Nädal välismeedias 3.-16. märts 2008

AJAKIRJANDUS
USA, Suurbritannia, Saksamaa, Skandinaavia, Soome

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Küberkaitse, Varia

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED

Euroopa Liit

Siseareng

The EU welcomed a decision by rival Cypriot leaders to reopen a street running through the divided capital of Cyprus. "The announced reopening of the Ledra Street crossing in Nicosia has sparked new hope for reunification of an island divided now for decades," Slovenian FM Dimitrij Rupel said. "It is an important symbolic step of political significance, and Slovenia encourages both sides to continue down the road of dialogue." (Reuters, 21.03)

The people of Wales will be able to pen letters to the EU in their ancient tongue from later this year when Welsh is set to be added to the EU's linguistic lexicon. Wales sees Spain as a model. Three regional languages - Catalan, Galician and Basque - have "co-official" status. EU Multilingualism Commissioner Leonard Orban said there have not been many letters in the Spanish regional languages but co-official status was important symbolically. (Reuters, 06.03)

The EC relaunched an initiative to create an EU civil protection force to intervene anywhere in the world in case of a natural or man-made disaster. "There is a common desire among member states to increase the cooperation, to look at filling the existing gaps," EC spokesman Mark Gray said. But he admitted that previously "some member states have expressed concern" over both the EU's competence to take such action abroad and the logistics involved. "When you speak to the citizens when they are facing a forest fire they don't ask... is this the council or the commission, they are simply looking for some help," he told, referring to the resources of the member states versus those of the EU executive. (Afp, 05.03)

Lissaboni leping

Bulgarian parliament overwhelmingly approved the Lisbon Treaty, becoming the sixth country to pass the bill. Deputies from Bulgaria's opposition nationalist Attack party and several independent deputies opposed the treaty. "The European project cannot develop if everyone looks in their narrow path," PM Sergei Stanishev told parliament. Both - the current EU Presidency Slovenia and the European Commission chief Jose Manuel Barroso - welcomed the move. (Reuters, 21.03)

Poland should ratify the EU's reforming treaty in parliament by end-April, President Lech Kaczynski said, easing his tone in a heated dispute over the charter. "I can not imagine Poland standing in the EU's way to approve the treaty... I want to have this behind us already," he added. A recent row in parliament, caused by conservative opposition's threats to block the vote, prompted PM Donald Tusk to warn he could call a referendum. (Reuters, 20.03)

British PM Gordon Brown defeated a bid to force him to call a referendum on the new EU reform treaty. "We hope that in this case the Lords will hold the government to their... commitment," Conservative foreign affairs spokesman William Hague said in a statement. (Retuers, 05.03)

The Belgian senate gave its backing to the EU's Lisbon treaty, opening the way for ratification by Belgium by mid-summer. The lower house of the federal parliament and Belgium's five regional and community assemblies still have to approve the treaty before Belgium can formally ratify it. (Afp, 06.03)

Ireland will hold a closely-watched referendum on the EU's controversial new treaty in late May or early June, Europe Minister Dick Roche indicated as draft legislation on the poll was published. The wording of the proposed amendment to Ireland's 1937 constitution reaffirms Ireland's traditional policy of military neutrality. The latest opinion polls show most people undecided. (Afp, 06.03)

Välis- ja julgeolekupoliitika

A boycott of this year's Olympic Games in Beijing over China's response to the unrest in Tibet would not be the right answer, EU Sports Commissioner Jan Figel told a news conference. "We condemn violence. But on the question of boycotting the Games, nobody around the table today believes that a boycott is the right answer." (Reuters, 17.03)
Al Qaeda leader Osama bin Laden threatened the EU with grave punishment for publication of cartoons mocking Islam's Prophet Mohammad.In an audio recording, addressed to "those who are wise at the European Union", bin Laden said the drawings, considered offensive by Muslims, were a "confirmation that the war continues". "You are "testing Muslims ... the answer will be what you shall see and not what you hear," he said. (Reuters, 19.03)

Slovenia aims to reach agreement on a long-stalled mandate to negotiate a new partnership accord with Russia. Slovenia wants EU foreign ministers to hold a strategic debate, clearing the way for a decision at a meeting on April 28. The current Polish government has indicated it is willing to remove its former veto, but Lithuania still has a reservation because of a dispute over oil supplies. The launching of the EU-Russia negotiations is part of a broader effort to improve ties between the West and Moscow. "Some member states would rather make it a welcome present to Medvedev than a farewell gift to Putin," one diplomat said. (Reuters, 19.03)

An EU force of 3,700 troops in Chad and the Central African Republic (CAR) announced the official start of its year-long mission to protect refugees and displaced people. The mission's duty is to protect refugees in both countries from Sudan's conflict-wracked western Darfur region across their border, as well as Chadians and CAR villagers displaced by internal strife. Fourteen EU nations, led by France with 2,100 men, have offered troops. (Afp, 17.03)

The risks of climate change have turned from a threat to reality impacting the conflict in Darfur, migration from flood-prone Bangladesh and hopes for stability in the Middle East, according to a new EU report. Report proposes is to build up early warning systems for disasters and intensify research and analysis and stresses the importance of multilateral leadership notably among the major G8 nations and UN bodies. (Afp, 07.03)

The time is right for the EU to begin a dialogue with Cuba toward normalizing ties and removing sanctions against the regime, EU aid commissioner Louis Michel said in a joint news conference with Cuban FM Felipe Perez Roque. Michel said he would have to brief the European parliament and Council of Europe about his trip and try to convince them to remove the sanctions the EU imposed in 2003 and suspended two years later. (Afp, 08.03)

The EU said it was pushing for agreement between Cairo, Israel and Palestinian President Mahmoud Abbas to reopen Egypt's border crossing with the Hamas-controlled Gaza Strip. Javier Solana, the EU's foreign policy chief, told in Jerusalem his bloc's border monitors were ready to return to Rafah after a nearly nine-month absence provided any agreement includes Egypt. Solana declined to say whether Rafah's role could be expanded beyond passengers. (Reuters, 03.03)

The EU said it was concerned by Taiwan's plans to hold a referendum on whether to seek U.N. membership, which has angered China. "While recognizing the general value of referenda as democratic instruments, the EU is, nevertheless, concerned by the decision in Taiwan to proceed with the proposed referendum," the EU's Slovenian presidency said in a statement. (Reuters, 06.03)

Laienemine

EU Enlargement Commissioner Olli Rehn urged Turkey to speed up human rights reforms to keep its bid for EU membership on track. "Turkey has a chance to become a more open and self-confident society, built on democracy and free speech. We in the EU continue to provide our support to Turkey's transformation in the coming months and years," he told members of the EP. (Afp, 03.03)

EC paper analyzing progress towards the EU of the six Western Balkans countries and newly independent Kosovo will set out proposals to try to maintain public support in the Balkans for eventual EU membership and ensure stability after Serbia's loss of Kosovo. The paper also stresses the need for political and economic reforms and re-states full cooperation with the U.N. war crimes tribunal for the former Yugoslavia as a condition for progress towards the EU. (Reuters, 04.03)

The EU urged Serbia to confirm it sought closer ties with the 27-nation bloc before a Serb parliament vote on whether to reject formal EU-Serbia relations in a dispute over Kosovo. EU Enlargement Commissioner Olli Rehn said the bloc remained committed to developing ties with Belgrade but added: "Certain recent statements in Belgrade to pull back from EU integration unfortunately seem to rule this out. Here's why we ask the Serbian government to reaffirm its commitment to closer ties with the EU," Rehn told. (Reuters, 05.03)

EU enlargement chief Olli Rehn warned Croatia that a fishing row with Italy and Slovenia could slow the Balkan country's EU membership talks. "This is a very serious and the most urgent issue for Croatia to settle," Rehn told after meeting with PM Ivo Sanader. (Afp, 06.03)

EU enlargement chief Olli Rehn said that Macedonia could begin talks on becoming a member of the EU later this year. "The country has achieved substantial progress in the recent months in terms of political dialogue between the government, opposition and parties," Rehn told in Skopje after meeting with PM Nikola Gruevski. However Rehn said there were eight key policy areas in which the EU expected more progress to be made, among them police and judicial reforms, and the fight against corruption. (Afp, 06.03)

NATO, Julgeolek

US President George W. Bush expressed his support for Georgia's bid to join NATO at the alliance's upcoming summit. "I believe that NATO benefits with a Georgia membership, I believe that Georgia benefits from being a part of NATO and I told the president that's the message I'd be taking to Bucharest soon," said Bush after a meeting with Georgia's pro-western president Mikheil Saakashvili. (Afp, 19.03)

Efforts by Ukraine and Georgia to start early talks on NATO membership took a knock as allies disagreed on whether to embark on moves that would risk antagonizing Russia. "We are continuing our consultations. The decision will not be taken until Bucharest," U.S. Secretary of State Condoleezza Rice told. (Reuters, 06.03)

Georgian President Mikheil Saakashvili said his country wants to become an official candidate for membership of the NATO at its April 2-4 summit in Bucharest. "We have a lot of work over the next four weeks to convince our partners. This is an historic step not only for Georgia but also for NATO and a guarantee of security for our country in the region," Saakashvili said after talks with Polish President Lech Kaczynski. Kaczynski said Poland fully supports the bids of both former Soviet republics to enter the Western fold. (Afp, 03.03)

NATO and Russia are making "real progress" in talks on allowing supplies for the NATO-led mission in Afghanistan to transit Russian territory, Robert Simmons, NATO's special envoy for the Caucasus and Central Asia told. He said both sides hoped a deal could be reached before the April 2-4 NATO summit in the Romanian capital Bucharest. (Afp, 08.03)

Finland wants to participate in the NATO Response Force (NRF), the government said in a statement. President Tarja Halonen and the Cabinet Committee on Foreign and Security Policy discussed the matter and they authorized Finland's NATO Ambassador to deliver a letter to NATO confirming Finland's willingness to participate. (Reuters, 07.03)

The Polish government said it planned to send 400 more troops and eight helicopters to strengthen NATO forces in Afghanistan. "It was proposed that the (Polish) force will reach 1,600 soldiers and military personnel," the government said in a statement after a cabinet meeting. Polish troops are scattered across Afghanistan and in return for boosting troops numbers, Warsaw wants its entire contingent to be based in one province, saying it will raise the effectiveness of the force. (Reuters, 19.03)

