Nädal välismeedias 19.-25. november 2007

AJAKIRJANDUS
USA, Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Skandinaavia, Soome

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Küberkaitse, Majandus, Varia

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED

Euroopa Liit

Siseareng

Hundreds of German police officers marched through the centre of the eastern town of Frankfurt on Oder on the Polish frontier to protest plans to lift border controls next month. "Our demand is that German Interior Minister Wolfgang Schaeuble should leave the federal police on the border with the current organisation and staff until we have a reliable security analysis that says we're no longer needed," police union leader Josef Scheuring told. (Reuters, 22.11)

EU ministers adopted a plan to make it easier for people to access scientific research and to help spread innovation more quickly across the 27-nation bloc. The plan is expected to raise concern among publishers of scientific journals, who fear losing revenue if research is made available free on the Internet - but to be widely welcomed by librarians, researchers and funding bodies. EU Research Commissioner Janez Potocnik said publishers should not be concerned, but the benefits of digital technology should be used to the full. (Reuters, 23.11)

EU clinched a deal to fund an ambitious satellite navigation project Galileo to rival the U.S. Global Positioning System using unspent cash from the EU budget. Supporters say it is a vital technological platform for Europe, but critics say it could be a costly white elephant because the U.S. system already has a dominant market position and Russia and China are working on their own systems. (Reuters, 23.11)

Former Soviet states had the largest number of new HIV infections last year in the European region, mainly due to shared drug needles, an EU report said. "Although this rate is lower than the epidemic peak observed in 2001, the number of reported new HIV...diagnoses has increased in recent years," the EU agency said. (Reuters, 23.11)

Välis- ja julgeolekupoliitika

During the talks of EU defence ministers in Brussels EU foreign policy chief Javier Solana expressed concern about growing political tensions in Bosnia, following the resignation of prime minister Nikola Spiric. "The situation is stable. There are no concerns about security but the political situation deserves our attention," said Portuguese Defence Minister Nuno Severiano Teixeira. "The EU must maintain its military presence as long as necessary for the stability of the region," he told reporters after the meeting. (Afp, 19.11)

EU foreign ministers urged Kosovo not to rush towards independence after the elections. Former guerrilla Hashim Thaci, who is expected to become prime minister, said parliament would declare independence after a Dec. 10 deadline for international mediation efforts. The EU is divided on the issue. Some EU member states are reluctant to support any such move without the blessing of the UN or at least broad international support. "Kosovo should have her independence (but) it shouldn't be an unmanaged unilateral declaration. It should be one that is coordinated with the international community," British Europe Minister Jim Murphy told. Swedish FM Carl Bildt urged Thaci not to stoke tensions in the ethnically divided province and said any hasty moves could lead to Kosovo being isolated. Austrian FM Ursula Plassnik said Thaci's call was not a surprise but urged Kosovo Albanians and Serbs not to exacerbate the already growing tensions between the two sides. (Reuters, 19.11)

Well over 20 of the EU's 27 states support recognising independence of the breakaway Serbian province of Kosovo, Britain's Europe Minister Jim Murphy said after talks among EU ministers in Brussels. Murphy added that it was up to individual states to recognise another state. "But in terms of managing this process, it's a much better outcome for everyone involved if there's maximum international unity," he said. (Reuters, 19.11)

The UN Security Council renewed the mandate of the European stabilization force (EUFOR) in Bosnia for another 12 months. It also welcomed NATO's decision to keep a headquarters in Bosnia-Hercegovina to help implement the peace accord in conjunction with EUFOR. (Afp, 21.11)

Laienemine

Croats vote in a closely contested parliamentary election with both main parties pledging to take the country into the EU by the end of their four-year mandate. "Whoever wins will have to speed up reforms and wrap up the EU membership talks. And if they're smart, they'll make the tough cuts in the first year," said analyst Zeljko Trkanjec. (Reuters, 22.11)

Italy backs Turkish membership of the EU "100 percent" but Ankara needs to make progress on key issues such as the Cyprus question, the Italian FM Massimo D'Alema said. He called on Turkey to do away with article 301 of its penal code which punishes "insults to national identity". (Afp, 22.11)

Majandus

EU Energy Commissioner Andris Piebalgs hit back at critics of plans by Brussels to inject more competition into power and gas markets, saying utilities were making huge profits while consumers paid more for their bills. He said the reforms were vital for every EU country, many of which clearly suffered from a lack of competition. (Reuters, 23.11)

Two of the eurozone's top economic officials expressed concern about the euro's record strength on foreign exchange markets as the single European currency flirted with the 1.50-dollar threshold. "We deplore the sudden changes in the exchange rates," said Jean-Claude Juncker, who speaks on behalf of eurozone finance ministers as chairman of their regular meetings in an address to the EP's economic and monetary affairs committee. EU Economic and Monetary Affairs Commissioner Joaquin Almunia later told the same committee that "foreign exchange markets have become significantly more volatile", which he described as "a cause for concern". (Afp, 20.11)

Czech PM Mirek Topolanek said that 2012 is an "unrealistic" target date for his country's adoption of euro. A second round of public finance reforms, set to mean far-reaching changes in the central European country's health and pension systems, have still to be decided and implemented, Topolanek said. (Afp, 18.11)

Poland should quickly prepare for euro adoption to ensure economic growth stays high, PM Donald Tusk said in his first address to parliament as head of government. Tusk also reiterated plans to cap the budget deficit and public debt growth and to accelerate privatisation. Tusk also called on the central bank to conduct policy supportive of high economic growth, ensuring inflation stays low. (Reuters, 23.11)

EC unveiled plans to shake up Europe's farm subsidies. "We need to look at whether we need to adjust the CAP for an EU of 27 and a rapidly changing world," EU Farm Commissioner Mariann Fischer Boel said. Kicking off a six-month review of the CAP, the EU's executive arm floated the idea of capping hand-outs to the biggest farms, phasing out milk quotas, scrapping rules on keeping land fallow and guaranteed minimum cereals prices. (Afp, 20.11)

EU trade commissioner Peter Mandelson warned China it could face anti-dumping measures if it did not move to rein in an "unsustainable" trade surplus, the Financial Times said. Mandelson said Chinese leaders needed to reduce non-tariff barriers, regulation and discrimination against European companies. (Afp, 23.11)

EU has won an extension until the middle of January to end its ban on imports of genetically modified (GMO) food, trade officials said. (Reuters, 22.11)

Producers from France, Italy, Spain and Portugal warn that the reform plan, which EU farm ministers are due to vote on in mid-December, will undermine their future viability and would be challenged in court. They are incensed by ideas to scrap the EU's existing ban on planting new vines after 2013 and another that, they claim, appears to encourage using its geographical indication (GI) system to limit output of protected-label wines. (Reuters, 21.11)

NATO, Julgeolek

UN Humans Rights envoy Louise Arbour criticised both Taliban insurgents and international troops in Afghanistan for killing civilians. There has been a steady escalation of violence in Afghanistan this year, and the UN estimates the number of security incidents has risen by 20 to 30 percent from last year. More than 200 civilians have been killed by Taliban suicide bombs this year, and overall some 1200 civilians have died, about half in operations by Afghan and international troops. Afghanistan's biggest problems - poverty, drug production, corruption and weak government - are all linked to the lack of security due to the Taliban insurgency. "Some seem to think that human rights are a luxury that can be enjoyed only after security is ensured. But the major sources of insecurity in the country stem from human rights violations or the failure effectively to address the violations of the past," Arbour told a news conference in the capital, Kabul. She said the Taliban had deliberately targeted civilians, including teachers and humanitarian workers. They also use ordinary Afghans as human shields, targeting troops and taking shelter in civilians' homes, she said. "The use of human shields is itself a contravention of international humanitarian law," she said. "The fact that one side of the conflict uses human shields does not relieve the other side of its obligation to do everything to minimise the danger to civilian life." She said civilian casualties from operations by the NATO-led International Security Assistance Force (ISAF) and U.S.-led coalition forces in Afghanistan had reached "alarming levels". "These not only breach international law, but are eroding support among the Afghan community for the government and international military presence, as well as public support in contributing states for continued engagement in Afghanistan," she said. International troops say they do everything in their power to minimise civilian casualties and ISAF says it has already changed procedures for launching airstrikes, which are blamed for killing most civilians. "I am reassured that there has been a sober realisation by ISAF commanders of this concern and a willingness to address the issue in a constructive way," Arbour said, but she urged ISAF to be responsive in offering compensation to victims' families. The shortage of troops in Afghanistan - a third of the number in Iraq - leads the military to rely more on airstrikes to overcome insurgent attacks. There are four times as many airstrikes in Afghanistan as in Iraq. Arbour said there needed to be more progress in prosecuting those responsible for war crimes during the last 30 years of war in Afghanistan. Parliament, packed with former warlords, voted an amnesty this year for past war crimes. She said progress in women's rights had also been disappointing. Arbour also voiced her concern to Afghan President Hamid Karzai over the use of the death penalty. Fifteen criminals were executed by firing squad last month, only the second time the death penalty has been carried out in Afghanistan since the Taliban were toppled in 2001. The executions were widely popular in Afghanistan among a public angered by constant conflict and frustrated with a government many perceive as weak and unable to combat the Taliban insurgency effectively. (Reuters, 20.11)

