Nädal välismeedias 7.-13. aprill 2008

AJAKIRJANDUS
USA, Suurbritannia, Saksamaa, Austria, Prantsusmaa, Skandinaavia, Soome

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, küberrünnakud, Majandus, Varia

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED

Euroopa Liit

Siseareng

Barroso warned Ireland that the EU has no plan B if Irish voters reject its new treaty in a crunch upcoming referendum. (Afp, 17.04)

German Chancellor Merkel called on Irish voters to back the EU reform treaty, as a new poll showed a majority of Irish were undecided how they would vote in referendum. (Reuters, 14.04)

EU Energy Commissioner Andris Piebalgs stressed the "important role" played by nuclear power in providing Europe's energy needs and helping reduce greenhouse gas emissions... at a conference of the European Nuclear Assembly in Brussels. (Afp, 15.04)

Italy's Berlusconi pledged to use his big election win to push through economic reforms, vowed to close the border to illegal immigrants in a crackdown on criminals. (Reuters, 15.04)

Greece's handling of asylum seekers is so inadequate that other EU states should stop sending them back... UNHCR advises governments to refrain from returning asylum-seekers to Greece under the Dublin Regulation until further notice," it said in a report. (Reuters, 16.04)

Välis- ja julgeolekupoliitika

Russia announced it would establish legal links with neighbouring Georgia's breakaway regions of Abkhazia and South Ossetia, a move Georgia condemned as a breach of international law. EU foreign policy chief Javier Solana discussed the Russian announcement with Saakashvili and said he was concerned by the situation. (Reuters, 16.04)

Russia warned the EU against any attempt to deploy its police and justice mission in areas of Kosovo populated by the Serb minority. The Russian ambassador to the EU, Vladimir Chizhov, insisted the 27-nation bloc had no legal mandate to replace the United Nations civilian administration in Kosovo and said any such move would require the agreement of Serbia. (Reuters, 15.04)

EU said it was close to clinching a preliminary energy pact with Iraq as part of the bloc's efforts to reduce its heavy dependence on Russian oil and gas…Barroso said after talks with Nuri al-Maliki he hoped a memorandum of understanding could be signed within weeks, and that the country's oil minister had been invited back in May with the aim of concluding negotiations. (Reuters, 16.04)

EU interior ministers gave Commission the go ahead for talks with Washington on granting the U.S. limited access to EU police databases…The database access offer would be an attempt to meet U.S. demands in order to get all 27 EU countries into the U.S. visa-free system. (Reuters, 18.04)

EU will not ignore human rights concerns as it tries to do more business with China but boycotts are not the way to go, European trade chief Peter Mandelson told... Mandelson is due to take part in a delegation of top EU officials on a visit to Beijing between April 24 and 26 for long-planned talks on a range of issues including trade. (Reuters, 15.04)

The EU presidency said there could be no priority for Christian Iraqi refugees, after German ministers said Europe should take them in. (Reuters, 18.04)

Laienemine

The adoption by Bosnia's upper house of parliament of a police reform law finally clears the path for the signing of a pact on closer ties with the EU. "I welcome the final adoption of the police reform laws, which paves the way towards signing the Stabilisation and Association Agreement (SAA)," EU Enlargement Commissioner Olli Rehn said in a statement. (Reuters, 16.04)

EC urged the 27 EU member states to make it easier for Serbian and other Balkan visitors to obtain visas. "We have made a pressing call to interior ministers to pay more attention to the issuing of visas to all the Western Balkan states and notably Serbia," Commission Vice-President Barrot said at a meeting of EU interior ministers, "We have sent them a letter in which we strongly recommend that visas issued should be delivered without excessive formality or delay". (Afp, 18.08)

Majandus

A debate on EU budget has been delayed. EC said it had extended by two months from mid-April the deadline for the 27 EU governments to send in proposals for reforming the community budget. The consultation period has been extended until June 15," said Commission spokeswoman Cristina Arigo. She said the extension was not politically motivated, but diplomats said it was meant to keep a major source of controversy off the agenda until the most sensitive countries, Britain and Ireland, had ratified the Lisbon treaty. (Reuters, 16.04)

Governments must take action to regulate surging food prices and stop them being driven by speculative forces, French Agriculture Minister Michel Barnier said. "I think we Europeans must ask this question within all international organisations," he said, adding there was insufficient global governance on the issue. Later, speaking to fellow EU agriculture ministers Barnier announced a conference on food security when France assumed the rotating EU presidency in July, diplomats said. (Reuters, 14.04)

2008 'last chance' for WTO deal... and it would be "verging on the criminal" to fail, the EU's trade chief Peter Mandelson insisted. "It is for the forseeable future the last chance for these talks," said Mandelson… so we're facing a very, very urgent time limit now. (Afp, 18.04)

Rising grain prices that sparked protests in several countries could be a good thing for farmers in both Europe and the developing world, EU Agriculture Commissioner Fischer Boel said, "I think it is to the benefit of the European agricultural sector and also in the developing world, those countries that have exports, they now earn more money." (Afp, 18.04)

NATO, Julgeolek

Russia announced it would establish legal links with neighbouring Georgia's breakaway regions of Abkhazia and South Ossetia, a move Georgia condemned as a breach of international law. NATO's chief told Russia to reverse the moves while a senior U.S. official said Moscow was engaging in "political mischief". Russia's decision is likely to create a new irritant in relations between Russia and Western states, which are closely allied to Georgia and suspect Russia of trying to punish the small Caucasus state for its bid to join NATO. (Reuters, 16.04)

Georgia held emergency talks with NATO as part of a series of meetings to raise international pressure on Russia to drop plans for closer ties with two rebel Georgian regions. Georgia's Deputy PM and Minister for European Integration Georgy Baramidze raised concerns over the Russian step with NATO Deputy Secretary-General Claudio Bisogniero. Georgia has called for a special debate by the U.N. Security Council to discuss the moves. (Reuters, 18.04)

Ukraine told Russia it would press on with attempts to join NATO, but also assured Moscow this would pose no threat to its security. "Ukraine has made its choice. This choice is well thought-out," Ukrainian FM Volodymyr Ohryzko told after meeting Russian counterpart Sergei Lavrov. "This is not only the political will of our leadership, but it is also Ukraine's Euro-Atlantic future, which is set out in its legislation," he said. "NATO is our choice of how we safeguard our security." (Reuters, 15.04)

AJAKIRJANDUS

USA, SUURBRITANNIA

Viimase nädala rahvusvaheline meedia keskendus suuremalt jaolt NATO tippkohtumise järellainetuse analüüsimisele ning olümpiatõrviku teekonnale ümber maailma. Briti meedias avaldati eriarvamusi teemal, kas tõrvik peaks oma teed jätkama või kuni mängude alguseni puhkusele minema. Ajakirjanduse tähelepanu langes taas kord maailma majandusprobleemidele, eeskätt toiduhindadega seotud toidupuudusele paljudes arengumaades.

