Nädal välismeedias 21.-27. jaanuar 2008

AJAKIRJANDUS
USA, Suurbritannia, Saksamaa, Austria, Skandinaavia, Soome

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Küberjulgeolek, Majandus, Kultuur, Varia

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED

Euroopa Liit

Siseareng

EU interior ministers gave a positive assessment of security in Europe's expanded no borders zone, saying they had detected thousands of suspect migrants in less than a month. (Afp, 25.01)

EU could start collecting air travellers' personal data from the first half of 2009 as part of efforts to strengthen anti-terrorism measures. "There was general support from all ministers on a European Passenger Name Record," Slovenian Interior Minister Dragutin Mate said after EU interior ministers meeting. (Reuters, 25.01)

British Parliament began a lengthy process of scrutiny of the EU reform treaty with members of PM Gordon Brown's own Labour party vowing to force him to hold a referendum. The process began with a heated debate in parliament and will continue in parliamentary committees for six weeks. The government says the treaty does not substantially change Britain's relationship with Europe but parliament's Foreign Affairs Committee said that key parts of the Lisbon treaty were the same as the rejected constitution. (Reuters, 21.01)

The heads of leading far-right parties unveiled a plan for a new European "patriotic" party which they said would defend the continent against Islam, immigrants and the impact of globalisation. Heinz-Christian Strache, head of Austria's Freedom Party, said the group, whose backers include French National Front leader Jean-Marie Le Pen, would fight for a "federal Europe of fatherlands" and against centralised control from Brussels. (Reuters, 25.01)

Majandus

The EU will speed up talks with Russia to try to unblock Moscow's bid to join the WTO, the European Trade Commissioner Peter Mandelson said after meeting Russian officials. "It was a useful and constructive meeting and we have agreed to accelerate and intensify our efforts to resolve all remaining difficulties with a view to getting Russia into the WTO this year," Mandelson told. (Reuters, 25.01)

Finland insists the Nord Stream consortium conduct a thorough environmental impact study of an alternative, southern route for its planned gas pipeline under the Baltic Sea, the environment ministry said. "We will take all feedback into consideration," Nord Stream spokesman Sebastian Sass told, adding the firm had examined the southern route but had not found a suitable passage for the pipeline. (Reuters, 21.01)

Bulgaria is still committed to the EU's Nabucco gas pipeline project despite signing a deal with Russia on its South Stream pipeline, President Georgy Parvanov said. This (South Steam) project was "no less European" than the North Stream pipeline between Russia and Germany, said Parvanov. The pipelines' route through Bulgaria would enhance security in the country, he added. (Afp, 27.01)

French and German farmers have joined forces to oppose two key elements in proposed reforms to the EU's Common Agricultural Policy. German farmers are steadfastly opposed to a decrease in subsidies to large farms. Another controversial subject is an increase in subsidies accorded to the "second pillar," or rural infrastructure, at the expense of direct aid to farmers. (Afp, 21.01)

Economic firefighters claim to be cooperating on global crises like never before, but an array of global bodies with overlapping and competing roles fails to dispel anxiety over how the world economy is policed. "If anything there has not been enough globalisation," British PM Gordon Brown told a World Economic Forum in Davos. "There has not been enough contact between regulatory supervisors and a recognition that we are going to have to have global insitutions for global markets." (Reuters, 25.01)

"The markets are nervous and tend to overreaction. We need to stay cool and send positive signals," EU Economic and Monetary Affairs Commissioner Joaquin Almunia told Germany's Spiegel-Online website. Almunia's call was echoed by EC President Jose Manuel Barroso, who urged the EU to "reinforce the transparency of financial markets" and for the block to emphasise its growth and employment goals, in Germany's daily Bild newspaper. (Afp, 26.01)

The long-running Doha round to open up world trade is unlikely to succeed this year unless ministers reach an outline deal by Easter, EU Trade Commissioner Peter Mandelson said. "And if we fail to do it this year I do not have high expectations of an incoming U.S. administration simply taking up where President Bush left off," he said during the annual meeting of the World Economic Forum. (Reuters, 24.01)

The EU and the US said they still hoped to seal a long-delayed global trade deal this year. "We are rapidly moving towards a moment of truth for the Doha round," EU Trade Commissioner Peter Mandelson said after meeting his U.S. counterpart Susan Schwab. Schwab hoped technical talks would come together "the sooner the better to achieve closure on the Doha round in 2008". Mandelson and Schwab said they had also addressed bilateral problems such as U.S. frustration at the EU's slow progress in authorising genetically modified crops and a move by Brussels to reclassify and impose tariffs on electronic goods that were covered by a 1990s agreement removing import duties. (Reuters, 21.01)

US Trade Representative Susan Schwab warned Europe against using environmental issues as an excuse for protectionism amid disputes ranging from biotechnology to greenhouse gas emissions. EU Trade Commissioner Peter Mandelson said: "I don't believe that trade restrictions are the way forward for combatting climate change," adding that they "carry a risk of retaliation" and would ultimately drive up costs. "The course we need to take is that of international negotiations," Mandelson said. (Afp, 21.01)

Keskkond

EC adopted plans to slash greenhouse gas emissions, seeking to push the world into tough climate action, but delayed key decisions on how to soften the impact on industry. The plans will transform Europe's energy supply by 2020 and raise power bills by 10 to 15 percent. The EC said the measures were a vital step in the fight against global warming and other countries must now join the effort. "Europe and the rest of the world have to act fast, and act boldly, if we are to prevent this catastrophe," said EU Environment Commissioner Stavros Dimas. "We do not want to be dependent on regimes that are not our friends and want to protect ourselves from them," Commission President Jose Manuel Barroso told the EP in presenting the plan. (Reuters, 23.01)

The EP broadly backed ambitious plans by the EC to lead the fight against climate change, but the assembly's Greens said the proposals didn't go far enough. "By setting the bar lower from the outset, the EU is negatively prejudging the outcome of international climate negotiations and sending the wrong signal to the rest of world" Luxembourg Green MEP Claude Turmes said. (Reuters, 23.01)

Britain welcomed EC's targets for combating climate change by slashing greenhouse gas emissions. Environment minister Hilary Benn said the EC's proposals sent a clear signal that the EU was taking tough measures on climate change. (Afp, 23.01)

Germany gave a mixed reception to a EC strategy to fight global climate change. Environment Minister Sigmar Gabriel hailed the plan as "courageous" and said Germany's concerns had been taken into account, but Economy Minister Michael Glos said he feared it would lead to job losses in Europe's biggest economy. (Afp, 23.01)

Sweden's government welcomed the EU project to fight climate change, but Swedish industry insisted it was unfair to make the Scandinavian country bear one of the heaviest burdens. "We plan to take on a leadership role," PM Fredrik Reinfeldt told, adding that Sweden was "well-placed" to meet the new EU targets. "The fact is that we are already at the top of the class in several areas, but we have not been given credit for the work we've already done," Urban Baeckstroem, who heads the Confederation of Swedish Enterprise, told. "The government needs to negotiate down the Swedish targets," he insisted. (Afp, 23.01)

The EC's plan to cut emissions unilaterally by 20 percent by 2010, announced this week, is "quite far-reaching," Achim Steiner, head of the UN Environment Programme, said at the World Economic Forum. "I think the signal value of the European decision cannot be underestimated for other parts of the world," Steiner told. (Reuters, 25.01)

