Nädal välismeedias 28. aprill - 4. mai 2008

AJAKIRJANDUS
USA, Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Skandinaavia, Soome

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Küberkaitse, Majandus, Kultuur, Varia

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED

Euroopa Liit

Siseareng

Portuguese President Anibal Cavaco Silva officially ratified the EU's reforming Lisbon treaty. The treaty constitutes "a step forward towards the construction of a more unified Europe, one more in solidarity," said Cavaco Silva. Its success "shows the political determination and the convergence of the efforts of the leaders of the member states and the European institutions," he added. (Afp, 09.05)

Luxembourg PM Jean-Claude Juncker is favourite to become the EU's first president, according to a source close to the French presidency. Meanwhile, EC President Jose Manuel Barroso has wide backing for a second mandate in charge of the EU's executive arm. (Afp, 05.05)

The EU remains far from agreeing on how to tighten its rules for using biofuels, diplomats said amid growing opposition towards such forms of energy. The EU has had to consider ways to ensure their use does not have unintended consequences such as environmental damage and higher food prices. (Afp, 07.05)

Majandus

PM Robert Fico hailed EU approval of Slovakia's euro entry as a historic decision for his country. "It is a significant historical decision for Slovakia and its people," Fico said after the EC and the European Central Bank (ECB) cleared the way for the former communist country to become the eurozone's 16th member on January 1, 2009. (Afp, 07.05)

EC criticized Russian meat import bans on companies from seven member states, saying antibiotic levels found by Russian authorities were within EU safety limits. (Reuters, 07.05)

The cost of linking up Europe's transport network has risen 16.8 percent from original projections to nearly 400 billion euros, and big sections are behind schedule. Integrating trans-European roads and railways is seen as vital to the growth of the internal market within the 27-member bloc, as well as to boosting employment and economic output. (Reuters, 06.05)

Välis- ja julgeolekupoliitika

EU president Slovenia reportedly warned it could skip a foreign ministers' mission to Georgia that aims to cool tensions with Russia, unless Lithuania drops its veto on separate EU-Russia talks. (Afp, 10.05.)

Lithuania and Poland have agreed to coordinate their strategies on whether to agree further European talks on an EU-Russia partnership pact. Poland, which has previously held up negotiations in a meat export row with Russia, now has agreed to coordinate with the Lithuanian position. (Afp, 08.05.)

EU foreign policy chief Javier Solana visited Chad to see the huge task faced by EU troops trying to protect civilians and aid workers near the border with Sudan's Darfur. The killing of the French country chief of Save the Children UK by gunmen last week just 9 km from a EUFor base pressed home the challenge posed to the modest European force. (Reuters, 07.05)

Laienemine

The EU said that a legal bid to ban Turkey's ruling party threatened the country's political stability and urged Ankara to accelerate its reform drive to overcome domestic tensions and ease its entry into the EU. (Afp, 06.05) A long-awaited law aimed at expanding freedom of speech came into force in Turkey after presidential approval. It amends the infamous Article 301 of the penal code, which had landed dozens of intellectuals in court for "insulting Turkishness", now replaced with "Turkish nation". The envisaged jail term lessened from three to two years. (Afp, 08.05)

NATO, Julgeolek

Polish FM Radoslaw Sikorski underlined that Washington must help upgrade Poland's military if it wants to deploy a controversial missile shield in the country. "Poland's strategic partnership with the US goes well beyond in-depth political dialogue and military cooperation", but "affinity and mutual respect should have a concrete element," he cautioned. (Afp, 07.05)

German participation in a NATO air reconnaissance mission over Turkey shortly before the Iraq war began in 2003 was unconstitutional because it was not approved by parliament. The decision, by the Constitutional Court in Karlsruhe, reaffirmed the strict rules governing German military operations that have existed since WW II. (Reuters, 07.05)

Iran accused NATO of being indifferent towards Afghanistan's growing drugs problem and called on European states to help Tehran fight smuggling of heroin and other narcotics from its neighbour. Iranian officials say the US, its old foe, has failed to combat drugs in Afghanistan after U.S.-led forces ousted the Islamist Taliban government in 2001. (Reuters, 07.05)

AJAKIRJANDUS

USA, SUURBRITANNIA

Inglisekeelsed väljaanded kajastasid kõige enam ülemaailmse majanduskriisi ja näljahäda teemat. Üha kerkivad naftahinnad ja toiduainete nappus kimbutavad järjest teravamalt nii rikkaid kui ka vaeseid riike, kõigile sobivat lahendust ei ole näha. Briti ajakirjanduses tõusis muuhulgas päevakorda ka Türgi ja Euroopa Liidu suhete küsimus.

Maailma vallutanud majanduslangusega käsikäes on käinud viimastel aastatel järsult kerkinud naftahinnad, mille tulemusena majandusanalüütikud prognoosisid tarbimise langust ja naftavarude edasist kasvu. Ent nüüd pole kumbagi tendentsi näha, nafta hind on tõusnud 120 dollarini barreli kohta ning hinnad aina kasvavad. Põhjus, miks naftavarud ei suurene oodatud kiirusega, peitub selles, et OPEC-i kartelli välistel tootjatel nagu Venemaa, Mehhiko ja Norra ei ole õnnestunud suurendada oma tootmismahte. Kuna naftavarusid napib üle maailma, mängib geopoliitika endiselt mõjuvõimsat rolli hindade kasvu osas. (Jad Mouawad, The New York Times, 29.04) Hinnatõus süvendab omakorda toidunappuse ja näljahädade levikut. Samas ei ole õige arvata, nagu oleks toidukriis piire eirav ülemaailmne hiidlaine, mis pole oma tulekust ette teatanud. Tegelikult on vaesed riigid oma hädast küllaltki häälekalt märku andnud juba aastakümneid, kuid arenenud tööstusmaadel pole nende jaoks lihtsalt kõrvu olnud. (Raj Patel, The Guardian, 29.04) Toiduainete hinnamuutusi ei ole võimalik kuigi täpselt ette ennustada. Eksperdid on arvamusel, et endisele harjumuspärasele tasemele need niipea ei lange. Hinnatõusu üle ei kurda sugugi mitte ainult Aafrika riigid, vaid ka Euroopa ja Ameerika jõukate riikide elanikud. Seda masendavam on olukord neis maakera paigus, kus miljonid inimesed peavad päevas toime tulema vähem kui 1 dollariga. Kust ja millal saabub neile abi? (Ban Ki Moon, IHT, 02.05)