Sotšis toimunud USA ja Venemaa presidentide kohtumine jäi nende riigipeade jaoks viimaseks selletaoliseks, ent suurriikide omavaheline dialoog jätkub uute presidentide ametiajal ning arutluse alla tulevad teemad ja kaalul olevad rahvuslikud huvid jäävad samaks. Bushi ja Putini kohtumise viljakaimaks tulemuseks võib pidada strateegilise koostöö plaani, mis kujutab endast juhist kahepoolsete suhete edasiarendamiseks tulevikus. Peamiseks teemaks oli jätkuvalt raketikaitsekilbi paigutamine Euroopa territooriumile, millega USA viitab tuumarelvaohule Iraanist ning millele Venemaa endiselt üheselt vastu on. Kuid riigipead leppisid kokku nii terrorismivastase koostöö, kaubanduse ja energiapoliitika arendamise plaanide osas kui ka Venemaa WTO-sse vastuvõtu põhimõtetes. (Juhtkiri, IHT, 09.04) Sotši kohtumisele eelnenud NATO tippkohtumine Bukarestis kujunes alliansi senise eduka laienemisprotsessi naeruväärseks verstapostiks. NATO laienemine on toonud edu üle kahekümne aasta. Iga Euroopa riik, kelle tegevus ühtib alliansi põhimõtetega ja kes panustab kollektiivsesse kaitsesse, võib saada alliansi liikmeks. Nii liitusid NATO-ga külma sõja ajal Kreeka, Türgi, Lääne-Saksamaa ja Hispaania ning hiljem Ida- ja Kesk-Euroopa riigid. Hiljutisel tippkohtumisel said liitumiskutse Horvaatia ja Albaania, kuid kolm riiki jäeti MAP-ist ehk liikmesuse tegevuskavast välja. Makedoonia, kes täitis kõik nõutud tingimused, jäi ukse taha nimetüli pärast Kreekaga, Ukrainale ja Gruusiale MAP-i andmist ei toetanud lääneriigid kartusest Venemaa raevuks reaktsiooni ees. Sellise käitumisega tegid NATO liidrid suurt kahju kogu alliansi laienemispoliitikale. (Ivo Daalder, James Goldgeier, IHT, 09.04) Venemaal õnnestus küll mõjutada alliansi laienemisplaane Ida-Euroopa osas, kuid mitte raketikaitsekilbi suhtes. See oli Venemaa jaoks suur kaotus ning samaaegselt suur samm edasi nii NATO kui ka Euroopa ja Ameerika julgeoleku jaoks. Raketikaitsekilpi peetakse USA diplomaatia suursaavutuseks. Venemaa seisab ka uue presidendi ajal kahtlemata oma huvide eest. Lääs ei tohiks vähemaga vastata. (Helle Dale, The Washington Times, 09.04)

Pekingi olümpiamänge kuulutav olümpiatõrvik on oma ümbermaailmareisil algatanud täiesti uue rahvusvahelise spordiala: tulekustutusvõistluse Tiibeti-meelse protesti avalduseks. Olümpialiikumisel on läbi ajaloo olnud poliitikaga keerulised suhted. Olümpiamängud annavad maailma riikidele ja rahvastele võimaluse väljendada omavahelist sõprust ja tõestada ausa mängu põhimõtte kehtivust, ent kujunevad nii mõnigi kord rahvusvaheliste pingete areeniks. (Juhtkiri, Financial Times, 09.04) Olümpiatõrviku rännak ümber maailma on tegelikult kaasaja leiutis ning miski ei kohusta seda enne avatseremooniat läbi 19 riigi viima. Hiina riigiaparaat peaks hetkel rohkem pühenduma riigi ja selles elavate erinevate etniliste gruppide vaheliste suhete parandamisele. Prioriteediks peaks olema riigi ühtsuse alalhoidmine, tõrvikule tuleks mängude alguseni pisut puhkust anda. (Juhtkiri, The Guardian, 10.04) Hiinlased on väidetavalt endiselt truud oma plaanile viia tõrvik läbi Tiibeti, kuna nende jaoks on tähtsam säilitada oma riigi territoriaalset, mitte rahvuslikku ühtsust. (Adrian Hamilton, The Independent, 10.04) Kuigi ollakse üksmeelel, et sport ja poliitika ei tohiks omavahel seguneda, on see mõnevõrra paratamatu, kuna olümpiamänge finantseerivad kas osaliselt või täielikult valitsused. Ja võib-olla on see isegi kasulik, sest tänavuse olümpiatule valguses koondub kogu maailma tähelepanu Hiina tegevusele Sudaanis, Dalai-laama nimetamisele „mungarüüsse pugenud hundiks” ning inimõiguste kaitsja Hu Jia vahistamisele. See kõik on pannud maailma riigipäid juurdlema muuhulgas selle üle, kas võtta osa olümpiamängude avamistseremooniast. (Juhtkiri, The Daily Telegraph, 09.04)

Enamiku maailma rikaste riikide elanike jaoks on toit täiesti enesestmõistetav asi. Enamiku maailma inimeste jaoks on toit aga ellujäämisega otseselt seonduv probleem. Möödunud aastal tõusid toiduainete hinnad meeletu kiirusega. Näiteks maisi hind on kerkinud viimase kahe aasta jooksul poole võrra ja nisu hind on jõudnud viimase 28 aasta rekordkõrguseni. Paljud riigid on vastuabinõuna juba kehtestanud toiduainetele hinnakontrolli või lisamaksud põllumajandussaaduste ekspordile. Möödunud nädalal hoiatas Maailmapanga president, et 33 riigis valitseb sotsiaalsete rahutuste puhkemise oht, kuna toiduainete hinnad on jõudnud mõeldamatutesse kõrgustesse. Hinnalangust pole niipea tulemas. Hinnatõus sõltub suurel määral energiakulude kasvust ning Hiina ja India keskklassi suurenemisest. Samas on kahanenud rikaste riikide majandusabi vaesuse all kannatavatele rahvastele. Et täita 2005. aastal antud lubadused arengumaadele, peaksid arenenud riigid suurendama oma toetuste eelarvet 35% järgmise kolme aasta jooksul. (Juhtkiri, IHT, 09.04)

SAKSAMAA, AUSTRIA

Saksamaa ajakirjandus kajastas intensiivselt sisepoliitilist skandaali seoses ilmnenud faktidega Saksa eriteenistuste abist Liibüale politseijõudude väljaõpetamisel. Välispoliitilistest teemadest oli üks teravamatest Hiina olümpiatule teekond ja sellega kaasnevad sündmused.

Küsimus – millisena näeb NATO end põhjalikult muutunud rahvusvahelistes oludes, on püsivalt aktuaalne ning aina teravam. Vaevalt õnnestub uue maailmakorra tulevikuprobleeme ära hoida ilma võrdsete tingimuste loomiseta finantsturgudel, globaalse konkurentsi õiglase reguleerimiseta, ilma võrdväärse koostöösuhteta Venemaa, Hiina või Indiaga. Samuti pole sellise koostööta võimalik kehtiva kliimaleppe või usaldusväärse energiapoliitika kehtestamine. Venemaa pole meie loomulik vastane, vaid partner. Vana kultuurinatsioon Hiina on taas maailmaareenile astunud, ja seekord lõplikult. Nad otsivad partnerlust, me ei tohi selga pöörata. Et India ja Hiina G8 töös ei osale, pole kooskõlas tänapäeva realiteetidega. Samuti ei vasta uutele kujunenud majanduslikele ja finantsvahekordadele häälte jaotumine Rahvusvahelises valuutafondis. Lähis-Ida ja Iraak nõuavad senisest palju tõhusamat lääne- ja islamimaailma koostööd, vastasel juhul viib areng meid kahe maailma kokkupõrkeni. Muidugi ei saa silmi sulgeda silmi probleemidele Hiinas, Venemaal ja Lähis-Idas. Kuid tuleb endalt küsida – mis on parim vahend nende probleemide ületamiseks, kas (süsteeme seestpoolt avav) koostöö või globaalne konfrontatsioon? Meie - sakslased - ei kasutanud koostöö võimalusi oma jagatud kodumaal mitte ainult ära, vaid paljuski lõime need võimalused. Seda tahame nüüd teha ELi liikmena, osaledes käimasoleva uue maailmakorra kujundamisel. (Hans-Dietrich Genscher, Der Tagesspiegel, 10.04)

