Nädal välismeedias 11.-17. veebruar 2008

AJAKIRJANDUS
USA, Suurbritannia, Saksamaa, Skandinaavia, Soome

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Kultuur, Varia

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED

Euroopa Liit

Siseareng

Ireland plans to hold its referendum on the European Union's reform treaty on May 29, senior government officials said. Two recent opinion polls have shown that between 62 and 72 percent of Irish voters are undecided on how they will vote on the treaty, which replaces the EU constitution rejected by French and Dutch voters in 2005. (Reuters, 15.02)

EC forged ahead with efforts to fortify Europe's borders, including plans to collect fingerprints and photographs from foreigners entering the EU. The steps - could see EU funds used to develop surveillance equipment like cameras, sensors and pilot-less drones. But according to Justice Commissioner Franco Frattini, who unveiled the package, the measures would target the biggest category of illegal immigrants in Europe: people who over-stay their visas. The commission estimates that visa over-stayers make up more than half the number of illegal immigrants in the EU. Up to eight million illegal immigrants were in the bloc in 2006. (Afp, 13.02)

Cyprus has taken the EC to court over an energy project in northern Cyprus that was planned as EU aid, its FM said. FM Erato Kozakou Marcoullis: "Unfortunately we had no other choice". Cyprus says the project attempted to involve the authorities in northern Cyprus, giving credence to the enclave which is only recognised by Ankara. The EC invited tenders for the project in January, under the umbrella of a 259 million euro ($377 million) aid package included in a financial regulation. Other funds have been disbursed for unrelated projects to the region. (Reuters, 14.02)

Välis- ja julgeolekupoliitika

Chad's rebels do not believe in the neutrality of the European Union peacekeeping force to be deployed in the east of their country and urged EU states not to send troops on the mission. "The alliance of the armed opposition no longer believes in the neutrality of a force essentially composed of French troops and whose operational direction is carried out by France," the rebels said in a statement. (Reuters, 11.02)

Human Rights Watch sent a letter to the Dutch Minister of Foreign Affairs commending him on the Dutch move refusing to sign a pact with Serbia unless there was full cooperation with the UN war crimes court. In the letter dated February 12 the rights watchdog says it commends "your government's principled stand in refusing to sign the Stabilisation Association Agreement (SAA) with Serbia in the absence of its full cooperation with the International Criminal Tribunal for the former Yugoslavia (ICTY)". (Afp, 13.02)

Brussels attacks new US security demands. "The text is unacceptable. It's just way beyond anything that can be done," Jonathan Faull, the head of the commission's home affairs department, said yesterday, referring to a US-proposed memorandum of understanding distributed to EU capitals. The document consists of a series of demands designed to keep better track of who wants to enter US territory. The wishlist includes in-flight security officers aboard transatlantic flights operated by the US airlines, an electronic travel authorisation system as well as an accord to share further data on air passengers and lost and stolen passports. Brussels has made it clear that it dislikes being a passive observer of the ongoing process, with Washington discussing the new measures bilaterally with each EU government. (EUobserver, 14.02)

EU nations seek to overcome military helicopters and transport aircraft shortfalls, which has been a key obstacle to EU and NATO peacekeeping missions. The EU tasked its fledgling European Defence Agency (EDA) with analysing whether a pooling agreement could be reached on the new A400M transport plane, which several nations have ordered, a statement said. The EDA will also look at ways for nations using the same kind of helicopters to work more closely together, and with shared programmes, to make them more available for missions. "The EDA said it would also investigate the opportunities for EU countries to share helicopter training and maintenance facilities. (Afp, 15.02)

The EU approved the launch of a 2,000-strong police and justice mission for Kosovo. Dutchman Pieter Feith will be the EU civilian administrator in Kosovo and is expected to take over from UN supremo Joachim Ruecker in June. Diplomats said up to 20 EU countries were likely to recognise the new state rapidly but at least six - Cyprus, Greece, Slovakia, Spain, Bulgaria and Romania - have indicated they will not do so immediately. (Reuters, 16.02)

Majandus

The first president of the EU will have to be from a member state that has the euro as its currency as well as meeting other criteria, Jean-Pierre Jouyet,.France's junior minister for European affairs said. Former British PM Tony Blair has made known his interest in the new post of president of the European Council, and his close ties to President Nicolas Sarkozy have led some observers to speculate that Paris would support him for the job. (Reuters, 12.02)

The EU's main business lobby BusinessEurope warned in a letter to EU president Slovenia ministers against granting new rights to consumers and workers that it said could harm the competitiveness of European companies. The 27-nation bloc should focus on removing the many remaining barriers to its single market rather that creating new regulations that could undermine it. (Reuters, 12.02)

EU states' ambassadors agreed a package of measures to boost choice for the bloc's 490 million consumers by cutting red tape in cross-border trading of products from kettles to bikes, a spokesman said. The measures strengthen mutual recognition by allowing products approved in one EU state to be more easily sold in the other states free of protectionist barriers. A spokesman for EU president Slovenia said "We expect agreement with parliament in first reading,". These so-called non-harmonised products are often basic goods, from bikes to scaffolding that comply with national standards and make up a quarter of all products sold in the EU. The accreditation of the 75 percent of the more sophisticated goods that comply with harmonised EU-set standards will also be simplified. States agreed to allow national systems to run alongside the CE mark. EC has agreed to produce proposals in the autumn on possible alternatives to the CE mark with industry favouring a new, independent global standard to cut red tape costs and ease trade internationally. (Reuters, 13.02)

EU's move to a low-carbon economy to fight climate change must not harm its competitiveness, the bloc's finance ministers said. EC last month proposed an ambitious package of measures to help the 27-nation bloc cut greenhouse gas emissions blamed for global warming, partly by using more green energy sources. “We have to make sure this transfer to a low carbon economy will be carried out in a sustainable manner so economic growth is sustainable and public finances do not suffer too much," Andrej Bajuk, finance minister of EU president Slovenia, told. EU Monetary Affairs Commissioner Joaquin Almunia said: the measures would cost "something like 0.5 percent of gross domestic product of the EU" - equivalent to 60 billion euros a year. The finance ministers watered down a draft statement that would have made the EU's Emissions Trading Scheme the undisputed vehicle for cutting pollution. (Reuters, 12.02)

Japan, EU and US would each need to cut greenhouse gasses by more than 80 percent for the world to meet a goal of halving emissions by 2050, Japanese scientists said. A summit last year of the Group of Eight rich nations agreed to "seriously consider" halving global emissions by 2050 in hopes of halting global warming. (Afp, 14.02)

