Nädal välismeedias 4.-10. veebruar 2008

AJAKIRJANDUS
USA, Suurbritannia, Saksamaa, Skandinaavia, Soome

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Küberjulgeolek, Majandus, Kultuur, Varia

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED

Euroopa Liit

Siseareng

EU urged Bulgaria and Romania to tackle corruption and crime more aggressively but did not punish the EU newcomers for now. "Romania should particularly step up its efforts in the fight against high-level corruption," said an EC report on reforms to the judicial and home affairs systems. On Bulgaria, "Our main concern is that there is a lack of progress in the area of high-level corruption and organised crime." (Reuters, 04.02)

Slovak ratification of the EU's key reform treaty looked set to be delayed by at least several weeks after political parties failed to resolve a dispute over an unrelated media bill. The opposition has been obstructing a parliamentary vote to pressure to change the media draft law, criticised by international human rights and press watchdogs. Parliament Chairman Pavol Paska, confirmed the assembly would not vote on the treaty as scheduled, in order to avoid failure. Paska said the government was willing to discuss possible amendments to the media law with international institutions. (Reuters, 06.02)

EC chief Jose Manuel Barroso hailed France's move to adopt the EU's reform treaty as a display of its commitment to be at the forefront of bloc's progress. The French parliament approved the EU's new reform treaty… The text was to be formally ratified by President Nicolas Sarkozy, who played a leading role in drawing it up. (Afp, 08.02)

Ireland is set to hold its referendum on the reform treaty at the end of May or towards the middle of June, Irish PM Bertie Ahern said. Ireland is the only one of the EU's 27 member states to hold a referendum on the treaty. Opponents of the treaty fear it will endanger Ireland's traditional military neutrality, but the government has said it has enough safeguards to avoid that. Two recent opinion polls have shown that between 62 and 72 percent of voters are undecided on how they will vote. (Reuters, 08.02)

Majandus

President Viktor Yushchenko said after his ex-Soviet state was accepted into the WTO, that he wanted free trade talks with EU to be concluded within a year. The EU set Ukraine's WTO membership as a condition for a free trade agreement, which would further integrate Ukraine into the rich 27-member bloc. Kiev has said it would like to join the EU, although there is no target date. The EU is Ukraine's largest trading partner, buying a quarter of its exports. (Reuters, 06.02)

Norway called on EU to stop delays and drop its minimum import price for Norwegian salmon as required by WTO ruling. EU told the WTO's dispute settlement body that it would fully comply with November's WTO ruling, adopted on Jan. 15, that the 27-member bloc had broken trade rules by imposing anti-dumping duties on Norwegian farmed salmon. Mandelson said in January the minimum import prices would stay in place pending implementation of the technical parts of the ruling. (Reuters, 06.02)

Välis- ja julgeolekupoliitika

Britain proposed that the five major nuclear powers develop clearer ways to prove they are dismantling their warheads and not secretly hanging on to them. Defence Secretary Des Browne offered to host talks on verification techniques in a speech to the Conference on Disarmament, saying it would boost international confidence. Britain was willing to host a technical conference linking nuclear officials in the five official nuclear-weapon states (Britain, China, France, Russia and the US). (Reuters, 05.02)

Deploying EU force to Chad "urgent", the UN's high commissioner for refugees Antonio Guterres said. "The events in Chad demonstrate the urgency and importance of the mission which was decided by UN and EU, of the EUFOR mission whose objective is not political but humanitarian," Solana said the bloc intended to go ahead with the stalled peacekeeping force. (Afp, 05.02)

EC voiced fears that a "serious humanitarian crisis" is developing in Chad. Louis Michel announced aid of two million euros (three million dollars) in humanitarian funding to help refugees and other vulnerable groups affected by the conflict in Chad, to be channelled through UN and Red Cross agencies and non-governmental relief organisations, will be for basic assistance As the aid money for Chad was announced, the EC was shutting up its Chad office. (Afp, 05.02)

Russia warned EU and NATO that their presence in Kosovo would be illegal if they acted in support of a self-proclaimed independent state. "Any attempt to circumvent the UN Security Council would put the EU mission on a very shaky legal basis". Both the EU and NATO consider that UN Security Council resolution 1244, adopted in 1999 after NATO bombing drove Serb troops out of Kosovo, provides adequate legal basis for the continued presence of outside peacekeepers and overseers. (Reuters, 06.02)

U.S. Defense Secretary Robert Gates appealed to Europeans not to let their opposition to the Iraq war affect their view of the conflict in Afghanistan. Gates' remarks form part of a broader effort he is making to spark debate in Europe over NATO's 42,000-troop mission in Afghanistan and its fight against Taliban insurgents. "I want to focus on why al Qaeda in Afghanistan, and failure in Afghanistan, would be a security problem for Europe." (Reuters, 08.02) U.S. Defense Secretary Robert Gates made a direct appeal to Europeans to support the war in Afghanistan, warning that violence and terrorism could surge worldwide if NATO was defeated there. While admitting U.S. policy mistakes - and his own role in one of them - Gates urged the allies to come together in the fight against Islamist militants in Afghanistan and said the credibility of NATO itself was at stake. (Reuters, 10.02)

EU president Slovenia urged Macedonia to reach a compromise with neighbour Greece over its official name or risk missing the chance to join the NATO alliance. Greece has threatened to block Macedonian accession if its northern neighbour refuses to embrace a name change. Mcedonia hopes to get an invitation this year to join NATO, possibly at the alliance's April summit in Bucharest. (Reuters, 05.02).

PM Ehud Olmert plans to use a visit to Germany to lobby for tougher measures to force Iran to curb a nuclear programme he has called a threat to Israel's existence. "It's time to upgrade the economic and diplomatic pressure," said a senior Israeli official". (Reuters, 10.02)

Laienemine

Croatian PM Ivo Sanader said his government was shifting into "the highest gear" to speed up stalled reforms. Croatia launched accession talks in October 2005 when Sanader viewed 2009 as the entry date. He now faces an uphill struggle to fulfil his plan of joining the EU by 2011."I stick to my view that we can complete the (accession) talks in the first half of 2009." (Reuters, 04.02)

Croatia is determined to step up the reform of its ailing judiciary, a key move demanded by the EU, in the next few months, Justice Minister Ana Lovrin said "Our goal is to present the first draft of our action plans to the EC in two months and have the final document by the summer. Brussels has criticised Zagreb's slow progress on the judiciary, and asked Croatia to submit improved action plans for the reform and fight against corruption. (Reuters, 08.02)

Bosnia will be unable to sign its first formal accord, the Stabilisation and Association Agreement with EU in the near future because rival ethnic leaders continue to block reforms, diplomats and analysts said. Muslim, Serb and Croat politicians were expected this month to make good on last year's promise to reform Bosnia's ethnically separate police forces, a pledge which led the EU to initial a Stabilisation and Association Agreement. But deep divisions remain. (Reuters, 05.02)

