Nädal välismeedias 10.-16. detsember 2007

AJAKIRJANDUS
USA, Suurbritannia, Saksamaa, Austria, Prantsusmaa, Skandinaavia, Soome

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Schengen, Küberjulgeolek, Majandus, Kultuur, Varia

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED

Euroopa Liit

Siseareng

European leaders to sign landmark EU treaty in Lisbon, hoping it won't then fall foul of the kind of national referendums that sank the constitution it replaces. Like the rejected constitution, the treaty includes plans for a European foreign policy supremo and a more permanent president to replace the cumbersome six-month rotating presidency system. The treaty also cuts the size of the EP and the number of EU decisions which require unanimous support from member states, hence reducing national vetoes. However it drops all references to the EU flag or anthem. Attached to the new treaty is an EU charter of fundamental rights which enshrines the rights of dignity, freedoms, equality, solidarity, citizens' rights and justice, although Britain and Poland are opting out of making that binding. At the EP, Portuguese PM Jose Socrates and the heads of the EU's main institutions signed the charter. After the Lisbon signing each of the 27 member states will have a year to ratify the treaty, if it is to come into force as planned in January 2009. (Afp, 11.12)

Frontiers in east Europe fell away as nine states joined the EU's border-free zone. German Chancellor Angela Merkel, hailed as historic a move seen by many as a final lifting of the old Iron Curtain. The extension of the Schengen zone brought in Poland, Slovakia, Hungary, the Czech Republic, Slovenia, Malta, Latvia, Lithuania and Estonia. The move is expected to boost business and tourism, though some worry about a rise in crime or illegal immigration. "We are very pleased to be able to experience this genuinely historic moment," Merkel said at a ceremony in Zittau on the German border with Poland, noting the borders had caused much suffering in the past. (Reuters, 21.12)

EU will find it harder to monitor illegal migration routes and cross-border crime after nine new countries join its border-free zone. The head of the Frontex border agency, Ilka Laitinen, told that he was concerned by the loss of control at the EU's internal frontiers, not by the expansion of its external limits to the borders of Russia, Ukraine, Belarus and the Balkans. "We lose a very important indicator to follow and analyse paths of illegal migration and cross-border crime in Europe," he said. Laitinen said EU non-member Switzerland could join the zone in November 2008. He also said that Bulgaria and Romania, which became EU members earlier this year, would need to undergo regular security checks before joining the zone. (Reuters, 18.12)

Portugal's PM symbolically handed over the rotating EU presidency to Slovenia at a ceremony to celebrate Slovenia's entry into the border-free Schengen zone. "With this ceremony, we finish the Portuguese presidency," Portugal's Jose Socrates said at the Skofije border crossing between Italy and Slovenia. Portugal officially ends its six-month term as EU president on December 31 and will be succeeded by Slovenia. (Afp, 22.12)

Belgian King Albert reappointed Guy Verhofstadt as PM to head an interim government charged with trying to bridge Belgium's ever-widening linguistic divide. The installation of Verhofstadt's five-party cabinet, set to keep on Didier Reynders as finance minister, will ease but not end a political crisis that began with a parliamentary election. Verhofstadt will stay on until March 23 and seek to draft a budget for 2008, take urgent measures to combat rising fuel and food prices and prepare reforms to devolve more powers to the regions. The coalition deal buys Belgium three months' time, but will not resolve the dispute between Dutch-speaking Flemish parties that demand more control of their economy and French-speakers who resist change. (Reuters, 21.12)

EU environment ministers agreed to impose carbon dioxide emissions curbs on airlines from 2012, but environmentalists and EU lawmakers said the plans did not go far enough. Under the agreement, airlines flying not only within the EU but also to or from the 27 nation bloc will be included in Europe's emissions trading system, like other energy-hungry industries have been since 2005. EU governments will now have to find a compromise with the EP, which had sought an earlier start date of 2011 and also has to approve the plans in a second reading. (Afp, 20.12)

Laienemine

EU leaders agreed to set up a "reflection group" to consider Europe's long-term future, but watered down a French demand that the committee determine how far the bloc should expand. The leaders meeting at a summit in Brussels named former Spanish PM Felipe Gonzalez to lead the review, he will be aided by former Latvian president Vaira Vike-Freiberga and Jorma Ollila, head of Finnish telecommunications giant Nokia. French President Nicolas Sarkozy in July proposed setting up a group of "wise men" to debate where the EU's boundaries should lie and whether Turkey should be included. He said France would not block Turkey's EU membership talks if the group was formed. Under its mandate, the committee would be tasked with anticipating and considering the long-term goals and challenges for Europe to 2030. Among those tasks is "the reinforcement and modernisation of a European model which reconciles economic success and social solidarity," along with considering migration, climate change and the fight against terrorism. Despite the fact that no nation expressed strong support for the project, it could be enough to secure French agreement not to hamper Turkey's membership talks. (Afp, 14.12)

Majandus

EU lawmakers approved the bloc's 2008 budget, earmarking more funds than ever for pro-growth measures and securing cash for the flagship Galileo satellite navigation system. EP set spending at 120,3 billion euro, 5.7 percent more nominally than in 2007. EC said it would be the first time ever that the largest share of the budget will go to measures boosting economic growth and regional aid rather than to the EU's costly farm subsidies, with the largest share going to competitiveness. The budget earmarks 940 million euros for planned satellite navigation system Galileo aimed at competing with the GPS. Agricultural spending, including controversial subsidies for farmers, account for 40 percent. Farm spending will be reviewed in 2008, along with Britain's criticised rebate from Brussels coffers. Spending on foreign aid and external policy initiatives will grow by 10.4 percent to 8.1 billion euros, including 300 million in aid for the Palestinians, 1.4 billion for the Western Balkans countries and 2.3 billion for the world's developing regions. (Reuters, 13.12)

EU fisheries ministers netted a deal to cut reduce fishing quotas next year although environmentalists warned that the cuts did not go far enough to save stocks. The ministers agreed to cut cod quotas by between nine and 18 percent in the North Atlantic, EU's Portuguese presidency said. However, the cod cut is lower than the 25 percent the EC had been seeking initially and falls short of demands from environmentalists alarmed by dwindling stocks. Greenpeace marine policy expert Saskia Richartz slammed the deal, which she said "continues a three-decade long trend of ministerial incompetence that is dragging Europe's seas towards a point of no return. The deal also reduces the number of days fisherman can cast their nets at sea by 10 percent but this only covers cod caught in the Atlantic and so excludes the North Sea. (Afp, 19.12)

A senior adviser to French President Nicolas Sarkozy signalled key faultlines between Paris and EU, describing European competition policy as "perfectly absurd" while calling for reform to European institutions to make them more flexible. Henri Guaino also suggested France would press for reform of the European Central Bank to give political leaders more control of monetary policy, and warned that France would not cut spending or raise taxes to narrow its public finance deficit. On the European Central Bank, Guaino said the bank "could not escape its political environment. The bank cannot live its life outside the European political debate, outside public opinion." France has been a critic of the ECB's interest rate increases in recent years, as well as its policy on the euro, and has argued for more political influence in the bank's decision-making process (Afp, 10.12)

The European Central Bank is worried about inflation in the euro-zone and stands ready to counter it if necessary, ECB president Jean-Claude Trichet said. Inflation risks are clearly oriented higher, Trichet told, and the ECB was ready to counter such pressure, normally by raising interest rates. The ECB's current key interest rate stands at 4.0 percent. Trichet warned that a greater threat was posed by the possibility that wages would increase, a so-called second round effect, as people were squeezed by higher consumer prices. (Afp, 19.12)

Välis- ja julgeolekupoliitika

Europe's trade chief rejected claims by some African leaders that their continent had spurned new EU trade deals and vowed to stick to an end-of-year deadline before the imposition of tariffs. The EU is pressing the African, Caribbean and Pacific (ACP) group of former colonies to agree EPA deals by Dec. 31. That is when the WTO has said the EU's long-standing preferential trade arrangements with the ACP should be brought into line with WTO rules. So far the EC has initialled interim EPAs, covering trade in goods, with about a dozen African and Indian Ocean countries - out of a total of nearly 50 ACP countries in the region - plus Papua New Guinea and Fiji in the Pacific. Talks are continuing with several African countries such as Ghana, Namibia and Cameroon, which are not LDCs and stand to see exports such as cocoa, tropical fruit, beef, fish and bananas hurt by EU tariffs from Jan. 1, and with the Caribbean region. The Netherlands proposed that non-LDC countries should be granted a few months more for negotiations if they have no deal by then, or that export duties charged from Jan. 1 be refunded once a deal was done, a diplomat said. But Mandelson said such proposals were "totally unrealistic" and would undermine the position of countries which have already signed up in the eyes of domestic lobbies (Afp, 10.12)

Serb PM Vojislav Kostunica warned the EU that sending a supervisory mission to the breakaway province of Kosovo could damage relations with Serbia. Serbia "emphatically rejects in advance an unlawful decision on the arrival of an EU mission" and "expects the EU to respect its stance that a EU mission cannot come to its territory, Kosovo, without a new Security Council resolution," he said. The EU is preparing to deploy a 1,600-strong police and justice mission to Kosovo. Serb rhetoric hardened in the run-up to a Dec. 10 deadline for a negotiated deal on Kosovo's fate. Albanian leaders said they would start talks with US and EU on declaring independence, likely in early 2008. Washington regards Kosovo independence as the only option for stability in the Balkans. The EU also seems to be edging to a common position that would allow the bloc to take over supervision of the province. Kosovo has been run by the UN since 1999. Serbia insists only the UN may determine Kosovo's future and has relied on Russia, a veto holder in the Security Council, to block UN recognition. Analysts say the Kosovo issue has paralysed the Serb coalition government and is hurting the country's bid to join the EU, a process already delayed by Belgrade's failure to arrest war crime suspects from the wars of the 1990s. (Reuters, 11.12)

