Nädal välismeedias 28. jaanuar - 3. veebruar 2008
Euroopa Liit, NATO, Julgeolek
AJAKIRJANDUS
USA, Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Skandinaavia, Soome
EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Küberjulgeolek, Majandus, Kultuur, Varia
Siseareng
EU president Slovenia ratified the bloc's reform treaty and PM Janez Jansa said he hoped it would be implemented at the start of 2009. Parliament approved the treaty by 74 votes to 6. Slovenia was the second EU member to ratify the document, after Hungary, and Jansa said the treaty would simplify EU decision making and make the bloc more efficient. (Reuters, 29.01)
Malta's parliament unanimously ratified the Lisbon treaty, signed by EU leaders last month as a substitute for the abandoned EU constitution. PM Lawrence Gonzi said the treaty would give Malta a sixth seat in the EP, from the current five, and that the country would be eligible for aid.(Reuters, 29.01)
Denmark's parliament is expected to ratify the reform treaty by Easter, PM Rasmussen also said he wanted to hold a referendum on EU opt-outs, or exemptions from agreed common EU policies, during this parliamentary term, which can last up to late 2011. Denmark has opt-outs from EU defence, justice, home affairs policies and the euro single currency. (Reuters, 30.01)
Slovak lawmakers postponed ratification of the EU's reform treaty for the second time in a row, as opposition parties threatened to derail the motion due to an unrelated dispute. The vote is now scheduled for Feb. 7. (Reuters, 31.01)
Majandus
The European Commission and the European Central Bank launched the Single Euro Payments Area (SEPA), a plan to facilitate and harmonise European financial transfers. SEPA covers the 27 EU member states plus Norway, Liechtenstein, Iceland and Switzerland. The SEPA system will enable people to make payments throughout the euro area "as quickly, safely and easily as they make national payments," the EU's executive arm said in a statement. (Afp, 28.01)
The European Commission will lower its growth projections for the bloc but Europe is not facing a recession, commission President Jose Manuel Barroso said. The EU's economy is "not completely immune" to any downturn in the United States but "nobody is speaking about a recession in Europe," he told a conference in Brussels. (Afp, 29.01)
Key European leaders hold mini-summit on economic turmoil in London on how to respond to recent global financial turmoil, hoping to reassure markets that Europe's economy can stay on an even keel. British PM Gordon Brown played host to French President Nicolas Sarkozy, German Chancellor Angela Merkel, Italy's crisis-hit premier Romano Prodi and the head of the EU Commission. (Afp, 29.01)
The EU's handling of the global financial turmoil should involve all 27 members, the bloc's Slovenian presidency said, as British, French, German and Italian leaders prepared for private talks. "I believe the discussion and the decisions should be taken within the institutional channels of the EU," said Andrej Bajuk, finance minister for Slovenia which currently holds the EU's rotating presidency. (Afp, 29.01)
The European Commission has taken a step toward launching action at the WTO against China over what Brussels regards as the unfair treatment of financial information providers in China. Brussels and Washington object to rules introduced in 2006 that require financial information providers such as Reuters Group and Bloomberg to operate in China through Chinese state news agency Xinhua and not directly. (Reuters, 31.01)
The European Commission decided to bring Belgium and Estonia to court for failure to respect EU legislation on better availability and use of port reception facilities for ship-generated waste and cargo residues. The 2000 directive was aimed at reducing discharges of ship-generated waste and cargo residues into the sea from ships using ports in the EU. As for Estonia, the commission's action was prompted by the inadequacy of essential provisions on ship inspections that are designed to ensure compliance with the Directive. (Xinhua, 31.01)
European Union foreign policy chief Javier Solana called for member states to share more information with each other on energy negotiations and avoid cutting deals with suppliers behind each other's backs. In a reference to Russia, Solana said the EU was making too slow progress in developing a common external energy policy while others were making strategic moves every day. (Reuters, 01.02)
Polish PM Donald Tusk to propose land route for Baltic gas pipeline, an alternative to a controversial natural gas pipeline Russia and Germany plan to build on Baltic Sea bed, his economy ministry said. "We are preparing a report on the transport of gas via a land route, which is simpler, less expensive and more secure. The prime minister will take this report with him to Moscow… due to be handed over during his visit. (Afp, 29.01)
The EU's 88 billion euro mail markets will be opened up to full competition from the start of 2011 under plans adopted by the bloc's assembly. EP sealed a 15-year long process of injecting competition into national postal services by prising open the final protected sector - letters weighing up to 50 grams. Mail above that weight is fully liberalised. (Reuters, 31.01)
Välis- ja julgeolekupoliitika
A Russian democracy institute (the Institute for Democracy and Cooperation) backed by President Vladimir Putin is to open branches in Paris and New York with the aim of probing human rights abuses in the West. The institute to be supported by private funds was proposed by Putin at a summit with EU last year in an apparent response to criticism of Russia's human rights record by Western governments and organisations. (Afp, 28.01)
EU is keeping any doubts over the fairness of Russia's March 2 election to itself to avoid needlessly antagonising its large neighbour at a delicate time in their ties, analysts and diplomats say. Usually swift to chide democratic failings around the world, the 27-member bloc does not want to exacerbate relations with its biggest energy supplier, and believes Moscow would in any case shrug off any criticism about its staging of the poll. (Reuters, 31.01) EU urged Russia to remove what it said were "significant restrictions" on international observers sent to monitor its March 2 presidential election."The EU appeals to the Russian Federation to remove the restrictions on ODIHR's observation mission for the presidential elections," said a statement released in Vienna in the name of EU President Slovenia. (Reuters, 31.01)
Slovenian President Danilo Turk warned the government in a media interview, to carefully consider its actions as EU president, following reports Washington was trying exert influence. The Dnevnik daily recently reported that the US government had urged Slovenia to be among the first EU states to recognise Kosovo's independence. (Afp, 03.02)
The deployment of the first EU peacekeepers to Chad has been delayed due to "increased instability" in the African country, a spokesman for the EU force said. Up to 3,700 EU peacekeepers, around half from France, are due to deploy in Chad's turbulent east in the coming weeks to protect hundreds of thousands of refugees from violence spilling from Sudan's Darfur. (Reuters, 01.02)
European ambassadors held a hastily arranged meeting on the turmoil in Chad, agreeing that a planned EU peacekeeping mission should remain grounded until the situation is clearer, EU sources said. The ambassadors from the 27 EU member states, meeting under the aegis of the EU's PSC, received a military briefing on the situation in Chad where fierce fighting between rebels and army forces engulfed the capital Ndjamena for a second day. (Reuters, 03.02)
Laienemine
EU's enlargement chief dashed prospects of signing an agreement on closer ties with Serbia before a presidential run-off but said the EU should signal its readiness to ink the pact soon. "We should today send a very strong signal of a European future to the Serbian people by deciding to sign an SAA (Stabilisation and Association Agreement) shortly," Olli Rehn told. Rehn added that the EU should retain the condition that Belgrade must cooperate fully with the U.N. war crimes tribunal on former Yugoslavia, which is seeking the arrest of former Bosnian Serb military commander Ratko Mladic on genocide charges. (Reuters, 28.01)
The Turkish government's bid to lift a ban on wearing the Islamic headscarf in universities has delayed an EU-backed reform of a law used to prosecute writers, a senior deputy from the ruling AK Party said. The reform of the law restricting free speech remained on the government's agenda. Turkey is under pressure from the European Union to amend article 301 of its penal code, which makes "insulting Turkishness" a crime and has been used to prosecute dozens of writers, including Nobel Literature Laureate Orhan Pamuk. (Reuters, 28.01)
Croatia accused neighbouring Slovenia, the EU president, of stalling its EU membership bid. The accusation by Croatia, which is in dispute with Slovenia over land and sea borders, came after Slovenian FM Dimitrij Rupel told the EP. Zagreb "virtually broke off" diplomatic ties last year. "Rupel has this time exceeded the usual diplomatic measures. If anyone tried to break off relations, it was Rupel himself," Ivo Sanader told reporters. "I suggest that our foreign ministers meet as soon as possible." (Reuters, 30.01) The presidents of Croatia and Slovenia called on their respective governments to resume dialogue to settle unresolved issues between the two former Yugoslav republics. "We have to approach (bilateral relations) with responsibility and a feeling of mutual respect," Slovenian President Danilo Turk, whose country holds the EU presidency, said. Recent statements by officials from both sides were "not good and should not be part of our dialogue," he added after meeting with his Croatian counterpart Stipe Mesic. (Afp, 01.02)
Germany rejected a call from the U.S. to send combat troops to dangerous parts of southern Afghanistan and said there were no plans to change its deployment of troops in the less violent north. U.S. Defense Secretary Robert Gates had written a strongly worded letter to Germany and other NATO members. German Defence Minister Franz Josef Jung said he did not envisage any change to the parliamentary mandate which allows Germany to send 3,500 troops to northern Afghanistan as part of the 40,000-strong NATO International Security Assistance Force. (Reuters, 01.02)
Croatia PM Ivo Sanader voiced hope that Croatia would be invited to eventually join NATO in April, after making every effort to gain admission. "We hope that through the activities during the next two months we will do everything to receive an invitation for NATO" membership, Sanader said after meeting with President Stipe Mesic on the issue. He pledged that NATO-supported values would be promoted ahead of an April summit in Romania that is due to decide on the membership of Croatia along with Balkan neighbours Albania and Macedonia. (Afp, 28.01)
Ingliskeelne rahvusvaheline ajakirjandus kajastas põhjalikult Serbia presidendivalimisi. Nenditi, et Kosovo-küsimus võib Euroopa probleemile lisaks muutuda ka Aasia probleemiks, kui lääneriigid midagi ette ei võta. USA meedia tähelepanu pälvis president Bushi iga-aastane kõne olukorrast riigis, mis näitas ameeriklastele asjade tegelikku seisu: Bushi ametiajal on olukord riigis pigem halvenenud. Briti ajakirjandus pühendas artikleid Indoneesia eksdiktaator Suharto ajastu lõppemisele, tõdedes, et indoneeslased andestavad oma riigipeale rohkem kui Lääs oleks arvanud.