Environmental and poverty groups criticised the EC's package to fight climate change for being too modest and even posing a threat to the world's poor. Greenpeace greeted the package as "a good but faltering start" with the "fundamental drawback" of not being ambitious enough. Friends of the Earth argued that a 20 percent cut "will not be sufficient to avert dangerous climate change". Poverty action group Oxfam said the EU had "missed a crucial opportunity with its energy package to help the world's poor". (Afp, 23.01)

The head of the UN climate panel Rajendra Pachauri said that EU’s plans to curb greenhouse gas emissions may prove too lax. "What may seem acceptable at this point of time may not be acceptable three or four years from now," he told. (Reuters, 23.01)

Välis- ja julgeolekupoliitika

Islamist extremists were planning attacks across Europe, especially against public transport, before their arrests in Barcelona, a Spanish paper reported, citing a would-be attacker's testimony. (Reuters, 26.01)

European peacekeepers will deploy in eastern Chad in February to secure the area near Sudan's Darfur but will not prop up Chad's president against armed rebels, France's FM Bernard Kouchner said. (Reuters, 25.01)

EU will keep Colombian FARC rebels on its terrorism list, the bloc's foreign policy chief Javier Solana said, backing Colombian President Alvaro Uribe in his fight against the Marxist group. (Reuters, 22.01)

Bulgaria will not recognise Kosovo independence immediately, President Georgy Parvanov said, calling on the EU to adopt a common position on the subject. "Bulgaria will not be among the countries to immediately recognise Kosovo," Parvanov told a press conference, one year after beginning his second mandate as president. Parvanov said he hoped Kosovo would not divide the EU as the US invasion of Iraq in 2003 had: "You can imagine if the EU were faced with new obstacles, with serious policy differences as was the case a few years ago." He also reiterated "Bulgaria's firm support for Serbia's European prospects." (Afp, 27.01)

Laienemine

Turkish FM Ali Babacan warned the EU against becoming a "club of Christians". "Religious lines should never be presented as a border," he said. "At the end of the road, the decision has to be made over whether Turkey is going to add new richness to the EU, so that the EU has a truly global voice and a truly representative voice," he added. Babacan also argued that allowing Turkey into the EU would allow the bloc to act as a bridge between the West and the Islamic world. (Afp, 26.01)

EU is considering signing an interim pact on trade and cooperation with Serbia before a Feb. 3 presidential election to try to boost the pro-European incumbent. The interim agreement would normally enter into force only when the EU signs a Stabilisation and Association Agreement with Belgrade and pending its ratification, but the Netherlands and Belgium have so far blocked that signature to demand the arrest of a fugitive war crimes suspect. (Reuters, 25.01)

The EU's executive is likely to propose conditions in March for starting entry talks with the Former Yugoslav Republic of Macedonia, the EU Enlargement Commissioner Olli Rehn said after talks with Macedonian PM Nikola Gruevski. He said the conditions would mainly concern reforms of the country's administrative and judicial systems and were likely to be presented in March along with policy proposals for other Balkan states. (Reuters, 23.01)

NATO, Julgeolek

NATO Secretary-General Jaap de Hoop Scheffer has invited Russian President Vladimir Putin to talks with leaders of NATO at their summit in Bucharest in early April. "It made sense in terms of clearing the air... there is a lot to discuss," NATO spokesman told of the reason for inviting Putin, referring to differences with Moscow on issues ranging from Kosovo to the U.S. missile shield plan. (Reuters, 23.01)

NATO chief Jaap de Hoop Scheffer urged Russia to abandon "unhelpful rhetoric" and talk through its differences with the alliance. (Afp, 24.01)

Russia's new ambassador to NATO Dmitry Rogozin warned the alliance against coming up with unpleasant "surprises" if President Vladimir Putin accepts an invitation to the alliance's next summit. Russia strongly opposes the enlargement of NATO to eastern European countries. Rogozin claimed that millions of Ukrainians working in Russia would suffer directly from Ukraine joining NATO, as Kiev would inevitably impose visa restrictions on Russians. (Afp, 24.01)

U.S. Secretary of State Condoleezza Rice indicated Washington's support for Ukraine's bid to join NATO. In a meeting with Ukraine's President Viktor Yushchenko on the sidelines of the World Economic Forum in Davos, Rice discussed internal developments in Ukraine as well as their bid to join the military alliance. Rice also talked about Ukraine's negotiations for entry into the WTO. (Reuters, 23.01)

AJAKIRJANDUS

USA, SUURBRITANNIA

Inglisekeelne meedia kajastas möödunud nädalal kahe maailma suurvõimu, USA ja Venemaa poliitikaelu arenguid. Sellal kui ameeriklased leiavad, et üks ajajärk on nende riigis otsa saamas, tunnetab Venemaa teisel pool maakera üha enam oma jõudu ja võimu. Väikeses Šveitsi mägikülas Davosis kohtusid aga maailma juhtivad tipptegijad iga-aastasel majandusfoorumil, et arutada ühiselt, kuidas koostöö ja innovatsiooni abil elu paremaks muuta.

USA presidendivalimiste käigus selgub, milliste tegelike ohtudega Ameerika silmitsi seisab. Ohud ei tulene mitte poliitilistest erimeelsustest, ebakindlast majanduselust ega sõjaväest, vaid pigem ameeriklaste religioossetest vaadetest. Usuline sallimatus märgistab ühte valimisdebatti teise järel ning islami halvustamine annab tulevikus kardetud tagasilöögi. Võtmesõna “islamifašism” on muutunud vabariiklaste kandidaatide kõnedes peamiseks retoorika võtteks. Nii nendib Mike Huckabee, et islamifašism on Ameerika jaoks kõigi aegade suurim oht. Ka demokraatide poolel võib märgata sarnast suhtumist islamisse. Barack Obamale suunatud küsimus, kas internetis levivad jutud tema islamitaustast vastavad tõele, kõlas süüdistusena milleski eriliselt koledas. Ameeriklaste halvakspanev suhtumine teistesse religioonidesse peale kristluse, eeskätt islamisse, saab neile välispoliitiliselt saatuslikuks, kuna USA tegutseb otseselt Lähis-Ida, Põhja-Aafrika ja Lõuna-Aasia regioonides, kus ainuüksi USA kui sallimatu kristlase kohalviibimine võib süüdata usukonflikti. (James Carroll, IHT, 22.01)

