Latin American leaders in Peru, threatening to undermine their efforts to fight poverty and global warming. "We can advance at different speeds, but let's advance," Peruvian President Alan Garcia saying his country should be allowed to move faster with the EU. Morales, a former coca grower, fears free trade deals could hurt peasant farmers in his impoverished country. German Chancellor Merkel, said after meeting Garcia that the EU was "open, and willing to make the path easier" on trade. (Reuters, 16.05)

EU urged Myanmar's military junta to allow aid and aid workers to the 1.5 million people facing hunger and disease in the aftermath of cyclone Nargis, diplomats said. The statement agreed by EU development ministers at an emergency meeting supported other humanitarian initiatives that could be taken in the UN framework, but stopped short of endorsing France's call for the world to deliver aid without the reluctant military junta's agreement. France, Britain and Germany, called for the U.N. principle of the "responsibility to protect" to be invoked to force aid into Myanmar if necessary, France's junior minister for human rights Rama Yade said. (Reuters, 13.05; Afp, 13.05)

EU conceded that it was unlikely to be able to take over policing in Kosovo from the UN in June, confirming widespread expectations that Kosovo's security situation will be unclear for some time. Kosovo's failure to secure Serbian or Russian recognition means the U.N. Security Council has not transferred the policing mandate from the existing U.N. force, UNMIK. (Reuters, 16.05)

The EU executive will lay out its vision next week for an EU-Mediterranean Union but leave open where it will be based and who will head the initiative on the European side. Time is running out for the EU to finalise the project if it is to be launched by France at a summit in Paris on July 13. French President Sarkozy has scaled back his original plans for the union, meant to enhance political and economic ties, after Germany voiced fears it would split the EU and divert funds from elsewhere. The draft also stresses that the project should encompass all 27 EU states and members and observers of an existing Euro-Mediterranean partnership. (Reuters, 16.05)

British Foreign Secretary Miliband said that French plans to create a Mediterranean Union could not replace the enlargement of the EU. The Mediterranean Union can and should be a beneficial project for the EU but it is not an alternative to enlargement of the EU to include Turkey," Miliband told a joint press conference with his Turkish counterpart Ali Babacan. (Afp, 14.05)

Algeria and France will sign accords on military and civil nuclear energy cooperation, Algerian FM Medelci said. Algerian newspapers said Kouchner flew to Algiers in a bid to lure Algeria back to a union for the Mediterranean, a pet diplomatic project for President Sarkozy. (Reuters, 12.05)

Laienemine

Serbia's pro-EU bloc made a coalition overture to the Socialists. In a departure from eight years of anti-Milosevic rhetoric, Democrat leader Boris Tadic, the president of Serbia, said the Socialists would be "completely acceptable as partners". (Reuters, 14.05)

Turkey's ruling party has begun to expect that the Constitutional Court will close it down in the next few months and ban the PM from politics, and is now searching for a way to hold onto power, senior party members have told Reuters. In March the Constitutional Court accepted a case by the Court of Appeals' chief prosecutor, who seeks the closure of the AK Party. He also wants 71 party members banned over accusations they breached Turkey's secular constitution by supporting Islamist activities. As Gul is president, any ban would take effect only once his term ends. The court has not commented, apart from criticising those who have sought to exert pressure on the judges. (Reuters, 18.05) A Turkish court sentenced a retired imam to 2-1/2 years in prison, convicting him of spreading terrorist propaganda with a speech he gave at a demonstration against a Turkish incursion into northern Iraq. The EU has expressed concern about restrictions on freedom of expression under anti-terrorism legislation. (Reuters, 13.05)

NATO, Julgeolek

Seven NATO nations gave their backing to a new cyber defence centre in Estonia. At NATO headquarters in Brussels, seven member nations - Estonia, Germany, Italy, Latvia, Lithuania, Slovakia and Spain - signed documents formally establishing the Cyber Defence Centre of Excellence in the Estonian capital. The US will initially send an observer to the project, aimed at boosting defences against such attacks. The centre will conduct research and training on cyber warfare and have a staff of 30, half of them IT experts from the participating countries. The choice of Estonia is no accident: besides having first-hand experience of a cyber-war, the country is home to a flourishing hi-tech industry which has earned it the nickname "E-stonia". (Reuters,14.05; Afp, 13.05,15.05; dpa, 12.05)

AJAKIRJANDUS

USA, SUURBRITANNIA

Vaadeldaval nädalal kajastas Briti meedia taas üht maailma üldsust vapustanud looduskatastroofi Ida-Aasias. Troopiline torm Nargis tõi surma vähemalt paarikümnele tuhandele ja jättis kadunuks veel kümneid tuhandeid ohvreid, ent süüdi pole mitte ainult loodusjõud, vaid ka Birma hunta, mis oma elanikke tormi eest ei hoiatanud ning hiljem abi kohaletoimetamist takistas. Nii USA kui ka Briti ajakirjanduses domineeris terve nädala Venemaa uue presidendi Dmitri Medvedevi ametisseastumine. Spekulatsioonid teemal, kas uus president tähendab uue ajastu algust Venemaal või vana jätkumist lihtsalt uues pakendis, jätkuvad. USA ja rahvusvaheline meedia kajastas Iisraeli riigi 60. sünnipäeva kohta avaldatud arvamusi. Briti päevaleht The Daily Telegraph juurdles selle üle, mida kõike toob endaga kaasa rahvaarvu pidev kasv Inglismaa lõunaosas.

Veel kõigest pool sajandit tagasi leiti Birmal olevat küllalt majanduslikku potentsiaali üldise ühiskondliku arengu ja jõukuse kasvuks. Kuid tänaseks on riiki valitsev sõjaväehunta suutnud Birma 53-miljonilise elanikkonna oma ebakompetentsete plaanidega viia, vastupidi, Aasia kõige vaesemate rahvaste sekka. Nagu sellest oleks vähe, tabas riiki möödunud nädalavahetusel troopiline torm Nargis, mis nõudis üle 20 tuhande inimelu ja jättis samapalju kadunuks. Kuna torm tabas riigi kõige viljakamat piirkonda, siis ähvardab birmalasi lisaks vee ja elektri kadumisele ka toidunappus. Hunta ei suhtu aga välisriikide humanitaarabisse kuigi soosivalt ning seetõttu võivad näiteks Punase Risti saadetavad toiduvarud sattuda abivajajate asemel hoopis armeejuhtide kätesse. Välismaailm seisis alguses dilemma ees – kas saata abi ja riskida hunta kuritarvitustega või vaadata käed rüpes pealt, kuidas kümned tuhanded inimesed hukkuvad. (Juhtkiri, The Times, 06.05) Hunta jaoks jäi tormi ajal kõik endiseks - selle asemel, et rahvast hädaohu eest hoiatada, ilmusid meedias endiselt üleskutsed hääletada 10. mai referendumil uue pseudodemokraatliku põhiseaduse poolt. Ent alles siis, kui ametlik ohvrite arv tõusis lühikese aja jooksul 400-lt 10 000-ni, andis Birma välisminister loa välisabi toimetamiseks kannatanuteni. (Peter Popham, The Independent, 06.05) Kümnete tuhandete inimeste elu nõudnud torm ei ole seega mitte niivõrd looduskatastroof, kuivõrd hunta hoiatuste ja ennetavate sammude puudumise tõttu maad laastanud poliitiline kriis. Hunta käitumist ei osata põhjendada muu kui ebakompetentsusega, mis aastaid on maad laastanud ja Ida-Aasia ühest kunagisest rikkaimast riigist mandri kõige vaesema on teinud. Praegu viivitab hunta toiduabi läbilaskmisega riiki, mille eest tuhanded paraku oma eluga maksavad. (Arvamus, The Wall Street Journal, 07.05) Nargis tõi endaga ehk siiski ka midagi head. USA ja Euroopa Liidu kehtestatud sanktsioonid ei suutnud huntat kohalt kangutada, kuid ehk suudab loodus seda paremini. Tormikatastroof meenutab maailmale taas kord hunta võimu all vaevleva Birma olukorda ning võib valla päästa protestiaktsioone, mis seavad hunta autoriteedi suure väljakutse ette. (Juhtkiri, The Daily Telegraph, 08.05)

