Nädal välismeedias 5.-18. november 2007

AJAKIRJANDUS
USA, Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Skandinaavia, Soome

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Kultuur, Varia

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED

Euroopa Liit

Siseareng

France will push for the EU to adopt a charter on immigration during its presidency of the 27-nation bloc in the second half of 2008, PM Francois Fillon said. Fillon said a charter would be a first step to harmonising rules on visas, naturalisation policies and other immigration issues, at least within the border-free "Schengen" area. "Europe is facing more and larger waves of immigration," Fillon said. "We have rules on free movement, at least in the Schengen area, and when we have free movement we need common rules, for example on asylum and the naturalisation of illegal immigrants." "We need at least to coordinate policies in this area ... During our presidency of the EU we want to arrive at a kind of common charter which will allow us to progressively harmonise the laws of the different (EU) states," he added. (Reuters, 17.11)

An EU summit next month in Brussels has been shortened by a day as leaders will meet first in Lisbon to sign a new EU treaty. The Brussels meeting had been expected to begin on the evening of Dec. 13 and conclude the following day following usual practice. A statement from the presidency said it would take place only on Dec.14. A spokesman for the presidency said this was because leaders of the 27 EU states would hold an official lunch on Dec. 13 in Lisbon, where they will be to sign a new treaty to reform EU institutions. (Reuters, 14.11)

The European Parliament's first far-right bloc was stripped of official status after a walk-out by Romanian members angry that Italian MEP Alessandra Mussolini called Romanians "habitual lawbreakers". Vice-president of the EU assembly Edward McMillan-Scott announced the end of the Identity, Tradition and Sovereignty Group (ITS) because it fell short of the required number of 20 MEPs needed to constitute a political group eligible for funds. (Reuters, 14.11)

Välis- ja julgeolekupoliitika

The European Commission voiced regret at the cancellation of an OSCE mission to observe Russian elections and urged President Vladimir Putin to ensure that the polls would be "democratic". "We regret that the circumstances do not make it possible to have this election monitoring mission," Commission spokeswoman Christiane Hohmann told. "We expect Russia to respect guarantees given by Vladimir Putin at the EU-Russia summit in Mafra that the elections would be open and respect international standards for democratic elections," she added. (Afp, 16.11)

The European Commission said it was releasing 1.5 million euros in emergency relief aid to Bangladesh after a powerful cyclone killed at least 243 people in the country. "Preliminary indications are that the most pressing needs will be food, safe drinking water, emergency shelter, clothing blankets and medicine," Commission spokesman John Clancy told. (Afp, 16.11)

International mediators launch new talks with Serb and Kosovo Albanian leaders in a bid to break the deadlock over Kosovo's future, but diplomats say prospects of a deal remain bleak. Wolfgang Ischinger, the German diplomat leading negotiations alongside U.S. and Russian mediators, was due to confer with EU foreign ministers on ways to narrow entrenched Serb and Albanian differences over the breakaway Serbian province. A parliamentary election in Kosovo was marked by a mass boycott of Kosovo Serbs to protest against a desire for independence that is broadly backed by parties across Kosovo's political spectrum. EU and US have set the Dec. 10 as a deadline for reaching a compromise. (Reuters, 18.11)

A U.N. committee voted in favour of a resolution calling for a moratorium on the death penalty in a key step toward the passing of the nonbinding motion by the world body. More than 15 amendments were voted down in two days of acrimonious debate that touched on whether the death penalty was a human rights issue or a domestic matter. Some Caribbean and other countries accused the EU, a key backer of the text, of seeking to impose its values on other nations. The resolution, which calls for "a moratorium on executions with a view to abolishing the death penalty," was passed 99-52 with 33 abstentions. It is likely to go to the full 192-member assembly in mid-December where supporters say they expect few countries to change their position. (Reuters, 15.11)

President Nicolas Sarkozy said that France and Germany both agreed fresh sanctions may be necessary to force Iran to abandon sensitive nuclear work. "We are on the same wavelength: no nuclear weapons for Iran," Sarkozy told after talks with Chancellor Angela Merkel, that also touched on how the EU could reduce trade relations with Tehran. "Germany and France believe in the usefulness of sanctions," Sarkozy said. Merkel said the two countries had the same approach to the dispute with Iran, adding that a new round of UN sanctions may be necessary to stop Tehran from pursuing uranium enrichment. She said there was also "broad agreement" on the need to urge China and Russia - two permanent members of the UN Security Council - to back punitive measures. (Afp, 12.11)

The EU should use the "hard power" of troops and sanctions to tackle international conflicts, though it will never be a superpower, British Foreign Secretary David Miliband said. "The EU will never be a superpower, but could be a model power of regional cooperation," Miliband said in remarks prepared for a speech at the College of Europe in Bruges, Belgium. "We can use the power of the EU - the size of our single market, our ability to set global standards, the negotiating clout of 27 members, the attractions of membership, the hard power of sanctions and troops...to provide security and prosperity for the next generation," Miliband said. However, to do so EU member states must improve their capabilities. (Afp, 15.11)

EU lawmakers will reopen an inquiry into secret CIA flights and prisons in Europe after lacklustre cooperation from EU capitals and new evidence of such activities in Ukraine, deputies said. EP members Giulietto Chiesa and Claudio Fava said the assembly's civil liberties committee would try to get further answers from EU governments accused of allowing the U.S. CIA to house, interrogate and transport prisoners on European soil. (Reuters, 14.11)

Laienemine

Britain and other supporters of EU enlargement have succeeded in defanging a proposal by French President Nicolas Sarkozy for a panel of wise people to draw the bloc's final borders, watering down the mandate, diplomats say. The 27-nation bloc is close to consensus on charging a group of a dozen sages next month with a broad, two-year study of the EU's long-term role in a globalised world, avoiding controversy, in particular over Turkey's EU candidacy. Diplomats say the remit has been substantially changed from Sarkozy's original idea that the group should consider the final borders of Europe to buttress his view that Ankara should be offered less than full membership. Pro-enlargement countries such as Britain, Sweden and Denmark ensured there will be no mention of borders or Turkey, and no proposals for new EU institutions so soon after leaders agreed a reform treaty last month ending 10 years of wrangling. (Reuters, 13.11)

Majandus

Turkmenistan is "positive" about selling gas directly to the EU, bypassing Russia, EU Energy Commissioner Andris Piebalgs said. "The response to the possibility of buying Turkmen gas directly was positive," Piebalgs told after meeting President Gurbanguly Berdymukhamedov. "But today we do not have any precise gas pipeline proposals; we are still at the stage of studying possibilities." Berdymukhamedov said Turkmenistan is open to investment in the production of Turkmen gas, specifically in the Caspian Sea, Piebalgs said. (Afp, 15.11)

Airlines flying in and out of the EU should join the bloc's emissions trading system in 2011 and submit to strict caps on their output of greenhouse gases, the EP voted. The EU assembly voted to set a tighter limit on aviation's carbon dioxide (CO2) emissions than first proposed by the European Commission. It also set one date, 2011, for inclusion of internal EU and intercontinental flights and increased the number of carbon permits - certificates that essentially assign rights to pollute - that airlines would have to buy up front from EU governments instead of getting them for free. (Reuters, 13.11)

European broadcasters condemned a proposal by the European Commission to open radio frequencies to mobile phone operators and said digital television screens could go blank as a result. The warning from the European Broadcasting Union (EBU) added to criticism by Germany and the French telecoms regulator of wide-ranging proposals from the EU executive to shake up the European telecoms market. (Reuters, 14.11)

The European Parliament backed new rules to protect soil in the EU, seeking to prevent its deterioration from industrial use and the effects of climate change. The EU legislature, in its first reading of the draft laws, voted to have EU nations set up public inventories of sites where soil may be contaminated with dangerous substances and lay out ways to clean them up. (Reuters, 14.11)