Venemaa praegune riigipea jätab oma järglasele uhke päranduse. Möödunud aastal saavutas Putin oma ametiaja algul püstitatud eesmärgi – taastada Vene riik sellisena, et see võiks taastada oma staatuse suurjõuna väljaspool riigipiire. Tõepoolest, eelmisel aastal mängis Venemaa olulist rolli kõigis konfliktiküsimustes üle maailma: Iraanis, Lähis-Idas, raketitõrje ja energia alal. Seda Venemaad, mille Putin 8 aastat tagasi oma eelkäijalt pärandiks sai, ei saa praegusega võrrelda. Tolleaegset ühiskondliku, majandusliku ja poliitilise kokkuvarisemise äärel olnud mittetoimivat riiki pidasid selle kodanikud läbikukkunuks ning Lääne riigid hakkasid ette kujutama, milline saab olema maailm üldse ilma Vene riigita. Praeguseks on Putin taastanud Vene riigi väärikuse ja suurendanud Venemaa võimu globaalsel tasandil. Venemaa on stabiilne, selle elustandardid tõusevad kiires tempos. Taas on Venemaa kardetud ja austatud välismaal. Taastamise ajajärk on läbi, 2008. aastaga algab uue eesmärgi - moderniseerimise - ajajärk. Muuhulgas tuleb Venemaal parandada sidemeid Läänega, sest üksinda ei suuda riik ajaga kaasas käia. Raha, teadmised ja tehnoloogia tulevad Läänest. (Thomas Graham, Wall Street Journal, 22.01) Kuigi vaid kümmekond aastat tagasi ennustati, et Vene riik võib tulevikus maakaardilt kaduda, on seda täna peaaegu võimatu ette kujutada. Putin on tähtsamaid riigijuhte maailmas ning jääb tõenäoliselt ka pärast märtsikuiseid valimisi Venemaa poliitikasse määravaks jõuks. Maailm ei muretse enam mitte nõrgeneva, vaid tugevneva Venemaa pärast. Võimuladvik muutub aina autoritaarsemaks ning Venemaa narritab üha enam oma naaberriike nagu Eesti, Ukraina ja Gruusia. EL muretseb üha kasvava energiasõltuvuse pärast. Venemaa suurimaks eesmärgiks on läbi aegade olnud saavutada lugupeetud ja võrdse tegija staatus Lääne riikide hulgas ning olla vastu võetud rahvusvahelisse ühiskonda. Venemaa ei lepi kunagi käsutäitja rolliga. (John Thornhill, FT, 23.01)

Mis sunnib 2500 oma ala tipptegijat tööstusest, valitsustest, meediaringkondadest ja rahvusvahelistest organisatsioonidest igal aastal tulema kokku väikesesse Alpi mägikülla Davosi maailma majandusfoorumile? Vastus võib peituda tänavuse foorumi teemas ehk koostöö ja innovatsiooni jõus. Osa maailma vaevavatest suurtest probleemidest nõuavad tihedamat koostööd, nagu näiteks Doha arenguvoor ja rahuprotsess Lähis-Idas. Teiste küsimuste puhul jällegi on määravaks teguriks eelkõige innovaatilisus, näiteks suurte tööstusühiskondade vananemine ja töökohtade loomine arengumaades. Enamik kriitilisi probleeme, nende hulgas kliimamuutused ja tuumarelvade levik, vajavad lahendamiseks võrdselt mõlemat, nii koostööd kui uuenduslikku lähenemist. Praeguses mitmepooluselises maailmas on koostööd ja uuendust siiani alahinnatud ning vaatamata infouputusele ja kiiretele muutustele säilib paradoksaalsel kombel status quo, sest maailmal puudub ühine tulevikuvisioon. Seda visiooni ja veel palju muud tullaksegi Davosi otsima. (Klaus Schwab, IHT, 23.01)

SAKSAMAA, AUSTRIA

Euroopa energiapoliitika ning Venemaa ja Lähis-Ida küsimuste kõrval olid saksakeelses meedias aktuaalsed arutelud Euroopa üldise arengu ja välispoliitika põhisuundade ümber.

Lissaboni lepe, energiapoliitika ning üldisemalt väliskaubanduspoliitika aktuaalsus on taas päevakorrale tõstnud üldisemat laadi diskussiooni Euroopa tuleviku ja erinevate poliitikate teemadel. Kooskõlastatud tegutsemine Venemaa, Hiina või USA suunal, samuti konsensuse saavutamine ELi sisearengu küsimustes on praegu päevakajalisemad kui kunagi varem. Burgtheater Viinis võõrustas 20. jaanuaril projekti „Euroopa jutud” raames tuntud poliitikuid ja majandusspetsialiste, et arutada neid küsimusi tuhandete prominentsete pealtvaatajate silme all. Huvi oli tohutu. Teemaks laiemalt uus maailmakord ja Euroopa roll selles. Üritus algas USA-poolse kiidulauluga Euroopale. Anne-Marie Slaughter - Woodroe Wilsoni Keskuse dekaan Princetoni ülikooli juures – nimetas Euroopa Liitu 21. sajandi mudeliks. Euroopa on võimas, sest ta on sotsiaalselt õiglane, järjepidevalt arenev ning tolerantne. Kuna aga Euroopa vaatleb end läbi 20. sajandi prisma, ei saa ta ise arugi, kuivõrd hästi EL toimib. Joschka Fischer küsis samas, kas ELi senine integratsioonimudel ikka on kõige ratsionaalsem, arvestades Hiina esiletõusu ja Venemaa taastugevnemist. Fischeri arvates senise integratsiooni nivoo ei ole rahuldav, Euroopa ei suuda praegusel kujul maailma asjades võrdväärsena kaasa rääkida, v.a. rahastamise küsimuses. Isegi Kosovo küsimuse lahendamise skeem tuleb USAlt. Mõned lihtsalt ei taha suurt ja tugevat Euroopat, arvab Tšehhi välisminister Karel Schwarzenberg. Ning erinevus ei lähe siin mitte „uue” ja „vana” Euroopa, vaid pigem Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel. Georg Soros kiitis Euroopat kui avatud ühiskonda. Maailm vajavat senisest rohkem Euroopa eestvedavat rolli. USA on oma sõjaliste aktsioonidega võimalusi maha mänginud olla liider. USA küll muudab peagi oma joont, seetõttu EL ei tohiks USA-vastast poliitikat soosima ning häälestama end pigem tõhusamale kaasarääkimisele maailmaküsimuste lahendamisel. Fischer kurtis, et sisepoliitilised otsuseid nagu tööturu või sõja-rahu küsimusi ei saa väljaspool rahvusriike langetada, need on liiga tundlikud. Schwarzenberg aga ennustas, et nii nagu Hitler või Stalin, võivad ka Putini sugused riigijuhid Euroopa ühtsust tagant ergutada. Fischer kiitis Prantsusmaa presidendi Sarcozy kavatsusi olemasolevat lõhet NATO ja ELi vahel ületada, sest eurooplastel on palju muudki peale sõjalise jõu panustada. Arvestades USA rahaliste vahendite kahanemisega välismissioonide osas, tuleb Euroopal ilmselt senisest rohkem panustada nii Afganistanis kui ka mujal. „21. sajandil ei küsi keegi enam Tšehhi või Austria seisukohta, vaid Euroopa seisukohta”, arvab Fischer. „Seetõttu satub EL kindlasti suurtesse kriisidesse, kuid lõppude lõpuks saame kõigega hakkama!” (Christoph Prantner, Der Standard, 21.01)