Germany paid for information that led to a sweeping probe into tax evasion and expects to reap several hundred million euros from the investigation, a Finance Ministry spokesman said. German media reported that the BND intelligence service paid an informant around 4 The.2 million euros ($6.17 million) for a compact disk containing Liechtenstein bank data on over 1,000 tax evasion suspects. The tax investigation has already led to a raid on the home of Deutsche Post Chief Executive Klaus Zumwinkel and threatens to ensnare hundreds more rich Germans. Liechtenstein PM Otmar Hasler is due to meet German Chancellor Angela Merkel and her finance minister, Peer Steinbrueck, in Berlin for talks on the missing millions. (Reuters, 17.02)

Laienemine

Turkey's government is determined to push through a long-awaited reform on freedom of expression and will increase broadcasting in Kurdish, the PM said. The EU has long called for reform of article 301 of the penal code, which makes it a crime to "insult Turkishness" and has been used against dozens of writers including Nobel Literature Laureate Orhan Pamuk. But reform, which faces stiff opposition from nationalists, has been delayed and last month a senior deputy from the ruling AK Party said it was being held up by the government's moves to ease a ban on Muslim headscarves at universities. (Reuters, 17.02)

EU will step up pressure on Croatia not to apply a protected fisheries zone to its EU neighbours. The ecological and fisheries zone came into force on Jan. 1, excluding fishing vessels from Slovenia, which holds the EU presidency, and Italy from Croatian waters. So far Croatia has done nothing to enforce the zone, aimed at preserving fish stocks and limiting pollution. "The Council calls again on Croatia to live up to its commitments," asking the Commission to hold further talks with Zagreb and report back. Croatian President Stjepan Mesic this week challenged the government to choose between the fisheries zone and the country's European future. The Croatian government has called for talks with Slovenia, Italy and the EU but set no date for a meeting. (Reuters, 15.02)

NATO, Julgeolek

Aspiring NATO member Ukraine is prepared to adopt legislation banning the alliance's bases from its soil, Ukrainian president Viktor Yushchenko said. Russian President Vladimir Putin warned at a meeting with Yushchenko that Moscow could be obliged to aim its missiles at Ukraine, its neighbour and former Soviet satellite, if it joined NATO. Ukraine's constitution already bans it from hosting foreign military bases, with the exception of the Ukrainian port of Sevastopol, where Russia leases a base for its Black Sea fleet. NATO members are expected to discuss the application at a summit in April. (Reuters, 12.02)

Putin says Russia ready to target missiles at former Warsaw Pact countries, including neighbouring Ukraine, if they join NATO or host Western military facilities. Russia "would be forced to aim missiles at those objects which we feel threaten our national security," Putin told his last major annual press conference before he stands down. US Secretary of State Condoleezza Rice described Putin's words as "reprehensible rhetoric." (Afp, 14.02)

NATO will decide who joins alliance, not Russia, a spokesman said, after Russia said it could turn missiles on NATO-hopeful Ukraine to protect national security. "The only countries that can decide on the enlargement of NATO are the NATO countries. And no other country has a say in this process," chief alliance spokesman James Appathurai said. (Afp, 14.02)

Membership in NATO a "natural" step for Sweden in the long term, Defence Minister Sten Tolgfors wrote in a newspaper article. It is a member of the NATO's Partnership for Peace programme, and participates in the alliance's ISAF force in Afghanistan. Tolgfors said Sweden was also considering participation in the NATO Response Force (NRF), a rapid reaction force. We intend to make a decision (NRF) before the (NATO) summit in Bucharest in April," he said. Sweden's eastern neighbour, Finland, is also considering membership in NATO, and any decision there is expected to have a heavy influence on Sweden. (Afp, 16.02)

"During this sensitive period, KFOR will respond swiftly and firmly against anyone who might resort to violence in Kosovo," NATO Secretary-General Jaap de Hoop Scheffer said in a statement, urging all parties involved to exercise "the maximum restraint and moderation". "All parties should recognise that KFOR will continue to fulfil its responsibility for a safe and secure environment throughout the territory of Kosovo... unless the (U.N.) Security Council decides otherwise," he said. (Reuters, 17.02)

AJAKIRJANDUS

USA, SUURBRITANNIA

Briti kirjutavas meedias arutleti möödunud nädalal eeskätt Afganistani sõja mõttekuse ja edasise saatuse üle ning küsiti, kas ja mil määral on NATO tegevus Afganistanis veel vajalik. Teise suurema vaidluse teemaks Briti ajakirjanduses sai anglikaani kiriku pea ettepanek ühildada omavahel Briti ja islami õiguse mõningaid põhimõtteid, mis võiks kaasa aidata moslemite edukamale integreerimisele Briti ühiskonda. Diskussioon muutus nii ägedaks, et jõudis isegi Ühendriikide meediasse. Nii Briti kui ka USA päevalehed avaldasid nädala jooksul hulga artikleid samuti Putini Venemaa teemadel.

Kas NATO julgeolekumissioon Afganistanis on nurjunud? USA loodab Euroopa riikide abile, et saata Afganistani täiendavaid lisajõude. Kaitseminister Robert Gates´i sõnul on NATO muutumas kahesuunaliseks alliansiks, milles mõned liitlased on valmis julgeoleku eest võitlema ja surema, teised aga mitte. Nende teiste all peavad kriitikud silmas näiteks sakslasi ja veel mõne teise Euroopa riigi esindajaid, kes esinevad Afganistanis relvastatud rahuvalvekorpusena ega tegele aktiivselt sõjapidamisega. Ent algselt pidigi see nii olema ja USA seadis NATO Afganistanile appi ülesehitustööde jaoks, mitte sõjapidamiseks. (William Pfaff, IHT, 12.02) Gates kritiseerib NATO liitlaste tegevuse edukust Afganistanis. Pilt, mis riigis avaneb, on tõesti trööstitu: Talibani mässulised tegutsevad endiselt, enesetapurünnakute arv on viimase kahe aasta jooksul tõusnud kaheksa korda, Kabulis resideerivatel diplomaatidel ei soovitata külastada restorane ega turge. IMF avaldas hiljuti aruande, mille kohaselt Afganistani majandus põhineb oopiumil ja välisabil. See kõik mõjutab omakorda lääneriikide avalikku arvamust: 62% brittidest soovib, et Suurbritannia tooks oma väed Afganistanist välja lähema aasta jooksul. Paljude arvates on võitlus lootusetu ja vägede väljaviimine parim lahendus. Ent just viimane võib saada taas kord saatuslikuks veaks, nagu oli vägede väljaviimine Afganistanist eelmisel korral viis aastat tagasi. Enneaegne taandumine võib nüüd vallandada veelgi suurema kriisi kui tookord. (Gideon Rachman, FT, 12.02) Briti välisminister David Miliband väidab õigusega, et taandumine ei tule lahendusena kõne alla. Kuid ometi ei ole mõtet ka endisel viisil Afganistanis edasi toimetada. NATO vajab oma edasisteks tegevusteks kindlat strateegiat ja ühte olulist eesmärki, millele keskenduda. Liiga laiahaardeline tegevus ei too soovitud edu. (Paddy Ashdown, FT, 13.02)