Kas Türgi peaks pääsema Euroopa Liitu? Äkki on Türgi Euroopa jaoks siiski liiga suur, liiga vaene ja liiga võõras ning peaks piirduma talle pakutava „riviligeeritud partnerlusega”? ELi praegune eesistuja Prantsusmaa on viimasel ajal olnud just seda meelt ning Türgi viimase aja poliitika pole talle Euroopas just toetajaid juurde toonud. Samas on Türgi majandusareng stimuleerinud Euroopa majandust ning Türgi on aastaid olnud tugev NATO riik. Selge on see, et ehkki Türgi ja ELi vahelised suhted on keerulised, on need vajalikud mõlemale poolele. (John Thornhill, Financial Times, 28.04) Türgi-küsimus on viimasel ajal kerkinud taas selgemalt päevakorda lahkhelide tõttu riigi islamimeelse valitsuspartei ja ilmalike jõudude vahel. Nimelt on AK partei viimastel aastatel ajanud reformiderohket ja Euroopa Liidu sõbralikku poliitikat, ent ilmalik opositsioon kaldub tihti kasutama vastupidist, antidemokraatlikku taktikat. Märtsis esitas peaprokurör konstitutsioonikohtule taotluse sulgeda AK partei selle väidetava islamistliku tegevuse tõttu ja keelustada partei 70 liikme, sealhulgas presidendi ja peaministri tegevus, tuues põhjuseks põhiseaduse kuritarvitamise. Erdogan peaks sellele sammule reageerima liberaalsete reformide jätkamise ja põhiseaduse muutmisega, et erakondi poleks enam võimalik nii kergesti keelustada. Paraku on protsess veninud, ksest vahepeal on parlament heaks kiitnud parandused seadusesse, mis käsitleb „türkluse solvamisega” seotud asjaolusid. EL on oma arvamust Türgi hetkepoliitika suhtes selgelt väljendanud, väites, et parteide keelustamine õõnestab riigi demokraatlikku jalgealust ning tagajärjed võivad olla väga tõsised. (Juhtkiri, The Washington Post, 02.05) Kõnealune seadus, mida EL on varem nimetanud sõnavabadust piiravaks seaduseks, on Türgi rahvusvahelist mainet kõvasti kahjustanud. Selle alusel on, muuhulgas, süüdi mõistetud nii Nobeli preemia laureaat Orhan Pamuk kui ka armeenia päritolu toimetaja Hrant Dink. (Juhtkiri, Financial Times, 02.05)

NATO viimasel tippkohtumisel Bukarestis jäi lahendamata oluline küsimus - endise Jugoslaavia Vabariigi Makedoonia (EJVM) liitumine alliansiga. Nii Kreeka kui ka teised NATO liikmesriigid ootavad endiselt päeva, mil EJVM-ni jõuab NATO liitumiskutse. Liitumine tugevdaks senisest enam regionaalset julgeolekut Balkanil ning oleks eriti tähtis just Kreeka turvalisuse huvides, arvestades geograafilist lähedust ja tihedat suhtlemist kahe rahva vahel. Samas on just naaberriik, tuleviku suurinvestor ja liitlane Kreeka see, kes takistab EJVM-il NATO liikmeks saamast ja on algatanud nn nimetüli. Nimetus „Makedoonia” tähistab tegelikult laiemat geograafilist piirkonda, millest ainult osa asub Endises Jugoslaavia Vabariigis Makedoonias. Kreeka kahtlustab, et EJVM püüab oma võimu ja õigusi laiendada kogu regiooni peale ja seda kunagi tulevikus „okupatsiooni alt vabastada”. Ühendriikide Kongressi resolutsiooni kohaselt tuleb EJVM-l lõpetada Kreeka vastu suunatud vaenulik tegevus ja propaganda ning teha koostööd nii ÜRO kui Kreekaga kõigile osapooltele vastuvõetava ametliku nimevariandi leidmiseks. (Dora Bakoyannis, The Washington Times, 29.04)

SAKSAMAA

Saksakeelne ajakirjandus keskendus maailmamajandusele, USA osale puhkenud kriisis ning samuti USA välispoliitikale ja presidendivalimistele.