NATO Bukaresti tippkohtumise ajal paistis Eesti president Thomas Ilves silma arvuga, mida ta nimetas. Nimelt kasutas Venemaa möödunud aastal 41 korda energiatarneid poliitilise relvana teiste riikide suhtes. Ilvese sõnul on seetõttu praegu ülim aeg alliansi raames küsimusega tegelda: „Me ei saa öelda, et see pole NATO asi, üksnes seetõttu, et tegemist pole tulistamise ega tankidega.” Ilves ei teinud neid märkusi mitte tippkohtumisel, vaid ühel paralleelselt toimuval konverentsil. See polnud juhus. Juba aastaid püüavad Ida-Euroopa riigid ning USA kõigile selgeks teha, et nafta- ja gaasitarnete katkestamine on kõrgeima taseme julgeolekuoht. Kuid ei pääse oma sõnumiga löögile, sest lääneeurooplased, sealhulgas sakslased, arvavat, et NATO etendab siin kolmandajärgulist rolli ja sedagi erandjuhul – esmalt rahvusriikide ja siis juba teiste rahvusvaheliste organisatsioonide järel. Mõne aja eest NATO korraldatud seminaril esitasid Shell-i ja teiste kompaniide esindajad küsimuse, kas NATO kavatseb rakendada 5. artiklit ning anda vastulöögi (sõjalise või mingi muu) energiatarnete katkestamise korral. Vastust nad ei saanud, sest NATO peakorteris Brüsselis ei taha keegi sellistel tundlikel teemadel sõna võtta. Üks diplomaat küsis hiljuti: „Mida see energiajulgeolek õieti tähendab? Kas me saadame tangid Moskva poole, kui venelased enam gaasi ei anna? Või hõivame Nigeeria naftaväljad?” Siia lisanduvad eri riikide erinevad huvid. Näiteks Poola soovib energia-NATO-t, selleks et Venemaa poolse boikoti korral saada osa läänepartnerite reservidest. Lääneeurooplased suhtuvad sellesse kui ebavõrdsesse koormusjaotusesse. Ükski Ida-Euroopa riik pole Rahvusvahelise Energiaagentuuri liikmeks astunud, kelle liikmetelt nõutakse 90 päeva kütusereservi olemasolu. Saksamaal on, näiteks, 120-180 päeva naftatagavara. Gaasi osas taolised lepped puuduvad. USA on jällegi teist meelt, kuna Iraan on ähvardanud korduvalt elutähtsad Pärsia lahe naftatarnete teed kas sulgeda või mineerida. USA nõuab NATO kaitset tankeritele. Mõned lääneeurooplased küsivad, miks peaks NATO asjaga tegelema, kui EL juba arutab energiajulgeoleku küsimusi. Asi on ilmselt prioriteetides. Ida-Euroopa riikide jaoks on energiaküsimus (nagu ka küberkaitse) eluküsimus. USA mõtleb globaalselt, nende mure on vaid osaliselt seotud Euroopa varustamise probleemidega. Lääneeurooplased, eriti sakslased, aga arvavad, et energeetikaküsimuse peab reguleerima eeskätt vaba turg. Ja sõjalisel liidul olevat sellega kaudne seos. (Nikolai Busse, FAZ, 11.04)

India on hõlmamas Aafrikat. Nad ei taha tervet mandrit hüperaktiivsetele hiinlastele jätta ning investeerivad jõudsalt arenguprojektidesse. Pikka aega vaatas India passiivselt pealt, kuidas Hiina endale Aafrikas turge ja maavarasid kindlustas. Nüüd on võetud hiinlastest eeskuju ning korraldatud New Delhis esimene India-Aafrika tippkohtumine (analoogne toimus Pekingis 2006. aastal), kus sõlmiti kahepoolseid lepinguid terve rea Aafrika riikidega. Imporditolle vaestele (sealhulgas Aafrika) riikidele alandatakse, Aafrikale eraldatakse suur krediit arenguprojektideks. Samas püüab India koos Aafrikaga WTO Doha läbirääkimistevooru edendada. Indial sai Aafrika osas mõõt täis siis, kui Hiina hakkas tihedamaid suhteid Briti rahvasteühenduse maadega edendama, kellega Indial on alati traditsiooniliselt soojad suhted olnud. Praegu hõlmab India-Aafrika kaubavahetus poole Aafrika-Hiina omast. Maavarade jahil on hiinlased India ettevõtteid korduvalt teepervele lükanud, kuid India kõrgtehnoloogilistel toodetel on Aafrikas kindlasti lai tulevikuturg. India on juba praegu terve rea riike soodsate internetilahendustega varustanud. Aafrika on suurim India arstimite turg. India pistab Hiinaga rinda ka India ookeanis. Praegu rajab Hiina Pakistani rannikule hiiglaslikku logistikakeskust, millest võib saada tugipunkt ka sõjalaevadele. Seetõttu tunneb India muret Aafrika idaranniku pärast, mida ta peab oma strateegilise ruumi osaks. Aafrika riigid, kes omal ajal olid N. Liidu ja USA vahelise konkurentsi tallermaaks, on nüüd muutumas tõusvate majandushiiglaste – Hiina ja India – vaidlusaluseks geopoliitiliseks objektiks. (Sascha Zastiral, Die Presse, 11.04)

PRANTSUSMAA

Prantsuse ajakirjanduses kajastati NATO Bukaresti tippkohtumise järgselt USA-Vene suhteid.

Kas Sotšis kirjutati uus peatükk USA-Venemaa suhetes? Ilmselgelt tahtsid kaks ametist lahkuvat presidenti jätta ühise nädalalõpuga Musta mere ääres väärika jälje ajalukku. Sügavate erimeelsuste foonil väljendasid kaks riigipead ühist huvi luua “süsteem, mis oleks kaitsekilbiks võimaliku ballistilise raketirünnaku korral ja milles Venemaa, USA ja Euroopa osaleksid võrdsete partneritena.” Praegust rahvusvaheliste suhete seisu arvestades on sellist plaani veidi raske ette kujutada. Kuidas tegutseb sõdur, kes saab samaaegselt juhiseid Moskvast, Washingtonist ja Brüsselist? Kahtlemata tahtsid Putin ja Bush teostada oma tulevikku vaatavas ja koostööle suunatud võtmes. Pärast nende sõbralikus stiilis esmakohtumist 2001. aasta juunis on toimunud mõndagi, mis esialgsed suhted rikkus – sõda Iraagis, kolme Balti riigi liitumine NATOga, “värvilised revolutsioonid” Gruusias ja Ukrainas, mille taga Kreml nägi Valge Maja kätt… Venemaa leidis samal ajal uue ärkamise tänu toornaftale ja oma noorele ning kõikvõimsale isevalitsejale. Suhted teravnesid üha ning 2007. aastal Münchenis peetud kõnes võrdles Putin mäletatavasti Ameerika poliitikat Kolmanda Reichi omaga. Ja ometigi, külma sõja aegu meenutavale retoorikale vaatamata, olid kahe riigi vahelised majandus- ja koostöösuhted tugevamad kui iial varem. Tuleviku osas on Putin andnud mõista, et tema järeltulija poolt teostatavas välispoliitikas seatakse esikohale Venemaa huvid. Tõepoolest, eks ole ju oma huvide kaitsmine iga riigi legitiimne eesmärk? Venemaa huvide kaitsmine ei pruugi tingimata tähendada vastandumist. Nagu ütles hiljuti Kremli pressiesindaja: organiseeritud kuritegevus, tuumarelva levik, äärmusrühmitused, narkootikumide levik – kõik need ja teised sarnased ohud ületavad riigipiire ning ainus võimalus nende ohtudega toimetulekuks on riikidevaheline koostöö. (Fabrice Node-Langlois, Le Figaro, 8.04)