French President Nicolas Sarkozy said France could boost its presence in Afghanistan to help the Afghan army and police. "The top contribution for the French troops is to help the training and building of an Afghan army, an Afghan police, to assist in the creation of an Afghan administration, an Afghan judiciary," Sarkozy said. "What is certain is that we have not wanted to give the signal of departure, that would have been a despicable signal at a time when one sees the ravages inflicted by terrorism in the world," Sarkozy said. Sarkozy said a decision on French troop numbers was due in the next few weeks. (Reuters, 22.12)

Austria's defence minister criticised the EU for delaying a peacekeeping mission to Chad because it could not find helicopters for the operation. "It is a sign of incompetence on the part of the EU that the start of such an important mission is being dragged on because of ten helicopters," Minister Norbert Darabos told. "If the EU is serious about its role as crisis manager, then ten helicopters should not in fact be a problem," he added. (Afp, 22.12)

NATO, Julgeolek

Estonia, Latvia and Lithuania will cooperate to buy grenade-launcher ammunition, the latest chapter in the three NATO-aligned states’ drive to buy common or interoperable arms and military equipment. The $20 million contract to deliver grenade-launcher ammunition, which will be used on Saab-made Carl Gustaf grenade launchers, was awarded to Saab Bofors Dynamics (SBD). The supply contract runs from 2008 to 2011. “The governments of Lithuania, Estonia and Latvia are already talking about the potential for cooperating in the purchase of fighters,” said Karie Sundstrom, a defense analyst here. “This is part of a level of ambition where all three nations would like to take over responsibility for the policing of their airspace from NATO by 2015, or even earlier.” (DefenseNews.com, 10.12)

Norway took over a NATO mission patrolling the skies of the three Baltic states bordering Russia, the Lithuanian defence ministry said. Norwegian pilots will patrol the air space of the alliance's new members using four F-16 fighters deployed at the Zokniai air base in northern Lithuania. Some 60 members of the Norwegian military will be deployed at the base, the ministry said. This is Norway's second time as head of the security mission which it took over Friday from the Portuguese military. Earlier this year, the three countries asked NATO to extend the air patrol mission until 2018. The current patrol agreement runs out next year. (Afp, 14.12)

Afghan and NATO forces seized the Taliban stronghold of Musa Qala, a symbolic victory for the Afghan government and its Western backers, but one which may do little to stop the insurgents from carrying out attacks. Musa Qala, in the southern province of Helmand, was the only big town held by the Taliban and took on symbolic importance after the insurgents seized it in February. "Musa Qala is freed. Our troops are now inside the town and the bazaar. The Taliban fled in four directions," Afghan Defence Ministry spokesman Zahir Azimi told a news conference in Kabul. Musa Qala also became the major centre for processing heroin in a province that produces nearly half the world's crop of its raw material, opium. Thousands of British and US forces began the offensive, opening the way for Afghan troops to capture the town centre, a milestone operation for the fledgling Afghan National Army and one of the biggest it has so far conducted. "We have inflicted heavy casualties during the operation” Azimi said, but added three Helmand districts were still under Taliban control. (Reuters, 11.12)

Countries with troops deployed in southern Afghanistan agreed on the need to build on military gains by boosting reconstruction and improving the lives of Afghans. Following an eight-nation meeting, hosted by Britain's Defence Secretary Des Browne, top U.S. officials were upbeat about recent successes, including the recapture of Musa Qala from the Taliban, but said progress had to be broadened. (Reuters, 14.12)

NATO Secretary-General Jaap de Hoop Scheffer said he hoped Japan would assume a bigger role in the reconstruction of Afghanistan, including possibly taking part in a NATO-led security mission. De Hoop Scheffer also stressed the importance of a separate naval mission in the region, adding NATO was closely watching whether Japan would resume its participation, halted by domestic political conflict. "I would hope that Japan... has not yet reached the limits of its possibilities in the political sense of participating in the ISAF operation in Afghanistan," he told a think-tank forum, referring to the ISAF fighting Afghanistan's former Taliban rulers. (Reuters, 13.12)

Serbia has promised NATO it would not use force against Kosovo if the breakaway province carried out a vow to declare independence early next year. Admiral Mark Fitzgerald, NATO's Naples-based southern commander, told reporters he received the pledge during a visit to Belgrade. NATO has patrolled Kosovo since it bombed Serbia for nearly 3 months in 1999 to force the withdrawal of Serb forces accused of atrocities in a war against separatist albanian guerrillas in the province. "Right now we have enough forces on the ground to protect the people of Kosovo," said Fitzgerald. But he said there were "potential flashpoints in the north" of the province, where minority Serbs are concentrated. The NATO-led peacekeeping force KFOR, currently some 16,000 troops, would adjust its strength as necessary, he said. (Reuters, 13.12)

Britain handed over security in Basra province to Iraqi forces, effectively marking the end of nearly five years of British control of southern Iraq. Thousands of Iraqi police and troops paraded along the embankment of the country's second-biggest city in the largest show of Iraqi military force since the days of Saddam Hussein. Control of Basra will be the biggest test yet of Iraq's ability to keep the peace without troops from the US or its main ally. With Iraq's second-largest city, only major port and nearly all its oil exports, Basra is far more populous, wealthier and more strategically located than any of the other eight of Iraq's 18 provinces previously placed under formal Iraqi control. The British commander, Major-General Graham Binns, said Iraqi security forces had "proved that they are capable"…"I came to rid Basra of its enemies but I now formally hand Basra back to its friends," said Binns, who also led the force that captured the city from Saddam Hussein's troops in 2003. (Reuters, 16.12)

AJAKIRJANDUS

USA, SUURBRITANNIA

Nii USA kui ka Briti ajakirjandus kajastasid kõige enam Venemaal toimuvat. Pärast pikki spekulatsioone uue presidendikandidaadi suhtes äratas Dmitri Medvedjevi esilekerkimine paljudes uusi lootusi, et Venemaa võib saada endale kevadeks liberaalsete vaadetega demokraatliku juhi. Teised jällegi jäävad esialgu ettevaatlikult äraootavale seisukohale, seda enam, et Medvedjev on avaldanud soovi näha peaministri kohal Putinit ennast. See tähendaks aga, et tegelikult ei muutu Venemaal peale märtsikuiseid valimisi sisuliselt midagi. Endiselt oli aktuaalne Kosovo küsimust. Briti meedia tähelepanu keskendus lisaks sellele ELi-Aafrika tippkohtumisele Lissabonis, mida kokkuvõttes peeti farsiks.

Presidendikandidaadiks esitatud 42-aastast juristi haridusega asepeaministrit Dmitri Medvedjevit tuntakse kui liberaalsete, läänemeelsete vaadetega erudeeritud inimest, kellel puudub KGB-ga seotud minevik. Samas võlgneb ta tänu oma senise poliitilise karjääri eest Putinile. Seda kinnistab ka Putini enda lubadus, et Medvedjev kindlustab presidendiks saades järjepidevuse. (Juhtkiri, Wall Street Journal, 11.12) Medvedjev annaks Venemaale võimaluse alustada poliitilise liberaliseerimise ja demokratiseerimise kursiga ning Läänele võimaluse parandada suhteid Moskvaga. (Andreas Umland, Washington Post, 11.12) Lääs sai veidi aega pärast Medvedjevi kandidatuuri väljakuulutamist spekuleerida Putini edasise võimu haardeulatuse üle, kui Medvedjev teatas juba päev hiljem, et soovib presidendiks valituks osutudes näha Putinit peaministri kohal. Vene kommentaatorid teatasid seepeale kohe, et venelased ihkavad stabiilsust ja Putinit kaugelt enam kui demokraatiat ning nad said selle, mida soovisid. Medvedjev on poliitikas suhteliselt nõrk figuur, kellel puudub iseseisev võimubaas, mistõttu võib eeldada, et Putin jätkab tegeliku võimu kontrollimist ka pärast märtsikuiseid presidendivalimisi. Optimistlikumalt meelestatud loodavad, et naftatuludega kaasneva jõukuse kõrval on Venemaal siiski säilinud tugev alus, millele saaks rajada tõeliselt demokraatliku riigi, ning et just Medvedjev võiks olla õige mees seda tegema. (Juhtkiri, New York Times, 12.12) Medvedjevi tõusmine presidendi kohale on ülimalt tõenäoline. Enamiku venelaste arvates on see hea, sest nende meelest kuulub Vene riigi taastamise ja majanduskasvu au ainuüksi Putinile, kelle võimuletulekust saadik aastal 2000 on tavalise vene kodaniku käsi paremini käinud kui iial varem. Kaotused demokraatias on rahva silmis olnud hädavajalikud ohverdused stabiilsuse ja arengu nimel. Tegelikult on kõik vastupidi. Venemaa ei tunnista, et Putiniga alanud autokraatiaajastu ei põhjustanud majanduskasvu, vaid pigem pärssis igasuguseid positiivseid arenguid. Pensionid on küll kõrged ja valitsuse palgad kasvavad, kuid rahvas vaevleb alkoholiprobleemide, sagenevate mõrvade ja kasvava suremuse käes. Autokraatia on põhjustanud korruptsiooni ja aeglustanud nii kodumaiseid kui ka välisinvesteeringuid. Kui Medvedjev tõepoolest kavatseb presidendina Venemaa majanduskasvu toetada ja riiki pikemas perspektiivis taas üles ehitada, peab ta vabastama Venemaa Putini autokraatsest pärandusest. (Michael McFaul, Kathryn Stoner-Weiss, IHT, 14.12)