NATO, Julgeolek

The NATO military alliance expressed regret after the Russian senate voted to suspend a key Soviet-era arms pact from next month. "Any measure which takes forward the process by which Russia would unilaterally withdraw from the treaty is regrettable," said NATO spokesman James Appathurai. The remarks came after the unanimous vote in the upper house of parliament to suspend from December 12. compliance with the Conventional Forces in Europe (CFE) treaty, which limits the deployment of troops and military equipment. "We hope that the talks underway between the signatory states, and those between the United States and Russia, will bring about rapid results" toward resolving the problem, Appathurai said. (Afp, 16.11)

NATO brushed off Russian suggestions that Moscow could counter a US anti-missile shield planned for central Europe by deploying missiles in its neighbour Belarus. "Any discussion of targeting Western Europe with missiles, from any party, is a) anachronistic b) unwelcome and c) unhelpful," NATO spokesman James Appathurai told. Earlier, the head of Russia's missile and artillery forces, General Vladimir Zaritsky, raised the possibility that his country's pro-Moscow neighbour could prove a good place to deploy missiles. Belarus said that it would purchase Russia's Iskander-E conventional missile system by 2020. (Afp, 14.11)

AJAKIRJANDUS

USA, SUURBRITANNIA

USA ja briti ajakirjanduses arutleti viimase kahe nädala jooksul ennekõike Annapolise rahukonverentsi üle. Võitlus Liibanoni pärast jätkub endiselt. Prantsusmaa, USA ja Araabia Liiga pole suutnud lõhestunud Liibanoni ühendada, vaatamata nädalaid kestnud diplomaatilistele pingutustele. Liitlased peaksid tegema kõikidele osapooltele selgeks, kui suured on kaotused riigi kaosesse langemise korral. Olukorda stabiliseeriks strateegia, millega avaldada survet Hezbollah´le, et too paneks relvad maha ja hakkaks ajama reeglitekohast poliitikat. Nii USA kui ka Euroopa liitlased peavad alustama tõsist dialoogi Süüriaga. Liibanonist on saanud Bushi viimane eluvõimeline projekt demokraatia laiendamiseks Lähis-Idas. (Juhtkiri, IHT, 22.11) USA ei näi olevat eriti edukas riikidevaheliste abielude sõlmimisel. Ebaedu tabas aseriigisekretär John Negropontet Musharrafi ja Bhutto ühendamisel ning nüüd kaheldakse, kas Rice suudab poliitilise abielu sõlmida Iisraeli peaminister Ehud Olmerti ja Palestiina president Mahmud Abbasi vahel. Rice´I ebaedu on heebrea keelt rikastanud lausa uue sõnaga lecondel, mis peaks tähendama umbes “osalema kohtumistel, mis annavad väheseid tulemusi”. (H.D.S. Greenway, IHT, 20.11)

The Economist tituleeris USA presidendi “Mr Palestiinaks”, väites, et George W. Bush on ainus mees, kes suudab iseseisvale Palestiinale elu sisse puhuda. Ja kui ta seda suudab, on tal võimalus lunastada end pärast kõiki ebaõnnestumisi Lähis-Ida regiooni rahu tuua. (The Economist, 22.11)

Briti ajakirjanduses kerkis taas päevakorda Kosovo teema. Hiljutistel valimistel Kosovos sai selgeks tõsiasi, et provints ei jää mingi hinna eest tulevikus Serbia osaks. Edaspidi keerleb küsimus veel ainult selle ümber, kui traumeerivaks see lahkuminek kujuneb. Kosovo ja Serbia vaheliste läbirääkimiste algstaadiumis püsis väljavaade, et osapooled saavutavad millalgi teatava ajaloolise kompromissi, kuid keskne probleem – kas iseseisvus või autonoomia - on jäänud algusest lõpuni igasugustest kompromissidest kaugele. Belgrad pakub Pristinale ulatuslikku autonoomiat Serbia piirides, ent enamus etnilisi albaanlasi Kosovos ei lepi muu kui iseseisvusega. Kui nad ei saavuta seda läbirääkimiste lõpuks ehk 10. detsembriks, siis üritavad nad seda saada kunagi hiljem. Venemaa kasutab sel juhul oma vetoõigust, kindlustamaks, et ÜRO ei tunnustaks Kosovo iseseisvust. Seevastu Suurbritannia, Euroopa Liit ja USA tunnustaks uut riiki nii või teisiti. Olukord ähvardab viia ainult edasisse ummikusse. Iseseisvunud Kosovoga tuleks olla ettevaatlik, kuna sealsed serblased võivad tõusta uuele mässule ja viia riigi tagasi möödunud aastate konfliktiseisukorda. Kibestunud Serbia pööraks oma selja Euroliidule ja keerutaks igal võimalikul juhul tüli üles. Briti konservatiiv Liam Fox ja peaminister David Miliband on juba hoiatanud Kosovo konflikti taaselustumise eest. Väidetavalt oleks ainus mõeldav lahendus Martti Ahtisaari pakutud “iseseisvus järelevalve all”, mille puhul Kosovo protektoraadi tegevust reguleeriks EL, toetaks ÜRO ning Serbia vähemusele tagataks kindel kaitse. (Juhtkiri, Daily Telegraph, 22.11)

Brittidele valmistab üha enam muret Schengeni viisaruumi laienemine 21. detsembril. Kuigi Suurbritannia ise ei kuulu Schengeni riikide hulka, puudutab 9 uue riigi liitumine Schengeni viisavaba ruumiga britte immigrantide tõttu. Viimasel ajal on Suurbritanniasse pääseda üritavate illegaalsete sisserändajate lahinguväljaks muutunud Ukraina, eriti sealne piirilinn Chop, kus toimuv pole oluline mitte üksnes brittide, vaid kõigi ELi liikmesriikide jaoks. Schengeni ruumi laienemine Ungari, Poola ja Slovakkia arvel tähendab, et Euroopasse jõuavad oma tõotatud maad otsima migrandid Kesk-Aasia riikidest. Kui Türgi peaks kunagi liituma ELiga, muutuksid meie otsesteks naabriteks juba konfliktsed riigid nagu Iraak, Iraan ja Süüria. See kõik näitab ühest küljest, kuivõrd mitmekülgses maailmas on meil au elada, ent teisalt juhib vajaduseni kiiresti üle vaadata migratsioonipoliitika ja saada ülevaade isikutest, kes piire ületavad. Britid leiavad, et valitsus pole migratsioonipoliitika arendamisele seni just väga palju tähelepanu pühendanud. (Juhtkiri, Daily Telegraph, 19.11) Immigratsioon näib tõepoolest olevat jõudnud brittide jaoks oluliste küsimuste etteotsa: uusimate andmete kohaselt kolib Suurbritanniasse elama aastas enam kui pool miljonit välismaalast. Statistika kohaselt saabus eelmise aasta jooksul Suurbritanniasse 510 000 inimest kavatsusega jääda riiki vähemalt 12 kuuks. Emigreerujaid oli seevastu vaid 400 000, kellest enam kui pooled olid britid. Sellist ulatuslikku väljarännet – üks Briti kodanik lahkub riigist iga kolme minuti tagant – pole Suurbritannias toimunud juba pea 50 aastat. Esimest korda ületab välismaalastest immigrantide arv poole miljoni künnise ning statistika ei hõlma isegi sadu tuhandeid idaeurooplasi, kes on tulnud viimase kahe aasta jooksul Suurbritanniasse töötama. Statistikaandmete kohaselt moodustasid 10 uuest ELi liikmesriigist saabunud immigrandid vaid kuuendiku sisserändajate koguarvust. Kõige rohkem immigrante tuli Indiast, Pakistanist, Bangladeshist ja Sri Lankalt. Rahvaarvu kiire kasv immigrantide suure osakaalu tõttu seab suuri pingeid ka avalikele teenustele. Valitsus kavandab plaane miljonite uute väljaõppekohtade loomiseks tulevasele tööjõule, soovides kindlustada seda, et Suurbritannia kodanikel oleks ka tulevikus piisavalt hea kvalifikatsioon, konkureerimaks tööturul immigrantidega. (Philip Johnston, Daily Telegraph, 17.11)

SAKSAMAA

Absoluutselt keskne teema saksakeelses meedias oli eriolukordade kehtestamine Pakistanis ja Gruusias ning lääne suhted nende riikidega. Sisepoliitikas andis tooni kantsler Merkeli ja välisminister Steinmeieri vahel alanud vaidlus riigi välispoliitika küsimustes, mille põhjustasid pigem sisepoliitilised kaalutlused ja vastuolud.