Venemaal astus möödunud nädalal ametisse uus president, kuid kas võimuvahetusega kaasneb oodatud sula ja nn pehme poliitika ajastu? Medvedevi retoorikat hoiab enda raudses haardes jätkuvalt Putin, kes hõivab peaministri ametikoha. Peale märtsikuiseid presidendivalimisi asus Medvedev juhtima liberaalsete ekspertide mõttekoda, mis toetab dramaatilisi reforme nagu riikliku kontrolli kõrvaldamine meedialt ja pehmema tooni välispoliitikas. Putin seevastu on tegutsenud peaministri võimu tugevdamise suunas, et jätta presidendi põhiliseks tööks vaid välispoliitika. Putin on avaldanud oma edasised plaanid Venemaa majanduse arendamise osas kuni aastani 2020. Analüütikute arvates on tõenäoline, et vähemalt selle ajani on võim Venemaal tegelikult just Putini enda kätes. (Gregory L. White, The Wall Street Journal, 06.05) Vene valijaskonnale on selge, mida Medvedevi-Putini tandemilt oodata. Sellal kui Putin hoiab pilgu peal endiselt majandusel ja riigi tähtsamatel ettevõtetel, kehastab Medvedev Venemaa uut nägu rahvusvahelisel areenil. Medvedevi taust juristi, mitte spioonina, on ärgitanud lootusi, et lähiajal on Venemaa välispoliitikasse oodata uusi tuuli. Just välispoliitika alal ootavad uut presidenti suured katsumused, kuna oma eelkäijalt sai ta päranduseks jahedad suhted USA-ga ja veel jahedamad Suurbritanniaga. Järsku sula ei maksa kellelgi oodata, kuid Lääs peaks suhtuma Medvedevisse lugupidamise, mitte üleoleva armulikkusega. (Juhtkiri, The Times, 07.05) Samas näitas juba uue presidendi ametisseastumise päev, et Putin pälvis vähemalt sama suure tähelepanu kui Medvedev. Putin on jätnud ajalukku oma kustumatu jälje, mis hakkab saatma ka Medvedevit. Putin oli see, kes lõpetas sõja Tšetšeenias, parandas enamiku venelaste elujärge ning on toonud Venemaa tagasi majanduslikule, poliitilisele ja diplomaatilisele maakaardile. Tänane Venemaa on astumas uude Nõukogude-perioodi järgsesse ajastusse, kuid enne peab lõpule jõudma Putini-ajastu. (Juhtkiri, The Independent, 07.05)

Võidupüha auks korraldatud sõjaväeparaad Punasel väljakul tähistas peale võidu Natsi-Saksamaa üle ka Venemaa hoiakut NATO ja endise N. Liidu territooriumil paiknevate riikide, eriti Gruusia ja Baltikumi suhtes. Siiani pole miski otseselt viidanud sellele, et Medvedevi käe all võiks Venemaal midagi drastiliselt muutuda. Sama võim on lihtsalt siirdunud Kremlist parlamenti. (Juhtkiri, The Daily Telegraph, 09.05) Venemaa suhted Gruusiaga on läinud nii teravaks, et olukord võib iga hetk plahvatada. Kreml pole kunagi sallinud Gruusia läänemeelsust ning eriti ühinemiskatseid NATO-ga. Viimased nurjusid Gruusia jaoks viimati aprillis ja Venemaa on sellest edusammust vaid innustust juurde saanud, tugevdades suhteid Abhaasia ja Lõuna-Osseetiaga ning saates sadu uusi nn rahuvalvajaid Abhaasiasse. Medvedevi esimeseks katseks valitseda ise ja sõltumatult saabki tõenäoliselt olema kõrgetasemelise dialoogi loomine Gruusiaga. (Juhtkiri, The New York Times, 06.05)

Iisrael tähistas oma 60. sünnipäeva - riik, mis oma tekke algusest peale on elanud pidevas erakorralises olukorras. Vaatamata teravatele suhetele Lähis-Ida moslemiriikidega ja alalisele ebastabiilsusele on Iisraelil õnnestunud üles ehitada regiooni ainuke demokraatlik riik, maailma üks juhtivaid majandusi ja kaasaegne ühiskond. Kuna Palestiina on siiani jäänud lõhestatuks, pole ka Iisraelil võimalik rahuläbirääkimistel vähemalt selle aasta lõpuks täit edu saavutada. (Tulin Daloglu, The Washington Times, 06.05) Hetkel on Iisrael kõige lähedasem liitlane USA jaoks. President Bush külastab juubeliriiki teist korda viimase poolaasta jooksul. Nii vabariiklaste kui ka demokraatide presidendikandidaadid on Iisraelis olnud ja kinnitanud oma pühendumust Iisraeli julgeoleku tagamisele. USA sõdurid õpivad Iisraeli armee käest terrorismivastase võitluse tehnikaid. Väidetavalt pole tänases maailmas teist nii tugevat ja mitmekülgset liitu kui on Ühendriikide ja Iisraeli oma. See liit põhineb ennekõike ühistel väärtustel, milleks on austus kodanikuõiguste ja õigusriigi põhimõtete vastu ning võitlus terrorismiga. (Michael B. Oren, The Wall Street Journal, 07.05)

Inglismaast võib kardetavasti saada kõige rahvastikutihedam piirkond Lääne-Euroopas. Lähema kahe aasta jooksul ületab Inglismaa oma elanike arvu poolest ruutkilomeetri kohta Hollandi, rahvaarv aina kasvab. Aastaks 2056 prognoositakse rahvastiku kasvu juba koguni 521 inimeseni ruutkilomeetri kohta. Rahvastiku tiheduse kasvu pearaskus langeb ilmselt paratamatult riigi lõunaosale, tuues endaga kaasa edasised probleemid eluasemepuuduse ja transpordinappuse näol. Peamine rahvaarvu kasvu põhjus on mõistagi sisseränne, millega omakorda kaasneb kõrgem iive. Tagajärjeks on kõikvõimalikud hädad inimeste igapäevaelus: ruumipuudus, kallimad üürihinnad, kallim eluase, liiklusummikud, täistuubitud rongid ning ülerahvastatud haiglad, koolid ja uued linnaosad. (Juhtkiri, The Daily Telegraph, 06.05)

SAKSAMAA

Saksamaa ajakirjandus keskendus võimumängudele Venemaal, kirjutas Iisraeli 60. juubelist, suurt tähelepanu osutati looduskatastroofile Birmas ning hunta poliitikale oma rahva ja välisabi suhtes. Kõige kaalukamaks osutusid Saksamaa sisepoliitilised debatid välispoliitika küsimustes.