Venemaa unistab endiselt olla võrdväärne Ameerika Ühendriikidega. Nii nagi 1972. aastal kuulutati venelaste soovil Nixoni, Brežnevi ja Kossõgini ühisavalduses „võrdsust ja jõudude tasakaalu” N. Liidu ja USA vahel, nõnda ka nüüd, pärast Bukaresti tippkohtumist toimunud Bushi ja Putini kohtumisel rääkis välisminister Lavrov maailmapoliitika „ühisest juhtimisest” mõlema suurvõimu „võrdväärsuse” alusel. Globaalne strateegiline jõudude tasakaal USA ja Venemaa vahel ning Venemaa eksklusiivne positsioon kolmandate suurvõimude suhtes (nagu omal ajal Hiina), samuti eriõigused lähiümbruse riikide suhtes – see ongi Venemaa välispoliitika. Samas on alates N. Liidu lagunemisest ning Hiina tõusust suurvõimuks kardinaalselt muutunud Venemaa eeldused end lääne suhtes positsioneerida. Kõikidest alates 1992-1993. aastast Venemaa poolt seatud „punastest joontest” on lääs mühinal üle astunud. Muuhulgas on Venemaa marginaliseeritud nii Mustal kui ka Läänemerel. Samas on USA probleemide ees seoses vastuoludega oma Türgi ja kurdi liitlaste vahel, Iraak kardab selle kaudset mõju Iraani küsimusele. Sestap pole läänel praegu vaja veel ühte pingekollet Lõuna-Kaukaasias, Gruusia küsimuses võidakse jõuda kokkuleppele. Tuumarelvastuse kokkuleppe sõlmimine aastal 2009 on olulisem kui Gruusia või Ukraina kiire vastuvõtt NATOsse, viimane võib ju oodata. Perioodi Bukaresti tippkohtumise ja 2009. aasta aprillikohtumise vahel ei tohi raisku lasta, sest NATO ja Venemaa peavad tuumarelvastuse ja strateegilise teineteisemõistmise osas kokkuleppe saavutama nii või teisiti. (Lothar Rühl, FAZ, 30.04)

Leedu püüe Venemaa-ELi läbirääkimisi blokeerida sattus liikmesmaade pealinnadest kostva kriitikatulva alla. Leedu käituvat nagu hiljuti Poola, nii Poola kui ka Leedu peaksid oma ohvrimentaliteedi Venemaaga suheldes ümber vaatama. Samas ei peitu Leedu käitumise põhjused mitte niivõrd ajaloos, kuivõrd tänases päevas – Läänemere gaasijuhe, naftatarned Leetu, küberrünnakud Eestile. Vene eriteenistusi süüdistatakse kahe ja poole aasta eest Mažeikiu naftarafineerimistehase purustanud pommiplahvatuste korraldamises. Baltimaade ettevõtted on sattunud Vene võimude massiivse tagakiusamise ohvriks, mistõttu suur osa on neist Venemaalt lahkunud. Leedus ja Poolas on Moskva püüdnud energiasektorit altkäemaksude ja väljapressimistega üle võtta. Saksa välisminister Steinmeieri idee Venemaa „hõlmamisest kaasamise kaudu” tundub N. Liidu endistele satelliitriikidele ja nõukogude vabariikidele lihtsalt naiivne. Ajaloovaidlused on aga seotud Venemaa õigusliku järjepidevusega. N. Liidu kaitsejõud, tuumaarsenal, saatkonnad ja pangad võttis Venemaa sujuvalt üle, kuid kui juttu tehakse tapetutest ja küüditatutest või Venemaale välja veetud konfiskeeritud varast, siis ei taheta seotusest N. Liiduga midagi kuulda. Parim näide taolistest vastuoludest on nõukogude sõduri mälestusmärgi teisaldamine Tallinnas. Venemaal kinnistub müüt, nagu oleks riik sisse piiratud vaenulikest jõududest. EL peaks seda kõike arvestama, seda enam, et enamik poliitilisi jõude, mis esindavad Baltimaid või Poolat, ei ole kaugeltki natsionalistlikud. Nad lihtsalt on seisukohalt, et Venemaaga tuleb lihtsalt veidi teismoodi suhelda, et tulemusi saavutada. Noored Ida-Euroopa rahvad on oma demokraatia raskelt kätte võidelnud ning nad teavad, millest räägivad. Nad vajavad tähelepanu, ja selle saavutanud, loobuvad vetodest ja blokaadidest. (Thomas Urban, SZ, 3.05)

Kes ka tulevasi presidendivalimisi USAs ei võida, kohta „reaalpoliitikale” olema ei saa. Nii Clinton kui ka Obama rõhutavad „väärtustele” baseeruva välispoliitika olulisust. Samas saab domineerivaks multilateraalsus, ehkki piiratud vormis. Ka Obama võib, näiteks, jagatud vastutuse tingimustes paluda Saksamaad suvalisel hetkel mõni tuhat sõdurit mõnele missioonile appi saata, ja volituste piiranguta. Väliskaubanduspoliitiline retoorika teeb samas naabreid valvsaks. Nii Kanada kui ka Mehhiko on mures Clintoni ja Obama protektsionistlike avalduste pärast. Seega pole demokraatide kandidaatide puhul sugugi ühemõtteline ja selge, mida maailma neilt oodata võib. (Klaus-Dieter Frankenberger, FAZ, 2.05)

Prantsusmaa presidendi Sarkozy lähenemispoliitika NATOle on tunnus muutunud jõudude tasakaalust maailmapoliitikas. De Gaulle välispoliitika jätkamine asetaks Prantsusmaa statisti rolli, USA juuniorpartnerina aga on riigil palju suuremad võimalused tulevikus Hiina, India ja Venemaaga ühel tasandil maailmaasjades kaasa rääkida. Tony Blair näitas tee ette, tema järglasel Gordon Brownil on aga sedavõrd ebamäärane välispoliitika, et Prantsusmaal tundub praegu olevat suuremad šansid Washingtonis kui kunagi varem. Ümberasetumised malelaual puudutavad ka Saksamaad. Viimane on seni profiiti lõiganud Pariisi USA-skeptilisest positsioonist. Angela Merkel võis end esitada USA „võtmena” mandri-Euroopas ja saavutada ka USA välispoliitika kujundamisel mõningase oma tahtmise. Samas on sakslastel NATOs „ei”-ütlejate kuulsus, niipea kui asi tõsiseks läheb – olgu see siis Afganistan, energiajulgeolek või küberkaitse küsimused. Seda mugavat „jah aga” positsiooni saab olema väga raske hoida, kui Washington endale Pariisi näol tõsise liitlase mandri-Euroopas leiab. USAle tuleb kasuks ka see, et Itaalias on taas võimul Berlusconi – Ameerika-sõber. Saksamaa võib end transsatlantilistes suhetes õige pea üsna üksikuna tunda. (Nikolas Busse, FAZ, 26.04)