Kui liidukantsler Angela Merkel Afganistani jõudis, ei tervitanud teda pidulik sõduririvi ega valvelseis, vaid Bundeswehri sõdurite ovatsioonid. Visiit oli konspiratiivselt organiseeritud ning tuli sõduritele täieliku üllatusena. Põhisõnum, mida Merkel afgaanidele vahendas, oli see, et nad peavad vähehaaval vastutust üle võtma hakkama. Merkel lubas Saksamaa ja kogu lääne nimel jõupingutusi suurendada, et afgaane selles abistada. Teine sõnum, millega nõustusid ja USA ja Euroopa riikide kindralid Afganistanis – sõjaline missioon peab olema ühildatud tsiviilülesehitustööga. Merkel ütleb igaühele, nii Karzai kui ka põhikooli õpilastega kohtudes: ka tsiviilülesehitustöö peab üha enam omandama „afgaani näo”. Samas ehitab Bundeswehr Põhja-Afganistanis (Marmal) oma tugipunkti, mis ei näe sugugi provisoorne välja. See olgu vihjeks talibanile ja liitlastelegi – Saksamaa võtab missiooni Põhja-Afganistanis põhjalikult. Ohvitserid kinnitasid kantslerile, et taolised viisiidid ja toetusavaldused tõstavad väga sõdurite võitlusmoraali. (Berthold Kohler, FAZ, 5.11)

Venemaa ja Türgi omandavad Euraasia ruumis üha kasvavat strateegilist kaalu. EL peaks oma välispoliitika kujundamisel nende riikidega koostööd tegema, vastasel juhul minnakse liigse riski peale välja. Kummagi maa abi oleks vaja nii Lähis-Ida, Iraagi kui ka Kesk-Aasia suunal. Arvestada tuleb muidugi sellega, et nii Türgi kui ka Venemaa jäävad lähitulevikuski viljelema vaid oma huvidele vastavat poliitikat. Euroopa põhihuvid nimetatud regioonides – stabiilsus, julgeolek ja energiatarned – ei saa olla tagatud Venemaa huvide vastu või ilma Türgita. (Lothar Rühl, FAZ, 15.11)

Kasvava rahutusega jälgivad euroopa diplomaadid ELi-Venemaa suhete arengut. Sellest ajast peale kui Putin võimu, mis energiakandjatest tuleneb, oma riigi maailmaareenile tagasitoomiseks kasutab, on sagenenud ebameeldivad vahejuhtumid. Gaasi- ja naftatarned peatatakse, lihaimport keelatakse, Eestiga puhutakse üles tüli ühe ausamba pärast. Igati püütakse takistada Venemaast sõltumatut Euroopa varustamist energiaga. Uuest partnerlus- ja koostööleppest ELiga ei näi Venemaa enam huvitatud olevat, tavarelvastuse piiramise lepingu kehtivuse aga lihtsalt peatab. Euroopa diplomaatidel pole enam midagi, millega Venemaad mõjutada saaks. Killustatuse tõttu jääb EL praegusel hetkel Venemaale poliitiliselt alla. Eriti Venemaa puhul on Euroopa riikide arvamused kõige lahknevamad. Kreeka ja Küpros on justkui „Trooja hobused”, kes energia või naabruspoliitika küsimustes Venemaale suuri järelandmisi teevad. Teisalt külvavad lahkhelisid „uued külma sõja sõdalased” Poola ja Leedu. Seal vahel asuvad „külmad pragmaatikud” tšehhid ja britid ning „sõbralikud pragmaatikud” Austria ja Sloveenia. Ning muidugi strateegilised partnerid Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia. Brüsselis ei näe praegu keegi šansse, et lähitulevikus oleks väljavaateid euroopa poliitika ühtlustamiseks. (Martin Winter, SZ, 9.11)

Ida-Euroopa riigid tahavad vabaneda Vene naftapuurtornide varju alt. Valitsused Eestist Bulgaariani ei ole hirmul gaasikraanide kinnikeeramise eest mitte üksnes alates talvest 2006, mil valitses kriis Ukraina-Vene suhetes. See hirm oli neil juba varem. Mitmed riigid rõhuvad nüüd rohkem omaenda pruun- ja kivisöe reservidele, samuti tuumaenergiale. Kuna tuulegeneraatoritele pole Ida-Euroopa kõrgusepiiranguid kehtestatud, kõrguvad peamiselt piki Läänemere kallast kuni 150 meetrised seadmed. Rumeenias, Bulgaarias ja Eestis on aga investorid probleemi eest – sobivad kohad on juba ära jagatud. Baltimaade ja Poola uus tuumajaam peaks käiku lastama 2015. aastal, Lääne-Euroopa keskkonna- ja kliimakaitsjate suureks meelehärmiks. (Marcus Francken, FTD, 11.11)

Ajaloolise tõe asemel kohtab Venemaa koolides nüüd üksnes uhkustunnet Isamaa ja Vladimir Putini üle. Ajaloolane Igor Dolutski on oma töölauale kogunud 18 riigi ajalooõpikud, sh Eesti venekeelsed kooliõpikud. Projekti eesmärgiks on selgitada, mida Venemaa sõbrad ja vaenlased kirjutavad pöördeliste ja keeruliste ajalooperioodide kohta suhetes Venemaaga. Ning võrrelda kõike seda Venemaal toodetavaga. „Vene õpikuis kirjutatakse valdavalt, et maad ja rahvad, kes kunagi impeeriumi või N. Liidu koosseisu kuulunud, olla ikka vabatahtlikult liitunud”, ütleb ajaloolane. Fondi „Liberaalne Venemaa” projekti initsiaatoriks on Irina Jašina, kunagise Vene majandusministri Jevgeni Jašini tütar. Kuigi projekt valmib aastaks 2008, ei omanda see eriti suurt kõlapinda, sest Dolutski on praegu Kremli mustas nimekirjas. Aastate eest tema poolt koostatud ajalooõpetaja käsiraamat oli kasutusel aastani 2004, mil see keelati, ehkki sadu tuhandeid õpilasi oli selle järgi juba õpetatud. Nüüd teatab haridusministeerium uhkusega, et koolidesse jõuavad üksnes „100% isamaalise sisuga õpikud”. Nii Moskvas kui ka provintsis keelitatakse akadeemikuid, õppejõude ja rektoreid konverentsidel ja kohustuslikel kohtumistel taas rohkem isamaaarmastust õpetama. „Ajajärgul, mil kommunismi enam polnud ja keegi ei teadnud, mis peaks selle asemele tulema, võis ajaloolane vabalt kirjutada seda, mis vastas tõele, mitte propagandat”, märgib Dolutski. 2003. aastal hakkas Putini administratsioon Dolutskit ja tema teoseid vaenama. Ajalehtedes ja televisioonis sõimati teda venevastaseks lääne agendiks, kes mürgitab vene laste meeli. Haridusministeeriumi õppekava komisjon, kes äsja oli Dolutski õpiku järjekordse tiraaži heaks kiitnud, järsku keeldus õpikut heaks kiitmast. Järsku leiti hulgaliselt vigu ja puudusi. Baltikumi okupeerimine, USA abi N. Liidule sõjas või stalinistlikud repressioonid polnud enam soovitud teemad. Putin on viimastel kuudel isiklikult ajaloolasi rünnanud, nad kuulavat läänest tulevaid käske ja kirjutavat raamatuid, „millest ihukarvad püsti tõusevad”. Tagasipöördumist riiklikult juhitava ajaloovõltsimise juurde palju ei kritiseerita. Õpetajad on huvitatud eelkõige palgatõusust. Mõned inimõiguslased ja üksikud ajaloolased protesteerivad selle vastu, et üks koletumaid kurjategijaid riigi ajaloos –Stalin - taas pjedestaalile tõstetakse. Jašina on õnnelik, et tema laps lõpetas kooli kaksa aastat tagasi, veel Jeltsini-aegsete õpikute järgi. Sest tulevikus peavad lapsevanemad taas lastega köögilaua taha istuma ja neile selgitama, mida seal koolis õpetatakse ja mis tegelikult toimus. (Florian Hassel, Frankfurter Rundschau, 7.11)

PRANTSUSMAA

Suurt meediakajastust on leidnud president Nicolas Sarkozy visiidid USAsse ja Saksamaale.