NATO, Julgeolek

Afghanistan needs more foreign troops as the threat from the Taliban is greater than anticipated, Afghanistan's defence minister said. "For the transitional period there is a requirement for more troops. That is why the U.S. committed about 2,200 marines recently," Wardak told a news conference after meeting Estonian Defence Minister Jaak Aaviksoo. Echoing U.S. and British criticisms of NATO allies about deployment, Wardak said he saw a need for more harmonization in operations. (Reuters, 06.02)

Poland's FM complained that some NATO members were not committing enough troops in Afghanistan and said there should be "no room for free-riding" inside the Alliance. The issue of troop commitments will be one of the main topics at a NATO leaders' summit in Bucharest in early April. Poland already has 1,200 soldiers in Afghanistan and plans to send 400 more this year. (Reuters, 04.02)

Macedonia argued that risks linked to the looming independence of neighbouring Kosovo mean it should be given NATO membership at a summit of the alliance. In a letter, President Branko Crvenkovski asked NATO's 26 member countries to "fully support Macedonian membership in NATO" at the April summit in Bucharest, his cabinet said in a statement. (Afp, 05.02)

Membership in NATO, which offers a US-backed military shield for Europe, would help Albania attract much-needed investment, PM Sali Berisha said in Japan. Albania's diplomatic priority is to join NATO and the EU. Condoleezza Rice last month met with Albanian FM Basha and encouraged to continue progress to meet the criteria for NATO membership. (Afp, 07.02)

NATO will review ties with Ukraine at a summit in April but no decision has been made yet on whether it will get an agreement to take the next step to membership of the alliance. Ukraine hopes for a Membership Action Plan (MAP), the first step in membership, at a NATO summit. (Reuters, 07.02)

At a meeting in Vilnius, defence ministers with troops fighting fierce battles against the Taliban in the south of Afghanistan backed calls by the US for more countries to send forces there. France said it was studying possible reinforcements and diplomats said Romania, Poland and Norway were among those who signalled they could do more. But, there was no formal offer of troops at the talks. NATO Secretary-General Scheffer said the 43,000-strong ISAF peace force in Afghanistan had made progress but acknowledged more needed to be done. (Reuters, 07.02)

The NATO chief called on Afghanistan to improve its government and strengthen its security forces to step up the fight against the Taliban. Secretary General Scheffer warned that "governance must visibly improve, so that the Afghan people have trust in their leaders." The NATO defence minister’s meeting... the second day was devoted to discussing international aid for the country with the UN, EU, World Bank and Afghanistan's Defence Minister Wardak. (Afp, 08.02)

NATO states asked Moscow to "lower the tone of rhetoric" after Russian President Vladimir Putin spoke of a new "arms race" between Russia and the West, a NATO spokesman said. Several NATO countries also asked "for pre-warning from the Russian federation when they intend to send military equipment like bombers near the airspace of NATO allies", Russia does "have the right to do it (fly) into international airspace but allies do want a confidence note from the Russian federation before they do that," the NATO spokesman confirmed. Russian Defence Minister Anatoli Serdioukov did not attend the NATO-Russia council meeting, and was replaced by his deputy. (Afp, 08.02)

US encouragement for the aspirations of Croatia, Albania and Macedonia to join NATO, with U.S. Defense Secretary Robert Gates giving explicit backing to their bids. "I think that our view is that the three are ready for membership and we would like to see that happen," Gates told reporters at a security conference in Munich. Earlier, NATO Secretary-General Jaap de Hoop Scheffer gave overt encouragement to the Balkans trio, saying he hoped for new entry invitations at an April summit of the alliance." (Reuters, 09.02)

AJAKIRJANDUS

USA, SUURBRITANNIA

USA meedia kajastas presidendivalimiste raames nn superteisipäeva tulemusi ning oli sunnitud nentima, et lootused olid liiga suured. Briti meedias kirjutati enamjaolt Serbia presidendivalimistest ja Kosovo iseseisvumise teemadel. Edward Lucas hoiatas Euroopat uue külma sõja puhkemise eest.

USA presidendivalimiste protsessi jälgib pingsalt kogu maailm, kuna Ühendriikides toimuv puudutab vähem või rohkem kõigi teiste riikide majandust ja poliitikat. Superteisipäeval toimunud eelvalimistel, mis viidi läbi enam kui 20 osariigis, oli ameeriklastel valida jäänud veel vaid viie reaalse presidendikandidaadi vahel. Ameerikat tabanud majanduslangus ning miljoneid dollareid ja tuhandeid inimelusid neelav Iraagi sõda on valimistel mõistagi keskseteks teemadeks. Järgmise presidendi jaoks tõuseb kindlasti senisest veelgi enam päevakorda Iraan kui võimalik tuumariik, ent sellega samaväärselt oluline on Afganistani käekäik ja tulevik. Afganistan on jõudmas nurjunud riigi staatuse äärele, mis omakorda tähendaks NATO tegevuse läbikukkumist. Lisaks tuleb tulevasel USA presidendil tegeleda Venemaa ja Hiina üha agressiivsema poliitikaga. Kes iganes seekordsed presidendivalimised võidab, ei peaks lootma kergemat ametiaega kui tema eelkäijal. (Tulin Daloglu, The Washington Times, 05.02) Superteisipäevast loodeti palju, kuid olulisi lahendusi see ei pakkunud. Kes võitis superteisipäeva? Vabariiklaste seas saavutas edu John McCain. Demokraatide leeris käis tihe rebimine Hillary Clintoni ja Barack Obama vahel, Clinton võitis mõningase edumaaga. Samas on Obamal palju selgem sõnum, kui ta kutsub üles ameeriklasi valima mineviku ja tuleviku, muutumatu olukorra ja muutuste vahel. Valge Maja on olnud Bushi ja Clintoni perekondade käsutuses juba enam kui veerand sajandit ning seda on uuendusi soosiva riigi jaoks juba enam kui küllalt. (Roger Cohen, IHT, 07.02)

Läänemeelse Boris Tadici tagasivalimine Serbia presidendiks näitas, et Serbia on teel Euroopa Liiduga ühinemise suunas. Tadici kampaania keskseks teemaks oligi EL-iga liitumine, millest Serbia siiani on endise Jugoslaavia järeltulijatest kõige kaugemale maha jäänud. Tadici konkurent Tomislav Nikolic seevastu pooldas tihedamaid suhteid Venemaaga. Mõlema presidendikandidaadi suhtumine Kosovo iseseisvumisse oli sama ehk eitav, ent tegelikult mõistsid mõlemad, et nad ei saa teha midagi selle takistamiseks. Serblaste jaoks seisneb edasiminek pöördumises näoga Lääne poole ja nõustumises Kosovo kaotusega. (Juhtkiri, The Daily Telegraph, 05.02) Euroopa riigipeadele tuli Tadici napp võit kahtlemata tohutu kergendusena. Nikolici valimisvõit oleks tähendanud uusi vägivallalaineid Balkanil. Ent ka nüüd ei ole Balkani kriis kaugeltki läbi – Serbia on endiselt sügavalt lõhestunud riik ning Kosovo iseseisvumine on enamikule siiski väga vastumeelt. President Tadicil tuleb püüda hoida rahvuslaste emotsioone kontrolli all, kui Kosovo lähiajal iseseisvuse välja kuulutab, ning jätkata alustatud kurssi Brüsseliga suhtlemisel, arvestades Serbia pikaajalisi huve. Ka Euroopa Liit peaks astuma kiireid samme Serbia abistamiseks ning väljendama selgelt omapoolset huvi liitumiskõneluste alustamiseks. (Juhtkiri, The Times, 05.02) Nagu Serbiagi, nii vaatab ka Kosovo üha kindlamini Euroopa Liidu suunas, soovib hoida ja arendada suhteid Serbiaga ning koostööd ELi liikmesriikidega. Iseseisvus ja reformid eelkõige on Kosovole väravaks Euroopasse. (Hashim Thaci, IHT, 06.02)