Uute presidentide tulek Valgesse Majja ja Kremlisse võib parandada USA ja Venemaa vahelisi jahedaid suhteid. Kuid mis puudutab NATOt, siis Bushist jääb Valgesse Majja maha pärand, millest vabaneda ei ole sugugi lihtne. Moskva vaatepunktist jääb NATO ikkagi Ameerika Ühendriikide teenistuses olevaks sõjalis-poliitiliseks organisatsiooniks. Siiani on NATO olnud tööriistaks, millega saab takistada Euroopa sõjalise poliitika sündi ja suurendada USA mõjuvõimu üle kunagise N. Liidu piiride. Kui George Bush sai USA presidendiks, ei paistnud ta NATOt ja selle rolli USA poliitilises ja sõjalises strateegias kuigi oluliseks pidavat. Pärast 11. septembri sündmusi toimunud Rooma tippkohtumisel rääkis Bush Putiniga uue institutsiooni – nn NATO-Venemaa liidu – loomisest. Tol ajal olid suhted kahe riigi vahel mäletatavasti veel head. Uue nõukogu ülesanneteks oleks olnud muu hulgas terrorismivastane võitlus, kriisijuhtimine, massihävitusrelvade leviku takistamine ja relvastuskontroll. Oleks võinud loota uue, kogu kontinendi turvalisust kindlustava organisatsiooni sündi, mis avab tasapisi oma uksed ka kõigile endise N. Liidu riikidele. See jäigi unistuseks, sest 2003. aastal tungis USA Iraaki. Veel aasta hiljem toimus NATO laienemine, mille käigus said uuteks liikmeteks teiste seas kolm Baltimaad. Bush teatas, et laienemise järgmine ring kaasab Ukraina ja Gruusia. Eeldada, et Venemaa jääb kõige selle juures ükskõikseks, on lihtsameelne. Vahest isegi ohtlik. (Sergio Romano, Les Echos, 9.04)

SKANDINAAVIA

Skandinaavia meedia kajastas NATO tippkohtumise tulemusi ja Hiina inimõiguste rikkumiste teemat. Rootsi meedias räägiti ka esmakordelt toimunud Põhjamaade globaliseerumisfoorumist.

Ei ole kindel, et homsetes sõdades võideldakse pommide ja granaatidega. Ähvardus võib tulla küberruumist. NATO-riik Eesti langes kolmeks nädalaks küberrünnaku alla. Rünnak oli nii tõsine, et NATO otsustas hakata tegelema küsimusega, kuidas peaksid liikmesriigid sellisele ähvardusele vastama? NATO on juhtumi kohta teinud raporti, ning Bukaresti tippkohtumisel oldi nõus, et teemaga tuleb edasi töötada. (Alf Ole Ask, Aftenposten, 05.04) On raske mõista, miks rootslased NATO-liikmelisuse vastu on, sest Rootsi sõjavägi on kohandatud NATO jaoks rohkem kui mõne NATO-riigi oma. Rootsi on oma julgeolekus sõltuv NATOst ja osaleb NATO katses Afganistanis stabiilsust luua. Ainuke, millele „ei” ütleme, on mõjuvõim alliansis. Neutraliteet ei ole enam fenomen, sel puudub strateegia maailmapoliitikas. Samal ajal kui Rootsi soolomäng on järjest tähtsusetum, on lõhe tekkinud USA ja Euroopa vahel, selle sümboliks on eelkõige õnnetu Iraagi sõda. (Niklas Ekdal, Dagens Nyheter, 06.04) NATO tippkohtumine oli pettumuseks. Kui ÜRO, EL ja NATO end kokku ei võta, ähvardab Afganistan muutuda pikimaks operatsiooniks USA ja Euroopa riikide ajaloos. Probleemiks on strateegia puudumine. (Per Jönsson, Dagens Nyheter, 09.04) Norra välisminister Jonas Gahr Støre leiab, et pärast Bukaresti tippkohtumist on NATO raskuskese liikunud Ida poole, seda nii geograafiliselt kui ka poliitiliselt, pakkudes NATOle väljakutseid ja võimalusi. Tasapisi mõistetakse, et paljud ülesanded vajavad tihedat koostööd Venemaaga, väljakutsed meie ees on ühised. Meie jaoks ei ole Venemaa üks osa probleemist, vaid pigem osa lahendusest. NATO-liikmesus annab meile julgeoleku, seda ka olles Venemaa naaber. NATO ülesandeks on ehitada üles sellised suhted Venemaaga, mis vastavad tänapäeva nõuetele. Siin mängib Norra olulist rolli. (Jonas Gahr Støre, Aftenposten, 10.04)

Ei ole küsimustki Hiina kohustuses aktsepteerida fundamentaalseid inimõigusi, seda alates Tiibeti munkadest kuni tavaliste inimesteni Beijingis. Hiina on suurjõud majanduslikus ja sõjalises mõttes. Hiinal ja Venemaal on selged ambitsioonid etendada maailmas juhtivat rolli. Seetõttu on kriitiliselt oluline, et nad tunnustaksid poliitilisi ja inimõigusi. Maailm, kus kaks juhtivat tegijat ei ole õigusriigid, on tohutult ohtlik meile kõigile. Kes aga peaks neid riike korrale kutsuma? Lääneriikide valitsustel on kahepalgeline komme kritiseerida seda rohkem, mida vähem oluline riik on. Kui keegi aga Hiina või Venemaa kritiseerimise peale välja läheb, peab tal olema toetajaskond ning ta peab proovima minimaliseerida järgneva karistuse mõju. Seetõttu on võimalus olümpiamängudega seoses nii sooodne, sest seekord vajab Hiina meid. See vajab aga ühtset rahvusvahelist tegutsemist. (Janne Haaland Matlary, Aftenposten, 08.04)

8.-9. aprillil toimus esimene Põhjamaade globaliseerumisfoorum. Foorumil leiti, et Põhjamaad peavad maailmale teed näitama ning saavutama uueks Kyoto-kokkuleppeks ühtsed kliimaeesmärgid. Tippkohtumisel otsustasid Põhjamaade peaministrid, et kohtumine hakkab toimuma igal aastal. Kuid kohtumise lõpp-kokkulepe ei teinud kahjuks ühtegi kindlat ettepanekut. Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen nentis pressikonverentsil, et Põhjamaade koostöö on tihtipeale rohkem jutt kui teod. Norra peaminister Jens Stoltenberg ja Soome peaminister Matti Vanhanen leidsid olevat tähelepanuväärse nn piirideta Põhjamaade teadlaste põhimõtted. Vanhanen: „Kokurents on kvaliteedi garantiiks.” (Göran Eriksson, Svenska Dagbladet, 10.04)

SOOME

Soome ajakirjanduses ilmusid järelkajad NATO tippkohtumisele. Leiti, et isegi liikmesuse kriteeriume täitvatel riikidel nagu Soome pole enam lihtne kaitsealliansi liikmeks saada. Julgeolekuteemaga haakub ka Soome parlamenti jõudnud Lissaboni leping, mille puhul tekitab Soomes kõneainet fraas vastastikusest abi andmisest ning abi saamisest välise rünnaku puhul.

