Nädal välismeedias 22.-28. oktoober 2007
Euroopa Liit, NATO, Julgeolek
AJAKIRJANDUS
USA, Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Skandinaavia, Soome
EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Küberkuritegevus, Majandus, Kultuur, Varia
Siseareng
Most French people want a referendum on EU treaty and would vote yes, a poll showed, in a sign voters may have warmed to Europe since rejecting the constitution in 2005. President Nicolas Sarkozy is expected to ask parliament to ratify the treaty, which aims to reform the 27-nation bloc's institutions, before the end of this year. Opposition politicians are calling for a referendum. The CSA poll for Le Parisien daily said 61 percent of French people thought the treaty should be put to a referendum and only 31 percent thought parliamentary ratification was sufficient. If it was put to a public vote 68 percent of voters would support the treaty, 32 percent would vote no, the poll showed. (Reuters, 29.10)
Välis- ja julgeolekupoliitika
The West should stay on in the Balkans because the unresolved status of Serbia's breakaway Kosovo province has created regional instability, Bosnia's top international peacekeeper was quoted as saying. "The instability is still visible not only in Bosnia but in the whole area of the Western Balkans," Hans-Jochen Witthauer, commander of EUFOR, told the Dnevni List daily. "That is why we are keeping a minimum force to be capable to intervene if war breaks out again," said the rear-admiral, who commands a 2,500-strong force. Bosnia's two autonomous ethnic-based halves, the Serb Republic and the Muslim federation, have had an uneasy, often hostile relationship since they were created as part of a power-sharing deal to stop the bloody 1992-95 war. The Bosnian Serbs have for years blocked reforms they see as chipping away at their autonomy. Last week, when international peace overseer Miroslav Lajcak imposed measures to streamline voting and pre-empt political deadlocks, they threatened to walk out of government. They were promptly backed by Serbian PM Vojislav Kostunica, who said the preservation of the Serb Republic and of Kosovo were Serbia's national priorities, a statement echoing the rhetoric of Slobodan Milosevic. Linking the future of Kosovo and Bosnia raises the spectre of radical changes of border and forced population shifts in the Balkans, eight years after the West went to war over Kosovo to stop the last ethnic conflict in the break-up of Yugoslavia. "The resolution of Kosovo's status creates problems that have impact on the entire region," Witthauer said. "Ethnic tensions are powerful and the international community should pay special attention." He also warned that the gap between the Muslim-Croat federation and the Serb Republic was getting deeper. "Politicians cannot agree on issues of joint interest... which would bring (Bosnia) closer to EU," he said. Witthauer said the angry reactions against Lajcak showed there was strong resistance to Bosnia becoming a unified state. "If we look into these problems and events, I believe the international community is well advised to keep its hands on the Western Balkans," he said. (Reuters, 30.10)
EU foreign policy chief Javier Solana expressed concerns about the state of emergency in Pakistan, stressing that abandoning the democratic process is not the way to fight terrorism. "I am concerned by the declaration of a state of emergency in Pakistan. I recognize the difficulties Pakistan is currently facing in its domestic political and security situation," Solana said in a statement. "However, I believe that any deviation from the general democratic process cannot be a solution." He added: "Specifically, I urge the authorities in Pakistan to continue the preparations for the holding of general elections as scheduled." Solana said he supported the Pakistani people in their battle against terrorism. But in a telephone conversation with Pakistani President Pervez Musharraf - before he declared emergency rule - EU's top diplomat said he told him that "abandoning the path to democracy is not the answer and the democratic process in Pakistan should not be interrupted." (Afp, 4.11)
Laienemine
Almost one year after the EU partially froze Turkey's membership talks, little reform progress has been made by Ankara in key areas, with EC in a fresh report urging Ankara "to renew the momentum of political reforms." A commission draft report concludes that "the implementation of reforms was uneven and has slowed down since 2005" when Turkey kicked off EU accession negotiations. "Turkey now needs to renew the momentum of political reforms. Significant further efforts are needed in particular on freedom of expression, on civilian control of the military, and on the rights of non-Muslim communities," says the paper. The EU executive highlights…
The EU executive highlights the notorious article 301 of Turkey's recently adopted penal code, which criminalizes insults against "Turkishness", with the report saying the frequent use of the article has created a climate of "self-censorship in the country," even among academics. Brussels concludes that "the Turkish legal system does not fully guarantee freedom of expression in line with European standards." Army still plays political role assessing the overall state of Turkish democracy, the commission notes that the constitutional crisis in Turkey this spring - which saw a clash between the government led by Recep Tayyip Erdogan and army generals on the nomination of a new president - "reaffirmed the primacy of democratic process." But its report also points out that "the armed forces continue to exercise significant political influence," in Turkey, particularly through public statements by senior generals on issues such as Cyprus, secularism and the Kurdish question. Similarly, no progress was seen in the area of protection of minorities and ensuring cultural diversity in line with EU principles. "Children whose mother tongue is not Turkish cannot learn their mother tongue in the Turkish public schooling system," the document says, adding that particularly strict restrictions remain on the Kurdish language. Non-Muslim religious communities "continued to face problems such as restricted property rights" while the legal framework guaranteeing gender equality is in place but needs to be "translated into social reality," according to the report. The commission concludes that the "atmosphere" in Turkey surrounding minorities and religious issues has "not been conducive to the full respect of fundamental rights and might de facto restrict their exercise." (EUobserver, 1.11)
Majandus
Two EU commissioners issued a defense of the controversial economic partnership agreements the EU is negotiating with African, Caribbean and Pacific (ACP) countries. Writing in The Guardian newspaper, Trade Commissioner Peter Mandelson and Development Commissioner Louis Michel insisted that the EPAs were designed to "give greater confidence and more opportunities to local businesses, attract new investment and build strong regional markets." EPAs are reciprocal deals allowing the free flow of goods and services between Europe and ACP countries, many of which fear the opening of their markets could cripple their fragile economies. The 78 ACP countries currently enjoy special access to the EU market, but WTO has ruled that the deal must end by January 1, 2008 to pave the way for free markets. Mandelson and Michel wrote that unless WTO-compatible agreements were signed before that deadline, "we will have to fall back on our default preference scheme for all developing countries, which is less generous than our current scheme." They said that while there were signs that an agreement was forthcoming by the end of the year in some ACP regions, others would need more time, without specifying which ones. "So long as we can reach agreement on the question of trade in goods, we believe we will be on solid ground in the WTO," they wrote. "This means their extended preferential access to the EU market will be safe. We will then complete discussions early in 2008." They also said that EPAs "won't mean 'free trade' between the EU and ACP countries from January 1 next year, or any time soon."…"EU companies and investment are not trying to muscle in on markets. The problem is that EU businesses and investors have too little interest in these regions, not that they have too much." The pair said that calling for an end to EPA negotiations "when there is no credible alternative is playing poker with the livelihoods of those we are trying to help." (Afp, 31.10)
