Nädal välismeedias 14.-20. aprill 2008

AJAKIRJANDUS
USA, Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Skandinaavia, Soome

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, küberrünnakud, Majandus, Kultuur, Varia

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED

Euroopa Liit

Siseareng

The Irish government's campaign for a "Yes" vote in a referendum on the EU's key Lisbon Reform Treaty has suffered a sharp reversal. The survey results show a significant shift in public opinion against the treaty, ahead of the June 12 vote. ..the number of Irish citizens who are planning to vote "Yes" has dropped to 35 percent, down eight points on the company's previous poll two months ago. Some 31 percent of Irish citizens said they would vote "No", an increase of seven points. (Afp, 27.04)

Franco Frattini is expected to resign from the EC to become Berlusconi's new FM. "In such a case, the replacement for Vice President Frattini to be nominated by the Italian authorities will be in charge of the transport portfolio," Commission President Barroso said in a statement. (Reuters, 22.04)

Germany threw its support behind a French drive to protect EU farm hand-outs. Agriculture Minister Horst Seehofer said he "completely agreed" with France's position that rocketing food prices justified maintaining Europe's farm subsidy system, the common agricultural policy (CAP). (Afp, 23.04)

EU officials said they reached a long-awaited compromise over proposals for EU-wide rules governing how illegal immigrants are detained and deported to their home countries... They must now be voted on in the EP and get backing by the Council. The EU estimates there were up to 8 million illegal immigrants in the bloc in 2006. (Reuters, 23.04; Afp, 23.04)

Välis- ja julgeolekupoliitika

EU efforts to agree a mandate for partnership talks with Russia stalled again as Lithuania maintained its veto. EU President Slovenia had made proposals to address Vilnius's demands for assurances on energy supplies and judicial cooperation with Russia, EU foreign ministers could try again to make progress at a meeting next Tuesday. (Reuters, 24.04; Afp, 23.04, 25.04)

EC will give a further 117.25 million euros in food aid to lessen the impact of rising food prices on the world's most vulnerable people. "The rise in basic food prices is a worldwide humanitarian disaster in the making," EU Commissioner Louis Michel told the EP. His comments followed an announcement last month of the EU commission's biggest ever food aid package, 160 million euros (Reuters, 22.04; Afp, 22.04)

EU must prevent resource-rich Russia putting undue pressure any of the bloc's 27 member states, the president of the EP said. "The issue of energy security has indeed become a main issue for European security. Energy security is the security of each member state and is related to the energy security of the EU as a whole," Poettering said in a speech to the Lithuanian parliament. (Afp, 24.04)

China and EU vowed to seek balanced trade and foster cooperation in climate change in high-level meetings as they sought to ease tension over Tibet protests and the Olympics. EU officials led by Barroso had intended meetings with senior Chinese officials in Beijing this week to help ease rifts over China's big trade deficit and to foster agreement on "sustainable" growth. (Reuters, 25.04)

EU should maintain its embargo on weapons sales to China as long as Beijing helps armed forces and groups involved in African conflicts, the EU parliament said. The MEPs adopted a parliamentary report highly critical of China's policy and its effects in Africa. (Afp, 23.04)

The second experimental satellite for the EU's planned rival to the U.S. Global Positioning System was launched into orbit by a Soyuz rocket in Kazakhstan, the Commission said. It was the final launch of a test satellite before the start of deployment of the 3.4-billion-euro system, due to be completed in 2013. The satellite, Giove-B, will test technologies for the Galileo system. (Reuters, 27.04)

EU military force deployed to protect refugees and civilians in eastern Chad should not be kept there beyond its one-year mandate, General Henri Bentegeat, who chairs the EU's Military Committee, said during a visit to the landlocked African country. After several months' delay, the EUFOR became operational last month. (Reuters, 25.04)

Poor security and the lack of good governance are the biggest challenges facing Afghanistan, EU foreign policy chief Javier Solana said. He said he discussed the two issues with President Hamid Karzai, who has led Afghanistan since the Taliban's 2001 ouster and relies on Western funds for 90 percent of his budget. (Reuters, 21.04)

Denmark has moved staff from its embassies in Algeria and Afghanistan to secret safe locations because of an imminent threat, FM officials said. The Danish Security and Intelligence Service earlier this month warned of an aggravated terror threat level against Danish interests in North Africa, the Middle East, Pakistan and Afghanistan. (Reuters, 23.04)

Laienemine

Croatia opened talks on new policy chapters with EU and held a first round of membership talks with NATO, taking it two steps closer to the West. (Reuters, 21.04)

EU is aiming to sign an agreement with Bosnia on closer ties in May, diplomats said. They said the delay was linked to technical procedures needed to finalize a Stabilization and Association Agreement (SAA), made possible after Bosnia agreed a long-awaited police reform earlier in April. (Reuters, 22.04)

The Netherlands and Belgium have made a compromise proposal to EU partners under which the bloc could sign a long-delayed association pact with Serbia in June, the Belgian FM said. The Netherlands and Belgium have long insisted the SAA cannot be signed until Belgrade shows full cooperation with the U.N. war crimes court in the Hague. (Reuters, 27.04)

Serbia's pro-West bloc losing hope on EU pact. "It is highly unlikely that the (Stabilization and Association) Agreement will be signed before the elections," caretaker Deputy PM Bozidar Djelic told reporters.. .Kostunica says the SAA should only be signed if the EU acknowledges that Kosovo remains a part of the country. (Afp, 22.04)
EP stepped up pressure on Turkey to accelerate reforms needed for EU entry and expressed concern over a court move against the country's ruling party. A resolution followed on from a progress report on Turkey's EU accession bid last year by Commission. (Reuters, 21.04)

The French government approved plans to scrap constitutional amendment that requires France to hold referendum on any future enlargement of the EU, government spokesman said. (Afp, 23.04)

EU must go ahead with Turkey's membership negotiations or risk its credibility, Slovenian President Danilo Turk told the EP in Strasbourg. "The EU should not deprive Turkey of the perspective of membership as this has already been granted,” argued the Slovenian leader. (Afp, 23.04)

Majandus

EC is not starting to backtrack on its target of getting 10 percent of its road transport fuel from crops and biomass by 2020. Environment Commissioner Stavros Dimas last week told Reuters the target would be subservient to strict conditions to prevent social harm and to the promotion of second generation biofuels. (Reuters, 21.04)

"Poland needs to do more, and to do it more quickly as far as environmental protection laws are concerned," EU Regional Aid Commissioner Danuta Huebner told. The EU has earmarked 67 billion euros in aid for Poland in 2007-2013. Some of this money could be lost without quick amendments to laws concerning the environment. (Reuters, 21.04)

Leaders of Japan and EU called for urgent action to address rising food prices, which they warned could worsen poverty and hurt the global economy. Japan, which imports more than half of its food, has said it will raise the issue of spiraling food prices when it hosts the summit of the Group of Eight rich nations in July. (Afp, 23.04)

NATO, Julgeolek

Four central European NATO members backed bids by Ukraine and Georgia to join NATO, taking a side in a debate that both divided the military alliance and angered Russia. "Joining the Membership Action Plan by Ukraine and Georgia would be an important step towards deepening cooperation in political, defence, security and other spheres," the foreign ministers of the Czech Republic, Poland, Hungary, and Slovakia said in a joint statement. The Baltic state of Lithuania also called on NATO and the EU to speed their integration of Georgia. Lithuanian President Valdas Adamkus said in a letter to the EU, NATO, the UN and other institutions. (Reuters, 23.04)