USAsse sõitis Sarkozy plaaniga muuta seal Prantsusmaa imagot. Pea kõigil kohtumistel kiitis ta oma valitsuse mitmekülgsust. See ei ole enam valitsus, see on United Colors of Sarkozy. Mitmekesisuse illustreerimiseks näeb Sarkozy´d Washingtonis muu hulgas kohtumas ka IMFi uue direktori Dominique Strauss-Kahniga. Valges Majas toimunud kohtumisel kinnitab “uue Prantsusmaa” president oma soovi saada USA “südamesõbraks”. Pärast George Bushi vastuvõttu ütles ta ajakirjanikele: “Ameeriklased on väga lahked. Veidi lahkust, see on see, mis meil puudu jääb.” (Bruno Jeudy, Le Figaro, 8.11)

Prantsuse-Saksa seekordse Ministrite nõukogu peateemaks on integratsioon. Kui Prantsusmaal on peamiseks probleemiks majanduslik, siis Saksamaal pigem keeleline integratsioon. Problemaatika olemus on mõlemas riigis sarnane. Kohtumise teisteks teemadeks on transsatlantilised suhted, kliima soojenemine, immigratsioon, Türgi küsimus. Konsensust otsitakse Iraani teemal. Nicolas Sarkozy pooldas ELi, Angela Merkel aga pigem ÜRO poolset initsiatiivi Iraani küsimuses. Sakslased väljendasid oma muret Sarkozy Vahemere-Liidu plaanide suhtes. (Alain Barluet, Le Figaro, 12.11) Sarkozy rõhutas Berliinis, kui meeldiv on Angela Merkeliga koostööd teha. “Kuue kuuga lahendasime kaks suurt probleemi: ELi reformilepe ja Euroopa kaitsetööstuse kontserni (EADS) uue juhtkonna küsimus. Rahvusvahelistes küsimustes on meie seisukohad paljuski sarnased. Mis puutub Iraani, siis see on tempovaliku küsimus” leidis Sarkozy, andes seega mõista, et täielikku üksmeelt ei õnnestunud saavutada. (Alain Barluet ja Pierre Bocev, Le Figaro, 13.11)

President Sarkozy on kergitanud katet Prantsusmaa ELi eesistumisperioodi prioriteetidelt. Üheks neist saab olema immigratsioonipoliitika. Sarkozy sooviks on võtta vastu immigratsiooniteemaline pakt, mis kohustaks ELi liikmesriike järgima teatud ühiseid regulatsiooniprintsiipe. Samuti on tema unistuseks ühtlustada immigratsioonialast seadusandlust (kvoodisüsteem tööimmigrantidele, ühine pereasjade regulatsioon). Olulise teemana tuleks märkida “Euroopa ühisarengu poliitikat”, politseikoostööd (näiteks ühised lennukid illegaalsete isikute tagasisaatmiseks päritoluriiki), ühtlustatud biomeetriliste viisade süsteem jmt. Nagu näha, on kõik seni avalikustatud prioriteedid rohkem või vähem immigratsiooniküsimustega seotud. “ELi immigratsioonipoliitika eksisteerib juba 1999. aastast alates, kuid Prantsusmaa soovib sellele nüüd elu sisse puhuda”. (Marie-Christine Tabet, Le Figaro, 13.11)

Tähelepanu on äratanud Sarkozy kõne Euroopa Parlamendis. Sarkozy teenis USA Kongressis ära suurema aplausi kui europarlamendis esinedes. Ometi puistas ta “kompvekke paremale ja vasakule”, nagu ütles üks briti leiboristide esindaja. Sarkozy rääkis oma kõnes, et Euroopa ei tohi olla vaid administratiivne masin, mis kirjutab ette norme, reglemente ja direktiive. Euroopa ei tohi olla masin, mis toodab sunnimeetmeid, reegleid ja protseduure. Sarkozy tegi komplimente ELi liikmesriikidele, kinnitades, et “Euroopa vajab Saksamaad - hädavajalikku partnerit; Inglismaad, kelleta me hakkama ei saa; samuti Ida-Euroopa maid, kellel on samad õigused nagu asutajariikidelgi.” Mõistagi on Sarkozy jaoks kõige tähtsamal kohal Prantsusmaa: “Kui Prantsusmaal läheb hästi, siis saab sellest kasu kogu Euroopa. Kui Prantsusmaal läheb paremini, läheb paremini kogu Euroopal.” Oma kõnes ei nimetanud Sarkozy kordagi Türgit. Kuid ühel kinniste uste taga peetud kohtumisel rääkis ta oma hiljutisest vestlusest Türgi peaministriga. Viimasele oli ta öelnud järgmist: “Viimased 40 aastat on teile öeldud „jah”, mõeldes seejuures „ei”. Mina mõtlen „ei” ja ka ütlen seda.” (Jean Quatremer, Liberation, 14.11)

SKANDINAAVIA

45. nädalal oli Skandinaavia ajakirjandus välispoliitika kajastamisel mõnevõrra mitmekesisem kui tavaliselt. Leidus artikleid näiteks Guatemalast, Mehhikost aga ka diplomaatiast üldiselt. Päevakajalisuse tõttu vaadeldi arenguid Gruusias ja Pakistanis. Väga aktiivselt arutati Skandinaavia riikide kaitsepoliitika küsimusi. Selles osas toimus tuliseim mõttevahetus norra lehtedes, kus prooviti peamiselt mõtestada Norra osalemist sõjalistes operatsioonides Afganistanis. Venemaast kirjutati vähe, ent USAst seekord tavalisest rohkem. Skandinaavia meedia meelisteemaks oli traditsiooniliselt Euroopa Liit.