Germany and France urged Russia to reverse its plans to suspend compliance with a 1990 treaty limiting conventional forces in Europe, saying the move risked sparking new arms races. In a joint article published in Germany's Frankfurter Allgemeine newspaper and France's Le Figaro, German FM Frank-Walter Steinmeier and his French counterpart Bernard Kouchner said all European states would lose out if Russia went ahead with the move. "The stated plan by Russia to scrap its participation in the CFE treaty is a matter of concern for us," the two ministers wrote. "An erosion of the CFE treaty could spark new arms races and create new conflicts."…"All states on the continent would be losers," Steinmeier and Kouchner wrote. "Therefore we call on the Russian government not to go ahead with the suspension and to defend its legitimate interests through negotiations." They called the pact an "anchor of stability" for European security. Russia has also been pressing for changes to another milestone arms control agreement, the Intermediate-Range Nuclear Forces Treaty (INF), which was signed by Mikhail Gorbachev and Ronald Reagan in 1987. Russia sees the treaty, which bound Washington and Moscow to eliminate ground-launched short and medium-range nuclear missiles, as a Cold War relic because it did not include countries outside of Europe that have since built up their military arsenals. Both Russia and the US called for other states to be included in the INF missile pact. Putin has hiked arms spending to restore Russia's military capability after years of neglect during the chaotic 1990s. (Reuters, 29.10)
Iraqi FM Hoshiyar Zebari was quoted as warning of disastrous regional consequences if Turkey launched a major invasion of Iraq to strike at Kurdish rebels. Zebari told the BBC in an interview the present crisis was "dead serious" and that Turkey had shown no interest in Iraqi proposals to calm the situation, the broadcaster said in a report on its Web site. Turkey has massed up to 100,000 troops, backed by warplanes and tanks, on the border between the two countries for a possible offensive against an estimated 3,000 Iraq-based rebels from the outlawed PKK. Ankara feels threatened by the Kurdish separatists, especially those attacking from bases in mountainous northern Iraq, and says it may use a military solution. Zebari was quoted as saying there was nothing to stop Turkey taking action against PKK bases in the border mountains. But the large-scale Turkish military build-up had raised fears the Turks were planning something bigger and deeper into northern Iraq, said Zebari. Such a step, he said, would have "disastrous consequences" for stability in both countries and in the wider region. "This would be a unilateral decision and that's why people are resisting that," said Zebari. "That's why the whole government of Iraq and the whole people of Iraq are united really not to see their sovereignty, their territorial integrity undermined by a friendly neighbouring country," he said. Zebari was quoted as saying Turkey had demanded Iraq hand over senior members of the PKK sheltering in Iraq, a request he said was impossible to fulfil. "They are not under our control, in fact. They are up in the mountains, they are armed," he said. The PKK has killed about 40 people in a month in Turkey, including 12 soldiers. Baghdad has little control over semi-autonomous northern Iraq, which is run by the Kurdistan Regional Government. The area's leader has vowed not to hand over anyone to Turkey. (Reuters, 29.10)
US promised to redouble efforts against Kurdish guerrillas in an attempt to stave off Turkish military intervention in northern Iraq that could destabilise the region. U.S. Secretary of State Condoleezza Rice, visiting Ankara amid growing anti-U.S. sentiment among Turks, called the outlawed PKK a "common enemy." But she did not spell out what steps Washington was contemplating. "We all need to redouble our efforts and US is committed to redoubling our efforts," Rice told a news conference with Turkish FM Ali Babacan. Babacan clearly expressed Turkish frustration at the lack of action so far. "This is where the words end and action needs to start," he said. Rice also held talks with Turkish PM Tayyip Erdogan. Rice said measures on how to deal with the PKK would be discussed at a meeting between herself and ministers from Turkey and Iraq on the sidelines of an Iraq neighbours' conference in Istanbul. Babacan said Rice's visit to Turkey, which is one of the main supply routes to U.S. troops in neighouring Iraq, marked the start of closer cooperation between the NATO allies in combating the threat from the PKK. Erdogan is under pressure to act as the military and much of public opinion doubt Washington or Baghdad will crack down on the PKK; nor do they expect firm action from Masoud Barzani, the head of the Kurdish semi-autonomous region of northern Iraq. "The subject on our agenda is an operation, not a war. We hope that this operation will not be necessary," Erdogan said in a speech to officials from his ruling centre-right AK Party. Turkish diplomats say the meeting with Bush will now be key to determining whether an incursion takes place or not in an area that has a complex mix of potentially antagonistic ethnic groups including Arabs and Turkmens as well as Kurds. Rice said short-term measures included better information sharing with the Turks and making it harder for the PKK to move around in northern Iraq. Turkey wants more and has threatened to go in alone to shut down PKK camps and arrest rebel leaders in northern Iraq. "Any such operation will result in the biggest defeat and losses for the Turkish army in the 23 years of the war," PKK commander Bahoz Erdal said, according to the Europe-based Firat news agency, which often carries PKK statements. Turkey plans economic sanctions that would target the PKK and groups providing them with support in northern Iraq, a move Rice said the United States could follow. (Reuters, 2.11)
Ingliskeelne meedia keskendus muude teemade hulgas kahe suurriigi, Hiina ja Venemaa viimastele sise- ja välispoliitilistele arengutele ning käsitles nende arenguprotsesside arvatavat mõju ülejäänud maailmale. Nii USA kui ka Briti ajakirjanduses olid esiplaanil ka sündmused Põhja-Iraagis.