Euroopa riikidel pole ikka veel realistlikku suhet Hiinasse. Põhjuseks on sisepoliitilised prioriteedid. Majanduslik omakasu inimõiguste kaitsmise arvelt – seda on harrastanud eriti Saksamaa, juba üle neljakümne aasta. Kooskõlas USA lepituspoliitikaga, mille eesmärgiks on juba Nixoni aegadest saadik olnud Taivani kriisist tulenevate ohtude minimeerimine kui ka vastukaalu loomine N. Liidule, on ka Saksamaa järjekindlalt oma Hiina-poliitikat kujundanud. Samas on USA järjekindlalt hoidnud relvastuse ja kõrgtehnoloogia ekspordiboikotti Hiina suhtes. See on loonud olukorra, kus üks või teine tegutsemisviis toob Euroopa jaoks endaga kaasa suhete teravnemise kas Hiina või USAga. Euroopa ülesandeks on hoida tasakaalu oma huvide ning suhete vahel USA ja Hiinaga. Tulevikus läheb kõik vaid keerulisemaks. USA püüab tõusvaid suurvõime üksteise vastu välja mängida ning kontrolli Pärsi lahes, India ookeanis ning Kagu-Aasias säilitada. Vaatamata liidusuhetele Euroopaga sõltub USA suhtumine Euroopasse USA huvidest ja Euroopa välispoliitika vastavusest sellele antud piirkondades. Kuni sõjalisi kriise ei teki, domineerivad USA (ning ka Jaapani) suhetes Hiina (ja ka Venemaaga) majandushuvid, koormatuna tööstusspionaažist ja patendiõiguse rikkumistest. See on USA välispoliitika prioriteet. Alati jääb aga võimalus Taivani või Koreaga seoses tõelise kriisi lahvatamiseks. Euroopa peab õppima Hiinat tõusva majandusvõimuna tõlgendama, et suuta oma huvisid Hiina suhtes paremini defineerida. Huvitaval kombel püüab Venemaa oma huvisid Ida-Euroopas ning USA oma huvisid Lääne-Euroopas maksma panna just nimelt Hiina kaudu. Euroopal on küll aastast 2002 formaalselt „strateegiline” kontseptsioon ühise julgeoleku- ja välispoliitika jaoks, kuid eesmärkide ja prioriteetide seadmisest strateegilis-geopoliitiliste tegevusvõimaluste kontekstis ei saa juttugi olla. Brüsselilt ei saa seda loota, kuid vähemalt Berliin võiks viljeleda realistlikku Hiina-poliitikat, et Euroopa ühiseid huvisid kaitsta ning vastastikku kasulikke sidemeid Hiinaga hoida, niivõrd kui see võimalik on. sidemeid Hiinaga hoida, niivõrd kui see võimalik on. Hiina maailmamajanduslik kaal ja ambitsioonid kasvavad. Euroopa poliitiline kaal muutub küsitavaks, kui ELi kuuluvad partnerriigid ei suuda oma tegevusstrateegiat kooskõlastada – nii Hiina, India, Venemaa kui ka USA suhtes. (Lothar Rühl, FAZ, 22.01)

SKANDINAAVIA

Skandinaavia meedia keskendus Afganistani probleemidele ning laiemale julgeolekutegurite analüüsile, käsitledes ka Euroopa Liidu uut kliimapaketti ja Venemaa presidendivalimisi.

Norra meedias püüti leida vastuseid küsimusele, kuidas peaks Afganistani puhul käituma. Kolonelleitnant Jørn Erik Berntsen osales sotsiaal-vasakpartei Afganistani teemalisel seminaril, kus tema põhisõnumiks oli: „Julgeolekut, üldist arengut ja demokraatlikku juhtimist ei saa eristada”, ehk siis - sõjaline kohalolek on vajalik riigi ülesehitamiseks. (Thomas Spence, Aftenposten, 22.01) Taani Kaitseakadeemia uuringust selgus, et sõja Afganistanis võidavad need, kes suudavad kõige paremini oma sõnumi avalikkuseni viia. Kuna Talibanil on probleeme vastata NATO jõududele samaväärselt vahetus lahingutegevuses, siis on nad valinud terrorirünnakud ja propagandaga. „Talibani infosõda on edukas, NATO ei ole suutnud sellele samaväärselt vastata, see aga õõnestab NATO panust Afganistanis,” võtab kokku uue Afganistani informatsiooni- ja sõnasõja lahinguvälja analüüsi tulemused vanemkonstaabel Thomas Elkjer Nissen Kaitseakadeemiast. Talibani edukust võib seletada asjaoluga, et ta ei huvitu sellest, kas edastab valeinfot ja puhast propagandat või tõde, see käib ka tsiviilelanike kaotuste kohta. Nisseni järgi on Talibani „suur edu” NATO süüdistamine „afgaanide tapmises” ja selle kiires rahvusvahelisse meedia paiskamises. NATO probleem on, et organisatsioon ei suuda Talibani süüdistusi tagasi lükata ning paljastada neid kui valepropagandat enne juhtumi uurimist ja kinnitamist. Tihti võtab päevi ja isegi nädalaid, enne kui NATO on valmis esitama oma versiooni toimunust. Siis on aga juba hilja. „Taliban on oma sõnumiga väljas juba 60 minuti jooksul pärast suuremaid juhtumeid,” toonitab Nissen oma analüüsis. Taliban proovib jõuda ka oma publikuni, eriti Afganistani piiridest väljaspool, läbi Interneti, laadides videoid ülesse nt Youtube-is. Nissen kirjutab veel, et Taliban mõistab NATOst paremini oma kodupublikut, nende kultuuri ja situatsiooni ning legitimeerib oma tegevust Koraanile viidates. (Ole Damkær, Berlingske Tidende, 22.01) Kuigi Talibani agressiivne sõjategevus on nõudnud juba vähemalt viie norralase ja paljude teiste liitlaste elusid, siis kõige rohkem kannatavad afgaanid ise. (Tor Andre Andreassen, Aftenposten, 23.01) Norra kaitseminister Anne-Grete Strøm-Erichsen ei ole otsustanud, kas võtta vastu NATO uus Afganistani-strateegia ettepanek või pakkuda ise midagi uut välja. „Mitte NATO strateegia üksi, vaid kogu strateegia üldse tuleks muuta. Me peame paremini korraldama koostööd sõjalise tegevuse ja tsiviilarengu vahel. Seda kuulsin sõduritelt juba esimesel külaskäigul Meymanehi. Lisaks jutule, et toetame Karzai valitsust peab ka midagi toimuma. Inimesed peavad nägema, et nad saavad paremad koolid, haiglad, teed,” märgib kaitseminister. Strøm-Erichsen leiab, et lisajõudude saatmine ei aita, olulisem on võtta endale tõeline vastutus regioonis. Lisaks panustab Norra Afganistani oma kaitsejõudude väljaõppele. „Meil puuduvad lisajõud, mida Afganistani see aasta saata,” nendib minister. (Thomas Spence, Aftenposten, 24.01) Jan Egeland, Norra Välispoliitika Instituudi direktor pakub Afganistani küsimusele omapoolseid lahendusi. Ta leiab, et ÜRO, kellel on kogemusi tsiviil- ja militaarses riigiehituses, peab sammhaaval võtma üle USA ja NATO tegevuse juhtimise. USA peab tunnistama, et nad ei saa operatsiooni juhtida Pentagonist. Afgaani sõdureid, juriste, politseid, õpetajaid ja bürokraate tuleks rohkem välja õpetada. USA ja NATO riigid peavad kokku leppima ühises narkovastases strateegias ÜRO juhtimise all. (Jan Egeland, Aftenposten, 24.01) Thorbjørn Jagland, Stortingi president, on seisukohal, et Norra peab seisma õlg õla kõrval NATO liitlastega ja mitte õõnestama operatsiooni oma vägede väljatõmbamisega Afganistanist. ÜRO peab tegelema sellega, milles ta veel hea on: koordineerima tsiviil- ja militaarpanust. NATO nõrgestamine muudaks ÜRO nõrgemaks ja maailma olukorra ohtlikumaks. ÜROd tuleb legitiimsuse suurendamiseks reformida. ÜRO Julgeolekunõukogu kaotab rohkem autoriteetsust, kui riigid nagu India või kontinendid nagu Ladina-Ameerika ja Aafrika hoitakse nõukogust väljas. Meie huvides on toetada ELi kui globaalsed jõudu. EL näitab end järjest rohkem globaalse tegurina, kes saab panustada ÜRO tugevnemisse ning USA ja Euroopa vahelise eluliini säilimisse. EL esindab postmodernset koostöövormi, mis võib olla teistele regioonidele inspiratsiooniks. (Thorbjørn Jagland, Dagbladet, 24.01)