Välisminister Steinmeier ja kantsler Merkel lävivad teineteisega avalikkuses väga viisakalt ja sõbralikult, kui selle varjus käib lõppematu rivaalitsemine välispoliitika küsimustes. Enam-vähem avalikult väljanäidatud erimeelsustele Venemaa, Hiina ning Dalai Lama küsimustes järgnesid vaidlused rahvusliku julgeolekunõukogu teemal. Isagi muutustesse Kuubal suhtutakse eri moodi, Steinmeier kutsub üles alanud reforme mitte maha vaikima ning Kuubale abi osutama, kantsleriametis aga valitseb tagasihoidlikum suhtumine. Nüüd on Steinmeier Venemaal ja Merkel Ladina-Ameerikas, taas konkureeriv võimalus ennast näidata. Juunis toimub Berliinis Lähis-Ida konverents, mis on olnud Merkeli initsiatiiv, kuid mida korraldab praktikas välisministeerium. Pariisis arutatakse Afganistani tulevikku. Võimalik, et enne suvevaheaega kantsler ja välisminister ajaloo esimest ühist pressikonverentsi korraldada ei suudagi, ettekäändeks võidakse tuua kasvõi „ajapuudus”. (Nico Fried: Vom Duett zum Duell, SZ, 10.05)

Järjekordne julgeolekupoliitiline tüliküsimus, mis lõhestab koalitsiooni, on Bundeswehri võimalik siseriiklik rakendamine ning terroristide poolt hõivatud reisilennukite allatulistamise küsimus. CDU tahab kaotada vahetegemise sise- ja välispoliitilise julgeoleku küsimuste käsitlemisel. SPD vastuseis sellele on parteipoliitiliselt mõistetav, kuid sisulised vastuargumendid on nõrgad. Raske on vastu vaielda tõdemusele, et sõjaväe rolli tänapäeva ühiskonnas tuleb ümber mõtestada. Käesoleva julgeolekuolukorra teadvustamiseks on CDU esitatud argumendid (strateegiakontseptsioon) väga asjakohased. Aktuaalne on küsimus erinevate ametkondade kooskõlastatud tegevusest julgeoleku tagamisel. Kas selleks sobib julgeolekunõukogu USA eeskujul, on küsitav, sest riigi toimimise mehhanismid on hoopis teised. Vaevalt et Saksamaale sobib see, kui parlamendi asemel otsustab, näiteks, kaitseväe rakendamise küsimusi välismissioonidel mingi varikabinet. Jõustruktuurid tunnevad, et parlament segab neid, sestap püütakse endale kasulikke otsuseid kuidagi tagatukse kaudu läbi suruda. (Juhtkiri: Sicherheitspolitik – Kein bisschen Frieden, FTD, 6.05)

Siseminister Wolfgang Schäuble selgitab ajaleheusutluses, mida ta arvab julgeolekuolukorrast Saksamaal. Saksamaa elanikkond tunneb end riigis kindlalt, ja et see nõnda ka edaspidi oleks, peab poliitiline ladvik hoolsalt jälgima rahvusvahelisi arenguid. Selleks ongi mõeldud CDU poolt arutamiseks esitatud julgeolekukontseptsioon. Sõjalisi ohte kitsamas mõttes praegu pole, seevastu energiajulgeolek või muud, näiteks infokommunikatsiooniga seotud ohud on aktuaalsed. Tuletagem vaid meelde Baltimaades aset leidnud küberrünnakuid. Asümmeetrilised sõjapidamisviisid, rahvaste rändamine ning rahvusvaheline terrorism on nähtused, mida peame pidevalt silmas pidama. Uues julgeolekukontseptsioonis ei tee CDU enam selget vahet „sõjaseisukorral” ja „rahuajal”. ÜRO Julgeolekunõukogu otsuse kohaselt olid 11. septembri rünnakud kallaletung, millega seoses USAl oli õigus aktiivsele enesekaitsele. Varasematel aegadel oleks seda nimetatud sõjaseisukorraks. Saksamaal aga ei räägita „sõjast”, sest põhiseadus tunneb mõistet „sõda” üksnes kallaletungisõja korral. Muudel juhtudel on jutt riigikaitsest. Antud juhul aga on Saksamaa seotud hoopis liitlaskohustustega. CDU julgeolekupoliitika kontseptsioonis kirjas olev julgeolekunõukogu mõte seisneb selles, et kriisiolukorras mitte jalgratast leiutama hakata, nagu seda tehti Afganistani poliitika väljatöötamiseks. Ei ole lihtne koordineerida välis-, arenguabi- ja kaitseministeeriumi ning kantsleriameti tööd, eriti kui seda on vaja teha kiiresti ja efektiivselt. (Thomas Schmid/Clemens Wergin: Schäuble kritisiert Sturheit im Aussenministerium, Die Welt, 9.05)

PRANTSUSMAA

Prantsuse ajakirjandus pühendas ohtralt leheruumi olukorrale Venemaal.

Ametist lahkuv Venemaa president annab teatepulga oma troonipärijale ja riietub ise peaministri kostüümi. Piduliku sündmuse tähistamiseks võetakse puhkust, sõidetakse datšasse ja süüakse šašlõkki. Tekkinud on seninägematu tandem, kus endisest presidendist on saanud peaminister, endisest asepeaministrist aga president. Säärane vangerdus pakub võimalusi lõpututeks spekulatsioonideks. Praegune asjade seis võimaldab Putinil jääda võimu juurde, seejuures Põhiseadusega vastuollu minemata. Alates presidendivalimistest nähakse Medvetin´it ja Pudev´it – nõnda kutsuvad neid kaht naljahambad - tõelises üksmeeles asju ajamas. Putini ja Medvedevi koostöö ulatub õigupoolest juba 15 aasta taha, aega, mil mõlemad mehed alles poliitikasse tulid. Koostöö algas nende sünnilinna Peterburi linnavalitsuses. Viimasel ajal ilmuvad nad koos avalikkuse ette üha sagedamini. Duo Putin-Medvedev on nii täiuslik, et Egiptuse president Mubarak, nähes neid kaht televiisoris, ei taibanudki, kumb on kumb. Oma edasiste plaanide kinnistamiseks asus Putin partei Ühtne Venemaa etteotsa. Ametist lahkuv president püüab omandada praktiliselt piiramatut võimu parteis, leiab politoloog Aleksei Rostsin. Partei juhina võib ta tagandada igaühe ja nimetada ise kandidaate edaspidisteks valimisteks. Levada hiljutise avaliku arvamusuuringu kohaselt leiab 2/3 venelastest, et Medvedev tegutseb Putini juhtimisel. Venemaal peetakse viisakust nõrkuseks, Medvedev on aga heade kommetega ning väga viisakas. Kuid tema tahtejõudu alahinnatakse. Samuti tunneb ta väga hästi võimu masinavärki. Iial varem ei ole Venemaa kahepealine vapikotkas olnud sümbolina nõnda paljutähenduslik. (Fabrice Node-Langlois, Le Figaro, 6.05)

Noor Dmitri Medvedev on hall kuju, lihvitud ja läikima löödud “Putini mees” - välja valitud, õpetatud ja edutatud Putini poolt. Olles vaid 42 aastane, saab Medvedevist üks maailma noorimaid presidente (ühes Gruusia Saakašvili, Kongo Kabila ja Togo Gnassingbega). Medvedevist saab esimene Vene president, kelle karjäär on kulgenud postkommunistliku riigikorra ajal. “Medvedev paistab silma personaalsuse puudumisega. Ta on tavaline mehike, kes ei küündi eales tähtedeni”, leiab Marina Litvinotits, kes töötas Putini meeskonnas tema esimese presidendi-kampaania ajal. “Medvedev ei kontrollinud midagi ega otsustanud olulisi asju”, meenutab Litvinovits. “Raske öelda, kas Medvedev iseseisvub. Ta on kaasaegne, hea haridusega ja ambitsioonikas. Kuid me ei ole siiani näinud teda üheski konfliktis, ühelgi proovikivil. Igal juhul ei kujune temast “liberaali”, kellest unistavad lääne poliitikud”, ennustab politoloog Sergei Markov. Medvedevi “liberalism” on vaid müüt, mida püüdlikult reklaamivad tema toetajad, leiab poliitikavaatleja Stanislav Belkovski. Siiski ei kiirusta Belkovski Medvedevit alahindama, meenutades, et ka Putinil ei olnud võimule tulles kuigivõrd haaret ega mõjukust. (Lorraine Millot, Liberation, 7.05)