Uus külm sõda on alanud, ent nii nagu 1940. aastatel, nii oleme me ka nüüd liiga aeglased seda märkama. Kuid on aeg tunnistada ebamugavat tõde: Venemaa on tagasi, rikka, tugeva ja vaenulikuna. Sellest annavad kõige selgemini tunnistust Venemaa etteennustatavad, ent salapärased presidendivalimised. Uueks presidendiks valitakse Dmitri Medvedjev. Salapära seisneb aga selles, et keegi ei oska ennustada, mida see valimisvõit endaga kaasa toob. Millist rolli hakkab Medvedjev mängima? Kas ta laseb Putinil enda asemel otsustada? Poliitika on Venemaal elu ja surma küsimus, nagu näitavad hiljutised sündmused Hodorkovski ja Aleksanjani ümber. Kuid venelasi ei paista see häirivat, nad toetavad endiselt Putinit ja nüüd ka Medvedjevit. Kommunism on seljatatud, ent asemele on astunud suveräänne demokraatia, segu rahvuslusest, enda õiguse ülimaks pidamisest ja ksenofoobiast. Bulgaarias, Lätis ja Moldovas oleme uue külma sõja juba kaotanud. Serbias suutsime napilt vältida katastroofi. ELi ja NATO laienemine on peatunud. Kaalul pole mitte tundmatud ja kauged riigid, vaid meile olulised ja lähedal asuvad maad. Venemaa kasutab Lääne jalgealuse õõnestamiseks Lääne enda demokraatlikku poliitikat ja avatud majandusruumi. Venemaa on pannud Gerhard Schröderi toetama oma suurimat energiaprojekti -Nord Streami gaasijuhet. Kõige nõrgemaks lüliks Lääne ja Venemaa vahel on finantssuhtlus: vana külma sõja aastatel peeti äritegevust Venemaaga igati kahtlaseks, praegu mitte. Kuni see muutub, on Läänel raske Kremlile vastu seista ja veel raskem panna tavalist venelast nägema, et tema korrumpeerunud, küünilised ja ebapädevad riigivalitsejad pole muud kui katastroofi kuulutajad. (Edward Lucas, The Times, 05.02)

SAKSAMAA

Saksakeelne ajakirjandus keskendus valdavalt Afganistani missioonile, kõneaineks oli ka UNICEFi lastetoetusprogrammiga seotud mahhinatsioonid. Austria päevalehtede, nagu ka Austria sisepoliitika tähtsaimaks välispoliitiliseks küsimuseks on jätkuvalt missioon Tšaadis. Leheveergudelt ei taandu ka lääneriikide ja Venemaa suhted.

Varsti on kevad ning kevadel hakkavad taas rääkima relvad Afganistani lõuna- ja idaosas. See võitlus Talibaniga külade, orgude ja juurdepääsuteede pärast kestab aastast aastasse, ilma et midagi tõsiselt muutuks. Kas valitud strateegia on õige, selle üle annab vaielda. Kuid kogu ülesehitustöö (haiglad, koolid, veepumbajaamad) muutub mõttetuks, kui kõik selle purustab Taliban ning tuleb otsast alustada. Strateegiaarutelu on praegu NATOs teema number üks, kuid kaasa räägivad eelkõige need, kes kohapeal tõsiselt kaasa löövad. Saksamaa poliitikud räägivad kahte keelt, kui jutuks tuleb Afganistan. Oma liitlastele tunnistatakse koormuse võrdse jagamise tähtsust, kodupubliku jaoks aga leiutatakse omaette julgeolekupoliitika maailm, milles on olemas halvad ja head sõdurid, moraalselt kõrgväärtuslikud ja „pahad” missioonid. Saksa välispoliitika debattidest on tõusnud teatav skisofreenia: ühelt poolt räägitakse ülesehitusest, humanitaarabist ja stabiliseerimisest ning teisalt vastandatakse sellele sõda, võitlus ja surm. Afganistani reaalsusega pole säärastel konstruktsioonidel vähimatki pistmist. Taliban ei tee mingit vahet humanitaar- ja sõjalistel missioonidel. Saksamaa valitsuskoalitsioonis päevakorral olev debatt missiooni laiendamise teemal käib, sellest sõltub Saksamaa usaldusväärsus nii Afganistanis kui ka NATOs üldiselt. (Stefan Kornelius, SZ, 4.02)

Prantsusmaa tugevdab oma panust Afganistanis ning kavandab suurearvulise väeüksuse lõunasse saatmist. See tugevdab veelgi survet Saksamaale. Saksa riigijuhtidele ei meeldunud USA kaitseministri nõudlik toon Afganistani teemalises pöördumises, samas Prantsuse kaitseminister Herve Morin nentis vahetult enne USA-visiiti, et sai Robert Gates`ilt „väga viisaka kirja”. Otsest survet vägede paigutamiseks lõunasse on Saksamaale avaldanud ka NATO peasekretär. Prantsusmaaga seostatakse hetkel väga suuri lootusi, nentis FTD ajakirjanikule üks kõrgetasemeline NATO ametnik. Sellega püüab president Sarkozy USA-Prantsusmaa suhteid parandada. Teisalt annab see missioon Prantsusmaale parema positsiooni läbirääkimistel NATO sõjalistesse struktuuridesse naasmise üle. (Fidelius Schmid, FTD, 4.02) Kui Prantsusmaa tõesti otsustab väed Lõuna-Afganistani saata, muutub Saksa poliitikute mängumaa üsna ahtaks. Senine hoiak, justkui ei saaks Saksamaa teha muud kui rahutagamis- ja ülesehitusvägesid Põhja-Afganistanis hoida, kaotab igasugused argumendid. Kui keegi Pentagonist midagi nõuab, võib seda ju ignoreerida ja valijate hääli võita. Kuid kui kõige suurem sõber ja Euroopa partner hätta peaks sattuma, siis ei ole „Ei” enam mõeldav. Peale liitlaslojaalsuse tõuseb Saksa välispoliitika puhul üles ka Saksamaa usaldusväärsus maailma ühe juhtriigina, kes pürib ÜRO Julgeolekunõukogusse. Tuleb avalikkusele selgelt mõista anda, et kui Saksamaa tagasi tõmbub, teevad seda ka teised. Kanada juba ähvardas. Tulemuseks on veelgi verisem kaos Afganistanis ning tõsine kriis NATOs. (Juhtkiri, FTD, 4.02)