PRANTSUSMAA

Poola on kaks aastat pidurdanud läbirääkimisi partnerlusleppe saavutamiseks Venemaa ja ELi vahel. Eriarvamused ELis võivad nüüdki põhjustada läbirääkimiste nurjumise. Poola blokeeris “strateegilise partnerluse” läbirääkimisi põhjusel, et Moskva kuulutas embargo tema põllumajandustoodetele. Nüüd, kui Poola nõustus lõpuks oma vetost loobuma, on Leedu see, kes tähtsa ettevõtmise nurja ajab. Leedu süüdistused Venemaale on tõeline sasipundar: läbisegi räägitakse Mažeikiu rafineerimistehase naftaga varustamise lõpetamisest, Gruusia destabiliseerimisest Moskva poolt ja 1990. aastatel Venemaal aset leidnud Leedu kodanike kadumiste uurimisest keeldumisest. Leedu välisminister Petras Vaitiekunas teatas: “Soovime, et meie partnerid ELis arvestaksid ka meie huvidega.” Luksemburgis kohtuvad 27 riigi välisministrid. Sloveenia peaks hakkama rakendama jõuvõtteid põikpäise Leedu murdmiseks, kuid tõenäoliselt ilma suurema eduta. Üks prantsuse diplomaat ei varja oma raevu, sülitades tuld ja tõrva: “Oleme pandud täiesti absurdsesse olukorda, mis ei toeta mitte kuidagi EL huvisid!” Prantsusmaa on püüdnud leida võimalusi endise N. Liidu vabariigi hirmude hajutamiseks, paraku tulutult. Pariis püüab igati soodustada dialoogi Moskva ja Brüsseli vahel, mille esimesi vilju võib ehk näha juba Prantsusmaa ELi eesistumise ajal. EL ei ole siiski loobunud mõttest proovida leida keerulises olukorras kompromissi enne EL-Venemaa järgmist tippkohtumist, mis peaks toimuma juuni lõpus Siberis. Seni vaatab Moskva pilkavalt Brüsseli kimbatust. Venemaa esindaja ELi juures Vladimir Chizov teatas irooniliselt, et Venemaa ei soovi ELi arenguid kuidagi kiirendada: ELil on vaja aega, et täiskasvanuks saada. (Pierre Avril, Le Figaro, 30.04)

Riiklikul visiidil Tuneesiasse keskendus president Nicolas Sarkozy taas oma lemmikteemale, Vahemere Liidule. Arendades majanduskoostööd Vahemere lõuna- ja põhjakalda vahel saame luua väga kasumliku ettevõtmise, mis suudab konkureerida ka Aasia tõusvate majandustega, rääkis Sarkozy entusiastlikult ligi 500 Prantsuse ja Tuneesia firmajuhi ees esinedes. “Euroopa jaoks ei tõota tulevik head, kui Aafrika tervikuna, eriti aga Põhja-Aafrika, ei arene piisavalt kiires tempos. Euroopa teeb suure vea, arvates, et kui pöörab Aafrikale selja, pöörab ta selja oma minevikule. Pöörates Aafrikale selja, pöörab ta selja hoopis meie ühisele tulevikule. Me soovime teha koostööd kui võrdne võrdsega. Ei ole esimese ja teise järgu riike,” kinnitas Sarkozy. Tuneesia president näeb Vahemere Liidus ühistel huvidel põhinevat partnerlust, mis keskendub arengule, rahule ja stabiilsusele. Prantsuse ettevõtjad on Vahemere projekti suhtes väga lootusrikkalt häälestatud. Konkreetselt oli võimalikust koostööst juttu näiteks lennunduse vallas, kus Tunisair´i ja Airbus´i vahel on sõlmimisel lennuliiklust tihendavad kokkulepped. Kõne all on ka uue lennukitehase ehitamine Tuneesiasse, mis annaks tööd umbes 2000 kohalikule elanikule. (Alain Barluet, Le Figaro, 30.04)

SKANDINAAVIA

Skandinaavia meedias käsitleti möödunul nädalal Hiina inimõiguste küsimust ja toiduainetekriisi. Norras käivitus uute hävitajate ostuplaanidega seoses debatt NATO ja ELi liikmesuse teemal.

Olümpiamängudeni on jäänud 100 päeva, seda aega tuleb kasutada, et jõuda hiinlastega üksmeelele, mida siis inimõigused tähendavad. Hiinakeelne sõna inimõiguste kohta tähendab otsetõlkes „inimeste võim”, viimasel ajal oleme näinud häid näiteid, kuidas definitsioon Hiinas on tegelikult hoopis teistsugune kui me Läänes harjunud oleme. Hiina väidab, et nad on õigel teel ja võrreldes Mao Zedongi ajaga on Hiina olukord paranenud, nad on juurde saanud õigusi – õigus töötada, kus nad tahavad, abielluda, kellega tahavad ja öelda, mida tahavad. Kuid see ei ole päris sama, mis inimõigused. Hiina on allkirjastanud ÜRO inimõiguste deklaratsiooni ning arvukaid inimõigusteteemalisi konventsioone. Luo Haocai, Hiina Inimõiguste Õpingute Akadeemia direktor, selgitab, et Hiinas ei nähta inimõigusi „absoluutsetena”. Ta lisab, et inimõigused peavad olema vastavuses kohustustega ning laienema ka majanduslikele, sotsiaalsetele ja kultuurilistele õigustele. Ka Norral on Hiinaga inimõiguste alane dialoog, kuid kuidas on võimalik läbi viia dialoogi, kui räägitakse kahest erinevast definitsioonist? Gerhard Heibergil, IOC ja rahvusvahelisel kogukonnal on järgmised 100 päeva unikaalne võimalus avaldada Hiinale survet inimõiguste rikkumiste peatamiseks. (Kristoffer Rønneberg, Aftenposten, 29.04)