Keegi Venemaal ei tea, missuguseks kujunevad Medvedevi võimuaastad. Tema väljavaated on piiratud: kas rahulduda marioneti rolliga või hakata mängima oma mängu. Jeltsini ja Putini ajal võeti strateegiliselt tähtsad otsused kõigis eluvaldkondades vastu presidendiinstitutsiooni poolt. Presidendil oli praktiliselt piiramatu võim. On väga tõenäoline, et Medevedevi presidentuur kujuneb eelmistest erinevaks, seda eriti juhul, kui Medvedev ei osutu piisavalt ambitsioonikaks. (Boris Toumanov, La Libre, 7.05)

Putini võimuloleku viimasel päeval kirjutas Venemaa alla koostööleppele USAga tuumaenergia vallas. Vastava leppe allkirjastamine on olnud kõne all alates N. Liidu lagunemisest. Koostöölepe käsitleb tuumaenergia rahumeelset kasutamist. Umbes pool Ühendriikide tuumareaktorites kasutatavast uraanist tuleb Venemaalt. N. Liidu aegsete tuumaenergeetika struktuuride mantlipärija Rosatom läbib praegu põhjalikku uuenduskuuri, saamaks selleks, mis Gazprom on gaasi vallas. Rosatomist peab saama tšempion, kes suudaks vallutada terve maailma turu. (Fabrice Node-Langlois, Le Figaro, 8.05)

Putin ja Medvedev ennustavad Venemaale suurt tulevikku. Aastal 2020 peaks Venemaa kuuluma maailma viie majanduslikult enim arenenud riigi sekka. Ja Venemaal on selle ambitsiooni elluviimiseks ka vahendeid. Venemaa kasseerib iga päev ligi 650 miljonit eurot oma kütuse ekspordi eest. Kuid naftadollarite sadu ei ole teinud Venemaast modernset riiki. Ulatudes üle 11 ajavööndi, on riigi hiiglaslik territoorium tänaseni ilma korralike autoteedeta, raudteede võrk on ebapiisav, siseliine teenindavad vanad lennukid ja tööstustehnika on iganenud. Suureks probleemiks on lagunev elektrivõrk. Suured linnad seisavad silmitsi väljakutsega - kuidas tagada elanikele piisav elektriga varustatus? Mõistes probleemi ulatust, on valitsus näinud ette 480 miljardi dollari eest investeeringuid elektrivõrku aastani 2020, samuti on lubatud ehitada 4000 kilomeetri ulatuses uusi autoteid ja laiendada raudteede võrku. Lennujaamade kaasajastamiseks on ette nähtud 21 miljardit eurot. Kui Venemaa tahab maailmamajanduses tegija olla, ei piisa vaid gaasi ja nafta pumpamisest. Venemaa peab hakkama tootma. Täna on pea kõik, mis Venemaal müügil, imporditud - alates seebist ja lõpetades kartulitega. “Erainvestorid ei ole Venemaal huvitatud tootmisest. Nad ei ole valmis panustama rahaliselt projektidesse, mis hakkavad tulu tooma võibolla alles 10 aasta pärast. Selliste projektidega kaasneb kõrge risk ja palju bürokraatlikke protseduure. Meil soovivad kõik ruttu rikkaks saada. Vaid riik võib võtta ette pikaajalisi projekte,” selgitab Aleksei Savatjugin rahandusministeeriumist. 2007. aastal pandi alus paljudele suurtele asjadele. Arendamaks teatud majandussektoreid (aeronautika-, tuuma-, relva- ja laevatööstus) või konkreetseid projekte (olümpiamängud Sotšis) loodi 7 riiklikku korporatsiooni. Viimaste toimimine on läbipaistmatu, näiteks ei ole need ettevõtted allutatud riikliku auditi kontrollile. Olemasolevast 9st riiklikust ettevõttest on 7 loodud aastal 2007, see tähendab ajal, mil Putin valmistus vahetama presidenditooli peaministri ametikoha vastu. Sepistades neid riigile kuuluvaid monstrume, tugevdas Putin veelgi oma positsiooni. (Marie Jego, Le Monde, 8.05)

SKANDINAAVIA

Skandinaavia meedias arutleti Venemaa presidendivahetuse ning maailma eri paigus toimuvate katastroofide ja kriiside teemadel, nagu Hiina inimõiguste rikkumised, Myanmari katastroof ning toiduainetekriis. Taanis tõstatati küsimus riigi liitumise kohta euroga.

Vladimir Putini kohta räägitakse nii mõndagi: ta on spioon ja natsionalist, ainuvalitseja ja päästja. Venemaal räägitakse temast ainult kui Venemaa ülesehitajast. Putini Venemaa on rikkam, kuu sissetulek on tõusnud 500st enam kui 3000 kroonini ning kaitsekulutused on alates aastast 2000 kuuekordistunud. Venemaa on muutunud ühtseks, Putinit toetavaks. Medvedevi asumisega ametipostile võtab Putini võim uue suuna. Venemaa kiire kasv on peamiseks Putini populaarsuse põhjuseks. Putin on teinud panuse Venemaa poliitilisele stabiilsusele. Selle hind on aga kõrge. Tšetšeenias maksti selle eest tuhandete inimeludega. Medvedevi astumisega presidendi ametikohale ei ole Putini aastad veel siiski lõppenud. (Simon Kruse, Berlingske Tidende, 03.05) Medvedevi esimeseks kriisiks võib saada Gruusia kriis. Presidendivahetuse perioodi võivad Kremlis olevad grupeeringud ära kasutada, et jätkata karmi käe poliitikat, mida Venemaa on seni ajanud. Medvedev on küll Putini-meelne, kuid siiski temast erinev ja Kremlis ning Kremli poliitikas võivad toimuda muutused, mis kõigile kindlasti ei meeldi. (Juhtkiri, Aftenposten, 03.05)

Dalai Lama soovib, et olümpiamängud Hiinas toimuksid, kuna mängud sümboliseerivad sõnavabadust. Tiibeti juhid on kaua töötanud religioosse, kultuurilise ja poliitilise omavalitsuse kokkuleppe nimel, mis hõlmaks kogu Tiibeti rahvast ja neid regioone, mis on asustatud tiibetlastega. Käesolev aasta võib anda olulise võimaluse läbirääkimiste edenemiseks. Kui lepime kokku, et eesmärgiks on aidata Tiibetit, mitte Hiina alandamine, on jätkuvalt võimalik kasutada olümpiamänge maailma rahvarikkaima riigi arengute mõjutamiseks. (Jan Egeland, Aftenposten, 03.05)