Afghan President Hamid Karzai escaped unhurt from an assassination attempt by Taliban fighters who fired guns and rockets at an official celebration near the presidential palace in Kabul. Karzai, government ministers, former warlords, diplomats and the military top brass ducked for cover after gunfire sounded at the event to mark the 16th anniversary of the fall of the Afghan communist government to the mujahideen. Karzai later addressed the nation on state television. (Reuters, 27.04)

AJAKIRJANDUS

USA, SUURBRITANNIA

Briti meedia kajastas aktiivselt Silvio Berlusconi järjekordset valimisvõitu ja karismaatilise peaministri vastuvõttu Itaalia avalikkuse poolt. Rahvusvahelises ajakirjanduses sattus teravdatud tähelepanu alla Venemaa uus samm Gruusia ja Ukraina takistamisel liitumast NATO struktuuriga. Arutleti ka selle üle, kas ja kuidas kaksikvõim Putin-Medvedjev tulevikus suurriigi valitsemist ette kujutavad. Nii USA kui ka Briti meedia jälgisid põhjalikult paavst Benedictus XVI visiiti Ühendriikidesse. Osaliselt kattus paavsti külaliskäigu ajaga Briti peaministri Gordon Browni USA-visiit, ent see jäi kirikupea visiidi varju.

Karismaatiline poliitik, 71-aastane Silvio Berlusconi võitis järjekordsed parlamendivalimised ning tõuseb mais kolmandat korda Itaalia peaministriks. Nagu kõigile stabiilsetele demokraatiatele omane, saavad ka Itaalia valijad nüüdsest esmakordselt Itaalia poliitika ajaloos valida vaid vasak- ja parempoolsete vahel. Berlusconil on seljataga kirju minevik, tal on nii pooldajaid kui vaenlasi. Tema seekordsete valimislubaduste hulka kuuluvad majandusreformid, Alitalia päästmine, piiride sulgeminie sisserändajate ees ning poliitika tugevdamine. Demonstreerimaks oma otsusekindlust prügiprobleemide lahendamisel, kutsus Berlusconi oma esimese kabinetiistungi kokku Napolis. (Juhtkiri, The Times, 16.04) Berlusconi võtab oma eelkäijalt Prodilt üle riigi, mille majandus on täielikus madalseisus. Majanduskasv on praktiliselt nullilähedane, tööturg üks jäigemaid Lääne-Euroopas ning - viimane piisk karikasse - SKT madalam kui Hispaanial. Itaalia vajab ennekõike valitsust, mis suudaks ellu viia põhjalikke majandusreforme. (Ivor Roberts, The Independent, 16.04) Berlusconi võimekuses kahtlejad pole kindlad ei tema suutlikkuses riigi majandust päästa ega ka Itaalia tulevikus demokraatliku riigina. Berlusconi valimisvõit tähistab tema vastaste jaoks viimase aastakümne kõige masendavamat sündmust Euroopas ning seab kahtluse alla Itaalia kui demokraatliku riigi jätkusuutlikkuse. Berlusconi kehastab oma valijaskonda: kumbki ei näe riigis esindus- ega legitiimset organit, vaid pelgalt vahendit, mille kaudu oma huve ellu viia. (Martin Jacques, The Times, 17.04)

Venemaa teatas kavatsusest tihendada sidemeid separatistlike Abhaasia ja Lõuna-Osseetiaga. Gruusia valitsus näeb selles sammus hiiliva annektsiooni märke, mille eesmärgiks on takistada nende territooriumide liitumist NATOga ja integreerida nad pigem Venemaa koosseisu. Mõne nädala eest veenis Putin NATO liikmeid loobuma Gruusiale ja Ukrainale liitumiskava MAP lubamist. Putini meeleheitlikud katsed takistada Gruusiat ja Ukrainat NATOga liitumast on siiani vilja kandnud. (Marc Champion, The Wall Street Journal, 17.04) Putin, kelle ametiaeg varsti lõpeb, annab ikka veel põhitoone Venemaa poliitikas, jättes uue presidendi Dmitri Medvedjevi visalt enda varju. Putin on kindlustanud endale jätkuva võimu nii peaministri koha vastuvõtmisega kui ka asumisega Vene võimuerakonna etteotsa. Nii säilitab ta võimu riigi rahandusasjade ja eliidi üle ning pole võimatu, et ta kavatseb kandideerida taas presidendiks aastal 2012. Igal juhul ei loobu Putin võimust. Venemaa kahepäine kotkas kahe riigijuhiga ei pruugi reaalsuses ometigi toimida. Kuna Putin on oma ametiaegade jooksul teinud kõik selleks, et presidendikohta tugevaks muuta, siis võib just tema olla peaministri ametikohal see, kes võimuvõitluses uuele presidendile paratamatult alla jääb. Kõige suuremaks kaotajaks jääb aga demokraatia. (The Economist, 18.04)

Paavst Benedictus XVI saabus oma esimesele ametlikule kuuepäevasele visiidile USA-sse. Ta külastas Valget Maja ning pidas kõne ÜRO-s, visiit kulmineerus missaga Ground Zero mälestuspaigas. Maailm ootas USAd külastavalt paavstilt seisukohta Iraagi sõja küsimuses, ent paavsti geopoliitilise liidri roll piirdus siiski ennekõike Iraagi elanike, eriti sealsete kristlaste olukorra parandamisega. Samuti jäi paavsti prioriteediks Palestiina-Iisraeli konflikti lahendamine, ta avaldas soovi näha Ühendriikide senisest suuremat osalust läbirääkimisprotsessis. (Jeff Israely, The Time, 15.04) Paavsti mõjuvõimu ülemaailmse juhina poleks poolesaja aasta eest veel keegi osanud nii ette näha. Sellele on kaasa aidanud nii islamiäärmusluse tõus, paljude Lääne ilmalike väärtuste langus kui ka religiooni naasmine maailma poliitilisele areenile. Ilmalike ideaalide kadumise ajal oodatakse just religioonilt - mis suudab muuta kogu maailma sotsiaalset, poliitilist ja usuelu - globaalse liidri rollli ülevõtmist. Seda tendentsi kinnitavad ka arvud: maailma 6,6 miljardist elanikust moodustavad kristlased täna 33,3%. Ajal, mil riigijuhid ei suuda enam inimesi veenda, võiks paavstist kui kristlaste juhist oodata kogu maailma vaimset liidrit. (Phillip Blond, IHT, 18.04) Paavstiga külaskäiguga USA-sse langes ajaliselt kokku Briti peaministri Gordon Browni kolmepäevane visiit president Bushi juurde. Browni suhtumine Ühendriikidesse väljendus tema palavalt Ameerika-meelsetes avaldustes nii intervjuudes kui ka telesaadetes, ent oma eelkäija Tony Blairiga ei saa ta end, oma jahedaid suhteid USA presidendiga arvestades, siiski võrrelda. Küllap seetõttu oli küllakutse Brownile ajastatud nii, et see langes kokku nädalaga, mil president Bushi meeled olid enamalt jaolt hõivatud Tema Pühaduse paavst Benedictus XVI võõrustamisega. (Con Coughlin, The Daily Telegraph, 18.04)