Räägiks vahelduseks ameeriklaste asemel (nagu seda reflektiivselt tehakse) kanadalastest. Nemad on viimaste aastate jooksul pidanud 78 oma kaasmaalast surnutena Afganistanist ära tooma. See on viinud diplomaatiliste demaršideni Berliini ja Brüsseli suunas, samuti siseriiklike debattideni. Millegipärast räägitakse aga saksa avalikkuses ikka USA kaitseministri kirjast Saksa valitsusele, mitte kanadalastest. Viimased argumenteerivad päris hästi, miks umbes 1000 NATO sõdurit on Lõuna-Afganistanist puudu, miks on vaja lisahelikoptereid ja meditsiiniabi. Kanadalased on häälestatud riigi ülesehitamisele samamoodi nagu eurooplasedki, nad ei räägi üksnes „võitlusest terrorismiga”. Kanadalased ei tahaks oma missiooni 2009. aasta algusega lõpetada, nagu mandaat ette näeb, ehkki teiste liitlaste loobumine võib selleni viia. Kahju kannataks sel juhul muidugi Afganistan ja NATO. On tõenäoline, et NATO 60. aastapäeva puhul tuleb etteheiteid rohkem kui õnnitlusi. Sakslased ei peaks tegema nägu, nagu see neisse ei puutuks. Ausust oleks rohkem vaja, kasvõi kanadalaste nimel. (Joachim Fritz-Vannahme, Die Zeit, 7.02)

NATO liikmesriigid positsioneerivad end meeleldi „läänena”. Kuid mida rohkem pomme plahvatab Afganistanis, mida rohkem saab surma NATO sõdureid, seda enam tulevad päevavalgele suured erinevused NATO liikmete mentaliteedis. Kerkib kolm küsimust: Kas NATO on ikka veel transsatlantiline? Teenib see ikka endiselt kollektiivkaitse eesmärke? On see ikka endiselt allianss? NATO koridorides neid küsimusi valjusti ei esitata. Pärast George W. Bushi lahkumist tuleb alliansil selgitada, mida on praegu rohkem – kas seda, mis ühendab, või seda mis lahutab? Ühendavaks peetakse NATO peakorteris praegu uute märksõnadena – energeetikajulgeolekut ja küberkaitset. Kummastki küsimusest aga pole kahele miljonile Euroopa sõjaväelasele mingit abi. Nende otsesed ülesanded ja kohustuste seotus liitlassuhetega jäävad endiselt lahtiseks küsimuseks. (Jochen Bittner, Die Zeit, 7.02)

SKANDINAAVIA

Veebruari esimesel nädala oli Skandinaavia meedias kesksel kohal USA presidendivalimised ja majanduskriis, samuti Serbia presidendivalimised ja olukord Keenias. Norra meedia kajastas ka NATO raketõrje küsimust.

Serbia presidendivalimisi nähti kui Serbia suunavalikut Euroopa või Venemaa poole. Serbia presidendivalimised näitavad, kui raske saab olema Kosovo iseseisvumine. Iseseisvumisega kaob Kosovol võimalus panna vastutus puudulike reformide ja majandusliku ebaõnnestumise eest teistele. Samas on sõltuvus teistest barjääriks. Kosovo iseseisvus saab olema pretsedent. (Erik Sagflaat, Dagsavisen, 02.02) Ajaloolises perspektiivis on idee uuest Euroopast, mis ehitatud leppimisele ja integratsioonile ühises õigusruumis, olnud ebatavaliselt edukas. Viimased päevad on tõstatanud küsimuse, kas uus Euroopa on atraktiivne inimestele, kes kannavad veel vana natsionalistlikku mõttelaadi? (Rolf Gustavsson, Svenska Dagbladet, 03.02) Serblased valisid nii, nagu EL soovis, kuna nad nõustuvad Tadiciga: nende tulevik seisneb Euroopa integratsioonis, mitte nostalgias ega Venemaa-partnerluses. EL on sellega võtnud endale kohustuse. (Juhtkiri, Bergens Tidende, 05.02) Kas arengud lähevad õiges suunas, sõltub nüüd EList. Suund, mis viib Serbia isolatsioonist välja, vähendab töötust ja uuendab poliitilist maastikku. Esimene suur jõuproov tuleb Kosovo iseseisvumisega. (Juhtkiri, Aftenposten, 05.02)

USA presidendikampaania oli tähelepanukeskpunktis ka möödunud nädalal. Kõneainet pakkus rohkem John McCaini. Demokraatidel on mitu põhjust tulevikku karta nüüd, kui John McCain on vabariiklaste esikandidaat. John McCaini valimine näitab esmalt, et valijad on avatud mõõdukamale kursile kui see, mis George W. Bushi iseloomustab. McCain väljendab legitiimsust ja usaldust. Nüüd ei saa demokraatide kandidaadid Clinton ja Obama lisada endale silti „selge favoriit”. Aega jääb järjest vähemaks, valimisvõitlus pingestub. Sealjuures paistab McCain kui rahulik kandidaat. Nüüd on juba kindel, et USA järgmine president saab end rekordiraamatusse kirjutada: olgu selleks John McCain, kõige vanem, Barack Obama, esimene mustanahaline või Hillary Clinton, esimene naine. (Juhtkiri, Jyllands-Posten, 07.02) USA valimised on senistest ühed põnevaimad. Vabariiklastel on olnud ridamisi kandidaate, kes omamoodi on apelleerinud valijatele ilma et ükski neist oleks suutnud ehitada silda üle vabariiklaste kõikide arvamuste spektri. Demokraatide partei proovib teatud kraadini valijate traditsioonide uusi piire, seades üles musta mehe ning valge naise. Vabariiklaste leeris on nüüd kindel, et jätkab McCain. Ta peab veel saama partei religioosseima ja parempoolseima osa toetuse. Vastasel juhul jaguneb partei ning lõplik valik tuleb Obama ja Clintoni vahel. Siiski on hea see, et ükskõik, kas valimised võidab Clinton, Obama või McCain, näeme me Euroopas tulevikus USAd, kes on valmis rohkem rahvusvaheliseks koostööks kui Bushi administratsioon kaheksa jooksul oli. Nüüd võib alata uus dialoogide aeg. (Juhtkiri, Berlingske Tidende, 06.02)