Põhjamaade Nõukogu direktor Enestam leiab, et Põhjamaad võiksid teha rohkem koostööd. Euroopa perekond on viimase dekaadi jooksul kiirelt kasvanud. See tähendab meile Põhjamaades nii võimalusi kui ka väljakutseid. Mida suurem on perekond, seda raskem on saavutada lahendusi, mis rahuldaks kõiki. Eriti probleemne on väiksematel liikmetel end maksma panna, suured tihtipeale domineerivad. Seega on loomulik, et tekivad alliansid, partnerlused ja samast loogikast lähtudes võiks rääkida veel süstematiseeritumast Põhjala poliitikast ELi kontekstis. Eeldused kompetentseks, nähtavaks ja edukaks Põhjamaaks on, et me koos valvame ja valmistame end tulevikuks ette, seda nii regionaalses, Euroopa kui ka globaalses plaanis. (Jan-Erik Enestam, Svenska Dagbladet, 24.01)

Uus ELi kliimadirektiiv pakkus kõneainet ka Skandinaaviamaades, kus küsimus on alati oluline olnud. Kui ennustused saavad tõeks, esitatakse Taanile ELi poolt ebarealistlikud taastuvenergia nõuded. Keegi ei kahtle, et võimalikult paljud riigid suunaksid energiakasutuse ümber taastuvatele energiaallikatele. Kuid EL peab oma nõuetes realistlik olema. Praegu arendatakse paljusid alternatiivseid energiaallikad, nt tuule-ja päikeseenergia tehnoloogiat, kuid sellel on ka omad piirid. Valitsus on püstitanud taastuvenergiale kõrged eesmärgid, kuid vastavaid tehnoloogiaid tuleb arendada ja kasutada läbimõeldult. Taani võiks aastaks 2020 saavutada taastuvenergia kasutuses suurema osa kui 32 protsenti. Kui seda nõuet järgitaks kriitikavabalt, viib see Taani maastiku takistamatule täitumisele igas suuruses tuuleveskitega. (Juhtkiri, Jyllands-Posten, 18.01) Taani sai ELi kliimadirektiivis koos Iirimaa ja Luxembourgiga suurima osa heitegaaside vähendamise kohustustest. „Me peame leidma viisi, kuidas sellega toime tulla. CO2 väljalaske vähendamine 20% nõuab suurt panust transpordisektoris,” leiab kliima- ja energiaminister Connie Hedegaard. (Mette Dyrskøt, Jens Thomsen, Børsen, 24.01) Läbi EMÜ on ka Norra kohustatud suures osas järgima ELi kliimadirektiive. Peaminister Stoltenberg leiab, et Norral ja ELil on rahvusvahelises kliimapoliitikas palju huve ja ühiseid eesmärke. ELi kliimadirektiiv annab hea aluse edasiseks koostööks. (Kristin Fredriksen, Dagsavisen, 24.01)

Palju kõneainet tekitas Briti Nõukogu kontorite sulgemine Venemaal ja peatsed presidendivalimised. Siiani on Venemaa saanud, mida on tahtnud. Ta on saavutanud selle, et Suurbritannia, kes on suurim Euroopa investor Vene majandusse, lahkub oma kultuurilise esindusega. Nii EL, USA kui ka Kanada on toetanud Suurbritanniat, ja kuigi toetust on tulnud ka Venemaale, ei ole juhtum muutnud Venemaad atraktiivsemaks investeerimisriigiks või äripartneriks. Venemaa suhtumine peegeldab tõusvat soovi näidata enda tagasitulekut maailmalavale suurjõuna. Sellel on ka siseriiklik tähendus, presidendivalimised on lähenemas. (Heidi Plougsgaard, Niels Jürgensen, Jyllands-Posten, 18.01) Medvedjevil on keeruline ülesanne ees, kui ta tahab võidelda korruptsiooniga ja ehitada Venemaal õigusriiki, nagu ta oma esimeses kõnes presidendikandidaadina ütles. Ta võiks alustada näiteks valimiskampaaniast ja võimuorganitest, kus ta ise sees on, ning ta võiks vene meediale rohkem vabadust lubada. Medvedjev tunnetab seda, mida paljud Venemaast väljaspool on mõistnud: „Modernne, õitsev riik saab eksisteerida vaid vabas informatsioonivoolus, kus mõjuvõimsad ja sõltumatud massimeediumid on oluliseks koostisosaks.” (Kjell Dragnes, Aftenposten, 24.01)

SOOME

Soome ajakirjanduses pälvisid suurt tähelepanu Euroopa Komisjoni kliima- ja energiapoliitika ettepanekud. Ajakiri Suomen Kuvalehti uuris Soome poliitikute Venemaa-suunalisi väljaütlemisi ning leidis, et Venemaa arengute ja Putini suhtes ollakse tolerantsed, järgitakse traditsioonilisi soomestumise põhimõtteid. Mõningast vastukaja leidis ka Rootsi välispoliitika instituudi direktori Tomas Riesi kriitika Soome rahvusvahelise positsiooni suhtes.