Kõigepealt peab möönma, et kaitsepoliitika teenib pikaajalisi ja egoistlikke huve. Altruistlikud teod tema raamidesse ei kuulu. Need saavad teoks abistamispoliitika ja muu säärase tegevuse kaudu. Üksnes külmalt ratsionaalsed eesmärgid võivad meie kaitsepoliitika alustalaks olla. Me valisime Jean Baptiste Bernadotte`i troonipärijaks, kuna lootsime, et ta toob Soome Rootsi koosseisu tagasi. Kuid Bernadotte hindas meie jõude võrreldes Venemaaga realistlikult. Ta formuleeris neutraliteedipoliitika, mis pole venelasi kunagi seganud. Sellest ajast peale oleme neutraliteedist kinni pidanud. Neutraliteet teenis meid maailmasõdades ning ka NATO aatomirelvade vihmavarju all külma sõja ajal. Rootsi liikmelisus NATOs lisaks mitmeid uusi kohustusi. Paljude arvamus, et liikmelisus NATOs tagab meile tasuta täiendava julgeoleku ning juurdepääsu odavatele kaitselahendustele, pole tõene. Vastupidi, me võime kindlad olla, et NATO liikmelisus tähendab meie jaoks ka sõjalist seotust Balti riikidega. Segades ennast Venemaa ja Baltikumi vahele, hakkavad meid mõjutama hoopis teised tegurid kui täna. Võib kindalt öelda, et seoses kuulumisega ELi on meil juba kohustus rünnaku alla sattunud liikmesriike kaitsta. Lühidalt öeldes, pole kahtlustki, milline meie positsioon on – isegi avalikus kõnepruugis kasutatakse sõna „alliansivabadus”. Kuuludes NATO-sse, koormaksime end kohustustega, olekime NATO otsuste mõju all ning võimalik, et meie rahvuslikud vajadused pälviksid samuti tähelepanu. (Bo Pellnäs, Svenska Dagbladet, 07.11) Hea on, et Euroopa Komisjon suhtub järgmisesse laienemisse rahulikult. Õnneks võtab too laienemine kaua aega. Lähemal ajal saab ELi liikmeks Horvaatia, kuid selleks, et säärased riigid nagu Serbia, Bosnia ja Albaania liituksid, kulub veel mõnda aega. Rääkimata Türgist, kes jääb ilmselt päri viimaseks. Seda mitte üksnes seadusloome aeglase tempo pärast, vaid ka mitmete suurte riikide vastuseisu tõttu. Bulgaaria ja Rumeenia vastuvõtmine E-i on meile õpetanud, et liidul oleks kasulik liikuda edasi konsolideerumisfaasi – seda on mitmel korral rõhutanud ka soomlasest laienemisvolinik Olli Rehn. Neil kahel riigil on endiselt probleeme korruptsiooniga, nagu ka teistel Balkanil paiknevatel kandidaatriikidel. (Berlingske Tidene, 09.11) Kosovo võitlus Serbiast eraldumise nimel ei tohi Balkanil tekitada ahelreaktsiooni, rõhutab Euroopa Komisjoni laienemisvolinik. Kui provints oma ähvardustele kindlaks jääb ning end Serbia küljest lahti rebib, siis ei tohi see laienemisvolinik Olli Rehni sõnul teisi iseseisvust soovivaid piirkondi nakatada. Venemaa kardab, et Kosovo iseseisvumine võib viia mitmel pool separatistlike ihalusteni. ELi ja NATOga seotud diplomaadid pelgavad, et Balkanil võivad puhkeda rahutused. Kui 10. detsembriks pole lahendust leitud ning Kosovo kuulutab ennast iseseisvaks, pole võimalik ennustada, mis juhtuma hakkab. (Petrine Elgaard, Politiken , 08.11) Kõneledes USA Kongressi ees, rõhus Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy õigetele kokkupuutepunktidele. Ta rääkis oma imetlusest ameerika unelma vastu, ameerika ikoonidest alates Ernest Hemingwayst, Elvis Presley ja Martin Luther Kingini. Ta sai võimsa aplausi osaliseks, kui nimetas USAd ja Prantsusmaad sõpradeks ning mainis, et Prantsusmaa jääb Afganistani seni kuni töö seal tehtud on. Ühine saatus, mida USA ja Euroopa II maailmasõjast saati on jaganud, seatakse lähiaastatel mitmel viisil proovile. Seda alates maailmakaubandusest kuni kliimaküsimusteni. Kuid eelkõige tuleb partneritel näidata, et suudetakse ühiselt terrorismi vastu seista. Kuigi vahendite osas pole konsensust, on eesmärgid siiski ühed ja samad. See, et nii Angela Merkel kui ka Nicolas Sarkozy loodavad koostööle USAga, on juba tähelepanuväärne samm edasi. (Juhtkiri, Jyllands-Posten, 09.11)

46. nädala kajastati Skandinaavia meedias välispoliitilistest teemadest enim Euroopa Liidu toimetamisi. Ehk pisut enam kui tavaliselt vaeti Skandinaavia enese positsiooni maailmas. Norra ajakirjanikke huvitas eelkõige oma riigi seotus Iraagis, Rootsis arutleti riigi julgeoleku üle. Valimiste tõttu oli aga Põhjala riikidest kõige silmatorkavam Taani.

Mida EL uute liikmesriikide jaoks tähendab on selge – raha, toetust, juurdepääsu turgudele, võimalust seista „vanade” eurooplastega koos ühes reas, lühidalt öeldes, pöörduda Euroopasse tagasi. Kuid mida ootab EL uutelt liikmetelt? Mis on Bulgaaria või Eesti spetsiifiline panus. Mis on see, mis ELil enne puudus ning nüüd tänu uutele liikmetele on? Mõned leiavad, et küsimus on provotseeriv ja ebaõiglane. Vastus on pea alati vaikne. Vahel leidub vastus sellele küsimusele minevikus: Ida-Euroopa on meid alati barbarite - (neid nimetatakse harva nõnda, kui just seda silmas peetakse) tatarlaste, venelaste ja teiste vastu kaitsnud. Ilma selle kaitseta poleks Lääne-Euroopa täna nõnda edukas ja vaba ühiskond. Nende rahvaste traagiline ajalugu on see panus, mille nad ühisesse Euroopasse toovad. Kõnealust minevikku aga ei tunta ja ei hinnata läänes piisavalt. (Richard Swartz, Svenska Dagbladet, 14.11)

SOOME

Lisaks Jokela koolitragöödia kajastamisele olid ajakirjanduse peateemadeks Schengeni ruumi laienemine, arengud Gruusias, suursaadik Alpo Rusi juhtum ning Vene-Saksa gaasijuhe.

Luxemburgi väike küla Schengen on tuttav kõigile Euroopa riikides reisijatele mitte reisi sihtkohana, vaid ELi sisepiiri kontrollid lõpetava lepinguna. Enne jõule laieneb Schengeni lepe üheksale uuele ELi riigile. Kohustuslikud piirikontrollid lõppevad Eesti, Läti, Leedu, Poola, Slovakkia, Tšehhi, Ungari, Sloveenia ja Malta ELi piiridel. Tõsi küll vaid maa- ja merepiiridel, lennuliikluses hakkab see kehtima märtsi lõpus. Schengeni laienemine endistesse idabloki riikidesse on tähtis. Teine maailmasõda ja Euroopa jagunemine on taas sammu võrra kaugemal. Kesk- ja Ida-Euroopa riigid on ärateeninud oma koha selles ühenduses. Uutes Schengeni riikides ei ole siiski kõik päris korras. Välispiiri kontroll ei ole lähedalgi näiteks Soome tasemele. Poliitilistel kaalutlustel on ühenduse laienemisel tehtud järeleandmisi liikmelisuse kriteeriumite osas. Sellesamaga on tegemist ka Schengeni laienemise puhul. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 11.11) Soome seisukohast puudutab Schengeni ruumi laienemine ennekõike Eestisse reisimist, mis muutub sama lihtsaks nagu Rootsi minek. See tähendab, et Soome ja Eesti läbikäimine muutub endisest tihedamaks – ehk lähedasemakski kui kunagi varem ajaloos. Eesti Schengeniga liitumine on Soome seisukohast väga positiivne uudis. Muu muutus ei ole Soomest vaadatuna nii suur. Kesk-Euroopas on sisepiiride kadumine väga oluline, isegi ajalooline sündmus. Kodanike seisukohast võib Schengeni lepingut kahtlemata pidada üheks ELi tähtsaimaks saavutuseks. (Juhtkiri, Kaleva, 12.11) Schengeni ittalaienemisel on suur sümboolne väärtus uutele liikmesriikidele. Nüüd saavad nende kodanikud endisest võrdväärsemateks vanade liikmesriikide kodanikega. Vaba liikumine teeb head ka majandusele. (Annamari Sipilä, Helsingin Sanomat, 9.11)