Hiina elab üha tugevamate poliitiliste muutuste tuules. Nädala algul nimetas Hiina valitsev kommunistlik partei president Hu Jintao teiseks ametiajaks erakonna etteotsa. Nädal aega kestnud kongressi lõpul nimetati Hu ka partei peasekretäriks ning poliitbüroo alalise komitee juhiks. Erakordse majanduskasvuga Hiina vajab kiireid lahendusi sotsiaal- ja keskkonnakuludega võitlemiseks. President Hu on juba varem väljendanud kriitikat kommunistliku partei tegevuse osas ja väitnud, et riik ei suuda piisavalt kasutada oma ressursse. Presidendi ja peaministri kongressil peetud kõnedes väljendus tungiv nõue, et Hiina sotsiaalne ja keskkonnaalane areng tuleb muuta senisest säästlikumaks, vajalikud on reformid. Radikaalseid reforme ja “vaimu emantsipatsiooni” nõudis juba parteijuht Deng Xiaoping 1978. aastal, täna seisab kommunistlik partei sama oluliste valikute ees: olukorda riigis tuleb põhjalikult muuta, et majanduskasvu hüved, korralik kooliharidus ja sotsiaalteenused jõuaksid rahvani ning riigil oleks võimalik tõhusalt tööle rakendada tööealist elanikkonda. Praegusel presidendil Hu´l puudub Deng´i autoriteet ja ta väljendab sama mõtet samade sõnade ja sama eesmärgiga – säilitada partei ülemvõim. Kuid kui partei ei suuda tasakaalustada Hiina majanduskasvu ning jätkuvaid reforme, ei saa ta ka ülemvõimu enda huvides kasutada. (Juhtkiri, The Times, 24.10) Lääneriigid kahtlevad, kas Hiina suudab areneda õiges suunas. Nagu külma sõja aegadel, nii on nüüdki hakatud paralleele tõmbama Venemaa ja Hiina vahele. Mõlema suurriigi poliitilistel arengutel on sarnane ideoloogiline alus, olgugi et kumbki neist ei tunnista enam kommunismi omaks. Hiinat ja Venemaad iseloomustavad autoritaarne valitsemiskord, kiire majanduskasv ja üha hoogustuvad rahvusluse ilmingud, majanduskasvust tulenev võim annab neile julguse tegutseda maailma poliitikas oma äranägemise järgi. Hiina on globaalselt võimas tootmiskeskus, Venemaa majandus toetub nafta ja maagaasi üha tõusvatele hindadele. Mõlemad rõhuvad enim siseriiklikule stabiilsusele, kartes reformidest tulenevat sotsiaalset ”kaost”, mis võivat kaasa tuua ebasoodsaid arenguid. Keskklass on hetkel rohkem huvitatud rikastumisest kui sõnavabadusest. Venemaa võib sõnavabadusega Hiina ees küll kiidelda, kuid olukord halveneb järjest. Lääs peab sellises olukorras valima - kui otsustavalt reageerida Hiina Taiwani-poliitikale ja Venemaa sammudele Gruusia suunal. Kuidas reageerida inimõiguste rikkumistele Hiinas ja Venemaal ning sellele, et Venemaa ja Hiina aeg-ajalt pidurdavad Lääne jõupingutusi ÜRO Julgeolekunõukogus Birma, Kosovo ja Iraani puhul. Küsimusele, kas uus Hiina ja uus Venemaa ohustavad Lääne demokraatiat, on paraku veel vara vastata. (Gideon Rachman, Financial Times, 24.10)
USA meedias oli ka sel nädalal jätkuvalt läbivaks teemaks kurdi rahutused Põhja-Iraagis Iraagi-Türgi piirialadel. Kindral David H. Petraeus teatas, et kuigi olukord on muutuv ja kriitiline, käib kohapeal tegevus pingete vähendamiseks. Petraeus ei soostunud kommenteerima USA edasist tegevust koostöös oma NATO-liitlase Türgiga, mille territooriumil hetkel paiknevad 160000 Ameerika sõdurit. Petraeuse sõnul on al-Qaida Iraagi aladel tänaseni ohtlik jõud, koosnedes enamuses Iraagi mässulistest, kuid selle sidemed Osama bin Ladeniga on ebaselged. Mässuliste tegevust on suudetud tunduvalt piirata, kuid al-Qaida on endiselt Iraagi surmavaenlane ning sõjavägi peab avaldama mässulistele väga intensiivset survet. (Alissa J. Rubin, James Glanz, New York Times, 28.10) Kurdi mässuliste tegevusele ei ole siiani suudetud piiri panna ning peale 20 kurdi mässulise hukkumist Türgi territooriumil hoiatas Kurdistani president Barzani, et Kurdistan kavatseb Türgi mistahes järgmist käiku tõlgendada sõjakuulutusena. Barzani kutsus Türgit üles lahendama tüliküsimust dialoogi, mitte relvade abil. Samas tunnistas Barzani, et Türgi pool näeb sõda ainsa lahendusena. USA, Iraak ja teised riigid on püüdnud avaldada Türgile survet, et viimane hoiduks edasistest piiriülestest operatsioonidest. Barzani on väljendanud tungivat soovi, et konflikt ei viiks kurde tagasi nende endisesse olukorda, vaid et maailm hakkaks viimaks tunnustama miljonite kurdide õigust olemasolule. (Deborah Haynes, The Times, 28.10)
Vaadeldaval nädalal arutles saksakeelne ajakirjandus ELi sisearengu ja NATO koostööperspektiivide teemal, jätkuvalt pakuvad kõneainet sündmused Lähis-Idas, Afganistan ning Venemaa, samuti kliimamuutused ja Hiina kasvav roll maailmas.
Maikuus Samaras aset leidnud torm ja kõuemürin ei osutunud puhastavaks ja rahustavaks, pinged Euroopa ja Venemaa vahel on hoopis veelgi kasvanud. Brüsselist hoiatati vahetult enne Venemaa-ELi tippkohtumist: Venemaa agressiivsus kasvab, tema poliitika võib muutuda koguni Euroopa-vastaseks. Ja tõepoolest, Venemaa ei jäta ühtegi võimalust kasutamata, et Euroopa partnerite vahele või Euroopa ja USA suhetesse kiilu lüüa. Euroopa ühtsema ja otsusekindlama välispoliitika kujundamiseks peavad teatud liikmesriigid loobuma oma naiivsevõitu Venemaa-romantikast. Euroopa ei vaja Venemaad mitte rohkem kui Venemaa vajab Euroopat. (Juhtkiri, FTD, 25.10)
1991. aasta oli tšehhidele tähtis aasta – viimane vene sõdur lahkus riigist. Kuid kas nüüd tulevad venelased tagasi? Tagaukse kaudu? USA kaitseminister Gates kuulutas oma Praha-visiidi ajal selle võimaluse üsna tõenäoliseks. USA oli Moskvale pakkunud võimalust vene sõdurite kaasamiseks USA raketitõrje süsteemi rajamisesse ja haldamisesse Tšehhis. Tšehhid reageerisid nördinult. Kaitseminister Vlasta Parkanova tegi oma kolleegile selgeks, et „ajaloolisi iseärasusi arvestades” on vene sõdurite viibimine Tšehhi territooriumil „äärmiselt tundlik teema”. Peaminister Mirek Topolanek neelas hoopis n-ö keele alla ning teatas, et ei hakka USA kaitseministri ideed kommenteerimagi. USA plaanitava radarijaama asukoht on, pealegi, sama, kus kuni 1991. aastani asusid nõukogude sõjaväelased. (Hans-Jörge Schmidt, Die Presse, 25.10)
USA soft power poliitika (veenmisjõud ja eeskuju) mõju on kahanemas, eriti vanade Euroopa liitlaste juures. Jaapanis ja Aasias laiemalt on pilt teistsugune, seal on USA endiselt au sees. Seal peetakse kõvakäelisest võimust endiselt rohkem lugu. Tavakodanikest veelgi rohkem aga peab ameeriklastest lugu poliitiline ladvik. Viimastel aastatel on iseäranis USA-Jaapani suhted olnud nii pilvitud kui ei kunagi varem. Ükski vestlus kõrgemate ametnike, välispoliitika ekspertide või valitsusliikmeteta ei möödu kiidusõnadeta USA stabiliseeriva rolli kohta Aasia regioonis. Taolisi seisukohti on Euroopas kuulda üksnes selle geopoliitilistel äärealadel - Venemaa läheduses. Kagu-Aasias ei ole külm sõda veel läbi. Stalinistlik Põhja-Korea ähvardab tuumarelvaga, kasvava Hiina suurvõim võib ühel päeval ohustada kõiki naaberriike, Indoneesia ja India ambitsioonid etendavad oma osa, mitmel pool sekkub oma huvidega Venemaa. Võib saabuda hetk, mil olemasolevad regionaalsed institutsioonid ei suuda tekkivaid probleeme lahendada. Olukord sarnaneb sellele, mis ta oli Euroopas 19. sajandil. Sestap otsivad paljud riigid kindlustunnet bilateraalsetest suhetest selliste suurvõimudega nagu USA. Uue arenguna on Jaapan sõlminud strateegilised lepped ka India ja Austraaliaga. Jaapanist lähtuvad ka ideed NATO-laadsest demokraatiate liidust Euroopast Jaapanini, kes moodustaksid vastukaalu autokraatlikele režiimidele. Endine Jaapani diplomaat Hisahiko Okazaki, kelle mõtteid ja arutlusi praegu Jaapanis tähelepanelikult kuulatakse, on öelnud, et Kagu-Aasias sõltub jõududevaheline tasakaal USA-Jaapani liidusuhetest ühelt polt ja Hiina tegevusest teiselt poolt. Kui Jaapan peaks USAst kaugenema, kaldub kogu regiooni olukord tasakaalust välja. Seega ei tohi seda lubada. (Klaus-Dieter Frankenberger, FAZ, 23.10)
NATO Response Force projekt on sisuliselt lõppenud. Kava, mis pidi muutma NATO tavalisest kaitseühendusest rahvusvaheliseks interventsioonijõuks, on luhtunud. Afganistan ja NRF, millest pidi saama NATO uue eneseteadvuse sümboliteks, võivad hoopis osutuda NATO äpardumise tähisteks. NATO pole täna ega lähitulevikus võimeline vastama rahvusvahelistele väljakutsetele – ei poliitilistele ega sõjalistele. NATO on objektiivselt kõigeks võimeline, kuid puudu jääb õigest identiteeditundest, mis ajendaks vastavalt tegutsema. Vaidlused ja kõhklused on viinud muuhulgas selleni, et Afganistanis kaotati väärtuslikke aastaid, enne kui sõjaline ja militaarne pool ühendati. Erinevalt tajutakse Venemaa-poolset ohtu. Gruusia vastuvõtmises liikmeks näeb suurem osa riikidest pigem ohtu. Jne. Üks NATOt seestpoolt tundev isik ütles kord, et lootus NATOt kaitseühendusest interventsioonijõuks moondada on illusioon. Liiga erinevad on selleks liikmesriikide huvid ja eesmärgid. Tuleks keskenduda endiselt kaitsele ning võtta ette välismissioonid vaid juhul, kui selleks on olemas liikmesriikide täielik nõusolek ja osalemisvalmidus. (Martin Winter, SZ, 26.10)
Mitmes artiklis leidis kajastamist Venemaa ja Euroopa Liidu tippkohtumine. Nii Le Monde kui Les Echos ajakirjanikud leiavad, et vaatamata pingutustele astuda samme ELi ja Venemaa erimeelsuste vähendamiseks, ei saavutatud sisuliselt midagi uut.