Juba enne Sotši kohtumist oli selge, et Venemaa ja USA erimeelsused NATO ittalaienemise ja Ühendriikide raketitõrjekilbi osas jäävad ka Putini ja Bushi mantlipärijatele. Konflikt püsib igatahes niikaua, kuni läänes eksisteerib oma olemuselt väga lühinägelik soov jätta turvagarantiide ja sõjatehnika tõttu realiseerimata kasu Venemaa ajaloolisest ja pikka aega vabatahtlikust taandumisest külma sõja lõppedes. Probleemiks ongi nüüd saamas see, et kellelgi tundub olevat tahe ainult nihutada vana eraldusjoont ida poole, Venemaa praegustele piiridele üha lähemale. Julgeolekupoliitiliselt stabiilne olukord ei teki ei Euroopas ega maailmas laiemalt ilma Venemaa kaasabita. Kuid Venemaa kaasabile on asjatu loota, kui Venemaal on üha enam põhjust kahtlustada, et teised riigid üritavad kasvatada oma julgeolekut kas Venemaa soove arvestamata või lausa tema seaduslikke julgeolekuhuve kahjustades. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 7.04) Bukarestis peetud NATO tippkohtumine andis Soome välis- ja julgeolekupoliitikale kõva hoobi. Nüüd peaks kõigile selge olema, et mõisted 'Soome NATO optsioon' ning 'NATO avatud uks' eksisteerivad vaid Soome poliitikute peas ja põiklevas jutus. NATO ei laiene kaugeltki mitte automaatselt isegi nendesse sooviavaldavatesse riikidesse, kes täidavad organisatsiooni liitumistingimused. Soome jaoks tähendab see seda, et Soome presidendi, valitsuse ja parlamendi poliitika on viinud olukorrani, kus Soomet puudutavaid julgeolekustruktuure arendatakse jälle ilma, et Soome saaks asjas kaasa rääkida. Keskne teema on NATO ja ELi lähenemine julgeolekupoliitika küsimustes. NATOsse mittekuuluvatel ELi liikmetel on oht muutuda Euroopa julgeolekupoliitikas ja kriisireguleerimises kõrvalisteks tegijateks, kuna ELi-NATO suhete põhja loovad organisatsioonide liikmed. Mõlemasse organisatsiooni kuuluvad riigid on selgelt eelisolukorras. Õnneks üritavad Eesti ja teised sõbrad soomlasi asjadega kursis hoida. Soome positsiooni muudab raskemaks see, et Venemaa on saanud aja kuludes võimaluse NATO liikmete vahele kiilu lüüa. Soome poliitilise liini kaitsjad ütlevad, et Venemaa seisukoht on teada ning midagi pole muutunud. See pole tõsi. Venemaa kasutab küsimuses üha enam mõjuvõimu ning NATO liikmesmaad on otsustanud sellega ka arvestada. (Olli Kivinen, Helsingin Sanomat, 8.04) Soome jaoks on eriti oluline, et Venemaa, USA ning EL jõuaksid olukorda, kus kõigil on ühised julgeolekuhuvid. See pole aga lihtne, kuna endised N. Liidu satelliitriigid on pugenud NATO vihmavarju alla, et kindlustada oma julgeolekuhuvid, mille ohuks on just Venemaa. (Juhtkiri, Etelä-Suomen Sanomat, 8.04) Euroopa välispoliitiline üleminekuperiood on lõpusirgel. Bukarestis peetud NATO tippkohtumine ning sellele järgnenud Venemaa-USA kohtumine andsid tuleviku kohta palju teada. EL ja NATO pole enam kaua olnud ainult lääne organisatsioonid, mille ainsateks ilmakaarteks on põhi ja lõuna. Ittalaienemine algas 1990. aastate lõpus ning on muutnud põhjalikult mõlema organisatsiooni geograafilist ja poliitilist kaarti. Peaaegu kõik uued liikmesmaad toetavad jõuliselt ittalaienemise jätkumist. Baltimaade välispoliitikas on see tähtsam kui koostöö Põhjamaadega. See erineb oluliselt laienemisest endise Jugoslaavia territooriumile või ELi puhul laienemisest Türki. Kõikidel juhtudel on probleemiks kandidaatriikide üldine valmisolek liitumiseks, kuid idas on veel ka Venemaa. Tüli NATO ittalaienemise pärast on Soome jaoks oluline, kuna see on oluline Venemaa ja lääne jaoks üldse ning põhjustab ebakõlasid edaspidigi. NATO ittalaienemine kasvab ELi siseprobleemiks ning siis peab ka Soome selge seisukoha võtma. Siis ei piisa enam praegusest põhimõttelisest laienemise toetamisest. (Kari Huhta, Helsingin Sanomat, 9.04) Tundub, et NATO Euroopa liikmed on nüüd altimad kuulama Venemaad kui Ühendriike. Oli kummaline, et NATO polnud tippkohtumiseks piisavalt valmistunud – kogu maailma ees peetud oksjon ärritas Ukrainat ja Gruusiat. Nende positsioon on nüüd endisest nõrgem: lubadusi turvagarantiide kohta ei täidetud ning riigid on nüüd endisest tundlikumas olukorras väljaspool alliansi kaitset. See tugevdab vana huvisfääride mõtteviisi. Kahjuks on ka Soome Venemaa naabrina rohkem üksi kui varem. N. Liidu lagunemise järel NATOst väljapoole jäämine on osutunud poliitiliseks veaks, millega tuleb elada. Kuid siiski pole põhjust ka paanikaks: Soomet ei saa võrrelda endiste N. Liidu vabariikidega. Põhjamaise kaitsekoostöö süvendamine ning endisest tihedam praktiline osalemine NATO ja ELi kiirreageerimisüksustes loovad Soome julgeolekut. Venemaa tuleb üha tihedamalt integreerida partnerlusse NATOga – nii ei tekita Venemaa tugevnemine probleeme. (Juhtkiri, Suomen Kuvalehti, 15/2008)

Soome parlament sai arutamiseks vett vedama läinud ELi põhiseaduslepingu varemetele ehitatud reformileppe, mis nimetati meelega mittemidagiütlevaks Lissaboni lepinguks. Selle heakskiitmine ei valmista Eduskunna suurele enamusele probleeme – Eduskunta oli ju jõudnud heaks kiita juba ka ELi reformileppe. Lissaboni leping on Soome parlamendi enamuse arvates halvem kui oleks olnud põhiseaduslepe, kuid igal juhul parandab see oluliselt praegust olukorda. Lepingu ümber peetaval arutelul on Soomes huvitav rahvuslik lisaomadus, mille ajaloolise taustana võib näha Soome ja N. Liidu vahelise sõpruse, koostöö ja vastastikuse abistamise lepingu pikka varju. Praegu, mil Soome on ELi, kuid mitte NATO liige, tahetakse Lissaboni lepingust esile tõsta fraasi, mis räägib omavahelisest abi andmisest ja abi saamisest rünnaku korral. See kohustab liikmesmaid üksteisele abi andma, kuid ELil ega selle organitel pole sellega seoses otsest tegutsemisõigust. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 13.04) Lissaboni lepinguga seoses on Soomes kõige rohkem kõneainet tekitanud küsimus see, kas Soome nõustuks võtma vastu abi. Vähem tähelepanu on pööratud mündi teisele poolele – Lissaboni lepingut heaks kiites on ka Soome ise kohustatud teisi ELi liikmesmaid kõigi võimalike vahenditega rünnaku korral aitama. Asjasse pole põhjust suhtuda kergemeelselt, sest julgeolekugarantiid on välis- ja julgeolekupoliitika kõige kindlamaks tuumaks. Lääne-Euroopa riikide jaoks on omavaheline sõjaline koostöö juba kolmandat põlve jätkuv traditsioon, NATO liikmetena on ELis vande andmine nende jaoks teisejärguline küsimus. Lissaboni lepingut heaks kiites on aga Soome kohustatud sõjalist abi andma näiteks Eestile, kui see peaks mingil välisriigi rünnaku alla sattuma. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 12.04)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika, küberrünnakud