AJAKIRJANDUS

USA, SUURBRITANNIA

Inglisekeelne meedia keskendus enim Venemaa poliitikale, ajendiks nii hiljutised teated OSCE vaatlejate kavatsusest mitte ilmuda parlamendivalimistele kui ka Putini süüdistused, et Lääs üritab Venemaa jalgealust õõnestada. Lisaks käsitles USA meedia Venetsueela ja Hispaania riigipeade vahel tõusnud tüliküsimust, mis kindlasti tulevikus ajaleheveergudel edasi kestab. Arutleti olukorra üle Darfuris ning Sudaani asepresidendi USA-visiidi kasulikkuse üle.

Venemaal parlamendivalimistel lasub juba pikemat aega läbipaistmatuse vari. Kui alguses teatas Moskva, et Venemaa kavatseb tänavu kutsuda valimistele vähem OSCE vaatlejaid kui 2003. aasta valimiste ajal, siis möödunud nädalal teatas OSCE, et jätab oma vaatlejad Vene parlamendivalimistele hoopis saatmata. Nüüdseks tunduvad valimised olevat juba nii põhjalikult ette kirja pandud ja Putini valitsemine sedavõrd institutsionaliseeritud, et Kremlil pole enam vaja hääletustel soovitud tulemuse saavutamiseks vassima hakata. USA ja Euroopa demokraatlikud riigid võivad nüüd loobuda oma viimastestki fantaasiatest, et nad võiksid suuta juhtida Putini Venemaad Lääne suunas. Selle asemel võivad nad kindlalt arvestada ka edaspidi vaenuliku ja autoritaarse Kremliga. Vene demokraatia langes juba aastaid tagasi koomasse, Venemaa ja OSCE viimase aja suhted on vaid meeldetuletus sellest, millise väljakutse ees Euroopa ja muu maailm seisavad. (Juhtkiri, WSJ, 19.11) Möödunud nädala keskel korraldatud Putini toetajate üritus andis kinnitust sellest, et kartustel on alust. Putin süüdistas üritusel välisriike selles, et nood toetavad parlamendivalimiste eel Putini vastaseid, eesmärgiga nõrgestada Venemaad. Vaatamata sellele, et Putini erakond Ühtne Venemaa seisab niigi populaarsuse poolest esirinnas, pidas Vene riigipea vajalikuks maailmale teatavaks teha väga karmisõnalise sõnumi. Putini sõnul ootab ta ainult võitu ning need, kes teda ei toeta, tahavad nõrka ja haiget riiki. Putin on lubanud jääda riigivalitsemise juurde ka pärast valimisi, kuid pole seni selgitanud, mil määral ja kuidas ta seda teha kavatseb. (Andrew Osborn, WSJ, 23.11)

Tüli Venetsueela riigipea Hugo Chavezi ja Hispaania kuninga Juan Carlose vahel tärkas hiljutisel Ladina-Ameerika riikide tippkohtumisel kuninga lühikesest korralekutsuvast lausest Chavezile, ent kestab siiamaani. Ärritunud Chavez on korraldanud vahepeal juba paar konverentsi Hispaania kolonialismi teemal ning on lubanud üle vaadata kõik sidemed Venetsueela ja Hispaania vahel. Ühe Hispaania ajalehe väitel oli Chavezi korralekutsumiseks juba ammu aeg. Chavez on rakendanud kavalat moodust oma poliitilise jalgealuse kindlustamiseks, juhtides rahvusvahelise ajakirjanduse tähelepanu Venetsueela kriitiliselt situatsioonilt kõrvale. Chavezi püüdlused saavutada eluaegne autokraatse presidendi ametikoht ja saada oma kontrolli alla lõplikult kogu riik pole tõepoolest isegi USA meedias kajastust leidnud. Inimõiguslased on Chavezi viimast võimuhaaramist ignoreerinud ning Bushi administratsioon näib olevat loobunud igasugustest püüetest mõjutada sündmuste arengut Venetsueelas. Vait on ka Ladina-Ameerika riikide juhid, kes tollel saatuslikul tippkohtumisel oleksid võinud Chavezi vaikimasundimise asemel hoopis õhutada osalema saabunud riigijuhte probleemi üle arutlema. (Jackson Diehl, Washington Post, 19.11) Chavezi mõttekaaslane Kuuba liider Fidel Castro üllitas juhtunu kohta haigevoodist teadaande, milles kiitis Chavezi, kritiseeris tippkohtumisel osalenud Hispaania peaminister Zapaterot ning kuulutas vahejuhtumi vasakäärmuslaste ”Waterloo ideloloogia” võiduhetkeks, keerates sellega ajaloo temale omaselt pea peale ja eirates fakti, et Waterloo tegi lõpu kunagise Prantsuse imperaatori verisele valitsemisajale kogu Euroopas. Võib-olla saavutas Juan Carlos oma sõnadega sarnase pöördepunkti ka Ladina-Ameerika ajaloos. (Barry Casselman, Washington Times, 23.11)

Sudaani asepresident Salva Kiiri visiit Valgesse Majja oli väike, ent paljulubav samm Sudaani humanitaarkriisi leevendamise suunas. Loodetavasti ei jäänud see külaskäik järjekordseks vähetulemuslikuks viisakusavalduseks. Siiani on edu olnud kesine. ÜRO esindajatel pole õnnestunud saavutada resolutsioonis nr 1769 eesmärke, mille kohaselt tuleks käesoleva aasta 31. detsembriks saata regiooni 31 000 sõdurit ja rahuvalvajat. Senikaua kestab võitlus Darfuris edasi. Kiiduväärt on asjaolu, et Sudaani asepresident otsib abi ja toetust Lõuna-Sudaani olukorra lahendamiseks. (Juhtkiri, Washington Times, 19.11) Kuidas päästa Darfuri? Tegelikult on see lihtne: maailm peab aitama Sudaanis püsivat rahu kehtestada, et elanikkond saaksid kodudesse naasta ning oma kodud ja elu uuesti üles ehitada. See aga eeldab muutusi meie mõttemaailmas ja selles, kuidas me taolistele küsimustele läheneme. (William Reed, Washington Times, 23.11)