SAKSAMAA

Euroopa keskkonnaminister Stavros Dinmas teatas hiljuti, et EL on otsustanud biokütusele ülemineku eesmärgid täita, vaatamata järsult tõusnud toiduainetehindadele ja näljamässudele mitmel pool maailmas. Rahvusvaheline valuutafond ja Maailmapank ei ole nii muretud ning peavad Haiiti või Bangladeshi sündmusi piisavaks põhjuseks rahvusvahelise üldsuse alarmeerimiseks. „Samal ajal kui mõned mõtlevad üksnes sellele, millega täita bensiinipaaki, on teistel mureks pigem see, kuidas täita kõhtu”, nendib Maailmapanga president Robert Zoellick. Aasiast üle Põhja-Aafrika kuni Kariibi mere saarteni rullub protestilaine tõusvate hindade vastu. Ehkki peapõhjuseks põhitoiduainete hindade tõusule on üldise nõudluse kasv Aasias ning põud Austraalias, teravneb kriitika biokütuse suhtes. Maailm vajab uusi reegleid ja kokkuleppeid, et kliimamuutustega toimetulekut, toiduainetega kindlustamist ning sotsiaalset arengut üksteisega kooskõlla viia. Rahvusvaheline valuutafondi juht Dominique Strauss-Kahn hoiatas poliitiliste tagajärgede eest vaesemates, nõrga demokraatiaga riikides. EL aga hoiab endiselt kinni kavast aastaks 2020 kümnendik kütusetarbimisest biokütusele üle viia. Võimalike riskide selgitamiseks on vaja luua ELi riikide esindajatest koosnev ekspertgrupp. (Hannelore Crolly, Die Welt, 14.04)

Maailmapank kuulutas 33 riigis võimalikuks sotsiaalse plahvatuse ning olukorra ohuks maailma julgeolekule. Kas 21. sajandil ähvardavad meid sõjad leivaviilu ja peotäie riisi pärast? Igal juhul pole tegemist kriisiga, mis iseenesest laheneks või mõtteviisi radikaalselt muutmata end lahendada laseks. Odav toit võib jääda minevikku nagu ka odav nafta. Maailma rikkamad riigid lubasid ÜROs aastaks 2015 näljahädaliste arvu vähendamist poole võrra. Need on fantaasiamängud. Raha häda leevendamiseks võib ja leida, kuid püsivalt ei muutu sellest midagi. Põllumajanduse turgutamine impordist sõltuvates riikides on pikaajaline ülesanne. Selle eelduseks on viljakasvatustoetuste kaotamine USAs ja ELis ning õiglase ja vaba turumajanduse loomine. Ülemaailmne näljahäda ei sobi kuidagi ilusasse globaliseerumise pilti, kus turg peaks kõigile võimaluse pakkuma. Šokk hirmust ülemaailmse mässu ees peaks meile teadvustama, et maailmarahvastiku põhjakihi miljard on arvestatav suurus, kelle käekäik puudutab meid kõiki. Ikka veel pole midagi kuulda rahvusvahelisest moratooriumist biokütusele. Praegustest kriisidest võivad poliitikud teha vaid ühe järelduse – sotsiaalküsimuste suhtes pime turumajandus toimib nõnda, et see läheb meile kõigile kalliks maksma. (Brigitte Kols, Frankfurter Rundschau, 14.04)

Seda, kes tänapäeval veel püüab biokütust diisli ja bensiini asenduseks pakkuda, ei peeta enam nupukaks inseneriks, vaid hoopis šarlataniks. Veel mõne aja eest elusäästvaks peetud biokütusel on nüüdseks halb kuulsus. Üha sagenevad üleskutsed lõpetada biokütuse subsideerimine, eriti USAs, vähemal määral Euroopas. Kardetakse, et biokütuse põllud jätavad vähem ruumi traditsioonilisele põllumajandusele ning põhjustavad jätkuva toiduainete hinnatõusu. Kardetakse, et biokütuse monokultuurid hõivavad üha enam troopiliste vihmametsade alasid Aasias ja Ladina-Ameerikas. Veel hiljuti loodeti biokütusest leevendust kliimasoojenemise vastu ning sõltuvuse vähenemist energiakandjate impordist. Ka „rohelised” ja maailma keskkonnaorganisatsioonid olid vaimustuses sellest, millest nad nüüd kuuldagi ei taha. Talupojad said liiga ruttu aru, kui kasulik on tegelda energiakasvatusega. Kui sellele üle läinud põllumajandusliku pindala ulatus teatavaks sai, muutsid paljud keskkonnakaitsjad meelt. Kuid nõudlus etanooli ja biodiisli järele pole peamine hinnatõusu põhjus, palju enam mõjutas seda maailma elanikkonna suurenemine ning Aasia uusrikaste tarbimisbuum. Euroopas läheb ligi 2 protsenti viljasaagist bioetanooli tootmiseks, üle 60 protsendi aga toidetakse loomadele, sest nõudlus liha ja piima järele on järsult kasvanud. Mõistus ütleb, et tuleks edasi uurida bensiini tarbimise asendamise võimalusi ning samal ajal arendada vaid neid biokütuse vorme, mis vajavad vähem seda väärtuslikku kasvatuspinda. (Konrad Mrusek, FAZ, 15.04)

Lääneriikide agraarpoliitika on kaassüüdlane praeguse toidukriisi tekkimisel, seda tuleb kiiremas korras reformida. Selle asemel, et avada turg Aafrika põlluharijatele, toetatakse Euroopas sadade tuhandete eurodega miljonäridest suurtalunikke ja agraarvabrikante. Mõnel pool mõjub säärane poliitika hävitavalt kolmanda maailma põllumajandusele, subsideeritud Euroopa import sööb omatoodangu välja. Sageli võiks just kohapealne tootmine arengumaades kriisi leevendada. Kui oma põllumeeste kontoseis on alati olnud eurooplastele tähtsam kui Aafrika saatus või maailma näljahäda. Muidugi pole arengumaade põllumeeste kehvas seisus süüdi üksnes Euroopa subsideerimispoliiitka, vaid samuti majanduslik kaos, kodusõjad ja saamatud valitsused. Enamikku neist faktoritest ei saa arenenud tööstusriigid kuidagi mõjutada. Kuid ühte suudaksime küll - omaenda poliitika muutmise kaudu initsieerida ülemaailmset põllumajandusliku tootmise renessansi, mis võimalikult paljudele inimestele tööd annaks ning kõhtu täidaks. Jutt pole järjekordsest arenguabist, vaid arengumaade kohapealse tootmisele kaasaaitamisest. Seda võimalust peaks pakkuma WTO. Kuid paraku ei saa EL nõnda kiiresti oma juurdunud süsteemi muuta. Inglise kuninganna saab veel kaua rõõmu tundma Brüsselist saadetud tšekkide eest. Ning USA nõuab vabaturumajandust pigem teistelt kui iseendalt. (Alexander Hagelüken, SZ, 17.04)

PRANTSUSMAA

Prantsuse poliitikute väljaütlemised on ärritanud “meie sõpru Hiinas”. Lääneriikidest on just Prantsusmaa sattunud hiinlaste suurima viha alla. Hiina välisministeeriumi pressiesindaja Jiang Yu teatas, et ”sõprus vajab mõlema poole pingutust. Ei saa rääkida Prantsusmaa ja Hiina vaheliste suhete olulisusest ja samal ajal käituda viisil, mis hiinlastele täiesti vastuvõetamatu on.” Ei ole päris selge, mida on hiinlastes säärase viha tekitamiseks televiisoris näidatud. Internetis levivad üleskutsed boikoteerida prantsuse kaupu. Eriti halvas valguses näidatakse Hiinas arvukate kauplustega esindatud poeketti Carrefour. Ometi on viimane igati hoidunud kritiseerimast, ammugi hukka mõistmast inimõiguste rikkumisi Hiinas. Financial Times´is avaldatud uuringu kohaselt leiab kolmandik eurooplasi, et Hiina kujutab endast hetkel suurimat ohtu maailma julgeolekule. (Thierry Portes, Le Figaro, 16.04) Ühe Carrefouri kaupluse sissepääsu juures Pekingis kutsuvad noored hiinlased kodanikke üles: “Kui te olete partioodid, siis ärge sellesse poodi sisenege! Boikoteerige prantsuse tooteid!” Ühel on käes prantsusekeelne loosung “Tiibet oli, on ja jääb alatiseks Hiina osaks.” Alates olümpiatõrviku teekonnast läbi Pariisi, on Prantsusmaa ja prantsuse päritolu kaubad sattunud Hiinas tugeva surve alla. Põhjendus on järgmine: Kuna prantslased avaldasid toetust Tiibeti separatistidele tõrvikuteekonnal, siis miks peaks hiinlased toetama prantslasi ja loovutama neile oma raha? “Olgem ühtsed ja näidakem oma meelsust!”, “Näitame neile Hiina rahva tõelist võimu!” Uute rahvavaenlaste eest hoiatatakse internetis ja SMSi teel – Carrefour, Luis Vuitton, Alcatel, Danone… Naljahambad seevastu leiavad, et ei ole mõtet boikoteerida Carrefouri kauplusi, mis nagunii ainult Hiinas toodetud kaupa müüvad. Kes on üleskutsete algataja, jääb selgusetuks. (Pascale Nivelle, Liberation, 17.04)