Canterbury peapiiskop Rowan Williams esines möödunud nädalal avalikkuse ees sõnavõtuga, mis raputas kogu Briti ühiskonda ja ärgitas tormilistele vaidlustele. Peapiiskop kutsus nimelt üles kehtestama Suurbritannias islami õiguse mõningaid põhimõtteid eesmärgiga soodustada moslemist immigrantide integreerumist Briti ühiskonda. Usuringkonnad reageerisid peapiiskopi ettekandele sedavõrd ägedalt, et levisid kuuldused lausa Williamsi ametist tagandamisest. Williams ise kaitses end vastuväidetega, et tema sõnu on vääriti mõistetud ja kontekstist välja rebitud. (Anne Applebaum, The Washington Post, 12.02) Vaatamata tekkinud segadusele on moslemite integreerimine Lääne ühiskonda juba aastakümneid olnud üheks oluliseks küsimuseks eeskätt neis Euroopa riikides, kus moslemi kogukonnad on siiani pidevalt kasvanud. Probleem on eriti terav Euroopas, aga ka USA-s, Kanadas ja Venemaal. (Helle Dale, The Washington Times, 13.02) Peapiiskopi sõnavõtu peamiseks sihtmärgiks on kõige õigem pidada mitte Suurbritannia 1.8 miljonit moslemit, vaid pigem tänapäeva liberaalseid ja üha religioonikaugemaid riike. Euroopal ei ole õnnestunud moslemitest immigrante oma ühiskonda integreerida põhjusel, et Euroopa riigid on oma olemuselt ilmalikud ja neis ei ole piisavalt kohta usklike kogukondadele. Moslemid ei sõdi religioonide vaheliste erinevuste vastu, vaid religiooni puudumise vastu eurooplaste teadvuses. Rahumeelse kooseksisteerimise ja integratsiooni alustalana tuleks ehk ristiusu taastamist Euroopas senisest palju rohkem rõhutada. (Phillip Blond, Adrian Pabst, IHT, 15.02)

Kuni viimase ajani on Venemaa president aeg-ajalt seganud vahele valitsusväliste organisatsioonide ja inimõiguslaste tegemistesse, süüdistades neid reeturlikkuses ja lääne agentidena tegutsemises. Akadeemiline sektor on võinud nautida suhteliselt suurt vabadust ja autonoomiat. Nüüd on Kreml siiski teinud esimese sammu ka akadeemiliste ringkondade halvamise suunas. Nimelt suleti möödunud nädalal Peterburi Euroopa ülikool tuleohutuse eeskirjade rikkumise ettekäändel. Tuleohutusega ei ole otsusel tegelikult midagi pistmist, vaid Venemaa üks parimaid ülikoole suleti väidetavalt poliitilistel kaalutlustel, kuna üks ülikooli õppekavas olev Euroopa Nõukogu poolt rahastatav programm tegeles lähenevate presidendivalimiste vaatlemisega. (Luke Harding, The Guardian, 12.02) Oma kõnes möödunud reedel püüdis Putin oma kuulajaile selgeks teha, kui kohutav oli olukord Venemaal enne Putini ametiaega. Vähem kui kolme kuu pärast annab Putin riigipea koha üle uuele mehele, Dmitri Medvedjevile, ning samas ka riigi, kus Venemaa kunagine võimsaim naftaoligarh Hodorkovski vaevleb Siberi vangilaagris, tema endine advokaat Aleksanjan on vaatamata raskele haigusele ilma jäetud vastavast meditsiinilisest abist, endisel peaministril Kasjanovil ei lasta kandideerida presidendivalimistel, OSCE on loobunud valimiste vaatlemisest ning süüdistatuna koostöös Läänega suleti Peterburis eliitülikool. (Juhtkiri, NYT, 13.02)

SAKSAMAA

Saksa meedias oli endiselt tähelepanu keskpunktis eeskätt Afganistan, Austria ajakirjanduses Tšaadi missioon, kummaski samuti Kosovo ja Pakistan ning üsna tavapäraseks muutunud Venemaa-kriitika.

Münchenis leidis aset järjekordne rahvusvaheline julgeolekukonverents. Suurt skandaali seekord ei tekkinud, ehkki Türgi peaminister püüdis konverentsi lava samal moel ära kasutada, nagu seda tegi president Putin eelmisel aastal. Erdogani sõnavõtt Euroopa Liidu teemal ei kutsunud esile erilist vastureaktsiooni. Konverentsil osalejatel oli muidki muresid. Nagu Vilniuse tippkohtumiselgi, oli peamiseks murelapseks Afganistan. Seal pole küsimus rahas, vaid veres. USA kaitseminister Gates´i üleskutse kõikidele liikmesriikidele suurendada oma panust käis arusaadavalt esmajärjekorras Saksamaa pihta. Saksamaa ei pea kellegi sõna kuulama, aga NATO lõhenemine ning lüüasaamine Afganistanis oleks hoop Saksamaa enda julgeoleku pihta. (Brthold Kohler, FAZ, 11.02) Müncheni julgeolekukonverents olnuks just see õige koht, kus Afganistani teema selgeks rääkida. Kuid Saksa võimuparteidel puudub selleks vajalik tahe. Konverentsile eelnes ju terve nädal tuliseid diskussioone, nüüd oleks võinud saabuda ka teatav selgus. Aga seda ei juhtunud. Sajad eksperdid ja meedia tähelepanu oleks pidanud Saksa poliitikuid julgematele otsustustele meelitama. Mida kõike oleks võinud seal arutada sisuliselt, ning see kõik oleks jõudnud ka laiema avalikkuseni, tekitades laiema debati. Selle asemel mängivad Saksa poliitikud kahemõttelist mängu ja tegelevad valimiseelse võitlusega. Saksamaa poliitiline süsteem ei näe ette välispoliitika ainuisikulist juhtimist, nagu USAs või Prantsusmaal, kuid see ei tähenda, et välispoliitika peaks üldse juhtimiseta jääma, nagu see on praegu. (Stefan Kornelius, SZ, 11.02)