Euroopa Liidu Balkani-poliitika on suunatud eeskätt Kosovo küsimuse lahendamisele, mistõttu veebruari alguse presidendivalimised Serbias toimusid meedia teravdatud tähelepanu all. Kuigi presidendikandidaadid Tomislav Nikolic ja Boris Tadic erinesid poliitiliste vaadete poolest silmnähtavalt, olid nad Kosovo edasise käekäigu osas sisuliselt üksmeelel ja vastu provintsi iseseisvumisele mistahes viisil. Euroopa Liidu liikmesriikide välisministrid on püüdnud valimiste eel mõjutada Serbiat tegema õiget valikut, ent siiani on Brüsseli pingutused luhtunud. Peaminister Kostunica, kelle käes on riigis tegelik võim, teatas möödunud kuul, et Serbia ei kavatse liituda Euroopa Liiduga ilma Kosovota. Kostunica on suutnud samale arvamusele kallutada suurema osa parlamendist. (Kurt Bassuener, Wall Street Journal, 29.01) Kosovost ähvardab kujuneda ka Aasia probleem, kui Euroopa Liit ja USA ei pööra piisavalt tähelepanu Kosovo-Hiina suhetele. Kosovo ühepoolset iseseisvumist ennustatakse lähema kuu jooksul, olgugi et selle vastu on nii mõlemad Serbia presidendikandidaadid kui ka Venemaa. Enamikul juhtudel ei mõelda sellele, milline on Hiina kui ÜRO Julgeolekunõukogu alalise liikme seisukoht. Hiina ei soovi kindlasti, et Kosovo mõjutaks Taivani rahvusvahelist staatust. Samas ei ole Hiina huvides ka see, kui Kosovo küsimus hakkaks segama suurriigi suhteid Euroopa ja USA-ga. Lääs peab olema valmis takistama Kosovo ja Taivani vaheliste suhete kehtestamist, et Kosovo küsimusest ei kujuneks tõelist probleemi Kagu-Aasia jaoks. (Drew Thompson, Nikolas Gvosdev, IHT, 29.01)
Kuus aastat tagasi alustas USA president Bush oma iga-aastast kõnet väitega, et ameeriklased on sõjas, USA majandus on languse teel ning kogu tsiviliseeritud maailm seisab silmitsi enneolematute ohtudega. Kuid sellele vaatamata pole riik kunagi varem nii tugev olnud. Nüüd, kuus aastat hiljem, tuleb tõdeda, et Ameerika Ühendriigid on lausa kahes sõjas, majandus veereb allamäge, tsiviliseeritud maailm seisab ikka veel silmitsi hirmutavate ohtudega, ning tunneb USA vastu järjest vähem sümpaatiat ja lugupidamist. Bushi ametiaja viimane kõne sunnib mõtlema, mis oleks võinud olla teisiti, kui peale 11. septembrit poleks alustatud Iraagi-missiooni, vaid oleks panustatud rahva ühtehoidmisesse. (Juhtkiri, New York Times, 29.01) Küllap seetõttu oligi Bushi kõne suunatud pigem pilguga tulevikku kui ülevaade möödunust. Õige valik, arvestades, et aus hinnang viimasele seitsmele aastale oleks näinud välja kaotatud võimaluste ja vusserdatud ettevõtmiste nimekirjana. Majanduslangus võib lähitulevikus peatuda, kuid Iraagi missiooni lõpetamine ja kliimaküsimused, nagu paljud teisedki asjad, jäävad ootama järgmist Ameerika Ühendriikide presidenti. (Juhtkiri, Washington Post, 29.01)
Eksdiktaator Suharto oli Indoneesias võimul üle 30 aasta. Tema raudne rusikas puudutas valusalt kogu riiki, majandus kiratses, riigiaparaat ei toiminud, mässulised valasid aastakümnete vältel sadade tuhandete inimeste verd Acehi, Ida-Timori ja Paapua provintsides. Tänaseks on maailma suurima moslemite arvuga riigist saanud kindlate eesmärkidega arenev majandus, kus on võimalikuks tehtud vabad ja õiglased valimised, otsevalitud riigijuhid ning 6-protsendiline stabiilne majanduskasv. Ida-Timor on saavutanud iseseisvuse, Acehi mässuajad on möödas ning Paapuale terendab eriautonoomia. Kahtlemata jäi Suharto hingele mitmeid erinevaid patutegusid, kuid siiski oleks liiga lihtne veeretada Indoneesia kõiki praeguseid probleeme tema süüks. (John Aglionby, Financial Times, 31.01) Indoneesia ja paljude teiste Aasia riikide järelhüüded andestavad Suhartole palju enam kui seda suudab Lääne meedia. Lääneriikide ajakirjandus paigutab Suharto 20. sajandi kõige brutaalsemate ja korrumpeerunumate riigipeade sekka, mis seab Indoneesia eksdiktaatori ühele pulgale selliste ajaloo suurkujudega nagu Hitler, Stalin, Mao, Pol Pot ja Saddam Hussein. Samal ajal unustatakse, et Suharto valitsusaja viimane kümnend tõi Indoneesiale edusamme muuhulgas nii poliitilise pluralismi kui ka meediavabaduse osas, mistõttu toimus üleminek avatud demokraatiale suhteliselt rahumeelselt. Lääs võib kurta, miks Suhartot kohtu ette ei toodud, ent indoneeslaste jaoks on tähtsam õppida mineviku vigadest ja suunata pilk tulevikku. (Philip Bowring, IHT, 30.01)
Rahvusvaheliste teemade üldkäsitluste kõrval andis Saksa ajakirjanduses tooni sisepoliitikaga tihedalt seotud Afganistani-missiooni laiendamise küsimus, Bundeswehri võitlusüksuste saatmine lõunasse ning missiooni volituste laiendamine Põhja-Afganistanis.