Investeerimisfirma UMOE juht Jens Ulltveit leiab: praegune USA majanduskriis näitab, et USA ei ole maailmas enam võimupositsioonil üksi. Praegune 15-20%-ne börsilangus on ka varem juhtunud. Selline langus on ebameeldiv seni, kuni ta kestab, kuid on vajalik osa kapitalismist, kindlustamaks uuendusi. Uudne antud korral on Aasia finantsjõudude roll Wall Streetil, esitades väljakutse USAle. Varasemate finantskriiside puhul nagu Mehhikos 1994–1995, Aasias 1997 ja Venemaal 1998 on USA olnud päästja, seda kas otseselt või kaudselt. Täna on aga meie harjumuspärane maailm muutunud ning me näeme, et USAl ei ole võimet omaenda finantssüsteemi päästa. Hiina, India ja Lähis-Ida, eesotsas Saudi Araabiaga on uued finants-suurjõud, kes ei päästa olemasolevat majanduskriisi mitte üksnes investeeringute, vaid ka oma tugeva majanduskasvuga. Euroopa ei saa enam elada poliitilises ja majanduslikus mõttes USA vihmavarju all, vaid peab kasutama ressursse meie poliitiliste huvide kaitsmisel maailmas, kus enam ei ole kellegi domineerimist majanduses, poliitikas või teatud väärtuste kandjana. Afganistan on selle muutuse parim ilming. EL saab olema tähtsaim kui kunagi varem usaldusväärse euroopaliku alternatiivi pakkumisel maailmas, kus on mitmeid jõukeskusi. (Jens Ulltveit, Aftenposten, 01.02)

Keeniale toetuse andmise suhtes oldi Taani ja Norra meedias eriarvamustel. Politikeni juhtkirjas leitakse, et sanktsioonid Keeniale ei ole praeguses tõsises situatsioonis lahenduseks. Viimased arengud Keenias näitavad, kui suur vajadus on toetuse järgi ja kus seda kõige rohkem vaja on. Valimissüsteemide reform on hädavajalik, võimu tuleb jaotada nii, et president ei juhiks kõike, nagu see praegu on. Ka tuleb tooteid ja maad jaotada paremini. Taani ja teised doonorid peaksid seega jääma Keeniasse ning kasutama oma suurt mõjuvõimu, mis neil on, eelkõige vägivalla peatamiseks. (Juhtkiri, Politiken, 04.02) Norra, USA ja Suurbritannia juhid on olnud ääretult passiivsed olukorras, kus surve Kibakile on hädavajalik. „President” on välja tulnud ütlustega, mis viitavad tema soovile õõnestada Kofi Annani rahulepingut, nii nagu ta on teinud ka varasemate läbirääkimiskatsetega. Lääne liidrite vaikne nõustumine Aafrika Liidu lubamisega Kibakil osaleda nende tippkohtumisel Etioopias Keenia juhina oli jälk. Lisaks toetuse peatamisele peaks mõtlema ka rahvusvahelisele kaubavahetuse boikotile aafrika lillede, kohvi ja turismisihtmärkide suhtes. Siin saame kõik panustada. Norra ja rahvusvaheline meedia on aidanud kaasa situatsiooni valele tõlgendamisele. Norra rahaline toetus on finantseerinud poliitilist süsteemi, mis baseerub korruptsioonil. Keenia majandustõus viimastel aastatel varjab fakti, et vägivalla ja ülestõusude põhjuseks on töötus, klassivahed ja maapuudus. (Jonas Hjort, Aftenposten, 07.02)

Norra kaitseminister Anne-Grete Strøm-Erichsen põhjendab norralaste skeptilisust uue raketikilbi ehitamisel hirmuga relvastumise võidujooksu ees. NATO allikate järgi on Norra ainuke skeptiliselt suhtuv riik. Valitsus on kohustunud töötama selle nimel, et raketikaitse plaanid ei täituks. Riigid nagu USA ja Suurbritannia avaldavad kindlasti Norrale survet. Norra peaks oma vastuseisu raketikaitseplaanidele kuuldavaks tegema. Küsimus tekib aga selles, kas on mõistlik protesteerida küsimuses, mis on nii ehk naa otsustatud. (Trond Strand, Atle Andersson, Bergens Tidende, 07.02)

SOOME

Soome ajakirjanduses ilmunud artiklid Serbia presidendivalimiste tulemuste kohta olid seotud peamiselt Kosovo teemaga. Aastatel 1997–2004 Euroopa Komisjoni välissuhete peadirektoraadis töötanud Eero Vuohula arutles ELi julgeolekugarantiide üle. Tähelepanu pälvis ka Soome presidendi kõne Soome parlamendi kevadistungjärgu avaistungil.

Euroopa jaoks olid Serbia presidendivalimised olulised, sest ilma stabiilse Serbiata ei ole stabiilset Balkanit. Ning stabiilse Balkanita pole stabiilset Euroopat. Presidendivalimiste lõppemine ei lõpeta muidugi käärimist piirkonnas. Piirid Euroopas tõmmatakse uuesti. Kosovo iseseisvumises peitub vägivalla tekkimise ning serblaste massilise põgenemise oht. Kosovo iseseisvumine annab hoogu serblaste üdisele ettekujutusele, et Serbiale on liiga tihti survet avaldatud. See on ka ideaalne baas serbia rahvusradikaalsetele nägemustele. Serbia pahameel on tekitanud juba küsimusi uute piiride kohta. Kas näiteks Bosnia serbia alad peaksid taotlema iseseisvust või liituma Serbiaga? (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 4.02) Serbia presidendivalimiste järgne kergendus võib jääda lühiajaliseks, sest nii Serbial kui ka ELil on ees okkaline tee. Valimistulemus annab põhjust ka muretsemiseks. Eelmiste presidendivalimistega võrreldes on kasvanud toetus rahvuslastele. Ehkki selles on oma osa Kosovo iseseisvumispüüdlustel, mille põhjal ei tuleks teha järeldusi rahva sügavamast jagunemisest. Võrdne valimistulemus vähendab aga siiski Boris Tadici võimu. Tadic peab väga täpselt jälgima, milliseid tundeid tekitavad tema sihid kaotajate leeris. Seda nii Kosovo kui ka sõjakurjategijate väljaandmise küsimuse puhul. Kerge pole nüüd ka Serbia valitsusel. Valitsuse moodustavad pragmaatilised, läänemeelsed Tadici toetajad ning natsionalismi kalduvad peaminister Vojislav Kostunica toetajad. Tadici napp võit võib vähendada Kostunica rühma lojaalsust valitsuskoalitsioonile – eriti kui ees seisab leppimine Kosovo iseseisvumisega. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 5.02) Tadic peab kogu aeg silmas pidama seda suurt vähemust, kes tema vastu hääletas. Seetõttu on tal väga raske, kui mitte võimatu teha suuri järeleandmisi, mida talt nõutakse, kui Serbia hakkab teed rajama ELi liikmesuse suunas. Esimesed tuleristsed saab vastne president õige pea, kui Kosovo end iseseisvaks kuulutab. Kosovo iseseisvusega leppimine oleks ükskõik millisele Serbia juhile poliitiline enesetapp. Lääs loodab, et Tadici reaktsioon on mõõdukam kui valimiste vastaskandidaadi Tomislav Nikolici oma oleks olnud. Balkani rahu huvides on, et see lootus ka tõeks saaks. (Juhtkiri, Aamulehti, 5.02) Presidendivalimisi kummitas Slobodan Milosevici kuju. Enamus serblasi meenutab õudusega sõjaaega ning sellele järgnenud eraldatust. Kuigi just Serbias igatsetakse suure ja tugeva Jugoslaavia aegu rohkem kui mujal Balkanil, on peamiseks sooviks siiski rahu kestmine. EL peab aktiivselt hoidma sidemeid Serbiaga ning aitama riigil üle saada Balkani sõdade järgsetest hingelistest traumadest ning majanduskahjudest. Siiski ei tohiks unustada, et kaks sõjakurjategijat, Radovan Karadzic ja Ratko Mladic, peituvad kusagil Serbias. EL peab edaspidigi nõudma nende kinnipidamist ning üleandmist Haagi rahvusvahelisele kohtule. Nii kaua kuni Karadzic ja Mladic vabaduses viibivad, on ELi ja Serbia suhetes mõra. (Juhtkiri, Kaleva, 5.02) Kosovo iseseisvus lõhestab ELi. Kõik liikmesriigid pole asjast vaimustuses. Eriti need, kelle riigipiirides on oma teed minna soovivaid piirkondi. Näiteks on Hispaania soovinud, et Kosovo kuulutaks iseseisvuse välja pärast Hispaania valimisi, et baskid või katalaanid ei saaks liialt innustust. Iseseisvust igatsevaid piirkondi leidub ka endise N. Liidu territooriumilt. Lisaks Hispaaniale on mitmed teisedki riigid mõelnud Kosovo juhtumi mõju üle. Prantsusmaal on väike baski ala ning Korsika. Küpros on kaheks jagunenud. Kreekale tekitab muret Makedoonia-küsimus. Endistest Ida-Euroopa riikidest leidub ungari, saksa või vene alasid, kel on tahet oma identiteeti tugevdada. Öeldakse, et Belgiat ühendavad vaid kuningakoda ning jalgpallimeeskond. Šotimaa tahab aeg-ajalt eralduda Suurbritanniast, mõnikord ka Wales. Vaevalt et Põhja-Iirimaa olukordki lõplikult lahendatud on. Itaalia rikas põhjaosa on tüdinud vaese ja kuritegeliku Lõuna ülalpidamisest. Kui kaua on Kaliningrad veel Venemaa osa või Gröönimaa osa Taanist? Riikidevahelised piirid on inimkonna kõige pahatahtlikumaid leiutisi. Nende paikapanemine või mahalõhkumine tekitab kõige rohkem kokkupõrkeid. Neid, kes ELis on muretsenud rahvusriikide saatuse pärast, on lihtne lohutada. Rahvusriigi idee elab ja õitseb. (Ari Niemi, Turun Sanomat, 7.02)