USA suursaadik Pariisis väljendab rõõmu Prantsusmaa NATOle lähenemise üle: “Mis puutub Euroopa julgeolekusse, siis president Sarkozyl oli Bukarestis õigus, kui ta ütles, et USA vajab tugevaid liitlasi. On tähelepanuväärne, et nii Bush kui ka Sarkozy kutsusid ühtmoodi üles Euroopa kaitsevõime tugevdamisele.” Bukaresti tippkohtumine läheb ajalukku uute tuulte puhumisega Prantsusmaalt. USA ootab NATO 60. aastapäevale pühendatud kohtumist järgmisel aastal Strasbourgis, mil saab loodetavasti teoks Prantsusmaa kui NATO ühe asutajaliikme täielik liikmestaatuse taastamine. Prantsusmaa on tõeline sõjaline jõud maailmas ja oluline partner USAle. (Craig R. Stapleton, Le Figaro, 12.04)

Miks Venemaa kardab NATOt? NATO tippkohtumine Bukarestis ei muuda mitte midagi. Venemaa on rohkem kui eales varem mures NATO laienemise pärast. Muidugi ei ole Venemaal valitsevad pinged NATO küsimuses kellelegi uudiseks, juba 1994.aastal oli Jeltsin vastu Poola liitumisele. 2002. aastal ennustas Putin “halvimat” juhuks, kui kolm Balti riiki – Eesti, Läti ja Leedu – peaksid NATOga liituma. Kuid need riigid ei ole kujunenud ohuks Venemaale. Ja NATOl ei ole teadaolevalt mingit soovi ulatuslikuks sissetungiks Venemaa territooriumile… Millest on siis tingitud Venemaa säärane hirm? “Asi on väga lihtne - Venemaa juhtkond ei toeta ei toeta demokraatlikke põhimõtteid. Nad kardavad seda, et peavad hakkama käituma kogukonna poolt kehtestatud mängureeglite, mitte aga enda poolt kitsas ringis meelevaldselt kokkulepitud reeglite järgi,” nii selgitas asja Andrei Mironov inimõigusi kaitsvast organisatsioonist Memoriaal. NATO mudel on atraktiivne, see võlub. Vene mudel – kui midagi säärast üleüldse olemas on – võlub väheseid. Vene eliidile on võlumine võõras. Tema tunneb jõu, väljapressimise ja hirmutamise võtteid. Selline on Putini kaht ametiaega iseloomustav mudel. Tundes igatsust N. Liidu järele, ei oskagi ametisolev president teisiti mõelda. Ja see on destruktiivne. Mida enam Venemaa näitab hambaid, seda suurem on naaberriikide soov saada NATO liikmeks. Usbekistani ja Türkmenistani liidrite osalemine NATO Bukaresti tippkohtumisel vaid toetas seda tendentsi. (Marie Jego, Le Monde, 17.04)

SKANDINAAVIA

Skandinaavia meedia kajastas eeskätt Itaalia peaministrivalimisi ning Afganistani missioonis osalemise küsimust. Norra ja Taani alustasid Arktika regiooni teemalist debatti.

Selge enamus Itaalia valijatest on andnud valitsuse võimu mehele, kes oma 15. aasta pikkuse poliitilise karjääri jooksul on näidanud, et ta ei sobi riiki juhtima. On teada, et Berlusconi segab poliitika ja äri nii, nagu seda kaasaegses demokraatias teha ei tohiks. Ta on häbitult kasutanud oma võimu meediakanalite üle, et saavutata omi huve. Samuti on ta ära kasutanud valitsuse ja meedia võimu, et rünnata demokraatilisi institutsioone, mis tal teel ees on olnud. Itaallased valisid Berlusconi, kuna meedial on võimalus esitada tõelisust nii, nagu see temale sobib. Teisalt arvavad itaallased, et Berlusconit valides valisid nad kahest halvimast parima. Ainuke hea asi, mis valimistulemustega tuli on see, et Veltroni Demokraatia Partei sai üle kolmandiku häältest, mis tähendab, et on olemas tugev ja vastutusvõimeline opositsioon. See annab lootust paremale tulevikule. (Juhtkiri, Politiken, 16.04) Itaallased ei näinud elu paranemist pärast Romano Prodi võimuletulekut, pigem vastupidi. See oli oluliseks põhjuseks, miks otsustati nüüd Berlusconi poolt hääletada. Lisaks tuleb arvestada itaallaste poliitikute-põlgust. Poliitikud rikastuvad teiste arvelt. Kuna Berlusconi on ärimees, leitakse, et ta ei vaja poliitikuks olemist, mistõttu teeb ta seda soovides Itaalia käekäiku parandada Ta kuulutab moderniseerimist ja liberaliseerimist, kuid ütleb, et tal ei ole võlukepikest. Itaallased usuvad, et tal see siiski on. Ehk seetõttu, et nad sellele loodavad, tal see on. (Heidi Katrine Bang, Dagsavisen, 14.04)

Oleks väga rumal panna sõjalise kontingendi viibimisele Afganistanis kindel lõppdaatum. See oleks signaal Talibanile, et teatud hetkest on nad jälle vabad terroriseerima Afganistani elanikkonda ja eksportima terrorismi ülejäänud maailma. Taani osalus relvastatud konfliktides on suuresti poliitiline küsimus. Taani ühiskond, sõdurid ja nende perekonnad ning teised sellega seotud inimesed toovad raskeid ohvreid oluliste küsimuste lahendamiseks. See on üks osa demokraatilise ühiskonna loomusest, et sõjalised operatsioone ei viida läbi üksnes sõjalistel kaalutlustel, vaid läbi poliitiliste otsuste ja pideva poliitilise kontrolli. Sõjas tuleb võidelda, kuni üks osaline on võitnud ja teine kaotanud, või kui on saavutatud rahu läbirääkimiste kaudu. Viimane ei ole realistlik Talibani puhul. Seega on ainuke õige signaal: Me oleme Afganistanis seni, kuni töö on tehtud ja rahu ning julgeolek kehtestatud. (Juhtkiri, Jyllands-Posten, 13.04) Norra kaitseminister Anne-Grete Strøm Erichsen tegi ettepaneku, et Norra instruktorid Afganistani kaitsevägedes peavad osalema lahingutes seal, kus see vajalik on. Suur osa Norras peetavast debatist on järginud geograafilist liini põhja ja lõuna vahel ning poliitilist lahkjoont Töölispartei ja SV vahel. On hea, et kaitseminister asjad paika pani. Kuni sõja täielik afganiseerimine ei ole teostunud, vajab riik abi väljaspoolt. Sõjalised instruktorid on Afganistani oma jõudude ülesehitamise faasis olulised. Norra saadab missioonile ligi 60 kogenud ohvitseri, kes õpetavad vajalikke sõjalisi ja - mitte vähem olulisi - eetilisi teadmisi-oskusi, mida kaasaegsed sõjajõud peavad omandama enne, kui nad muutuvad efektiivseiks. (Juhtkiri, Aftenposten, 17.04)