NATO peakorteri Brüsselis poliitilise osakonna planeerimisbüroo juht esitab leheveergudel oma arvamuse Saksamaa sise- ja välispoliitika ning relvajõudude ja välismissioonide probleemide kohta. Saksamaa on nimelt saatmas oma võitlusüksusi Afganistani. Kuid ajakohane debatt ohtudest ja julgeolekupoliitilistest huvidest ei ole „Clausewitzi maal” praegu nimetamisväärne. 1994. aastal ületati nähtamatu piir, kui otsustati rahvuslikult maakaitselt üle minna rahvusvahelistele missioonidele. Nüüd on jõutud järgmise piirini. Olukord nõuab tõeliste võitlusüksuste rakendamist kõikide kaasnevate tagajärgedega. Senised missioonid Balkanimaadel, Kongos või Liibanonis pole suuri ohvreid nõudnud, on olnud kas lühiajalised või lihtsalt ohutud. Praegusel ajal pole kohalike konfliktiosapoolte lahushoidmine enam peamine rahvusvaheline ülesanne. Džihaadi-terrorismi ajastul on lääs ise muutunud konfliktiosapooleks. Kes püüab selget vahet teha sõjalistel ja rahutagamismissioonidel, see vaatab reaalsusest mööda. Ülesehitus ja rahutagamine ilma aktiivse sõjalise sekkumiseta pole mõnedel juhtudel mõeldav. Peale terrorismiohu on väljaspool Euroopat endiselt mõeldav ka klassikaline riikidevaheline konflikt. Ohuks on võimalikud rünnakud energiasektori vastu või küberrünnakud. Saksamaal suhtutakse nendesse väljakutsetesse mõningase tagasihoidlikkuse ja teatava kohkumusega. Põhjuseks on otsustusmehhanismide kohmakus. Valitsus on piiratud oma tegevusvabaduses nõudega, et iga vähegi olulisem muudatus peab läbima arutelu parlamendis. See paneb iga uue algatuse n-ö referendumile ning teeb sellest teema sisepoliitilistes mängudes. See kitsendab Saksamaa julgeolekupoliitilist tegevusruumi. Sisepoliitiline debatt ei lähtu reaalsetest ohtudest, vadi mingitest sisepoliitilistest konstellatsioonidest. Saksa relvajõudude muutumine pelgalt maakaitsele orienteeritud väest missiooniarmeeks on olnud raskendatud ka kroonilise alarahastatuse tõttu, mis on kestnud juba külma sõja lõpust alates. Probleemiks on ka üldine mentaliteet, mis väärtustab ülesehitajat ja humanitaartöötajat rohkem kui tavalist sõdurit. Üldiselt aga räägitakse poliitikute hulgas ikka kliimaprobleemidest meelsamini kui aktuaalsetest sõjalistest ohtudest ja liitlaskohustustest. (Michael Rühle, FAZ, 3.02)
Hästirahastatud noorteorganisatsioon „Naši” on tegelenud läänevastase propaganda levitamise ja Putinit toetavate massiüritustega juba pikemat aega. Nüüd aga tundub, et neid pole enam kellelegi vaja. Keegi pole küll kahelnud organisatsiooni võimekuses rahutusi korraldada. Nad on taga kiusanud Briti suursaadikut, kes söandas vestelda Vene opositsiooniliidritega. Nad on korraldanud Eesti saatkonna piiramist ja õõnestustööd Eestiski. Möödakäijatele Moskvas jagavad nad hüsteeriast pakatavaid lendlehti, kus kirjeldatakse horrorit, mis lahvatab, kui Venemaa ilma Putinita peaks kaosesse vajuma – riigi purustavad NATO väed, Venemaa muutub USA kolooniaks, Tverskaja tänav nimetatakse ümber George W. Bushi alleeks. Seekord aga, pärast seda, kui mõningaid aktiviste üle piiri Baltimaadesse ei lastud ning taas protestiaktsioon Euroopa Komisjoni esinduse ees korraldati, ajas miilits nad pikema jututa laiali. Kreml on nimelt otsustanud organisatsiooni „ümberstruktureerida”, sisuliselt aga likvideerida. Presidendikandidaat Medvedjev tahab olla läänesõbralik, seetõttu säärane liikumine enam ei sobi. Konkureerivad noorteorganisatsioonid on nimetanud „Naši” liikumist poliitiliseks kondoomiks, mis oma otstarbe on täitnud ning nüüd prügikasti heidetakse. Teisalt on tegemist rahastamisprobleemide ning bürokraatliku rahade kõrvalekantimisega. Viimasel ajal on „Naši” liikmetel tulnud korduvalt pettuda organiseeritud ürituste tasemes ja suhtumises nendesse. Mõned regionaalosakondade juhid on aga hoopis organisatsioonist välja astunud, protestimaks kogu „võimuvertikaali” süsteemi vastu. Koostöö poliitikute ja riigimeestega on nii mõnegi silmad avanud - poliitiline areng Venemaal läheb vales suunas. (Michael Ludwig, FAZ, 30.01)
Serbia juhtkond on vait. Vait on ka muidu ülijutukas Nicolas Sarkozy, kes ei kasutanud diplomaatide kohtumisel Elysee´s Kosovost rääkides sõna “iseseisvus”, eelistades kõnelda ebamääraselt “ainsast teostatavast võimalusest”. Euroopa Liidu sees on eriarvamused suured ning keegi ei näi enam teadvat, missugune Kosovo tulevik olla võiks. Belgia välisminister näiteks väljendas seisukohta, et pigem orienteerutakse “kooskõlastatud iseseisvusdeklaratsiooni kui ühepoolse deklaratsiooni” poole. Kreeka, Küpros, Rumeenia ja Slovakkia on jäänud samuti tagasihoidlikuks, kartes uusi separatismipuhanguid kas oma riikides või mujal. ÜRO Julgeolekunõukogu kaks liiget, Venemaa ja Hiina, on väljendanud selgelt oma vastuseisu ühepoolsele iseseisvusdeklaratsioonile. President Vladimir Putin nimetas säärast võimalust “ebaseaduslikuks ja ebamoraalseks”. Hiina leiab, et “läbirääkimiste teel tuleks jõuda mõlemat poolt rahuldava lõpplahenduseni”. (Ch. Ly., La Libre, 21.01)
Ühelt poolt rumalusest, teisalt arglikkusest on Euroopa loonud kõik eeldused peatselt saabuvaks vältimatuks kriisiolukorraks. Euroopa heakskiidul valmistuvad Kosovo albaanlased end iseseisvaks tunnistama. Nende otsus on teatavaks tehtud, nad ei malda enam kaua oodata, teades, et Euroopa ja USA tunnustavad ja toetavad neid. Kuid Kosovo lahkulöömisel Serbiast luuakse ohtlik ja äärmiselt ärevakstegev pretsedent. Miks ei võiks selle järel sama soovida ka näiteks Makedoonias elavad albaanlased? Selge on üks – Lääs mängib tulega. Euroopa riskib uute konfliktikollete loomisega. Kuidas vastata flaamide ja katalaanide iseseisvumissoovile? Sarnaseid näiteid võiks tuua mitmeid. Soosides mikro-riikide tekkimist kõigutab Euroopa enda ja terve maailma stabiilsust. USA toetas Kosovo iseseisvuspüüdlusi, sest pidas seda vältimatuks. Euroopa lootis luua võimalused läbirääkimisteks, need aga ei õnnestunud. (Bernard Guetta, Liberation, 29.01)
Venemaa president teatas, et on “kategooriliselt Kosovo ühepoolse iseseisvuse väljakuulutamise vastu”. Putini sõnul kaasneks sellega risk kahjustada tugevalt rahvusvahelist õigussüsteemi, samuti oleks sel negatiivsed tagajärjed nii Balkani regioonile kui ka maailmale tervikuna. Serbia president Boris Tadic tänas Kremlis oma veendunud liitlast, kelle abita oleks “Serbial veelgi raskem oma huvisid Kosovos kaitsta”. Kosovo peaminister Hashim Thaci väljendas eelnevalt arvamust, et Kosovo iseseisvuse väljakuulutamine on “päevade küsimus”. Euroopa Liidu diplomaadid näevad võimaliku tähtajana pigem veebruari lõppu-märtsi algust. “Gaas Kosovo vastu”, nii ironiseeris vene ajaleht Kommersant Serbia peaministri Vojislav Kostunica ja Dmitri Medvedjevi poolt allkirjastatud koostöökokkulepetele viidates. Esimene dokument seisneb Vene gaasiettevõtte Gazprom 51-protsendilise osaluse kinnitamises Serbia suurimas naftakompaniis NIS. Teine on valitsustevaheline koostöölepe järgmiseks 30 aastaks, millele vastavalt osaleb Serbia Vene gaasijuhtme South Stream projektis. South Streami eesmärgiks on mitmekesistada Vene gaasi transpordi marsruute Euroopasse. (L´Express, 31.01)
Jaanuari viimasel nädalal keskendus Skandinaavia meedia rahvusvaheliste organisatsioonide toimetuleku hindamisele, muuhulgas Afganistani ja Keenia küsimuses. USA oli tähelepanu keskmes seoses majanduskriisi ja presidendivalimistega.