Üle pika aja esines president Tarja Halonen tavapärasest teravamalt. Ta kritiseeris praegust valitsust ebatavaliselt karmilt ning kaitses muljetavaldavalt presidendi põhiseaduslikku positsiooni. Parlamendiparteidel on õige pea kavas üle vaadata 2000. aasta põhiseaduse toimivus ning seoses sellega ka presidendi võimupädevus välispoliitika juhtimisel. Halonen on järjekindlalt oma praegusi õigusi kaitsnud ning tegi seda jälle. Haloneni arvates on kõrgeimate riigiorganite kohustus välispoliitikaalast koostööd teha tugevus, mitte nõrkus. Siiski võib küsida, miks vajab stabiilne Soome topeltvõimu, mis on ju üsna erandlik. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 6.02) President Tarja Haloneni kõnes oli kolm selget liini. Kaks neist olid oodatud, kuid kommentaar Stora Enso Kemijärve tehase kohta tõstatas küsimuse, kas president üritas suunata parlamenti tegutsema valitsuse vastu, tõdedes, et „parlamendil on õigus otsustada riigi tegevuse ning samuti riigi omanikupoliitika üle“? (Juhtkiri, Kaleva, 6.02) Tarja Haloneni küsimus, kas Stora Ensos on ellu viidud „normaalset, vastutusrikast äritegevust“, on muidugi õigustatud, kui rahvusvaheline suurettevõte, millest kuulub riigile suur osa, lõpetab tulutoova tegevuse ning jätab töötuks sadu, isegi tuhandeid inimesi. Vaevalt et praeguse või eelmiste valitsuste mängureeglid on välistanud ettevõtete ühiskondliku vastutuse. Küsimus on selles, mil viisil tagavad ettevõtted kiiresti muutuvas maailmas tulusa äritegevuse pikas perspektiivis ning kuidas saab riik kui omanik ühendada turu tingimustele põhineva tegevuse regionaal- ja tööhõivepoliitikaga. (Juhtkiri, Aamulehti, 6.02) President kritiseeris riigiettevõtte omanikupoliitikat ning ütles, et valitsus pole ajanud börsiettevõtetes küllaldaselt regionaal- ning tööhõivepoliitikat. Haloneni mure on mõistetav, sest vaesed piirkonnad vaesuvad ja uusi töökohti ei teki paljudes paikades juurde. Kuid börsiettevõtted pole õiged vahendid nende probleemide lahendamiseks. Ka börsiettevõtte suurim omanik ei saa tegutseda enda huvides teiste omanike arvel. Vaeste valdade toetamine võib kuuluda õigustatult Soome riigi eesmärkide hulka, kuid kindlasti pole see börsiettevõtte teiste omanike prioriteet. Riigil on kindlasti arvukalt häid vahendeid loomaks regionaalset tasakaalu, ilma et ta peaks nende küsimustega vaevama ettevõtte juhtkonna päid. (Risto Pennanen, Taloussanomat, 7.02)

Soome on ainus ELi liikmesriik, kus räägitakse ELi julgeolekugarantiidest. Sõna „julgeolekugarantii“ ei esine varasemates ELi lepingutes ega ka Lissaboni lepingus. Soomes peetav arutelu on mitmel eri põhjusel eksiteele sattunud. EL pole olnud ega ole ka muutumas sõjaliseks alliansiks. Ükski liikmesriik pole viimase 15 aasta jooksul teinud ettepanekut luua ELi ühiskaitset. Sellest pole isegi räägitud, sest Suurbritannia suhtub negatiivselt NATOga konkureeriva kaitseorganisatsiooni loomisse. Soomet on eksiteele viinud ehk ELi sõjaliste kriisireguleerimisüksuste väljaarendamine. Kas on võinud tekkida väärarusaam, et neid üksusi võiks kasutada ka Soome alade kaitseks? See on võimatu, kuna üksus on mõeldud ainult nn Petersbergi ülesannete raames tegutsemiseks. EL on liikmesriikidele oluliselt turvalisust lisanud. EL on võimeline andma võimaliku kriisi puhkedes poliitilist tuge ja tagama „pehmet julgeolekut“ – nii nagu Soome juhtimisel toetati eelmise aasta Tallinna monumenditülis näiteks Eestit. (Eero Vuohula, Helsingin Sanomat, 7.02)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

US could scrap visa requirements for Czechs, Greeks and Estonians by the end of this year, an official at U.S. Department of Homeland Security said, soon after an electronic system is implemented in August or September, after talks with Czech government officials. (Reuters, 06.02)