Peaaegu skandaali tekitas Türgi peaminister Erdogani visiit Saksamaale, eriti tema kõne kaasmaalastele Kölnis. Plakatid-üleskutsed oli türgikeelsed, kõne oli türgikeelne, ja seda linnas, kuhu peagi kerkib mošee. Distants sisserändajate ja riigi enamuse vahel suureneb. Türklased ja sakslased peavad silmas erinevaid asju, kui nad räägivad integratsioonist. Seda, mida taotlevad sakslased, nimetas Erdogan „kuriteoks inimsuse vastu”, pidades integratsiooni assimileerimiseks. Tegelikku assimileerumissurvet Saksamaal pole. Nii soodsatest tingimustest nagu türklastel Saksamaal võivad teiste riikide põlivähemusedki sageli vaid unistada. Siin ei ole vajagi Erdogani üleskutseid identiteedi säilitamiseks. Erdogan tegi pigem valimispropagandat. Suurem osa Saksamaa türklastest on Türgi kodanikud, oma 700000 on Saksamaa kodanikud. Türgi vähemusel on seega oluline mõju valimistulemustele mõlemas riigis. Kõik Saksa parteid on ühel või teisel moel sellega arvestanud. Mis aga saab siis, kui enamik türklastest ei taha enam integreeruda? Mis siis, kui nad hakkavad nõudma türgi koole ja ülikoole? Mis siis, kui hakatakse looma türgi parteid või nõudma türgi keelt ametikeeleks, näiteks Berliinis Kreuzbergi linnajaos? (Berthold Kohler, FAZ, 12.02) Saksamaa ühe türgi erakooli juhataja Kölnis peab Erdogani nõudmist türgikeelsete koolide järele valeks. Pärast Erdogani esinemist ründavad kooli ajalehed, ning kõigile vastab ta, et türgi keel on türgi lastele mõeldud koolis tähtsuselt teisel kohal. Samas kannavad mõned tüdrukud koolis koguni pearätte. Kool teenib kahte eesmärki – aidata lastel integreeruda ja samas säilitada omaenda päritolu. Erdogan oleks pidanud oma Kölni kõnes pigem üles kutsuma türgi keelt saksa koolides võõrkeelena rohkem õpetama. Türgi ettevõtjate ja töösturite ühendus Euroopas (ATIAD) kurdab, et Erdogan kutsus esile ägeda diskussionni türgikeelsete koolide loomise teemal ja ise lahkus tagasi Türki. Saksamaal aga pole sääraseid koole ning nende loomine pole ka otstarbekas. (Kristjan Frigelj, Die Welt, 13.02) Erdogan külvab hirmu. Tema kõne Kölnis oli kontraproduktiivne, ütleb Saksamaa liiduvalitsuse integratsioonivolinik Maria Böhmer. Teda üllatab, et Erdogan söandas Saksamaa puhul rääkida assimilatsioonist. Need dispuudid on Saksamaal juba ammu peetud. Erdogan külvab hirmu eelkõige türgi elanikkonna hulgas, justkui päädiks integratsioon võõrandumisega oma kultuurist ja kodumaast. Erdogani nõudmist anda Saksamaal elavatele Türgi kodanikele kommunaaltasandil valimisõigus ei pea Maria Böhmer õigeks – kes Saksamaaga integreeruda soovib, taotlegu kodakondsust! (Peter Carstens, FAZ, 14.02)

SKANDINAAVIA

Skandinaavia ajakirjanduse põhiteemaks oli NATO roll maailmapoliitikas ja organisatsiooni võime seatud eesmärke täita. Tähelepanu pöörati ka USA ja Venemaa presidendivalimistele, Kosovo iseseisvumisküsimusele ja ELi rollile Skandinaavias.

Saadik Lars Bergquist, kindralleitnant Carl Björeman ja kirjanik Karl Erik Lagerlöf on Rootsi NATO liikmelisuse suhtes negatiivselt meelestatud. USA on NATO tugevaim jõud ja rikub Genfi konventsiooni. Kui Rootsi välisminister Carl Bildt ilma avalike reservatsioonideta võtab USA ja NATOga ühtse seisukoha, viib ta Rootsi välis- ja julgeolekupoliitika uuele ja ohtlikule teele. Meie sügav sõjaline koostöö NATOga võib anda põhjuse terrorismirünnakuks Rootsile. Oleksime moraalselt suuremad, kui me ei ripuks onu Sami sabas. NATO liikmetena muutume väiksemaks, nii moraalselt kui ka materiaalselt. Meie mõjuvõim on viimase kümne aasta jooksul vähenenud. Kui ollakse koos NATOga, siis iseseisvuse kaitsmise asemel kaotatakse see. (Lars Bergquist, Carl Björeman, Karl Erik Lagerlöf, Svenska Dagbladet, 09.02) Et hoida oma tähtsust, peab NATO ajaga kaasas käima. NATO tulevik sõltub samuti Afganistanist, mis on NATO olemasoluõigustuse proovikiviks. (Juhtkiri, Dagens Nyheter, 09.02) Kohtumine Vilniuses ei andnud piisavalt selgust alliansi panuse kohta Afganistanis. Afganistanis on palju mängus, muuhulgas NATO usaldusväärsus liiduna ja Afganistani tulevik riigina. NATOl on juba pikemat aega suur siseprobleem, liikmesriigid on kehtestanud palju takistusi oma jõudude kasutamisele. Probleem ei seisne ainult sõdurite numbris, vaid ka tsiviil- ja sõjalise panuse, rahvusvahelise üldsuse ja Afganistani keskvalitsuse kooskõlastatud tegevuses. Tegelikult on tehtud palju sotsiaalseid ja majanduslikke edusamme, kuid need on olnud nii hajusad ja halvasti kooskõlastatud, et paljud afgaanid pole seda isegi tähele pannud. ÜRO on soovinud endale koordineerija rolli. ÜRO võiks käsile võtta tsiviilpanuse juhtimise. (Juhtkiri, Aftenposten, 09.02)

Svein Melby, Oslo Transsatlantilise Õppekeskuse juht leiab, et McCaini saamise korral USA presidendiks hakkab maailm George W. Bushist veel puudust tundma, kuna McCain ei kõhkle saatmast USA sõdureid sõtta ning ei huvitu, mida muu maailm sellest arvab. Melby leiab, et McCain on tegevusele orienteeritud ja kannatamatu tegelane, kellel pole oskust diplomaatilisteks ümbernurga jutustusteks. Ta ei huvituks ka ÜROst ja NATOst tema seljataga. (Ivar A. Iversen, Dagsavisen, 09.02)