Möödus ÜRO peasekretäri poolt määratud tähtaeg, mil Venemaa ja lääneriigid peaksid saavutama kokkulepe Kosovo tuleviku osas. EL ja USA olid valmis provintsi iseseisvumist tunnustama ja hakkama vastu Venemaale ja Serbiale, kes ei ole Kosovo iseseisvusega nõus. Venemaa välisminister hoiatas, et iseseisvumine võib vallandada ahelreaktsiooni, mis puudutab mitte ainult Balkani riike, vaid ka kaugemaid maid. Briti välisminister hoiatas, et diplomaatiline sõnasõda võib lõpuks välja viia tõelise sõjani, ning küsimusele, kas pingete kasvades võib Kosovos minna vaja lisavägesid, vastas ta jaatavalt. Ainsa ELi riigina polnud 10. detsembriks Kosovo iseseisvust valmis tunnustama Küpros, kellel on endal aastatepikkuseid probleeme saareriigi ühtsuse säilitamisega. Kosovo liidrid lubasid koheselt alustada konsultatsioone oma rahvusvaheliste partneritega iseseisvuse väljakuulutamise küsimuses. Eesmärk on saavutada iseseisvus 2008. aasta alguses. (Harry de Quetteville, Bruno Waterfield, Daily Telegraph, 11.12) Spekulatsioonid Kosovo tuleviku osas näevad ette kolme võimalikku arengukäiku. Kõige vähem peetakse tõenäoliseks ummikseisu jätkumist, kuna nii USA kui ka EL on võtnud nõuks olukorrale lahendus leida. Vähetõenäoline on ka sõja puhkemine, sest Kosovos paiknevad NATO väed. Kõige tõenäolisemaks peetakse rahu jaluleseadmist, sest enamik serblasi ja Kosovo albaanlased soovivad asjaga viimaks ometi ühele poole saada. (Juhtkiri, Daily Telegraph, 11.12)

Nädalavahetusel Lissabonis toimunud Euroopa Liidu ja Aafrika tippkohtumisel viibis teiste hulgas Zimbabwe president Robert Mugabe, kelle osalemist märgiti kui Zimbabwe diplomaatia võitu. Mugabet, kelle ametiaega iseloomustavad ulatuslikud inimõiguste rikkumised ja majanduse kokkuvarisemine, ei tahetud algul üldse tippkohtumisele lubada, ent see oleks kaasa toonud Aafrika riigijuhtide üldise boikoti. Siiski oleks EL pidanud osalejatele meelde tuletama, et Aafrika sõltub Euroopast nii kaubanduse kui välisabi osas kaugelt rohkem kui Euroopa vajab Aafrikat. Mugabe osalemise tõttu ei soostunud tippkohtumisele sõitma Briti ja Tšehhi peaministrid. Saksamaa kantsler Merkel hoiatas, et praegune olukord Zimbabwes kahjustab uue Aafrika imagot. (Marian L. Tupy, Wall Street Journal, 11.12) Tüli Mugabe osalemise pärast suutis üksnes varjata teisi lahkhelisid kahe kontinendi vahelistes suhetes. Neist tõsiseimaks kujunes kaubandusalaste reeglite alase kokkuleppe luhtumine. (Bronwen Maddox, The Times, 11.12)

SAKSAMAA, AUSTRIA

Võimumängud Venemaal ning Euroopa Liidu ja Aafrika riikide tippkohtumine, samuti Euroopa reformileppega seonduv ning Bali kliimakonverents olid vaadeldava nädala põhiteemadeks saksakeelses ajakirjanduses.

Dmitri Medvedjevile omistatakse Putini lähikondlaste seas harvaesinevat iseloomujoont – heasüdamlikkust. Kummaline tähelepanek tehti Jeltsini matustel - Gorbatšov olla saanud seal kõige sõbralikumalt suhelda just Medvedjeviga, ülejäänud seltskond justkui ignoreeris endist N. Liidu riigipead. Presidendikandidaat sündis siis, kui Medvedjev läbi kogu Venemaa reisis ning „rahvuslike projektide” raames naftarahasid sotsiaalprojektideks jagas. Erinevalt oma konkurendist Sergej Ivanovist pole Medvedjev mõõgatäristamise ja läänevastase retoorikaga silma paistnud. Pealegi, ta enda sõnade kohaselt, ei hoolivat ta põrmugi Venemaal leiutatud „suveräänsest demokraatiast”. (Daniel Brössler, SZ, 11.12) Tähtsaim küsimus on praegu, kas Medvedjev lepib talle eraldatud rolliga - etendada isakese Putini asevalitsejat. Tal pole küll salateenistuste või luureorganite koolitust, kuid Venemaa energeetikamajanduse reprivatiseerimise ja tsentraliseerimise puhul mängis ta üht keskset rolli. Putin läheb välja riskile. See poleks esimene kord ajaloos, kui mõni sonnyboy oma õpetajast ja juhist emantsipeerub. Jeltsini poolt installeeritud Putin ise on sellest parim näide. (Josef Kirchengast, Der Standard, 11.12) Erinevalt teistest presidendikandidaatidest pole Medvedjev päevagi kõrgemal positsioonil töötanud kui tema protežee Putin. Tänu oma poliitilise karjääri eest võlgneb ta täielikult Putinile. Medvedjev käitub tasakaalukalt, väldib järsku tooni, ta on end näidanud perfektse administreerijana. Putin on tema puhul otsustanud n-ö lähijuhtimise kasuks (pärast valimisi peaministrina). Medvedjev pole mitte üksnes lojaalne, vaid ka nõrk. Tohutus riigiaparaadis pole tal omi „pataljone”. Juhul kui eksperiment Medvedjeviga ebaõnnestub, võib Putin taas Kremli peremeheks hakata. See, et Vene politoloogid ja poliitikud üksteise võidu Putini otsusele Medvedjev kandidaadiks esitada kiidulaulu laulsid, oli üsna ootuspärane. Tallalakkumine on viimastel kuudel aga eriti jälestusväärsed mõõtmed omandanud. Putin õigustab kõike „stabiilsusega”, see on kujunenud võlusõnaks, mis peaks suu lukku panema kriitikutel nii sise- kui ka välismaal. Venemaa tragöödiaks on, et Putin pole loonud jätkusuutlikke struktuure, kogu „stabiilsus” sõltub ühest ainsast persoonist – Putinist. (Daniel Brössler, SZ, 12.12) Putin mängib riskantset kahe võimukeskusega mängu. Kavala malekäiguna näiv otsus järeltulijast ja peaministriametist võib lõppeda kodusõjalaadse olukorraga, nagu see juhtus 1990. aastatel. Medvedjevi näol tuleb võimule mees, kes küll nõukogude ajal sündinud, kuid kogu oma teadliku tööelu pärast N. Liidu lagunemist elanud. Ehkki ta peab Putinit oma vanemaks vennaks, saab põnev olema, kuidas tulevane võimuduo tegelikkuses toimima hakkab. Ebastabiilsust tõotavaks faktoriks on küsimus, kas Medvedjevil õnnestub Kremli klanni oma võimuses hoida, distsiplineerida, või mitte. (Jens Hartmann, Die Welt, 12.12) Medvedjev on Putini vana sõber, temast pole justkui mingit ohtu karta. Kuid alahinnata Medvedjevit oleks viga. Tal on kindlad veendumused ja ideed. Putini „suveräänse demokraatia” kontseptsiooni ei pea ta miskiks. Erinevalt konkurendist Sergej Ivanovist, kes tegeles läinud aastal tähtsate üldmajanduslike küsimustega, oli Medvedjevi prioriteediks sotsiaalküsimused. Medvedjev teab, et kasvav sotsiaalne ebavõrdsus ning demograafiline kriis võivad kogu süsteemile ja riigile tervikuna hävitavalt mõjuda. Samas viis ta ellu Kremli agressiivset energeetikapoliitika liini. Lohutuseks võib öelda, et Medvedjev tunnistab siiski vajadust ka Gazprom kunagi privatiseerida, sest riik pole alati just parim peremees. Kuid Venemaa praeguse sõltuvuse juures gaasi- ja naftaekspordist pole selline erastamine veel mõeldav. Saksa ettevõtjad, kes on Medvedjeviga kokku puutunud, teavad rääkida, et mehel on oma pea otsas ning ta pole pelgalt käsutäitja. Välispoliitilistes küsimustes pole Medvedjev seni silma torganud. Tema tuntuim ülesastumine leidis aset Davosi majandusfoorumil, kus ta end liberaalse tegelasena esitles. Erinevalt teistest juhtkonnale lähedalseisvatest isikutest ei kasuta ta konfrontatiivset retoorikat lääne suhtes. Mõned Moskva kommentaatorid pühitsevad „intelligentsija tagasipöördumist” võimu juurde, arvestades Medvedjevi päritolu ja tausta. (Thomas Wiede, Handelsblatt, 12.12) Medvedjev teab, et tee tippu kulgeb läbi tutvuste ja kuuletumise. Kellel pole (hundi) karjajuhi omadusi, peab tingimusteta kuuletuma. Samas võib temast kujuneda vaenutsevate poolte (konservatiivse ja liberaalse) leppimise garant. Ilmaasjata peetakse teda läänes ühemõtteliselt liberaaliks. Majanduses on ta pooldanud igatahes riigile allutatud kontserne ja nende rahaallikaid. Medvedjevi eesmärgiks pole mitte lääne arengumudel, vaid pigem Hiina tee. Poliitilisi vabadusi lubatakse just nii palju, kui seda majanduslikus mõttes hädavajalikuks peetakse. (Elke Windisch, Der Tagesspiegel, 16.12)