Võrreldes Samara tippkohtumisega oli õhkkond Mafras märksa sõbralikum, ehkki tüliküsimustes läbimurret ei saavutatud. Portugali peaminister tunnustas Mafras Venemaa otsust lubada detsembris toimuvatele valimistele OSCE vaatlejad, Vladimir Putin ise seda otsust tippkohtumisel ei kommenteerinud. Venemaa president tegi aga omalt poolt ettepaneku luua ELi ja Venemaa ühine Inimõiguste Instituut, mis võiks muuhulgas tegeleda ka natsismikuritegude uurimisega. Lisaks eelnevale olid jutuks Kosovo, Iraan ja WTO. Lepiti kokku, et uue strateegilise partnerluse lepingu läbirääkimistega alustatakse 2008. aasta mais. (Pierre Avril, Le Figaro, 27.10)
Ülevaade Prantsusmaa Euroopa-poliitika põhieesmärkidest. Uued suunad on välja töötatud ELi liikmesriikide poolt Lissabonis heaks kiidetud uue reformileppe valguses: 1) Aktiviseerida tegevust Prantsuse-Saksa teljel, 2) uuendada sidemeid väiksemate liikmesriikidega Ida-Euroopas, kelle hääl on edaspidi ELi tulevikku kujundavates arengutes arvestatav, 3) arendada kaitsealast koostööd Suurbritanniaga, 4) luua Vahemere Liit, lähendamaks Euroopat islamimaailmale ja vältimaks kultuuridevahelist kokkupõrget. (Le Nouvel Observateur, 25.-31.10)
ELi värske reformilepe on saanud Prantsuse ajakirjanduses üsna skeptilise hinnangu. Seda nimetatakse Põhiseadusleppe koopiaks, üksnes nimi on teine. Kuid uus lepe – selle asemel, et tuua ELi ideed rahvale lähemale ja teha see inimestele arusaadavamaks – muudab liidu oma kodanikele veelgi kaugemaks. Uuendatud leppe peamiseks ideeks on reformide jätkamine rahva arvamust küsimata. (Thomas Ferenzy, Le Monde, 26.10)
Nicolas Sarkozy poolt väljakäidud Vahemere Liidu ideed on kajastanud kõik suuremad Prantsuse päevalehed. Le Figaro ajakirjanikud nimetavad seda “suureks ja julgeks plaaniks”. Moodustada liit piirkonnas, kus kohtuvad erinevad kultuurid, on tõeline väljakutse. Selle projekti õnnestumise eelduseks on see, et väga erinevad riigid otsustavad vabatahtlikult hakata looma ühist tulevikku, respekteerides seejuures üksteise erinevusi ja toetudes ühiselt jagatud väärtustele. Need väärtused ei saa olla päris euroopalikud ega ka mitte üksnes Aafrika mandrile, eelkõige selle islamipiirkonnale, omased. Kui kõnesoleva liidu ideoloogilised alused on veel üpris hägusad, siis selle majanduslikud ja sotsiaalsed eesmärgid on esitatud üsna konkreetselt. Esmajärjekorras peaks liit aitama ühtlustada Vahemerega piirnevate riikide elatustaset. Selle saavutamiseks peaks praegune aasta keskmine SKP kasv – 4 protsenti - kõigis liitu kuuluvates riikides ulatuma 7 protsendini. Konkreetsed ettepanekud on esitatud ka näiteks tööturupoliitika kujundamise, infrastruktuuride parandamise ja välisinvesteeringute jaotumise kohta. (Christian de Boissieu, Jean-Louis Reiffers, Le Figaro, 24.10) Maroko-visiidi raames tutvustas president Sarkozy Vahemere Liidu ideed Maroko kuningale Mohammed VI-le. Viimane nimetas seda “Euroopa ja Aafrika vahelise uue lepingu teetähiseks”. Marokos oli Sarkozy sunnitud puudutama ka tundlikku teemat Euroopa ja Aafrika vahelistes suhetes, nimelt migratsiooni. Prantsuse president tegi ettepaneku korraldada nimetatud teema arutamiseks 2008. aastal järjekordne Euroopa-Aafrika tippkohtumine. (Florence Beauge, Philippe Ridet, Le Monde, 25.10)
ELi institutsioonides, samuti mitmetes ELi liikmesriikides suhtutakse Vahemere Liidu ideesse esialgu pigem ettevaatlikult ja äraootavalt. Vahemere-äärsed riigid nagu Itaalia, Hispaania, Portugal ja Kreeka on näidanud siiski üles teatavat huvi. Kuid nemadki leiavad, et projekt tervikuna on “veidi ebamäärane”. Prantsusmaa esindaja ELi juures oli 26.oktoobriks kutsutud Euroopa Komisjoni, et ideed üksikasjalikumalt tutvustada. (Philippe Ricard, Le Monde, 25.10)
Skandinaavia meedias oli populaarseimaks teemaks Euroopa Liit. Märkimisväärselt kajastati samuti kurdide küsimust Türgi-Iraagi piirialadel. Valimistega seoses olid kõnealusel nädalal esil eelkõige Poola ning pisut tagasihoidlikumalt ka Šveits. Kuna mõningad muutused toimusid ka Hiina võimuladvikus, vaatlesid skandinaavia ajakirjanikud lähemalt Kagu-Aasia arenguid tervikuna. Üllatuslikult vähe võeti kirjutada Venemaast ja Ameerika Ühendriikidest.