Toiduainetekriis on muutumas lihtsate lahendusteta pikaajaliseks kriisiks ja on muutumas ÜRO ja maailma suurimaks väljakutseks. Odava toidu aeg on kindlasti möödas. Arvamused meetmete kohta, mida peaks kasutusele võtma, on erinevad. ÜRO ja Maailmapank leiavad, et me vajame uut, globaalset toiduainetepoliitikat. See ei ole kerge, kui teame, et vahendid, mis aitavad probleeme ühes kohas lahendada, raskendavad probleeme mujal. Rikaste riikide toiduainetekriisi sama tõsiselt suhtumine kui finantskriisi oleks hea algus. Esimene samm lahenduse poole peaks olema nende aitamine, kes vajavad seda kõige rohkem. (Anbjørg Bakken, Aftenposten, 30.04)

NATO ja EL on viimastel aastatel dramaatiliselt muutunud, ilma et Norras oleks selleteemalist põhjalikku debatti läbi viidud. Norra Välispoliitika Instituut (NUPI) soovib debatiga alustada. Iver B. Neumann NUPIst soovitab, et Norra peaks NATO liikmesuse vahetama ELi liikmesuse vastu. Ent vahetada NATO ELi vastu on sama kui vahetada USA hävituslennukid Rootsi päritolu lennukite vastu: huvitav, kuid ebatõenäoline mõte. NUPI direktor soovitab Norral revideerida pigem osalust Afganistani missioonis. Mõlemad näevad ELi NATO alternatiivina. Teoorias on EL juba praegu muutumas kaitsealliansiks, millele viitab ka Lissaboni leping. Praktikas ei ole EL alternatiivina, paraku, lähedalgi NATO sõjaaparaadile. NUPI raport „Norra ja allianss” viitab kahele arenguteele, mis teeb ELi järjest olulisemaks julgeolekuteguriks. Esmalt muutub ELi julgeolekupoliitika koordineeritumaks ja iseseisvamaks ning teiseks sobitub ELi julgeolekupoliitika - mittesõjaline lähenemine -tänastele tülidele paremini kui NATO. Seda näitab ka Norra põhjaalade küsimus, kus probleemiks ei ole hirm venelaste invasiooni ees Norrasse, vaid see, et venelased ei osta Norra kala. Väikest debatti NATO-ELi teemal võib näha Norra otsuses osta hävituslennukeid kas Rootsist või Ameerikast. NATO vastased unistavad kaitsest Rootsi tiibadel, mis nõrgestaks sidemeid USAga ja tugevdaks neid Rootsiga. Kui see saab valitsuse valikuks, siis võime rääkida alliansidebatist. (Ivar A. Iversen, Dagsavisen, 28.04) Rootsi kaitseminister Sten Tolgfors meenutas, et Rootsilt hävituslennukeid ostes avatakse strateegilisi võimalusi, mitte ainult majanduskoostööks, vaid ka kaitsekoostööks. Rootsi valitsus on Norra ettepanekul ise otsustanud osta uued JAS Gripen hävitajad, mida norralased ja rootslased saaksid edasi arendada, jagades kulutusi. Kuna Rootsi on ELi riik, tähendab Rootsi päritolu hävitajate ost Norra ELi sidemete tugevnemist. (Frank Rossavik, Bergens Tidende, 29.04)

SOOME

Soome ajakirjanduses kirjutati väga erinevatel teemadel. Esile tõstmist väärivad olukord Gruusias ja Venemaal ning Soomes toimunud Iraagi erinevate huvigruppide esindajate läbirääkimised.

Separatistlike Gruusia piirkondade - Lõuna-Osseetia ning Abhaasia - konfliktide lahendamise üheks tähtsamaks osapooleks on Kreml, kuna Abhaasial on Venemaa jaoks traditsiooniliselt suur tähendus. Kui Venemaa Abhaasiat ei toetaks, nõustuksid abhaaslased märgatavalt kergemini Gruusia valitsusega läbirääkimisi pidama. Oma eelmise aasta sügisesel visiidil Soome käis Gruusia president Mihhail Saakašvili muuhulgas Ahvenamaal, sest soovis tutvuda omavalitsusliku autonoomia mudeliga. Ahvenamaa poole võiksid oma pilgud pöörata ka Abhaasia võimud, Ahvenamaa mudel võiks toimida ka Abhaasia puhul. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 28.04)

9. mail tuuakse esimest korda N. Liidu järgse Venemaa ajaloos Punasele väljakule sõjaväeparaadile raketid ja tankid. Teise maailmasõja lõpu auks peetavast võidupühast on saanud Venemaa suurim poliitiline pidupäev. See on ainus ametlik sündmus, mis ühendab mitmel viisil jagunenud rahva. Sel päeval kaunistatakse riik lisaks punalippudele ka musta-oranži triibuliste lintidega, mis pärinevad tsaariaegselt ordenilt - Georgi ristilt. Vana sümboolika on oskuslikult kaasaega toodud, nõukogudeaegsetest punalippudest paljude jaoks ei piisa. Teise maailmasõja tõlgendamine on Venemaal niivõrd püha asi, et Moskva ei salli mingit arutelu ajaloo üle. Baltimaade märkused okupatsiooni kohta lükkab Venemaa jõuliselt tagasi, kuigi ajaloo selgitamine peaks kuuluma modernse ühiskonna arengu juurde. (Anne Kuorsalo, Aamulehti, 1.05)