Erik O. Eriksen, Oslo Ülikooli professor, kirjeldab keerulist situatsiooni, milles Norra antud hetkel ELiga seonduvalt on. Norra ei soovinud ELiga liituda, sest tahtis elada oma seaduste järgi. Nii oli see ka EMÜsse astumisel, mis ei pidanud rikkuma Norra suveräänsust ja sõltumatust. EMÜ kokkulepe aga muudab ELi reeglid n-ö Norra seadusteks. Norra on seotud reeglitega EList, reeglid, mille vastuvõtmisel ei ole Norral sõnaõigust. Siiski peab Storting need heaks kiitma. Näiteks võeti vastu ELi kliimakvoodid ilma avaliku debatita. See direktiiv jätab Norra ilma suurest osast rahvuslikust tegutsemisvabadusest, et ajada oma enda kliimapoliitikat. Norra sõltub EList: umbes 80% Norra ekspordist läheb ELi riikidesse ja 70% impordist tuleb sealt. Norra pole suurjõud, ta peab kasutama pehmeid mõjutusvahendeid ja apelleerima teiste heasoovlikkusele. Sellist heasoovlikkust võib jääda vähemaks, kui Norrat järjest rohkem egoistlikuks ja kivistunud riigiks pidama hakatakse - riigiks, kes on kui tasuta reisija Euroopa integratsiooniprojektis, millest ta kasu lõikab. Need, kes on hääletanud ELi vastu, on saanud kõige hullema tulemuse: ülerahvuselise juhtimise ilma võimaluseta otsuseid mõjutada. (Erik O. Eriksen, Dagbladet, 11.02)

EL on täna maailma suurim teenuste ja toodete eksportija ning suuruselt teine rahvusvaheline investeerija. ELil on avatud maailmamajandusest palju võita. Ajalugu näitab, et avatus viib suuremale heaolule. Meile, kes me elame Euroopas, on eelised selged. Tänane globaliseeruv maailm esitab suuremaid nõudeid ja keerulisemaid poliitilisi lahendusi kui 50. aastat tagasi. ELi tippkohtumine kevadel 2007 näitas, et Euroopa on valmis võtma endale juhtiva rolli kliimamuudatustega võitlemisel. Et Euroopa oleks kliimaküsimuses liidripositsioonil, peab liit näitama oma tahet. Keskkonna-alase väljakutse muutmisega majanduslikuks võimaluseks ja samal ajal Lissaboni kokkuleppe töölepanekuga saab Euroopa tugeva koha globaliseerumises. (José Manuel Barroso, Fredrik Reinfeldt, Svenska Dagbladet, 14.02)

Kui Berliini müür langes ja N. Liit lagunes, oli ka nn külm sõda lõppenud. Peale aastakümneid türanniat paistis, et venelased panevad aluse demokraatiale ja liiguvad lääne suunas. Mõned nädalad enne presidendivalimisi ei ole aga kahtlust, et Vladimir Putini valitud kandidaat Dmitrij Medvedjev võidab. See muudab pilti. Me ei ole eeldatavasti teel uude külma sõtta. Kuid liiga palju on viiteid sellele, et maailm, kus võideti külm sõda, saab külma rahu. Uus, vabaduseta Venemaa, kes paljudes valdkondades meenutab vana N. Liitu, ähvardab taas läänt ja proovib seda jagada. Relvaks on energia ja raha. Vladimir Putin on tõstnud Vene majanduse jalgadele, keegi ei saa kahelda tema populaarsuses vene rahva hulgas. See, et ta Vene massimeedia käed kinni sidus, kastreeris parlamendi ja vähendas võimukonkurentsi, ei ole tema reputatsiooni kahjustanud. Et ta läänt ähvardab, on pigem tema populaarsust tõstnud, kuna identiteeti otsiv Venemaa vajab tugevat liidrit, kes räägib läänele vastu ja kes julgeb näidata, et Venemaa ei ole langenud suurjõud. Nüüd on veel küsimus, kas Medvedjevist saab Putini käealune, kes viib ellu Putini poliitikat või mitte. Putini kõne ei jäta kahtlust, et ta soovib säilitada oma mõjuvõimu. (Juhtkiri, Jyllands-Posten, 14.02)

SOOME

Soome meedia kommenteeris elavalt USA kaitseministri Robert Gates´i Münchenis peetud kõnet, kus ta hoiatas NATOt lõhenemise eest. Arutletakse selle üle, mida toob endaga kaasa Kosovo iseseisvuse väljakuulutamine. Soomlaste jaoks on aktuaalne Venemaa puidu tollimaksude küsimus.

NATO juhitav rahvusvaheline julgeoleku tagamise ja ülesehitusoperatsioon Afganistanis ähvardab käriseda, sest napib solidaarsust. Neil, kel seda on teiste suhtes kõige vähem, puudub ka ausus tunnistada, milles on küsimus. Kellelgi pole kohustust sõjategevuses osaleda. Iga riik otsustab ise, millisteks ohvriteks ollakse valmis, millisteks mitte. Kriisikolde kaugus ei kõlba valiku tegemisel põhjenduseks. Samuti ei sobi väita, nagu oleks ülesehitustöö moraalselt kõrgema väärtusega kui sõjaline panus. Kui missiooniks Afganistanis ei jätku küllalt poliitilist tahet, oleks kõige targem üheskoos viga tunnistada, vastutusest loobuda ning Afganistanist välja tulla. Selliselgi otsusel võivad aga olla üsna rasked tagajärjed. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 12.02) Hirm, et NATO laguneb probleemide tõttu Afganistanis, tundub liialdatuna. Afganistanil on USAs pärast terrorirünnakuid suur sümboolne väärtus. Seetõttu on USA kaitseministri Robert Gatesi mure Afganistani pärast ka mõistetav. Kiire väljatõmbumine tooks Talibani taas võimule. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 12.02) Solidaarsus NATOs oleks tagatud, kui tegemist oleks sõjalise rünnakuga mõne liikmesriigi vastu. Põhimõtteliselt võis kunagi ka Afganistani puhul sarnaselt tõlgendada, sest esmase põhjuse riiki tungimiseks andsid terrorirünnakud Ühendriikide vastu. Toona oli lihtne pidada Afganistani-operatsiooni põhjendatuks ja vajalikuks. Harva tekkis kahtlusi, et riigist väljatõmbumine võib osutuda väga raskeks. Afganistanis pole suudetud luua püsivat stabiilsust, ebakindlus püsib ning võõrvägede soosing rahva seas väheneb. On mõeldud isegi võimalusele, et NATO viib väed Afganistanist välja lüüasaanuna. See võimalus muutub seda reaalsemaks, mida vähem liikmesmaid on huvitatud oma sõdurite saatmisest sõjatandrile. (Juhtkiri, Kaleva, 12.02) Arutelu NATO tuleviku üle on taas päevakorral. Robert Gates´i sõnumi tuum peegeldab hästi probleeme, mis on seotud NATO rolli muutumisega. Kollektiivse kaitse alliansist on saanud laiaulatuslikult tegutsev julgeolekumänedžer. Muutus tähendab seda, et lääneriigid on laiendanud oma julgeolekukäsitlust. Oma territooriumi kaitsmise kõrvale on tõusnud rahvusvaheline julgeolek üleüldse. Just USA-l on olnud oluline roll NATO tegevuse raskuspunktide eemalejuhtimisel Euroopast. Maailma ainsa sõjalise supervõimu - USA - strateegilised huvid erinevad märkimisväärselt enamiku Euroopa riikide rahvuslikest huvidest. Suuremal osal NATO Euroopa liikmesriikidel, v. a Prantsusmaa ja Suurbritannia, puuduvad tähelepanuväärsed kogemused sõjalistest operatsioonidest väljaspool oma riigi piire. See osutab lääneriikide erinevatele arusaamistele julgeolekust ja õigest viisist julgeolekut tagada. Kõigile NATO liikmesriikidele sobivat arenguliini polegi sündinud. Tüli NATO ISAF-operatsiooni üksuste pärast ning ülesannete jaotuse ümber võib näha võitlusena selle üle, milliseks NATO peaks tulevikus kujunema. Gates´i sõnad selle kohta, et ISAF-operatsioonil on oluline roll NATO tuleviku määrajana, valmistavad kindlasti pettumuse neile uutele liikmesriikidele, kes liitusid NATOga just sõjalise julgeolekugarantii tõttu. Tundub, et NATO on ikka see liikuv rong, mille peale soomlased siiamaani hüpata pole tahtnud. Just praegu tundub ka, et rong suurendab kiirust ning teada pole isegi sihtjaam. (Jyri Raitasalo, Helsingin Sanomat, 16.02)