President Nicolas Sarkozy has written to NATO allies to lay out Paris's position on Afghanistan ahead of an alliance summit, a US official said. "Sarkozy sent a letter about long term commitment, comprehensive approach, Afghans in the lead and the importance of the Afghan-Pakistan relationship," the senior official said. The "comprehensive approach" is NATO jargon for a plan linking NATO's security efforts with the political and humanitarian work of the UN, EU and non-governmental organisations. (Afp, 06.03)

British Foreign Secretary David Miliband urged NATO countries to foster good relations with the new government in Pakistan and to encourage its ties with Afghanistan. (Afp, 06.03)

Macedonia took out full page ads in the Western press to complain that its neighbour Greece is unjustly blocking the path to membership of NATO because Macedonia refuses to change its name. It said Macedonia had already made concessions to Athens, including a constitutional amendment denying any territorial aspirations to the Macedonian provinces of northern Greece. (Reuters, 07.03)

Bargaining over a US plan to put an anti-missile shield in Central Europe will top the agenda when Poland's PM Donald Tusk leaves for Washington. Opinion polls indicate a majority of Poles oppose hosting US anti-ballistic missiles. The US says the project is not targetted against Russia, insisting it is designed to ward-off potential attacks by so-called "rogue states", notably Iran. Acting Under Secretary of State for Political Affairs Dan Fried is confident it can complete the missile shield negotiations with Poland and the Czech Republic before President George W. Bush leaves office at the end of the year. (Afp, 06.03)

Lithuanian PM Gediminas Kirkilas reiterated his support for a US anti-missile shield being placed on Czech and Polish soil, saying it was something "Europe will need". "This system will consolidate trans-Atlantic relations, as well as the security of Europe and NATO countries," said Kirkilas at a joint press conference with his Czech counterpart Mirek Topolanek. (Afp, 19.03)

Norway's defence minister Anne-Grete Stroem-Erichsen said the government had not discussed any possible veto to block NATO support for a planned U.S. missile shield though the centre-left government remained sceptical of the idea. (Reuters, 05.03)

AJAKIRJANDUS

USA, SUURBRITANNIA

Rahvusvaheline ja USA kirjutav meedia tegeles märtsi algusnädalatel põhiliselt Lähis-Idas toimuva kajastamisega, kuid tärganud lootused rahuplaani õnnestumiseks vaibusid juba varsti. Kajastust leidis Dmitiri Medvedevi valimine Venemaa uueks presidendiks, üldlevinud arvamus Medvedevist kui Putini käepikendusest püsib endiselt. Briti ajakirjandus seevastu tegeles, muuhulgas, globaalse soojenemise küsimustega, selleks andis põhjuse eesootav kliimakohtumine Brüsselis.

Lähis-Ida rahuplaan paistis märtsi alguses esimest korda reaalselt teostuvat, nii Iisraeli kui ka Palestiina liidrid näisid olevat tõeliselt rahu jalule seadmisele pühendunud ja määrasid leppe jõustumise tähtaja selle aasta lõppu. Kuid Gaza sektorist lähtuvate rakettidega Iisraeli pihta ja iisraellaste rünnakutega Gaza elanikkonna vastu väheneb järjest ka lootus, et kahe riigi vahelistesse suhetesse lahendus leitakse. Poliitiline olukord halveneb, julgeolek muutub järjest küsitavamaks. Condoleezza Rice ei kavatse oma Lähis-Ida visiidist loobuda ning tal tuleb rahuläbirääkimiste õnnestumise nimel üritada läbi suruda relvarahu Iisraeli ja Hamasi vahel. Kui Rice tahab, et maailm mäletaks teda rahukokkuleppe vahendajana, tuleb tal kiirustada. (Juhtkiri, IHT, 04.03) Lähis-Ida rahuplaani jõustumist vähem kui aasta jooksul on olnud naiivne loota eriti peale seda, kui Abbas teatas, et rahukõnelused jäetakse ära Iisraeli pommirahe tõttu Gazale. Iisraellased ja palestiinlased leiavad end taas kord sisetülide ringist, kust näib puuduvat igasugune väljapääs. Lähis-Ida vajaks julget sammu, mis võiks tulla näiteks Süürialt, kes võõrustab Araabia Liiga tippkohtumist. Kutse Iisraeli peaministrile tippkohtumisel osalemiseks oleks julge ja ajalooline samm, mis leiaks nii Egiptuse, Jordaania, Saudi Araabia kui ka enamike teiste Laheriikide poolt toetust. Iisrael pandaks dilemma ette - kas minna või mitte? (Claude Salhani, The Washington Times, 06.03)

Pärast presidendivalimisi Venemaal ja Dmitri Medvedevi oodatud asumist suurriigi troonile on ülejäänud maailmale selge, et neid valimisi saab lugeda kõigeks muuks kui demokraatlikeks. Medvedev võlgneb tänu oma karjääri eest Putinile ning jätkab Putini valvsa pilgu all Venemaa valitsemist. Medvedev on valimiskampaania ajal küll lubanud, et hakkab presidendiks saades tegutsema Putini valikutest sõltumatuna, kavandab reforme ja näeb vajadust parandada suhteid Läänega. Kuid esialgu ei ole tema sõnadele veel tõestust ning vaid mõni tund peale valimiste lõppu kahandas Venemaa gaasitarnid Ukrainale. Kas Medvedevist saab aja jooksul iseseisev valitseja või jääb ta Putini uuskehastuseks, seda näitab tulevik. (Juhtkiri, The New York Times, 04.03)

Kliimamuutused kujutavad endast ohtu globaalsele julgeolekule ning sedavõrd kuidas võistlus energiavarude pärast hakkab muutuma konfliktikoldeks nii Aafrikas, Lähis-Idas kui ka Venemaa ja Euroopa Liidu vahelistest suhetes, kerkivad esile ka ohud energiavarudele ligipääsu ja kontrolliga seoses. Brüsselis korraldatud Euroopa Liidu kliimakohtumisel tulid need ohud kõne alla ning Javier Solana ja Benita Ferrero-Waldneri aruande kohaselt kasvavad pinged lähiajal eeskätt põhja ja lõuna vahel, kuna globaalne soojenemine lähtub peamiselt rikaste riikide tegevusest põhjas ja läänes ning avaldab kõige laastavamat mõju lõunapooluse vaestele riikidele. Suureks mureallikaks on ka Venemaa püüd pääseda ligi üha kiiremini sulava Arktika maavaradele, mis võib kujuneda potentsiaalseks ohuks rahvusvahelisele stabiilsusele ja sattuda vastuollu Euroopa julgeolekuhuvidega. Energiajulgeoleku küsimus saab olema päevakorral NATO tippkohtumisel Bukarestis. (Bruno Waterfield, Daily Telegraph, 11.03)

SAKSAMAA

Euroopa Liidu välispoliitika ja Euroopa suhted islamimaailma ning Venemaaga oli vaadeldavate nädalate üks peamisi teemasid.

Arvamusküsitlused näitavad, et umbes 7% kõikidest moslemitest suhtub positiivselt 11. septembri terrorirünnakutesse. Seda tehakse mitte religioossetel kaalutlustel, vaid hirmust USA väidetava domineerimise ees islamimaailma üle. USA üks gallupi-instituute avalikustas hiljuti uurimuse: „Mida mõtlevad miljard moslemit tegelikult?” Poliitiliselt radikaliseerunud on uurimuse kohaselt seega üle 90 miljoni moslemi. Saksamaal küsitletud moslemitest on kolm neljandikku riigile lojaalsed. Kahtlusi äratavad küsitluse järeldused, justkui oleks ka radikaalsete moslemite meelsus demokraatiameelne, lihtsalt ei sallita USA imperialismi. Kuidas jääb terroriaktidega Euroopas? Või religiooni ja riigi lahususe aktsepteerimisega? Maineka gallupiinstituudi uuringu korraldajate tausta avades selgub nii mõndagi. John Esposito, Georgetowni ülikooli „Center for Muslim-Christian Understanding” direktor jäi 2005. aastal silma, kui avastati tema seotus terrorismis kahtlustatavate organisatsioonidega. Pealegi finantseeris nii antud uuringut kui ka toda keskust Saudi prints Bin Talal. Uurimus ilmub raamatuna ning on juba esile kutsunud laialdase poleemika USAs. (Alexander Ritzmann, Die Welt, 5.03)

Euroopa Lähis-Ida poliitika on – seista vaikides spaleeris ja vaadata pealt. Euroopa keeldub iseseisvast välispoliitilisest joonest, peites end, muuhulgas, Iisraeli ja Türgi selja taha. Türgi avaldab initsiatiivi Iraagis, Iisrael Palestiina aladel, EL jällegi võitleb ühise positsiooni kujundamise ümber. Hamas või kurdide PKK pole lihtsalt terroriorganisatsioonid, need on ka poliitilis-sotsiaalsed struktuurid, millel on suur mõju tohututele massidele. Ankara ja Jeruusalemm seda ei arvesta. Iisrael ja Türgi on paljuski sarnased – mõlemad on kogu regiooni ainsad demokraatiad, mõlemad on sõjaliselt üle pea tugevamad kui ükski teini riik piirkonnas, mõlemad püüavad ühildada oma rahvastiku kirjut koosseisu ja riigi monoetnilist poliitikat. Ohutundest sündinud ja meedia poolt forsseeritav ebakindluse atmosfäär loovad illusiooni vaenlastest sissepiiratud ühiskonnast, n-ö kindlusriigist. Võiks öelda, et see on Türgi ja Iisraeli probleem. Kuid samas on see koormaks ka Euroopa Liidule, kes on end positsioneerinud kummagi riigi liitlasena ning kurdi mässulised ja Hamasi terroristideks kuulutanud. Eurooplased peaksin küsima, kas Iisraeli ja Türgi poliitikud soovivad üldse sõjaloogikast väljapääsu leida või tahavad nad nimme vastastega läbi kahuritoru rääkida? Iisraeli ja Türgi valimised on näidanud, et rahvas hääletab kompromisse pooldavate mõõdukate jõudude poolt, kuid rahvuslased ja kindralid ajavad oma joont edasi. Juhul kui lähemal ajal valmidust läbirääkimisteks üles ei näidata, peaks EL senisest tagasihoidlikust positsioonist loobuma. Ning iseseisva välispoliitika juurde kuulub juba iseenesest läbirääkimine kõikide Lähis-Ida konfliktiosapooltega. (Michael Thumann, Die Zeit, 7.03)