Karta on, et kui EL kõigub jätkuvalt integratsiooni ja ohjeldamispoliitika vahel, näeb Kreml selles edaspidigi liidu nõrkust ja kindla suuna puudumist. Venemaa etendab ka pärast parlamendivalimisi Euroopa Liidu jaoks endiselt lõhestava faktori rolli, nii nagu see on olnud sellest ajast saadik, kui Donald Rumsfeld jaotas Euroopa “vanaks” ja “uueks”. Euroliidu liikmed suutsid veel 1990. aastatel kokku leppida ühtses Venemaa-poliitikas, ent tänaseks on see naftast toituva ja koostööd vältiva Venemaa puhul peaaegu võimatu. (Mark Leonard, Nicu Popiescu, The Guardian, 18.11) Venemaa vastandab end Läänele, hoides USA ja Euroopa eemal oma sisepoliitikast ning taotledes jätkuvalt kontrolli endiste N. Liidu riikide üle. Putin on süüdistanud kriitikuid kokkumängus Läänega ning väitis, et opositsiooniparteid püüavad Venemaad energiavarude ülevõtmise eesmärgil nõrgestada ja lõhestada. Ühendatud Venemaale vastustamine on juba niikuinii võrdne riigireetmisega. Putini meelest on konfliktiga võimalik saavutada lugupidamist, mistõttu konfliktsed suhted USAga peaksid näitama, et Venemaa on Ühendriikidega võrdsel kõrgusel. Kui Lääs ei suuda veenda Putinit taastama Venemaal demokraatiat, siis ei tähenda see kindlasti seda, et Lääs ei peaks vajadusel häält tegema ja ennekõike kaitsma eriti haavatavat territooriumi, kuhu jäävad endised N. Liidu riigid. Läbikäimistel Venemaaga ei too Kremli häbistamine Läänele kuigi suurt tulu, pidev suhtlemine Vene ärimaailma ja kodanikkonnaga võib osutuda hoopis produktiivsemaks. (Philip Stephens, The Financial Times, 23.11)

SAKSAMAA

Saksakeelses ajakirjanduses oli päevakorral Kosovo küsimus, Saksamaa Lähis-Ida suunaline poliitika, sisepoliitilised mängud Afganistani missiooni ümber Bundestagis ning suhted Hiina ja Venemaaga.

Saksamaa välisminister Steinmeier avaldas Herbert Quandt fondi Euroopa-foorumil järjekordselt poolehoidu energiaalasele koostööle Venemaaga ning lootust uue koostööleppe sõlmimiseks ELi ja Venemaa vahel. See lepe peab olema suunatud eelkõige energiaalasele koostööle. Pidades silmas Poola, Baltimaade ja ka Saksamaal kostvaid protestihääli Venemaal toimuva suhtes, rõhutas Steinmeier, et energiaalane koostöö Venemaaga on end siiski õigustanud ning seda ei tohiks kergekäeliselt löögi alla seada. Pealegi oleks suhete tihendamine kõikidel tasanditel, mitte ainult majanduses, Euroopale kasulik. Samal foorumil esinenud endine kantsler Schröder kutsus ülesse Venemaaga strateegilist partnerlust sõlmima. Stabiilne ja enesekindel Venemaa olevat vägagi usaldusväärne partner. Ka raketitõrje ning NATO laienemise küsimustes esitas Schröder amtlikke Kremli seisukohti. Et majanduslikus konkurentsis Hiina ja USAga võistelda, olevat koostöö Venemaaga Euroopale hädavajalik. Kantsler Merkel ei tohiks juhinduda „emotsioonidest”, mis pärinevad varasematest kogemustest kommunistliku süsteemi ajast. Venemaa polevat enam N. Liit, märkis Schröder (K.F., FAZ, 19.11)

Hämmastunult nendivad hiinlased, et kantsler Merkel suhtub neisse teismoodi kui tema eelkäijad Kohl ja Schröder. Saksa majandusühendused ja välisministeerium on seetõttu mures. Kuid asjatult. Kui hiinlased ongi maruvihased, siis üksnes põhjusel, et Merkel viljeleb õiget Hiina-poliitikat. Uue „jääaja” saabumises Saksa-Hiina suhetes pole süüdi Merkel, kes Dalai Lama vastu võttis, vaid kommunistlik Hiina juhtkond Pekingis. Hiinlased olid siiani veendunud, et tehku nad inimõigustega mida tahavad, sakslased tulevad ikka vastu ja on lahked. Need, kes süüdistavad Merkelit selles, et ta kohtus dissidentidega, mitte ei külastanud kasarmuid, ajavad segamini põhjuse ja tagajärje. Liiga pikka aega domineeris Saksamaal unistus „Hiina miljarditurust”. Et nüüd Merkel rohkem demokraatlikule Indiale ja Hiina naabritele panustab, on strateegiliselt õige. Välisministri ja isegi koalitsioonipartnerite rünnakud Merkeli vastu unustatakse kiiresti, kui Hiina majandusmootor kokku jookseb. Hiina lootis, et Euroopat õnnestub vastukaaluna USAle välja mängida ning Saksamaa pidi selles peamist rolli etendama. Seda vastustas Merkel nüüd transsatlantiliste suhete väärtustamisega. Kui Saksamaa jätkab kindlameelset joont, annab see peagi häid tulemusi. Hiinlastele avaldab mõju ikkagi pigem jõud kui pugemine. Nad võivad mõned kohtumised ära jätta või paar tellimust tühistada, kuid pikemas perspektiivis vajavad nad Hiina jätkusuutlikuks arenguks Euroopat sama palju kui USAd. (Henrik Bork, FAZ, 19.11) Välisminister on oma kriitikaga Merkeli aadressil hiinlasi vastumeetmetele ärgitanud ja julgustanud. „Ma otsustan ise, keda ma vastu võtan, millal ja kus”, märkis Merkel. Siseminister Wolfgang Schäuble nimetas Steinmeieri käitumist absurdseks: „Kõik Saksa välisministrid on Dalai Lamaga kohtunud, üksnes Steinmeier mitte!” Schäuble arvates on sama lugu Venemaa suunalise poliitikaga: „Me (CDU/CSU) oleme samamoodi huvitatud headest suhetest Venemaaga (nagu Steinmeiergi), kuid mitte suhete arvelt Poola ja Balti riikidega.” (Faz.net, FAZ, 21.11) Schröderi välisminister Fischer on Dalai Lamaga välisministeeriumis kolmel korral kohtunud. Ei meenu, et toonane kantsleriameti juht Steinmeier Fischerile etteheiteid oleks teinud. Peking püüab Tiibetit pärast verist vallutust poliitiliselt ja kultuuriliselt koloniseerida. Merkel on välispoliitiliselt end nõnda heast küljest näidanud ja sedavõrd palju autoriteeti võitnud, et tekib küsimus: mida see Steinmeier seal õieti üritab? (Kurt Kister, SZ, 22.11) Saksamaa pole ainus riik, kes on Dalai Lamaga kohtumise pärast Hiina viha tunda saanud. Kuid hiinlaste reaktsioon Saksamaa suhtes on teistega võrreldes pigem pehme. Austria või Kanadaga käituti palju karmimalt. Näiteks suhted austerlastega katkestati sootuks, Saksa diplomaatidele aga on vaatamata karmidele sõnadele juurdepääs Hiina välisministeeriumile endiselt olemas. Hiina „karistab” seega vägagi n-ö pragmaatiliselt. Pekingi „viha” on osavalt doseeritud. Ehkki USA president Bush oli Dalai Lamaga kohtunud, reageeris Hiina üksnes teisejärgulise diplomaatilise kohtumise ärajätmisega. Erinevalt Saksamaast ei ole kohtumisi USA ministritega tühistatud. Ilmselgelt ei oma Saksamaa Pekingis USAle sarnast kaalu. Siiski pole, näiteks, Saksa äri- ja kaubandusringkonnad mingeid sanktsioone seni tunda saanud. (Christiane Kühl/Hubert Wetsel, FTD, 23.11)

PRANTSUSMAA

OSCE esindajatel ei õnnestunud saada Vene viisasid, seda vaatamata korduvale taotlemisele. Venelased näivad seeüle rõõmustavat. Duumasaadik Kossatšov leidis, et OSCE puudumises “ei ole mitte midagi hirmsat”. Lõppkokkuvõttes ei korraldata Venemaal valimisi mitte OSCE vaatlejate, vaid venelaste endi jaoks. Ljubov Sliska, alamkoja asejuhataja, süüdistas OSCEd topeltstandardites, väites, et lääneriikidele ja endise N. Liidu maadele rakendatakse erinevaid kriteeriume. Alates Putini võimuletulekust 2000. aastal püüab Venemaa kitsendada OSCE tegevust, olles käinud välja ka mõtte organisatsiooni reformimisest. Vaidlused Venemaa ja OSCE vahel külvavad kahtlusi valimiste usaldusväärsuse suhtes. Hiljuti viis ajakirjanike õigusi kaitsev ühing läbi uuringu, mille kohaselt pühendavad riiklikud telekanalid sellest ajast, mil kajastatakse valimistega seonduvat, 95% Ühtse Venemaa tegemistele. Ka Moskvat ehtivad valimisplakatid reklaamivad vaid üht - Ühtset Venemaad. (Marie Jego, Le Monde, 18.11)