President Martti Ahtisaari loodud ja juhitav organisatsioon CMI (Crisis management iniative) on jälle näidanud oma oskusi kriitiliste olukordade lahendamisel. Soomes peeti organisatsiooni korraldatud Iraagi-läbirääkimiste teine voor, millel oli ka tulemus – läbirääkimised jätkuvad. Seekordsel kohtumisel osalesid 36 poliitilise, usulise ning etnilise rühmituse esindajad. CMI-l õnnestus koos šiiitide ja sunniitidega ühe laua äärde tuua esimest korda ka kurdid. Lootust annab see, et kohtumisel osalenud nimetasid läbirääkimisi tulemusrikkaks. Kokku lepiti ühise rahvusliku tegevuskava põhimõtetes. (Juhtkiri, Etelä-Suomen Sanomat, 29.04) Kokkuleppimine uues kohtumises ja leppimise põhimõtetes on väikesed sammud praegusest stabiilsema olukorra suunas, kuid need näitavad siiski midagi. Läbirääkimistel osalejad tuletasid meelde, et pommiplahvatused ja võitlus pole Iraagi ainus pale. Leidub ka tahet ehitada rahvuslikku ühtsust. Iraak on viis aastat kestnud sõja jooksul vajunud kaosesse, millest ei pääse välja lihtsalt ega kiiresti. Isegi kui läbirääkimistel liiguti edasi, pole kindel, milline mõju on läbirääkijatel ja nende toetusgruppidel võitlevatele rühmadele. Iraaki ei päästa USA ja tema liitlaste kiire väljatõmbumine Iraagist. Ühendriikidelt oodatakse siiski selget nägemust Iraagi osas. Valimisvõitluse möllus pole selge, mida USA Iraagis teha kavatseb, milliste jõududega seal edaspidi tegutseb ning kui kauaks sinna jääb. (Juhkiri, Turun Sanomat, 29.04)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Estonia supports the planned construction of a US radar base on Czech soil, Estonian PM Andrus Ansip told CTK after he met his Czech counterpart Mirek Topolanek. Ansip: "It is not only in the interest of the Czech Republic and the US, but of the whole of Europe." The Czech Republic is to sign the respective treaties with the US by July. One of the aims of Topolanek's current visit is to encourage trade contacts between Estonia and Czech Republic. Topolanek also opened a business seminar in Tallinn today. (CTK, 06.05)

Küberkaitse

Ingliskeelne ajakirjandus

Kas Eesti on astumas uude külma sõtta? Kaitseministeeriumi peasekretär Lauri Allmanni sõnul võib öelda, et arvestades hiljutisi rünnakuid Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa oluliste infrastruktuuride suunas oleme me jõudnud küberterrorismi ja võib-olla koguni kübersõja ajastusse. Küberrünnakuid Eesti vastu võib vaadelda kui rünnakut riigi elustiili vastu, mis on tihedalt seotud infotehnoloogiliste teenustega. Pahatahtlik tegevus küberruumis oleks Eesti jaoks võinud väga kurvalt lõppeda, kui poleks kiiresti ja efektiivselt kasutusele võetud vastavaid abinõusid. Allmanni sõnul tõestasid möödunud aastal Eesti vastu suunatud küberrünnakud selgelt, et internet on muutunud 21. sajandi ideaalseks lahingutandriks. (The Baltic Times, 25.04)

Kultuur

Ingliskeelne ajakirjandus

San Francisco publikul oli võimalus nautida James ja Maureen Tusty dokumentaalfilmi „Laulev revolutsioon”, milles kajastub eestlaste erakordne koorimuusika traditsioon. Film räägib Eesti riigi ja rahva lähiajaloost, Nõukogude ja natsi okupatsioonidest ning rahva koospüsimisest laulupidude toel kõigi saatuseseikade kiuste. (Examiner, 30.04)

Film „Laulev revolutsioon” kinnitab, et kui algab revolutsioon, on kõige targem relvad koju jätta. Eestlastel õnnestus ennast Nõukogude okupatsioonist iseseisvaks võidelda laulu abil. Tänaseks on Eestist saanud Lääne investorite meelispaik läbipaistva majanduse ja eduka valitsusega, infotehnoloogia areng on siin toimunud kiiremini kui mujal. Samas on Eesti ja Venemaa vahelised suhted siiani keerulised, mida tõestasid ka möödunud kevadel toimunud nn pronksöö rahutused ja küberrünnakud Eesti valitsuse infosüsteemide vastu. Film toob vaatajani peale põgusa ajaloolise ülevaate ka vähemtuntud kaadreid ja fakte Külma sõja perioodist, nagu näiteks metsavendade aastakümnete pikkuse vastuhaku Nõukogude võimule. Filmile lisavad väärtust kunagiste metsavendadega tehtud intervjuud ja mitmed lõigud uudistesaadetest, mis olid eetris aastatel 1989-1991, ajal, mil kogu toonane Idablokk vankuma lõi ja õhtused uudised olid veel põnevad. (Michael Kanellos, news.com, 30.04)