Euroopa on muutumas Vene gaasipoliitika mängupalliks. Euroopa ametnikud ja poliitikud räägivad sellest esialgu vaid sosinal ja kinniste uste taga. Eriti möödunud kuude jooksul on sõltuvus Venemaast ja Gazpromist kasvanud märgatavalt. Sellega kaotavad Euroopa riigid osa oma suveräänsusest ning võimalusest kaitsta oma huve ja väärtusi suhetes Venemaaga. Prognooside järgi tõuseb sõltuvus vene gaasist veelgi. Rääkida võib koguni Euroopa sissepiiramisstrateegiast, mis on Kremlis välja töötatud ning juba ellu viiakse. Venemaa kontrolli alla läheb üha enam Euroopasse viivaid gaasitarnete teid ning ka Euroopa-sisene gaasimüük. „Säärast terviklikku strateegiat meil pole”, nendib CDU välispoliitika ekspert Elmar Brok. Euroopa Komisjoni salajases aruandes hõlmab firmade loetelu, milles osaleb Gazprom, seitset lehekülge. Lisaks 15 gaasijuhtme projektiosalust ELi naaberriikides. Kõige enam teeb Euroopa Komisjonile meelehärmi üksikute ELi liikmesriikide või kompaniide kahepoolsed lepingud Venemaaga. EL peab lõpuks ometi oma võimu näitama. Venemaa võib olla küll energiahiiglane, kuid Euroopa on tööstushiiglane. Euroopa Komisjon on andnud mõista, et uutel läbirääkimistel Venemaaga kahepoolse koostöölepingu osas nõnda tehaksegi. Kahjuks on seni poola liha küsimus läbirääkimisi blokeerinud. Brüsselis loodetakse väga Prantsusmaa eesistumisperioodile. Pariis on lubanud energiajulgeoleku prioriteetseks teemaks tõsta. EK kavandab omalt poolt kaasa aidata, koostades novembriks 2008 ELi energiajulgeoleku strateegia kava. (Wolfgang Proissl, FTD, 6.03) Moskva on kriipsu peale tõmmanud ELi kavale energiaturgu mitmekesistada ja konkurentsi tugevdada. Venemaa pakub Euroopale gaasi aina uute torujuhtmete kaudu. Kuid EK poolt propageeritav Nabucco trassil on omad eelised. See on paljude Euroopa riikide ühisprojekt, mitte üksikute liikmesriikide Venemaaga kahepoolselt sõlmitud lepingute tulemus. Iraan on küll gaasihiiglane, kuid silmapiiril terendab seniavamata Iraagi maardlate tohutu potentsiaal, mis võimaldab Iraanist mööda minna. Sama trassi kaudu võivad tulevikus kulgeda Egiptuse (läbi Jordaania ja Süüria) või maailma kolmanda gaasivarude omaniku – Katari – gaasitarned. Nabucco puhul poleks Gazprom osaline mitte milleski – ei tootmises, ei tarnetes ega müügis. Venemaa teab seda ja püüab igati Nabucco projekti takistada või paralleelset konkurentsi luua. Euroopa tarbija peab näiteks kinni maksma Nabucco ideest kallima ja ebarentaablima Venemaa projekti South Stream Kasahstani gaasi tarnimiseks Euroopasse. Nabuccot segab selle puhul Austria, Ungari ja Bulgaaria gaasihoidlate kapatsiteedi ärakasutamine. Võidu saavutavad venelased vaid siis, kuid ELi liikmesriigid jäävad endiselt energeetikasse kui rahvusliku poliitika küsimusse suhtuma ning torpedeerivad EK ühisstrateegiat. Majanduslikult on Nabucco otstarbekam ja poliitiliselt ELile kasulikum. Ühise energiapoliitika vastu on eelkõige keskmised ja väiksemad energiaettevõtted ELi riikides. Euroopa ühise energiapoliitika edasiseks sammuks võiks olla ühise gaasihoidla rajamine mitme riigi tarbeks ning energeetikaministri (välisministri eeskujul) institutsiooni asutamine. Rahvuslikud valitsused võivad vastu töötada, kuid Euroopa kodanikele oleks selline tee kõige parem. (Michael Thumann, Die Zeit, 14.03)

SKANDINAAVIA

Skandinaavia meedias käsitleti ELi Ülemkogu kohtumise teemasid ja NATO küsimusi. Rootsi esitas uue Rootsi Aafrika-poliitika. Rootsi välisminister põhjendas, miks riik Kosovo iseseisvust tunnustas. Norras pöörati tähelepanu USA raketikilbi ehitamise probleemidele. Taani meedias lahati ELi koostöö temaatikat.

ELi tippkohtumise üheks teemaks oli kliima ja energiaressursid. Norras ja Taanis muutus oluliseks küsimuseks Antarktika energiaressurssidega seoses tekkivad konfliktid Venemaaga. Arktika jää sulamine võib anda juurdepääsu uutele energiarikkustele piirkonnas, mille levi- ja haldusala on ebaselge. Nii ELi kui NATO dokumendid hoiatavad, et see võib kaasa tuua konflikte. Polaarteadlane Olav Orheim räägib, et Barentsi merele piiride tõmbamisega on nüüd kiire. Piiride tõmbamine on väiksele riigile eriti olulise tähendusega. ELi raporti järgi võib konflikt tuua kaasa tagajärgi rahvusvahelisele stabiilsusele ja Euroopa julgeolekuhuvidele. Raporti teemadel arutletakse ka ELi riigijuhtide kohtumisel Brüsselis ning NATO kohtumisel Bukarestis, mil esitatakse „uue NATO manifest”. (Anders Nordstoga, Aftenposten, 10.03) Uue ELi kliimapaketiga pannakse Taanile taas suurimad nõuded. Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen on sellega rahul. Ta ütleb: „Toetame Komisjoni paketti. Proovime olla heaks eeskujuks, kuid ka kõik teised riigid annavad oma panuse.” Peaminister ei muretse uute lisakohustuste pärast, et olla juhtiv riik kliimaküsimuses. „See on suur ülesanne ja seda viiakse läbi viisil, mis kindlustab jätkuvalt Taani konkurentsivõime. Kindlustame, et uus alternatiivse energia ja tehnoloogia areng ning CO2 emissiooni vähendamine käib käsi-käes majandusliku kasvu ja uute töökohtade loomisega,” lisab Rasmussen. Peaminister püüab ELi tippkohtumisel saavutada kokkulepe, et kliimapakett valmib 2008. aasta jooksul. See kindlustaks parima aluse Kopenhaageni kohtumisele 2009. (Lars From, Jyllands-Posten, 14.03)

Norra veterandiplomaat Kai Eide määrati ÜRO poolt Afganistani operatsiooni rahvusvahelisi jõude ja riigi ülesehitust juhtima. ÜROl peab olema riigi ülesehitustöös juhtpositsioon ning tsiviil- ja sõjalist panust tuleb koordineerida paremal viisil kui seda seni on tehtud. Eide seisab väljakutse ees. Et tööd edukalt teha, vajab Eide oma kogemusi ja, mitte vähem, ÜRO autoriteeti. Kabuli keskvalitsus on jätkuvalt nõrk ning Taliban on näidanud tahet ja võimet tulla tagasi ja tekitada raskusi nii Karzaile kui ka rahvusvahelisele kogukonnale. Talibani jaoks on ÜRO - vaenlane, samal pulgal abiorganisatsioonide ja rahvusvaheliste ISAF jõududega. Kai Eide ei olnud ÜRO esimene valik. Tema määramist võib tõlgendada kui Norra panuse tunnustamist ning see aitab ehk kodustel mõista, miks on Norra Afganistanis. (Juhtkiri, Aftenposten, 08.03) USA Vietnami sõja kogemus on võrreldav praeguste Lähis-Ida operatsioonidega. Vietnami sõja kogemusel on Iraagis olevatele vägedele suur tähtsus. Kui läbikukkumised on piisavalt suured, kui sõjaväljal ei saavutata edu, on see vaid aja küsimus, mil ameeriklaste arvamus sunnib poliitikuid Iraagist välja tulema. Ka Rootsil, kes osaleb rahvusvahelistes operatsioonides, on siit midagi õppida. Praegu on veel Afganistani ja Iraagi operatsioonides võimalik arenguid muuta. On oluline, et osalus operatsioonides põhineks faktidel, mitte soovunelmatel. Kui tahame vältida ebameeldivaid üllatusi ja äkilisi muudatusi arvamustes, peavad vastutavad isikud rääkima selgelt, kuidas situatsioon tegelikult on. (Juhtkiri, Dagens Nyheter, 10.03)

NATO ambitsioon jätkuvalt laieneda on hea, seni kui seda ei forsseerita ja kuni see on funktsionaalselt otstarbekas. Bukaresti tippkohtumisel võetakse vastu seisukoht uute liikmetaotluste kohta. Seni kuni uuendusfaasi eesmärkides ja vahendites ollakse eri meelt, on mõttetu laiendada liikmete ringi ilma praegusi nõrkusi tõsiselt analüüsimata ja nende parandamiseta. NATO jaoks on Afganistanis palju mängus. Seal tõestab allianss end iseenda ja maailma jaoks. Horvaatia, Albaania ja Makedoonia liitumine NATOga võib olla hea, sest see võib kaasa tuua suurema stabiilsuse Kosovo ümber. Ukraina ja Gruusia jaoks pole veel aeg käes nende siseprobleemide ja Venemaa-suhete pingelisuse tõttu. Liikmesriikide ei ole muud alternatiivi kui kogu hingega panustada püstitatud ülesannete lahendamisele, sest ilma selleta kaotab NATO lisaks oma jõule ka oma olemasolu mõtte. (Juhtkiri, Jyllands-Posten, 10.03)