PRANTSUSMAA

Segadust ja emotsioone kutsus Prantsuse meedias esile Liibüa riigipea kolonel Moamer Kadhafi visiit. Lahkarvamused visiidi asjus algasid president Sarkozy ja tema ministrite vahel juba enne visiidi algust. Kadhafi ei olnud küll riigivisiidil, kuid vastuvõtt meenutas seda igati: vestlused ministritega, president leidis aega külalisega kohtumiseks koguni kahel korral. Välisminister Kouchner seevastu teatas, et boikoteerib Kadhafi auks korraldatavat õhtusööki. (Liberation, 10.12) Visiidi programm on ülisalajane ja selle üksikasju ei ole võimalik kusagilt teada saada. Le Monde toimetus pöördus informatsiooni saamiseks Välisministeeriumisse, kust nad saadeti otse presidendi juurde. President Sarkozy saatis ajakirjanikud tagasi Välisministeeriumisse. Liibüa saatkond vaikis sootuks. Visiit tekitab kõmu ja nurinat. Tõenäoliselt oli Kadhafi külaskäik Bulgaaria meedikute vabastamise üheks tingimuseks. (Pierre Moscovici, Le Monde, 9.12)

Ajalehetoimetoimetuses toimus elav arutelu – mis peaks olema lehe esikaanelugu? Kas Lissaboni leppe sõlmimine? Kuid see ei tekita ju ühiskonnas mingit debatti! Sellest ei räägita, sest lepe ei sisalda sisult olulisi sätteid, see on pelgalt “institutsionaalne”. Otsustati, et lepe saab olema esikaanel veebruaris, ratifitseerimise ajal. Euroopa Liidu reformilepe sisaldab mitusada lehekülge teksti, lisaks protokollid. Kas see ongi lubatud “lihtsustatud lepe”? Nagu ütles suvel tabavalt Valery Giscard d´Estaing Euroopa Parlamendis: kosmeetilised muutused Põhiseaduses kiidetakse heaks selleks, et lepet tervikuna oleks lihtsam “alla neelata”. Näib, et iga hinna eest püütakse vältida avalikku arutelu. Belgia välisminister Karel de Gucht nentis: Konstitutsioonileppe eesmärk oli olla loetav, käesoleva leppe eesmärk aga on olla mitteloetav. Kui esimene oli arusaadav, siis praegune pigem hägus ja ebaselge. Artikli autorid kutsuvad avalikkust üles laiemale debatile kogu Euroopas, eesmärgiga tagada demokraatlike põhimõtete ja solidaarsuse võidukäik. Leppe ratifitseerimiseks peaks kõikides EL liikmesriikides toimuma referendumid. (Claude Debons jt, Liberation, 13.12) Missugune riik ratifitseerib esimesena reformileppe? Prantsusmaa teeks hea meelega otsa lahti. Sellega loodetakse vabaneda “halva õpilase” kuulsusest, mis tekkis ärast 2005. aastal läbikukkunud referendumit. Kuid poolakatelgi mõlgub meeles sama mõte. Nemad soovivad parandada euroskeptiku Kaczynski loodud negatiivset pilti Poolast. Vastavalt oma Põhiseadusele peab vaid Iirimaa panema leppe referendumile. Teistes riikides on ebaõnnestumise risk väiksem – nendes peaks leppe kinnitama üksnes parlament. (Jean Quatremer, Liberation, 14.12)

SKANDINAAVIA

Tähelepanu all olid seekord maailma kliimakonverents, Euroopa Liidu reformileping ning Kosovo küsimus.

Kliimakonverentsi edu takerdub Norra ja Taani arvates Hinna, USA ja arengumaade tegevusetuse taha. Uued suurjõud Aasias – Hiina ja India – on ÜRO kliimakonverentsil tugeva surve all. Austraalia leiab, et arengumaad peavad võtma kindlaid vastutusi kasvuhoonegaaside vähendamisel, kui soovime, et ülemaailmne kokkulepe toimiks. Taani kliima- ja energiaminister Connie Hedegaard kohtus Austraalia uue kliimaministri Penny Wongiga. Hedgaard on andnud vihjeid, mis ei erine palju Austraalia positsioonist. Neilt kahelt naiselt on oodata olulisi poliitilisi samme ülemaailmse kliimakokkuleppe vallas, mida soovitakse paika panna Kopenhaagenis 2009. aastal. (Claus Kragh, Berlingske Tidende, 12.12) „USA ja Hiina hoiavad võtit kokkuleppe edasiarendamiseks,” ütleb Norra peaminister Jens Stoltenberg, kes on jätkuvalt optimistlik. „Usun, et saame läbirääkimistel valmis „teekaardiga” Kopenhaageniks. Olen pessimistlikum selle suhtes, kuivõrd konkreetselt väljendab teekaart riikide kohustusi. Jätkuvalt on palju riike, kes ei taha end siduda.” Jens Stoltenberg lisab, et rikkad peavad küll maksma, aga arengumaad peavad olema valmis kokkulepet heaks kiitma. „Ilma USA ja Hiina heakskiiduta ei ole lepe eriti tulemuslik, kuna nende kahe riigi heitekogus on 40% kogu maailma omast,” ütles Stoltenberg. (Thorsten Hanssen, Adresseavisen, 14.12)

Taani ajakirjanduses kritiseeriti peaministrit Anders Fogh Rasmusseni selle eest, et ta ELi reformileppe rahvahääletusele panemata jättis. Praeguseks on Taanis valdav arusaam, et ELi koostöö on Taanile vajalik. Rahvahääletusest loobumisega loobutakse võimalusest üldrahvalikuks debatiks, mis võiks kinnistada inimeste positiivset suhtumist ELi. Seetõttu oleks kasulik panna reformileping rahvahääletusele. Viimased arvamusuuringud näitavad, et 42% taanlastest vastaksid „Jah”, ainult 17 % on otseselt vastu ning ülejäänud 41% ei ole veel otsustanud. Peaministrile jääb üksnes öelda: ära karda rahvast! (Juhtkiri, Jyllands-Posten, 11.12) Operatsioon õnnestus, aga patsient suri. See on parim väljend, kirjeldamaks Lissaboni tippkohtumist. Operatsioon, mis õnnestus, on Merkeli initsiatiiv eemaldada faktiline sisu põhiseadusest. Patsient, kes suri, oli liit, Euroopa Liit, millele Maastrichti leping 1992. aastal aluse pani. Liidu eelduseks on, et riigid tegutsevad ümbritseva maailma suhtes ühtsena. Alles siis saame rääkida liidust. (Erik Holm, Politiken, 11.12)

Ükskõik, milline mudel valitakse Kosovo iseseisvumiseks, on sellel tohutud tagajärjed. Kosovo on ÜRO administratsiooni all olnud alates 1999 aastast. Selline olukord ei saanud igavesti kesta. Kosovo iseseisvuse püsimist garanteerib üksnes ELi liikmestaatus. Sarnane pakkumine tuleks teha ka Serbiale. ÜROl põhinev lahendus oleks olnud parim, kuid seni kui Venemaa seda blokeerib, paistab taoline lahendus olevat võimatu. Seega on praegu oluline, et EL püsiks ühtsena. Kosovo asub Euroopas ja ei aita, kui EL veel üks kord palub USAlt abi, et lahendada enda tagaõues asuvat probleemi. (Juhtkiri, Jyllands-Posten, 11.12) Serblaste ja Kosovo albaanlaste vahel on olukord pingeline. Serbia rahvuslaste poolelt ähvardatakse uue sõjaga, samas kui mõõdukad jõud lepivad blokaadi kehtestamisega. Kosovo albaanlastest juhid ütlevad, et nad võivad oodata iseseisvuse kuulutamisega kuni järgmise aastani, aga et tahavad seda teha iga hinna eest. Kosovo küsimus on keeruline. Kui Kosovo albaanlased saavad sõltumatuse ilma, et nad saavutaksid kokkulepet serblastega, võib see viia ebastabiilse kasvuni piirkonnas. On äärmiselt oluline leida lahendus, millega kõik osapooled elada saaksid. (Juhtkiri, Dagbladet, 12.12)

SOOME

Soome ajakirjanduses leidis laialdast kajastamist Venemaa president Vladimir Putini avaldus selle kohta, keda soovib ta näha oma järglasena presidenditoolil. Kommenteeriti ka Soome Välispoliitika Instituudi koostatud NATO-raportit ning ELi reformileppega seonduvat.