Ei ole üllatus, et sõjaline režiim Myanmaris kramplikult takistab abi, mida tahetakse maale tuua. Aasia sõjarežiimid on nii maailmakauged, et nad ei suuda isegi oma elanikke päästa. Ülejäänud maailm suhtub sellesse taunivalt, sest režiimidel on võim ja ka kohustus oma kodanikke vajadusel aidata. Seda nad ei tee, mistõttu võib öelda, et tegemist on massitapmisega. Kuigi paistab, et Myanmari sõjaline juhtkond on hakanud laskma rahvusvahelisel abil riiki tulla, on abi juba liiga hiline. Jätkuvad bürokraatlikud takistused muudavad olukorra veelgi lootusetumaks. Võib ainult loota, et Myanmari elanikud hakkavad selle õnnetuse järel tõsiselt režiimi vastu välja astuma. Kui ülestõus peaks toimuma, ei ole kahtlust, et nad pigem näljutavad oma rahva surnuks kui lasevad rahvusvahelisel kogukonnal neile appi tulla. (Juhtkiri, Berlingske Tidende, 08.05)

Taani välisminister Per Stig Møller leiab, et välis- ja julgeolekupoliitika väljakutsed 21. sajandil paistavad olevat väga erinevad varasematest. Uued teemad nagu kliimamuutus, terrorism, energiajulgeolek, religioon ja identiteet on olulisemad küsimused tänases päevakorras. Viimasena on lisandunud toiduainetekriis. Võib öelda, et „toit on relv”. Toiduainete hindade tõusuks on mitmeid põhjuseid: Hiina ja India sarnaste riikide majanduse tõus, rahvastikukasv, sissetulekute suurenemine arengumaades, mis tekitab suurema baastoiduainete nõudluse. Suurenenud nõudlus biokütuse järgi on tekitanud maisitoodete nõudluse suurenemise. Tõusvad toiduainete hinnad mõjutavad kõige rohkem vaesemaid. Tõusvad hinnad avavad samas uued turuvõimalused maaharijatele, kellel on nüüd võimalus oma tootlust suurendada. On fakt, et kui suurimad ohud on varem tulnud tugevatest riikidest, siis nüüd on nõrgad või läbikukkunud riigid need, kust ohud lähtuvad, kuna nad ei suuda kontrollida enda territooriumi, ohustades nii ka meie julgeolekut. Globaalne kaubanduspoliitika on oluline vahend toiduainetekriisi pikaajalise ja toimiva lahenduse jaoks. Kriis nõuab mitmekülgseid lahendusi, üksnes efektiivse multilateraalse osalusega saab olulisi probleeme lahendada. Kui see ei lähe õnneks, muutub kriis hullemaks, probleemid suurenevad ja julgeolek satub ohtu – esmalt lokaalselt, siis regionaalselt ja lõpuks globaalselt. (Per Stig Møller, Jyllands-Posten, 09.05)

Taani rahandusminister Lars Løkke Rasmussen leiab, et euro kasutuselevõtmine Taanis annaks parema kaitse majanduskriiside ajal. Ja mis veel olulisem, Taani huvides on osaleda Euroopa-koostöös, sest nii saab riik ELis suurema mõjuvõimu. Tegelikult on kroon nagu euro - Taani on ajanud euro-piirkonnaga sarnast valuuta- ja rahapoliitikat. Mõtlemapanev on see, et alates uuest aastast on Küprose ja Malta rahvuspankade direktoritel suurem mõju intressidele ELi aladel, sh Taanis, kui Taani rahvuspanga direktoril. Kõikidel tulevastel euroga liitujatel saab olema Taanist suurem mõjujõud. Euroopa koostöö annaks laiema võimaluse töötada Taani poliitiliste seisukohtade kasuks, näiteks, kliimaküsimustes. (Lars Løkke Rasmussen, Berlingske Tidende, 06.05)

SOOME

Soome ajakirjanduses keskenduti seoses Venemaa presidendi vahetumisega Venemaal toimuvale. Kirjutati ka Birmat tabanud looduskatastroofist ning Soome kaitseminister Jyri Häkämiesi sõnavõtust NATO teemal.

Venemaa võib presidendi vahetumisega astuda sammu ebastabiilsema olukorra suunas. Putin säilitab tõenäoliselt laiad võimupiirid Medvedevi alluvana peaministriametis. (Igor Torbakov, Helsingin Sanomat, 5.05) Tulevikus on kolm varianti: Medvedev hakkab oma uues rollis presidendina iseseisvalt tegutsema; Putin ja Medvedev loovad juhtimise kaksikmudeli, milles mõlemal on oma kindlad valitsemisvaldkonnad, või Medvedevist saab vaid Putinile lojaalne nukuvalitseja. Praegu tundub, et kõige tõenäolisem on kolmas variant. See tähendaks, et kuigi põhiseadust põhimõtteliselt järgitakse, unustatakse täielikult selle põhiline idee. Putini autokraatiat tugevdab rahva suur toetus. Maailm ja Venemaa võivadki nüüd loota, et Putin oleks tark isevalitseja, kuna kõik siiani tehtu kindlustab, et enam pole midagi, mis Putini võimu piiraks. Vaevalt et seda suudaks teha ka uus president. (Juhtkiri, Etelä-Suomen Sanomat, 6.05) Venemaa pole siiski diktatuur ega isegi mitte eriti autoritaarselt juhitud maa, nagu on kombeks väita. Selline mulje on vahest jäänud seetõttu, et Venemaa poliitika on olnud peaaegu ainult ühe mehe show. Putinil oleks olnud kerge korraldada endale ametissejäämine kolmandaks ametiajaks, kuid ta ei hakanud põhiseadust enda järgi väänama. Putin on olnud alati valmis intervjuusid andma nii välis- kui ka koduajakirjanikele, vältimata ka otsekoheseid küsimusi. Tuleb leppida sellega, et venelaste presidendina on Putini tegevuse põhimõte kaitsta Venemaa huvisid, nii nagu Venemaal seda nähakse. Venelaste väärtuste skaalal pole demokraatia endiselt olulisel kohal. (Erkki Pennanen, Helsingin Sanomat, 7.05) Võimuvahetus Venemaal on nüüdseks fakt. Tegemist pole mistahes võimuvahetusega. Venemaa on naabruses asuv suurriik, kelle stabiilsus, elujõud ning ennustatavus on väikse põhjamaise naabri jaoks ääretult tähtsad. Venemaa poliitika määrab lähipiirkonna, Euroopa ja osalt terve maailma julgeolekut. Venemaa majandusel ja loodusvaradel on globaalne tähendus. Medvedevit peetakse läänemeelseks demokraadiks, kes ei ohverda siiski Venemaa huve. Oleks silmakirjalik mõelda, et demokraatia, inimõiguste ja kodanikuühiskonna olukord seoses võimuvahetusega radikaalselt muutuks. Venemaal tuletatakse kergesti meelde, et demokraatia ei täida kõhtu. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 7.05) Kuigi Vladimir Putin on Venemaal populaarne, võib Dmitri Medvedevi populaarsus presidendina rahva seas päris kiiresti kasvada, kui ta suudab vastata rahva ootustele. Oma inauguratsioonikõnes oli uuel presidendil huvitavaid rõhuasetusi, mis erinesid selgesti Putini stiilist. Medvedev teatas, et presidendina on tema kohuseks austada ja kaitsta inimõigusi ja kodanikuvabadusi. Huvitav, kas need jäävad ka Medvedevi puhul vaid ilusateks sõnadeks või pürib ta tavainimese ja tema õiguste kaitsjaks. See oleks Venemaal midagi uut. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 8.05) Venemaa sai endale kolmanda presidendi. Tahumatule Boriss Jeltsinile ja endisele luureagendile Vladimir Putinile järgneb nüüd noor jurist. Nii kodumaale kui ka välismaailmale saadeti inauguratsioonitseremoonial ühemõtteline sõnum - Venemaa on jälle tõusuteel ning seda juhitakse sihikindlalt. Võimuvahetus oli ikkagi ainult õnnestunud etendus. Medvedevi positsioon on imelikum kui tema eelkäijatel, kes olid üheselt tõlgendatavalt Venemaa juhid. Medvedevi esimesest kõnest ei õhkunud tugevneva suurriigi ähvardust välismaailma suunas, kuid samas on Punane väljak valmis 9. mai võidupüha paraadiks ja sõjalise võimsuse esitlemiseks. Alles aeg näitab, millist poliitikat Medevdev tegelikult ajama hakkab ning kas ta üldse suudab võtta selle võimu, mis põhiseadus presidendile annab. (Juhtkiri, Kaleva, 8.05)