Norra ja Taani kutsuvad teisi riike, kellel on huvi Arktika piirkonna vastu, kohtumisele, kehtestamaks üldiseks reeglid ja seadused. Kohtumine toimub Gröönimaal 28. mail ning eesmärgiks on, nagu Norra välisminister Jonas Gahr Støre ütles, „näidata, et ka selles regioonis kehtivad tsiviliseeritud mängureeglid, mitte anarhia.” Støre leiab, et kliimamuutuste tõttu on hakatud nägema võimalusi piirkonnas, kus veel mõni aasta tagasi neid ei leitud. (Nils Christian Helle, Aftenposten, 15.04)

SOOME

Soome meedias kirjutati kõige rohkem maailmamajandusest ja kiirenenud inflatsioonist. Arvamust avaldati Itaalia parlamendivalimiste tulemuste suhtes.

Itaalia on nõrkade valitsuste all kannatanud peaaegu kogu Teise maailmasõja järgse aja. 1946. aastast kehtima hakanud põhiseaduses jäeti valitsuse positsioon meelega nõrgaks, et takistada Benito Mussolini sarnase diktaatori võimuletõusu. Nii ei olegi Itaalia peaministril õigust parlamenti laiali saata. Nii Itaalia põhiseadus kui ka valimisseadus vajavad põhjalikku remonti, kuid muutustest on üksnes räägitud. Itaalia demokraatial läheb muus osaski halvasti. Vana parteisüsteem kukkus kokku 1990. aastate alguses, kuid selle asemele on tekkinud uus poliitiline eliit, kes kaitseb ilmselt oma huve ning kardab uusi tegijaid. Nõrgad valitsused pole suutnud ohjata varimajandust, korruptsiooni ega taas tugevalt pead tõstvat organiseeritud kuritegevust. (Tellervo Yrjämä-Rantinoja, Helsingin Sanomat, 15.04) Itaalia parlamendivalimiste tulemus on otse sensatsiooniline. See väljendab valijate tahet muuta kuidagi väljakannatamatut olukorda, mille on Itaalia poliitilises süsteemis tekitanud parteide suur hulk ning mida valitsused pole suutnud muuta. Umbes kahekümne partei asemel pääses uude parlamenti vaid kuus. Silvio Berlusconi saadud suurt toetust võib tõlgendada positiivselt - itaallased on valmis hääletama pigem tema poolt kui keerama poliitikale täielikult selga või vajuma apaatiasse. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 16.04) Itaalia vajab kiiresti uut valimisseadust, mis annaks võimaluse luua praegusest pikaajalisemad ja tegutsemisvõimelisemad valitsused. Selge valimisvõit annab Silvio Berlusconile võimaluse parandada nüüd oma vanad vead. Ilma järjepidevuseta ja poliitilise tahteta veereb Itaalia majandus endiselt allamäge ning poliitiline moraal mureneb veelgi. Ka EL vajab tugevat Itaaliat. EL ei saa vaadata kõrvalt, kuidas Itaalia ühist majandusdünaamikat nõrgendab ega täida stabiilsus- ja kasvupakti nõudeid. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 16.04) Itaalia igiliikur Berlusconi on endiselt vormis. Tema poliitika on populistlik, väljaspool Itaaliat tema üle peaaegu naerdakse. Raha, meedia ning poliitilise võimu koondumine on midagi, mida demokraatlikus riigis ei ootaks. Nii imelik kui see ka ei tundu, on Berlusconi Itaalias nüüd usutavaim poliitik. Romano Prodi lühikeseks jäänud valitsusperiood on Itaalia jaoks maha visatud aeg. Kirju vasaktsentristlik valitsus ei saanud hakkama millegi muuga kui iseenda võimult tõukamisega; samal ajal on riigi majandus liikunud aga negatiivses suunas. Itaalia majandust ei saa uuendada ilma poliitilise süsteemi uuendamiseta. Berlusconi võit ei tähenda mingit paremäärmusluse tõusu. Selle asemel võib rääkida demokraatia kriisist. Itaalia poliitika on ju aastaid keerelnud Berlusconi isiku ümber. Ollakse kas tema poolt või vastu. Tundub, et sama jätkub ning sel ajal on asjatu oodata riigi tõelistele probleemidele tõelisi lahendusi. (Juhtkiri, Kaleva, 16.04)

Soomes on viimastel nädalatel vaieldud selle üle, kas Venemaa suhtumine NATOsse ja organisatsiooni laienemisse on karmistunud või mitte. Soome parlamendi väliskomisjoni esimehe Pertti Salolaineni arvates, näiteks, on. Vene suursaadik Aleksandr Rumjantsev ei näe aga Venemaa suhtumises muutust – see on olnud kogu aeg negatiivne. Salolainen peab silmas seda, et Venemaa mure Ukraina ja Gruusia NATO-liikmesuse pärast ning sellega seotud hoiatused on loonud ka Soome jaoks uue julgeolekupoliitilise olukorra, kuhu ei sobi hästi NATO liikmesuse taotlemine. Küsimus polegi selles, kas Venemaa suhtumine on karmistunud, vaid selles, mil määral hakkab see mõjutama Soome enda suhtumist NATO liikmesusse. Tundub, et Salolaineni arvates on Venemaa seisukoht Soomes NATO üle langetatava otsuse suhtes otsustav. See peidab endas ohtlikku valearvamust, et NATO laienemist tugevalt vastustades võib Venemaa takistada Soome liitumist alliansiga, isegi kui Ukraina ja Gruusia puhul selline poliitika ei töötaks. Soome ei tohiks oma sõnavõttudega asetada end olukorda, kus Soome võimalik liitumine NATOga sõltuks Venemaa arvamusest. Venemaa negatiivne suhtumine NATO laienemisse on püsinud muutumatuna kogu aja, varsti 15 aastat. Kuid Venemaa pole suutnud NATO laienemist ei peatada ega isegi aeglustada. Kui Ukraina ja Gruusia liikmesus kinnitust saab, ei tähenda Horvaatia, Albaania või isegi Soome liitumine alliansiga Venemaa jaoks enam suurt muutust. (Erkki Pennanen, Helsingin Sanomat, 20.04)