Endine maletšempion, praegune Venemaa opositsioonijuht Garri Kasparov käis Prantsusmaal tutvustamas oma uut raamatut “Elu on malepartii”. Visiidi käigus andis ta mitmeid intervjuusid. Kasparovi hinnangul on Putini käitumine seitsme võimuloldud aja jooksul oluliselt muutunud. Seda eelkõige põhjusel, et Putin mõistis: ei G7 ega lääneriikide juhid ei ole võimelised teda avalikult kritiseerima. Kasparov kutsus Sarkozyd ja teisi riigijuhte üles Putini režiimi avalikult kritiseerima. Ilusate deklaratsioonide aeg on möödas. (L´Express, 22.11)

Endine KGB agent Andrei Lugovoi, keda Londonis kahtlustatakse Alexander Litvinenko mõrvamises, kandideerib Venemaal valimistel. Kahtlusalune number üks Scotland Yardis on Venemaal kangelane. Kas olles süüalune otsib Lugovoi parlamendi immuniteeti? Lugovoi enda sõnul on tema esmane immuniteet Venemaa Põhiseadus, mis ei luba teda teisele riigile välja anda. Miks kandideerib ta Žirinovski parteis? “See on ideoloogiline ja emotsionaalne otsus. Kui mind valitakse Duuma saadikuks, tahan teha kõik endast sõltuva, et nõrgestada Inglismaa positsiooni maailmas.” (Fabrice Node-Langlois, Le Figaro, 23.11)

Lippude meri, lühikestes pükstes neiud laulmas Putinist, tele- ja sporditähed ja 5000 andunud parteiaktivisti – selline pilt avanes 21. novembril Lužniki staadionil Moskvas. Aktsioonil osalejad anusid Putinit jätkama riigi juhtimist ka pärast teise valitsusaja lõppemist. Ürituse olid kokku kutsunud võimupartei ja liikumine “Putini poolt”. Inimesed skandeerisid „Venemaa! Venemaa!” ning „Me usume endasse ja usume sinusse!” Kohalviibinud president jäi salapäraseks, lubades, et peale valimisi toimuvad “täielikud ümberkorraldused”. Oma vastaseid šaakaliteks nimetades ütles ta, et kahjuks on Venemaal alati inimesi, kes loodavad välisfondide ja välisvalitsuste toele, mitte oma kaaskodanikele. Need inimesed tahavad, et “Venemaa oleks nõrk ja saamatu”. Alles nädalajagu päevi avalikkuses figureerinud liikumise “Putini poolt” esindajad kinnitasid, et on kogunud 30 miljonit allkirja Putini “rahva isana” jätkamise toetuseks. (Marie Jego, Le Monde, 23.11)

Naši noored tulevad välja vaid oluliste sündmuste puhuks. 7. oktoobril kogunes neid Kremli akende alla 10000, et laulda Putinile ja õnnitleda teda sünnipäeva puhul. Valimiseelsel ajal on našiste näha liikumas koolides, ülikoolides ja tänavatel, tuletades inimestele meelde, kelle poolt hääletada. Neil on kaks missiooni: toetada presidenti ja takistada “värvilise revolutsiooni” vallandumist, nagu juhtus Gruusias ja Ukrainas. Sel eesmärgil 2001. aastal loodud Kremli poolt rahastatav organisatsioon ongi ellu kutsutud. Naši patriootlik retoorika ja rõhutatud läänevastasus on võlunud paljusid ning organisatsiooni liikmeskond on kasvanud kümnekordseks, ulatudes juba 100000 liikmeni. 25 aastane Roman näitab liikumise manifesti, 89 leheküljelist punakaanelist raamatut. Et saada organisatsiooni liikmeks, tuleb selle sisu teada peast. Romani jaoks on vaenlane number üks Garri Kasparov. Fašist. Nagu ka Limonov, Teise Venemaa juhtfiguur. “Kuidas saab Kasparov nimetada end patrioodiks? Endal on Ameerika pass! Sellised organisatsioonid, nagu tema oma, on rahastatud ameeriklaste poolt”, teatab Galja (23). Kahe aasta eest našistidega liitunud neiu on komissar, našistide hierarhias on see teine aste neljast. Et saada komissariks, tuleb võtta osa kahest harivast laagrist Tveri jõe ääres, 400 kilomeetrit pealinnast. Samuti peab olema ette näidata 8 našide koolist antavat sertifikaati. Õppeaineteks on seal muu hulgas geopoliitika, Venemaa ajalugu ja massidega manipuleerimise õpetus. Tänavu kevadel Eestis toimunud rahutustes oli našistidel täita oma roll. Moskvas korraldasid nad piiramise Eesti saatkonnale, ründasid suursaadikut, rebisid lipu tema ametiautolt. Ainuüksi novembris toetas Kreml našiste 10 mln rublaga (277000 eurot). See summa on mõeldud järgmise laagri korraldamiseks. 2007. aastal osales laagris 10000 liiget. Järgmisel aastal oodatakse 50000 osalejat. Naši ei ole ainus taoline organisatsioon. Kremli teenistuses olevaist ideoloogilistest üksustest võiks mainida nelja. Lisaks Našile Kohalikud, Noor Kaardivägi ja Noor Venemaa. (Marie Jego, Le Monde, 23.11)

SKANDINAAVIA

Skandinaavia meedia kajastas traditsioonilise mitmekülgsusega Euroopa Liitu puudutavat. Mõnevõrra rohkem kui tavaliselt analüüsiti kliimamuutusi ning üha enam leidis leheruumi Kosovo küsimus. Norra pressis oli mitmeid lugusid Afganistani missioonist. Taanis kajastati laiahaardeliselt välispoliitilisi teemasid - alates Taani rollist saabuval Lähis-Ida rahukonverentsil, lõpetades endise Ida-Saksamaaga.