Birmas tormi kätte jäänute ja veel elus olevate kannatused kasvavad tõenäoliselt seetõttu, et nad elavad maailma ühes suletumatest riikidest. Birma sõjaväehunta on süstemaatiliselt piiranud riigisisese ja väljastpoolt tuleva info liikumist ning füüsilisi kontakte. Välismaalastel on olnud raske riiki pääseda ning elanikel raske riigist välja reisida. Lisaks takistas tihe infokontroll andmast tormihoiatust ning saamast olukorrast täpset pilti. 2004. aasta tsunami järel ei soovinud Birma välisabi. Seekord on kahjud veelgi suuremad, nüüd kõlbab ka välisabi. Birma pole siiski harjunud seda vastu võtma ega ka muul moel välismaalastega koostööd tegema. Välismaailm ei peaks aga praegu keskenduma hunta hukkamõistmisele, vaid otsima võimalusi, et aidata abivajajaid. (Juhtkiri, Kaleva, 7.05) Birma-sarnasesse kriisi sattunud riikide jaoks peaks olema olemas sunnimehhanism, mille puhul saadetakse abi kohale rahvusvahelise üldsuse otsusega. ÜROl peaks olema õigus vajaduse korral tegutseda, kui katastroofipaigaks on riik, kes ise ei saa hakkama või ei hooli oma elanikest. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 9.05)

Soome kaitseminister Jyri Häkämiesi arvates oleks Soome ja Rootsi kuulumine NATOsse positiivne nii Põhjamaade kui ka NATO jaoks. See oleks kasulik isegi NATO ja Venemaa suhetele. Häkämies rõhutas, et ei seo teineteisega Soome ja Rootsi võimalikku liitumist alliansiga. Kaitseministri arvates on selge, et kui kõik Põhjamaad kuuluksid NATOsse, kasvaks organisatsiooni otsuste tegemises põhjamaise mõtlemise tähendus: „Pole olemas üht NATOt. Võib öelda, et seal on inglise, prantsuse ja saksa koolkonnad. Ehk esindaks Põhjamaad siis põhjamaist koolkonda.“ (Kari Huhta, Jouni Mölsä, Helsingin Sanomat, 7.05) Jyri Häkämiesi sõnavõttu ei tohiks maatasa teha. Selles on oma iva. NATO on demokraatlike riikide ühendus. Kui kõik lääne demokraatlikumad ja stabiilsemad riigid sellega liituksid, võiks organisatsioon areneda endisest paremas suunas. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 8.05) Soomes peetavat NATO-arutelu pole põhjust summutada. Vastupidi – see vajab praegusest rohkem konkreetset sisu. Kuid sellesse arutellu ei tohiks vähemalt valitsuse liikmed lülitada naaberriike viisil, mis eeldaks muudatusi nende riikide julgeolekupoliitika põhiküsimustes. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 9.05)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Flares billowing red smoke were lit for Tibet atop Estonia's Suur Munamagi, the highest peak in the Baltic Sea states." Supporting freedom for Tibet we are also supporting our own freedom," Estonian deputy Valdur Lahtvee told hundreds of Tibet supporters at the site. A minute's silence in memory of the victims of earthquake in China's Sichuan province was held prior to the ceremony. The red flare event was part of the ten-day 'Sad Smoky Mountains' international campaign spearheaded by mountaineers across the globe to protest human rights violations in Tibet. (Afp, 16.05)

Soome ajakirjandus

Läänemere-äärsete riikide koostööst on räägitud palju ja deklaratiivselt, kuid selle tulemused on jäänud lahjaks. Puudub poliitiline tahe langetada raskeid otsuseid. Läänemere tähtsus kaubateena kasvab. See mõjutab oluliselt keskkonda, kuid sama oluline tegur on ka liikluse kasvust tingitud strateegiline muutus. Strateegilise muutuse kese on just energia transpordis ning tegemist pole ainult keskkonnaohtudega, millest räägib kogu aeg näiteks Soome valitsus. Kõigi Läänemereriikide ühiseid huve kaitstaks kõige paremini kõiki valdkondi hõlmava – kaasa arvatud rahu tagamine – hea tahte poliitikaga. Lootust selleks ei näi aga olevat. Venemaa Baltimaade-poliitika on ehk parim näide tegelikkuse ja soovide erinevusest. Just praegu pole Läänemere julgeolekupoliitiline atmosfäär hea. Osalt on see tingitud Venemaa ja lääneriikide suhetes valitsevatest pingetest. Probleemide põhjuseid on mitmeid, mh Venemaa haarde tugevnemine, suurte ELi riikide üksitegutsemine Venemaa-poliitikas ning mitmete endiste sotsialismimaade sügav umbusk Venemaa kavatsuste suhtes. (Olli Kivinen, Helsingin Sanomat, 6.05)

Läänemere piirkonna suurimad keskkonna- ja majandusalased ning poliitilised kired on seotud Venemaa ja Saksamaa vahelise gaasijuhtmega. „Maapealne juhe oleks tundlikum poliitika ja terrorismi suhtes,“ ütleb Soome kaitseministeeriumi pressiesindaja Jyrki Iivonen. „Venemaa tahab gaasi eksportida, kuid ta tahab olla ka sõltumatu.“ Rootsi ja Baltimaad kardavad julgeoleku pärast. Õigemini – nad on ainsad, kes julgevad oma hirmudest rääkida. Nad pelgavad olukorda, kus Venemaa valvaks oma kasvavate sõjaliste jõududega keset merd kulgevat gaasijuhet. Maagaasikompanii Gasum tegevjuht Antero Jännese sõnul on seoses gaasijuhtmega räägitud enamasti negatiivsetest külgedest. „Riskidest tuleb rääkida, kuid samas tuleks mõista, et kui eesmärk on suurel hulgal energia transportimine Venemaalt ELi, on kõige turvalisem ja keskkonnasõbralikum viis teha seda merealuse gaasijuhtme kaudu. (Heikki Haapavaara/Jukka Saastomoinen, Kauppalehti, 8.05)