USA nn subprime-laenudest alguse saanud maailmamajanduse ebakindlus tundub jätkuvat. USA roll globaalturgudel on keskne, USA majanduse nõrkused peegelduvad muuhulgas Hiinas. Ikka veel pole selge, kui suuri probleeme põhjustavad subprime-laenud maailma eri rahaasutustes. Püüded majandust tasakaalu viia võivad probleeme lisada. Näiteks on ettearvamatu Hiina majanduse reaktsioon. Suuri mulle võib tekkida sellest, et turud ei toimi täiuslikult ehk valuuta väärtust ei arvutata turu tingimustest lähtudes, vaid seda hoitakse poliitiliste otsustega valel tasemel. Muret tekitav näide selle kohta on Eesti, mille valuuta on liiga tugev, kuid devalveerimine tekitaks praegusest suuremaid probleeme. (Juhtkiri, Etelä-Suomen Sanomat, 14.04) Inflatsiooni Soomes ja eurotsoonis on kiirendanud toiduainete ja energia kallinemine. Toiduainete ja energia viimaste aastate suure hinnatõusu tingivad nende hüvede maailmaturud. Tegemist pole üksnes Euroopa ega Soome nähtusega. Nafta, toorainete ning toiduainete maailmaturuhinnad kujunevad vabalt vastavalt nõudlusele ja pakkumisele. Kaubavahetuse osapooled ei hooli just Euroopa Keskpanga (EKP) baasintressist, eurotsooni inflatsioonist ega soome tarbija rahakotist. EKP seisab kahtlemata raskete otsuste ees, kui valida on peamiselt vaid halbade variantide vahel. Baasintressi hoidmine senisel tasemel võib üheaegselt nii majandust nõrgendada kui ka inflatsiooni kiirendada; intressi tõstmine oleks majandusele mürk ega pidurdaks sugugi inflatsiooni; intressi langetamine ähvardaks EKP enda hinnangul inflatsiooni kiirendada. Efektiivseim ja kiireim ravim viimase aja inflatsiooni vastu oleks maksude langetamine. (Jan Hurri, Taloussanomat, 16.04) Tähtsamad tegurid, mis hinnatõusu mõjutavad, on arenevate riikide majanduste kiire kasv ning kliimasoojenemine. Neist kumbagi pole varem kogetud. Kõige enam kannatavad praeguses olukorras kõige vaesemad rahvad. Mõnes arengumaas võib toidu ja kütuste hinnatõus saada elu ja surma küsimuseks. Inflatsiooni saab veel taltsutada, miski ei viita aga sellele, et inflatsiooni tõusutendentsid möödas oleksid. (Juhtkiri, Kaleva, 17.04)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika, küberrünnakud

Uudisteagentuurid

Russian minority... their status has long been a source of contention with Russia, and relations soured overtly after April last year when Estonia moved a Soviet-era Red Army war memorial, sparking riots in the capital Tallinn and anger in Moscow. Saying Estonia's action showed disrespect to the fighters of fascism, Russia retaliated with steps that dampened trade flows and knocked Estonia's economy. A year on, Mikhail Stalnukhin, the head of Narva, said: "After April (of 2007) there is a Cold War". A typical Russian would now think Estonians do not care about them, he said. (Reuters, 24.04)

A year after the relocation of a Soviet war memorial, the jury is still out on whether Russia has used backdoor trade sanctions to punish its Soviet-era vassal. One recent official study said the tiny Baltic state lost an estimated 450 million euros, nearly 3.0 percent of GDP, in business with Russia in the wake of the "Bronze Soldier" row. The dip, however, was not reflected in Estonia's 2007 trade balance with Russia. Integration Minister Urve Palo said the government had recently adopted a new integration program that would further efforts to reduce the number of non-citizens. "I don't think they (people with Russian citizenship) are against Estonia," she added. (Afp, 27.04)

Ingliskeelne ajakirjandus

Eelmise aasta kevadel teisaldas Eesti valitsus Tallinna kesklinnas seisnud Pronkssõduri mälestusmärgi äärelinna sõjaväekalmistule. Teisaldamine tekitas pahameelt kohalike venelaste seas ning viis kokkupõrkeni venelaste ja politsei vahel, mille käigus hukkus üks vene päritolu nooruk. 9. mail, mis tähistab venelaste jaoks Nõukogude armee võidu aastapäeva natside üle, tavatsesid venelased pronkssõduri juurde lilli tuua. Pronkssõdur oli kesklinnas seisnud 60 aastat ning kaotanud oma kunagise väärikuse, eestlaste jaoks sümboliseeris kuju eelkõige okupatsiooni. Venelaste ja eestlaste vaated pronkssõdurile on seega lootusetult ühtimatud. Kui Eesti ühines neli aastat tagasi Euroopa Liidu ja NATOga, siis Venemaa otsib ikka veel oma identiteeti ja rahvuslikku ühtsust. (Akiyoshi Komaki, Asahi Newspapers, 12.04)

Dublinis visiidil olnud president Toomas Hendrik Ilvese sõnul on Eestist saanud e-riik „tänu” pool sajandit kestnud Nõukogude okupatsioonile. Ilvese sõnul leidis vabanev Eesti ennast 1991. aastal olukorrast, mil vanade, okupatsioonivõimudelt pärandina saadud struktuuridega polnud enam midagi peale hakata ning Eesti riigil puudusid paljud institutsioonid, mis on omased normaalsetele riikidele. Eesti e-revolutsiooni põhialuseks oli koolide ühendamine internetiga ja internetipanga süsteemi arendamine. Täna kasutab internetti 66% Eesti elanikkonnast ning enam kui pooltes majapidamistes on oma arvuti. President märkis, et ehkki e-riigil on suured eelised nii aja kui ka inimressursside kokkuhoius, tähendab see samas ka suurt riski küberkuritegude näol, mille ohvriks Eesti mullu kevadel langes. (The Baltic Times, 17.04)

Rootsi ajakirjandus

Rootsi õpib Eesti-vastastest küberattakkidest. „Rootsi ei suudaks praegu tulla toime taoliste rünnakutega, mis juhtusid Eestis eelmisel aastal,” ütleb Ingvar Hellquist, Informatsiooni kaitseüksuse juht Kriisi Valmisolekujõudest (KBM). Eesti saatkonnas arutleti õppetükke, mida võiks õppida Eesti juhtumist kogu maailm. „Eesti rünnaku unikaalsus seisneb selle heas koordineerituses. See oli meile, teistele riikidele äratuskellaks,” ütleb Eesti Kaitseministeeriumi nõuandja Heli Tiirmaa-Klaar Ta lisab, et Eesti ise õppis palju, muuhulgas seda, et aja ja piiride puudumine muudab sellised julgeolekurünnakud ohtlikumaks. KBM esitles aprilli alguses hetkeolukorra analüüsi, kus tuli välja, et Rootsil puuduvad paikapandud prioriteedid, mida oleks olulisim kaitsta ja kuidas tegutseda, kui rünnak toimub. Seetõttu on KBM saatnud Riksdagi tegutsemisplaani. (Mia Odeh, Metro, 17.04)

Eesti panustab demokraatia tugevdamisel ITle. „Täna otsustan mina” on kodulehekülg Eesti kodanikele, kus nad saavad sisse logida, et valitsuse tööst osa võtta. Ka ministrid on sisse logitud ja saavad nii juurdepääsu kogu materjalile. Selline tööviis sai alguse 2000. aastal, muutes Eesti Internetiga seotud tehnikaarengu eestvedajaks. Muuhulgas on George Soros finantseerinud e-Valitsuse Akadeemiat Eestis, mille eesmärgiks on e-baseeruvate juhtimisvormide arendamine. Alates 2005. aastast saavad valijad hääletada üldvalimistel ka Internetis. „Eestlased usaldavad Internetis tehtavaid deklaratsioone ning finantstoimingute tegemist, miks mitte siis usaldada internetihääletust,” nendib Ivar Tallo, e-Valitsuse Akadeemia juht. Paljud riigid, muuhulgas Soome, tunnevad suurt huvi Eesti kui antud valdkonna eestvedaja vastu. (Stefan Fölster, Svenskt Näringsliv, 18.04)