Uudisteagentuurid

Estonia's ambassador to Moscow cast doubt on the chances of Russia successfully completing its plan to build a gas pipeline under the Baltic Sea, saying the flagship project was already weighed down. "If it happens at all it will take more time and much more money" than originally planned, said the envoy, Marina Kaljurand. Kaljurand said Estonia's concerns about environmental and other risks were shared widely among other Baltic Sea states on or near the pipeline's proposed route. (Afp, 16.04)

International experts called on for greater cooperation to fight threats to computer networks but they differed on the definition of cyber-terrorism, with a top British security official describing it as a "myth". Estonian defence ministry official Christian-Marc Liflander "I would say we have entered an era of cyber terror and perhaps even of cyber war," told a London security conference at the RUSI. Stephen Cummings, Centre for the Protection of National Infrastructure, had seen no evidence to suggest terrorists were bent on using cyber-attacks to generate same devastating impact as physical attacks. (Reuters, 16.04)

Ingliskeelne ajakirjandus

Eesti valmistub uute võimalike küberrünnakute tõrjumiseks. Viimase 12 kuu jooksul on täheldatud mitmeid väiksemaid katseid valitsuse infosüsteemide häkkimiseks, kuid need pole olnud aprillikuiste küberrünnakutega võrreldes nii organiseeritud ega mõjusad. Seni on rahaline karistus rünnakute eest määratud 20-aastasele Eesti kodanikule Dmitri Galushkevitshile, ent Eesti allikate väitel pärinesid mullused küberrünnakud enamjaolt riigi idapiiri tagant. Eesti vastu sihitud küberründega seoses hakati spekuleerima, et häkkerlust võib kasutada nii luurevahendi kui ka relvana. Varsti pärast Eesti rünnakuid kogusid maailmas tuntust Hiinast pärit Titaanvihma nime all tegutsevate organiseeritud häkkerite algatatud rünnakud mitmete lääneriikide valitsuste infosüsteemide vastu. NATO võttis küberkuritegevuse vastase võitluse oma päevakorda ning hiljuti Bukarestis toimunud tippkohtumisel arutati Tallinnasse rajatava küberkaitsekeskuse tulevikuplaane. (Bobbie Johnsosn, The Guardian, 07.04)

Prantsusmaa ajakirjandus

Eesti kaalub käesoleval hetkel erinevaid energiatootmise tulevikustsenaariume. President Sarkozy pakkus oma Eesti kolleegile abi ja koostööd tsiviiltuumaenergia vallas, teatas presidendi pressiesindaja. Sarkozy kinnitas Eesti presidendile, et energiajulgeoleku ja -sõltumatuse ning kliimasoojenemise vastu võitlemise seisukohast on tuumaenergia parim valik. President Sarkozy kiitis Prantsusmaa teadmisi ja oskusi selles vallas. Eesti, Läti ja Leedu uurivad praegu koostöövõimalusi Poolaga. Kavas on ühise tuumakeskuse ehitamine Ignalinasse. See tagaks Balti riikide sõltumatuse Venemaa energiaturust. Ignalina projekt on probleemne ja seda peetakse ohtlikuks. Uus reaktor peaks asendama senise, 1980. aastatel venelaste poolt loodud jaama, mis tuleks Euroopa Liidu ettekirjutuste kohaselt sulgeda järgmisel aastal. Tegu on sama tüüpi reaktoritega, mis põhjustasid Tšernobõli katastroofi. Poola-Balti tuumajaama kavandamistööd on hilinenud Poola eelmise valitsuse nõudmiste tõttu. Esialgsete plaanide kohastelt peaks uus jaam valmima juba aastaks 2015. (Nouvel Observateur, 7.04)

Eesti presidendi sõnul on Euroopal moraalne kohustus aidata riike, kes on valinud demokraatia tee. Presidendid Toomas Ilves ja Nicolas Sarkozy rääkisid Pariisis NATO Bukaresti tippkohtumise tulemustest, samuti Prantsusmaa eelolevast ELi eesistumisest. Ilves on silmapaistev isiksus, kehastades Ida-Euroopa riikide diplomaatidele omast soovi kanda demokraatlikke väärtusi ja läänelikku liberaalsust. Toomas Ilves teatas, et Pekingi olümpiamängude avatseremoonial ta ei osale. Le Figaro küsib: Mis te arvate põhjendusest, et NATO laienemisega ei tohi kiirustada, kuna see ei ole meelepärane Venemaale? Toomas Ilves: Vastutulelikkus halvasti käituva riigi suhtes on halb poliitika. Kindlaks tuleks jääda kindlaks nõudele inimõiguste tagamisest Venemaal, kuid ilmselt tuleb loobuda illusioonist, nagu oleks Venemaal võimalik midagi muuta. Demokraatiat ei saa alati õpetada. Kuid meil on moraalne kohustus aidata riike, kes on valinud demokraatia tee. Jätta Ukraina või Gruusia NATOst välja selleks, et üks demokraatiat mitteaustav riik tunneks end paremini, see on moraalselt vastuvõetamatu. Le Figaro: Millise õppetunni olete saanud sõjaväemonumendi teisaldamisest? Ilves: Tuleb aru saada, et Venemaa ülistab arusaamatul kombel Punaarmee tegevust, eitades seejuures kõiki viimase sooritatud kuritegusid ja unustades, et meie jaoks ei ole nõukogude sõjaväemunder sugugi mitte vabaduse sünonüümiks. Le Figaro: Mida ootate Prantsusmaa ELi eesistumiselt? Ilves: Ootame tähelepanu Euroopa integratsioonile. Energiaküsimuses on meie vaated väga sarnased. Eesti jagab Prantsusmaa seisukohta senisest iseseisvama energiapoliitika vajalikkusest. ELi energiajulgeolek on väljakutse. Üheks võimaluseks suurima sõltumatuse tagamiseks on tuumaenergia. Kuid minu kodumaal ei ole arutelu selles küsimuses veel alanud. (Laure Mandeville, Le Figaro, 8.04)

Soome ajakirjandus

Eesti ning veel seitse NATO liikmesriiki – USA, Saksamaa, Itaalia, Hispaania, Slovakkia, Läti ja Leedu – allkirjastavad mais lepingu, et teha koostööd NATO küberkaitse keskuse loomiseks Tallinnasse. Tegelikult on keskusel Tallinnas juba töötajad, kuigi ametlikult avatakse keskus alles järgmise aasta alguses. Eesti pakkus NATOle IT-alast abi juba 2004. aastal, kui riik NATOga liitus. 1996.–2000. aastatel Eesti kaitseväe juhataja ametis olnud Johannes Kerdi sõnul on Eesti juba aastaid valmistunud NATO raames sellise keskuse loomiseks, kuid mitmed NATO-riigid ei mõistnud selle vajadust enne eelmise aasta kevadel, mil Eesti laiaulatusliku rahvusvahelise internetirünnaku ohvriks langes. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 3.04)