Miljonär Georg Soros leiab, et majanduse langus Ameerika Ühendriikides tähendab globaalset allakäiku. Lõppenu on 60 aasta pikkune ajastu, kus USA dollar oli baasvaluutaks. Igas Davosi konverentsitoas käis patuoina jaht juba enne kriisi algust. Nii nagu finantsturul, nii ka julgeolekupoliitikas: kõik on Bushi süü - Birmast Lähis-Idani ja kuni Sudaanini. Kas teeb USA liiga palju, nagu Iraagis või liiga vähe, nagu Darfuris. Praegune ÜRO loodi maailmas, kus oli 50 isoleeritud majandusega riiki. Vajame ÜROd, mis suudab tegeleda läbikukkunud riikidega, Interneti, kliimamuutuste, pandeemiate ja terrorismiga. Vajame rahvusvahelist valuutafondi, mis sarnaneb iseseisvale keskpangale. Bushi administratsioon on sellistele muudatustele vastu töötanud, vaatamata sellele, et toimiv maailmakorraldus kergendaks suurjõu koormat. (Niklas Ekdal, Dagens Nyheter, 27.01) Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen on börsiolukorra suhtes optimistlik ning leiab, et paanika tekkimine on suurim oht. „Varem oli Euroopa mõjutatavam USAs toimuvast, kuid tänapäeval, kus meil on oma suurem siseturg, oleme sellistest majanduslikest löökidest sõltumatumad,” nendib peaminister. Ta lisab, et globaalses maailmas, kus raha liigub vabalt üle piiride, peaks olema mehhanismid, mis kindlustavad ülevaate ja läbipaistvuse sellest, mis toimub (Keld Louie Pedersen, Jyllands-Posten, 27.01) Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen on demonstreerinud ELi tipppoliitikute antidemokraatlikku elitarismi. Silmnähtava põlgusega Taani valijate Lissaboni lepingu vastumeelsuse suhtes on ta viidanud, et enam ei ole taanlaste rahvahääletus vajalik lepingu ratifitseerimiseks. Rasmussen pole ainuke sarnaste nägemustega ELi poliitik ja riigijuht. Nii näitab eliit, et nad kardavad rahvast ja annavad alust ohtlikule ning kasvavale poliitikute-põlgusele. Enamus kaasmaalasi soovib, et ELi debatt Norras vajuks unustustehõlma. Samas on EMÜ lepingu nõrkused järjest rohkem ilmsiks tulemas, sealhulgas näiteks andmesalvestuse direktiiv. Norra peab suutma oma huve kaitsta ka EMÜ lepingus. (Per Østvold, Aftenposten, 25.01)
Georg W. Bushi viimane kõne jäi tähelepanuta, kuna meedia oli samavõrra hõivatud uue presidendikandidaadi Barack Obamaga. Ka ei olnud Bushil ühtegi positiivset lähtekohta. Kõnes varjutas USA majanduslangus võitlust terrorismi vastu. USA valijad on hirmul, et rahutus börsil, langevad kinnisvara hinnad ja kriis pankades võib lõppeda tõsise majanduslangusega. Rahvas kardab oma töö ja kodu pärast. Bush on presidendiks olemise ajal tekitanud riigieelarvesse suure pudujäägi. Et finantseerida kahte sõda, on võetud laene välismaalt. Nii laenud kui ka sõjad saavad olema järglase peavaluks, samas kui Bush läheb tagasi Texasesse ja nendib, et tema ajal oli kõik õigel teel – nii nagu ta tegi oma viimases kõnes olukorrast riigis. (Erik Sagflaat, Dagsavisen, 30.01) Georg W. Bushi jääb meelde kui katastroofiliselt ebaõnnestunud president. Terrorirünnak 11. septembril 2001 andis Bushile võimaluse koondada USA ja ülejäänud maailm võitluses terrori vastu, kuid tema otsustas alustada sõda Iraagis ilma ÜRO mandaadita. Tema vastutustundetult halb valitsemine on viinud maailma suurima majanduse depressiooni ning takistab maailma majanduse kasvu. Georg W. Bush toetab vabariiklaste seda presidendikandidaati, kelle partei esitab, kuid ükski kandidaatidest ei taha tema toetust. (Juhtkiri, Bergensavisen, 30.01)
Norra Välispoliitika Instituudi direktor Jan Egeland leiab, et 2008. aastal, kuus aastat pärast invasiooni, on tsiviilelanike julgeolek Afganistanis halvenenud, terrorism ja narkootikumide tootmine kasvanud. Samas on USA ja NATO näidanud võimetust teostada ühtset strateegiat. Väikesel Norral ei ole kerge mõjutada sõjarongi, kus USAl on 90% otsustamisõigusest. Kuid on meie huvides Ameerika presidendivalimiste eel, et liitlased käivad peale nii sõjalise kui ka tsiviiltegevuse kursimuutuse küsimuses. Norra debattides on leitud ühtne seisukoht kahes asjas: Talibani ja al-Qaidaga võitlemises on vajalik sõjaline jõud nii NATO kui ka mittelääne riikide poolt ning samal ajal tuleb lõpetada tsiviilsihtmärkide pommitamine. Teiseks tuleb muuta kallis ja ebatõhus tsiviiltoetus. Tüdrukutekooli ehitamine ei aita, kui oopiumipõldude osa on tõusnud 165 000 hektarilt 193 000 hektarini 2006-2007. aasta jooksul. USA ja NATO on näidanud, et nad ei suuda koordineerida neid paljusid tsiviil- ja sõjalisi programme, mis kõik on eduks vajalikud. ÜRO peab selle koordineerimistöö üle võtma. (Jan Egeland, Dagbladet, 26.01) Peale Serena hotelli rünnakut on Norra välisminister öelnud, et terror tabab pimedalt. Kuid Arnulf Kolstad, Psühholoogia Instituudi professor leiab, et terroril on kindel eesmärk. Afganistanis on see suunatud välismaalastele, keda nähakse okupantidena. Seega kui Støre argumenteerib, et Serena rünnak ja Carsten Thomasseni surm peaks tagajärjena tooma kaasa Norra Afganistanis osalemise jätkamise ning pigem panuse suurendamise kui vähendamise, tähendab see, et ta riskib avalikult veelgi rohkemate norralaste ja afgaanide eludega. Sõda Afganistanis tabab kõige raskemini just tsiviilisikuid. Afgaani elu on loomulikult sama väärtuslik kui norralase elu. Välisminister põhjendab Norra osalemist ja USA toetamist, muuhulgas, „rahvusvahelises ühiskonnas” olemisega. Samas ei osale Afganistani missioonis Hiina, India ja Pakistan – seega ei kuulu suurem osa maailma elanikest „rahvusvahelisse ühiskonda”. (Arnulf Kolstad, Dagbladet, 30.01)
Kuu aega pärast Mwai Kibaki Keenia presidendivalimiste võidu varastamist on Keenia kodusõja ja totaalse lagunemise äärel. See Aafrika riik, mis 44 aastat peale iseseisvumist sai ja oleks pidanud olema oma positsiooni tugevdanud kui Aafrika suurim lootus, on nüüd Aafrika suurim probleem. Keenia on sõltuv rahvusvahelistest investeeringutest. Selge märguanne Lääne välisabi peatamisest vähendab dramaatiliselt investeeringuid ja ehk toob Kibaki mõistusele. Kui samal ajal keelatakse Kibakile ja tema ministritele lääneriikidesse reisimine ja külmutataks nende kontod Euroopa pankades, võib see suruda teda hääli uuesti üle lugema või kuulutama välja uued valimised, mis tooks demokraatia Keenias tagasi jalgadele. Selge Lääne vastasseis Kibakiga paistab kahjuks olevat ainuke asi, mis aitab, kuna Kibakil on lastud minna liiga kaugele. (Juhtkiri, Jyllands-Posten, 31.01)
Soome ajakirjanduses pöörati tähelepanu kõigile käimasolevatele ja peagi käimalükatavatele presidendivalimistele. Venemaa presidendivalimistega seoses on lisaks sisepoliitilistele pingetele tekkinud taas ka välispoliitilisi pingeid, kuna OSCE valimisvaatlejad ähvardavad Venemaa käitumise tõttu jälle valimiste vaatlemisest loobuda. Ajalehes Helsingin Sanomat avaldasid ühisartikli Soome ja Rootsi parlamendi väliskomisjoni esimehed, kes leiavad, et Soome ja Rootsi peaks liituma NATO kiirreageerimisjõududega.