Soome ajakirjandus

Aasta tagasi valitses Tallinnas kaos. Linnas laamendati, inimesed said viga ning üks inimene suri. Sotsioloog Juhan Kivirähk peab rahutusi positiivseks - nendest sündis arutelu selle üle, mida peaks Eesti tegema oma venekeelse vähemusega ning mis on valesti läinud. Rahutuste taustaks on ka terve rahvusrühma eraldumine ühiskonnast. Vene keelt kõnelejad elavad omaette, Ida-Virumaal ja Tallinna lähiümbruses. Noored käivad vene koolides, kus õpetatakse, et Eesti liitus N. Liiduga vabatahtlikult. Eestlaste arusaam asjast on vastupidine. Eestlased ja venelased saavad muidu hästi läbi, kuid Juhan Kivirähki sõnul on rahvuslus nii õrn asi, millega saab manipuleerida ning sellel on kibedad tagajärjed. „Kui suurel rahvusrühmal pole poliitilist esindajat, siis on seegi üks ühiskondlike pingete allikas. Siis peetakse ühiskondlikku dialoogi tänavatel,“ ütleb Kivirähk. Eestlaste-venelaste suhet mõjutab ka Venemaa poliitika. Kivirähk usub, et äärmusrühmitused ei saa laia toetust. „Üldiselt tahavad eestlased ja venelased rahu.“ Pronkssõdur teravdas tunduvalt Eesti ja Venemaa suhteid. Pärast Tallinnas toimunud tänavarahutusi piiras Naši-organisatsioon Eesti suursaatkonda Moskvas ning Vene Riigiduuma delegatsioon nõudis Eestis peaminister Ansipi tagasiastumist. Kivirähki hinnangul pöörasid just need sündmused rahvusvahelise üldsuse arvamuse Eesti kasuks. Muidu oleks Tallinna sündmustesse rahvusvaheliselt kriitilisemalt suhtutud. (STT, Turun Sanomat, 20.04)

Rühm Eestis elavaid valgevenelasi, nende hulgas kaks Eestis hiljuti poliitilise pagulase staatuse saanud meest, loob Eestis Valgevene praeguse juhtkonna vastast telekanalit ja Interneti-lehekülgi, mis annavad informatsiooni olukorrast Valgevenes. Projekti juhib 29-aastane valgevenelane Pavel Morozau. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 19.04)

Eesti Teadus- ja Arendusnõukogu ning Soome Teadus- ja Tehnoloogianõukogu pidasid teise ühise koosoleku. Kohtumisel osalenud riikide peaministrite Andrus Ansipi ja Matti Vanhaneni väitel sõltub Läänemere regiooni edukus teadusmahukate toodete ja teenuste arendamisest. Eelmisel suvel anti suursaadik Jaakko Blombergi ja Põhjamaade Investeerimispanga asepresident Georg Okki juhitud töörühmale ülesandeks mõelda, kuidas saavad Eesti ja Soome koos teiste Läänemere riikidega vastata globaliseerumise väljakutsetele ning tegutseda Lissaboni strateegiast lähtudes. Eesti on olnud Euroopa edulugu. Märtsis avalikustatud Inimarengu Aruanne näitas aga, et arengut soodustanud jõud on hakanud lõppema. Tuleb panustada teadusesse ja innovatsiooni, et negatiivsed arengud vastassuunas liikuma panna. Üle 60 valitsusvälise organisatsiooni ongi Eestis liitunud programmiga Harta 2008, milles keskendutakse rahva tervisele, haridusele, tööjõule ning rahvustevahelistele suhetele. (Juhtkiri, Suomen Kuvalehti, 16/2008)

Aprillis möödus 20 aastat laulva revolutsiooni algusest. Sündmust meenutatakse aga erinevalt ja erinevates seltskondades. Osa kogunes laulvat revolutsiooni meenutama Tallinnas korraldatud rahvusvahelisele konverentsile. Praegused võimukandjad hiilgasid sellega, et jätsid konverentsile tulemata. „Minu arust polnud neil 20 aastat tagasi erilist rolli. Andrus Ansip oli üks kompartei juhtidest ning Toomas Hendrik Ilves tegutses pagulasajakirjanikuna,“ ütles Eesti Rahvarinde „isa“ Edgar Savisaar. 1988. aasta 13. aprillil tuli Edgar Savisaar ETV otsesaates välja ideega Rahvarindest, mis pidi perestroikat toetama. Nõukogude Eesti juhtkond oli toona vanameelsem kui N. Liidu keskvalitsus. Rahvarinne ühendas kiiresti demokraatia ja iseseisvuse järele januneva eesti rahva. Liikumises oli juhtroll haritlastel. Eestist levisid demokraatia ja rahvusluse meeleolud ka mujale üle N. Liidu. Läti Rahvarinde juhi Dainis Ivansi hinnangul hakati esimesena Eestis demokraatiat nõudma, kuna eestlastel oli tänu Soome televisioonile parem ülevaade maailmas toimuvast. Laulva revolutsiooni aegsest solidaarsusest ja ühtsusest pole Eestis enam palju alles. Põhjuseks peetakse autoritaarsuses ja võimuhimus süüdistatud Edgar Savisaare isikut. (Kai Juvakka, Helsingin Sanomat, 20.04)

Majandus

Soome ajakirjandus

Viisteist ELi liikmesriiki kuuluvad praegu rahaliitu. Balti riigid on ehk kõige teadlikumalt tööd teinud, et oma majandus eurokõlblikuks saada ning on seetõttu järgmised võimalikud euroga liitujad. Kindel ei saa selles muidugi olla, sest iga riigi sobivust kontrollitakse kord aastas koostatava lähenemisprogrammi põhjal. Eesti ja Läti olid euroga liitumisele juba üsna lähedal. Eesti eesmärk oli liituda euroga aastal 2007, kuid liitumine lükati 2008. aastasse. Nüüd on liitumine taas edasi lükatud. Balti riikide majanduslik areng on olnud pärast ELi liikmeks saamist enneolematult kiire. Majanduskasv on põhinenud suures osas otsestel välisinvesteeringutel. Tegemist pole olnud ainult odaval tööjõul põhineva tootmisega, Balti riikidesse on mindud ka kui kasvava ostujõuga turgudele. Näiteks võib tuua kasvõi teleoperaatorfirmad, jaekaubanduse või panganduse. Reaalmajanduse positiivne areng on aga põhjustanud majanduse tasakaalu nõrgenemise. Baltimaade majandused on selgelt ülekuumenenud. Majanduse tasakaalu taastamine, eriti inflatsiooni taltsutamine, on rasked ja aeganõudvad ülesanded. Tundub, et lähiajal euroliitu uusi liikmeid tulemas ei ole. (Rauno Niinimäki, Turun Sanomat, 14.04)

Savo ettevõte Metalliset Group, mis tarnib tööstusseadmeid, laienes 4 aastat tagasi Eestisse. Soomes oli firmal probleeme tööjõuga ning Eestis oli palgatase tunduvalt madalam. Lisaks tegutsesid mitmed ettevõtte soome kliendid Eestis. Eestis on ettevõttel kaks tehast. Metalliset annab tööd 550 inimesele, eestlasi on nende hulgas üle 300. Narvas töötab Metalliset tehases 240 inimest ning Tallinna lähedal Arukülas 67. Eelmisel aastal valiti Metalliset Narva parimaks ettevõtteks. Metalliset Groupi 60 miljoni euro suurusest käibest tuleb 25 miljonit Eestist. (Kai Juvakka, Helsingin Sanomat, 16.04)

Suurt osa Eesti politseinikest ähvardab jalameheks jäämine, kuna eelarveprobleemidega võitlev valitsus otsib kohti, kust kokku hoida. Esialgu oli plaanis vähendada politsei kulusid 113 miljoni krooni võrra, nüüd jõuti kompromissini, et kulusid vähendatakse natuke üle 15 miljoni krooni. Valitsuse hinnagul tuleb eelarvet kärpida 3,1 miljardi krooni võrra, kuid summa võib kasvada, kuna pidevalt ennustatakse majanduskasvu vähenemist. (Kai Juvakka, Helsingin Sanomat, 19.04)