Lääne-Balkanil sünnib uus riik. See on sealsete inimeste soov ja tahtmine, kuid see pole kõigile meelepärane. Kõige õnnetumas olukorras on ehk Serbia. Viimaste aegade sündmuste taustal pole Serbial mingit võimalust Kosovo asjade üle otsustada. Lisaks on Serbial õnnestunud suhteid rikkuda ka ELiga. Samas tundub loomulik, et ajapikku katab EL kogu Balkani. (Harri Holkeri, Turun Sanomat, 12.02) Kosovo on ainus piirkond Euroopas, mis iseseisvub ÜRO Julgeolekunõukogu tellitud detailse kava järgi. Sellest hoolimata põhjustab Kosovo iseseisvumine hullemaid probleeme kui Euroopa varasem ümberjagamine. Provintsi iseseisvumine vastandab ELi ja Venemaa, paneb proovile ELi ühtsuse, raskendab Serbia ühinemist muu Euroopaga ning sünnitab Euroopasse riigi, kes ei pääse ÜRO liikmeks. Venemaa eksib Kosovo iseseisvumist vastustades, kuid tal on õigus sellest tekkivatest raskustest rääkides. Osa neist kavatseb Venemaa ise põhjustada. Põhiline argument iseseisvumiseks oli, et Serbia kaotas oma õigused Kosovo üle valitseda vägivalla ja süstemaatilise rõhumise tõttu ning albaanlaste enamuse nõutud iseseisvusele pole ka teist alternatiivi. See on rahvusvahelise õiguse jaoks uus põhimõte, kuid Kosovo iseseisvumise puhul on küsimus eeskätt poliitikas. Probleemide nimekirja on välja pakkunud nii Vene kui ka Serbia poliitikud, seda liialdatult, kuid mitte täiesti katteta. Kosovo pole kindlasti viimane omataoline juhtum Euroopas. See, kas Kosovo iseseisvumine peegeldub Gruusia või Moldova separatistlikes regioonides, sõltub üsna palju Venemaast. Venemaa plaanid pole teada, Serbial ehk polegi täpset plaani. Reaktsioonideks ja tülideks tuleb aga edaspidigi valmis olla. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 17.02) Kangekaelne Serbia pole tahtnud tunnistada, et ta omaenda tegevus viis moraalse põhja nõudmistelt Kosovo üle valitseda. Kõik läbirääkimised tüli lahendamiseks on ummikusse jooksnud Serbia järeleandmatuse tõttu. Kui Serbial puudub reaalne võimalus Kosovo iseseisvumist takistada, on Serbial kõige targem otsida taganemisteed, mis võiks riigi kunagi ka ELi viia. (Juhtkiri, Aamulehti, 15.02) Soome on pärast Teist maailmasõda vältinud olukordi, kus ta peaks Venemaa ja lääneriikide vahelises tülis poole valima. Max Jakobson ütleb, et praegu on vastamisi Venemaa ja EL. Endine välisminister Keijo Korhonen tuletab meelde, et kui mängus pole olnud Soome erihuvid, on Soome tavaliselt oodanud nii kaua, kuni iseseisvust taotlev piirkond on võetud ÜRO liikmeks. „Vene-vastase tegevuse arved maksab oma geograafilise asendi tõttu ELi eest esmajoones Soome,“ ütleb Korhonen. Turu ülikooli professor Timo Soikkaneni sõnul ei paranda Kosovo iseseisvuse tunnustamine Soome-Vene suhteid. Tunnustamise edasilükkamine tuletaks aga meelde soometumise. „Tähelepanu ärataks see, kui Soome oleks eri meelt asjas, milles mängis olulist rolli Martti Ahtisaari. See on üks näide, mis ütleb, kas Soome ajab poliitikat Venemaast sõltumatult,“ ütleb Soikkanen. Max Jakobsoni arvates on selge, et Kosovost saab pikaajaline tüliõun Venemaa ja ELi vahel. (Katri Kangas, Hannu Miettunen, Turun Sanomat, 15.02)

Soome metsatööstus ei peaks lootma, et Venemaa tühistab eksportpuidu tollimaksud, selgus Vene president Vladimir Putini pressikonverentsil. Venemaa on korduvalt õhutanud soomlasi rajama tootmisettevõtteid Venemaale, et toorpuitu ei peaks enam Soome transportima. (Susanna Niinivaara, Helsingin Sanomat, 15.02) ELi, Venemaa ning Soome vaheline toorpuidule kehtestatud tollimaksude tüli on juba tükk aega Soome metsatööstuse närve pingul hoidnud ning vähendanud usku ELi võimesse tüli lahendada. EL võib Venemaale WTO läbirääkimistes mitmeski asjas vastu tulla, kuid puidu tollimaksude osas nõuab EL kompromissi. (Arno Ahosniemi, Kauppalehti, 15.02)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

President Putin has said Russia could redirect its missiles to target Ukraine if Kyiv joined NATO. According to RFE/RL's guest authors, that kind of talk is representative of an increasingly truculent foreign policy, which goes largely unchallenged by Russia's political elite. Russia has reserved its fiercest attacks for democracies on its borders. Georgia and Estonia are cases in point. The public response - or absence thereof - by the Russian authorities suggests that even if official Russia did not direct the cyberassault, it certainly did not view it as unwelcome. (Afp, 13.02)