Kolm supervõimu on hetkel seotud presidendivalimiste võitlusega, avalikult või kulisside taga. Valimisvõitluse stiilid erinevad üksteisest kõvasti. Venemaa presidendivalimistel on tulemus teada juba enne kui esimenegi valija oma hääletussedeli valimisurni laseb. Ühendriikide uus riigipea valitakse pärast seda. Mõned eurooplased on USA valimissüsteemi kritiseerinud ja nimetanud seda tsirkuseks. USAs pole aga ametist lahkuval presidendil õigust öelda, kellest saab tema järeltulija. Kõige viimasena selgub ilmselt, kes istub päris uuele presidenditoolile. Uut ametikohta luuakse ELis, mis soovib endisest nähtavamat rahvusvahelist rolli. ELi presidendi valik on liiga tõsine asi, et seda kodanike otsustada jätta. Üks reformileppe eesmärkidest on ühendus rahvale lähemale tuua, presidendi valimise viis seda igal juhul ei tee. (Veikko Vuorikoski, Aamulehti, 28.01)
Nii Vene kui väliseksperdid kahtlevad Dmitri Medvedjevi ja Vladimir Putini tulevases koostöös. Venemaal ei olda mitme üheaegse poliitilise juhtfiguuriga harjutud. On raske ette kujutada, et Putin võiks rahul olla samasuguse tehnokraatliku rolliga nagu pidid olema peaministrid tema presidendiksoleku ajal. Muidugi, nii pole ka mõeldud. Räägib ju Putin tulevasest presidendist ja peaministrist kui tandemist. Siiani pole aga räägitud tööjaotusest. Presidendina vajab Medvedjev Putini tuge, paljast rahva soosingust ei piisa. Ehk tahabki Putin tõesti toetada noore Medvedjevi presidenditee algust ning on seejärel valmis poliitikast tagasi tõmbuma? Tundub ebatõenäolisena? Venemaal on võimu demokraatliku vahetumise mängureeglid veel nii värsked, et nende järgimist ei suudeta uskuda. Boriss Jeltsin loobus esimesena Vene riigipeadest vabatahtlikult oma ametist. Ka Putin pidas sõna ja austas kahe ametiaja seadust. Miks peaks ta hiljem kõik ära rikkuma? (Erkki Pennanen, Helsingin Sanomat, 30.01) Miks on vaja ehitada Potjomkini küla, kui Medvedjev saaks presidendiks ka ilma selleta? Venemaa ametlik valimiseelne käitumine on karuteene Medvedjevile, kel oleks eeldusi saada uue põlvkonna juhiks ning presidendiks ka täiesti vabadel valimistel. Nüüd jääb Medvedjev Putini tänuvõlglaseks. See sobib ehk Putinile, aga mitte tingimata Medvedjevile, kes peab varem või hiljem Putini varjust välja tulema. Ebaausad presidendivalimised rikuvad ilmaasjata ka Venemaa ja demokraatlike lääneriikide suhteid. Juba ainuüksi siiras tahe korraldada vabad valimised parandaks Venemaa rahvusvahelist mainet. (Juhtkiri, Kaleva, 31.01) OSCE-l on Vene valimiste jälgimisega asjad jälle ummikusse jooksnud. Venemaa on teinud valimiste jälgimisest prestiižiküsimuse. Venemaa presidendivalimised on nii lähedal, et aeg kokkuleppe saavutamiseks on lõppemas – juhul kui valimisi tahetakse jälgida OSCE põhimõtteid järgides. Hiljem võib kokkuleppele jõuda vaid Venemaa tingimusi arvestades. Kui OSCE valimisvaatlejad jäävad Venemaa valimistest eemale, kõigutab see kahtlemata tugevasti valimiste vaatlemise süsteemi. Sama teeb ka nõustumine sellega, et vaadeldav riik võib seada oma tingimused. Kui Venemaa ei näita üles koostöötahet, on OSCE ainus võimalus valimiste vaatlemisest loobuda. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 3.02)
EL üritab meele järele olla nii Kosovole, kelle iseseisvumist peaaegu üksmeelselt toetab, kui Serbiale, kellele pakutakse Kosovo kaotamise leevendamiseks ELi-porgandit. EL sekkub tugevalt ühe liikmesust ihkava riigi sisepoliitikasse, tehes mööndusi oma varasemates tingimustes. Sellises käitumises on oma oht. Serbia ELi-püüdlusi tuleb toetada. Sõjakurjategijatele allahindluse tegemine äärmusrahvuslaste lepitamiseks pole selleks aga kõige parem vahend. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 30.01) Serbia presidendivalimiste peateemad on valik ida ja lääne, minevikuihaluse ja euroopaliku tuleviku vahel. Põhimõtteliselt on Serbia ikkagi teel ELi liikmesuse poole. Liikmesriikidest on ainult Holland vastustanud Serbia samme ühenduse suunas, kuna Serbia ei tee veel täielikult koostööd Haagi sõjatribunaliga. EL on kõigest hoolimata teinud Serbiale palju mööndusi: pidurdanud näiteks Kosovo iseseisvumist Serbia presidendivalimiste ajal, mis on selge märk ELi välispoliitilisest mõjuvõimust selles piirkonnas. ELis on kõlanud isegi ettepanek, et Serbia jaoks luuakse kiire, ELi viiv möödasõidurada. See kompenseeriks Serbiale territooriumi kaotuse ja leevendaks sisepoliitilist survet, mis tabaks Serbia poliitikuid Kosovo tõttu. Ettepanek on mõtlematu, sest ei arvesta pikaajaliste tagajärgedega. ELi Lääne-Balkani-poliitika aluseks on nõue, et piirkonnas peetakse kinni euroopalikest normidest ning täidetakse ELi seatud tingimused. Lääne-Balkani riigid võivad saada ELi liikmeks vaid siis, kui viivad läbi ühenduse nõutud uuendused. Kui Serbia saaks liikmeks tingimusi täitmata, kaotaks ELi poliitika kogu usutavuse, kangekaelne natsionalism kiidetaks heaks ning ELi liikmesus muutuks müüdavaks kaubaks. EL on oma laienemispoliitikas varemgi vigu teinud. Küpros võeti liikmeks, lahendamata olukorda saare põhjaosas. Kui EL on oma vigadest midagi õppinud, siis pole raske mõista, et Kosovo-küsimus aeglustab, mitte ei kiirenda Serbia pääsu ELi. Küprose ja Türgi juhtum annab põhjust oletada, et kui Serbia saab liikmeks enne kui ta tunnustab Kosovo iseseisvust, ei saa Kosovost ELi liiget. EL on aga ehitanud oma Kosovo-poliitika just selle ümber, et riigist saab ELi liige. Vaid põhimõttekindlat poliitikat ajades ja kõigile Lääne-Balkani riikidele tulevikus ELi liikmesust tagades võib ühendus toetada regiooni majanduslikku ja sotsiaalset arengut. (Tanja Tamminen, Helsingin Sanomat, 2.02)
Kriisireguleerimine on arenenud kiiresti – see on viimaste aastakümnete üks rahvusvahelistest edulugudest. Rahvusvaheline üldsus tahab endisest aktiivsemalt lahendada kriise nii sõjaliste kui ka tsiviilvahenditega. Praegu tuleks tähelepanu pöörata kiirreageerimisvõime parandamisele. On fakt, et kiirreageerimisjõude läheb vaja selleks, et vältida massimõrvu ja humanitaarkatastroofe. ÜRO on pidanud võimet kiiresti tegutseda oluliseks kriisireguleerimise vahendiks. EL ongi rajanud oma kiirreageerimisüksuse. 2008. aasta algusest on tegutsemisvalmis Rootsi, Soome, Norra, Eesti ja Iirimaa ühine operatiivüksus. Soome ja Rootsi on kriisireguleerimise arendamises olnud olulised algatajad. Soome ja Rootsi välisministrid Tarja Halonen ja Lena-Hjelm Wallén tegid omal ajal ettepaneku kriisireguleerimismõõtme väljaarendamiseks ELis. See on konkretiseerunud ELi ÜJKPi ja ELi lahinguüksustega sarnaste ettevõtmiste näol. Õnnestumiseks nõuab kriisireguleerimine ühiseid standardeid ja võimet sujuvalt koostööd teha. On selge, et NATO kiirreageerimisjõud (NRF) on standardiks kõigile, kes tahavad püsida kriisireguleerimise tipptegijate hulgas. Seepärast näitasid ka Soome ja Rootsi 2007. aasta kevadel üles huvi osaleda NRFis. 2008. aasta kevadel peaksime viimaks ometi jõudma sõnadest tegudeni. Otsus osaleda NRFis oleks loogiline samm ning jätk Soome ja Rootsi pikale koostööle NATO rahupartnerlusprogrammi raames. (Göran Lennmarker, Pentti Salolainen, Helsingin Sanomat, 28.01)