Peaminister rõhutab uuest ELi reformileppest rääkides, et kahtlused „Euroopa Ühendriikidest” on liialdatud. Varem on sotsiaaldemokraatlik opositsiooniliider üles näidanud rahulolu, et Euroopa lipp ja hümn on reformileppest välja jäänud. Keskendudes sümbolite küsimustele, hoiduvad poliitilised juhid tegelemast oluliste konstitutsiooniliste ja institutsionaalsete küsimustega. See pole üksnes Rootsi probleem. Järjest jõulisemalt kerkib esile küsimus sellest, kui tugev ja oma ülesannetes piiritletud peaks EL täpselt olema. Sellele küsimusele ei tohiks olla nõnda raske vastata. (Karl-Magnus Johansson; Svenska Dagbladet; 20.10) Lissaboni tippkohtumine muutus farsiks. Eesistuja Portugali peaminister José Socrates, kes juba varakult kaotas kohtumise üle kontrolli, pidi mõningaid detaile täpsustama. Ta kavandas debati töölõuna ajaks. Riigi- ja valitsusjuhid pidid lauda istuma. Kuid selle asemel eelistas Socrates pidada eravestlusi murelaste Lech Kaczynski ja Romano Prodiga. Pärast südaööd saabus lõpuks teade, et viimased erimeelsused on lahendatud. Läbirääkimised reformilepingu osas olid edukalt lõppenud. Nüüd saame rinda pista globaalsete väljakutsetega! Nõnda kõlasid kurnatud Euroopa liidrite hõisked. Vana ELi tarkusetera ütleb: midagi pole selge seni, kuni kõik on selge. See kehtib ka reformilepingu kohta. EL asub ennast muutma. Rootsi ja Taani kaovad. Sellele lubab aga läbi rahvahääletuse käe ette panna Taani juhtivaid ELi-vastaseid Jens-Peter Bonde. Uus lepe annab samas ELile vajalikud vahendid, kasvatamaks omavahelise koostöö majanduslikku jõudu ja legitiimsust. Kuid mitte ükski perfektne vahend ei asenda nõrka poliitilist tahet. Just see seataksegi nüüd proovile. (Rolf Gustavsson, Svenska Dagbladet, 21.10) Me teame juba praegu, et mitmed juristid, kes soovivad ELis karjääri teha, räägivad uue reformilepingu mittevastavusest põhiseaduse paragrahviga 20. Samuti kardavad nad nimetatud paragrahviga seoses oma töö pärast. EL saab välisministri, keda küll nimetatakse teisiti. EL saab presidendi. Taani jääb ühest europarlamentäärist ilma. Kvalifitseeritud enamus otsustab. Suured riigid otsustavad kõik. Mitte miski ei anna märku sellest, et Taanil üldse mingisugustki mõju saab omama. See aga tähendab seda, et Taani annab ära ka viimase, mis iseotsustamisõigusest järele on jäänud. Peame olema valmis selleks, et juriidiline vastus kõlab nõnda: kuna Taani ei loovuta oma suveräniteeti olemuslikus mahus, ei ole rahvahääletu vajalik. On kõlanud hääli, et probleemi lahendab ülemkohus. Kuid sinna jõudmiseks tuleb läbida alama astme kohus. Selle aja peale on ELi põhiseaduslepe juba vastu võetud. Taanis puudub konstitutsioonikohus. Põhiseaduse kallale kippumise üle mõistab kõrgeimat kohut taani rahvas. (Ole Maisted, Jyllands-Posten, 25.10) Euroopa parlamendi president on rõõmust särav ja rahul rolliga, mille parlament uue Lissaboni lepinguga saab. Selles osas pole aga mitte kõik ühel meelel. Parlamendi president Hans-Gert Pöttering ütles kohtumise kokkuvõtteks, et europarlament saab mitmetel aladel ministrite nõukoguga kaasotsustusõiguse. Kuid erinevalt liikmesriikide parlamentidest, pole europarlamendil õigust seadusi vastu võtta. Tal pole isegi õigust seadusandlikeks algatusteks. Kuid suhetes Ministrite Nõukoguga, kus igal riigil on oma esindaja, saab parlament otsustusõigust juurde. Bürokraatlik organ Euroopa Komisjon, kelle liikmetel pole valijate ees vastutust, jääb endiselt peamiseks seadusmenetluste algatajaks. (Nationen, 22.10) Mitte keegi ei armasta Iraani. Üksnes käputäis riike armastab USAd. Kuid USAd vihatakse tunduvalt rohkem kui Iraani. ELi aga enamik riike armastab ning vaid vähesed vihkavad. Laias laastus võib nii kokku võtta muljetavaldava uuringu, mille viis läbi äsja tegevust alustanud European Council on Foreign Relations (ECFR). (Per Jönsson, Svenska Dagbladet, 26.10)
Soome ajakirjandusele pakkus huvi Venemaa ja ELi tippkohtumine Portugalis. Elavat vastukaja leidis leheveergudel Soome ja ELi vahel jätkuv vaidlus Lõuna-Soome põllumajandustoetuste üle.
EL on varasemast rohkem valmis Venemaaga koostööd arendama. ELi ja Venemaa koostöö on viimastel aastatel olnud keeruline, probleeme on mõlemal poolel. ELi ja liikmesriikide areng on aga viimasel ajal olnud selline, et suhete parandamise aeg võiks olla käes. Loodetavasti Venemaa märkab, et „jaga ja valitse” poliitika on raskem tee ja erimeelsuste lahendamine teenib kõigi huve. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 26.10) ELi-Venemaa suhe püsib muutumatuna hetkeni, mil idanaabri valimised on möödas. 27 liikmesriigiga ELis on 27 arvamust selle kohta mis on Venemaa ja mida sellega teha. Venemaale on ELi hajutatus suur eelis ning annab võimaluse „jaga ja valitse” poliitikale. Ametlikes kõnedes on Venemaa ELi tähtsaim koostööpartner, mitte kunagi oht. Tegelikkuses eksisteerivad aga suured probleemid: uus ELi ja Venemaa partnerluslepe, Euroopa sõltuvus Venemaa energiast, Kosovo, jne. ELis rõhutatakse tihti, et ühendusel peaks olema ühtne Venemaa-poliitika, tegelikult sooviks mitmed riigid otsesuhteid Venemaaga, kui nendest vaid kasu oleks. Suurte ELi liikmesriikide juhtide vahetumised on suurendanud kriitikat Venemaa-ELi suhetes. Kõik ELi riigid tunnistavad, et stabiilne ja jõukas Venemaa on ka ELi huvides. Erimeelsused tekivad siis, kui tuleb otsustada, kuidas stabiilsust toetada. (Annamari Sipilä, Helsingin Sanomat, 26.10)
Soome ja ELi vahel jätkub vaidlus Lõuna-Soome põllumajandustoetuste üle. Soomlaste jaoks on tegemist suure põhimõttelise küsimusega. Brüsselile tuleb selgeks teha, et Soome mõõt on täis. ELi liikmelisus on mitmes mõttes õnnistus ja liikmelisuse eeliseid tuleb tunnistada. Kuid nüüd tuleb hakata ajama uut poliitikat. Teija Tiilikainen Soome välisministeeriumist kaitses hiljuti oma kirjutises ELi. Tähelepanuväärne oli Tiilikaineni märkus, et lisaks komisjoni süüdistamisele tuleb mõelda ka sellele, miks ei ole suudetud teistele liikmesriikidele oma eesmärke mõistetavamaks muuta. (Kalle Heiskanen, Turun Sanomat, 28.10) Soomes makstav kohalik põllumajandustoetus ehk 141-toetus on ELi liikmeksolemise ajal pidevalt vähenenud ja seega selgelt nn üleminekuaja toetus. Selle liitumisläbirääkimistel juhtunud ebaõnnestumise parandamine oleks tulnud asetada Lissaboni tippkohtumisel reformileppe heakskiitmise tingimuseks. Toetuse jätkumine ja selle muutmine püsivaks oleks tulnud kirjutada lepingusse või vähemalt selle lisasse. Miks võimalus kasutamata jäeti? 141-toetuse puhul on küsimus selles, kas Soome võib maksta oma eelarvest toetust Lõuna-Soome põllumeestele. On selge, et ükski liikmesriik ei oleks selle nõudmise tõttu jätnud reformilepet heaks kiitmata. Kuid miks Soome siiski andis järele nii olulises küsimuses? Soome on kogu liikmelisuse aja olnud kuulekas õpilane, kes on nõustunud kõigega, mida ülaltpoolt on öeldud ja vahel teinud veel rohkemgi. Näiteks ratifitseeris Soome ELi põhiseadusliku leppe 2006. aasta detsembris. See kindlasti ei suurendanud teistes ühenduse riikides lugupidamist Soome vastu ,vaid tekkis pilt suurte riikide tahtele alistuvast oma tahteta kohanejast. Lissabonis Soome isegi ei esitanud ametlikel läbirääkimistel oma nõudmisi. See oli ilmselge viga, Soome jättis võimaluse kasutamata. (Hannu Takkula, Helsingin Sanomat, 26.10)