Rooside revolutsiooni roosid on ära närtsinud. Gruusia majandus kasvab hoogsalt, kuid uuenduspoliitika on suurendanud dramaatiliselt ühiskondlikke ja sotsiaalseid probleeme. Meeleavalduste mahasurumine ja erakorralise olukorra väljakuulutamine on ärritanud ELi, ENi ja inimõigusorganisatsioone. Kas president Mihhail Saakašvili on kaotanud poliitilise usutavuse nii läänes kui ka oma riigis? Saakašvili nõustus ennetähtaegsete presidendivalimistega, kuid opositsioonil ei ole arvestatavat konkurenti vastu panna, seega varasemate valimistega võib Saakašvili kindlustada endale teise ametiaja. Väga kaugel tunduvad olevat ajad, mil Saakašvili oli roosie revolutsiooni kangelane nii kodumaal kui ka läänes. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 10.11) Võib-olla tegi president Saakašvili rahutuste mahasurumisega oma karjääri suurima vea. Gruusiale jääb külge plekk opositsiooni meeleavalduse mahasurumisest. Gruusia paikneb õnneks ja kahjuks ida ja lääne ristumiskohas. Mingisugune külm sõda jätkub Gruusias ja selles piirkonnas. Venemaal ja USAl on piirkonnas oma huvid, mis vahetevahel põrkuvad. Gruusia praeguste rahutuste põhjuseks on siiski suures osas sisepoliitika. Presidendivalimistel otsustavad hääletajad, kes juhib riiki kõige paremin, ja kes laseb opositsioonil riigis vabalt tegutseda. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 12.11)

Soome kaitsepolitsei kahtlustas suursaadik Alpo Rusit Stasi heaks töötamises ning tema suhtes viidi aastatel 2002-2003 läbi eeluurimine. Süüdistust aga ei esitatud. Rusi kaebas Soome riigi kohtusse, nõudes kahjutasu valesüüdistuste eest. Nüüd sai Rusi balsamit oma haavadele, Soome kohus otsustas maksta valuraha 70 000 eurot ja katta kohtukulusid 100 000 euro eest. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 9.11) Pärast kõike seda, mida Alpo Rusi oli süütuna sunnitud taluma, pääses riik suhteliselt kergelt. (Juhtkiri, Etelä-Suomen Sanomat, 9.11) Riigi makstav valuraha on erakordselt suur. Otsuse juures on märkimisväärne, et vigu leiti nii kaitsepolitsei kui ka toonase justiitsministri Johannes Koskineni tegevuses. Kohtuotsus on ninanips soome õigusriigi mõningatele kesksetele institutsioonidele. (Juhtkiri, Kaleva, 9.11) Alpo Rusi võit jäi poolikuks. Rosenholzi materjalid säilivad salajastena ja Tiitineni nimekiri kassakapis. Kaitsepolitsei pääses suhtelist terve nahaga. Rusi au on nüüd taastatud ja ta võib oma eluga edasi minna, sama ei saa öelda kaitsepolitsei kohta. (Juhtkiri, Aamulehti, 9.11) Alpo Rusi presenteeris Helsingis Soome lähiminevikust rääkivat raamatut „Vasemmalta ohi”. Rusi raamat annab SDE välispoliitilise eliidi tegevusest ja moraalist kergelt öeldes šokeeriva pildi, kui ei tunne selle perioodi riigi ajalugu. Rusi eesmärgiks on tõestada, et tegelikud kurjategijad pääsesid karistuseta. Nendeks peab Rusi lisaks Sorsale muuhulgas ka Mauno Koivistot, Paavo Lipponeni, Erkki Liikaneni, Erkki Tuomioja, Jaakko Kalelat ja Ulf Sundqvisti, ka Harri Holkerit. Rusi raamatus on palju puudusi, kuid see on siiski väärtuslik dokument, mis kirjeldab paljastavalt soometumise aastaid välismaise luureorganisatsiooni seisukohast. (Risto Uimonen, Kaleva, 11.11)

Läänemere gaasijuhe on hea näide selle kohta, kui erinevad on ELi riikide huvid suhetes ja energiakoostöös Venemaaga. Balti riigid ja Poola on algusest peale näidanud tugevat poliitilist vastuseisu gaasijuhtmele. Soome – keskkonnamõjude pärast - ja Eesti on püüdnud gaasitrassi oma rannikust kaugemale suunata. Rootsi keskkonnaminister nõudis gaasijuhtme ehitajaid uurima alternatiive, et viia toru Gotlandi rannikust kaugemale. Poola valimiste võitja ja peaministrikandidaat Donald Tusk nõudis kogu projekti peatamist. See ei takistanud aga Hollandi peaministrit Jan-Peter Balkenendet tähistamast Moskvas president Vladimir Putini kõrval Hollandi gaasifirma Gasunie liitumist Gazpromi kolmandaks lääne partneriks Läänemere gaasitoru projektis. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 15.11) Paar päeva pärast seda, kui Poola peaminister Donald Tusk nimetas Läänemere gaasijuhet halvasti planeerituks ning lootis, et Saksamaa ja Venemaa peagi loobuvad merealusest juhtmest, teatas Nord Stream juba miljarditehingust ning täpsustas juhtme asukohta. Nord Stream muutis gaasijuhtme kavandatavat paiknemist Taani, Rootsi ja Saksamaa vetes. Need ongi riigid, kes on teinud häält. Poola ja Balti riigid on samuti häält tõstnud, kuid nende pärast ei ole Venemaal ja Saksamaal pea üldse vaja muretseda. Soomlased kuuluvad samasse kategooriasse. Nord Stream otsustas paigutada gaasijuhtme sinna, kust kostab väikseimat, pea olematut vastuseisu. Soomlastele tundub uskumatult tore, et neist mööda voolav gaas lähendab Kesk-Euroopat ja Venemaad. Saame ju pead noogutada asjatundjate kohtumistel. Rahvas tänab. (Juhtkiri, Aamulehti, 13.11)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Estonia said it was prepared to sign up to a key treaty limiting conventional forces in Europe and expressed the hope that Russia would not implement a decision to withdraw from the accord. "Estonia is ready to start talks to join the Treaty on Conventional Forces in Europe, and hopes Russia will not withdraw from the treaty next month," FM Urmas Paet told. "We sincerely hope that Russia will reconsider its decision," Paet said. Estonia has not signed the accord amid Moscow-NATO disputes over Russia's continued stationing of troops in other ex-Soviet states. While that argument remains valid, Paet said, Estonia is prepared to join the treaty parties "as soon as it becomes technically possible". The Estonian government has set up a commission to prepare for eventual membership, and Paet said he hoped Moscow would see the move as an "act of good will". Paet reaffirmed Estonia's long-standing position that Tallinn cannot join the treaty until the updated version has been ratified by all countries that were involved in 1999. (Afp, 15.11)

Ingliskeelne ajakirjandus

Moskva väitel on Venemaa üks vähestest riikidest, kes on ratifitseerinud kohandatud tavarelvastusleppe lepingupunktid ning Baltimaad pole seni ratifitseerinud kumbagi leppe versiooni. Kuna tavarelvastuse piiramise lepingut peetakse Euroopa julgeoleku nurgakiviks, on Venemaa otsus tekitanud eriti USA ja NATO liikmetes palju ärevust. Samas tuleb tunnistada, et nii Lääne pool kui ka Venemaa on seni teinud intensiivset diplomaatilist tööd olemasolevate poliitiliste pingete suurenemise vältimiseks. (Federico Bordonaro, International Analyst Network, 17.11)

Soome ajakirjandus

Soome on mures Eesti suutlikkuse pärast valvata oma piiri pärast seda, kui riik liitub Schengeni ruumiga. ELi Schengeni riikides ei ole sisepiiri kontrolli ei maa- ega merepiiridel ega ka lennuväljadel. Teema kerkis esile ELi sise- ja justiitsministrite kohtumisel Brüsselis Soome on peamiselt mures seetõttu, et Eesti piirivalves on 40-60 protsendiline töötajate puudus. Soome soovib, et ELi ministrite kohtumise lõppdokumenti lisataks säte, mille järgi EL jälgib Eesti olukorda veel mõne aja jooksul pärast Schengeniga liitumist. ELi seisukoht on, et Eesti piirivalve vastab nõuetele, mis on vajalikud riigi ühinemiseks Schengeni lepinguga. Soome arvates on Eesti mõnevõrra olukorda parandanud ning passikontroll peaks Soome ja Eesti merepiiril lõppema juba 21. detsembril. Lennuväljadel kontrollitakse passe märtsi lõpuni. Lisaks Eestile liituvad Schengeni piirkonnaga veel kaheksa riiki. (Tuomas Muraja, Turun Sanomat, 8.11)