Venemaa president Vladimir Putin ei jäänud ootama võimupartei Ühtse Venemaa kongressi, vaid tegi juba nädal enne seda teatavaks, kes on tema ja ühtlasi ka partei kandidaat järgmise aasta presidendivalimistel. Venemaa järgmiseks riigipeaks peaks saama asepeaminister, Gazpromi juht Dmitri Medvedjev. Kui Putin ei kavatse talve jooksul meelt muuta, võib Medvedjevit pidada valimiste iseenesest mõistetavaks võitjaks. Pärast parlamendivalimisi arvati, et Putin valib endale mõne tugeva järeltulija (asepeaminister Sergei Ivanovi), tõmbudes ise tagaplaanile nõuandjarolli, või nõrga järeltulija (peaminister Viktor Zubkovi), säilitades ülima võimu ning siirdudes mõne aja möödudes ehk tagasi presidenditoolile. Medvedjev asetub oma kahe kolleegi vahepeale. Ta on majandusmees, kel pole teatavasti luureorganisatsiooni tausta. Kui Venemaa põhiseadust kõvasti ei muudeta, saab Medvedjev presidendina tugeva positsiooni ja suure võimu. Kui Putin säilitab ainult mitteametliku, duumavalimistel saadud moraalse võimupositsiooni, tekib poliitiliselt ebastabiilne ja õiguslikus mõttes üsna raske kaksikvõimu olukord. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 11.12) Ainult Putin teab, miks ta langetas otsuse Medvedjevi kasuks. Venemaa sisepoliitikas on nüüd kaks olulist muutujat: presidendi positsioon ja Putini positsioon. Kui Putin laseb end peaministriks valida, saab Venemaa tugeva peaministri. Putin võib endale välja mõelda ka mingi muu ametikoha, millelt tagasipöördumine kasvõi presidendikski on võimalik, väärikas ja lihtne. Medvedjev on olnud Putinile lojaalne teener. Selleks oleks vaja tõsist meelemuutust, revolutsiooni või isatappu, kui teener tõepoolest oma isanda kingadesse hüppaks. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 11.12) Medvedjevit peetakse Putinile väga lojaalseks, kuid oma soosikus ei saa täiesti kindel olla isegi Putin. Ning see on Putini probleem. Venemaa presidendil on palju võimu ja Putin teab oma kogemusest, kui kerge on presidendil vabastada ametist peaminister. Kui Putin peab oma sõna, et põhiseadust ühe inimese pärast ei muudeta, oleks peaministri ametist vabastamine kerge ka siis, kui president on Medvedjev ja peaminister Putin. Siis tekiks risk, et Putin ei jäägi maailma mällu tugeva presidendina, vaid hoopis ametist vabastatud peaministrina. (Susanna Niinivaara, Helsingin Sanomat, 12.12) On täiesti võimalik, et Medvedjev ei püsi presidendiametis eriti pikka aega. Venemaal osatakse tekitada kriisiolukordi, mille varjus võidakse rahva toetus võita ükskõik millise otsuse taha. Poleks suur üllatus, kui Medvedjev satuks mõne taolise kriisi keskele ning äkki vajataks kogenud presidenti. Raske on ette kujutada, et suhteliselt noor ja heas vormis Vladimir Putin oleks rahul kohaga Gazpromi nõukogus; vähenõudlikuks jääks ilmselt ka peaministrikoht. (Juhtkiri, Etelä-Suomen Sanomat, 12.12)

Soome Välispoliitika Instituut (Upi) avalikustas NATO-raporti, mille põhjal peaks tekkima arutelu, kas Soome peaks NATOga liituma või mitte. Soome peaks saama NATO liikmeks vaid siis, kui on valmis kaitsma teisi liikmesriike välisrünnakute vastu. Raporti tekst tervikuna on NATO suhtes ettevaatlikult positiivne, andes ülevaate NATO arengust ja Soome-NATO sidemetest. NATOle kui kaitsealliansile ei ole Upi arvates tekkimas alternatiivi. Euroopa ühine sõjaline kaitse on organiseeritud ikkagi ainult NATO kaudu. (Kari Huhta, Helsingin Sanomat, 12.12) Venemaa ja NATO suhted on pingelised ennekõike NATO laienemisperspektiivi tõttu. Oma suurriigi positsiooni taastav Venemaa on selles suhtes loomulikult tundlik. Soome poliitikud peavad võtma seisukoha, kas Venemaa suurriigi rolli taastamine on hea põhjus NATO-liikmesuse taotlemiseks või on see hea põhjus püsida väljaspool sõjalise liidu täisliikmelisust. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 12.12) Soome NATO-liikmelisus ärritaks paratamatult Venemaad, kes võib oma ärrituse demonstreerimiseks läbi viia piiratud sõjalisi toiminguid Soome piiri lähedal, arvatakse Upi raportis. See oleks aga ajutine. Soome saab nüüd NATOst rääkida nii palju, et küll saab. Jutuga aga asi piirdubki, sest lõpptulemus on juba teada. Praegune valitsus ei hakka taotlema liikmelisust NATO-s. Igaks juhuks ütles omapoolse „ei” ka president Tarja Halonen: NATOga liitumine polevat põhjendatud. (Juhtkiri, Etelä-Suomen Sanomat, 12.12) Parima killu viskas välisminister Ilkka Kanerva, kes võrdles välisministeeriumi tehtavat NATO-raportit reisijuhiga. Nüüd on ilmavalgust näinud Upi reisijuht NATO-turismireisist huvitatutele. Tule ja koge enneolematuid elamusi maal, merel ja õhus superhinnaga. Samas ei õhuta Upi reisijuht NATO-reisi ette võtma; see ei anna otsest nõu reisisihtkohta reisimiseks, samuti jääb lahtiseks reisi hind. (Anita Simola, Aamulehti, 12.12) Soome oma arengud ning NATO suured muutused pole ikkagi suutnud kõigutada soomlaste negatiivset suhtumist organisatsiooni. Selline keskkond on takistanud avatud arutelu NATO teemal. Upi raport ütleb tabavalt, et kui soomlaste jaoks pole rünnak Istanbuli, Washingtoni või Tallinna vastu nii oluline, et kohe appi tõtata, siis ei peaks Soome NATOga liituma. Samas ei ole ka NATOga mitteliitunud Soomel põhjust teistelt abi oodata. Kuigi Soome otsustab oma julgeolekuküsimuste üle iseseisvalt, on siinkohal oluline Venemaa roll. Tähelepanu väärib arvamus, et Venemaa jaoks pole Soome liitumine NATOga nii oluline kui seda oli N. Liidu endiste satelliitriikide ja Baltimaade liitumine alliansiga. (Juhtkiri, Kaleva, 13.12; Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 13.12)

Lissabonis allkirjastati ELi reformileping. Kohtumise ametlik sõnum kõlab: Lissaboni leping on suur võit. Lepingu sisu on 95 protsendi ulatuses sama kui kahel korral tagasi lükatud põhiseadusleppe oma. Sellest ei või aga valjusti kõnelda. Tõde on ebameeldiv euroskeptilistele riikidele ja eriti Suurbritannia valitsusele. Võib muidugi väita, et lepingu jõuga läbisurumine on kõigi huvides: otsuste tegemine muutub efektiivsemaks, kodanikele lisandub põhiõigusi. Väga demokraatlik see aga ei ole. (Annamari Sipilä. Helsingin Sanomat, 13.12) Reformilepe muudab ELi praegusi toimimismehhanisme. Eesistumisaeg muutub pikemaks, väheneb komisjoni volinike arv, kasvab EP liikmete arv ning EL saab endale kõrge välispoliitilise esindaja. Otsuseid hakatakse enam langetama kvalifitseeritud häälteenamuse põhjal. Samal ajal tõuseb selgelt EP ja ka rahvuslike parlamentide mõjuvõim otsuste tegemisel. Hea kui otsustetegemine muutub dünaamilisemaks ning liikmesriikide toetus otsustele kasvab. Uuenduste taga on tungiv vajadus süvendada laiemat integreerumist ELis ning suurendada ELi mõjuvõimu maailma majanduses ja poliitikas. EL ei eksisteeri enda olemasolu pärast, ELilt oodatakse tulemusi. (Juhtkiri, Kauppalehti, 13.12) ELi suur väljakutse on seletada iseendale ja eelkõige oma kodanikele, mis on liidu olemasolu mõte ning tulevikusuunad. EL peab leidma oma piirid nii geograafilises kui ka koostöö süvendamise mõttes. Liit ei saa laieneda lõpmatuseni, kuigi uusi kandidaatriike leiduks kindlasti. (Heikki Aittokoski, Annamari Sipilä, Helsingin Sanomat, 14.12) ELil on viimane aeg hakata tegelema tõeliste asjadega, selle asemel et liidusiseselt jageleda võimu, organiseerimise ja lepingute üle. ELil on tugev põhi, millest lähtuda: siseturg, euro, Schengen, samuti ühine välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika. Oluline on, et äsjaloodud mõttekoda keskenduks pikaajalistele väljakutsetele, mitte praeguste juhtide tegemistele. EL vajab kiiresti uusi tuuli ja säravaid ideid. EL vajab ka juhte, kel on julgust mõelda arvestamata rahvuslikke piire ja valimisperioode. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 14.12)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Ingliskeelne ajakirjandus