USA ajakirjandus
Kaitseministeeriumi kantsler Lauri Almann osaleb 28. novembril USAs Shreveportis küberruumi kaitse teemalisel kolmepäevasel sümpoosiumil, kus tulevad arutluse alla tänavu maikuus Eestit tabanud küberrünnakud. Almann osaleb sümpoosiumil sõnavõtuga küberrünnakute teemal ja käsitleb ka Eesti rünnakutejärgset toibumisperioodi. Kevadised küberrünnakud on leidnud laialdast kõlapinda kogu maailma meedias, Lääne sõjaekspertide jaoks on küberründe mõjud Eestile olnud hoiatavaks märgiks sellest, et tänapäeva maailmas pole mitte ükski riik kübersõja eest kaitstud. Peale Eesti on küberrünnakute ohvriks langenud juba ka teisi riike, sealhulgas USA ja Euroopa suurriigid Prantsusmaa ja Saksamaa. (John Andrew Prime, The Shreveport Times, 28.10)
Taani ajakirjandus
Kübersõda võtab vägivaldseid mõõtmeid. Häkkerite rünnakute hulk arvutisüsteemide vastu on viimasel ajal drastiliselt kasvanud. Käesoleval aastal on sääraseid rünnakuid ette võetud 35000, 2005. aastal oli vastav arv 4000. Rünnakud leiavad aset nii militaar- kui ka tsiviilsektoris ning on muutunud nõnda ohtlikuks, et näiteks USA, Saksamaa kui Prantsusmaa tsiviilvõimud on piiranud oma töötajate seas populaarse mobiilarvuti BlackBerry kasutamist. On hästi teada tõsiasi, et erinevate riikide kaitsesüsteemid korraldavad teineteise vastu nn häkkerite rünnakuid. Seda osaliselt selleks, et leida oma kaitses nõrku kohti ning testida süsteemide kasulikkust. Eesti on süüdistanud konstantsetes küberrünnakutes oma militaarsüsteemide ning ka riiklike tsiviilvõrkude vastu Venemaad. (Hugo Gården, Børsen, 16.10)
Soome ajakirjandus
Enneolematu küberrünnak viis Eesti kevadel kaose äärele. Sündmused näitasid, et tõhus küberrünnak võib kogu ühiskonna rivist välja viia. NATO kavatseb luua Eestisse küberrünnakute tõrjumise keskuse. Ka Soome peab kübersõjaks valmis olema. Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul oli kevadine küberrünnak esimene, mis ohustas kogu rahvuse julgeolekut. Ajaleht Wired nimetab Eesti küberrünnakuid esimeseks kübersõjaks - web war one. Lühend WWI on sama mis „Esimese maailmasõja” lühend inglise keeles. Arvutiturvafirma F-Secure uurimisosakonna juht Mikko Hyppönen peab Eesti juhtumit märkimisväärseks ja esimeseks, kus nii selge rünnak toimus kogu riigi netis oleva infrastruktuuri vastu. Hyppönen peab võrdlust sõjaga Eesti puhul liialduseks, kuna rünnaku tegijaid oli ilmselt üksikuid. Küberrünnakuid peetakse tänapäeval siiski riikidevaheliseks sõjapidamise viisiks, nii nagu ka traditsioonilisi rünnakuid relvadega. Eesti vajas ja sai rahvusvahelist abi küberrünnakute tõrjumiseks. Juunikuus tegi Eesti president Toomas Hendrik Ilves USA presidendile George W. Bushile ettepaneku, et NATO looks Eestisse küberrünnakute tõrje keskuse. Sellega liitusid Saksamaa ja Hispaania. USA teatas hiljuti, et riik saadab ühe oma parimatest spetsialistidest Eestisse loodavasse keskusesse. (Anna Kuusela, Turun Sanomat, 28.10)
Uudisteagentuurid
Estonia stepped up its lobbying against plans by Russian energy giant Gazprom and two German firms to build a gas pipeline under the Baltic Sea, saying it wanted the duct constructed on land. "We want the new gas pipeline from Russia to Germany to be built on the land," Estonian FM Urmas Paet said in an interview with state broadcaster ETV. "I …don't expect Germans to change their minds quickly, but we hope the matter will be discussed," Paet said. Germany argues that a pipeline running directly from Russia to a German gas hub will be a boon for the whole 27-nation EU. But Estonia and its fellow formerly Soviet-ruled Baltic states of Latvia and Lithuania, as well as ex-communist Poland, have expressed disquiet. They have accused fellow EU member Germany of going it alone in talks with Russia and shunting aside their interests in order to secure gas supplies for the German market. "The way the Russian-German owners of the pipeline construction company Nord Stream launched the project is a good example on how things should not be organized in a united Europe," Paet said on Estonian radio. The pipeline project has also sparked worries in Finland and Sweden, where ecological concerns are at the forefront. Along with Latvia, Lithuania and Poland, Estonia is also planning to press EC to back a land route. Supporters of a land pipeline argue that it will give countries along the route more clout, amid fears that Russia is increasingly exploiting its control of a large slice of Europe's oil and gas market to try to tame governments in its communist-era stamping ground which fail to toe Moscow's line. Russia has said the pipeline could be protected by the Russian navy, sparking extra jitters in Tallinn, whose relations with Moscow are at their lowest ebb since Estonia regained its independence. (Afp, 28.10)
Ingliskeelne ajakirjandus
Eesti pääses sel aastal maailma kümne enim globaliseerunud riigi hulka. USAs hiljuti koostatud globaliseerumisindeksi järgi on Eesti ülejäänud 72 vaadeldud riigi hulgas 10. kohal. Indeksi koostamisel lähtuti erinevatest näitajatest nagu kaubanduse ja investeeringute hulk, inimeste piirideülene liikumine, rahvusvaheliste telefonikõnede hulk, interneti kasutamine ning osalemine rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuses. 2007. aasta globaliseerumisindeksi koostamisel kasutati andmeid 72 riigi kohta, need riigid annavad 97% maailma SKTst. Eesti kohta koostatud raportis nenditakse, et Eesti on suutnud üleilmastumist enda arengu huvides kasutada ning Milton Friedman tunneks ennast Eestis koduselt. Raport nimetab Eestit esimeseks Balti Tiigriks, kes on suutnud endalt maha raputada kommunismiajastu ahelad. Eesti on tänavu globaliseerumisedetabelis kirjas esmakordselt. (Mike Collier, The Baltic Times, 23.10)