Rahvusvaheline ajakirjandus

Venemaa president Vladimir Putin on hoiatanud, et kui Ukraina peaks liituma NATO-ga, on Venemaa sunnitud suunama oma raketid Ukrainale ja ka kõigi teiste riikide peale, kes Lääne militaarstruktuuridega ühinevad. Venemaa sisepoliitikas üha enam maad võttev autoritaarsus mõjutab otseselt ka suurriigi välispoliitikat. Putinismi levikut tunnetavad eriti teravalt Venemaa piiririigid, kus Kreml avaldab endistele Nõukogude Liidu maadele ulatuslikku poliitilist ja majanduslikku survet. Energiapoliitika on aktuaalne suhtluses Valgevene ja Armeeniaga, noortele demokraatiatele suunatud rünnakute puhul on tule all Gruusia ja Eesti. Eesti on vaatamata kuuluvusele Euroopa Liitu ja NATO-sse pidanud ennast tihti Venemaa eest kaitsma. Tõsisem tüli jäi möödunud aasta kevadesse, mil Eesti langes Venemaa poolt lähtunud küberrünnaku ohvriks. Eesti kaitseministri sõnul polnud võimalik piisavalt tõestada, et Vene valitsus oleks küberründe korraldanud, kuid Venemaa osalus oli paljuski aimatav. Venemaa juhtkond ei salli opositsiooni tegevust riigisisestes küsimustes ning on samavõrd vastu demokraatia viljelemisele piiri taga, jätkates edaspidigi selle edenemise takistamist. (Christopher Walker, Robert Orttung, Radio Free Europe, 12.02)

Prantsusmaa ajakirjandus

Balti riikide ja Põhjala teemade kajastamisele spetsialiseerunud ajakirjanik Antoine Jacob intervjueeris möödunud suvel ajaloolast Marek Tamme venekeelse elanikkonna integratsiooni teemal. Aprillirahutused tõid päevavalgele sügavad lõhed Eesti ühiskonnas. Kas see on murettegev ja ootamatu nähtus või pigem 50-aastase okupatsiooni tagajärjel tekkinud loogiline olukord? Mida arvavad asjast eestlased?

Venekeelse elanikkonna integreerimine Eestis on problemaatiline. Nende saabumine siia ei olnud tavapärase migratsiooni tulemus, vaid teadlik poliitika Eesti venestamiseks. Siinsed venelased ei ole seega vähemus selle tavapärases tähenduses. See on rõhuv pärand. Eestis elavate venelaste integreerumist raskendab muuhulgas tõsiasi, et nad jälgivad peamiselt Venemaa telekanaleid, mitte aga siinseid venekeelseid saateid, olles seega kergesti manipuleeritavad. Ei ole vist tarvis korrata, et Vene meedia on pea täielikult Kremli kontrolli all. Keeruline on integreerida inimesi, kes lähevad õhtul koju ja vaatavad teleprogrammi, mis päevased muljed ja arusaamised pea peale pöörab. Eestlaste seas on neid, kes integratsiooniprobleemi ignoreerivad. Nad käituvad nii, nagu ei oleks meil venekeelset elanikkonda olemaski. Siiski ei diskrimineerita siin kedagi. Küllap aeg parandab haavad. Tudengite seas on märgata mitmeid lootustandvaid muutusi. Vene tudengid räägivad üha enam eestlastega, kusjuures sageli kõneldakse omavahel inglise keeles. Keeleõppe seisukohast ei ole see küll rõõmustav, kuid tervikuna siiski positiivne tendents. Noortele venelastele on edukaks integreerumiseks vaja laiemat konteksti. Selle konteksti loob Euroopa Liit. Vene noored tunnevad end üldiselt väga euroopalikult. Muidugi on ka teistsuguseid, neid, kes käisid rahutuste ajal kesklinnas märatsemas ja marodööritsemas. Jah, kindlasti on eestlasi, kes sooviksid, et siinsed venelased läheks tagasi oma ajaloolisele kodumaale. Kuid kellega lahkujaid asendada? Eesti variseks nendeta kokku. Venemaa jääb meie naabriks, me peame üksteisega hakkama saama, isegi kui see on keeruline. (Antoine Jacob, Le Courrier des Pays de l´Est, mai-juuni 2007)

Poliitilist elu Eestis mõjutasid 2006.-2007. aastal presidendi- ja parlamendivalimised. Presidendivalimiste järel tuli võimule silmapaistev ja hinnatud isiksus Toomas Hendrik Ilves. Uuest presidendist loodetakse, et ta annab Eestile tagasi rahvusvahelise sära ja suudab olla ka siseriiklikuks autoriteediks. Parlamendivalimised võitis peaminister Andrus Ansipi partei. Riigi majandus on paremas seisus kui eales varem, 2006. aastal registreeriti rekordiline majanduskasv. Tööpuudus on olnud väike, palgad kasvanud kiires tempos. Mitmed analüütikud hoiatavad majanduse ülekuumenemise ohu, jooksevkonto puudujäägi ja liiga kõrge inflatsiooniga kaasnevate riskide eest. Viimane on ka põhjuseks, miks eurole üleminek on viibinud. Muidu harmoonilisse üldpilti lisab süngeid toone “pronkssõdur” - mälestusmärk, mille ümberpaigutamine valitsuse otsusel 2007.aasta aprillis kutsus riigis esile massilised rahutused. Mäss oli suurim, millist siinkandis alates iseseisvuse taastamisest nähtud. Aprillikriis heitis valgust sügavale lõhele eestlaste ja venelaste vahel. (Antoine Chalvin, Le Courrier des Pays de l´Est, juuli-august 2007)

Soome ajakirjandus

Eesti aukonsul Oulus Jyrki Ristiluoma usub, et Eesti-Vene suhted on praegu sellised, et eelmise kevade rahutuste sarnaseid sündmusi pole oodata. Kahe riigi majandussuhted arenevad loodetavasti nii kaugele, et Eesti saaks vahendajarolli Venemaa ja lääne vahel. Ristiluoma usub, et vabariigi 90. aastapäeva tähistamine ei ärrita riigi vene vähemust. Tema arvates ei puuduta rahvusrühmade tülid inimeste igapäevast elu, koos elama ollakse juba harjutud. Eesti ja Soome suhted on head, riikide vahel pole probleeme. Soomlased on eestlaste jaoks olulised koostööpartnerid nii majandus- kui ka kultuurielus. Teise maailmasõja ajal muutus vaba suhtlemine raskeks. Okupatsiooniaja lõpp ning Eesti taasiseseisvumine tulid Ristiluoma meelest soomlastele üllatusena. Kuna selliseid sündmusi ei osatud oodata, oli Soome Baltimaade-poliitika esialgu ettevaatlik. See ei jätnud aga jälgi hilisematesse headesse suhetesse. Ristiluoma usub, et Eesti positiivne areng jätkub. Otsustavaks saab, kuidas osatakse toime tulla erinevate majandusprobleemidega. (Antti Ervasti, Kaleva, 17.02)