Balti riigid teevad koostööd eesmärgiga osta ühiselt relvi ja sõjaväevarustust. Mõnede julgeolekuekspertide arvates on see samm seotud pikaajalise plaaniga luua Baltikumi-ülene maa-, mere- ja õhuüksus, mis tegutseks eraldi iga Balti riigi rahvuslikest kaitsejõududest. Eesti, Läti ja Leedu sõlmisid 20 miljoni dollarilise hankelepingu Rootsi firmaga Saab Bofors Dynamics, hankelepinguga varustatakse Balti riike laskemoonaga aastatel 2008-2011. (Gerard O´Dwyer, Defense News, 10.12)

Vene vähemuse probleem puudutab erineval määral kõiki kolme Balti riiki. Paljude põlisbaltlaste jaoks tähendavad siinsed venelased 50 aastat kestnud julma okupatsiooniaja soovimatut jääknähtust. Vastuolud Venemaaga nafta ja maagaasi osas ning hiljutine tüli Vene allveelaevadele juurdepääsu võimaldamise üle Eesti vetesse pole samuti olukorrale soodsalt mõjunud. Vene keelt rääkiva elanikkonna seas võtab aga maad pahameelne vastureaktsioon seoses aprillirahutustes osalemises süüdistatava nelja mehe kohtuasjaga. Kuigi venelased moodustavad Eesti elanikkonnast pea kolmandiku, on nende siinne olukord põhjustanud teravat kriitikat nii ÜRO, Euroopa Nõukogu kui ka Amnesty International poolt. Range keeleseaduse tõttu puuduvad tänavapildist venekeelsed tänavasildid, vene elanikkonna hulgas valitsev tööpuudus on poole kõrgem eestlaste tööpuuduse määrast, Eestis kinnipeetavatest moodustavad venelased tervelt 58%, 80% HIV kandjatest on venelased… Amnesty International on väitnud, et siinsed venelased võivad eesti keele vähese oskamise pärast töö kaotada. Lätis on olukord sarnane. Vaid Leedus on vene vähemuse jaoks elu leebem, Leedu vähemusrahvaste seadusi peetakse kogu Baltikumi kõige liberaalsemateks. Paljud loodavad, et aja jooksul pinged kaovad. Probleem seisneb aga selles, et ühiskond viskab vanema generatsiooni venelased kolikambrisse ning ignoreerib fakti, et mitte kõik vene noored ei soovi käest lasta oma emakeelt ja rahvuspärandit. (Chris Schüler, The Independent, 14.12)

Skandinaavia ajakirjandus

Venemaa on Vladimir Putini võimul oleku ajal demokraatiast eemaldunud. Austust inimõiguste suhtes on vähenenud ning võtnud tooni ümbritseva maailma suhtes on agressiivne. Rootsi jaoks on selline areng ebameeldivaks meeldetuletuseks sellest, kui kiiresti võivad tingimused meie lähiümbruskonnas halvemaks muutuda. V.Putini eemaldumine Jeltsini demokraatiaprojektist on mõjutanud negatiivselt mitme ELi riigi turvalisust. Üheks näiteks on Vene gaasipoliitika Just tutvustati analüüsi, mis kirjeldas 2007. aasta kevadel Eestis toimunud IT-rünnakut. Rootsil on topelt-põhjust õppida Eesti kogemusest. Esmalt näitab mainitudülevaade, et me oleme sellise rünnaku suhtes haavatavad, kuna meil puuduvad reglemendid ja kogemus sellise suurusega IT-rünnakuga toimetulekuks. Teisalt on kevadised juhtumised ebameeldivaks näiteks sellest, kui kiiresti konflikt Venemaaga võib eskaleeruda. V.Putini Venemaal on toon väikeriikide vastu teravnenud vastavalt sellele, kuidas austus inimõiguste vastu on vähenenud. Tänane „valimine” tugevdab seda trendi. (Juhtkiri, Dagens Nyheter, 02.12) Putin on Venemaal populaarne, mistõttu oleks tema partei võinud võita ka ausamate võtetega. Kuid võit pidi olema totaalne, et hoida Putinit võimu juures. Eilne valimine oli demokraatliku valimise paroodia. Kuidas reageerib sellele Lääs? Pärast sellist valimisvõitlust ei vääri Putin Lääneriikide austust. Lääneriigid peaksid kaaluma Venemaa ja Euroopa Nõukogu suhete katkestamist, kui nad tahavad olla demokratlik klubi. Nad peaksid ka kaaluma ka, rikka demokraatide klubi, mis täna kannab nime G8 muutmist G7-ks. Kui Lääs ei võta kindlat seisukohta selle ajaloolise valimismanipulatsiooni kohta, viskavad nad mudaga meie endi demokraatiat ja petavad venelasi, kes hellitavad lootust oma demokraatlikust riigist. (Juhtkiri, Politiken, 02.12) Juhtkiri Aftenpostenis lisab, et ebademokraatlike meetodite kasutamine valimistel näitab Vene juhtkonna ebakindlust stabiilsuse kestvuse ja rahva toetuse suhtes. Valimised ei muuda Kremli suunda ega vähenda juhtkonna ebakindlust. See on kurb. Tugev, rahulik ja demokraatlik Venemaa on eelistatum kui tugev, ebakindel ja autoritaarne Venemaa. (Juhtkiri, Aftenposten, 02.12)

Soome ajakirjandus

Eestlaste reaktsioonid Venemaa president Vladimir Putini pakutud presidendikandidaat Dmitri Medvedjevile on ettevaatlikult positiivsed. Välispoliitika instituudi direktori Andres Kasekampi hinnangul oli Medvedjevi valik positiivne, võrreldes teiste variantidega - kaitseminister Sergei Ivanovi ja peaminister Viktor Zubkoviga. Kasekamp usub, et probleemid Eesti-Vene suhetes püsivad uue presidendi ajalgi, kuid kui tuleb uus ja noor inimene, tekib alati mingisugune lootus. Eesti jaoks oleks Kasekampi arvates olulisim, et Medvedjev keskenduks sõjalise jõu rõhutamise asemel majandussuhetele. Kasekamp usub, et Medvedjev peab WTO-liikmelisust olulisemaks kui Putin. (Kai Juvakka, Aamulehti, 13.12)

Schengen

Uudisteagentuurid

Of all the EU's thousands of Eastern European communities, not one is looking forward to passport-free travel more than a small and divided town on the border of Estonia and Latvia. Joining the Schengen common visa zone is the next step toward a closer community for the divided town of Valka in Latvia and Valga in Estonia, Valka's Mayor Unda Ozolina told. Valka, with a population of over 7,000 people, and Valga, with a population of over 15,000, used to make up the town of Walk. It was given that name by German crusaders in the Middle Ages, and kept it through centuries of Russian imperial rule. Since then the border has come and gone. In 1940, the Soviet Union annexed Estonia and Latvia, abolishing the two countries as independent states and bulldozing the checkpoints between them. When the two states regained their independence in 1991, the border crossings went back up again, and now, almost 17 years on, young people in Valka and Valga cannot even imagine a life without border controls, Ozolina said. On December 21, the fence and the twin towns' passport controls are set to vanish entirely as Estonia and Latvia, together with seven other new EU members, join the Schengen common visa space. In recent years, the two towns have cooperated in areas of education and cultural exchange. But the cultural differences between the Baltic Latvians and the more Scandinavian Estonians remain - and the accession will not solve all the problems between them. Even after Schengen entry, emergency vehicles still won't be able to cross the border, Valga's mayor Ivar Unt said. Instead, Valka's residents might be taken to the Latvian town of Valmiera several kilometers away instead of to the nearby Valga hospital. But in spite of the difficulties of providing services literally on the border, the two mayors plan to host a celebration welcoming the historic event for both countries. As the border barriers swing open, officials from both sides of the border plan to hold a joint parade along the full, international length of Raina street - celebrating the moment when the three check points between the two towns became history. (dpa, 12.12)

Estonia, Latvia and Lithuania's membership of Europe's borderless Schengen zone is a bonus for hundreds of thousands of ethnic Russians, many of them "non-citizens". For Baltic-resident Russians the change is largely symbolic, because they have since January 2007 enjoyed similar free-travel rules to those gained by Estonian, Latvian and Lithuanian citizens when the countries joined the EU, although they do not have the same right to work in other EU member states. An individual member state's entry ban on "undesirable" foreigners applies across Schengen. That may become a tool for Estonia, which over the past year has banned a string of young pro-Kremlin activists who came from Russia to protest against a decision to shift a Soviet-era war memorial from the centre of Tallinn to a military cemetery. Under Schengen rules, a ban on entering Estonia would also stop activists from Russia from taking sun-kissed holidays in Spain or Portugal and that could prove a turn-off for would-be protesters. (Afp, 21.12)

Küberjulgeolek

Ingliskeelne ajakirjandus

Kaitseminister Jaak Aaviksoo külastas novembri lõpul Washingtonis asuvat Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskust (Center for Strategic and International Studies), kus pidas ettekande küberjulgeoleku teemadel. Tänases maailmas on klassikalistele maa, õhu ja mere dimensioonidele lisandunud küberruumiks nimetatav dimensioon, ning tõenäosus, et ka sõjapidamine kolib üsna varsti sellesse uude mõõtmesse üle, kasvab Aaviksoo sõnul pidevalt. Küberrünnakud, mis suunati käesoleva aasta kevadel Eesti arvutisüsteemide vastu, kujutasid endast Eesti jaoks reaalset ohtu ning on praeguseks üle maailma tuntuks saanud esimese koordineeritud laiaulatusliku küberründena ühe riigi poolt teise riigi vastu. Aaviksoo toonitas oma kõnes teadlikkuse tõstmise vajadust küberohtude suhtes ning kutsus Euroopat ja selle liitlasi üles pakkuma kaitset küberrünnakute eest, kaasates sellealasesse tegevusse nii avalikku kui ka erasektorit. (William Jackson, Government Computer News, 10.12)