Taani ajakirjandus

Tallinna tänavatel ümbritseb inimest kõik, mida üks modernne pealinn mahutama peab, sealhulgas minevik – minevik, mis kätkeb endas põhjamaist, balti, kiriklikku ja valgustatud, kunstilist ja ärilist, st just inimlikku minevikku, mitte ideoloogilist minevikku, koos gangsterite, hüsteerikute ja massimõrvaritega. Tallinn on üks sünnis koht, täis kultuuri, ajalugu, sisehoovidega kivimaju, kirikuid, kloostreid, mõtteid ja üllatusi. Jutustus on põhjamaine, mitte saksapärane nagu Lätis, või poolapärane ja keskeuroopalik nagu Leedus. Balti riigid on üks kaasaegne ime. Sihipäraselt on need riigid arenenud kurjuse impeeriumi kaugest ja kättesaamatust provintsist säravateks näideteks sellest, kuidas Euroopa olema peab. Täna võibki kergelt ununeda, et see kõik ei pruukinud üldse nii minna. Tallinn oli 1985. aastal, kui ma seal käisin, George Orwelli õudusunenägu. Ajad muutusid kõigest hoolimata, seda tänu ennenägematule poliitilisele kombinatsioonile, mis koosnes elektrik Lech Walesast Gdanskis, paavst Johannes Paulusest Roomas, president Ronald Reaganist Washingtonis, peaminister Margaret Thatcherist Londonis ja president Mihhail Gorbatšovist Moskvas. Õige tee, nagu väitsid paavst, Walesa, Reagan ja Thatcher, oli aga nuhtluse eemaldamine täielikult ja lõplikult. Moraalselt õige tõestas end ainuõigena. Selle peale võiksid lääneriigid pisut mõelda nendel kuudel vahetult enne Pekingi olümpiamänge. Noortel ambitsioonikatel poliitikutel on võimalus rambivalgusesse astuda ja parema tuleviku nimel avaldus teha, seda üle tallalakkujate, kitsarinnaliste ja hirmunute peade. Kui nad muidugi julgevad. Kui keegi oleks 20 aastat tagasi väitnud, et aastal 2008 on Eesti, Läti ja Leedu normaalsed Euroopa riigid, demokraatlikud ja kapitalistlikud, ELi ja NATO liikmed, siis oleks ta lähimasse psühhiaatriakliinikusse sisse kirjutatud ning tablette täis topitud. Kuid ometi nii juhtus. Eesti noored reisivad ning pöörduvad tagasi kogemustega Londonist, Pariisist, Roomast ja Kopenhaagenist. Vanemad inimesed püsivad kodus, tänulikud, kuid nende mälestusi täidab N. Liidu poolt teostatud hävitustöö. Mälestused on seega teistsugused kui Läänes, kus vahetevahel küsitakse ärritunult ja üllatunult, miks balti rahvad nendest asjadest nõnda palju räägivad. Mäletades seda viha sakslaste vastu, mis kestis Taanis kuni 1960. aastateni pärast suhteliselt leebet viieaastast okupatsiooni, võib aru saada eestlaste, lätlaste ja leedulaste umbusust Venemaa vastu, kes on end N. Liidu õigusjärglaseks kuulutanud ning mida juhivad endised KGB-ametnikud ja õigeusu preestrid, kes pidevalt tekitavad kriise suhetes oma väikeste naabritega. Märkimisväärne ei ole mitte Balti rahvaste kangekaelsus, vaid see, et see pole veelgi tugevam. Märkimisväärne ei ole mitte see, et eestlased eemaldavad ühe hirmsa kommunistliku sõjamonumendi, vaid see, et venelased ja paljud Läänes ei saa aru, et sellise monumendi peabki eemaldama - nii nagu me Taanis oleksime ammu ära koristanud igasugused natsi-Saksamaad ülistavad mälestusmärgid. Balti rahvad olgu hoiatuseks okupatsioonivõimudele mujal maailmas, Lähis- ja Kaug-Idas, neid ebaseaduslikke režiime ootab ees lagunemine. Võimalik, et varem kui me oodata oskame. (Per Nyholm, Jyllands-Posten, 01.05)

Majandus

Soome ajakirjandus

Viking Line'i Viking Xprs on juba kolmas suur kiirlaev, mis on sel aastal Helsingi-Tallinna liinile toodud. Tallink Star tuli liinile 2007. aasta aprillis ning Tallink Superstar umbes nädal tagasi. Soome lahel on uut pakkumist, kuid tundub, et selle järele on ka nõudlust. Xprs´is on panustatud nii turvalisusele kui ka keskkonnasõbralikkusele. Xprs´i sööginõud on portselanist, mitte papist, nagu suurel konkurendil. (Paavo Tukkimäki, Helsingin Sanomat, 28.04)

Laevafirmad ootavad Helsingi-Tallinna vahelise liikluse kasvu rekordaastate tasemele. Nüüd keeratakse pilgud lähiturgudelt ka ülejäänud maailma suunas, kuna Balti riikide liitumine Schengeni viisaruumiga avab piirid endisest kergemalt ning suuremale hulgale inimestele. Lisaks laevadele pakub reise ka kuu aega tagasi alustanud Copterline. See, et Soome ja Baltimaade vahel pole enam piirikontrolli, lihtsustab väljastpoolt ELi tulevate turistide saabumist Tallinnasse. Samamoodi pääsevad ka venelased ühe viisaga nii Soome kui ka Balti riikidesse. Laevafirmad arvavad, et sel aastal jõutakse üle pika aja kuue miljoni reisijani. Samas ei usu firmade tegevdirektorid, et reisijatearv enam oluliselt kasvab. Tallink Silja tegevdirektor Keijo Mehtoneni sõnul on konkurents ja uued laevad kõigi jaoks positiivsed. Copterline´i tegevdirektor Jerker Molander ütleb, et nende firmale piisab ühest protsendist reisijate koguhulgast ehk umbes 70 000 reisijast. „Meie sihtrühmaks on suvel turistid, kelle jaoks on helikopterilend elamus, muul ajal on klientide selgrooks ärimehed.“ (Hannu S. Vanhanen, Kauppalehti, 28.04)