Prince Albert II of Monaco marked the establishment of diplomatic relations between his Mediterranean statelet and the ex-communist Baltic country of Estonia. "It is very important for small countries like Estonia and Monaco to be very open to the rest of the world and to have friendly ties," the prince said as he opened an honorary Monegasque consulate in the Estonian capital Tallinn. (Afp, 07.02)

Russian schoolchildren held a history class about World War II near the Estonian embassy in Moscow in a protest over the removal of a Soviet war monument from central Tallinn. The class, which was given by a Russian war veteran, was held outdoors in a street near the embassy. Around 20 children dressed in winter coats and hats attended. The protest was organised by the Mishki (Teddy Bears), a children's group affiliated with the Kremlin-backed youth organisation Nashi. (Afp, 09.02)

Küberjulgeolek

Prantsusmaa ajakirjandus

Mõnda aega oleme kuulnud teateid küberkuritegudest ja interneti kasutamisega kaasnevatest riskidest. Netirünnakud on hiljuti tabanud Ameerika Ühendriike, Suurbritanniat, Saksamaad, Prantsusmaad. Millest käib jutt? Alustada tuleks tegelikult Eestist - aprillis 2007 langes Eesti esimesena "uue dimensiooni konflikti" ohvriks. Eestit peetakse Ameerika Ühendriikide järel internetiteenuste leviku ulatuselt teiseks riigiks. Eesti vastase kübarrünnaku käigus teostati ligikaudu 2000 rünnakut tunnis. Puutumata ei jäänud ükski riiklikult tähtsatest valdkondadest - valitsus, pangad, ülikoolid, meediaväljaanded. Suur osa meie igapäevastest toimingutest, infovahetusest jms teostatakse internetis. Eesti vastu suunatud rünnakuid suuremale mõõtkavale ümber tõstes näeme, et meie poolt internetis teostatavad toimingud võivad sääraste rünnakute tagajärjel olla tõsiselt häiritud. (Jean-Paul Gillyboeuf, Les Echos, 8.02)

Kultuur

Ingliskeelne ajakirjandus

Eesti helilooja Arvo Pärdi muusika võib kõlada lihtsana, kuid see lihtsus on aastatepikkuse raske töö ja pideva täiustamise vili. On ebatõenäoline, et viimase saja aasta jooksul oleks mõne teise helilooja muusika saavutanud veel tema enda eluajal nii laialdase tuntuse, nagu seda on suutnud Pärdi heliteosed. Pärdi muusika võib ehk mitte meeldida, kuid seda ei saa kuulamata jätta. Iirimaal mängitakse Pärdi muusikat väga erinevates raadiojaamades, seda lastakse tihti soovisaadetes ning esitatakse kontserdisaalis. Mis tõmbab inimesi muusika poole, mis näib välistavat isikliku eneseväljenduse, Lääne kultuuri ühe alustala? Mis teeb populaarseks muusika, milles on nii palju vaikust? Vastus peitub Pärdi muusika võimes tuua kuulajale kergendust kaasaja elutempo kaootilise energia kõrvale. Pärdi teostes on rahu, ruumi ja aega, et neid kuulata. (Martin Adams, The Irish Times, 09.02)

Harva juhtub, et Eesti ja Venemaa tunnustavad üksteise panust millessegi ühisesse. Moskva Väliskirjanduse raamatukogu ovaalsaalis toimunud Juri Lotmani raamatu "Puškin: artiklid ja kommentaarid" esitlus oli siiski üks neist. Vaatamata kiirele esmaspäeva pärastlõunale oli raamatuesitlusele kogunenud terve saalitäis rahvast. Professor Lotmani vaimne pärand on mõlema rahva hulgas kõrgelt hinnatud. Nõukogude ajal tegutses Lotman Tartu Ülikoolis vene kirjanduse ja semiootika professorina ning pani aluse Tartu semiootikakoolkonnale, mis ühena vähestest Nõukogude aja saavutustest pälvis tunnustuse ka Läänes. Üha ägeneva antisemitismi tõttu Venemaal ei õnnestunud Lotmanil sinna tagasi pöörduda ja nii sai Eestimaa talle koduks kuni surmani aastal 1993. Moskvas toimunud raamatuesitlusel pidas kõne ka Eesti suursaadik Marina Kaljurand, kes rõhutas ürituse tähtsust nii Vene kui ka Eesti poole jaoks. (Victor Sonkin, The Moscow Times, 08.02)

27. jaanuaril suri USA-s Eesti päritolu fotograaf Eric Soovere. Sündinud ja kasvanud Kagu-Eesti taluperes, sai Soovere hariduse Tartu poeglaste gümnaasiumis. 1944 põgenes Soovere koos abikaasa ja pojaga Vene vägede eest Saksamaale. Põgenemine oli teadagi raske, pakid seljas ja alati sammu võrra Vene armeest eespool, elasid nad 1945. aasta aprillist juulini peamiselt lageda taeva all, muretsesid taludest toitu ning jätkasid vaatamata kurnatusele oma teed. Juulis jõudsid nad Saksamaale ning jäid sinna põgenikelaagrisse pidama neljaks aastaks. Terve tee pidas Soovere päevikut, kuhu kandis sisse sündmused ja rikastas teksti oma tehtud fotodega. 1949. aastal õnnestus Sooverel ja ta perekonnal asuda elama USA-sse. Soovere panus Eesti ja kogu Euroopa aja- ja kultuurilukku seisneb eelkõige tema fotodes. Põgenemisteel tehtud ülesvõtted ja kirja pandud sündmused on kui omalaadne kiirretk läbi Euroopa 20. sajandi ajaloo. Sooverelt 1999. aastal ilmunud raamat „Käru ja kaameraga” kajastab Eesti põgenike saatust ning elu põgenikelaagrites. (Mike Mcqueary, Cincinnati.com, 10.02)

23. Varssavi rahvusvahelise filmifestivali erinevates programmides osales seekord neli Eesti mängufilmi, üks dokumentaalfilm ja animafilmide programm. Eesti programmi valiti just nimelt värskelt esilinastunud filmid ning programm nimetati „Eesti plahvatuseks”, kuna möödunud aastat võis pidada Eesti filmi jaoks lausa rekordaastaks – valmis tervelt 10 filmi! Soome filmirežissöör Ilkka Matila sõnul liigub Eesti filmitööstus edasi tiigrihüpetega ning asjad, mis mujal maailmas võtaksid aega viis aastat, valmivad siin üheainsa aasta jooksul. Pealegi on sirgumas uus generatsioon filmitegijaid, kes teevad väga erinevaid filme. Möödunud aastal oli Eesti film esindatud muuhulgas nii Cannes'is kui ka Veneetsias. (Tom, Birchenough, Variety, 08.02)

