Nädal välismeedias 15.-21. oktoober 2007

AJAKIRJANDUS
USA, Suurbritannia, Saksamaa, Austria, Prantsusmaa, Skandinaavia, Soome

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Küberkuritegevus, Majandus, Varia

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED

Euroopa Liit

Siseareng

EU nations will formally sign the bloc's new reform treaty in a Lisbon monastery next month, EC chief Jose Manuel Barroso told the EP in Strasbourg. "The treaty will be signed on December 13 in Lisbon and, most significantly, at the Dos Jeronimos monastery where Portugal's treaty of adhesion to the European Community was signed," on June 12, 1985, Barroso told MEPs. Portugal signed up to what was then the European Economic Community in the 16th century monastery by the banks of the River Tage. While the date and venue for the signing is fixed, it remained unclear exactly who would put pen to paper. The EU heads of state and government are due in Brussels on December 13-14 for their end of year summit. Senior Portuguese officials have not ruled out the possibility of transferring that summit to Lisbon. The EU leaders finally agreed on the text of the landmark reform treaty in the Portuguese capital last week, after overcoming last-minute demands from Poland and Italy. After the treaty is formally signed it must then go back to the 27 EU member states to be ratified in each one. If all goes to plan the treaty will come into force on January 1, 2009. (Afp, 23.10)

Majandus

EU's energy chief pleaded for unity over the bloc's goals to increase renewable energy production and said there would be no going back on an ambitious target already agreed by EU leaders. The EU agreed in March to get 20 percent of its energy from wind, solar and other renewable sources by 2020, but the executive EC has met resistance as it attempts to divide the target among the bloc's 27 member nations. Energy Commissioner Andris Piebalgs said the goal would not be changed. "There is no way to change (the) binding 20 percent target. It was agreed by heads of state and government," he told a news conference. "The Commission will defend this decision because it was the right decision," he said. "No scaling down." The Commission announced last week that it would delay presenting draft legislation on renewables as well as proposals to revise the bloc's emissions trading scheme until January. Officials said the delay was meant to prevent disunity among EU governments at a UN meeting in December in Bali, Indonesia, where delegates hope to kick off talks to forge a successor treaty to the Kyoto Protocol. The proposals were originally scheduled to be published on Dec. 5. Piebalgs said he would use the extra time to talk to EU governments about the rules. "I will use all the time available really to convince the member countries that our proposal definitely is the one that is the right one," he said. "I can't afford here on this issue that we are split on the day of adoption." (Reuters, 24.10)

EU urged member states to sign up to schemes to launch work on a new European heavy transport helicopter and next-generation satellite observation system from late 2008. The helicopter project would aim to make an existing Franco-German plan commercially viable by doubling expected output from 60 to around 120 machines. The satellite system would also seek to bring together existing European efforts. "We are looking at the second half of 2008 under the French presidency that we can agree a common project - either one of the two, or both," said Alexander Weis, head of the European Defence Agency (EDA), a body charged with nurturing coordination between the EU's national defence sectors. Weis told reporters the helicopter project would involve bringing other EU member states into a Franco-German plan unveiled at Le Bourget airshow in June to improve their transport helicopter capability by 2020. The satellite observation project would likewise enable EU states to join existing efforts, notably the six-nation "Musis" project involving France, Germany, Italy, Spain, Greece and Belgium and the German SARLupe satellite system. Both those complementary systems are being eyed for their military applications, unlike the EU's cash-strapped Galileo satellite navigation system which at this stage is intended for purely civilian use. European officials are keen to have their own satellite observation system despite the existence of the Pentagon-developed GPS because they want to ensure independent access to sensitive satellite data. Weis, former German deputy national armaments director, replaced Briton Nick Witney as the EDA's chief executive. (Reuters, 23.10)

EU is trying to attract skilled migrants by offering them more flexible travel arrangements than they would get in the US, a senior EU official said. European Home Affairs Commissioner Franco Frattini, said “blue card” holders would be able to enter and leave the 27-nation bloc freely after a three-year stay, without having to re-apply for entry. The proposal aims to reverse a trend whereby skilled migrants from developing countries tend to go to the US while Europe, whose population is ageing and declining, appears to attract mainly unskilled labour. The blue card residence permit would enable skilled migrants to get long residence status by spending three years in one EU country and two in another, instead of having to stay in one country for five years as is now the rule. To qualify for a blue card valid for at least two years, a skilled migrant would need a two-year EU job contract guaranteeing a salary at least three times the minimum wage in that country plus health insurance, he said. The proposal needs the approval of every EU state, which may prove difficult as it touches on some of the hottest political issues in Europe: equal labour and social security conditions for EU citizens and migrant workers. (Reuters, 19.10)