Kultuur

Soome ajakirjandus

Eesti korraldab sel aastal oma iseseisvuse juubeliaasta tähistamiseks peaaegu 200 üritust 37 riigis. Peaaegu pooled üritustest on kontserdid, kuid kavas on mh ka eestlaste korraldatav suusamaraton Türgis. Ürituste nimekirjast on näha, et valitsus peab Eesti parimaks ekspordiartikliks muusikat. „Tähtsaimad kontserdid toimuvad viie riigi pealinnades. Kõigil neil riikidel – Islandil, Soomel, Taanil, Rootsil ja Suurbritannial – on olnud Eesti jaoks oluline tähendus. Nad on ühel või teisel moel toetanud Eesti iseseisvumist või aidanud seda hoida,“ ütles programmi tutvustanud välisminister Urmas Paet. Esinejate hulgas on eesti tuntuim dirigent Paavo Järvi, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Eesti Rahvusmeeskoor, tütarlastekoor Ellerhein, ansambel Hortus Musicus ning mitmed teised eesti koorid ja orkestrid. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 11.02)

Majandus

Uudisteagentuurid

Consortium Nord Stream's application for Swedish permission to build a gas pipeline under the Baltic Sea is too incomplete to take a stance on. Sweden's Environment Ministry said it had asked Nord Stream to augment its application with environmental impact assessments along with consideration of possible alternative routes, among other things. (Reuters, 12.02)

EU set to study risks of controversial Baltic gas pipeline. Estonian MEP Andres Tarand said that the EU's executive was due to hold a special session on March 6. This would examine a study which he and and other European lawmakers have produced. "With the report, we will be insisting that the EC take very seriously the risks related to a pipeline of more than 1,000 kilometres under the Baltic Sea," Tarand told AFP. (Afp, 15.02)

Norra ajakirjandus

Eesti võimud on sulgenud Buskerudi maakonna omandis oleva tuulepargi Eestis. Põhja-Eestis on Vardar AS investeerinud 200 miljonit norra krooni uude tuuleenergia parki läbi oma tütarfirma Eurus AS. Park oli testimisel ja pidi lähiajal tööle hakkama. Siis aga ühendas OÜ Põhivõrk, mis on riiklik ettevõte, pargi elektrivõrgust lahti, mistõttu ei saa Vardar elektrit edastada. Kahjud ulatuvad 100 000 kroonini päevas. Vardari administratiivdirektor Johannes Rauboti leiab, et see on enneolematu väljapressimine. Eesti firma poolt tulid uued tehnilised nõuded, ja kuna leping oli sõlmitud 1. veebruarini, ning norralased ei soovinud uusi lepingutingimusi vastu võtta, leidis Lembit Vali OÜ Põhivõrgust, et neil on õigus elektrivool katkestada. Martin Kruus, kes juhib ettevõtet, mis esindab Vardar Asi, leiab, et Eesti Energia, kellel on monopol Eesti elektrimüügis ja kes ise arendab tuuleparke, kasutab ettevõtet paanika tekitamiseks eraenergiatootjate seas. Vaatamata praegusele konfliktile leiab Rauboti, et tuulepargi näol on tegemist hea investeeringuga, mis tasub rohkem ära kui võib unistada. Ta on kindel, et tekkinud olukord leiab lahenduse. (Eivind Kopland, Drammens Tidende, 14.02)

Varia

Prantsusmaa ajakirjandus

Balti mõisnike radadel. Jalutame giidiga Tallinna vanalinnas, Toompeal. See vaikne linnajagu on ajalooliselt olnud aristokraatide elupaik. Tänapäeval on ülalinn koduks ligikaudu viiesajale varakale perekonnale, sest vaid rikkaimad suudavad maksta 3000-4000 eurot korteri ruutmeetri eest. Naabruses on end sisse seadnud mitmed saatkonnad, valitsusasutused ja parlamendihoone, mille roosad seinad säravad vastakuti vene õigeusu katedraaliga. Poliitiline eliit on juba sajandeid Toompeal tegutsenud, täpsemalt 13. sajandist, mil Taani kuningas Valdemar II vallutas siinse kindluse. Piki Piiskopi tänavat jalutame Kiriku platsile. Paremat kätt kõrgub kaunis Toomkirik. See oli Balti parunite kirik. Sisenedes avaneb muljetavaldav pilt – valgetel seintel kümned aadliperede ajaloolised vapp-epitaafid. Saksa aadlikel oli Eestis ligikaudu 200 mõisa, neist umbes 50 on säilinud või taastatud. Mitmed neist tegutsevad hotellide, võõrastemajadena; mõne juures on sisse seatud muuseum. Kaunite mõisate nägemiseks tuleks võtta ette tunnipikkune autosõit linnast välja, Peterburi poole. Lahemaa rahvuspargis asuvad suurepärased Sagadi ja Palmse, mis annavad aimu möödunud aegade võlust, rahulikkusest ja muretusest… (Sophie Crepon, Ulysse, veebruar-märts 2008)

Soome ajakirjandus

Turu ülikooli botaanikaaias on avatud kiviminäitus. 14 tahvlil on kujutatud Soome ja Eesti kivimeid, lisaks on seletatud Eesti ja Soome geoloogiliste pinnavormide ajalugu. Näituse üks mõte on propageerida geoturismi. (Paula Hätönen, Turun Sanomat, 15.02)

Eesti justiitsministeerium soovitas lõpetada kahe Vene telekanali, PBKi ja RTR Planeta näitamise Tallinna ja Tartu vanglates. Ministeeriumi väitel ei aita need kaasa vangide sulandumisele ühiskonda. Ministeeriumi ettepaneku tagamaad peituvad eelmise aasta aprillirahutuste kajastamises: Vene telekanalid toetasid pronkssõduri eemaldamist vastustanud meeleavaldajaid. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 16.01)

Eestlased said uue meelelahutussaate. Seda rahastab Tallinna linn ning peaosas on suurepärane koomik, Tallinna linnapea Edgar Savisaar. Sellise järelduse võiks teha Eesti meediakanalite reaktsioonist Tallinna linna telesaatele Tele-Tallinn, linnapea tund. Saate formaat on tegelikult suhteliselt igav: linnapea vastab tunni aja jooksul linnakodanike küsimustele. Saadet on kõvasti kritiseeritud – maksumaksjate raha läheb raisku, kui see kulutatakse ühe poliitiku saate peale. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 17.02)