Uudisteagentuurid
Kremli-meelse noorteorganisatsiooni „Naši” liikmed protesteerivad Schengeni “musta nimekirja” vastu. Umbes 300 noort kogunes Moskvas asuva Euroopa Komisjoni esinduse ette ja avaldas protesti viisakeeldude vastu. Noored kandsid sõdurivormi ja sõjaväesaapaid, meenutades nii väliselt pronkssõdurit – sõjamonumenti Tallinnas. Üks meeleavaldusel osalenu, 21 aastane Mariana Skvortsova selgitas, et protesteerib Euroopa silmakirjalikkuse vastu. Ülistatakse vabadust ja inimõigusi, samas kui venelasi ei lasta Euroopasse, sest Eesti on nad pannud musta nimekirja. Soome Vabariiki sisenemisel tühistati Mariana viisa põhjendusega, et esmalt peab ta lahendama oma probleemid Eestiga. (Afp, 29.01)
Ingliskeelne ajakirjandus
Gruusia veebiväljaanne intervjueeris president Ilvest veidi enne seda, kui viimane kohtus Gruusia parlamendi esimehe Nino Burjanadze ja teiste opositsioonijuhtidega. Ilves märkis, et Eesti on tugev, kuid nõudlik Gruusia toetaja. Eesti pilgu läbi on Gruusia kahjuks ainus riik, kes on tõepoolest suutnud kasvada välja „endise Nõukogude vabariigi” staatusest. Mõned teised riigid on püüdlemas samasuguse olukorra poole, ülejäänud ei püüagi. Eestile meeldivad riigid, kes püüavad. Ilves tõi näitena Vene ajalehes Gazeta ilmunud intervjuu küsitlusfirma Levada uue juhiga, kelle sõnul vajab Venemaa vaenlasi, et oma jõudu näidata. Venemaa vaenlaste esiraes on küsitluste järgi Eesti, teisel kohal Gruusia. Ilves selgitab, et löögi alla satuvad riigid, kellel õnnestub areneda demokraatia suunas ja kes paistavad silma läbipaistvuse ja korruptsioonivastase võitluse poolest. Kui Gruusia poleks teel demokraatia poole, siis Eesti poleks seal teda toetamas. (The Messenger Online, 25.01)
Eesti takistab noorteliikumise „Naši” liikmetel reisimist. Eesti on kandnud „Naši” liikmete nimed musta nimekirja, mistõttu našistid ei pääse reisima mitte üksnes Venemaalt Eestisse, vaid tänu Schengeni ruumile ka teistesse sinna kuuluvatesse riikidesse. Nüüd süüdistab liikumine Euroopa Liitu taganemises demokraatia põhimõtetest. (Michael Schwirtz, New York Times, 30.01)
Prantsusmaa ajakirjandus
Venemaa purskab tuld ja tõrva, aga Eesti peab vastu. Alates eelmisel aastal vastu võetud otsusest paigutada ümber Teise maailmasõja monument, on Moskva rakendanud erinevaid survemeetmeid väikese Balti riigi vastu. Eestis algavad kohtuistungid venekeelsete küberkurjategijate üle, kes osalesid valitsuse veebilehtede halvamises. Samuti toimuvad kohtuprotsessid ka riiki raputanud vägivallalaine korraldajate üle. Kahel aprilliööl toimunud mässudes protesteeriti kuulsa nõukogude sõduri monumendi teisaldamise vastu. Mässajad hakkasid politseile vastu ja ründasid korrakaitseorganeid. Nelja kohtualust ähvardab maksimumkaristusena viis aastat vabadusekaotust, nende tegevuse taga võib aimata Moskva kätt. Kõik kohtualused on ka organisatsioonide „Naši” ja Öine Vahtkond liikmed. (Olivier Truc, Le Point, 31.01)
Rootsi ajakirjandus
Euroopa vajab demokraatlikku Venemaad, väikesed piiririigid vajavad sellist Venemaad ehk rohkemgi. Venemaa käitumine Eestiga 2007. aasta kevadrahutuste ajal andis valitsusele Tallinnas tugeva Euroopa toetuse ja ka kriitika läbikukkunud integratsiooni pärast. President Ilvese reaktsioon Amnesty raportile 2006. aastal oli, et see on naeruväärne. Praegu toimub Tallinnas kohtupidamine Eesti venelase üle, keda süüdistatakse koos jõududega Venemaal kevadel rahutuste organiseerimises. Juba enne kohtuotsust oli enamus eestlastel teada, et kohtualused on süüdi ja tegemist on Venemaa „jooksupoisiga”. (Arne Bengtsson, Svenska Dagbladet, 29.01)
Soome ajakirjandus
Eesti on määranud riiki sisenemise keelu 11-le Vene noorteorganisatsiooni „Naši” liikmele. Kremlimeelsed aktivistid avaldasid möödunud kevadel meelt Tõnismäel aprillirahutuste järellainetuses. Eesti ametnikud rõhutavad, et ühegi organisatsiooni liikmesus pole iseenesest põhjus kehtestada riiki sisenemise keeldu. „Kõnealused 11 isikut rikkusid Tõnismäel viisarežiimi,“ ütleb Põhja prefektuuri pressiesindaja Harrys Puusepp. Viisarežiimi rikuti, kuna reisi eesmärk oli miski muu kui eelnevalt väidetu. Välismaalastel on õigus tulla Eestisse ka ametlikule meeleavaldusele, kui see pole suunatud Eesti riigi vastu ega loo ebastabiilsust. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 30.01)
Üliõpilane Sergei Tšamrov teab, miks talle ei anta Schengeni-riikide viisat. Ta käis Tallinnas ning seisis kohas, kus enne oli seisnud pronkssõdur. Tšamrov kuulub organisatsiooni „Naši”, mis korraldab nüüd meeleavaldusi viisade andmisest keeldumise vastu Euroopa Komisjoni esinduse ees Moskvas. Mõnikord on meeleavaldajaid paarsada, mõnikord seisab mõni našilane üksi. Naši-aktivist Skvortsova arvab, et Eesti takistab tal Schengeni riikidesse pääsemast, kuna ta osales Eestis antifašistlikul konverentsil. Viimastel andmetel „Naši” organisatsioon reorganiseeritakse ning presidendivalimiste kampaanias liikumise noori enam ei kasutata. (Susanna Niinivaara, Helsingin Sanomat, 30.01)
Uudisteagentuurid
As the Bush administration comes to a close, many are looking ahead to the challenges facing the next administration. Dr. Andrew Krepinevich, Executive Director of the Center for Strategic and Budgetary Assessments says the CSBA has seen, over the last decade, an increase in cyber attacks. Krepinevich noted the example of Estonia, which was attacked last year via the Internet. "[Estonia] is quite a wired society. [It was] subjected to a barrage of cyber attacks. So this is an area that, I think, hasn't received a lot of attention but certainly is getting more and more attention in the Pentagon. (federalnewsradio.com, 31.01)
Esimene kohtuotsus Eesti vastu suunatud küberrünnakutes osalejale on langetatud. Eestis elavale vene kodanikule, Dmitri Galuskevitšile määrati 17500 krooni suurune trahv. Prokuratuuri esindaja Gerrit Mäesalu sõnul korraldas 20-aastane Galuskevitš aprillikriisi ajal ulatusliku küberrünnaku, mis blokeeris peaministri erakonna – Reformierakonna - kodulehe. Eesti võimud eesotsas peaministriga peavad võimalikuks, et rünnakute taga on Venemaa. (Afp, 23.01)