ELi välisministrid paluvad Kosovo uuel valitsusel iseseisvuse väljakuulutamisega oodata, sest see tähendaks uusi pingeid Balkanil. Samas pooldab suur osa ELi riikidest pikemas perspektiivis iseseisvat Kosovot. ELi jaoks on Kosovo staatusküsimus kuum teema, mis liidu ühtse välispoliitika proovile paneb. Kosovo, Serbia, Venemaa, USA ja ELi vahel peetavate läbirääkimiste järgmine voor algab Brüsselis, kuid vähesed usuvad, et saavutatakse oluline edasiminek. Samas on 10. detsember lähedal ning ajapikendus üpris ebatõenäoline. “100 päeva jooksul oleme uurinud pea kõiki inimkonnale tuntud võimalusi, et kuidagi Kosovo staatusesse selgust tuua,” ütles ELi esindaja Wolfgang Ischinger. Küsimus seisneb selles, kui suur saab praeguse Serbia provintsi Kosovo iseseisvus tuleviks olema. Hiljutistel valimistel Kosovos võitnud Hashim Thaci on öelnud, et Kosovo kuulutab end iseseisvaks kohe pärast 10. detsembrit. Sellist sammu on USA lubanud toetada, kuid ELil puudub ühine seisukoht. Briti Euroopa minister Jim Murphy on öelnud, et 27 liikmesriigist toetab iseseisvat Kosovot 20. Rootsi välisminister Carl Bildt on soovitaud Thacil rahulikult tegutseda. Vastasel juhul riskeerib ta Kosovo isolatsiooni jäämisega. “Kosovo on juba de facto Serbiast vaba ning hoolitseb selle eest, et ka rahvusvahelisel areenil vaba olla. Seepärast oleks neist mõistlik koordineerida oma iseseisvus rahvusvahelise üldsusega. Kui tegutsetakse rutakalt, võib tulemuseks olla külmutatud konfliktide tekkimine,” ütleb Bildt. (Marianne Björklund, Dagens Nyheter, 19.11) ELi ühtse seisukoha kujundamist peab väga oluliseks Taani kaitseminister Søren Gade. „Kui tahetakse selles asjas kaasa rääkida, on oluline seda teha üksmeeles,“ ütles Gade. EL tahab Kosovo küsimuses kindlasti keskset rolli mängida, sest too Serbia provints on kaua olnud liidu ühtsust silmas pidades valus teema. Hispaania, Kreeka, Küpros, Rumenia, Slovakkia ja Ungari ei toeta Kosovo iseseisvumist, sest kardavad, et säärane samm võiks valla päästa doominoefekti teistes iseseisvust ihalevates probleemsetes piirkondades. Seevastu arvavad Holland, Prantsusmaa ja Suurbritannia, et Kosovole tuleks iseseisvuseks siiski võimalus anda. Vaba Kosovo toetajate hulgas on ka Taani. (Petrine Elgaard, Politiken, 19.11) EL peaks olema esimene, kes uut Kosovo riiki tunnustab. Kosovo elanikele tuleb hiljuti toimunud valimiste puhul õnne soovida. Need viidi läbi kainelt ja rahulikult, vaatamata sellele, et 8 aastat väldanud teadmatus tuleviku ees on muutnud rahu üpris õhukeseks. Vähem rõõmustav on valimisaktiivsus. Nimelt võttis möödunud valimistest osa 45% valijatest. Serbia üleskutse valimisi boikoteerida, hoidiski serbia valijad eemal. Ka teatud hulk albaanlasi jäi valimistest eemale, kuid madal osalusprotsent sõltus eelkõige inimeste illusioonide purunemisest. Kosovos on inimesi, kes elavad elektri ja veeta ning poole elanikkonnast on töötud. Valimiste ajal hõljus õhus unistus iseseisvusest, kuid poliitikud rääkisid sellest siiski üllatavalt vähe. Ehk toob uus peaminister Hashim Thaci muutusi. Usutakse, et tema partei võtab kodanike probleeme tõsisemalt kui lahkuv valitsus. Endised partisanid on lubanud Kosovo iseseisvaks kuulutada, kuid teha seda siiski kooskõlastatult USA ja ELiga. Kosovo serblased ei aktsepteeri iseseisvust. Arvatakse, et nad kuulutavad end Serbia osaks. Samuti räägitakse sellest, et paljud võivad hakata omal käel etnilist puhastust läbi viima ning lahkuvad maalt. Vastutus on eelkõige Brüsselil, sest just EL võtab Kosovo kontrollimise ÜROlt üle. (Juhtkiri, Politiken, 19.11)

SOOME

Soome ajakirjandusele pakkusid taas elavat huvi ELi suhted Venemaaga ning Soome-NATO teema.

EL peaks end kokku võtma ja looma ühtse Venemaa poliitika. Soomlastele ei anna see ECFRi Instituudi raporti sõnum midagi uut. Ühtse poliitika nimel on Soome palju tööd teinud. Raporti koostajad ei saa aru Soome eesmärkidest, kui paigutavad Soome „sõbralike pragmaatikute” rühma koos Bulgaaria ja Portugaliga. Geograafiline aspekt on täiesti ununenud. Raporti koostajad on unustanud Põhjamõõtme, mis sisaldab endas kokkuvõtvalt Soome poliitikat, mis on nii pragmaatiline kui ka põhimõtteline. Raport on siiski vajalik ja kasulik, sest see paljastab ELi hajutatuse Venemaa ees ja sellest johtuva ühenduse nõrkuse. Suured riigid on selle peamised süüdlased. Mitme liikmesriigi käitumine peegeldab suurt ükskõiksust Venemaa naabruses paiknevate ja selle surve objektiks olevate liikmesriikide suhtes. Suurte riikide juhid külastavad küll Moskvat, kuid mitte Balti riike. See on selge sõnum Venemaale: EL ei toeta Balti riike. Balti riikides esineb kalduvust ääreriigi poliitikale, valjuhäälsele Venemaa arvustamisele ja esinemist paavstilikumalt kui paavst ise. Selline poliitika leiab heakskiitu mitmes suures liikmesriigis. Suurtelt oodatakse nüüd selget poliitilist avalööki suhetes Balti riikidega, eelkõige oodatakse seda Saksamaalt. Suurte kohalolek siin piirkonnas on vajalik. Toetades Balti riike, suurendatakse nende eneseväärikust, mis aitab kaasa nende Venemaa-poliitika pragmaatilisemaks muutumisele. Ühtsel Venemaa-poliitikal peaks olema kaks peamist eesmärki: ELi võimalikult tõhus ühiste eesmärkide saavutamine ning konstruktiivsete alternatiivide pakkumine Venemaale. Venemaa käitub ratsionaalselt, püüdes maksimeerida oma mõjuvõimu käepäraste vahenditega, millest energiavarud on kõige suurem trump. Kui EL kavatseb sellele piisavalt tõhusalt vastata, on vaja ELi ühtset ning sisemist ja välist energiapoliitikat. ELi ja Venemaa suhted on jahenenud. ELi ja Venemaa suhe ei saa põhineda liigsel ägedusel, vaid konstruktiivsel realismil. See tihtilugu ununeb suurtel liikmesriikidel. (Paavo Lipponen, Suomen Kuvalehti)

„Minule ei ole esitatud selliseid põhjendusi, mis suudaks mind veenda selles, et Soome peaks NATOga liituma”, rõhutab president Tarja Halonen oma suhtumist NATOsse iseloomustades. „Ei näe vajadust poliitika muutmiseks”. Pärast valitsuse vahetust ja Koonderakonna tulekut välis- ja kaitsepoliitikasse on Soome varasemat poliitikat pidevalt nimetatud paigalseisvaks ja NATOt pelgavaks. Haloneni arvates on süngete piltide loomine põhjendamatu. Presidendi arvates ei tekita Soome julgeolekuvajadused või rahvusvaheline areng pingeid NATOga liitumiseks. „Mujal Euroopas ei ole näha sellist üldist nõudmist, et NATO liikmelisuse suhtes tuleks midagi ette võtta”. Haloneni arvates on sõjalise liitumatuse eelised Soomes toimuvas arutelus unustatud. Ka nõudmistele varasemast aktiivsemaks välispoliitikaks ei näe Halonen põhjendust. (Jarkko Vesikansa, Suomen Kuvalehti, 23.11) Soome NATO-teemalist arutelu iseloomustab ettevaatlikkus. Asjatundjate seisukohad NATOga liitumise tagajärgede suhtes on üllatavalt üksmeelsed, hoolimata sellest, kas nad on NATOga liitumise poolt või selle vastu. Üha suurem osa julgeolekupoliitika eliidist toetab NATOga liitumist, kuid rahvas on selle vastu. Rahva negatiivse suhtumise tõttu on eliidil raskem avalikult NATOt toetada. Sel sügisel on elavalt arutletud ka Venemaa teemal. Nagu need oleksid kaks täiesti erinevat teemat. NATO pooldajad ei põhjenda liitumist Venemaa ohuga, sest NATO liikmete üksmeelne otsus praegusel hetkel on, et Venemaa ei kujuta endast ohtu. NATO vastaste arvates teeb liikmelisus Soomest Venemaa vastase. Soome NATO-arutelus on kaks põhiküsimust: Kas NATOga liitumine parandab või nõrgestab Soome julgeolekut Venemaa naabrina? Ning kas Soome kuulub lääneriikide ühiskonda, kuhu kuulub ka USA? Selles, et Soomel ei ole teisi sõjalisi ohte kui Venemaa, on asjatundjad üksmeelel. Kuid kui Venemaa ründaks Soomet, ei oleks tegemist vaid Soome ja Venemaa kriisiga. Ka mujal Euroopas oleks asjad siis väga halvasti. Tähtsaim küsimus on siis see, milline oleks Soome positsioon – NATOs või mitte – kui olukord Euroopas muutuks dramaatiliselt ning samal ajal tekiks sõjaline kriis Soome ja Venemaa vahel? Soome positsioon oleks siis mõnevõrra parem ja turvalisem NATO liikmena. (Tanja Aitamurto ja Kari Huhta, Helsingin Sanomat, 18.11) Külma sõja järgne maailm otsib endale uut vormi. Praegune rahvusvaheline süsteem on hoolimata USA ülemvõimust mitmepolaarne. Mitmepolaarse ja mitteriikliku rahvusvahelise korra puhul ei ole sõjalisel liidul õieti olemasoluks tingimusi. Kuid rahvusvaheline süsteem on alati aeglane. NATO uutele liikmesriikidele on oluline 5. artikli lubadus Venemaa võimaliku tõusu vastu. NATOl on märkimisväärne roll transsatlantiliste suhete ainukese organiseeriva institutsioonina. Ka Afganistanis jt vastavates kriisikolletes ei ole praegusel hetkel NATOle alternatiivi. Tulemused oleksid paremad, kui EL ja NATO suudaksid teha tõhusamat strateegilist ja praktilist koostööd. NATO monopoliaeg rahvusvahelistes suhetes on möödas. Et areng ei tekitaks kontrollimatut ja uusi riskantseid olukordi, tuleb uuesti üle vaadata ÜRO rahvusvahelised kohustused. ÜRO struktuuri tuleb muuta ning ÜRO peab tegelema uute rahvusvaheliste ülesannetega. (Raimo Väyrynen, Helsingin Sanomat, 18.11)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Soome ajakirjandus