Rootsi uus Aafrika-poliitika kohaselt on demokraatia, investeeringud ja kaubandussuhted iga riigi arenguks kesksed teemad. Rootsi kasvav toetus Aafrikale panustab demokraatia arenguks ja püsiva majanduse kasvuks vajalike tingimuste parandamisele. Soositakse uute majandussuhete loomist. Uues Aafrika-poliitikas on kesksel kohal ka kliima. Rootsi proovib võimalikult palju aidata Aafrikal tulla toime kliimamuutustega. Taastuvate loodusvarade kasutamine Aafrikas on seotud nii kontinendi kliima, sotsiaalse arengu kui ka rahu ja julgeoleku temaatikaga. Aafrika riike tuleb aktiivselt toetada nende demokraatia ja inimõiguste kehtestamise püüdlustes. Tuleb mainida Aafrika Liidu positiivset arengut. ALi suutlikkus poliitilisi kriise juhtida oli näha hiljuti Keenias. „Uus poliitika puhub Rootsi-Aafrika suhetele ja koostööle sisse uue elu. Rootsi ELi eesistujamaaks olemine sügisel 2009 annab võimaluse uut Aafrika-poliitikat tõhusamalt ellu viia. (Carl Bildt, Svenska Dagbladet, 12.03)

Taani peaminister on öelnud, et Taani peaks olema täiemahuliselt ELi liige, millega varasem Välisministeeriumi osakonnajuhataja Erik Tygesen nõustub sellega. Kuid samas ükski riik ei saa täielikult olla täieõiguslikuks ELi liikmeks, kui riigis ei kasutata eurot. Oluliseks koostöövormiks ELis on välisoperatsioonid. Lissaboni lepinguga integreeritakse ühine välis- ja julgeolekupoliitika, mis kindlustab liidule operatiivse töövõime, mida saab kasutada rahuhoidmise, konfliktiennetuse jt ÜRO printsiipidega kooskõlas olevate operatsioonide läbiviimiseks. 2003. aastast on EL osalenud 19 välisoperatsioonil. Taani olukord on riiki missioonidest eemal hoidnud, sealjuures hiljuti - kõigi üllatuseks - ka Põhjamaade võitlusgrupist, kus osaleb isegi mitte-ELi riik Norra ja mitte-NATO riigid Rootsi ja Soome. ELi-sisese koostöö ja selle mõju üle tuleb pidada korralik debatt. (K. Erik Tygesen, Jyllands-Posten, 04.03)

Jugoslaavia lagunemise draama on 17 aasta jooksul läbi elanud erinevaid faase. Alles siis, kui kõiki regiooni riike peetakse ELi liikmeks, saame öelda, et töö regiooni kõigile osapooltele rahu, turvalisuse ja tuleviku andmisel on lõppenud. Kososvo tunnustamise olukord oli eriline ja vajas seetõttu ka traditsioonilisest erinevat lähenemist. Selles situatsioonis tuleb vaadata meie otsust eelkõige kui osa ühtsest Euroopa vastutuse võtmisest situatsioonis, mida vaevalt oleks võinud lahendada teisiti. Rootsi on viimasel aastal panustanud märkimisväärselt Kosovo julgeolekusse ja majanduslikusse arengusse. Rootsi kavatseb toetuse andmist ka jätkata, kuid oluliseks on reformid, mis annavad Kosovole omil jalul püsiva majanduse. Seda ülesannet ei saa lahendada kiirelt ega kergelt, kuid kui see ebaõnnestub, satub Kosovo lähiaastatel sotsiaalsetesse, majanduslikesse ja poliitilistesse kriisidesse. On loomulik, et Serbia ei ole muutusega päris rahul, kuid ratsionaalselt võttes Kosovo iseseisvus vabastab Serbia raskusest, mis muidu võiksid riiki veel rohkem koormata. On realistlik, et Kosovo ei saa pika aja jooksul ÜRO, OSCE või Euroopa Nõukogu liikmeks. Kui kauaks on vaja rahvusvahelist kohalolekut, see tuleneb Kosovo enese arengust. (Carl Bildt, Svenska Dagbladet, 05.03)

Norralased on jätkuvalt neid väheseid, kes ei soovi USA raketikilbi loomist Euroopasse. On kurb, et NATO riigid nii lihtsalt ameeriklaste raketikilbiga nõustunud on. Idee sai alguse president Reagani ajal 1980. aastatel, kui sooviti peatada Nõukogude rakette. Kui N. Liit kokku varises, pidid ka raketikilbid kaduma. Norra peab hoidma vastupanu kaitsesüsteemile, mis võib viia Euroopa uuele võidurelvastumisele. (Juhtkiri, Dagsavisen, 06.03) USA planeeritav raketikilp Euroopas on kaitse vaenlase vastu, keda pole olemas. Relvasüsteem, mis peaks USA ja Euroopa NATO-riikide julgeolekut tõstma, võib aluse panna soovimatule võidurelvastumisele ja rikkuda varasemaid desarmeerimiskokkuleppeid. Anne-Grete Strøm-Erichsen on mitmel NATO kohtumisel viidanud Norra skeptilisele seisukohale. USA on aga juba otsuse teinud ja soovib ehitada raketikilpi vaatamata NATO riikide ja Euroopa arvamusele. Peaminister Jens Stoltenberg ja välisminister Jonas Gahr Støre ei soovita Norra vetot. Viimasel on õigus, kui ta eelistab arvamuste vahetamist vetole. Veto ei muudakse reaalsust, vaid jätaks Norrale NATOs vähem otsustusõigust. Norra parim panus raketikilbi ehitamise vältimiseks on osaleda debattides, mitte sealt eemale hoida. (Juhtkiri, Bergensavisen, 07.03)

SOOME

Reedel, 7. märtsil langetas Soome kaks välispoliitiliselt olulist otsust: tunnustati Kosovo iseseisvust ning otsustati osaleda NATO kiirreageerimisjõudude tegevuses. Ajaleht Turun Sanomat nimetas seda päeva „superreedeks“.

Soome president Tarja Halonen ning valitsuse julgeolekupoliitika komisjon langetasid otsuse Soome ühinemisest NATO kiireageerimisjõudude (NRF) tegevusega, kuid ei osale nende üksuste patrullides. Üksmeelse otsuse üheks eelduseks oligi ilmselt loobumine patrullide tegevusest. Valitsus jättis veel lahtiseks, milliseid üksusi Soome NRFi jaoks välja õpetama hakkab ning millistes operatsioonides osaletakse. Soome panust arutatakse NATOga, samuti peab NATO veel Soome osalemise heaks kiitma. Tööminister Tarja Cronberg Roheliste erakonnast nõudis, et otsusele lisataks klausel, et NRFis osalemine ei muuda Soome suhtumist NATO liikmesusse, mida ka tehti. Välisminister Ilkka Kanerva möönis, et erakond Kokoomus oleks nõusoleku andnud ka osalemiseks patrullimises. (Arto Astikainen, Helsingin Sanomat, 8.03) Tarja Halonen on NRFi küsimuses tasapisi järele andnud. 2006. aastal teisele ametiajale kandideerides suhtus ta NATOga koostöö tihendamisse üsna negatiivselt. Samas ei takistanud see Soomel järgmisel aastal Läänemerel korraldatud NRFi õppustel osalemast. President tuletas nüüd meelde, et raha peab jätkuma lisaks partnerlusele NATOga ja ELi üksustele ka Soome kaitsmise jaoks. Tundub, et kaitsejõud saavad Haloneni näol endale tugeva huvide kaitsja ning eestkostja – nii nagu see kaitsejõudude ülemjuhataja rolliga ka sobib. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 8.03) Idee NATO kiirreageerimisjõududest käis 2002. aastal esimesena välja USA toonane kaitseminister Donald Rumsfeld. Üks põhiargumente üksuse loomiseks oli võimekus terrorismi vastu võidelda, samas kuuluvad üksuse kohustuste hulka ka muud ülesanded. NRFi esimene operatsioon oli humanitaarabi toimetamine Pakistani maavärina piirkonda, ehk siis mitte tüüpiline sõjaline tegevus. Soome otsust võib näha jätkuna 50 aastat kestnud osalemisele rahutagamisoperatsioonides ning rahvusvahelise vastutuse kandmisele. (Juhtkiri, Kaleva, 8.03) Soome valitsuse ja presidendi poolt heaks kiidetud ettevaatlik kompromiss NATO kiirreageerimisüksustes osalemise osas sai parlamendis toetuse ka suurimalt opositsioonierakonnalt – sotsiaaldemokraatidelt. Soomel on esialgu tark valida ise missioonid, milles NATO kiirreageerimisjõudude (NRFi) koosseisus osaletakse. Samuti on tark jääda väljapoole NRFi rotatsiooni. Valmidus osaleda ettearvamatutes ülesannetes nõuaks ilmselt ka praegusest enam palgasõdureid. Soomel on hea võimalus hankida NRFi tegevuse kaudu informatsiooni, osaleda NRFi õppustel ja koolitustes ning omal valikul ka tugiülesannetes NRFi operatsioonides. Soomel ei õnnestu NRFi põhiüksustes osaleda ilmselt nii kaua, kuni Soome välispoliitikat juhivad nii president kui ka valitsus ühekorraga. Vaevalt et president Tarja Halonen teeb mööndusi praegu kokkulepitus, ning tema ametiaeg jätkub veel 2012. aastani. (Juhtkiri, Kaleva, 13.03) Üsna vähe on arutletud selle üle, miks peaks Soome osalema USA juhtimise all oleva sõjalise alliansi tegevuses, kuigi selleks pole liikmesusest tulenevaid kohustusi. Samuti on põhjust täpselt selgitada NATO üksuste ülesannete ja tööpõhimõtete erinevusi võrreldes ÜRO ja ELi rahutagamistegevusega. NATO raames pole õnnestunud välja arendada süsteemi, mis jagaks üksuste ülalpidamiskulud liikmesriikide vahel võrdselt. Liikmesmaad peavad kallite üksuste ülalpidamiskulud ise katma, seetõttu üritavad liikmesriigid endale saada võimalikult vähekulukaid ülesandeid. Eelmise aasta sügisel jõudis avalikkuseni tüli NATO liikmesriikide panuse ümber ja sundis vähendama kiirreageerimisüksuste hulka ning leevendama neile pandud nõudmisi. Samal ajal tekkis küsimus, kuidas saaks NATO kaasata partnerriike võitlusesse Afganistanis ja kiirreageerimisüksuste ülalpidamisse. Soome parlamendis peetud arutelus selgus, et valmis ollakse märgatavalt nõudlikumateks ülesanneteks, kui Soome praegu lubanud on. Soome otsuse selgituses mainitakse, et NRFi ülesannetel on mitmeid sarnasusi ELi lahinguüksuste ülesannetega, kuid ei räägita sellest, millised on erinevused. NATO on tüüpiline sõjaline allianss, mille jõukasutuspõhimõtted on selgelt karmimad ning mille ülesanded hõlmavad ka lahingutegevust. Täielikult käsitlemata on jäänud Soome rahutagamispoliitika üldisem olukord. (Pekka Visuri, Turun Sanomat, 14.03)