Aprillirahutuste ajal väitis Eesti valitsus, et enamik häkkereid pärines usutavasti Venemaalt ning rünnakute korraldamisel kasutati Kremli arvuteid. Kuid Moskvas asuva viirusevastase tarkvara firma Kaspersky Lab vanemkonsultant David Emm räägib BBC-le, et tema arvates oli kõige tõenäolisemad süüdlased „noorukid, kes ka muul ajal oleksid kirjutanud ja levitanud viiruseid”. (BBC News, 29.01)
Ingliskeelne ajakirjandus
Kui maailma üldsuseni jõudsid teated sellest, et Eesti mõistis mullu kevadistes küberrünnakutes süüdi ühe 20-aastase noormehe, on paljud meediaväljaanded kogu kübersõja kui nähtuse kahtluse alla seadnud. Meediat raputab mulje, et Eestit tabanud DDoS-rünnakud ei lähtunud sugugi vihaste Vene sõdalaste käe alt, vaid sõjamonumendi teisaldamise vastu protestinud nooruki häkkeritegevusest. Süüdi mõistetud Dmitri Galuškevitš on esimene, kes küberründe korraldamise eest vastutusele võeti, teised arvatakse siiski suuremalt osalt pärinevat Venemaalt. Samuti üliõpilased, mitte sõdalased. Küberrünnakud Eesti vastu olid tähenduslikud, kuna väikese riigi infrastruktuur sõltub suurelt osalt internetist ning netihäired mõjutavad otseselt elanikkonna igapäevaelu. Vaatamata kõigele polnud möödunudkevadiste juhtumite puhul tegemist mitte sõja, vaid protestiga. Maailma esimese tõelise „kübersõja” korral lõigatakse riigi kommunikatsioonikanalid läbi satelliitide hävitamise või telefoniliinide segamise abil, katsetatakse finantsvõrkude külmutamist ja võib-olla ka lööki elektrisüsteemi põhivõrkude pihta. (George Hulme, Information Week, 24.01)
Vene häkkerite korraldatud küberrünnakut Eestile pole tegelikult kunagi olnud. NATO on saatnud mõned oma parimad küberterrorismi asjatundjad Tallinnasse eesmärgiga asja uurida ja aidata eestlastel oma elektroonilisi kaitsesüsteeme taastada. Viimaste uudiste kohaselt aga pani küberründe toime eestlasest nooruk oma toas sealsamas Eestis. Dmitri Galuškevitš on seni ainus, kes aprillisündmuste eest karistuse on saanud. (Charles Arthur, The Guardian, 25.01)
Norra ajakirjandus
20 aastane eesti tudeng mõisteti süüdi Internetirünnakus osalemise eest. Dmitri Galuškevitš kasutas oma koduarvutit, et rünnata Eesti peaministri partei kodulehekülge. Galuškevitš on ainuke, kelle üle on pärast aprillirünnakuid pankade, koolide ja avalik-õiguslike institutsioonide kodulehekülgede vastu kohut peetud. Venemaa on eitanud oma osalust. “Galuškevitš tahtis näidata, et on pronkssõduri eemaldamise vastu. Praegusel hetkel ei ole meil teisi kahtlusaluseid,” ütles Gerrit Mäesalu. Politsei otsib siiski teisi, kes olid rünnakuga seotud, kuid võimalused midagi leida on väikesed, kuna süüdlased asetsevad väljaspool riigipiie. (Christer Aasen, Computerworld, 25.01)
Ingliskeelne ajakirjandus
USA-Soome mängufilm „Tallinn pimeduses” rabab vaatajat oma erakordse kvaliteediga. Filmis põimuvad jantlikud vaated elule, surmale ja kuritööle, mis leiab aset Eesti iseseisvuse algupäevil. Trilleri sisuks on lugu sellest, kuidas Vene maffia kavandab röövida kullavarusid, mida tagastatakse noorele Eesti vabariigile. Et plaan õnnestuks, tuleb Tallinna linn pantvangi võtta, lõigates kullalaadungi transportimise ajaks läbi linna elektriliinid. Elektrik Toivo, kes peab selle tööga hakkama saama, leiab end ühtäkki olukorrast, kus tema kanda on nii vastutus röövlite plaani kordaminemise eest, mure sünnitama hakanud abikaasa pärast kui ka kõike seda üha endasse mattev pimenev õhtutaevas. (Brian Orndorf, Film Jerk, 24.01)
Soome ajakirjandus
Soomes ei teata välistööjõu täpset arvu, kuna selle kohta ei tehta statistikat. Välistööjõud jaguneb kahte rühma: ELi kodanikud, kes tööluba ei vaja, ning muud. ELi kodanikest töötab Soomes kõige rohkem eestlasi, keda on erinevatel andmetel 13 000–18 000. Erinevalt eestlastest pole teiste Balti riikide kodanikud Soome tööle läinud. Leedulasi ja lätlasi on palju Rootsis. (Pekka Hakanen, Turun Sanomat, 29.01)
Uudisteagentuurid
Eestis avati Mälu Instituut, mis hakkab uurima 50 okupatsiooniaasta jooksul toimunud kommunistlikke kuritegusid. Avatseremoonial ütles Eesti President Toomas Hendrik Ilves, et Instituudi eesmärgiks on uurida aastail 1944-1991 süstemaatiliselt teostatud inimõiguste rikkumisi. Mälu Instituudi uurimistöö on vajalik, saamaks vihkamiseta üle minevikust ja tulemaks toime tänaste probleemidega. „Me ei soovi, et minevikku kasutataks sisepoliitilise ja välispoliitilise surveinstrumendina. Instituut peab vältima ajaloo politiseerimist,” märkis riigipea. (Afp, 1.02)
Prantsusmaa ajakirjandus
Eesti lennufirma Estonian Air uuendab kevadist lennugraafikut. Firma pakub alates 30. märtsist võimalust lennata muusikaliseks vahepeatuseks Soome lahe lõunakaldale. UNESCO kultuuripärandi nimekirja kantud Tallinn on tõeline linn-muuseum. Kitsaste munakivisillutisega tänavate ääres kõrguvad võluvad värviküllased keskaegsed hooned. Huvitavaid kultuuriüritusi korraldatakse Eestis aastaringselt. Kevadet tervitab pealinn Tallinn jazz-muusika festivaliga Jazzkaar. Tänavune festival on arvult juba 19. Kohalike esinejate kõrval võib kuulda tippmuusikuid tervest maailmast. (Vacances pratiques, 28.01)
Taani ajakirjandus
Eestlasest ründaja Kaimar Saag on allakirjutanud pikaajalise lepingu Silkeborg IF klubiga. Peatreener Peder Knudsen ütleb, et nad ei kahelnud kunagi soovis saada Kaimar oma meeskonda. Ta rääkis, et Kaimar näitas, et temas on suuri ja uudseid oskusi. “Lisaks tema praegusele kvaliteedile peame meeles pidama, et ta on alles 19, mistõttu on tal veel arenemisvõimalusi. Saag, kes tuleb Levadiast Tallinnas, kirjutas alla lepingu kuni 2012. aastani. Saag räägib, et ootab põnevusega klubis mängimist ja soovib aidata omapoolse pingutusega. Ta leiab, et nii pikk leping viitab klubi usaldusele tema suhtes. “Olen kindel, et koos võime kaugele jõuda,” ütles Kaimar Saag. (Hans-Henrik Hare, Ekstra Bladet, 28.01)
OUH-Svendborgi haigla saadab telediagnostikaks pildid Eestisse ja Leetu, andes sellega laiemat eeskuju uues Euroopa Liidu rahastatud filmis. ELi tervishoiukomisjon on valinud OUH-Svendborgi haigla, et teha film digitaalsete meediumite kasutamisvõimalustest elanike eest hoolitsemise parandamiseks. Filmis võtab osa veel kaks haiglat. Film avaldataks koos ELi Piirideta tervishoiu direktiivi vastuvõtmisega. Projekti nimetus, millega OUH-Svendborgi haigla on teinud koostööd Tallinnas ja Vilniuses oleva haiglaga, oli Baltic e-Health ja see lõppes septembris 2006. Sellest ajast on haigla teinud tööd uue projekti – R-bay - teostamiseks. Nimi viitab Internetilehele e-Bay, kus on võimalik asju osta ja müüa. “Soovime luua portaali nagu e-Bay, ainult radioloogidele,” selgitab Leslie Christensen OUH-Svendborgi haiglast. (Dagens Medicin, Sanne-Maria Bjerno Nielsen, 28.01)
Norra ajakirjandus