EK viimased kliima- ja energiapoliitika ettepanekud esitavad Soome ELi-poliitikale siiani suurima väljakutse. Soome metsatööstuse konkurentsivõime ja rahva elatustase pannakse kaalule, kui Soomele seatakse põhjendamatult suured kohustused. EK otsus taastuvenergia osa suurendamisest ja heitgaaside õhkupaiskamise vähendamisest on halvasti ettevalmistatud. Pole olnud aega, et arvestada rahvuslike erijoontega. Komisjoni otsus soosib Ida- ja Kesk-Euroopa uusi liikmesriike, kus energiatõhusus on madal. Rootsi on taastuvenergia kasutajana esimesel kohal, taastuvenergia osa moodustab 40 protsenti, Läti 35 protsendiga teine ning Soome 28,5 protsendiga kolmas. Soome ja teiste juba taastuvenergiasse panustanud riikide jaoks on taastuvenergia osa lisamine kallim kui riikide jaoks, kes praegu veel energiat tõhusalt ei kasuta. Komisjoni bürokraatia selle loogika alusel aga ilmselt ei tööta. Oluline pole vist ka ELi konkurentsivõime. EL peaks seadma ühe selge eesmärgi: kliimapoliitika. Mitte aga korraldama ideoloogilist kampaaniat taastuvenergia osa suurendamiseks. Soomel on ainulaadne võimalus otsida liitlasi sarnases olukorras olevate, sarnaselt mõtlevate riikide hulgas, et juhtida ELi kliima- ja energiapoliitikat. (Paavo Lipponen, Turun Sanomat, 21.01) EK energia- ja kliimapoliitika arengukava on eranditult tähenduslik. Plaan mõjutab otse ja tugevasti liikmesriikide majandust, nende energiatootmise viise ning Euroopa ettevõtteid. Kui kava toimib, võib selle mõju ulatuda Euroopast väljapoole ja meelitada heitkogustega kauplemise süsteemi ka teisi riike. Arengukava sisaldab rühma alleesmärke, mille üle peeti EKiga tihedalt läbirääkimisi. Soome valitsuse sõnul tehti rohkem lobitööd kui kunagi varem. Kava ajavaru annab ELile võimaluse jälgida muu maailma käitumist. Kui ka riigid väljaspool ELi hakkavad CO2 emissioone vähendama, võib muretumalt üle minna süsteemile, kus kvoote saab osta oksjoni korras. Kui mitte, võib kava uuesti üle vaadata. On selge, et komisjoni plaani elluviimine on kallis nii tööstusele kui ka tarbijale. Tööstuses aga väheneb paketi hind, kui pakett on kallis ka naaberriigile. Mida rohkem selliseid naabreid on, seda mõistlikumaks hind muutub. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 24.01) Soome tööstuse raskekahurvägi kuulutas kõva häälega - kui kallid, rasked ja osalt isegi valed on ELi uued kliimaettepanekud. Metsatööstuse arvates nõrgendavad need konkurentsivõimet, takistamata kliimasoojenemist. Samal ajal kiitis põllumajandustootjate MTK paketti ning Soome keskkonnaministri Kimmo Tiilikaineni hinnangul on Soomele pandud kohustused küll väljakutsuvad, kuid mitte võimatud täita. (Juhtkiri, Kaleva, 24.01) EK kava kohustab Soomet tunduvalt vähendama CO2 emissiooni ning kasutama enam taastuvenergiat. Mitmed aspektid on praegu veel lahtised ning nende üle läbirääkimised jätkuvad. Soome peab 2020. aastaks suurendama taastuvenergia osa praeguselt 28,5 protsendilt 38 protsendini. Selle saavutamine tähendab suuri investeeringuid muuhulgas tuule- ja bioenergiasse. Komisjon lubas jagada tasuta saastekvooti rasketööstusele. Soome peab kindlustama, et ka metsa- ja metallitööstus sellest osa saavad. Muidu võib energiakulukas tööstus Euroopast kolida riikidesse, kus heitkoguste piirangud puuduvad. (Juhtkiri, Kauppalehti, 24.01) Üldiselt mõeldakse, et ELi energiaeesmärkide elluviimiseks kulub rohkelt raha. Ekslik on arvamus, et raha haihtub lihtsalt õhku. See liigub vaid ühest taskust teise. Töökohti ei jää vähemaks, kuid need võivad EList väljapoole liikuda. Majanduse ja tööstuse jätkusuutlikkus eeldabki tarku otsuseid lisada taastuvenergia osa ning vähendada CO2 õhkupaiskamist. ELi energiaprogramm tundub praegu hirmus, kuid pikapeale võib selle järgimine osutuda suureks võimaluseks. Bioenergia tootmise tehnikal ja oskusteabel võib olla tulevikus tohutu eksporditurg. See eeldab muidugi seda, et ka muu maailm liitub kliima kaitsmise programmiga. Positiivseks näiteks on Austraalia, kus lubadus kiita heaks Kyoto protokoll osutus trumbiks, millega eelmisel aastal valimised võideti. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 27.01)

Rootsi välispoliitika instituudi direktor Tomas Ries kritiseerib Soome rahvusvahelist positsiooni, öeldes, et Soome on rahvusvaheliselt kaardilt kadunud. President Martti Ahtisaarit arvestamata on Soome välispoliitiline imidž Riesi hinnangul täielik null. Soome pole pärast 2000. aastat rahvusvahelisel areenil millegagi hakkama saanud. See on seotud Soome välispoliitika juhtide vahetumisega. 2000. aastal lahkus presidenditoolilt Martti Ahtisaari, presidendiks sai Tarja Halonen, ning 2003. aastal vahetas peaminister Paavo Lipponeni välja Matti Vanhanen. Vanhaneni ja Haloneni ajal on Soome olnud Riesi arvates nõrk ELi riik. Soomes peetav arutelu NATO üle seisab aga paigal. „Kõik on juba öeldud. Nüüd tuleb vaid poliitiline otsus vastu võtta,“ ütleb Ries. (Taneli Heikka, Aamulehti, 22.01) Soome välispoliitika instituudi direktor Raimo Väyrynen vaidleb Riesi süüdistustele vastu. „Ries on pettunud, et Soome pole tahtnud NATOga liituda ning et peaminister ega president pole sellest huvitatud,“ põhjendab Väyrynen. „Millega oleks Soome pidanud hakkama saama? Mida oodatakse 5 miljoni elanikuga liikmesriigilt, ühelt 27st ELi liikmest?“ Väyrynen rõhutab, et võitlus rahvuslike huvide eest on praeguses ELis tugev ning möönab, et Soome peaks ELi poliitikas teravamalt esil olema. (Leena Korja-Kaskimäki, Turun Sanomat, 23.01)

Soome poliitiline juhtkond käib Venemaaga ümber siidkindad käes. Demokraatia allakäigust räägitakse vaid vihjamisi. President Vladimir Putin on soometumise parimaid traditsioone järgides tõstetud kriitikast kõrgemale. Juba mitmete aastate jooksul on Soome juhtivpoliitikud järjekindlalt vältinud Putini kritiseerimist isegi kaudselt. Kui Venemaa arengud on andnud põhjust muretsemiseks, siis Putini rolli selles ei nähta. Soome praegune välisminister Ilkka Kanerva ning endine välisminister Erkki Tuomioja on Putinit veidi otsesemalt arvustanud kui teised poliitikud. Paavo Lipponen toetab aga Putinit sellise järjekindlusega, et ei talu isegi teiste kriitikat. Tallinna pronkssõduri teisaldamisest tekkinud kriis Venemaa ja Eesti vahel näitas, et Soomes usuti endiselt Putinisse. Putini mainet ei määrinud isegi see, et Eesti saatkonna juures Moskvas laamendanud noored kuulusid Kremli-meelsesse Naši organisatsiooni. Soome kõrgeim poliitiline juhtkond arvas, et Venemaa välispoliitiline aktiviseerumine oli põhimõtteliselt positiivne. Pole ime, et Soome president Tarja Halonen ning peaminister Matti Vanhanen distantseerusid kaitseminister Jyri Häkämiesi hinnangust, et Soomel pole muid julgeolekuriske peale Venemaa. Nii president kui ka peaminister hingasid kergendatult, kui Putin kuulutas, et valib ise endale järeltulija ning sätib end seejärel peaministritoolile. Vanhaneni arvates on „ainult positiivne, kui Venemaad juhivad isikud, kellega soomlastel on juba pikaajaline suhe.“ (Tuomo Lappalainen, Suomen Kuvalehti, 4/2008)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Ingliskeelne ajakirjandus