Küberriik Eesti on tänu kevadistele küberrünnakutele viimaste kuude jooksul maailmas tuntust kogunud küberjulgeoleku alaste kogemuste poolest. Küberrünnakute korraldajad võisid küll seada endale eesmärgiks väikeriigil jalgealuse tuliseks kõrvetamise, ent tegid Eesti selle asemel hoopis üheks juhtivaks küberturberiigiks maailmas. USA ametnike sõnul olevat Eesti infotehnoloogid kevadiste rünnakutega isegi paremini hakkama saanud kui seda oleks sarnases olukorras suutnud Ühendriigid. Eesti on olnud infotehnoloogia arengu osas eesrindlik: aastal 2005 kasutas Eesti esimese riigina maailmas internetihääletust, 2006. aasta alguseks olid enam kui 355 valitsusasutust ühinenud kodanikuportaaliga x-tee, 95% pangatehingutest sooritatakse internetis, üliõpilastele laekub teave eksamihinnetest SMS-iga ning mobiilne parkimine on igapäevane nähtus. Hiljuti avas oma uksed Eesti virtuaalne saatkond ning NATO kavatseb lähitulevikus rajada Eestisse küberkaitsekeskuse. Maailm ootab Eestilt peagi juba uusi arendusi küberturbe alal. (Mike Collier, Transitions Online, 14.12)

Kultuur

Ingliskeelne ajakirjandus

Rahvusliku iseseisvusele saab tihti saatuslikuks riigi geograafiline asend. Väravana Euroopa ja Venemaa vahel paiknev Eesti on sajandeid pidanud olema sissetungijate uksematiks ning tõrges võõrustaja okupantidele. James ja Maureen Tusty film “Laulev revolutsioon” viib vaataja retkele läbi viimase aastasaja, natside okupeeritud Eestist Nõukogude Liitu kuuluvasse Eestisse ja sealt iseseisva väikeriigi tekkeni. Filmi keskseks kujundiks on eestlaste laulupidude traditsioon, millest Lääs on kuulnud kui kummalisest sadade tuhandete inimeste ühislaulmisest, ent mis tegelikkuses hoidis Eesti rahva kokkukuuluvustunnet alal läbi maailmasõdade ja okupatsiooniaja, aitas vastu panna rahvuslikkuse mahasurumise ja hävitamise katsetele ning andis tähenduse siitkandi vanarahva tarkusele: “Kes kannatab, see kaua elab”. Tusty´de film pakub vaatajale nii ajaloolist kui ka meelelahutuslikku ainest, filmi põhiväärtuse annavad tosinkonna inimese sõnavõtud, kes kõik on ühel või teisel moel Eesti lähiajaloo suuremate pööretega otseselt seotud olnud. “Laulev revolutsioon” äratab vaatajas mõtteid sellest, et kultuur ja kodakondsus on omavahel ehk lähedasemates suhetes kui me arvata võime. (Bruce Bennett, The New York Sun, 14.12)

Laulev revolutsioon on kui muusika vabaduse kõrvadele. Film paneb mõtlema igaühe enda kohustuste üle riigi ees. USA-l on uskumatult vedanud, et ükski võõrvõim pole kunagi otseselt üritanud teda vallutada ega anastada. Ilma laulutraditsioonideta oleks Eesti võinud ehk siiani olla endiselt Vene piirikindluseks, ent tänu laulvale revolutsioonile on temast saanud uhke ja edukas demokraatlik riik. See tõestab, et võim jääb alati sinna, kust ta alguse saab – rahva sekka. (Bill Gibron, Pop Matters, 14.12)

Majandus

Uudisteagentuurid

Estonian MPs pass 2008 budget with 1.3 percent GDP surplus. Fifty-five members of Estonia's 101-seat parliament gave the final green light for the centre-right administration's financial plans for next year. The government of PM Andrus Ansip expects state revenues to increase by 25 percent in 2008, reaching 96.3 billion kroons (6.15 billion euros). Although Estonia is poised to cut income tax from 22 percent to 21 percent in January, the state expects to recoup funds thanks to rises in excise duties on tobacco and alcohol that the country agreed when it joined the EU. State expenditures next year are meanwhile also set to rise by 25 percent to 93.6 billion kroons (5.98 billion euros), owing to increases in welfare payments, pensions and health service costs. Next year, Estonian authorities said, GDP is expected to grow by 5.2 percent compared with 2007. Estonia has been grappling with rising inflation in recent months. Estonian authorities have said that average annual inflation is likely to hit 6.1 percent this year, and to peak at 7.4 percent in 2008. (Afp, 12.12)

Ingliskeelne ajakirjandus

Ehkki uudiste pealkirjad teatavad üha sagedamini Balti riikide võitlusest inflatsiooniga, võib ulatuslik tööjõupuudus kujutada endast uue ohuna Baltikumi pikaajalistele majandusperspektiividele palju tõsisemat väljakutset. Ühinemist Euroopa Liiduga tervitasid eestlased, lätlased ja leedukad aastal 2004 kui reisimis- ja töötamisvabaduse saabumist, ent sellest ajast saadik on paljud pakkinud oma kohvrid ja suundunud Läände, jättes endast maha töökäte puuduses vaevlevad tööstusharud nagu ehitus, põllumajandus ja teenindus. Tulemuseks on olukord, kus vabu kohti saabub täitma tööjõud Ukrainast, Valgevenest, Bulgaariast, Kesk-Aasiast ja Venemaalt. Väljaränne on vähendanud konkurentsi töökohtadele sel määral, et tööandjad on hakanud kasutama lausa meeleheitlikke võtteid uute töökäte värbamiseks. Näiteks Leedus tõusis vabade töökohtade arv aastal 2005 üheainsa aastaga 8000-lt 20 000-ni. Paljud ettevõtted üritavad konkurentidelt töölisi üle võita. Kodumaale jäänud töölised võivad aga uute töökohtade suhtes valivalt käituda ega tunne vajadust ühele töökohale kauaks pidama jääda, vaid liiguvad ruttu parematele jahimaadele. Ettevõtted, kellel ei õnnestu kodumaalt töölisi leida, pöörduvad välistööjõu poole. Näiteks Lätis oli 2007. aasta esimese kümne kuu jooksul registreeritud võõrtööliste arv 4000, mida on poole rohkem kui terve eelmise aasta jooksul registreerunute arv kokku. Demograafilised muutused halvendavad olukorda veelgi. Nii nagu Läänes, nii kahaneb elanikkond ka kõigis kolmes Balti riigis. Negatiivset iivet ei aita eriti leevendada ka üha paranev tervishoiusüsteem ega sotsiaalse turvalisuse kasv. Eestis on tööjõupuudus väiksem kui Lätis ja Leedus, osalt seetõttu, et Eesti on juba käivitanud tõhusa süsteemi lühiajalise tööloa taotlejate registreerimiseks ja töötlemiseks. Tööluba saavad taotleda ainult oskustöölised, nagu näiteks Ukrainast pärit laevaehitajate kogukond Tallinnas. Eesti tööjõust moodustavad välismaale tööle suundunud vaid 3%, mida on tunduvalt vähem kui Läti 10% ja Leedu 15%. Võõrtööjõu sissetoomise asemel panustab Eesti uurimis- ja arendustegevusse, mille tunnistuseks on Teadmistepõhise Eesti arengukava pikendamine viie aasta võrra. Majanduse alustaladena leiavad Eestis kõige enam toetust infotehnoloogia, biomeditsiin ja materjalitehnoloogia. (Mike Collier, The Baltic Times, 10.12)

Prantsusmaa ajakirjandus

Juba mitu aastat kestnud kohtuvaidlus ametiühingute ja Viking Line vahel on jõudnud lõpule. ITF (International Transport Workers Federation) koondab 600 transporditöötajate ametiühingut 140 riigist. ITFi peakorter asub Londonis. Viking Line on Soome reisiparvlaeva operaator, kellele kuulub ka Soome lipu all sõitev laev Rosella. Rosella meeskond kuulub FSUsse (Finnish Seamen s Union), mis omakorda kuulub ITFi. 2003. aasta oktoobris otsustas Viking Line viia parvlaeva Rosella Eesti lipu alla, mis võimaldaks hoida kokku kulusid, komplekteerides meeskonna madalapalgalistest eestlastest. ELi seadused annavad aga firmadele õiguse tegutseda ükskõik millises ELi liikmesriigis. FSU oli Rosella Eesti lipu alla viimise vastu. Soome ametiühingu palvel saatis ITF 2003.aastal laiali ringkirja teatades, et FSUl on õigus kollektiivläbirääkimisteks ja kutsus üles oma liikmeid Viking Line´juhtkonnaga läbirääkimistesse mitte astuma. Vastasel korral võivad järgneda sanktsioonid ja ITFst väljaheitmine. Sellega võeti Viking Linelt võimalus suhelda eestipoolse ametiühinguga. FSU ähvardas ka streigiga, Viking Line lubas peatada laeva ümberregistreerimise plaanid kuni 2005. aasta veebruarini. Seejärel pöördus laevaoperaator Inglismaa kohtu pole, nõudes ITFi ringkirja tühistamist ja firma vaba liikumise õiguse aktsepteerimist. Liikumisvabaduse piiramise kohta esitati ka apellatsioonikaebus. Mitu aastat kestnud ja kirgi kütnud kohtuvaidlus jõudis otsapidi Euroopa Kohtusse. Põhimõtteliseks küsimuseks on: kas kõrgepalgalisi töötajaid esindavad ametiühingud võivad streikida, nõudes firma jäämist asukohariiki? Euroopa Kohus tegi detsembri alguses teatavaks põhimõttelise otsuse, öeldes, et ametiühingu streik on lubatud vaid juhul, kui sellega kaitstakse oma töötajate huve ja kui muud meetodid ei ole tulemusi andnud. Streik on lubatud siis, kui kardetakse koondamisi või töötingimuste olulist halvenemist muutuste tagajärjel. (Rafaele Rivais, Le Monde, 13.12.2007, S.V., La Libre, 13.12.2007)