Majandus

Uudisteagentuurid

Copterline teatas, et taastab lennuühenduse Eesti ja Soome vahel. Kopteriühendus Tallinna ja Helsinki vahel katkes peale 2005. aasta sügisel toimunud rasket lennuõnnetust, kus hukkusid kõik Sikorsky S-76 pardal olnud 14 reisijat. Rahvusvahelise uurimiskomisjoni sõnul oli viga kopteri juhtimissüsteemis, oma osa võisid mängida ka õnnetuspäeval valitsenud halvad ilmastikuolud. Nüüd on Soome kopterifirma lennud kahe pealinna vahel taastanud, hetkel hakkab üks helikopter vedama reisijaid 12 korda päevas igal tööpäeval ning mõne aja pärast on plaanis võtta kasutusele ka veel teine helikopter. Copterline´i tegevdirektori sõnul on nõudlus kopteriteenuse järele olnud küllaldane, aastas loodetakse teenindada umbes 70000 reisijat. Kopterilend üle Soome lahe kestab 18 minutit ja on eriti soovitud teenus äriinimeste hulgas. (AP, 09.04)

Tallinnas paigaldati aprilli algul 26 fooridega varustatud ristmikule lisaseadmed, mille abil ühistranspordi juhid saavad ise mõjutada rohelise tule põlemist fooris. Sellised lisaseadmed paigaldati Euroopa Liidu CIVITAS SMILE programmi käigus ning on mõeldud ühistransporditeenuse kvaliteedi parandamiseks. Projekti koondmaksumus küündib 91 miljoni Eesti kroonini. Sarnane testprojekt on käivitatud veel sellistes Euroopa suurlinnades nagu Malmö, Norwich, Potenza ja Suceava, analüütikute arvates ei sobi süsteem juurutamiseks aga näiteks Venemaal. (C-News, 08.04)

Skandinaavia ajakirjandus

Nii nagu ka mujal maailmas, tuleb enne ettevõtte asutamist Baltikumis end sealse olukorraga kurssi viia. Meie Skandinaavias arvame, et Eesti, Läti ja Leedu on nagu Taani, Norra ja Rootsi. Ometi on nad väga erinevad. Pigem võiks neid kolme riiki võrrelda Soome, Austria ja Portugaliga. Eestlased peavad end põhjamaarahvaks, leides, et neil on tihe side Soomega. Eesti ja soome keel on sugulaskeeled. Eestis mõeldakse ja käitutakse põhjamaise mentaliteedi kohaselt – ärikultuuri iseloomustavad kokkuleppele põhinev juhtimisstiil ning kaine analüüs. Lätlased panevad rõhku lätlaseks olemisele, samas on Läti 2,5 miljonist elanikust kolmandik venelased. Seepärast on rahvuslik identiteet lätlaste jaoks väga oluline. Nad annavad endale ka väga selgelt aru, et Venemaa on nende naaber. Suur osa vene ekspordist läheb läbi jäävabade Läti sadamate välismaale. Läti on viimaste aastate jooksul võtnud reaalpoliitilistel põhjustel Venemaale lähenemise kursi. Leedu sarnaneb Poolaga. Enamus riigi 3,5 miljonist elanikust on tõsiusklikud katoliiklased. Vene vähemus moodustab vaid 8%. Ajal kui Eestit ja Lätit valitsesid aastasadu Saksa mõisnikud, oli Leedu varasemas ajaloos üks Euroopa suurimaid riike. Rahvuslik uhkus on Leedus väga suur. Nende kolme riigi ühiseks jooneks on vaid see, et nad olid aastakümneid N. Liidu ning kunagi varem ka Venemaa osa. Koostöö kolme riigi vahel on piiratud ning vahel juhtub, et nad norivad üksteise kallal. Kõik kolm maad on väga tugevalt sõltuvuses Venemaa energiatarnetest. (Carsten Stefano, Erhvervsbladet, 10.04)

Eesti, Läti ja Leedu on väga erinevad, olles samas kõik läbinud kiire majanduskasvu aastad, muuhulgas tänu suurtele investeeringutele Taanist. Taani osalusega ettevõtted puidu-, tekstiili-, plastmassi-, metalli- ja IT alal on oma tootmise ja tootearenduse Baltikumi kolinud. See on olnud väga edukas ettevõtmine, sest tööjõud on olnud odav ja kompetentne. Kuid täna, 18 aastat pärast taasiseseisvumist ning muutumist liberaalse turumajandusega riikideks, ootab Baltimaade majandusi kõva maandumine. Kahekohalised kasvunäitajad, mis on saavutatud suurte välismaiste investeeringute ning odava ja kergesti saadava krediidi tulemusel, asenduvad nüüd ühekohalistega. Kasvavad palgad ja tööjõupuudus on Baltikumi argipäev. Viimastel aastatel on äri ajamine muutunud raskemaks, seda enam, et suur osa baltlasi on parema tasu nimel Lääne-Euroopasse välja rännanud. Ainuüksi Taanis töötab 7000 Balti riikidest pärit inimest. Samas konjunktuur kukub ning väljaminekud suurenevad (näiteks Lätis tõusid palgad 30 % ja inflatsioon oli 15 %). Per Christensen, Taani Ekspordinõukogu kaubanduskoordinaator Baltikumis, arvab, et Baltikum on jätkuvalt võimaluste piirkond, seda oma ligi 7 miljonilise elanikkonnaga ning impordiga Taaniga analoogses mahus. ”Jutud inflatsiooni kohta on õiged. Samuti kuuleme ka 15-30 % palgatõusude kohta. Kuid tuleb meeles pidada, et palgatõusuläbirääkimiste lähtepunkt on 40-kroonine tunnipalk”, ütleb Per Christensen. Ta tunnistab, et majandus, eriti Lätis, on ülekuumenenud, kuid usub, et turujõud tagavad ise selle, et tekib tasakaal. Ning kui Balti riikides majanduse valus maandumine peaks mõjutama Eesti krooni, Läti lati ja leedu liti, siis oleks see Balti riikidesse asunud Taani ettevõtetele vaid kasuks. Nad oleksid veel enam konkurentsivõimelised. ”Näeme jätkuvalt huvi siin tootmise ja samuti ettevõtete ülesostmise vastu ning selle vastu, et kindlustada tootmis- ja tarnevõimekus nt Lääne-Euroopa turgude teenindamiseks. Balti riikides on jätkuvalt hästiharitud tööjõud ja ka logistika on hea. Siia võib jõuda vähem kui päevaga, kui see peaks vajalik olema,” ütleb Per Christensen. (Carsten Stefano, Erhvervsbladet, 10.04)

SEA ja Effekt võitsid rahvusvahelise konkursi uue Eesti Kunstiakadeemia ehitamiseks. Eesti Kunstiakadeemia soovis uuele, Tallinna kesklinna ehitatavat hoonet, kus asuks arhitektuuri, kunsti, kujunduse ja kunstiajaloo instituudid koos tööruumide, laboratooriumide, galeriide, konverentsiruumide, poe ja kohvikuga. „Võtsime kõik esitatud nõudmised ühe lihtsa liigutusega kokku: kompaktne kast spiraalsete läbikäidavate ruumidega,” räägivad arhitektid Ugge Leth ja Tue Foged. Nad lisavad, et projekt oli algusest peale võiduprojekt. (Ugens Erhver, 11.04)