Majandus

Uudisteagentuurid

Estonia's economic slowdown will be a boon for the booming Baltic state, warding off the spectre of overheating, a senior official from IMF said. "The current slowdown of Estonia's economy is a healthy process," Juha Kahkonen, a senior advisor at the IMF's European department, said during a conference organised by the global financial institution in Estonia. "Estonia's economy was already overheated," he said. However, Kahkonen said, Estonian authorities and firms need to remain alert for potential risks. (Afp, 16.11)

Estonia's unemployment rate has continued its steady decline, falling to 4.2 percent in the third quarter of this year, the Baltic country's statistics office said. The jobless figures decreased across the country in the third quarter this year. Nationwide, a total of 29,000 people were out of work in the third quarter. (Afp, 15.11)

USA ajakirjandus

Washingtonis asuv Cato Instituut avaldas oma igaaastase majandusvabaduse aruande, milles on kindlate näitajate alusel pingeritta seatud 141 riiki. Sellel aastal on üllatajaks Eesti, troonides riikide esikümnes, täpsemalt kaheksandal kohal. Nagu eelmistes aastaaruanneteski, nii võivad suurima majandusvabadusega kiidelda Hong Kong, Singapur, Uus-Meremaa, Šveits, USA ja Suurbritannia. Eestile tõi kõrge koha edetabelis riigi erakordne majandusareng, mis on saavutatud suhteliselt lühikese aja jooksul. (Barry Wood, Voice of America, 10.11)

Prantsusmaa ajakirjandus

Majandusalane kuukiri “Kapital” tutvustab põhjalikult kümmet uut ELi liikmesriiki ja nende majandusi. Hirm, et uustulnukad pidurdavad kogu liidu majandust, on osutunud asjatuks. Vastupidi, uued liikmesriigid näitavad häid tulemusi ja panevad üle terve kontinendi värsked tuuled puhuma. Võrreldakse hinnataset vanades ja uutes liikmesriikides ning leitakse, et ühtviisi kallis on kõikjal. Regiooni majandusele tervikuna on avaldanud soodsat mõju arvukad välisinvesteeringud. Eestit nimetatakse “Baltikumi tiigriks”, kus euro kasutuselevõtuks ollakse peaaegu valmis, probleemiks on inflatsioon. Eraldi artikkel on pühendatud Eesti IT-lahendustele. Eesti on asjaajamises astunud kafkalikust bürokraatiast otse interneti-ajastusse, näidates oma e-riigiga eeskuju naabritelegi. Andrus Ansip juhib valitsust, kus paberid on peaaegu kadunud. Kes oleks võinud arvata, et 1,3 miljoni elanikuga väikeriik loob Skype´i ja lubab oma Põhiseaduses juurdepääsu internetile kõigile kodanikele! Eesti on täielikult kaetud Wi-Fi´ga, 84% tuludeklaratsioonidest esitatakse netis, arenenud on mobiilside- ja sms-teenused. Uueks väljakutseks on võitlus vene häkkerite kuritegudega. (Eric Wattez, Capital, november 2007)

Soome ajakirjandus

Tallinnas toimunud Läänemeremaade Arengu Foorumil püüdsid üle 400 majanduse, MTÜde ja valitsuse esindajat leida võimalusi Läänemere riikide konkurentsivõime tõstmiseks. Kohtumise korraldas organisatsioon Baltic Development Forum, mille looja ja juhi, Taani endise välisministri Uffe Ellemann-Jenseni sõnul tuleb Läänemere riikidel oluliselt suurendada koostööd majanduse vallas ning rohkem reklaamida ühist majanduspiirkonda, et rahvusvahelises konkurentsis hakkama saada. Venemaa oli Tallinna kohtumisel tagasihoidlikult esindatud. Ka sakslasi oli vähe kohal. Eesti välisminister Urmas Paeti sõnul on kahetsusväärne, et Venemaa valitsuse suhtumine Eestisse blokeerib tihti koostööprojektid Eesti ja lähedalasuvate Venemaa piirkondade vahel. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 8.11)

Pärast iseseisvuse taastamist on Eesti, Läti ja Leedu kiiresti vähendanud jõukuse edumaad endi ja Lääne-Euroopa vahel. Eelarvamusteta maksu- ja majanduspoliitikaga on nad meelitanud riiki otseinvesteeringuid ning suurendanud inimeste motivatsiooni. Sel aastakümnel on Eesti majandus kasvanud 8-10 protsenti, Läti ja Leedu majanduskasv on tõusnud samale tasemele. Kiirel majanduskasvul on oma hind, mille maksmise aeg hakkab nüüd kätte jõudma. Eesti, Läti ja Leedu inflatsioon on käest karanud. Kõige raskemas olukorras on Läti, kus lisaks majanduslikule kriisile on ka poliitiline kriis. Kõige tugevam positsioon on Eestil, kus kroon on põhiseaduse alusel seotud euroga. Kuid ka Eesti peab mõtlema, kas jätkata agressiivset majanduspoliitikat, kui ülekuumenemise tagajärjed saavad olema rasked tavalistele kodumajapidamistele. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 16.11)

Euro kasutuselevõtt Eestis on lükkunud ebamäärasesse tulevikku suureneva inflatsiooni tõttu. Eesti majanduse asjatundjad ja ametnikud ei ole enam nõus nimetama võimalikku euroga liitumise tähtaega. Eesti keskpanga andmetel on kindel, et eurot ei võeta kasutusele vähemalt enne 2011. aastat. Rahandusministeeriumi hinnangul võetakse euro kasutusele esimesel võimalusel, kui kõik tingimused on täidetud. Täitmata tingimuseks on inflatsioon, mis vaevab kõiki Balti riike. Samal ajal on Eesti majanduskasvu tipp möödas ning räägitakse „pehmest maandumisest”. Sel sügisel oli majanduskasv nelja aasta madalaim - kuus protsenti, ning arvatakse, et kasvu aeglustumine jätkub. Muutunud olukord tekitab spekulatsioone krooni devalveerimise osas. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 17.11)

Tallink ehitab Läänesadama vanadesse laohoonetesse peakontori ja hotelli. Jätkäsaarenlaituri laohooned müüakse kas Tallinkile või kinnisvaraarendajale. Projekti teostaja on SRV Yhtiöt. Arhitekt Lars Soncki eelmise aastasaja alguse laohooned on kaitsealused ehitised. Neid ei saa lammutada ega muuta ehituslikult nii, et nende ehituskultuuriline väärtus väheneks. Põhjapoolse laohoone müügihind on 840 000 eurot ja hotelli hind 1 160 000 eurot. (Matti Huhta, Helsingin Sanomat, 8.11)

Pooled kõigist Eestis ööbivatest välismaalastest on soomlased, kuid Eesti hotellides ööbivate soomlaste arv väheneb pidevalt. Selle aasta esimese üheksa kuu jooksul on Eesti hotellides ööbinud 37 000 soomlast vähem kui samal ajal eelmisel aastal. Eesti statistikakeskuse andmetel ööbis selle aasta üheksa kuu jooksul eesti hotellides 1,1 miljonit välismaa turisti. Lisaks Soomele saabub Eestisse vähem turiste ka Saksamaalt, Rootsist, Suurbritanniast ja Venemaalt. Teisest küljest on Eesti vastu suuremat huvi üles näidanud norralased. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 15.11)

Kultuur

Uudisteagentuurid

Eesti uus mängufilm “Sügisball” on võitnud juba nii mõnegi prestiižika filmikonkursi, millest märkimisväärsemad on auhind Veneetsia Filmifestivalilt ja AFI Fest Los Angeleses. Film poeb vaatajale “naha alla” ning selle tumekoomilisi melanhoolseid vaatlusi on võrreldud lausa Tarkovski, Kieslowski ja Cassavetese loomingu võtetega. (Sheri Linden, Reuters, 15.11)