Prantsusmaa ajakirjandus

Harva on võimalik näha säärast dirigendi ja muusikute vahelist teineteisega arvestamist, nagu seda pakkus Eesti dirigendi Neeme Järvi juhatatud kontsert 6. veebruaril Pariisis. Publikule pakuti võrratut muusikaelamust kolme põhjala riigi Taani, Soome ja Eesti heliloojate loomingust. Järvi teab paremini kui keegi teine, kuidas panna muusika pulbitsema, sädelema. Carl Nielseni loomingu esitusest lausa purskus tuld ja elu. Sibeliust ette kandes oli saavutatud suurepärane tasakaal orkestri ja võrratu noore vene solisti Vadim Repini esituste vahel. Järgnes hüpe tundmatusse, ettekandele tuli eestlase Eduard Tubina Viies sümfoonia. Oma kaasmaalase loomingut dirigeerides oli Järvi perfektne ja jäägitult veenev. (Jacques Doucelin, ConcertClassic, 6.02)

Majandus

Uudisteagentuurid

Polish PM Donald Tusk said he had failed to talk Russia out of its plan to build a gas pipeline to Germany bypassing his nation. Poland backs the proposed Amber land pipeline stretching across the Baltic countries. But meeting Tusk, Russian PM Viktor Zubkov said Nord Stream was "a project on a European scale and it is aimed at energy security for the entire continent"…"We have to see this project through to its logical conclusion." (Reuters, 06.02)

Prantsusmaa ajakirjandus

Poola on tutvustanud Balti riikidele ettepanekut ehitada Nord Stream`i gaasijuhe maa peale. Ekspertide hinnangul kujuneks Eestit, Lätit, Leedut ja Poolat läbiv gaasijuhe kaks korda odavamaks kui praegu plaanitav merealune trass. Gaasijuhe läbiks vaid Euroopa Liitu kuuluvaid riike, mis välistaks transiidihindade ühepoolse tõstmise. Balti riikide valitsused on Donald Tuski poolt välja käidud ettepanekust väga huvitatud. Venelased seevastu suhtuvad alternatiivprojekti eitavalt. Kavandatava gaasitrassiga kokku puutuvad riigid esitavad Euroopa Parlamendile petitsiooni, viidates “katastroofilistele keskkonna-tagajärgedele”, mille Nord Stream võib endaga kaasa tuua. Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Andris Piebalgs arvab, et merepõhja ehitatav gaasijuhe on “Euroopa huvides”. (Celine Bayou, Regard sur l`Est, 31.01)

Varia

Prantsusmaa ajakirjandus

Eesti on rahulik riik lihtsate võludega, tutvustas Eestit saatkonna majandusdiplomaat Tiiu Viljasaar Chartres's veebruari alguses aset leidnud Fdsea (Fédération départementale des syndicats d'exploitants agricoles) peaassambleel peetud Eesti teemalises sõnavõtus. Ligikaudu pool selle kõige väiksema Balti riigi territooriumist on kaetud märgaladega ja seal võib leida puutumatut loodust, mis on elupaigaks arvukatele loomaliikidele. Soode ja rabade rohkuselt on Eesti Euroopas Soome järel teisel kohal. 65% Eesti elanikkonnast kasutab internetti, 46% majapidamistes leidub arvuti, kõigil koolidel on internetiühendus. Olemas on ka põllumajandusalased netilehed. (Horizons, 8.02)

Taani ajakirjandus

BMW-meeskonnal on nüüd esimene Eesti Vormel-1 sõitja - 23. aastase Marko Asmer, kes kinnitati BMW 2. testsõitjaks. Marko Asmer hakkab koos Christian Klieniga hoolitsema olulisemate testide eest kuni 2008. aasta hooaja lõpuni. Lisaks sellele on Asmer palgatud kui Vormel-1 praktikant, eesmärgiga teha temast meeskonna põhipiloot. On fantastiline, et 1,6 miljoni elanikuga väikeriigil on sõitja kõrglassis. Tema karjääri on edukalt juhtinud Harald Huysman Norrast. Taanis ei ole Asmer väga tuntud. (Søren Christensen, Motosporten.dk, 04.02)

Soome ajakirjandus

Saaremaast on saanud viimastel aastatel Läänemere armastatuim spa-puhkuse ja jalgrattamatka reisisihtkoht. Saaremaa ainus linn Kuressaare on mõnus väikelinn, kus on teineteise kõrval vanad aadlike suvilad, Rootsi võimu ajal ehitatud majad, nõukogudeaegsed korrusmajad ning viimastel aastatel kerkinud spa-hotellid. Kuressaare peamiseks vaatamisväärsuseks on 14. sajandil ehitatud piiskopilinnus, mis on ühtlasi kõige paremini säilinud keskaegne linnus Baltikumis. Linnuses on muuhulgas lõvikoobas, kuhu heideti legendi järgi kurjategijad. Saaremaa on tuntud jalgrattaga sõitjate paradiisina. Lisaks Kuressaarele kuuluvad saare vaatamisväärsuste hulka mitmed vanad kirikud, Angla küla tuuleveskid ning meteoriidi tekitatud Kaali järv. Kaali meteoriidi langemine võis anda ajendi tuntud Muinas-Kreeka Phaetoni müüdi tekkeks. Saaremaa on tuntud ka oma mudaravilate poolest. Ravimuda hakati Eestis kasutama Saaremaal Kihelkonna külas 1984. aastal, kui tegevust alustas esimene mudaravila. Meremudaga ravimist tunti Eesti saarte ja ranniku rahvameditsiinis juba varemgi. (Juha Ojanen, Turun Sanomat, 6.02)

Interneti teel hääletamine on eestlaste jaoks argipäev. Eestlased on Interneti kaudu oma hääle andnud juba kaks korda. Eelmise aasta parlamendivalimistel hääletas Internetis 30 000 inimest, arvatakse, et EP valimistel tõuseb arv 100 000ni. Eesti on Interneti-hääletuse teerajaja kogu maailmas. Hääletamiseks läheb vaja elektroonilist ID-kaarti. Eesti e-hääletuse projektijuht Tarvi Martens ütleb, et elektrooniline ID-kaart hoiab tõhusalt ära identiteedivargusi. „Oleks rumal anda kellelegi oma paroolid, kui samade paroolidega saab siseneda ka Interneti-panka ning sõlmida erinevaid lepinguid.“ Väärkasutuse ja surveavaldamise vältimiseks saab Internetis antud häält muuta. (Mari Kamaja, Aamulehti, 8.02)

Eestil on hästi läinud. Riigieelarve on kuue viimase aasta jooksul peaaegu kolmekordistunud ning kiire majanduskasv on tõstnud eestlaste elatustaset. Eesti vabariigi sünnipäeva juubeliaastal on aga inimesi vapustanud uudised, et just sel aastal ähvardab sundüürnikke kodutuks jäämine. Tallinna linnavalitsus avalikustas aruande tuhandetest korteritest, mis jäid tühjaks, kui paljud venelased Eesti taasiseseisvudes Eestist ära kolisid. Sundüürnike olukorda oleks leevendanud see, kui tühjaks jäänud korterid oleks neile antud. Seevastu said suurema osa neist korteritest oma ametipositsiooni ära kasutades ametnikud. Jõukamaks muutunud Eestil oleks võimalus leevendada sundüürnike olukorda kasvõi rahalist abi andes, kuid otsustajad ei mõista probleemi teravust ega valu, mida ilmselge ebaõiglus põhjustab vabariigi juubeliaastal tuhandetes peredes. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 9.02)