Välisminister Urmas Paet kohtub Helsingi visiidi ajal välisminister Ilkka Kanervaga ja parlamendi esimehe Sauli Niinistöga. Arutatakse ELi aktuaalseid teemasid ja energiaküsimusi, kuid tähtsaim küsimus on Venemaa. Kevadel teisaldatud Pronkssõdur tekitas Eestis rahutusi ning Eesti ja Venemaa suhted muutusid pingelisteks. „Enam ei kuule me selliseid süüdistusi nagu kevadel, kuid suhted ei ole ka paranenud. Ei usu, et enne Venemaa parlamendi- ja presidendivalimisi selles suhtes midagi muutub”, ütleb Paet. Paet usub, et rahutusi organiseeriti vähemalt osaliselt Venemaalt. Olukord muutus vägivaldseks ka Moskvas Eesti saatkonna juures. Võitlus toimus ka internetis, kus rünnati Eesti valitsuse ja ettevõtete netilehekülgi. Eesti süüdistas Venemaad, kes eitas oma osalust. Paeti sõnul on monumenditüli mõjutanud negatiivselt Eesti majandust. Transiit raudtee ja sadama kaudu on vähenenud kolmandiku võrra, võrreldes eelmise aastaga. Urmas Paeti sõnul näitas monumenditüli, et Venemaa on muutunud agressiivsemaks. Venemaa pürgib uuesti suurriigiks ning see tähendab probleeme väikestele naaberriikidele. „Venemaa eneseväärikus on kasvanud, see ei ole probleem. Kuid see on, et Venemaa püüab suurendada mõjuvõimu konfliktide kaudu”, sõnab Paet. Paeti sõnul soovib Eesti luua Venemaaga „normaalsed naabrussuhted”. Usaldust püütakse luua väikeste sammudega suuri poliitilisi küsimusi vältides. Kuid miski ei tundu aitavat. Venemaa suhtub Eestisse vihameelselt. Riikidevahelisi suhteid pingestab endiselt Eesti vene vähemuse küsimus. Kreml hoolitseb nende õiguste eest, kuid Paeti arvates on Venemaa kriitika põhjendamatu. Paet selgitab, et venelased saavad soovi korral eesti kodakondsuse, kui oskavad eesti keelt ja tunnevad ajalugu. Alla 18-aastased lapsed saavad kodakondsuse automaatselt. Kuid sugugi mitte kõik ei taotle kodakondsust. Eestis elab endiselt alaliselt üle 100 000 vene kodaniku ja 115 000 inimest, kellel ei ole ühegi riigi passi. Venemaa on käivitanud programmi, millega püütakse Eestis elavaid venelasi tagasi Venemaale meelitada, kuid huvi programmi vastu on väike. Paeti arvates on teisigi märke sellest, et vähemalt osa venelastest hakkab integreeruma. (Teppo Tiilikainen, Suomen Kuvalehti, 23.11)

Küberkaitse

Ingliskeelne ajakirjandus

Vilniuse lähedal toimus 20.-22. novembril rahvusvaheline infoturbe alane konverents, kus arutati erinevaid küberturvalisust puudutavaid küsimusi. Muuhulgas räägiti sellest, kuidas võidelda spämmiga, vältida ebaseaduslikke netiportaale ning kuidas reageerida taolistele küberrünnakutele, mis tabasid Eestit käesoleva aasta kevadel. Euroopa Võrgu- ja Infoturbe Agentuuri (ENISA) tegevdirektor Andrea Pirotti, kes pidas konverentsil põhiettekande, selgitas, et julgeolekuohud on saanud osaks meie igapäevaelust ning meie vastutuseks on tagada võrgusisese informatsiooni julgeoleku kõrge tase. Infotehnoloogia kasutamine argielus muudab selle ühelt poolt lihtsamaks, ent teisalt asetab meile kindlaid kohustusi. Konverentsil esines ettekandega Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu strateegiaüksuse juht Alexander Ntoko, kelle arvates on Balti riigid ja eriti Eesti maailmas just need riigid, kes küberohu küsimustest kõige paremini aru saavad. Ühest küljest muudab see Baltikumi küberkurjategijatele potentsiaalseks märklauaks, teisest küljest aga suudavad just need kolm riiki end teistest tõhusamalt kaitsta. Ntoko põhjendas Eesti infosüsteemide suhteliselt kerget pääsemist küberründest sellega, et eestlased lasid ründajatel rahulikult maha võtta presidendi kodulehekülje ega hakanud seda takistama. Nii suunasid küberkurjategijad oma jõu ja tähelepanu peamiselt ühele veebileheküljele ning teised leheküljed pääsesid kergemalt. Selline tegutsemisviis nõudis Ntoko sõnul palju poliitilist küpsust. Eesti kevadistest kogemustest saavad teised riigid õppida veel kaua, lisas Ntoko. (Mike Collier, The Baltic Times, 21.11)

Saksamaa ajakirjandus

See, mis Eestis aprillis juhus, annab mõtlemisainet NATO spetsialistidele veel pikaks ajaks. Kolm nädalat järjest oli väike riik netirünnakute all, kannatasid nii riigiasutused kui ka pangandussektor. Seda on nimetatud esimeseks kübersõjaks, sest ajend oli poliitiline. Rünnakuid seostatakse Venemaa reaktsiooniga sõjamälestusmärgi teisaldamisele, ehkki tõestusmaterjale pole siiani. NATOs puhkenud arutelu küberkaitse teemadel on välja toonud tõsiasja, et nii mõnedki liikmesriigid on juba eelnevalt sattunud aeg-ajalt küberrünnakute alla, ehkki need ei anna Eesti-vastaste rünnakute mõõtu välja (Saksa kantsleriamet, Pentagon, Kosovo kriisi aegsed häkkerirünnakud). Kuna Eesti puhul kasutasid ründajad koguni NATO riikide servereid, tuleb nüüd selgitada, mida iga liikmesriik oma riigi piires teha saaks. Eesti asutused tulid rünnakutega üsna hästi toime, valitsusel oli käepärast piisav arv spetsialiste. Mitmed suuremad NATO riigid oleksid sarnases olukorras palju suuremate raskuste ees. USAs ollakse väga teadlikud uutest ohtudest, kuid nii mõnigi Euroopa riik ei adu veel nn laienenud kaitsevajaduse olemust ning panustab küberkaitse vallas endiselt tsiviilsektorile. NATO on loomas Eestisse küberkaitsekeskust, selleks, et kõik NATO liikmesriigid saaksid saata oma spetsialiste sinna õppima. (Nikolas Busse, FAZ, 22.11)