Eesti poliitikute vahel on aset leidnud vaidlus selle üle, kas euro tuleks kasutusele võtta paralleelselt Eesti krooniga. Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) poliitiku Taavi Veskimäe poolt algatatud mõte kaaluda krooni kõrval euro kasutamise võimalust leidis Eesti poliitikute ja majandusteadlaste seas kiiresti üldiselt negatiivset vastukaja, kuna kahe valuuta samaaegne kasutamine võib Eesti majandusele ebasoodsalt mõjuda. Euroga liitumise tõenäosus lähima viie aasta jooksul kahaneb aga iga uue majandusprognoosiga. Hetkel on eurod mitteametliku maksevahendina kasutusel Tallinna vanalinna turistiderohketes restoranides ja hotellides. (Joel Alas, The Baltic Times, 24.10)
Rootsi ajakirjandus
Suurte pankade jaoks on olukord Baltikumis muutunud riskantsemaks, mistõttu finantsinspektsioon hoiatab võimalike ohtude eest. Lühikese aja jooksul on Swedbank ja SEB Läänemere teisele kaldale laenanud 300 miljardit. Mujalgi maailmas on panganduses ärevad ajad. USA elamuaseme laenu turul toimuvate arengute tõttu, on mitmed pangad märkimisväärseid summasid kaotanud. Šveitsi UBSi juht näeb laenuportfelli suurt kahanemist. Finantsinspektsiooni aruande kohaselt puudutab see kriis aga Rootsi pankasid üksnes kaudselt. Kuid leidub siiski üks regioon, kus Rootsi suurpangad riskeerivad tunduvalt enam kui teised pangad. See käib Swedbanki ja SEB kohta Baltikumis. 2007. aasta keskpaigaks oli Swedbank Baltikumis välja laenanud 161 miljardit, mis moodustas 16% panga kõikidest laenudest. SEB Baltikumi laenud ulatusid 132 miljardini ning moodustasid 12% kõikidest laenudest. SEB käive Eestis, Lätis ja Leedus on suurem kui Taanis, Norras ja Soomes. Eesti ja Läti majandused käesoleval hetkel aga perutavad. Leedus kasvab inflatsioon. Tasakaalutus muutub tõenäoliselt veelgi suuremaks. SEB ja Swedbank on oma heldete ja liberaalsete laenudega Baltikumi majanduste ülekuumenemisele ja tasakaalu kaotamisele kaasa aidanud. Finantsinspektsiooni arvates on kõnealuste pankade kaubandusvabadus hetkel piiratud ning olukorda ei lahenda tavalise riskihinnanguga. Pankadel tuleb arvestada majandusega laiemalt. Pole võimalik lihtsalt kuulutada laenamise lõpetamist, sest see ohustaks olemasolevaid laenuportfelle. (Fredrik Braconier, Svenska Dagbladet, 16.10)
Itaalia õmblejannade ja eesti kudujate abiga loob Anna Holtblad rootslastele ning jaapanlastele kootud moodi. Käesoleval aastal saab tema disain 20 aastaseks. Eestis kulub kudujatel-heegeldajatel rõivaeseme valmistamiseks nädal. Daamid on ühele tegevusel kontsentreerunud. Sääraselt kootud või heegeldatud riideese on tõeliselt eriline. Masinkudumine toimub Rootsis, kokkuõmblemine aga Poolas. Kampsunid ja vabrikumaterjalid õmmeldakse kokku aga hoopis Itaalias. Kuid kogu käsitsi kudumine tehakse Eestis. Eesti kudujate väljaõpetamine võttis aega üks päev. Neil oli olemas nõukogude-aegne kudumiskogemus, mis tähendas seda, et neil puudus arusaam disainitud vormidest. Kuid eesti kudujad õppisid väga kiiresti. (Karin Svensson, Dagens Industri, 19.10)
Soome ajakirjandus
Eesti on Läänemere põhja kavandatava gaasijuhtme vastu eelkõige keskkonnaküsimuste pärast ning apelleerib sellele, et Läänemeri on tunnistatud eriti tundlikuks merepiirkonnaks. Välisminister Urmas Paeti sõnul on Eesti selge soov, et gaasijuhe kulgeks mööda maismaad. Merealune gaasijuhe tekitab küsimusi: miks Nordstream ei ole tahtnud uurida alternatiive? Miks tahetakse gaasijuhet, mille mõjud Läänemerele on ettearvamatud? Eestis valitseb üldine arusaam, et gaasijuhet plaanitakse merepõhja vaid seepärast, et vältida koostööd mõnede Euroopa riikidega nagu Poola, Leedu jt Balti riigid. Paet arvustab gaasijuhtme projekti kavandamist kõigi nende aastate jooksul. Eestis räägitakse palju ka Venemaa kavatsusest tuua oma laevad gaasijuhtme ehitamist turvama. See oli viimane piisk, mis pööras avaliku arvamuse tugevalt gaasijuhtme vastu. Välisminister Paeti sõnul on gaasijuhe jätkuvalt päevakorral Läänemeremaade kohtumistel. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 28.10) „Nordstreami gaasitoru kavatsetakse ehitada Läänemerre, et vältida koostööd mitmete Euroopa riikidega. Praegusi gaasitrasse arvesse ei võeta”. Nii väidetakse taustapaberis, mille Eesti on saatnud teistele Läänemere-äärsetele ELi riikidele. Eesti nõuab teistelt Läänemere riikidelt merepõhjas kulgeva gaasijuhtme tagasilükkamist ning teeb ettepaneku kasutada maapealseid gaasi tarnimise teid. Eesti arvustab ka Venemaa kavatsusi valvata gaasijuhtme ehitamist sõjalaevadega. (Tiina Rajamäki, Helsingin Sanomat, 28.10) Läänemere põhja kavandatav Nordstreami gaasitoru on Soome arvates keskkonnaprobleem, millele ei tasu juurde lisada julgeolekuküsimusi. Soome välisministeeriumis peetakse julgeolekuohu seostamist gaasitoruga otsituks. "Suured ELi ja NATO riigid ostavad Venemaalt gaasi. Raske on näha selles ohtu Soomele," ütles välisministeeriumi nõunik Matti Anttonen. Soomel ja Venemaal on ühist piiri 1300 km. Venemaad ja Saksamaad ühendav gaasijuhe Läänemere põhjas ei muuda otsustavalt Soome strateegilist positsiooni. Rootsi suhtumine projekti on mõistetav, kuna Rootsi ei kavatse gaasi osta ja tal ei ole Venemaaga ühist piiri. Venemaa kavatseb valvata gaasijuhtme ehitamist sõjalaevadega. Anttoneni sõnul ei ole gaasitorude keevitamine laeval turvamine. Ka Nordstreami arvates ei ole ehitamist vaja turvata. Mida arvab Saksamaa sellest, et Eesti ei luba keskkonnauuringuid teha? Saksa kantsleri pressiesindaja Pamela Preusche arvates on gaasijuhe EKs heaks kiidetud projekt. Kui eestlaste seisukoht on muutunud, peaksid nad teema uuesti õiges kohas tõstatama. Praegu hinnatakse gaasijuhtme keskkonnamõjusid Läänemerele. Soome parlamendi väliskomisjoni arvates tuleks juhtme ehitamise otsus teha sellest lähtuvalt. Komisjoni liikme Pekka Haavisto sõnul peavad gaasijuhtmest keeldumise põhjused olema keskkonnamõjudest tingitud. Läänemere põhjas on näiteks raskemetalle, kuid ehitustööde mõju nende liikumisele ei tunta. (Tiina Rajamäki, Helsingin Sanomat, 28.10)
USA ajakirjandus
Artikkel Eri Klasi ülesastumisest Cincinnati sümfooniaorkestri dirigendina. Klas andis Cincinnati Music Hall´is kahel õhtul kontserdi, mille kavas olid Straussi “Nõnda kõneles Zarathustra”, Griegi “Holbergi süit” ja Bachi viiulikontsert. Kohalik publik võttis külalisdirigendi vastu väga soojalt, seda enam, et Klasil polnud seekordne ülesastumine Cincinnati Music Hall´is esmakordne. Viimati külastas ta Cincinnatit märtsis 2003. (Mary Ellyn Hutton, The Cincinnati Post, 27.10)