Soome ühines nende riikidega, kes on tunnustanud Kosovo iseseisvust, kuigi see ei vasta rahvusvahelise õiguse tingimustele ning sel puudub ÜRO JN õnnistus. Seetõttu pole Kosovo tunnustamine olnud Soome jaoks ka kerge küsimus, kuna see tähendab ÜRO JN üksmeelse otsuse vajaduse eiramist. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 8.03) Siiamaani oli Kosovo ebamääraselt Serbia osa. Nüüd on ta ebamääraselt iseseisev. (Juhtkiri, Kaleva, 8.03)

Isegi kui on tõsi, et Soome ei saa muuta oma geograafilist asukohta ega põgeneda kuskile selle mõju eest, pole see mõju kogu aeg ometi sama. Maailm muutub. Varem arvati, et demokraatlik süsteem pääseb kõikjal valitsema, sest see on kõige mõistlikum viis ühiskonda organiseerida. Demokraatia laienemine on siiski peatunud. Hiina säilitas diktatuuri ning Venemaa keeras demokraatiale selja. Enamasti arvatakse, et nii ELi kui ka USAd saadab edu. Teatud konkurentsi nende vahel ei osata vältida, kuid tülid ei välju kontrolli alt. Kui "lääne“ suhteline tähtsus tuhmub, muutub lääne kultuuri sisemine üksmeel sellevõrra olulisemaks. ELi liikmed peavad end lisaks majandus- ja poliitikaliidule ühiste väärtuste ühenduseks. Integratsioon on kulgenud ebaühtlaselt ning kiire laienemine on seda mõjutanud. Samas on olemas palju ühiseid seadusi. Julgeolekupoliitika ja riigikaitse on esmajärjekorras need rahvusliku suveräänsuse valdkonnad, mille üle otsustamist pole kerge ühistele organitele üle anda. Lääne-Euroopa suurim ühine kaitseorganisatsioon on NATO, kuhu kuulub ELi 27-st liiikmest 21. See on külmast sõjast jäänud fakt, kuid NATO ei ole üksnes külma sõja jäänus. Alliansiga tahetakse liituda, mitte sealt välja astuda. ELi julgeoleku- ja kaitsepoliitikast rääkides ei saa vältida küsimust NATOst. Kuna USA on NATO juhtivriik, sisaldab küsimus NATOst endas vältimatult küsimust USA positsioonist Euroopas. Ükski ELi liikmesriik pole teinud ettepanekut ega taha, et USA Euroopast taanduks. EL ei saa arendada ühist kaitset ilma Suurbritanniata, kellest oleks asjatu oodata nõustumist osalemiseks ühises kaitses ilma tugevate sidemete säilitamiseta USAga. Ida-Euroopa riigid on NATO asendamatuse idee innukaimad pooldajad. Nende hirm Venemaa ees ning USA usaldamine võivad ehk olla liialdatud, kuid ka neist arusaamadest ei saa ELis üle ega ümber. Mis muudab Soome positsiooni nii eriliseks, et ELi enamiku riikide lahendus talle ei kõlba? Üheks erijooneks on muidugi ajalugu ning keeruline suhe Venemaaga. (Pentti Sadenniemi, Helsingin Sanomat, 9.03)

Soome endine USA suursaadik Richard Müller kritiseeris Soome välispoliitika sisu ja vormi.

Soome praeguse välispoliitika kvaliteet on üsna küsitav. See käib nii sisu kui ka esitamise kvaliteedi kohta. Soome poliitilise sõnumi sisu on ikka veel tihtipeale liturgialaadne fantaasiavaene enesekordamine, millel puudub arukas argumentatsioon ja esitusviis. Elame ilmselt ikka N. Liidu aegses perioodis, kui usuti, et ka kõige väiksem erinemine varasemast sõnumist tekitab sügavaid kahtlusi. See kajab Soome dialoogis läänega, suhetes Ühendriikidega. Kuid seesama fantaasia, loova mõtlemise ning sihikindluse puudumine tundub peegelduvat ka viisis, kuidas Soome ELis oma huvide eest seisab. (Richard Müller, Turun Sanomat, 4.03)

Venemaa kavatseb alates aprillist tõsta puidu eksporditolle 10 eurolt 15-le ühe tihumeetri eest. Soome väliskaubandusministri Paavo Väyryneni sõnul ei mõjuta see Soome metsatööstust dramaatiliselt. „Kuid sel on metsatööstusele psühholoogiline mõju, kui järgmiseks aastaks plaane tehakse.“ Venemaa tõstab tollimakse, sest tahab oma metsatööstust arendada. Kuid lääne ettevõtted ei taha Venemaale investeerida ärikeskkonna ettearvamatuse pärast. EL ei toeta Venemaa WTO liikmesust enne kui puidutollide küsimuses pole lahendust leitud. See ei avalda aga venelastele erilist mõju, sest enamik Vene tööstuse juhtfiguuridest suhtub WTO liikmesusse kas negatiivselt või ükskõikselt. (Annamari Sipilä, Helsingin Sanomat, 11.03) Venemaalt on tulnud kahesuguseid signaale. Tollimaksude läbirääkimised on liikunud Vene valitsuses kõrgemale tasemele, kuid teisalt teatas Venemaa tolliamet, et sulgeb pooled Soome minevat kaupa teenindavast umbes 70 tollipunktist. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 14.03)

Kui Soome rasketööstuses arvati, et ELi tippkohtumine annab vihjeid, kuidas koheldakse energiamahukat tööstust ELi säästekvootide süsteemis, siis tuli pettuda. Soome metsa- ja metallitööstuse esindajad on arvanud, et nende sektorite konkurentsivõime kannatab, kui ettevõtted peavad hakkama oma saastekvoote börsilt ostma. Kui väljaspool Euroopat selliseid lisakulutusi tegema ei pea, pole Euroopas toodetu enam hinna poolest konkurentsivõimeline ning ettevõtted suunduvad riikidesse, kus säästekvootidega kauplemise süsteemi pole. Kliimasoojenemisega võitlemise seisukohalt oleks ettevõtete või tootmise kolimine näiteks Aasiasse kahjulik. Euroopa tööstus on sealsega võrreldes modernne ning saastab vähem. EL ei tohiks anda väljapoole signaale, et ei võta oma projekti täie tõsidusega ning otsib erandeid. Euroliit hakkab nüüd kliimapaketti täiendama, tulemusi oodatakse alles aasta lõpuks. See on tööstuse jaoks nii positiivne kui ka negatiivne. Negatiivne selles mõttes, et isegi kui EL oma plaani selle aasta jooksul täpsustab, jääb see tinglikuks. Lõplikke lahendusi võib otsida alles siis, kui järgmise aasta lõpus toimuval Kopenhaageni kliimakonverentsil selgub, kas saastekvootide kauplemise süsteemiga liitub riike väljastpoolt ELi. Kuna on kiire, ei jõuta paketti muudatusi teha. Muudatuste tegemine looks riski, et kogu pakett laguneb ning seda ei jõuta enne Kopenhaageni konverentsi heaks kiita. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 15.03)

Venemaa president Vladimir Putin võitis presidendivalimised, kuigi ei kandideerinud. (Susanna Niinivaara, Helsingin Sanomat, 3.03) Presidendivalimised võitnud Dmitri Medvedev on kinnitanud, et ka edaspidi püsib Venemaa valitsejana president. Probleemseks teeb olukorra ainult see, et peaministriks pole varem olnud nii tugevat figuuri, kui kevadel ametisse asuv Vladimir Putin. Medvedev on rõhutanud, et tahab vähendada riigi sekkumist majandusse. Sellega on seotud ühelt poolt kohtusüsteemi sõltumatus, teisalt meediakanalite vabadus. Mõlemaga on Putini kahel ametiajal olnud seotud juhtumeid, mis on vähendanud Venemaa usutavust. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 3.03) Nii Soome kui ka paljudesse teistesse Euroopa riikidesse on viimastel aastatel levinud selge arusaam Venemaast, mille Putin Medvedevile pärandab. Putini ametiajal on riigis taastatud kord ning majandus kasvab mühinal. Mis siis, et demokraatia, õigusriik ning kodanike vabadused on jalge alla tallatud – sellist hinda tuleb maksta stabiilsuse ja majanduskasvu eest. See on kõige puhtam reaalpoliitika: stabiilne Venemaa on tähtsam kui venelaste kodanikeõigusted. (Olli Kivinen, Helsingin Sanomat, 4.03) Vaevalt et Vene-Soome suhetesse muudatusi tuleb. Suhete suuremale probleemile - puidutollidele - pole mõtet oodata Soome jaoks praegusest oluliselt paremat lahendust. Kui Medvedev surub läbi õigusriigi tugevdamise, võib loota, et liiklus idapiiril muutub sujuvamaks. (Juhtkiri, Kaleva, 4.03) Soome peaministri Matti Vanhaneni arvates on Venemaa puhul tegemist erineva demokraatiaga sellest, millega lääs on harjunud. Positiivseks peab Vanhanen Venemaa stabiilsuse jätkumist. President Tarja Halonen õnnitles telefonitsi Venemaa presidendivalimised võitnud Dmitri Medvedevit ning kutsus teda Soome visiidile. Haloneni sõnul tunneb Medvedev Soomet ning on teadlik nii riikidevahelistest headest suhetest kui ka koostööga seotud praktilistest probleemidest. Välisminister Ilkka Kanerva hinnangul jätkab Venemaa oma suurriigipoliitikat, kuid välispoliitiline vastandumine vaibub mingil määral. (Terhi Width, Helsingin Sanomat, 4.03) Venemaa president vahetub, nagu nõuab põhiseadus, kuid võimu vahetumisest on veel vara rääkida. Putini ametiaja kulminatsioonina kiideti äsja heaks 2020. aastani ulatuv arenguprogramm. Nii saab Putin peaministrina hakata ellu viima presidendina koostatud programmi. See, et kaks juhti üheaegselt tegutsevad, tekitab suuri kahtlusi just Venemaa-suguses riigis. Järgmine suur küsimus ongi, kui kaua Medvedevi-Putini tandem töötab ning mis juhtub pärast seda. (Erkki Pennanen, Helsingin Sanomat, 5.03)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Estonia's FM Urmas Paet called for a halt to the "inadmissible" violence in Tibet and urged Beijing to talk to the Dalai Lama to resolve the crisis. Paet also cautioned the international community against allowing economic interests to get the upper hand of human rights and democratic concerns. "Estonia knows from its past experience that economic interests should not be considered more important than human rights," Paet told reporters. The world should speak to China with a "common voice", he added. (Afp, 18.03)