Eesti on muutumas internetijulgeoleku testimislaboriks Euroopas. USA kindrali visiit Tallinna täitis eesti kübersõdalased uhkustundega. See, mida nad korda saatsid, olla „äratuskell” NATO jaoks. Eesti? Poliitiline ja sõjaline kergekaallane Kirde-Euroopa ääremaadel? Jah, Eesti. NATO valik polnud juhuslik. Väike riik Läänemere kallastel pakub parimat interneti-ekspertiisi mis iganes saadaval. Eesti on argielu digitaliseerimise nõiaköögiks Euroopas. Skandinaavia IT-firmad testivad oma tooteid enne turulepaiskamist Eestis. Skype arendab oma tarkvara Tallinnas. Eesti internetipankade lahendused on eeskujuks teistelegi Euroopa rahakodadele. Projekti e-Kool testversioonid on praegu Saksamaa ja India koolides. Sama eeskuju annavad e-valitsus ja e-valimised. Eestis massiliselt kasutatavat ID-kaarti pole praktiliselt võimalk kopeerida või lahti muukida. Selle kasutamisvõimalused eraisikutele on aga enneolematult laiad. Iseloomulik on Eestile see, et ID-kaardi projekti finantseerib erasektor, mitte riik. Eesti on nüüd küberrünnakuteks valmistumas ka seadusandlikult ning on käivitanud vastavaid initsiatiive ka rahvusvaheliselt. Muuseas, USAs arendatav sõjaline küberkaitsekeskus „Cyber Command” kasutab ilmselt Eesti kogemust ära, sest US-CERT spetsialistid olid kevadel Eestis ning piilusid küberrünnakute ajal eesti kolleegidel uudishimulikult üle õla. (Christian Schaudwet, Handelsblatt, 5.11; Wirtschaftswoche, 7.11)

Majandus

Uudisteagentuurid

Economy minister Juhan Parts broke ranks with PM Andrus Ansip, saying Ansip's previous government blew its chance to pave the way for the now-elusive goal of adopting the euro. He said, Ansip's former coalition had been "too worried about its reputation and instead of making accession to the eurozone its priority, took misplaced steps such as too rapid an increase in state sector salaries." "Now, when inflation has racked up, accession to the eurozone is postponed for years," Parts said. (Afp, 21.11)

Ingliskeelne ajakirjandus

Madalate hindade ajad on Eestis möödas ning Tallinn on üle saamas perioodist, mil turistid teadsid linna odava viina ja odavate tüdrukute järgi. Eesti kiirest majanduskasvust tingitud hinnatõus on eriti märgatav olnud just viimase aasta jooksul. Kui veel mõni aeg tagasi oli odavam osta toidukraam supermarketist ja valmistada endale kodune õhtusöök, siis nüüd kulub kodusele toidule juba peaaegu sama suur summa kui keskmisele õhtustamisele väljas. 2006. ja 2007. aasta vaheline tarbijahinna indeksi kasv oli 6.4%, kusjuures teenuste hinnad kallinesid 11.1% ja majapidamiskulud koguni 16.4%. Eesti Majandusuuringute Instituudi direktor Marje Josingu sõnul ei ole Eesti ainus riik, mida hinnatõus nii otseselt on puudutanud. Toidukaupade ja muud hinnad on tõusnud üle maailma. Eestist on saanud küll kallim riik kui varem, ent kindlasti mitte kõige kallim. Võrreldes paljude teiste Euroopa riikidega on hinnad siin hetkel veel endiselt odavamad. Samas väidab Josing, et Eesti ei peakski püüdma meelitada turiste oma odavusega, vaid peaks üha enam arenema riigiks, mida tuntakse kõrge kvaliteedi ja kõrge harituse poolest. (Joel Alas, The Baltic Times, 21.11)

Saksamaa ajakirjandus

Eesti on väga kiiresti arenenud õitsvaks turumajanduseks. Keerulised suhted naaber Venemaaga ei avalda majanduslikult enam kuigi suurt mõju. Eesti esitleb end pigem „Põhjamaa” kui „Balti riigina”. Riigina, kel on juhtiv positsioon infotehnoloogiate ja majandusvabaduse vallas. Liberaalne turumajandus polnud endise N. Liidu osisriigi jaoks sugugi iseenesestmõistetav ning kutsus esile palju vaidlusi ja vastuolusid. Praegu viiakse senist majanduskurssi ellu vaatamata valitsuskoalitsioonide poliitilisele koosseisule järjekindlalt edasi. Eesti majandus- ja finantsnäitajad peaksid Saksa poliitikuid kadedaks tegema. Vaatamata liberaalsele maksusüsteemile on riigil sissetulekuid piisavalt, süsteem on toetanud maksude laekumist. Kunagi lootis Eesti olla „sillaks” Venemaale, kuid praeguseks on majandussuhted Venemaaga kahanenud teisejärgulisteks. Peamisteks partneriteks on Põhjamaad, kes on toetanud ka Eesti tehnoloogilist arengut ning internetivaimustust. Energeetika vallas on Eesti 90% ulatuses sõltumatu. Tänu plaanitavale tuumaelektrijaamale Leedus ning elektrikaabliühendusele Soomega suureneb see veelgi. (Siegfrid Thielbeer, FAZ, 5.11)

Prantsusmaa ajakirjandus

Prantsuse tolliameti andmeil kasvas Prantsusmaa eksport Eestisse eelmisel aastal 69,3%, ulatudes 311 mln euroni. (Lätis ja Leedus vastavalt 225 ja 416 mln eurot). Praegusel hetkel ekspordib oma tooteid Baltikumi erinevatel hinnangutel 300-500 Prantsuse ettevõtet. Suure energia- ning transpordiettevõtte Alstom jaoks on laienemine Baltikumi turgudele esimese järgu prioriteet. Alstomi esindaja Bruno Hatt nimetab Baltikumi majandust dünaamiliseks ja siinset energia- ning transpordivajadust suureks. Prantslaste majandushuvi puhul on olulise tähtsusega ka Baltikumi strateegiline asend Venemaa naabrina. Hatti hinnagul on ettekujutus kolmest Balti riigist Kesk- ja Lääne-Euroopas laialivalguv. Ilma teemasse süvenemata seostatakse neid ühelt poolt Põhjamaade, teisalt Poolaga. Vähesed teavad täpsemalt siinset majanduslikku ja sotsiaalset olukorda. Alstomi suured plaanitavad projektid transpordi alal on raudteeühenduse loomine Poolast Tallinna, nn Rail Baltica Link. Olemasolevad raudteeühendused tuleks renoveerida, veerem uuendada. Linnaliikluses tuleks uuendada või asendada mitmed trammiliinid. Energiaturul loodetakse kaugemas tulevikus jõuda elektri tootmiseni. (Sophie Schneider, Echanges Internationaux, sügis 2007)

Austria ajakirjandus

Eelnevatel aastatel paistsid Baltimaade aktsiaturud silma enneolematute võitudega. Kuid juba mõnda aega valitseb seal teatav tuulevaikus. Siiski peaksid Baltimaade aktsiaturud heade majandusarengu perspektiivide tõttu peagi uue hoo saavutama. Kel pole aga pikka kannatust ja riskivalmidust, see jäägu pigem koju. Mis on Kirde-Euroopa „tiigritega” lahti? Eestis põhjustas aktsiaturgude jahtumise venekeelse elanikkonna aprillikuine mäss ja suhete jahenemine Venemaaga. Ehkki juulis endine olukord taastus ja isegi paranes, mõjusid USA ja maailma arengud ka balti turule pärssivalt. Vaatamata Eestis ja teistes üleminekuriikides esinenud nõrkusehoogudele, jäävad edasised väljavaated suhteliselt headeks. Jah, vaatamata liikmelisusele ELis ning suurele valmidusele euro kasutuselevõtuks, on Baltimaad endiselt üleminekuriigid. Väljavaateid on üksnes pikaajalisematel investeeringutel. Ehkki Eesti on majanduslikus mõttes sulgkaallane, on see riik teel musterõpilase staatuse poole. Eestlased on viimase kolme aastaga jõukuselt poolakatest ja ungarlastest mööda läinud. Majanduskorraldus on suhteliselt liberaalne, maksupoliitika soosib investeerimist. Positiivne on samuti moodne kommunikatsiooniinfrastruktuur. (Christian Scheid, Der Standard, 18.11)