Prantsusmaa ajakirjandus

Tulevane Pariisi Orkestri dirigent Paavo Järvi esitab Brüsselis Tüüri muusikat. Esitusele tulevad Tüüri neljas sümfoonia “Magma”, mis meenutab Stravinskit ja Sostakovitsit, “Inquietude du fini” kammerkoorile ja orkestrile, Lennart Meri mälestuseks kirjutatud “Igavik” ning Arvo Pärdile pühendatud “Rada ja jäljed”. (La Libre, 7.11)

Soome ajakirjandus

Andrus Kivirähk tuli vaatama, kuidas tema näidendil „Matus” Soomes läheb. Tallinna Draamateater andis külalisetenduse Soome rahvusteatris Kansallisteatteri ning soome publik võttis eestlaste huumori hästi vastu. Aasta tagasi esitas Kokoteater Kivirähki näidendit „Romeo ja Julia” ning mõni aeg tagasi toimus samas teatris „Rehepapi” esietendus. Kivirähki raamat „Rehepapp” on Eestis kultuseraamat, auhinnatud ja palju loetud. Kivirähk on produktiivne kirjanik, lisaks näidenditele kirjutab ta arvamusartikleid Eesti Päevalehele. Kivirähki kutsutakse soome-ugri maagilise realismi oskajaks. Kivirähki sõnul on tema sugupõlvel veel nõukogudeaegse kultuuri taust. „Kõigis sotsialismimaade filmides oli absurdset eneseirooniat. See jäi külge ja püsib.” Tänapäeva Eesti kohta sõnab Kivirähk, et Eesti muutub kiiresti igavaks Põhjala riigiks. „Varsti oleme sellised nagu Soome ja Rootsi: midagi ei toimu”. (Maija Alftan, Helsingin Sanomat, 10.11)

Kansallisteatteri jätkab kultuurivahetust Eestiga. Sügisel esitati Tallinnas Sofi Oksaneni „Puhastus”, Tallinna Draamateater tõi aga vastuvisiidile Andrus Kivirähki komöödia „Eesti matus”. Andrus Kivirähki romaani dramatiseeringuid on Soomes varem esitanud Koko-teater. Nendega võrreldes on „Eesti matus” traditsiooniline näidend nii vormi kui ka režii tõlgendamise poolest. Kivirähk ei dramatiseeri sündmusi, lajatab kõik välja, nagu sugulastel omavahel kombeks. Soome publiku jaoks on olukord natuke raske – alati ei tea, kas sobib naerda. (Lauri Meri, Helsingin Sanomat, 10.11)

„Eesti matus” kuulub Tallinna viimaste aastate märkimisväärseimate teatrisaavutuste hulka. Paljud soomlased on käinud etendust Tallinnas vaatamas, kuid nüüd saab seda näha Soome rahvusteatris külalisetendusena. Eesti Draamateatri kunstiline juht ja „Eesti matuse” lavastaja Priit Pedajas sõnab, et see näidend on olnud kogu uue iseseisvusaja populaarseim etendus Eestis. Pedajas on Eesti tuntumaid teatrijuhte ja lavastajaid. Pedajase arvates tuleb uusi eesti näidendeid praegu teatritesse erakordselt palju. Kivirähki omapära peitub Pedajase arvates selles, et ta suudab näidata eesti ühiskonna ja eesti mentaliteedi mitmeid müüte kriitilises valguses. Selles mõttes sarnaneb „Eesti matus” Kivirähki romaaniga „Rehepapp”, mida samuti Soomes tuntakse. Andrus Kivirähk on oma sugupõlve tuntumaid kirjanikke, ta on suurepärane kirjutaja, kelle tekstid kiirgavad sooja ja tundlikku huumorit. (Jouko Grönholm, Turun Sanomat, 5.11)

MTV Euroopa New Sounds Of Europe’i auhinna võitis Pärnu pop-rock-bänd Bedwetters. Bedwetters on esimene Eestist ja üleüldse Balti riikidest pärit bänd, kes on saavutanud edu MTVs Euroopas ja USAs. Novembri lõpus ootab Bedwettersit ees Eesti tuur ning järgmisel aastal ilmub esimene plaat. Pärast seda loodavad bändi liikmed Eestist välja pääseda. Bedwettersit näidatakse nüüd MTVs ning sealtkaudu jõuab ta üle miljardi inimeseni. Publikuhääletuses sai Bedwetters üle 300 000 hääle. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 10.11)

Varia

Uudisteagentuurid

Ministers from eight countries adopted an action plan to clean up the Baltic Sea, currently heading for an environmental catastrophe, and to restore it to ecological health by 2021. The plan was signed by ministers and senior officials from Estonia, Finland, Germany, Latvia, Lithuania, Poland, Russia, Sweden and the EU. The ninth member, Denmark, is expected to adopt the plan after the formation of a new cabinet. (Afp, 15.11)

Prantsusmaa ajakirjandus

Kolme Balti riiki tutvustavas turismiartiklis kirjutatakse Tallinnast kui prantslaste seas kahetsusväärselt vähe tuntud sarmikast Põhja-Euroopa pealinnast. 1154. aastal esmamainitud linnas väärib vaatamist nii iidne Toompea kui kaasaegne ja arenev city. (Paris Match, 12.10.2007)

Ajakiri Regard sur l´Est avaldas Nõukogude võimu ajal Baltikumi ehitatud uuslinnu võrdleva loo. Eesti puhul on enim juttu Ida-Virumaast. Kuna tööstuslinnade teke langes ajaliselt kokku inimeste maapiirkondadest lahkumise ja venelaste sisserändega Baltikumi, tõusis uute linnade rahvaarv kiiresti ning suure osa elanikest moodustasid vene keelt kõnelevad inimesed. Tallinn-Peterburi raudtee ääres paiknevad linnakesed koondavad üle 10% Eesti linnaelanikkonnast (Lätis-Leedus on vastav näitaja vaid 3%), neist 3/4 venekeelsed. Paljud uued tööstuslinnad olid kaua aega töölisasula administratiivses staatuses, suletud ja otseses sõltuvuses Moskvast. Tulevikuperspektiivid? Uuel sajandil on tööpuudus Ida-Virumaal vähenenud poole võrra, mitmed linnad on oma tootmise ümberorienteerinud tänasele turusituatsioonile vastavaks. Mitmel on õnnestunud meelitada ligi välisinvestoreid, näiteks Muuga sadama arendused või Sillamäe jäätmekäitlus, samuti uue sadama loomine. (Eric le Bourhis, Regard sur l´Est, 15.11)

Ajakirja Courrier International haridusteemalises eriväljaandes ilmus ajakirja Der Spielgel artikli refereering “Minu semester Tartus”. Tutvustatakse Erasmuse programmi raames avanevaid õppimisvõimalusi Baltikumi ülikoolides. Intervjueeritud välisüliõpilased on Eestis veedetud ajaga rahul: ülikoolide (TÜ, TTÜ) tase on kõrge, IT teenused kättesaadavad, olmetingimused soodsad. Antakse näpunäiteid, kust leida lisainfot õppimisvõimaluste kohta Balti riikides. (Le Monde de l´Education, 2/2007)

Soome ajakirjandus

On karta, et Eesti ja Läti haiglate soomlastest kliendid, kes kasutavad ravimit Subutex, jäävad tänavale, kui Eesti ja Läti liituvad Schengeni piirkonnaga. Siis piiratakse Subutexi ja teiste narkootiliste ravimite seaduslikku importi. Pärast Schengeniga liitumist saab Subutexi Soome tuua endisest rohkem, kuid seaduslikuks impordiks on vaja ametnike luba. Senini on ravimi impordiks vajatud vaid psühhiaatri kirjutatud retsepti, mille on saanud Läti või Eesti haiglatest pärast viiepäevast ravikuuri. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 15.11)