Soome ajakirjandus

Inflatsioon tõusis Eestis novembris 9,1 protsendini, oktoobris oli see veel „vaid“ 8,5 protsenti. Inflatsioon on Eestis praegu 9 aasta kiireim. Majanduskasv on Balti riikides siiani kiire olnud, kuid nüüd on see näidanud jahtumise märke. Kallis nafta ning toiduainete hinnatõus maailmaturul suurendavad inflatsioonisurvet Balti riikides. Peagi võib olla järg krooni devalveerimise käes. (Antti Lampinen, Taloussanomat, 8.12) On põhjust kahelda Eesti majanduse võimsuses. Eesti sai jalad alla umbes kümme aastat tagasi. Seda imetleti Soomes kadedusega. Nüüd kardame me aga Eesti majanduse kokkuvarisemist. (Juhtkiri, Aamulehti, 10.12)

„Eesti Nokia on lihtne maksusüsteem ja madal tulumaks,“ väitis Andrus Ansip Turus viibides. „Eestil on võimalus globaalses majanduskonkurentsis võitjaks tulla,“ kinnitas Ansip. Eesti arengul on mitu saladust. Esiteks turu avamine välisettevõtetele, teiseks avatud suhtumine infotehnoloogiatesse, lisaks maksusüsteem, kiiresti läbiviidud erastamine ning konservatiivne makromajanduspoliitika. (Jari Heino, Turun Sanomat, 13.12)

Varia

Uudisteagentuurid

West Yorkshire detectives have swooped in Estonia in a bid to break up an international jewellery raid gang. Officers have interviewed six suspects believed to be part of a gang based in the capital Tallinn that jets off to jobs from the Baltic state using budget airlines. Six suspects – all Estonians – were arrested by officers from the UK and the Estonian police's organised crime unit. Deectives investigating three high-value armed raids on Berry's jewellers in Albion Street – in August 2005, April 2006 and February this year – suspected that the gang originated from Estonia and that the mastermind was based in Tallinn. The same gang is also believed to have carried out raids in York, Blackpool, Manchester, London, Cambridge and Wolverhampton. Police have also established links with raids in Germany, Sweden, Finland and Italy. The gang's haul is estimated to run into millions of pounds amassed through 100 robberies.The team would now be submitting a file to the Crown Prosecution Service who would decide whether to seek a European arrest warrant to bring the suspects back to the UK to face trial. He told the YEP: "We are delighted with the co-operation we have received from the Estonian authorities. While in Estonia, officers from the UK took the fingerprints and DNA of the suspects which they will compare to forensic evidence from the scenes of crime in England. That will form a crucial part in helping the CPS decide whether to seek a European Arrest Warrant. (Yorkshire Evening Post, 12.12; Blackpool Gazette, 12.12)

Prantsusmaa ajakirjandus

16 aasta eest taasiseseisvunud maa, Euroopa e-valitsemise tšempion Eesti avas Silicon Valleys oma “saatkonna”. Pidulik sündmus toimus 30. novembril, mil Eesti peaminister Andrus Ansip avas seal Enterprise Estonia Kalifornia büroo. Eesti büroo läheduses asub, näiteks, ka tuntud ameerika firma Cisco Systems. Enterprise Estonia tegeleb innovatsiooni ja tehnoloogiliste uuendustega. Eestit võib neis asjus julgelt nimetada ELi dünaamilisimaks riigiks. (L`Express, 13.12.2007)

Skandinaavia ajakirjandus

Lapsed Tytterbærstuas, Saksviki lasteaias on viimasel ajal pakkinud jõulupakke. Need jõulupakid viiakse Päästearmee poolt eesti lastele. „Leiame, et see on vahva, et Malviki lapsed soovivad teha kingitusi teistele, kes seda vajavad rohkem kui meie siin Norras. Oleme seega tänulikud kõikide kingipakkide eest ja lubame, et need jõuavad lasteni Eestis,” ütlesid Laila ja Leif Lundberg. Kui pakid Päästearmeele edasi antakse, on kõik lapsed oodatud Päästearmeega saiakesi sööma ja limonaadi jooma. (Malvik Bladet, 04.12)

Soome ajakirjandus

Kui soomlane võrdleb oma ja eestlase Jõule, võib pea hakata ringi käima. Poed on Eestis jõululaupäeval avatud kella 22 või 23ni, jõulukuuski müüakse täie hooga veel jaanuaris ning jõululauas ei paista jõulusinki! Eestis on esindatud eri kultuurid ning igaüks tahab loomulikult oma traditsioonidest kinni pidada. Selles, et uus aasta algab 1. jaanuaril, on kõik ühte meelt, kuid kellaajas ollakse erineval arvamusel. Nõukogude ajal kuulus Eesti Moskvaga ühte ajavööndisse ning kangekaelsemad venelased elavad Moskva aja järgi siiani. Poed ja kaubanduskeskused üritavad rahvast jõulumeeleollu viia juba oktoobris-novembris, kuid ametlikult algab jõuluaeg esimesel advendil. Tallinna linna „ametlik“ jõulukuusk on sel aastal 20 meetri pikkune. Väidetavalt püstitas samale kohale esimese jõulukuuse Mustpeade vennaskond juba 1441. aastal. (Jorma Rotko, Kaleva, 9.12)

Tallinna Raekoja platsil peetakse traditsioonilist jõuluturgu. Silma hakkab hulk majakesi, kust saab osta käsitööd. Kuid just käsitöölised on sel aastal kurtnud, et maks müügikoha eest on liiga kõrge ja sööb nad turult välja. Seepärast on jõuluturul palju kaupa vanalinna tuttavatest poodidest – kuumaksu suudavad maksta vaid rikkamad käsitöölised. Kaupmehed leiavad samas lohutust sellest, et seekord kestab jõuluturg venelaste jõulude alguseni. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 10.12)

Jyväskylä ülikooli üldise ajaloo professor Seppo Zetterberg muudab Eesti ajaloo mõistetavaks. Zetterberg aitab tõesti näha, miks Soome ja Eesti on praegu nii erinevad. Oleme kaitsnud oma õigusi samade väljastpoolt tulevate ohtude vastu, kuid harva oleme me olnud tõeliselt koos. Praegugi on Eesti aktiivne NATO-riik, Soome aga mitte. Soomlased ja eestlased jälgivad eri vaatenurkadest Venemaa tagasipöördumist diktatuuri: Soomlased on parandamatud oma sunnitud optimismis, eestlased on kriitilised või lihtsalt hirmunud, kui nad Narva jõest ida poole piiluvad. (Matti Posio, Aamulehti, 11.12)

Hoiak on üks õnnestunud Tallinna-reisi eeldusi. Värske Tallinna reisijuhi autor, ajakirjanik Sami Lotila elab linnas, kus antakse poes liiga vähe tagasi, kui kohe raha üle ei loe. Tallinnas on kõige parem käia jalgsi, sest see on kindlaim viis vältida petturtaksosid. Välismaiste registreerimisnumbritega autosid ei maksa parkida tänava äärde, vaid valvega parklasse. Lisaks hoiakule annab reisijuht õnneks nõu ka praktilistes asjades nagu hotelli või restorani valik. Eessõna rõhutab, et kuigi raamatusse on valitud kindlaimad kohad, võib olukord muutuda juba poole aasta jooksul: „Baare, kohvikuid ja poode avatakse ja suletakse hingematva kiirusega.“ (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 15.12)

Enn Tarto hinnangul on mitmete Eesti probleemide põhjus selles, et kõrgetel kohtadel on veel paljud nõukogude ajal kommunistlikku karjääri teinud inimesed, kelle jaoks raha ja isiklikud huvid on põhimõtetest tähtsamad. Nõukogulikku hõngu võis tunda, kui Estonia kontserdimajas said alguse Eesti iseseisvuse 90. aastapäeva tähistavad sündmused. Saali rõdul oli üle 300 tühja koha, kuid paljud laulva revolutsiooni võtmeisikud olid jäetud kutsumata. Samal ajal oli saalis nii mõnigi Eesti iseseisvuse vastu seisnud endine vene poliitik. Iseseisva Eesti areng on kõigest hoolimata olnud võimas ning nõukogulikud prohmakad tunduvad pigem koomilistena. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 15.12)

Soome ja Eesti hakkavad võrdlema oma DNA profiile, et tõhustada võitlust kuritegevusega. Soome on varemgi küsinud Eestist DNA andmeid ja saatnud andmeid Eestisse, kuid sõlmitava lepingu tulemusena andmevahetus kiireneb ja tõhustub. (Pyry Lapintie, Helsingin Sanomat, 15.12)