Küberkaitse

Prantsusmaa ajakirjandus

2007. aasta aprilli lõpus, kui Tallinnas teisaldati venelastele kallis sõjamonument, leidis samas aset esimene suuremõõtmeline küberrünnak. Eestis sooritatakse 97% pangatehingutest internetis, rünnakute ajal oli aga ülekannete tegemine internetis võimatu. Tallinna tabanud rünnakutele järgnesid paari kuu pärast rünnakud USAle, Prantsusmaale, Saksamaale ja Suurbritanniale. Kes need rünnakud organiseeris? Kas Venemaa, Hiina? Nii Moskva kui ka Peking on kinnitanud, et nemad rünnakutega seotud ei ole. Suureks probleemiks ongi küberkurjategijate avastamine, sest küberrünnakut saab korraldada distantsilt ja üsna lihtsalt: on vaja vaid teatud oskusi ja 500 eurot, ning ligipääsu valitsuse ametlikule internetilehele saab ilma suurema vaevata blokeerida mitmeks tunniks. Ja ründajaks ei ole enam inimene, vaid viirusega nakatatud arvuti. Küberkurjategijaks saamine on lapsemäng, kinnitab NATO julgeolekuspetsialist. Üleilmsel tööturul on häkkerid nõutud tegelased. Näiteks Iraanis võib mitme ülikooli loengukavast leida kursusi tipp-häkkerite väljakoolitamiseks. Põhja-Koreas on koguni terve kõrgkool küberettevalmistusele pühendatud. Igal aastal siseneb sealt tööturule sadakond uut häkkerit. Küberrünnakute vastu võitlemiseks avab NATO Eestis 1. jaanuaril 2009 küberkaitse oivakeskuse. (Guillaume Grallet, L`Express, 7.05)

Kultuur

Ingliskeelne ajakirjandus

Vabadus ei ole asi, mida võib pidada enesestmõistetavaks. Seda näitab film „Laulev revolutsioon”, kujutades eestlaste 20. sajandi iseseisvuspüüdlusi läbi pika okupatsiooniperioodi. Ometi on vabadus midagi, mille saavutamiseks ei ole vaja ilmtingimata verd valada. Mõnikord on saatus helde ning kui paarkümmend tuhat inimest ühisel laululaval oma hääled ja unistused üheksainsaks lauluks ühendab, ei saa miski neid enam takistada. Vabadus on luksus, mida kõigil ei ole. (Evan Derrick, Tulsa Today, 06.05)

Austria ajakirjandus

Eesti nüüdisaegne maailmakuulus helilooja Arvo Pärt sai lõpuks ametliku autasu ka oma passijärgselt kodumaalt – Austrialt. Tallinnas Kadrioru palees andis suursaadik Angelika Saupe-Berchtold talle üle Teaduse ja Kunsti Esimese klassi auristi. Pärt tänas maad ja rahvast, kes talle 28 aastat tagasi pärast N. Liidust põgenemist talle esimesena ulualust pakkusid. Pärt ise, tema abikaasa Nora ja täiskasvanud lapsed ei loobunud Austria kodakondsusest ka pärast Eesti taasiseseisvumist. N. Liidust soovimatu isikuna lahkunud Pärt võeti Austrias vastu ametlikult kui „kultuurilises valdkonnas soovitud isik”. Helilooja on sellest siiani liigutatud. (APA: Arvo Pärt erhielt Ehrenkreutz von Österreich, Die Presse, 10.05)

Soome ajakirjandus

Turu Kunstimuuseumis on avatud ulatuslik näitus Punaste lippude all – Stalini-aegne eesti kunst. Terve suve avatud oleva näituse on koos Eha Komissaroviga kokku pannud Turu Kunstimuuseumi direktor Kari Immonen ja kuraator Susanna Luojus. Nad on toonud Eestist palju pikka aega ainult hoidlas säilitatud teoseid. Komissarov kiidab soomlasi selle eest. „Eesti Kunstimuuseumil on eranditult suur kogu Teise maailmasõja järgse aja kunsti, see on osa meie ajaloost. Me ei taha seda aega ülistada, kuid näiteks KUMU avamist planeerides mõtlesime, et on oluline seda kunsti võimalikult palju publikule näidata.“ Näitust liigendab kaheksa teemat: kõigepealt räägitakse N. Liidu jaoks võidukast sõjast ja selle tagajärgedest, siis klassivõitlusest, töökangelastest ja sotsialistliku ühiskonna ülesehitajatest. Seejärel tulevad Stalini-kultus, sotsialistliku argipäeva väikekodanlikkus, maapiirkonna elu, mere-Eesti, lapsed ja laulupeod. Näitus annab pildi sellest, kuidas sotsrealismi nõukogulik propaganda läbistas tasapisi kogu eesti kultuuri. (Marja-Terttu Kivirinta, Helsingin Sanomat, 8.05)

Turu Kunstimuuseumi suvine näitus viib ehmatavale reisile Eesti lähiajalukku. Näitus Punaste lippude all esitleb Stalini-aegset romantilist kunstikäsitlust, kus propagandat, sotsialismi ja nõukogude süsteemiga kohanemist kujutati suureliste sotsialismi ülistavate teostena. „Nõukogude võimu aeg on eestlaste jaoks ikka veel raske taak. Kui KUMU paar aastat tagasi avati, oli seal väljas Stalini-aegse kunsti kogu. Selle üle arutleti Eestis päris palju. Küsiti, kas sellist kunsti sobib näidata,“ räägib Turu Kunstimuuseumi kuraator Susanna Luojus. Kuigi näituse tööd on oma stiililt enamjaolt üsna realistlikud, annavad need KUMU kuraatori Eha Komissarovi sõnul kõike muud kui tõepärase pildi tegelikkusest. Realistlikud teosed kujutavad ülistavalt sotsialistliku revolutsiooni võitu ning näitavad üha uuesti olukordi, mida tegelikult kunagi pole olnud. (Tuomo Karhu, Turun Sanomat, 8.05)

Majandus

Uudisteagentuurid

Economic growth will slow this year across Eastern Europe because of accelerating inflation and the credit crunch, the European Bank for Reconstruction and Development said. EBRD estimates overall growth for the region of about 6 percent this year, the bank said today at its annual meeting in Kiev. The Baltic countries, which have been among the fastest- growing nations in the EU, are facing a rapid slowdown in growth. Estonia's economy expanded by an annual 0.4 percent in the first quarter, down from 4.8 percent in the previous quarter. (Afp, 18.05; Bloomberg, 18.05)

Prantsusmaa ajakirjandus

Carcassonne`i viinamarjaistandusse saabub delegatsioon Balti riikidest. Külaliste seas on kümme suurimat veini importijat Baltikumist, lisaks veinitundjaist ajakirjanikke. Kolme päeva jooksul tutvustatakse kohalikke tooteid ja ettevõtteid, valgustab Gilles Foussat, Carcassonne`i viinamarjakasvatajate ühenduse esindaja. Eesmärgiks on mõistagi luua kaubandussuhted Balti riikidega, kes tasapisi avastavad Prantsusmaa veinitoodangut. Alkoholitarbimise harjumused neis riikides on muutumas ja üha enam valitakse kange alkoholi asemel joogiks Prantsuse vein. Baltimaade turg kokku ulatub küll vaid 7 miljoni inimeseni, kuid moodustab tõelise risttee Põhja-Euroopa ja Venemaa vahel. Kontaktid Balti riikidega on saavutatud tänu veinimeistri Louis Fabre`i tööle. 2006. aastal külastas Carcassonne`i suursaadik Andres Talvik. (L`Independant, 6.05)

Varia

Saksamaa ajakirjandus

Arnold Rüütel 80. Endine Eesti president on alati olnud vahendajaks noore linlaste põlvkonna ning vanemaealise maaelanikkonna vahel. Ta on püüdnud siluda suhteid ka eestlaste ning vene vähemuse vahel, samuti edendada Eesti-Vene suhteid. Vaatamata karjäärile kommunistliku partei ridades, oli Rüütlil piisavalt teeneid Eesti iseseisvuse saavutamisel, et teda usaldada. Paljuski tänu temale harjus ka „vanemaealine Eesti” ja maaelanikkond mõttega liitumisest ELi ja NATOga. (Th.: Arnold Rüütel 80, FAZ, 10.05)