Soome ajakirjandus

Tallinn upub uutesse korteritesse. Näiteks on ehitusettevõtetel Tallinnas praegusel hetkel müümata 2300 uut korterit. Nende müümiseks kulub vähemalt aasta. Praktiliselt kõik uued ehitusprojektid on Eestis külmutatud. Ka suured ehitusfirmad lõpetavad alustatud projekte. (Jani Heikkilä, Kauppalehti, 7.04)

Eesti majandus laias aastaid täistuuridel, kuid nüüd on olukord muutunud. Majanduskasvu aeglustumine on tingitud kinnisvarasektori jahenemisest, ka jaekaubanduses ei lähe asjad endisel viisiil. Sokos Viru hotelli tegevjuht Anu Soosaar ütleb, et turisminduseski on teatud raskusi. „Eelmisel aastal lisandus Tallinnasse 25 protsenti hotellikohti. Kuid nüüd on nõudlus tubade järele hoopis vähenenud.“ Majanduse nõrgenemist on näha selles, et töötajaid on lihtsam värvata kui varem. (Esa Järveläinen, Aamulehti, 8.04)

Majanduskasv jääb Eestis hinnangute kohaselt 3,7 protsendi kanti, kuid riigi eelarve kavandati 7,3 protsendist majanduskasvu silmas pidades. Eestis pole palga ja hindade suhe õiglane, kuna suur osa rahvast saab oma sissetulekud välismaalt. Tallinna kinnisvaramull on loodud laenurahaga, samuti pole välismaalt toodud kapitaliga loodud küllaldaselt püsivaid töökohti ja maksutulu. (Juhtkiri, Kauppalehti, 9.04)

Madalad hinnad ja Tallinna vanalinn tõmbavad ikka veel soomlasi ligi. 2007. aasta veebruariga võrreldes on reisijate arv kasvanud koguni 80 protsenti. Laevafirmade hinnangul on kasvu põhjuseks eelmise aasta talve jäine Soome laht ning Tallinki uue generatsiooni kiirlaev Star. Ka sel kuul pakutakse turistidele Tallinna sõiduks uusi laevu. Laevafirmad lubavad, et laevad ületavad Soome lahe kahe tunniga sõltumata jääst ja lainetusest. (Mikko-Pekka Heikkinen, Helsingin Sanomat, 10.04)

Kui Eesti 1990. aastatel turumajandusele üle läks, tungis poliitika- ja ärielu tippu uus noor sugupõlv. „Kui Eesti ettevõttel oli soome klient, siis sai sellest, kes soome keelt oskas, ekspordiala direktor. Kui olid lõpetanud sobiva kõrgkooli, sai sinust direktor majandusvaldkonnas,“ räägib Soome-Eesti kaubanduskoja juhatuse esimees Pasi Harttunen Eesti esimestest sammudest turumajanduse suunas. Kui Eesti 1991. aastal iseseisvus, erastati suur osa riigiettevõtetest. Loodi tuhandeid uusi ettevõtteid, suure osa neist lõid kahe-kolmekümnesed noored. Eestlased kohanesid oma noorte juhtidega, kuna muud varianti ei olnud. Kui firmajuhiks oli valida õppimisvõimelise noore või kogenud juhi vahel, kes ei teadnud turumajandusest midagi, kaldus kaalukauss esimese kasuks. Eesti noored juhid on kogenud vaid kasvava majanduse aega. Harttuneni arvates võib sellest kahju tekkida, kui majanduskasv peatub ja tegutsema peab hakkama teistsugustes oludes. Harttunen on siiski veendunud, et ilma noore juhtide sugupõlveta oleks Eesti areng olnud palju aeglasem. Noorus on toonud Eesti majandusellu dünaamikat. „Eestis minnakse edasi ning reguleeritakse kurssi vastavalt vajadusele,“ ütleb Harttunen. (Kai Juvakka, Helsingin Sanomat, 13.04)

Varia

Prantsusmaa ajakirjandus

20. sajandi alguses tõi Eesti haritlaskond eesti keele Euroopa kultuuriareenile. Nõukogude ajal kujunes oma keelest eestlaste peamine vastupanurelv. Kunagine Hansalinn Tallinn on hästisäilinud keskaegne kindluslinn, mis 1997. aastast kuulub UNESCO kultuuripärandi nimekirja. Eestlastele on omane sallivus teiste rahvaste ja kultuuride suhtes. Selle ilmekaks näiteks on fakt, et Eesti oli esimene riik Euroopas, mis tagas riigis elavatele erinevatele rahvusrühmadele kultuurautonoomia. Teater ja muusika on siinse kultuuri lahutamatuks osaks. “Laulurahvaks” olemine - see on eestlaste identiteedi lahutamatu osa. Ka spordimaailmas teeb väike Eesti endale nime. Armastatud aladeks on korvpall ja jalgpall. Esimest korda osaleti olümpiamängudel aastal 1912. 1980 toimus siin olümpiaregatt. Läänemerel on oluline roll riigi majandusarengus. Eesti suurimateks ekspordiartikliteks on masinad ja elektroonikaseadmed, puit ja tekstiilitooted. Peipsi järv, mis moodustab Eesti loodusliku piiri Venemaaga, on suuruselt neljas järv Euroopas. (Cotes d´Armor, märts 2008)

Soome ajakirjandus

1. aprillil ei sepista Eestis libauudiseid mitte ainult ajalehed, vaid ka mitmed ministeeriumid, linnavalitsus ja ametid. Lugedes kommentaare 1. aprilli suurimale uudisele ehk sellele, kuidas erasõnumite saatmine Soome välisministrile ameti maksma läks, tundub, et kogu see sõnumijamagi on eestlaste jaoks pigem nali, mida eestlastel oli raske mõista. Eestis ei saada aru sellest, kuidas võib rahvusvaheliselt tunnustatud minister Soomes oma ametist ilma jääda kuritegu toime panemata. Eestis on ministrid või muud kõrged ametnikud oma koha säilitanud palju tõsisematel juhtudel. Soome ja Eesti ajakirjandust võrreldes hakkab silma Eesti ajalehtede kollasus. Ehk just seetõttu äratab noorte naiste peale maias Soome minister eestlastes pigem kaastunnet. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 7.04)

Tartu Ülikooli arstiteaduskonna emeriitprofessor Einart Sillastu jälgis kurvalt Soome ja Eesti tuberkuloosikõverate eraldumist 1990. aastate lõpus. 1985. aastal oli kummalgi maal tuberkuloosijuhte sama palju, kuid eelmisel aastal oli Eestis haigeid üle viie korra rohkem kui Soomes – 30 haiget 100 000 elaniku kohta. „Üleminekuperiood oli Eestis liiga kiire,“ ütleb Sillastu. Sillastu avaldas mõni aeg tagasi soomekeelse eluloo „Koostööaastad“, mis räägib ka argielust nõukogudeaegses Eestis. Sillastu elulugu on üks märk sellest, et eestlaste mälestuste varjundid on mitmekesistunud. Argipäevas oli siiski ka häid külgi, nagu odav korter, tasuta arstiabi ja haridus. Kuid Sillastu ei idealiseeri siiski okupatsiooniaega. 1964. aastal liitus mees Kommunistliku parteiga. Meditsiinidoktorina kuulus ta mitmetesse organisatsioonidesse. Ta oli N. Liidu ainus esindaja WHO tuberkuloosispetsialistide töörühmas ning Rahvusvahelise tuberkuloosi ja kopsuhaiguste liidu Euroopa piirkonna nõukogus. Nõukogude ajal sai Eesti tuberkuloosivastase võitlusega hästi hakkama. Olulised põhjused, miks tuberkuloos jälle levima on hakanud, on Sillastu arvates alkoholism ja tõrjutus. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 7.04)