The presidents of Estonia and Poland said they want Croatia, Albania and Macedonia to be invited into the Atlantic alliance at its upcoming summit. "Assuming that the candidate states of Croatia, Macedonia, and Albania continue the necessary reforms, we favour all three being invited to join NATO at the Bucharest summit," Estonian President Toomas Hendrik Ilves said in a joint statement released after a visit by his Polish counterpart Lech Kaczynski. (Afp, 18.03)

Ingliskeelne ajakirjandus

Eesti president Toomas Hendrik Ilves avaldas pärast Venemaal toimunud presidendivalimisi lootust, et Dmitri Medvedevi asumise järel presidendi ametikohale hakkavad Venemaa ja Lääne vahelised suhted paranema. Ilves kinnitas Eesti valmisolekut dialoogiks Venemaaga. Eesti soovib kõigi oma naabritega, sealhulgas Venemaaga konstruktiivseid, pragmaatilisi, heanaaberlikke ning vastastikku lugupidavaid ja heasoovlikke suhteid. Rahvaliidu poliitik Jaak Alliku sõnul oli Medvedev ainus korralik valik Venemaa presidendi kohale. Allik arvab, et kui Eesti poliitikud tõepoolest soovivad Venemaaga suhteid parandada, siis on nende hea tahte väljendamiseks nüüd saabunud parim aeg. (The Baltic Times, 04.03)

Soome ajakirjandus

Intervjuu tegemise päeval käsitletakse Eesti presidendilossis NATO Afganistani-operatsiooni. President Toomas Hendrik Ilvese sõnul ei saa Eestilt nõuda lisapanust või ohvrite toomist. Küll aga kuulub modernse lääneliku riigi olemusse NATO liikmesus ning kohalolek Afganistanis. „Afganistani probleemid annavad tunda ka Euroopas,“ rõhutab Ilves. 90. iseseisvuspäeva tähistav Eesti võib presidendi sõnul oma julgeolekus kindel olla. NATO liikmesusest tulenevale julgeolekule loob EL lisaks pehmet julgeolekut, muuhulgas läbi Schengeni viisaruumilepingu. Eesti kavatseb ka tulevikus USA ustav NATO partner olla. Ilvesel on selleks kaalukad põhjused. „Ei ole hea, kui Euroopa ja USA on julgeolekuküsimustes eri arvamusel. Mõte Prantsuse-Saksa-Vene teljest tekitab õudust. Õnneks arvavad sama ka Saksa ja Prantsusmaa valitsused,“ ütleb Ilves. Ilvese hinnangul oleks Euroopas ilma USA kohalolekuta rohkem suurte riikide jaga-ja-valitse poliitikat ning toob näiteks gaasijuhtme projekti. Euroopa julgeolekut saab Ilvese sõnul tugevdada ühise energiapoliitika kaudu. „Energiajulgeolek pole ainult Baltimaade mure, vaid kogu Euroopa jaoks oluline küsimus.“ Venemaa tundub Eesti presidendi jaoks olevat mitte-Euroopa riik. Venemaa võime oma ajalugu tõlgendada on Ilvese arvates nõrk. „Kuid viis, kuidas oma ajalugu käsitletakse, mõjutab seda, kas kuulud Euroopasse või mitte,“ ütleb ta. (Jarkko Vesikansa, Suomen Kuvalehti, 8/2008)

Eesti ajakirjandus ning osa poliitikuid mõistsid Venemaa presidendivalimised hukka. „Võimu ülekandumine Putinilt Putinile sujus rahulikult,“ kommenteeris valimistulemust Mart Laar. Laar ei usu, et lähiajal Venemaal midagi muutub. Muutused on võimalikud aasta või paari möödudes, kui Dmitri Medvedev mõistab, et just tema on Venemaa president, mitte Putin. Eesti välisminister Urmas Paet avaldas lootust, et Medvedevi Venemaa parandab suhteid Eesti ja läänega. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 4.03)

Eesti ja Läti on ühise tuumajaama rajamise suhtes endiselt lootusrikkad. Mõlemad riigid osalevad Ignalina tuumajaama asemele rajatava tuumajaama projektis. Parasjagu tehakse keskkonnamõjude uuringut. Projekti on aga algusest peale saatnud tüli jaama omanikusuhete üle. Eesti peaminister Andrus Ansip kinnitas taas kord Eesti huvi osaleda Soome kuuenda tuumajaama ehitamises. Eestis toimuvad arutletud ka oma tuumajaama ehitamise üle, kuid Ansipi sõnul on see siiski tulevikumuusika. „Oma tuumajaam võiks reaalne olla aastal 2025,“ ütles Ansip. Eesti Roheliste erakond on tuumajaama rajamise vastu. Praegu toodetakse praktiliselt kogu energia põlevkivi põletamise teel, mis on keskkonnale kahjulik. (Turun Sanomat, 8.03)

Vene-Saksa ühisfirma Nord Stream Läänemere põhja kavandatav gaasijuhe on keskkonnauurijates suurt muret tekitanud. Eriti on gaasijuhtme keskkonnamõjude eest hoiatanud Eesti, Leedu ning Poola. Eesti on koguni tagasi lükanud palve, et gaasijuhe läbiks tema territoritaalvetest väljaspool asuvas majandusvööndis. „Mere põhjas on sadu tonne erinevaid mürke. Sinna on uputatud palju sõjaaegseid jäätmeid. Tööstus on Läänemerd saastanud juba 100 aastat. Kuna me teame, milline on venelaste suhtumine keskkonnaküsimustesse, ei saa me usaldada Venemaa kinnitusi, et probleemid lahendatakse,“ ütleb Eestimaa Roheliste parlamendisaadik Marek Strandberg. Eestis ei piirdu gaasijuhtme projekti vastustajate ring vaid poliitikutega; tundub, et ka sealsetel mereuurijatel on asjast vapustavalt selge arvamus. „Läänemeri on peaaegu suletud veekogu. Merevee vahetumiseks kulub 30 aastat. Gaasijuhtme projekti suurim oht seisneb selles, et see segab vee voolamist Põhjamerest Läänemerre,“ hoiatab Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituudi direktor Jüri Elken. Veealused tööd võivad ka mere põhjas olevad mürgid liikvele päästa. „Tehniliselt on võimalik kõik mõeldavad probleemid lahendada, kuid iseasi on, paljuks konsortsium valmis on,“ ütleb Elken. Rahvusvaheliste lepingute järgi on igal riigil õigus lasta kaableid või muid juhtmeid rannikuäärsete riikide majandusvetesse, kuid teisalt eeldab see rahvusvahelist koostööd keskkonnamõjude hindamisel. (Markku Peltonen, Etelä-Suomen Sanomat, 2.03)

Kui Läänemere põhja ehitatakse lähiaastatel gaasijuhe, on see märk üsna suurest poliitilisest otsusekindlusest. Vene-Saksa gaasijuhtme projekti teele on kogunenud nii palju takistusi, et üldjuhul piisaks neist mõne tavalise projekti läbikukutamiseks. Juhtme ehitamist põhjendatakse majanduslike argumentidega, selle vastu ollakse enamasti keskkonnamõjudest lähtuvalt, kuid mõlemal juhul on asi rohkem poliitikas. Juhtme poliitiline tähendus ilmneb näiteks selles, et ajalehe Helsingin Sanomat intervjueeritud mitmed Soome ametnikud ning spetsialistid tahtsid jääda nimetuteks. Baltimaade ja Poola vastuseisu gaasijuhtmele on mõjutanud tugevasti viis, kuidas projekt sündis. Poolas ja Balti riikides meenus aasta 1939. Soomes jälgitakse merealuse juhtme ehituse poliitikat täpselt, kuid hoitakse madalat profiili. Kui jõutakse olukorda, et projekt lükatakse tagasi, siis loodab Soome, et tagasilükkajaks on mõni muu riik, mitte Soome... näiteks Rootsi. Kui Putini isikuga seostatav projekt läbi kukuks, muudaks see ELi ja Venemaa suhted tunduvalt jahedamaks. Soomel pole ametlikke kahtlusi gaasijuhtme ehitamise poliitiliste tagajärgede suhtes. Soomel on olnud erinevaid maagaasiprojekte Venemaaga juba kaua. „Kui Venemaaga on üle 1200 km pikkune maapiir, siis ei too gaasijuhe suuri muutusi,“ ütleb tundmatuks jääda sooviv ekspert. (Kari Huhta, Jussi Niemeläinen, Helsingin Sanomat, 10.03)

40% Soome väliskaubandusest on seotud teiste Läänemere-äärsete riikidega. Peaaegu 70% Soome tehtavatest investeeringutest on pärit mõnest Läänemeremaast. Baltimaade majandused sõltuvad Läänemere piirkonnast isegi rohkem, Saksamaa ja Venemaa sõltuvad aga piirkonnast Soomega võrreldes vähem. Läänemerest on viimasel aastakümnel saanud Venemaa tähtsaim toornafta ekspordikanal. Kasvanud naftatransiit ning tihe liiklus Tallinna ja Helsingi vahel suurendavad naftaõnnetuse riski Soome lahel. Kuigi Soome lahel on välja arendatud juhtimissüsteem laevade kokkupõrgete vältimiseks, ei takista süsteem aluste karile jooksmist. Arvatakse, et Läänemere põhja kavandatav gaasijuhe vabastaks mere põhja ladestunud kahjulikud ained ning isegi mürke. Gaasijuhe, mis kulgeks maismaad-pidi läbi Baltimaade ja Poola, oleks nii keskkonnahoiu mõttes kui ka majanduslikult märgatavalt ratsionaalsem kui mere põhjas asuv juhe. Hoolimata sellest, et Balti riikide ja Poola suhted Venemaaga pole kõige paremad, on väga ebatõenäoline, et need ELi liikmesriigid põhjustaksid samasuguseid probleeme gaasi tarnimisel kui Ukraina või Valgevene. Gaasijuhtme ehitamine läbi Baltimaade ja Poola kaasaks lisaks Hollandi ja kahele Saksa firmale projekti neli ELi riiki. See muudaks gaasijuhtme tõeliselt üle-Euroopaliseks projektiks ning parandaks Läänemere-äärsete endiste idabloki riikide suhtumist Venemaasse. Maapealne gaasijuhe oleks ka näide sellest, et Läänemere piirkond on võimeline tooma Venemaad ELile lähemale. Toimiv Läänemere regioon eeldab koostööd Venemaaga, kuid ennekõike eeldab see ühtsust Läänemere-äärsete ELi liikmete vahel. (Kari Liuhto, Turun Sanomat, 16.03)