USA meediasse on jõudnud kuuldused Maureen ja Jim Tusty filmist “Laulev revolutsioon”, mis sel aastal ka Eesti kinopublikuni tee leidis. Jim Tustyga tehtud intervjuu eel märgib artikli autor, et vaevalt enamik ameeriklasi Eestit maailmakaardilt üldse üles leiaksid. Sellest hoolimata annab film ettekujutuse vaprast väikeriigist kunagise N. Liidu okupatsiooni aegadel ning paljastab mõningaid vähetuntud fakte ühe väikerahva võitlusest vabaduse eest. Jim Tusty kinnitab Ühendriikides elavate eestlaste visadust veel tänapäevalgi säilitada oma rahvuslikkust, kui nad panevad oma lapsed Eesti koolidesse, korraldavad eestikeelseid kohtumisi, avaldavad eestikeelseid ajalehti. Eestlased on suutnud sugupõlvede kaupa märkimisväärse visadusega eestlust alal hoida, ent muu maailm teab sellest, nagu ka laulvast revolutsioonist, väga vähe või üldse mitte. Soov väikese rahva lugu suureks jutustada kannustas Tustysid tollest murrangulisest ajaloo episoodist filmi väntama. Tusty sõnul on tema filmi kangelaseks terve Eesti riik ning film on testamendiks eestlastele, nende suutlikkusele kõige raskemates oludes hoiduda vägivallast. (Jim Morekis, Connect Savannah, 23.10)
Prantsusmaa ajakirjandus
Arvustus Paavo Järvi dirigeerimisel ette kantud Brahmsi teoste Topeltkontsert ja Neljas Sümfoonia kohta. Kontsert leidis aset Pariisi Theatre des Champs-Elysees 19.oktoobril. Frankfurdi Raadio sümfooniaorkestri peadirigendi poolt juhatatud kontsert oli pettumuseks. Järvi dirigeeris Neljandat Sümfooniat kirkalt ja selgelt, andes sellega heliteosele vajaliku selgroo. Ometi ei suutnud ta tungida teosesse süvitsi, jäädes pinnapealseks, kuivaks, igavaks. Tuleb nimetada, et Paavo Järvist peaks 2010. aasta septembris saama Christoph Eschenbachi järglane Pariisi Orkestri muusikajuhi ametikohal. Tuleb ootama jääda Paavo Järvi koostööd Pariisi Orkestriga, lootes tulevikus Järvi dirigeerimise paremaks hindamiseks kuulda ka teiste autorite loomingu ettekandeid. (Renaud Machart, Le Monde, 23.10)
Uudisteagentuurid
Eesti Saatkond Moskvas keeldus andmast viisat kahele vene teleajakirjanikule. Viimased töötavad inglisekeelse kanali Russia Today juures. Ajakirjanikud Artem Somov ja Alexandre Loutchaninov soovisid tulla Eestisse tegema dokumentaalfilmi neonatsismist. Viisade andmisest keeldumist kinnitas agentuurile Eesti Saatkonnast Moskvas telefoni teel ka Kairi Leivo. Teised võttegruppi kuuluvad ajakirjanikud on viisa siiski saanud. Viidates rahvusvahelisele tavale, ei avalikustanud saatkond viisaloast keeldumise põhjusi. Telekanali kinnitusel oli ajakirjanikel soov teha tasakaalustatud lugu, intervjueerides erinevaid inimesi ja esitades erinevaid seisukohti neonatsismi teemal. Loutchaninov on Eestis varem viibinud, ta tegi aprilli lõpus filmi pronkssõduri teisaldamisest. Suhtumine monumenti on eestlaste ja venelaste seas erinev. Venemaa president Vladimir Putin on hiljuti süüdistanud Eesti ja Läti võime “natside ja nende kaassüüdlaste avaliku austamise soosimises”, lisades, et “Eestis ei ole iseseisvumisest alates ühtegi natsi süüdi mõistetud” (Afp, 23.10)
Ansip tõrjus uudisteagentuuri küsimustele vastates süüdistusi, justkui varjaks ta oma osalemist nõukogudevastase meeleavalduse mahasurumises 2. veebruaril 1988 Tartus. Tollase Tartu aselinnapea Robert Närska kinnitusel viibis tollane parteiaktivist Ansip meeleavalduse toimumise ajal Tartu kesklinnas, olles häiritud julgeolekuorganite suutmatusest olukorda kontrollida. Peaminister on sellistest väidetest hämmelduses. Ansipi populaarsus tõusis pärast aprillisündmusi tohutult. (Afp, 24.10)
Prime ministers of Nordic and Baltic countries called on the international community to fix ambitious goals to reduce CO2 emissions at a December climate change meeting in Bali. "We see the strong need for urgent actions, a need for an agreement in Bali on an ambitious timetable... including binding commitments to reduce the emissions of greenhouse gases much more than the existing Kyoto agreement," Norwegian PM Jens Stoltenberg said at a press conference in Oslo. The Bali conference aims to draft a roadmap for further cuts of heat-trapping greenhouse gases after 2012, when the first phase of the 1997 Kyoto Protocol expires. Nordic and Baltic states want countries that have not ratified Kyoto - including US and developing powerhouses like China and India - to join new CO2-reduction efforts, Stoltenberg said. Despite strong growth linked to their EU membership, Baltic States have sharply reduced their emissions, their leaders said, by 67 percent for Lithuania and 52 percent for Estonia, compared to 1990 levels. (Afp, 29.10)
Prantsusmaa ajakirjandus
Elustiili- ja sisustusajakirja Prima Maison oktoobrinumbris on tore artikkel Eesti maakodudest. Lugu on illustreeritud arvukate fotodega. Autor kiidab arhailise ja modernse sümbioosi, nimetades tulemust mugavaks, intiimseks, liigutavaks. Vana Eesti talu on soliidse ajalooga, loodud vastupidama Põhjamaa karmides kliimatingimustes. Sisustuses domineerib puit – seda kohtab kõikjal – siseviimistluses, mööbli juures, isegi vanniks on valitud puidust kümblustünn! Puitu täiendab suurepäraselt samuti looduslik materjal kivi. Põhjamaa laiuskraadide talveööd on pikad ja pimedad. Kiitust väärib oskus kasutada maksimaalselt ära loomulikku valgust. Loovus ja inspiratsioonijulgus annavad hinge lihtsatele materjalidele ja igapäevastele esemetele. (Martine Vincent, Prima Maison, Octobre 2007)
Soome ajakirjandus
Tallinna sageli külastavate soomlaste jututeemaks on praegu Pirita teletorni ähvardav sulgemine. Teletorn on külastajatele avatud tõenäoliselt veel vaid novembris. Teletorn avati 1980. aastal, Moskva olümpiamängude purjetamisvõistlusteks. Igal aastal külastab teletorni 40000-50000 inimest, mis näitab, et teletorn on lisaks vanalinnale üks Tallinna tähtsamaid vaatamisväärsusi. (Jouko Grönholm, Turun Sanomat, 28.10)
Kohtumisel Soome sotsiaal- ja tervishoiuministri Liisa Hyssäläga sõnas sotsiaalminister Maret Maripuu, et Eesti kavatseb keelustada ravimi Subutex jaemüügi. Maripuu sõnul ei müüda Subutexi apteekides enam siis, kui seda asendav ravim Suboxon ilmub Eesti turule. Enamik Eesti apteekides müüdavast Subutexist müüakse Soome narkosõltlastele. Eesti liitub selle aasta lõpus Schengeni konventsiooniga, mis piirab ravimite importi Eestist Soome. Järgmise aasta algusest võidakse eesti arstilt ära võtta ka tegevusõigus, kui arst väljastab retsepte ebaeetilistel eesmärkidel. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 25.11)
Välispoliitika
- Välispoliitika eesmärgid
- Julgeolekupoliitika
- Suhted teiste riikidega
- Äridiplomaatia
- Euroopa Liit
- Inimõigused
- Regionaalne koostöö
- Suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega
- Välismajandussuhted
- Arengukoostöö ja humanitaarabi
- Strateegiliste kaupade kontroll
- Välislepingud
- Euroopa Inimõiguste Kohus
- Euroopa Liidu Kohus