Prantsusmaa ajakirjandus

Tartu Teaduspark on vanim Baltikumis. Enam kui 15 aastat on seal tegeletud kõrgkoolide, era- ja riikliku sektori vaheliste suhete arendamisega. Teaduspark rajati 1992. aastal Eesti suurima ülikooli, Tartu Ülikooli juurde, mis on riigi juhtiv teadus- ja arenduskeskus. Teaduspargis tegeletakse materjaliteaduse, bio- ja geenitehnoloogia, elektroonika, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning ärinõustamisega. 2004. aastal võitis Tartu Teaduspark European Innovation Award auhinna parima tehnoloogiasiirde eest Euroopas. Park teeb tihedat koostööd uurimiskeskuste ja –instituutidega nii Eestis kui ka terves maailmas. (Patrick Schwartz, Flux, märts/aprill 2008)

Norra ajakirjandus

Selle suve suureks hitiks saab Eestis olema musta toonekure paar, kelle tegevuse jälgimiseks on pesa juurde pandud kaamera. Eestis on umbes 100 musta toonekure paari ja 2000 valge toonekure paari. Liiki kaitstakse läbi Eesti seaduste tugevaimate looduskaitsekategooriate. Jälgimissüsteem on loodud liigi kaitseks, et teada nende ökoloogilisi vajadusi ja ohte. Toonekure-tõsielusaade on väga populaarne, rahulikematel päevadel tehakse kuni 30 000 klikki, IP-aadressid näitavad, et külastajaid on olnud 140st riigist. (Odd Helge Brugrand, Dagbladet, 02.05)

Soome ajakirjandus

Eestis kaua aega elanud soome ajakirjanik Leena Hietanen kritiseerib karmilt Eesti kodakondsuspoliitikat. Ta kirjutab oma äsja ilmunud pamfletis „Eesti külm sõda“ (Viron kylmä sota), et Eestis ei valitse demokraatia, vaid etnokraatia – etniline enamus juhib riiki. Hietanen räägib avalikult Eesti apartheidipoliitikast ning rõhutab, et Soome külje alla on tekkimas uus Iisrael või uus Kosovo. (Risto Jussila, STT, 5.05)

Aasta on kulunud Tallinna „pronksiööst“ ning piltlikult öeldes klirisevad klaasid taas. Eestis pikka aega töötanud soome ajakirjanik Leena Hietanen väidab pamfletis „Eesti külm sõda“, et Eesti valitsus tegutses ettekavatsetult, kuna suhtub suurde vene vähemusse nagu Iisrael palestiinlastesse. Hietanen ei kõhkle kasutada sõna „apartheid“ kirjeldades 116 000 vene taustaga Eesti elaniku kodakondsuse ja kodanikuõiguste puudumist. Sel põhjusel on Hietaneni hinnangul Eestil demokraatiani veel pikk tee käia, kuigi riik on ELi ja NATO liikmeks võetud ning riigi edulugu pidevalt eeskujuks tuuakse. (Hannu Marttila, Helsingin Sanomat, 6.05)

Eesti meediaväljaannetes tõusis Leena Hietaneni pamfleti pärast kõva kisa. Isamaa ja Res Publica Liidu poliitikud olid Hietaneni väidetest jahmunud. Riigikogu liikme Marko Mihkelsoni arvates peegeldub Hietaneni tekstis KGB või parteikooli sõnavara. Riigikogu liikme Mart Nuti arvates pole Hietaneni väidetel alust ning nende põhjal ei saa isegi arutelu tekitada. (Kai Juvakka, Helsingin Sanomat, 8.05)

Kui kirjastus WSOY soovis oma uuele sarjale tähelepanu tõmmata, suuri müüginumbreid ning arutelu tekitada – mida ta tingimata soovis – oli „Eesti külm sõda“ suurepärane valik sarja avaraamatuks. Kohe pamfleti ilmumise järel tulvas sadu kommentaare Interneti-portaalidesse Soomes, Eestis ja Lätis. Muuhulgas on huvitav jälgida, kumba raamatut müüakse rohkem, kas Hietaneni oma või Seppo Zetterbergi üle 800-leheküljelist „Eesti ajalugu“ (Viron historia), mis pakub Hietaneni väidetele terve hulga vastuargumente. Võib öelda, et kriitilisi kommentaare Eesti suhtes ongi vaja. Soome ajakirjanikud on aastate jooksul käsitlenud Eestit justkui siidkinnastega. Eestit arvustanu pannakse tänapäeval tahes tahtmata ühte potti Venemaa ja vene ajakirjandusega, mis peab oma propagandasõda Eesti ja selle „fašismi“ vastu. Nüüd tuleks aga puust ja punasest ette teha: esiteks, kas kogu situatsioon pole mitte väga imelik? Pärast 1945. aastat, kui britid, prantslased, belglased jt oma asumaadest välja tõmbusid, hakkasid venelased oma „kolooniatesse“ sisse tungima. 1949. aasta Genfi konventsioon keelab tsiviilisikute asustamise vallutatud aladele. Nii et tegelikult võib öelda - uustulnukad tulid Balti riikidesse ebaseaduslikult. Venelastele ja teistele pakutud võimalus kodakondsust taotleda on Eesti valitsuse inimlik žest, mitte automaatne õigus. Mida on halba eesti keele kaitsmises? Venelased võivad rahulikult rääkida ja arendada oma keelt maailma suurima riigi territooriumil, kuid eesti keelt ei räägitaks kusagil mujal, kui see Eestist kaoks. (Jukka Rislakki, Helsingin Sanomat, 10.05)

Leena Hietaneni pamflett „Eesti külm sõda“ on jõudnud saada jõulisi kommentaare nii Soomes kui ka mujal. Parem oleks aga, kui kommenteeritaks seda, mida raamat sisaldab, mitte seda, mida seal pole. Okupatsioon ja eestlastele sellest tingitud kannatused on fakt. Okupatsioonimüüt on aga selle tõlgendamine: arvamus ja arusaam sellest, kuidas Eesti Stalini rüppe sattus, mis sellele järgnes ning kuidas Eestis olukorraga kohaneti. Hietanen käsitleb oma raamatus okupatsioonimüüti, kuna nõukogudeaja õudustega põhjendatakse Eesti praegust poliitikat. Sellest vaatenurgast lähtudes on Eesti venelased ikka ainult endised okupandid. Pamfletis küsitakse, miks põhjendatakse uut ülekohut vana ülekohtuga. (Harri Nykänen, Jouni Tervo, Helsingin Sanomat, 10.05)

Riia kesklinnas seisab rasketel kivijalgadel akendeta must ehitis. See on 1993. aastal avatud muuseum Läti okupatsiooni ajaloost aastatel 1939–1991. Soome ja kolme Balti riigi ajalood erinevad üksteisest kui öö ja päev. Ainult Soomel õnnestus säilitada neist neljast Vene impeeriumi endisest vasallriigist iseseisvus. 1940. aastal liitis N. Liit Eesti, Läti ja Leedu 51 aastaks enda külge. Baltimaades loodeti pärast Saksamaa lüüasaamist, et Churchill ja Roosevelt ei nõustu kolme Balti riiki N. Liidule loovutama, kuid ka Suurbritannias ja Ühendriikides hooliti vähe väikeste rahvaste saatusest. On mõistetav, miks Baltimaad kiiresti NATOga liituda tahtsid. Vaevalt et nad praegugi omal jõul oma iseseisvust kaitsta suudaksid. (Risto Uimonen, Kaleva, 11.05)