Soome ajakirjandus

Majandusminister Juhan Parts usub, et Eesti kiire areng on toimunud suures osas tänu Soome ärikultuurile. „Soome ärikultuur – ausus, asjalikkus, sõnapidamine – on parim ekspordiartikkel, mis Eesti on Soomest saanud. Tänu sellele on Eesti majandus nii hästi arenenud ning Lätist ja Leedust ees”, sõnab Parts. Partsi sõnul on see aeg lõplikult möödas, kus Eesti oli odava tööjõu maa, kuid see ei tohiks piirata välismaiste investeerijate huvi Eesti vastu. Eesti majanduskasvu aeglustumist peab Parts normaalseks, see-eest euro kasutuselevõtu edasilükkumise eest teeb Parts etteheiteid Eesti eelmisele valitsusele. Majandusminister usub, et Eesti kõrge inflatsioon, mis takistab euroga liitumist, võib lähiaastatel taas kiiresti langeda, kuid see ei ole kindel ning valitsus on otsustanud enam mitte anda lubadusi europiirkonnaga liitumise ajakava osas. Juhan Partsi arvates on Eestil ja Soomel sama nägemus pea kõigis küsimustes, välja arvatud suhtumises Venemaasse. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 20.11)

Nordea soovitab oma klientidel kaitsta kroonilaekumisi niipea kui võimalik. Praegu on Eesti kolme, kuue ja üheksa kuu talibor-intressid ametliku noteeringu järgi umbes 0,7 protsendiühikut kõrgemad kui euribor-intressid. Pank ennustab, et Eesti ja europiirkonna intressi erinevus suureneb veelgi ja ka Eesti kroonide kaitsmine muutub kallimaks. “Küsimus on selles, et Balti riikide kiire majanduskasv on paisutanud riikide jooksevkonto puudujäägi liiga suureks,” kirjutab analüütik Jussi Hahtela Nordea valuuta- ja intressituru ülevaates. “Kui majanduskasv ei ole enam kellegi kontrolli all, on suur oht, et ka mugandumisprotsess saab olema brutaalne,” arvab Hahtela. (Juha Jaakkola, Kauppalehti, 20.11)

Eesti kontorimööblitootja Thulema alustab oma toodete eksporti Soome turule. Müügisalongid avatakse Helsingis, Turus, Tamperes ja Oulus. Thulema eesmärgiks on saada Soomes vähemalt 8-10% turuosa. Soome piirkonna juhi Taru Kivilehto sõnul on Soomes konkurents tugev ja turule tulek ei ole lihtne. Kivilehto usub, et eesti ettevõtte üks trump on erinevus soome mööblidisainist. Soomes kasutatakse mööbli materjaliks tihti kaske ja pööki, kuid Thulema kasutab palju näiteks vahtrapuud. Thulema ei püüa konkureerida hinnas, vaid paindlikkuses. Firma peakontor Soomes asub Turus. (Jenni Kimpimäki, Turun Sanomat, 24.11)

Varia

Uudisteagentuurid

Estonia has the fastest rate of new HIV infections in Europe, with most of the new cases in drug users, EU experts said. Kristi Rüütli, spokeswoman for Estonia's National Institute for Health Development, told reporters that the HIV virus is being spread among young, male drug-users, many of whom belong to the country's sizable ethnic Russian minority. Prostitution has also contributed to the spread, Rüütli said, and the virus has also been transmitted with increasing frequency through heterosexual contact. (AP, 23.11)

An Estonian court sentenced an Azerbaijani citizen and a Dutch-Azberbaijani dual national to prison terms for drug trafficking. Estonian police said the bust was part of a long-planned operation against an international gang with ties to Turkish crime syndicates, and whose members were also in the spotlight of other European countries' anti-drugs investigators and the FBI. (Afp, 21.11)

Estonia is planning a beauty contest with a difference to mark its 90th birthday, according to a report: the winner will be the world's prettiest language. Education Minister Tõnis Lukas wants his counterparts from around the world to get school pupils to enter recordings of sentences of up to seven words for the contest. (Afp, 19.11)

Ingliskeelne ajakirjandus

Euroopa nakkushaiguste ennetamise ja kontrolli keskuse (ECDC) andmetel on Eesti HIV-nakatumise poolest Euroopas endiselt esikohal. 2006. aastal registreeriti Eestis 1 miljoni elaniku kohta 504 uut HIV-nakatunut, mis on pea viis korda rohkem kui Euroopa keskmine. Pingereas järgnevad Eestile suurimate nakatunute arvuga Ukraina, Venemaa ja Portugal. Hetkeseisuga on Eestis 6286 HIV-positiivset inimest, käesoleva aasta jooskul on registreeritud 555 uut nakkusjuhtumit, AIDS-i on surnud 176. HIV viirus levib peamiselt noorte Vene rahvusest meeste seas, kes tarvitavad narkootikume. Viiruse levikule aitab omakorda kaasa prostitutsioon. (IHT, 23.11)

Noore IT-juhi Andrei Korobeiniku edutee tavalisest tudengist virtuaalimpeeriumi valitsejaks pole e-Eestis kindlasti ainus omasuguste seas. Õppinud Tartus infotehnoloogiat, tegi Korobeinik oma talendi ja unistused (virtuaalseks) reaalsuseks ja lõi menuka suhtlusportaali Rate.ee. Rate on juba vallutanud Eesti noorte südamed ning kavateb seda teha ka mujal maailmas. 2007. aasta lõpuks peaks portaal olema leidnud tee kokku 15 riigi huvilisteni. Hetkel on umbes kolmandikul eestlastest Rate.ee portaalis oma konto ning kes kord sinna sattunud, ei kujuta oma elu enam ilma Rate-ita ettegi. (Giovanni Angioni, Café Babel, 23.11)

Maarja-Liis Ilus ei ole tavaline Berklee Kolledži muusikatudeng. Kui ta koju jõuluvaheajale sõidab, peab ta rinda pistma nii autogrammisoovijate hordidega, minuti täpsusega paika seatud esinemisgraafikuga kui ka kuulujuttudega, mis väidavad, et tema boyfriend olla talle truudust murdnud. 26-aastase lauljatari kuulsus algas koduses Eestis juba üle kümne aasta tagasi, rahvusvahelisele areenile jõudis Maarja 17-aastaselt. Maarja on tänaseks esinenud üle maailma Jaapanist Lõuna-Ameerikani, muuhulgas on ta UNICEFi hea tahte saadik. Praeguseks on Maarja maailmaturneed popiidolina küll seljataga, ent Eestis pole tema tuntus vähenenud. Otsus Berklee´sse õppima sõita oli lauljatarile küll päris suur samm, ent elu Berklee´s annab teatud vabaduse ja on ühtlasi parim võimalus professionaalseks enesetäiendamiseks. (Daniel Gewertz, Boston Herald, 18.11)

Prantsusmaa ajakirjandus

Järjekordselt on prantslased kirjutanud Eestist kui suurepärasest turismimaast. Seekord on lähema vaatluse all mullusuvine koolinoorte laulu- ja tantsupidu. Et seda uskuda, peab oma silmaga nägema! Kes ei laula ega tantsi, see istub murul ja vaatab pealt. Kes ise kohal ei ole, see vaatab televiisorist. Nagu jalgpalli finaalmäng! Inimesed on üksmeelsed. Rahvale, kes on pidanud kaua olema vabaduseta, tähendab üheskoos rahvalaulude, aga ka kaasaegse loomingu esitamine hümni vabadusele. Alates 2003. aastast kuulub see traditsioon UNESCO pärandisse. Berliini müüri langemise eel toimus siin Laulev Revolutsioon. Eesti keel, mis on väga rikas vokaalide poolest, on laulmiseks justkui loodud. Laul eestlaste südameis on elav – tänavusuvised muusikafestivalid on seda tõestanud. (Catherine Quetelard, La Voix du Nord, september 2007)