Läti välisminister Maris Riekstins leiab, et Venemaa on huvitatud suhete parandamisest Euroopaga, heaks näiteks sellele on Läti. Riekstins selgitas ajaleheintervjuus, et tema silmis on Vene võimud jõudnud veendumusele - nad on huvitatud pragmaatiliste suhete loomisest kõigi Euroopa Liidu liikmesriikidega. Viimase aasta jooksul on Venemaa suhted halvenenud mitme Euroliidu riigiga, eeskätt Suurbritanniaga. Kuid Riekstins usub, et pärast presidendivalimisi olukord muutub. Lätil on õnnestunud säilitada Venemaaga konstruktiivset dialoogi vaatamata Lätis elavate Vene vähemusgruppidega seotud probleemidele ja Nõukogude okupatsiooni tunnistamise üle käivatele vaidlustele. Ka viimasel ajal, mil Eesti langes Venemaalt lähtunud küberrünnakute ohvriks ja ka Leedul on idanaabriga pingelised suhted, on Läti kõigist kolmest Balti riigist kõige paremini suutnud oma suhteid Venemaaga parandada. (Robert Anderson, Financial Times, 21.01)

President Toomas Hendrik Ilves kohtus oma visiidil Gruusiasse opositsiooniliidritega. Gruusia press leidis, et olukord ja arengud Gruusias on Eesti jaoks väga olulised ning Eesti vabariigi president pole mitte Saakashvili ega kellegi teise valitsuse, vaid eelkõige Gruusia rahva sõber. Ilves kutsus opositsiooniliidreid Eestisse külla, et lähemalt arutada valimistega seonduvaid küsimusi. (Financial Channel, 21.01)

Soome ajakirjandus

Eestis elab püsivalt 3159 alla 15-aastast last, kel pole ühegi riigi kodakondsust. ÜRO lapseõiguste konventsiooni järgi on aga igal lapsel vanemate soovist sõltumata õigus kodakondsusele. Eesti kodakondsusameti väitel oleks suurel osal kodakondsuseta lastest õigus mingi riigi kodakondsusele. Kui ühel vanematest pole kodakondsust, teine on aga näiteks Vene või Ukraina kodanik, pärandub see kodakondsus lapsele. Eesti seadused ei luba topeltkodakondsust. Viielapseline Narva perekond Oleksjuk, ema välja arvatud, kuulus pikka aega halli passi omanike hulka ning oli olukorraga rahul. Kui perre sündis neljas laps, polnud Eesti kodakondsusamet enam nõus last isa halli passi sisse kandma. Amet nõudis tõendit, et lastel pole Vene kodakondsust. Vene konsulaat tõendit aga ei väljastanud. Pereema Natalja Oleksjuk, kellel on Vene kodakondsus, otsustas sooritada Eesti kodakondsuseksami, et ka lapsed saaksid Eesti kodakondsuse. Vene kodakondsust Natalja oma lastele ei taha. Natalja Oleksjuki vanemad ning ta ise on sündinud Narvas. Oleksjukide lapsed on juba kolmanda põlve narvakad, kuid passid Saksa-reisiks tuli neil siiski taotleda Vene konsulaadist. „Tundub, et neid lapsi pole siin vaja,“ ütleb Natalja Oleksjuk ning loodab, et kooli lõpetades teevad lapsed nii keele- kui ka kodakondsuseksami. 7-aastane tütar Lubija saab seda teha 8 ning pesamuna Roman 14 aasta pärast. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 22.01)

Küberjulgeolek

Ingliskeelne ajakirjandus

Küberturbefirma Arbor Networks ekspertide sõnul on robotvõrgud ja DDOS-rünnakud üha kiiremini muutumas poliitilisteks relvadeks. Kuigi rünnakud pole veel kahjustanud USA valitsuse arvutisüsteeme, ei tähenda see sugugi, et robotvõrkudel selleks suutlikkust poleks. DDOS-rünnakuid tuleb iga päev tuhandeid ning mõned neist on eriti laiaulatuslikud ja suunatud huvitavatele sihtmärkidele. Tavaliselt kasutatakse DDOS-rünnakuid väljapressimise eesmärgil, kuid võib ka esineda isiklikel põhjustel korraldatud rünnakuid. Mida enam kasvab interneti tähtsus ja osakaal maailmas, seda sagedamini kohtavad eksperdid poliitilistel või majanduslikel kaalutlustel korraldatud rünnakuid. Iga päev jälgitakse tuhandeid rünnakuid, millest umbes 1 protsent on ekspertide jaoks huvipakkuvad või olulised. Märkimisväärseimaks rünnakujuhtumiks peavad eksperdid mullu Eesti arvutivõrkude vastu suunatud küberrünnet, mis tekitas maailmas palju meediakajastust. Eesti riik toimib 98% ulatuses internetis ning kuna tegemist on väikeriigiga, avaldasid rünnakud ka tõsisemat mõju. Huvitavaks faktiks loetakse seda, et enamik Ida-Euroopas toimuvatest küberrünnakutest on hetkel poliitiliselt motiveeritud. (Katherine Walsh, CSO Online, 22.01)

Austria ajakirjandus

Kolonel Walter J. Unger teenis suurtükiväes, enne kui ta e-tõrjeameti juhiks Austria liitvägede siseteenistuses tõusis. Seetõttu kasutab ta ikka jälle võrdlusi oma suurtükiväe aegsest teenistusest. Teise maailma sõja ajal võidi 1000-1500 rauast ühe sihtmärgi pihta lasta, 15% tabamusega. Tänapäeval võib 50000 üheaegset rünnakut üheainsa serveri pihta suunata, ning see lülitub välja. Probleemid tekivad vee- ja gaasivarustusega, mobiilsides ja liikluses. Säärased küberrünnakud pole science-fiction või tegevusvaeguses vaevleva salateenistuja fantaasia vili. Kui Eestis aprillikuus nõukogude mälestusmärk teisaldati, sattusid rünnaku alla esialgu pangad ja ajalehed, seejärel aga valitsusasutuste saidid. Tarbija jaoks on ükskõik, kas rünnak lähtub kriminaalkurjategijatest, terroristidest või teisest riigist. Säärase rünnaku ettevalmistamine kestab umbes 18-24 kuud ning maksab vähem kui ühe keskmise lahingutanki maksumus. Teadus, majandus ja poliitika peaksid siinkohal koostööd tegema, et tulemusi saavutada. (Conrad Seidl, Der Standard, 26.01)

Kultuur

USA ajakirjandus

Jõukast Balti aadlike suguvõsast pärit Sigrid von Bremen Thomas oli üks neist 13 miljonist, kes põgenesid või olid sunnitud põgenema Teise maailmasõja lõpu aegsest Ida-Euroopast. Tema rännakud kulgesid Eestist Poolasse, Ida-Saksamaale, sealt edasi Lääne-Saksamaale ning lõpuks USA-sse. Mälestusteraamatus „Hüvasti Stalin” jutustab ta ilmekas stiilis oma rännakuterohke eluloo, millel ei puudu ka õnnelik lõpp. (Corinna Lothar, Washington Times, 20.01)