Kaks suurt ja uhket laeva hakkasid sõitma Helsingi ja Tallinna vahel. Konkurents on kõva, kuigi usutakse, et reisijate hulk taas kasvab. Ööpäevas ollakse võimelised transportima 23000 reisijat. Väljutakse rohkem kui kord tunnis ning lisaks saab üle lahe ka Copterline´i helikopteriga. Tallink Superstar ja Viking Xprs on viinud laevasõidu uuele tasemele. Tallinkil õnnestus küll kohe solvata ka loodusesõpru, kuna pakub toitu ühekordselt kasutatavatest nõudest. Uued laevad kasutavad vähem kütust ning tekitavad väiksemaid laineid. Laevad on siiski nii suured, et tegemist ei ole just väga ökoloogilise lahendusega. (Kari Asikainen, Aamulehti, 29.04)

Tallinna ja Helsingi vahel on Läänemere kõige tihedam liiklus. Suuri ja kiireid laevu tuleb üha juurde. Uued 200-meetrised laevad on peaaegu sama kiired kui väiksed tiiburlaevad. Laevafirmad kiitlevad oma laevade kiiruse ja suurusega, kuid eriti keskkonnasõbralikud need pole. Mida raskem ja kiirem laev, seda kõvemaid masinaid laev vajab. Ning seda enam tarvitavad masinad kütust ning seda suuremad on nende loodust saastavad heitgaasid. Läänemere autrofeerumisel on mitmeid põhjuseid, üks neist on laevaliiklus. (Anna Leena Pyykkönen, Helsingin Sanomat, 30.04)

Algav suvehooaeg tõstatab tuttava teema – Soome lahe turvalisuse. Suhteliselt väikest, madalat ning kitsast mereterritooriumit koormab sel suvel rekordiline kauba- ja reisilaevaliiklus. Laevade liiklemist jälgitakse seadmetega, mille tehnika on vananenud ning mis on oma võimsuselt ebapiisav. Kuigi juba reisilaevu on Soome lahel tohutult, kubiseb seal veelgi enam kaubalaevadest. Suve kõige tihedamal perioodil tungleb mereterritooriumil kokku üle 400 laeva ööpäevas. Liiklus on merel nii tihe, et pidevalt tekib ohtlikke olukordi. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 2.05)

Veel aasta-paar tagasi peeti Baltimaid majandustiigriteks: riigid surfasid maailmamajanduse kasvulainetel ning korjasid võimsaid kasvuprotsente. Laenukriis paljastas siiski, et Balti riikide majandusi on kerge kõigutada. Ebakindlust lisab see, et neis maades pole tekkinud korralikku ekspordisektorit. Majanduskasv on põhinenud odaval väliskapitalil ja ehitusel. Ilmsiks on tulnud ka üks „tehniline“ probleem. Balti riikide valuutad seoti euroga, et majandused oleksid stabiilsemad. Tulemuseks on aga see, et Balti riigid said eurotsooni madalad intressid ja kuumeneva majanduse koos kiiresti kasvavate palkade ja kallinevate korteritega. Eesti, Läti ja Leedu majanduskasv pidurdub. Pole vaja olla suur ennustaja, et oletada: rahva rahulolematus ja usaldamatus majanduse suhtes kasvab. Kui Baltimaade majandusi tabab äkiline seismajäämine, järgneb majanduskriisile tõenäoliselt poliitiline kriis, sest rahva hästi alanud lend parema ja jõukama elu poole äkitselt katkeb. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 4.05)

Varia

Ingliskeelne ajakirjandus

Kuidas lahutavad Eesti IT-miljonärid oma meelt? Nad teevad kindlaks 10 000 tonni prügi asukoha ja kannavad selle digitaalselt kaardile, seejärel kutsuvad nad 40 000 lähemat sõpra seda kõike üheainsa päeva jooksul ära koristama. Nii koondasid eestlased 3. mail oma jõud, et puhastada oma 45 227 ruutkilomeetri suurune riik ebaseaduslikult mahavisatud ja -ladustatud prügist. Kodanikualgatus, mis kandis nime Teeme Ära 2008, ühendas endas tipptehnoloogia ja vabatahtlike pingutused. Prügi kaardistamiseks vajalik tarkvara kirjutati Google Earth programmile toetudes, kõik prügihunnikud kanti kaardile eraldi numbri alla. Huvilistel oli võimalik koduarvutist koguni reaalajas jälgida, kuidas Eestimaa puhtamaks saab. Koristusaktsiooniks korraldati kõigi aegade kõige laiaulatuslikum meediakampaania, et meelitada 3% Eesti elanikkonnast ühel ja samal päeval metsa prügi koristama. (Bruce Sterling, Wired, 03.05)

Prantsusmaa ajakirjandus

Kaks arvutispetsialisti mobiliseerisid laupäeval Eestis üle 40000 vabatahtliku üleriigiliseks koristusaktsiooniks. Vabatahtlikud puhastasid metsaaluseid ja teeservi kõikvõimalikust prahist. Kogu üritust koordineeriti spetsiaalselt selleks otstarbeks kirjutatud tarkvaraprogrammi abil. (Le Figaro, 5.05)

Soome ajakirjandus

Üle 40000 eestlase osales kogu maad hõlmanud koristustalgutel. Teede äärest, metsadest ja raiesmikelt korjati päeva jooksul kokku üle 10000 tonni prügi. Idee kogu maad haaravatest koristustalgutest sündis eelmise aasta sügisel, kui ELFi liikmetel Toomas Trapidol ja Rainer Nõlvakul sai küllalt prügihunnikutest looduses ning inimeste ükskõiksusest. Idee levis kiiresti looduskaitsjate hulgas ning tänu heale reklaamikampaaniale innustusid ettevõtmisest ka tavalised inimesed. Eraettevõtted lubasid aidata transpordiga, lõpuks liitusid ideega ka kohalikud omavalitsused ja riik. Talgutel osalenute meelest ei tohi taolisi aktsioone rohkem korraldada, kuna siis tooksid inimesed uuesti prügi juurde, sest teavad, et teised selle ära koristavad. (Kai Juvakka, Helsingin Sanomat, 4.05)