Kaari Susi (17), kes on eelmise aasta sügisest vahetustudeng Kvaløya keskkoolis, sai eelmise aasta Eesti Meistrivõistlustel viienda koha. Kuigi Eestis on ta rahvusliku edetabeli tipus, sai ta laupäevasel võistlusel (10 km vabastiili J17-klassis) kuuenda koha. “Tase Norras on palju kõrgem, Paljud on paremini treenitud,” räägib Susi. Ta lisab, et kui kõik parimad võetaks Eestis kokku, siis on tase seal parem kui Tromsø KMis. Sellest ajast, kui Eesti 1991. aastal taasiseseisvus, on Eestist tulnud mitmeid tugevaid murdmaasuusatajaid. Viimaste aastate jooksul on nimed nagu Kristina Šmigun, Andres Veerpalu ja Jaak Mae rahvusvahelisesse tippu tõusnud. Seni kuni Kaari Susi on Norras, suusatab ta Kvaløysletta suusameeskonnas. “Seni pole nii palju suusatreeninguid olnud, enamasti olen treeninud koos Solveig Wiggen Andreasseniga ja Stine-Kathrin Strømholtiga. Nüüd, kui lumi on maha tulnud, loodan rohkem treenida,“ räägib Põlvast pärit Susi. (Jostein Larsen Østring, Bladet Tromsø, 27.01)
Soome ajakirjandus
Soome ja Eesti ei kavatse organiseeritud kuritegevuse kasvu tegevusetult pealt vaadata. Riikide ametnikud allkirjastasid koostööleppe, mille põhjal moodustatakse näiteks ühiseid kuriteouurimisrühmi. Vajadus koostööd teha on kasvanud pärast Eesti liitumist Schengeni lepinguga. 2006. aastal peeti piiril kinni peaaegu 1500 tagaotsitavat. Eesti võtab kasutusele ka Soomes kasutatava koostöömudeli, mille puhul toll, politsei ning piirivalve töötavad üheskoos. Selleks luuakse Tallinnasse eriline analüüsikeskus, kuhu kogutakse kõik vajalikud andmed. (Eino-Antti Pukero, Helsingin Sanomat, 29.01)
Eesti-Soome piir avati eelmise aasta lõpus, see aga toob kaasa organiseeritud kuritegevuse riski. Rahvusvahelise kuritegevuse võrgustumist saab Soome politsei peadirektori Markku Salmineni sõnul takistada kõige paremini nii, et kurjategijad kannavad karistust oma kodumaal. See puudutab ka eesti kurjategijaid Soomes ja vastupidi. Soome politsei üheks tähtsaks uurimisobjektiks on Eestis tegutsevad majanduskriminaalid. Praegugi on Eesti äriregistrisse kantud 79 soomlast, kellele on Soomes kehtestatud ärikeeld. „Koostööd tehes suudetakse jagu saada ka Skandinaavias tegutsevatest eesti ja balti kurjategijate jõukudest, kes panevad toime relvastatud röövimisi,“ arvab Salminen. (Seppo Sudenniemi, Turun Sanomat, 29.01)
Schengeni lepingul on ka oma varjukülg. Lisaks kodanike vabale liikumisele lihtsustab see rahvusvahelise kuritegevuse toimimist. Soomes ja Eestis teatakse neid riske ning ollakse nendeks valmis. Schengeni acquis piirab oluliselt uimastiteks klassifitseeritud preparaatide Soome toomist Eestist. See peaks pidurdama heroiinisõltuvuse järelraviks kasutatava subutexi sissetoomist Eestist, kus siiani on retsepte suurel hulgal välja kirjutatud. Nüüd kardavad ametnikud, et subutexi kadumine avab uue ja endisest tulusama turu heroiinile. Politsei, toll ja piirivalveamet peavad leidma passikontrollile alternatiivseid meetmeid, et tõrjuda ja paljastada organiseeritud kuritegevust. Soome ja Eesti ametnike allkirjastatud koostööleping on sõnum mõlema riigi valvsusest. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 30.01)
Eestlane Mari Siimar on elanud Soomes 13 aastat. Selle aja jooksul on temast saanud iseseisev ja tugev naine. Siimar kolis Soome 1995. aastal koos oma ingerisoomlasest abikaasaga. Siimar tegi uuel kodumaal läbi suure arengu, tuli leida väljapääs sõpradeta, tööta ja sugulasteta argipäevast. Algusaegade elu Soomes tekitas ka üsna suure alaväärsuskompleksi. „Imetlesin seda üliküllust suu ammuli. Eriti hästi on jäänud meelde see, kui palju igal pool banaane oli,“ meenutab Siimar. Alaväärsustundest sai peagi harjumus, mis muutus lõpuks ükskõiksuseks. 2004. aastal lahutas Siimar oma eestlasest abikaasast. „Olin muutunud talle liialt soomelikuks,“ nimetab naine ühe lahutuse põhjustest. „Eesti meestel pole üldiselt soome naisi. Soome naine on liiga iseseisev ja otsekohene, tal pole meest vaja. Seda eesti mees aga ei kannata. Eestis ei väärtustata naist nii nagu Soomes, uus võim ning raha tõid Eestisse ka harimatuse ja halvad kombed,“ räägib Siimar. Naise isiklik tulevik tundub pilvitu, kuid seda varjutab mure Eesti tuleviku pärast. Iseseisvumisjärgne ekstaas oli kui tsunami, mille lainetesse ühed jäid ja teised pääsesid. Osa inimesi vedas laine kaugele, paljud said mingisuguse trauma. „Nüüd tuleks ehitada Eestit kõigist olemasolevatest headest osadest. Riigil on vaja korralikku pikaajalist plaani,“ ütleb Siimar. (Jonna Lankinen, Turun Sanomat, 28.01)
Eesti parimatele restoranidele jagati Hõbelusikaid. Suur osa auhinnatud restoranidest asub Tallinna vanalinnas, kuid auhindu on saanud söögikohad ka mujalt. Kõige peresõbralikumaks kuulutati näiteks Suure Tõllu kõrts Saaremaal. Kohtunike kindel lemmik oli restoran Stenhus Tallinna Raekoja platsi lähedal. Stenhusi keskaegsete võlvide alt leiame ka maa parima koka, Tõnis Siiguri, kes sai restorani peakokaks 23-aastaselt. Siiguri väitel peitub hea toidu saladus lihtsuses. Tooraine saab Stenhus Euroopa ökotaludest, roogade valmistamisel on tunda erinevaid mõjusid Euroopast, Saksamaalt Vahemere rannikuni. Tchaikovsky restoranis Tallinnas on aga Eesti parim teenindus. Oma sammud võib sinna seada, kui Eesti teeninduskultuur masendab. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 31.01)
Eesti vabariik tähistab veebruaris oma 90. aastapäeva. Terve juubeliaasta vältel on erinevaid sündmusi ja üritusi ka Soomes. Avalöök antakse Turus. „Tahame meelde tuletada soomlaste ja eestlaste ühtekuuluvustunnet,“ märgib Eesti suursaadik Soomes Merle Pajula. Suursaadiku arvates on Eestil ja Soomel palju ühist, samal ajal on palju ka erinevusi, mille kohta tahetakse jätkuvalt lisainformatsiooni. Näiteks toob Pajula vabadussõjad, kus maad polnud identsetes olukordades. Lisaks Turu üritustele on erinevaid sündmusi muuhulgas Oulus, Vaasas, Kotkas, Tamperes ja Kuopios. (Jouko Grönholm, Turun Sanomat, 1.02)
Eesti vabariigi juubeliaasta tähistamine sai avalöögi Turu ülikoolis, kui ülikooli rektor ja Eesti aukonsul Keijo Virtanen avas fotonäituse „Eesti Vabadussõda 1918–1920“. Näituse eksponaadid räägivad Eesti Vabadussõja alguspäevadest, silmapaistvamatest isiksustest ja olulistest sõjalistest operatsioonidest, sõjavarustusest ning välisabist. Eesti Vabadussõjas osales hinnanguliselt 3500 soomlast. (Katri Kangas, Turun Sanomat, 3.02)
Välispoliitika
- Välispoliitika eesmärgid
- Julgeolekupoliitika
- Suhted teiste riikidega
- Äridiplomaatia
- Euroopa Liit
- Inimõigused
- Regionaalne koostöö
- Suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega
- Välismajandussuhted
- Arengukoostöö ja humanitaarabi
- Strateegiliste kaupade kontroll
- Välislepingud
- Euroopa Inimõiguste Kohus
- Euroopa Liidu Kohus