Norra ajakirjandus

Sopran Kersti Ala-Murr sai Fredrikstadi valla 2008. aasta kultuuristipendiumi. Kersti rääkis, et kuigi ta on elanud Fredrikstadis alates 1996. aastast, võtab kunstniku karjäärile aluse panemine võõras riigis aega. „Ma ei taha midagi halba Norra kohta öelda, lihtsalt minu muusikažanris on see pigem nii, et võrgustik tekib läbi õpingute.” Kersti Ala-Murri muusikaõpingud said alguse tema sünnilinnas Elvas, sealt läks ta edasi Heino Elleri Muusikakooli Tartus, kus omandas kooridirigendi hariduse. Pärast seda oli loomulik jätkata Eesti Muusikaakadeemias Tallinnas, kus ta tegi eksami klassikalises ja ooperilaulus 2000. aastal. Lisaks on ta õppinud ooperit Saksamaal. Fredrikstadis on Kersti õpingud jätkunud privaatõpetajate Åse Nordmo Løvberg, Kåre Ørnung, Grete Bjerketvedt jt käe all. Hetkel õpib ta magistriõppes Stavangeris professor Elizabeth Norberg-Schulzi käe all ning 2006. aasta sügisest töötab Stavangeri Ülikooli muusika ja tantsu instituudis. Kersti laulis juba neljaselt, kaheksaaastaselt debüteeris ta raadios ning aasta hiljem rahvuslikus televisioonis. 17-aastasena osales ta tuntud lauluvõistluses „Kaks takti ette”. 2008. aasta programm näeb peale USA tuuri ette ooperalavastuse ettevalmistusi Norras. Sellel suvel on plaanis korrata kontserdiseeriat „Summer classic in South-Estonia”. (Geir Løvli, Fredriksstad Blad, 19.01)

Majandus

Soome ajakirjandus

Läänemere-äärsed riigid pole ikka rahul Nord Streami täpsustustega keskkonnamõjude ning gaasitrassi kulgemise kohta. See selgus Rootsi, Taani, Eesti, Poola ja Saksamaa hinnangutest. Mitmed maad pole rahul sellega, et Nord Stream pole kaalunud võimalust, et gaasijuhe kulgeks mööda maismaad. Leedu keskkonnaministeerium tõdeb oma hinnangus, et kuna muid valikuvariante pole välja selgitatud, on võimatu väita, et Nord Streami projekt on optimaalne lahendus. Leedu president Valdas Adamkus ütles, et gaasijuhe peaks kulgema mööda maismaad. Soome kahtleb samuti Nord Streami arvamuses, et merepõhja tasandamine sinna kiviainest lisades ei põhjustaks olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid. Soome poliitikud, vastupidiselt näiteks Rootsi ja Eesti poliitikutele, on gaasijuhtmesse suhtunud enamasti siiski positiivselt ning leidnud, et küsimusi tekitab vaid keskkonna aspekt. Eesti nõuab täpsemat selgitust ka mõjude kohta inimese tervisele ja heaolule. (Minttu Mikkonen, Helsingin Sanomat, 27.01)

Varia

Uudisteagentuurid

The court of Harju district fined the 20-year-old Dmitri Galushkevich 17,500 kroons for organising the disruption of the server for the website of the Reform Party. "There was only one suspect but investigations are continuing (into other hacking offences)," said Gerrit Mäesalu, spokesman of the Northern District's prosecutors' office. (Reuters, 24.01)

Norra ajakirjandus

Joel Lindpere agent pakub, et Ipswich, Stoke ja Wolverhampton on valmis Tromsø IL mängija eest maksma kuskil neli miljonit krooni. Bryan Yeubrey nendib, et Lindperet on tähele pandud mängus Inglismaa vastu, kus ta tegi head tööd. Et Ipswich on otsimas eestlasest mängijat, kes mängib keskkaitsjana vasakul äärel, ei tule üllatusena. Samas ei ole Ipswich veel konkreetset pakkumist teinud. „Tean eelmainitud klubide huvist, kuid ma ei saa muud teha kui mängida võimalikult hästi klubis, kus mul on leping,” ütleb Lindpere. Bendiksen ütleb, et nad kuulavad pakkumise ära, kui see tuleb, lõplik pakkumine on otsustav. Kuid ta kinnitab, et Joel ei ole nende nn müüginimekirjas. Agent Bryan Yeubrey pakub, et Lindpere eest pakutav tasu võib olla 300 000 – 400 000 naela ringis. Lindperel on TIL-is leping 2009. aasta hooajani. TIL maksis eelmisel aasta Lindpere eest umbes pool miljonit, seega võimalus teha head müüki on olemas. (Nils-Jarle Sætre, Benjamin Åsali, Øyvind Sivertsen, Aftenposten, 19.01)

Arthur Kotenko sõlmis kaheaastase lepingu Sandnes Ulfiga. Glimti väravavaht Pavel Londak on kindel, et Sandnes Ulf on teinud Artur Kotenkoga lepingu sõlmimisega targasti. “Ma usun, et Arturil läheb Sandnes Ulfis hästi. Ta on väga hea väravavaht, hea reaktsiooniga, oskab hästi mängu lugeda ja on kiire,” kiidab Londak. Kotenko, kes on esiliigaklubis proovimängudel juba osalenud, on suutnud veenda Sandnes Ulfi juhtkonda, et ta on piisavalt hea võistlemaks Geir Håkon Vallandiga väravavahi kohale. “Tase Norra esiliigas on raasuke kõrgem Eesti omast,” ütleb Londak, kes lahkus 2006. aasta hooaja lõpus Florast Eestis. Kotenko leiab, et klubi on tema jaoks täiuslik ning annab võimaluse end arendada. Rune Bertelseni sõnul on Kotenko puhul tegemist hea rahvusvahelise kogemusega jalgpalluriga, mistõttu ka leping on neile soodne, vaatamata sellele, et Kotenko on üks paremini tasustatud mängijaid klubis. (Olav Rege Olsen, Stavanger Aftenblad, 24.01)

Soome ajakirjandus

Eesti Kirjastuste Liidu eelmise aasta raamatumüügi edetabeli tipus oli oodatavalt Andrus Kivirähki uusim romaan „Mees, kes teadis ussisõnu“. Teisel kohal oli maailma maid tutvustav entsüklopeedia. Edetabelis leidubki kõige rohkem keeleõpikuid ja teatmeteoseid. 1970. aastal sündinud Kivirähk on vaatamata oma eale olnud juba aastaid eestlaste lemmikkirjanik. Polnud üllatus, et kirjaniku eelmisel aastal ilmunud teos tõusis kohe edetabeli tippu. Kivirähk seob oma humoorikates raamatutes eesti rahvapärimuse tänapäeva sündmuste ja isikutega. (Turun Sanomat, 21.01)

Tallinna toll on aasta alguses kinni pidanud 13 soome ravimituristi ja ühe eestlase, kes üritasid riigist välja viia narkootilisi ravimeid. Kui Eesti liitus Schengeni viisaruumiga, muutus ka narkootiliste ravimite Eestist Soome viimise kord. Soomlased tegutsevad aga vana harjumuse kohaselt. Soome tolli andmetel käis eelmisel aastal regulaarselt Eestis narkootilisi ravimeid hankimas 500–600 soomlast. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 23.01)

Tuhanded eestlased kaotavad sel aastal õiguse elada oma üürikorterites. Tegemist on korteritega, mille algsed omanikud lahkusid ühel või teisel põhjusel Eestist pärast 1940. aastat. Korterid on nüüd nende endistele omanikele tagastatud. Oma kodudest lahkuma sunnitud peredest 42 on abi palunud Euroopa Inimõiguste kohtult. Tallinnas on sundüürnikke üle kolme tuhande. Nad on süüdistanud olukorras peamiselt Tallinna linnajuhte, kes pole nende arvates teinud piisavalt, et olukorda lahendada. Linnajuhid on omakorda süüdistanud valitsusi, kes pole sundüürnikele kodude kaotamist piisavalt kompenseerinud. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 24.01)