Eesti ja Läti astusid Tšehhi jälgedes, kui allkirjastasid USAga kahepoolse viisavabaduse memorandumi. EL on kahepoolseid lepinguid kritiseerinud. Tallinnas viibinud USA sisejulgeoleku minister Michael Chertoff ütles, et austab ELi positsiooni, kuid vastavalt USA seadustele sõlmitakse viisavabaduslepingud iga riigiga eraldi. „Lootsime, et EK ning liikmesmaad, kellel juba on viisavabadus Ühendriikidega, on solidaarsed riikidega, kel seda pole, ning aitavad kiiremini viisavabaduseni jõuda, mitte ei pidurda protsessi,“ kõlas Eesti siseministeeriumi sõnum. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 13.03)

Nii Tšehhi, Eesti kui Läti on nõustunud Washingtoni uute tingimustega, mis kohustavad reisijal enne USA reisi algust lasta oma tausta uurida. Kuid mitmete eestlaste arvates on peaaegu absurdne, et eestlased võitlevad koos ameeriklastega rahvusvahelistes kriisikolletes, kuid Washington ei usalda eestlasi küllaldaselt viisabaduse kehtestamiseks. Ameeriklased saavad viisavabalt Eestisse sõita juba pikka aega. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 13.03)

EL ja USA peaksid põhimõtteliselt olema liitlased, kes teineteist toetavad. Tegelikkus pole alati nii roosiline. Kõnedes on USA avaldanud lootust, et EL ajab ühtset välispoliitilist liini, näiteks suhetes Venemaaga. Tegelikult on aga Ühendriigid ise löömas kiilu ELi liikmete vahele. Lääne-Euroopa riikide elanikud pääsevad USAsse ilma viisata, kuid Ida-Euroopa uutel liikmesriikidel see õigus puudub. Nüüd on kolm riiki – Eesti, Läti ja Tšehhi sõlminud USAga kahepoolsed lepingud. Probleemiks on, et üksikutel riikidel on läbirääkimistel tunduvalt vähem jõudu kui ühendusel tervikuna, see aga annab Ühendriikidele võimaluse oma nõudmised läbi suruda. (Juhtkiri, Aamulehti, 13.03)

Aasta läbi kestvad Eesti iseseisvuse 90. aastapäeva tähistamise pidustused jõudsid otsaga Moskvasse, kus Novaja Opera teatri saal täitus külalistega, et osa saada Eri Klasi juhatatud kontserdist. Üks viimasena lahkujatest oli Venemaa asevälisminister Vladimir Titov, kes vestles elavalt Eesti välisministri Urmas Paetiga. „Me rääkisimie peaaegu kõigest,“ ütles Paet. „Usun, et meil on taas lootust samm sammult normaalsete suhete poole liikuda.“ Kui Venemaa on majanduslikult võimsamaks muutunud, on ELis aruteluteemaks kerkinud vajadus ühise Venemaa-poliitika järele. Üks selle pooldaja on olnud Eesti. Mõneti üllatav on Paeti rahulolu ELi Venemaa-poliitikaga. (Susanna Niinivaara, Helsingin Sanomat, 14.03)

Küberkaitse

Suurbritannia ajakirjandus

NATO teatas, et alliansi jaoks kujutab kübersõda endast sama suurt ohtu kui raketirünnak ning interneti kaudu leviv terrorism on muutunud üheks teravaimaks ohuallikaks globaalsele julgeolekule. NATO ekspertide kinnitusel pole lootust, et kübersõja probleem lähiajal iseenesest kaoks. Kui ei võeta kasutusele globaalseid turvameetmeid, võib probleem peagi puudutada kõiki maailma riike. Kübersõja teema kerkis avalikkuse ette pärast viimase paari aasta ulatuslikke rahvusvahelisi küberrünnakuid. Möödunud aastal tungisid arvatavasti Hiinast pärit häkkerid Pentagoni ning Suurbritannia, Saksamaa, India ja Austraalia valitsuste arvutivõrkudesse. USA kahtlustab, et see Titaanvihmaks nimetatud grupp häkkereid oli seotud Pekingi ametivõimudega. Teiseks suuremaks küberründeks kujunes väidetavalt Vene päritolu häkkerite rünnak Eesti arvutisüsteemidele mullu kevadel. Samas on tehnoloogiaajakirja Wired toimetaja Kevin Poulsen süüdistanud poliitikuid ja meediat teema suurekspuhumises ning väidab, et tema arvates ei ole tõelise kübersõja ega küberterrorismi oht kuigi tõenäoline. Valge Maja peab kübersõja probleemi siiski ohuks ning on eraldanud 6 miljardit dollarit salajase küberkaitsesüsteemi loomiseks. (Bobbie Johnson, The Guardian, 06.03)

Majandus

Suurbritannia ajakirjandus

Londonis asuv Euroopa Reformikeskus avaldas märtsi algul oma iga-aastase uurimuse, mille kohaselt Austria, Holland ja Eesti on tänu kiirele majanduskasvule ja tööhõivele Euroopa reformikangelased. Uurimus käsitleb reforme, mille eesmärgiks on aidata 27-liikmelisel Euroopa Liidul maksta tulevikus kinni helde sotsiaalpoliitika, arvestades, et Euroopa tööjõuline elanikkond vananeb kiiresti ning ettevõtted on sunnitud järjest enam konkureerima esilekerkivate Aasia riikidega. Eesti sai silmapaistva koha tänu kõrgele tööhõivele, kiiresti kasvavale SKT-le inimese kohta, interneti levikule ja firmade suurema lisaväärtuse loomisele. (Jan Stupczewski, The Guardian, 03.03)

Euroopa Liit hoiatab Balti riike palgakasvust tuleneva ebastabiilsuse eest. Üha kasvavad palganumbrid toovad endaga kaasa kõrge inflatsioonitaseme ning õõnestavad Baltikumi võimalusi liituda eurotsooniga. Kõige karmima kriitika osaliseks on saanud Läti, kuna seal on majanduse ülekuumenemise ja järsu languse oht kõige suurem. Teised kiiresti arenevad ELi riigid nagu Eesti, Leedu ja Bulgaaria ei pea tänu karmimale fiskaalpoliitikale oma tuleviku pärast küll nii palju muret tundma, kuid ettevaatlikkusele manitsetakse neidki. (Marcin Grajewski, The Guardian, 04.03)

Eesti - Euroopa Liidu üks väiksemaid riike - kavatseb rajada omaenda tuumajaama ja kasutada põlevkivist valmistatud elektri tootmise kogemust teistes riikides. Eesti sõltub põlevkivienergiast rohkem kui ükski teine riik maailmas, 90% elektrist saadakse põlevkivist, mis on ühtlasi üks keskkonnavaenulikumaid fossiilkütuseid. Eesti Energia esimehe Sandor Liive sõnul ei tasuks Eestit tuumajaama omavate riikide hulgast täielikult välja jätta, kuid tuumajaama rajamine saab kahtlemata olema väga pikaajaline projekt. (David Mardiste, The Guardian, 05.03)

Taani ajakirjandus

Taani firmad Eestis, Lätis ja Leedus peavad muutma oma palgapoliitikat, et hoida töötajaid, kelle väljaõpetamiseks on kulutatud aega ja raha. Vastasel juhul emigreeruvad nood paremate palkade tõttu Lääne-Euroopasse. Lätis on palgad tõusnud keskmiselt 30%, Eestis ja Leedus on tõus olnud väiksem. Jõuline palgatõus Baltikumis on otsene Baltikumi tiigermajanduste igaaastase 6-10%-lise tõusu tulemus. (Carsten Steno, Erhvervsbladet, 06.03)

Soome ajakirjandus

Eesti lõikab hoogsalt kasu Internetist. Eestis võib näiteks tuludeklaratsiooni esitada Interneti kaudu, ka parlamendivalimistel võis oma hääle anda Internetis. Laialdaselt kasutatakse elektroonilist ID-kaarti ning digitaalset allkirja, eestlased on ka Euroopa suuremad e-arvete saajad. Pärast nõukogude süsteemi lagunemist haarati uue tehnoloogia võimalustest ahnelt kinni nii pankades kui riigi haldussüsteemis. Laialdane e-asjaajamine muudab majanduse toimimise efektiivsemaks ning säästab palju raha nii riigihalduses, pankadel kui ka ettevõtetel. Igas e-valdkonnas pole Eesti siiski pioneer. Eesti on edumeelne ettevõtete ja eraisikute vahelises asjaajamises, kuid ettevõtete omavahelises e-asjaajamises on Soome Eestist kõvasti eespool. (Paul Öhrnberg, Kauppalehti, 4.03)

Reisijate hulk on paariaastase paigalseisu järel Helsingi-Tallinna liinil taas kasvama hakanud. Veebruari näitajad olid selle talve parimad. Viking Line´i asedirektor Boris Ekman usub, et Eesti liitumine Schengeni ruumiga on liinile uusi reisijaid toonud. Üks kasvav klientide grupp on venelased, kes käivad Soomes reisil olles ka Eestis ära. Samuti on reisijate arvu kergitanud uute laevade lisandumine. Ekmani sõnul toimub Tallinna ja Helsingi vahelises liikluses struktuurimuutus. Kruiisireisid on muutunud regulaarseteks liinireisideks. Soome ja Eesti vahel liigub märgatavalt enam sõiduautosid kui Soome ja Rootsi vahel. (Heidi Vaalisto, Taloussanomat, 7.03)