Kultuur

Ingliskeelne ajakirjandus

Vähe on rahvaid, kelle vastupanuvõime ja kultuuriline uhkus pandi 20. sajandi jooksul nii valusalt proovile kui eestlaste oma. Ent nagu tõendab film „Laulev revolutsioon”, jäid rahvale alati alles otema laulud. James Tusty ja Maureen Castle Tusty dokumentaalfilm on oma olemuselt otsekohene ja traditsiooniline, kuid lugu ise on haarav. Eestlaste laulutraditsioon, mida on ülal hoidnud regulaarselt korraldatavad laulupeod, on püsinud elavana ka kõige raskematel aegadel. Aastakümneid oli see rahva jaoks ainus kultuurilise identiteedi vorm. Alles 1969. aastal, kui laulukaare all lauldi ühiselt hümniks kujunenud laulu „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”, sai selgeks, et laulmine kujuneb peagi rahvusliku protesti väljendusviisiks, mida kroonis 1990.ndate aastate alguses saavutatud iseseisvus. Film jutustab haarava loo rahvast, kes end pea sõna otseses mõttes vabaks laulis. (Washington Post, 18.04)

Prantsusmaa ajakirjandus

Uued helid Ohiost. Mõne aasta tagune mõõnaperiood ameerika orkestrimaastikul näib olevat unustatud. Alates 2001. aastast on Cincinnati sümfooniaorkestrit juhatanud Paavo Järvi tulevane Pariisi orkestri muusikajuht. Suure töö tulemusena salvestati Ühendriikides mitu kõrgel tasemel plaati ja anti võrratuid kontserte, mille kõla ulatus New York´i ja Los Angeles´i. Klassikalise muusika gurmaanidel avaneb täna õhtul võimalus kuulda Paavo Järvi orkestreerimist Pariisis. (Ivan Alexandre, Nouvel Observateur, 16.04)

Elts, hämmastav eestlane. Kui dirigeerib Olari Elts, on see juba performance iseeneses. Elts juhatab Eestis NYYD Ensemble´t, mis loodud 1993. aastal. Kui näete valgust aknas keset ööd, siis teadke – selle akna taga töötab Olari Elts. Elts ei karda väljuda raamidest, et luua midagi uut ja ootamatut. Olgu selle kinnituseks näiteks tema projektid Rammstein`i ja Metallica`ga. Käesoleval kuul on huvilistel võimalus kuulda kõrgetasemelist ja haaravat kollektiivi Rennes´is. (Jean-Baptiste Gandon, Magasain Rennaise, mars 2008)

Muusikamaraton Rennes`is. Mitmete suurepäraste heliteoste seas ei saa kindlasti jääda märkamata NYYD Ensemble´i poolt ettekandele tulev Pärdi meditatiivne Fratres. Mängitakse ka Tulvet ja Tüüri. NYYD Ensemble`t juhatab energiline Olari Elts. (Gerard Pernon, Ouest France, 15.04)

Rootsi ajakirjandus

"Klass" on ebameeldiv film koolivägivallast. Seda rohkem on vaja, et filmi vaadatakse. Peaosa mänginud Vallo Kirs on saanud Eestis ja ka välismaal palju tähelepanu. Film, mis räägib koolikiusamisest, halvasti kohtlemisest, isiksuste mahamurdmisest, on selle aasta juuniorite programmis, mida soovitatakse alates 15 aastastele. Vanusepiir on õigustatud, sest filmis on ebameeldivaimaid stseene, mida ma näinud olen. Ka Vallo Kirs räägib, et tal endal oli raske oma tunnetega toime tulla, eriti filmi traagilises lõpustseenis. Film on kogu aeg realistlik, kohati ebameeldivalt realistlik ka vaatajale. Meeskond, režissöör Ilmar Raagiga eesotsas leidsid, et lõpp vajab "final pushi", mis paneb lahenduse õigesse konteksti. Eestis on film saavutanud palju tähelepanu, koolivägivald on muutunud arutelude kuumaks teemaks. Vallo Kirsi ja teisi selle filmi meeskonnast kutsutakse koolidebattidesse ja kooliklasside, õpetajate ja vanemate infotundidesse. Vallo Kirs ütleb, et tavaliseim küsimus on, et kas selliseid asju juhtub ka päris elus. "Inimesed arvavad, et koolivägivalda nende lähikeskkonnas ei ole." Ta nendib, et seetõttu on arutelud väga vajalikud. "Enamus neist, kes filmis osalevad, on tundnud koolivägivalda enda lähedal, tihtipeale saamata võimalust peegeldada seda, mis juhtus. Oluline on teadmine, et vägivalla ignoreerimine on halb," ütleb Vallo Kirs. (Maria Knutsen-Öy, Stockholms Fria Tidning, 11.04)
Sünge Eesti koolivägivallafilm "Klass" Ilmar Raagilt võitis Pronkshobuse auhinna Stokholmi filmifestivalil juunioride programmis. Film on ehitatud režissööri jutuajamisele grupi eestlastest koolinoortega, kes mängivad ka filmis. Imar Raag on teinud korraliku karjäärivahetuse, alustades filmiajakirjanikust, olles ETV juht, filmirežissöör, näitleja, käsikirjade tõlkija ja produtsent. (Jeanette Gentele, Svenska Dagbladet, 15.04)

Varia

Rootsi ajakirjandus

Silja E. Skjelnes on alates augustist 2006 Norra suursaadiku kohusetäitja Eestis. Saatkonna peamine ülesanne on hoolt kanda Norra huvide eest Eestis, luua ja arendada kontakte ning kujundada kahe riigi vahel hea suhe. Norra saatkondade suurus ja arv ümber maailma varieerub, Eestis on see oma seitsme töötaja ja ühe praktikandiga üks väikseimaid Norra saatkondi. Silja Skjelnesile meeldib Tallinnas. "Eestlased on mõnusad inimesed, mitmel moel sarnased meile - põhjamaalastele," ütleb Silja, kes plaanib ka eesti keelt õppima hakata. (Børge Strandskog, Nord Salten, 11.04)

Norra ajakirjandus

Aprilli lõpus saadetakse kaks treilerit riiete ja jalanõudega abivajajatele Eestis. Ivar Dahle Eesti Ühingust nendib, et kuigi Tallinnas ehitatakse järjest uusi rajatisi, tunnevad paljud elanikkonnast, kes elavad maal või väikestes linnades, puudust, paljud on töötud. Pärast 10-aastast tööd ühingus tundub, et vajadus on täna suurem, kui siis, kui humanitaartöödega alustati. "Pakun, et 30% elanikkonnast on probleeme hakkamasaamisega. N. Liidu ajal olid enamus asju tasuta, nüüd tunnevad eestlased hindade tõusu ja töötust," räägib Dahle. (Odd Ragnar Myhr, Byavisa Trondheim, 16.04)

Soome ajakirjandus

Tampere kontserdimaja Väikeses saalis toimus Tallinna Kammerorkestri kontsert, mida juhatas dirigent Eri Klas. Kontserdil kanti ette uusimaid eesti heliteoseid, lisaks toimus kahe teose esiettekanne. Publikut oli kõrgetasemelisele kontserdile tulnud kahjuks vähevõitu. Üks esiettekannetest oli Ülo Kriguli teos „Presence“, teine Helena Tulve „Hõbevalge“ viiulile ja keelpilliorkestrile. (Kirsti Holmberg, Aamulehti, 15.04)