Kõige tõenäolisemaks paigaks, kuhu Eesti võiks tuumajaama ehitada, peetakse Tallinna lähedal asuvat Pakri poolsaart. Teine mõeldav variant on Sillamäe. Lõunas asuvat Võrtsjärve on peetud võimalikuks tuumajaama asupaigaks selle jahutusvee võimaluse tõttu. Tuumajäätmete lõplikuks ladestamiskohaks on Eesti ametnikud planeerinud Muuga lahe graniidimaardlad. Tundub, et eestlastel on küllalt saanud Balti riikide ja Poola ühise tuumajaama projekti edasilükkumisest. (Kimmo Lundén, Kauppalehti, 10.03)

Soome lahe teisele kaldale planeeritakse üha rohkem tuumajaamu. Kõige uuemat projekti valmistab ette Eesti, kes peab oma energiatoodangu omal jõul tagama. Samal ajal võib rannikule kerkida neli uut tuumareaktorit, kui Venemaa projekt Sosnovõi Boris ellu viiakse. (Juhtkiri, Kauppalehti, 11.03)

Eesrindlikumad Balti riikides tegutsevad Soome ettevõtted piiluvad nüüd ELi uute naabrite - Ukraina, Valgevene ja Gruusia - poole. Valgevenesse lähevad allhankefirmad, kellele Baltimaade tööjõud liiga kallis on. Samasse suunda piilub ka Estonian Air, kes avas veebruaris Tallinn-Minsk liini. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 10.03)

Varia

Uudisteagentuurid

Music and the magic of celluloid may help warm icy ties between Estonia and Russia when a biopic on the late Estonian opera singer Georg Ots, idolized as a Soviet-era 'Sinatra', hits Russian cinemas. Director Peeter Simm hope the drama will be a box-office hit as well as a boost for Estonia´s standing among skeptical Russians. "We hope the film about an Estonian who for decades was one of the most beloved opera singers in the Soviet Union will improve the image of Estonia in eyes of Russians," Simm told. "But it's easier to break something than to fix it." (Afp, 08.03)

Norra ajakirjandus

Üle 200 norralasest vabatahtliku sõduri jäi Teise maailmasõja ajal idarindel kaduma. Norralased sõdisid N. Liidu vastu Saksa Waffen-SS koosseisus. Nüüd hakati Eestis langenuid norralasi otsima. Vahimees Geir Brenden Gjøvikist ja vanglaametnik Tommy Natedal Hadelandist on kohanud uurimusi, mis näitavad, et 240 norralast on idarinde võitlusest saati kadunud. Number saadi Saksa allikaandmete ja Saksa sõjahaudade teenistuse nimekirjade kaudu. Brenden leiab, et sõdurid võitlesid tol ajal valel poolel ja nende üle mõisteti kohut kui riigireeturite üle. Sakslane Thomas Schock leiab aga, et 63 aastat peale sõda on aeg uuteks lähenemisteks: „Sõdurid on inimesed, ükskõik millist vormi nad kannavad. Minu jaoks ei ole sõda enne läbi, kui iga sõdur on saanud oma haua.” (Odd Helge Brugrand, Aftenposten, 08.03)

Kaks nädalat enne lepingu sõlmimist Sandnes Ulfiga, oli Artur Kotenko Austria Wieni proovimängul. Kotenko valis siiski Sandnes Ulfi klubi, sest soovis mängida võimalikult palju, mida lubab tema positsioon Sandnes Ulfis. Sandnes Ulfi treener Johan Selvig leiab, et Kotenko on oma varasema karjääri jooksul mänginud kõrgetasemeliselt. (Olav Rege Olsen, Bergens Tidende, 11.03) Bryne kontrollib lähipäevil Teet Allase staatust, et vaadata, kas eestlane on klubile sobiv mängija. Allas on 30 aastane ja mängib Tallinn Floras. Bryne spordijuht Frode Olsen ütleb, et sai vihje Allase kohta agendilt ja leiab, et mängija on piisavalt huvitav, et tema tausta uurida. Ta leiab, et nende meeskond on veel haavatav ja vajab seetõttu paari uut mängijat. (Kjell-Ivar Grøndal, Bergens Tidende, 12.03)

Alo Bärengrub sai mängus Start meeskonnaga Glimti 0-skoori hoidmise eest tänuks au lüüa võiduvärav. Alo leidis, et võistlus Starti vastu oli füüsiliselt raske ja tempo kiire, kuid siiski suudeti vastu panna. Ka treener Kåre Ingebrigtsen oli rahul mängu kaitsega ja eriti sellega, et sai Norrale näidata Alo Bärengrubi ja Per Verner Rønningut. Kuigi värav oli ”õnnelik juhus”, on värav värav. Ja võit on võit. (Jonas Mjaaland, Øyvind Johanse, Avisa Nordland, 04.03)

Soome ajakirjandus

Kui Eesti 1991. aastal iseseisvus, tuli Tallinnasse uusi ettevõtjaid ka Soomest. Toona Turust Tallinna tulnud Piki Kettinen teadis, mida Tallinn vajas – söögikohti! Tumedate kardinate taha peitunud restorane oli võimatu väljastpoolt ära tunda. Nii rajaski Kettinen Tallinna kesklinna kaasaegse pizzeria, mille akendest ilusti sisse nägi. See oli midagi nii uut ja imelist, et avamispäeval ulatus järjekord ümber kvartali. Argipäev oli riskide- ja ohtuderohke, kuid innustav. Eesti kiire areng paneb imestama ka ettevõtliku Kettineni. Seadusandluse ja tehnoloogia efektiivsuses hüpati ühest äärmusest teise. Tallinna linn andis 1990. aastatel oma vanalinnas asuva kinnisvara üürile pikaks ajaks ning väga soodsatel tingimustel. Nüüd uuendatakse lepinguid tingimustel, mis on lepingud sõlminud vahendajate jaoks endiselt väga soodsad. Hirmkõrged üürid ning äkilised üüritõstmised peegelduvad vanalinna restoranide hinnatõusus. „Isegi maffiaga tuli omal ajal toime, kuid praeguste ametnike ning linnavõimuparteiga mitte. Tasapisi hakkab Eesti kapitalismist juba küllalt saama,“ ütleb Kettinen. (Jukka Yli-Lassila, Helsingin Sanomat, 6.03)

Elanud 30 aastat Hämeenlinnas, kolis pensionile jäänud Irja Raatikainen Tallinnasse. Raatikainen ei kuulu nende soome pensionäride hulka, kes on ostnud krundi Saaremaale või Eesti läänerannikule ning sõidab kahe maa vahet. Raatikainen on Tallinnasse sisse kirjutatud. Soome pensioniameti andmetel maksti 2006. aastal pensionit 312 Eestis elavale soomlasele. Raatikainen ütleb, et poleks Hämeenlinnas elades näinud Jaapani keisrit, USA presidenti ega Inglismaa kuningannat. Raatikaineni kirg on ajalugu. Ta imestab, kui vähe teavad soomlased Eesti ajaloo kohta. „Eesti on Soomest dünaamilisem, seda nii heas kui halvas mõttes,“ ütleb ta. Eestis elavad soomlased võib laias laastus nelja rühma jagada: ärimehed, tudengid, pensionärid ning suvilaomanikud. Soome Tallinna suursaatkonna hinnangul elab Eestis umbes 2000 Soome kodanikku, valdav osa neist Tallinnas ja Tallinna ümbruses. Kõigepealt tulid Eestisse ärimehed. Eestis on registreeritud umbes 500 soome ettevõtet. Õppimine muutus üldisemaks 1990. aastate lõpupoole. Enne sõda Tartus tegutsenud korporatsioon Fraternitas Fennica äratati ellu 1994. aastal. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 10.03)

Miljoni milli laskesuusatamisvõistluse rada on küll vaid ühe kilomeetri pikkune, kuid esimest korda suuskadel olevale inimesele on see pikk maa. Kõik Soome peastaabi kantselei Lapimaale kutsutud kaitseatašeed lähevad rajale ning jõuavad ka finišisse. Eesti kaitseatašee Anto Kerandi jaoks pole suusatamine võõras, mida on näha ka lõpptulemusest. Kolm aastat Soomes oma riiki esindanud Kergandil seisavad suvel ees uued ülesanded, kuid oma Soomes oldud aastatega on ta rahul. Mees teab Soomest ja Soome kaitsejõududest ehk rohkem kui ta kolleegid, sest sai Soomes sõjaväelase väljaõppe. Kergand nõustub naerdes, et kaitseatašeed on seadustatud spioonid. „Sellised me oleme jah. Me jälgime, mis toimub asukohamaa kaitsepoliitikas ning kaitsejõududes, kuid teeme seda seaduslike vahenditega,“ ütleb Kergand. Kergandi põhiülesanneteks on kahepoolsete suhete hoidmine, info vahendamine, kontaktide loomine ning abistamine. (Kari Alaluusua, Kaleva, 12.03)

Eesti keskkriminaalpolitsei endine ülemkomissar Vallo Jäärats on kord vang, kord politseinik. Jäärats töötab pärast kohtu valeotsuse tühistamist taas Eesti keskkriminaalpolitseis. Samal ajal on tema vastu esitatud Tallinna ringkonnakohtus uus süüdistus sama teo suhtes. Kohtuotsuse järgi teavitas Jäärats eesti narkodiilerit 2002. aastal Eesti ja Soome politsei ühisoperatsioonist, mistõttu kukkus kogu operatsioon läbi. Jäärats on kõrgeim politseiametnik, kes seni Eestis vangi on sattunud. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 15.03)

Tanel Padari bänd The Sun üritab esimest korda rahvusvaheliselt läbi lüüa. Tegemist on plaadiga Here Comes The Sun. Plaati esitletakse Soomes 26. märtsil, millele järgneb lühike turnee Soomes. Rakveres üles kasvanud Padari vanemad mängisid tantsuorkestris ning panid tõrksa poja muusikakooli. Klarnet ja saksofon ei äratanud Padaris huvi, kuid teismelisena leidis ta kitarri. Töö ja hobi on Padari jaoks üks ja sama, kuid tavaelus erineb ta oma rockstaari imidžist. „Keegi ei usu seda, kuid kodus olen ma vaikne, korralik ja normaalne,“ ütleb Padar. (Marko Leppänen, Helsingin Sanomat, 16.03)