Välis- ja julgeolekupoliitika

EC voiced hope ahead of an EU-Russia summit in Portugal that formal partnership talks between EU and Russia could start next year. The agreement is seen as particularly important in the EU because it will include provisions for energy relations as the EU increases its reliance on Russian oil and gas imports. Poland’s Liberal opposition leader Donald Tusk's victory in Polish parliamentary elections has raised hopes of a possible breakthrough in the dispute after he signalled closer relations with Brussels and Moscow. "I hope that at the next summit we can start negotiations on this agreement," the EU's External Relations Commissioner Benita Ferrero-Waldner said ahead of the summit in Mafra. Ferrero-Waldner said the chances of a breakthrough next year were even higher because the summit would come after Russia's parliamentary elections in December and presidential elections in March 2008. (Afp, 26.10)

Russian President Vladimir Putin proposed setting up a joint human rights institute with the EU to improve dialogue on the politically sensitive issue. EU governments and rights groups say Russia under Putin has squeezed democracy, gagged freedom of speech and used sometimes brutal methods to suppress Islamist insurgencies in its North Caucasus region. Putin says most of the criticism is unfounded and accuses Western governments of using rights as a pretext to try to interfere in Russia's domestic affairs. Putin told a news conference after meeting EU leaders in Portugal that the proposed institute could be based in Brussels or another European capital. He said it would deal with issues including freedom of speech and the rights of immigrants. "Its aim is to facilitate dialogue ... I think such a dialogue will be very useful," Putin said. "With the aid of grants, the EU helps develop such institutes in Russia. I think the time has come for Russia, given the growth in our financial capabilities, to make its contribution in this sphere as well." When pressed by Western leaders about Russian rights problems, Putin often turns the tables on them by accusing them of violating human rights themselves. He has in the past highlighted the U.S. military prison at Guantanamo Bay in Cuba and the death of an ethnic Russian in clashes with police in Estonia this year. (Reuters, 26.10)

EU peacekeepers handed a military base in this southern town back to the Bosnian army after twelve years of control. "Although Mostar is now handed back, EUFOR continues to be a capable organisation in order to ensure a safe and stable environment for the ongoing work of transforming Bosnia into a country ready for European integration," said EUFOR commander German rear admiral Hans Jochen Witthauer said. Earlier this year EUFOR began reducing its presence in three former taskforces, including Mostar. Mostar, which has been occupied mainly by French troops, was the final base to be handed back to Bosnian authorities after a complete refurbishment. "We invested a lot in the refurbishment of this base," said Maryse Berniau, the French ambassador to Bosnia, at the handover ceremony. France would also be donating 2.5 million euros of equipment and infrastructure for the base, she added. During its 12-year deployment in Mostar, international peacekeepers carried out road and rail improvement projects worth some 7.5 million euros. Moroccan EU soldiers, who have also been stationed at Mostar, will leave Bosnia. About a hundred French soldiers will be redeployed to Sarajevo. Due to the improved security situation the EU this year reduced its EUFOR peacekeeping force in Bosnia from 6,500 to some 2,500. (Afp, 27.10)

Foreign ministers from four Central European countries called on the EU to reward Moldova for its political and economic reforms by finding a fresh framework for future cooperation. "The EU should acknowledge the pace of progress, Moldova's efforts and concrete achievements," a joint statement by ministers from the Czech Republic, Hungary, Poland and Slovakia concluded. The ministers, meeting as part of the regional Visegrad Four grouping, were given a report on the former Soviet republic's progress by their honorary guest, Moldovan FM Andrei Stratan. Relations between Brussels and Chisinau are governed at the moment by a three year action plan, signed at the start of 2005 with the aim to put Moldova on the right reform track, which is now drawing to a close. "We want to discuss with our partners in Europe how to accelerate work with Moldova, what sort of legal framework we should have," Slovak FM Jan Kubis told after the meeting on the outskirts of Prague. "There could be a second action plan but we feel there should be something more to reflect the good progress made," he added. Foreign ministers also said they wanted to find some way of easing visa requirements for Moldovans, many of whom have family members working in the West to escape poverty at home. The Visegrad four are due to become members of its passport free internal zone, the Schengen area, before the end of the year. While this will ease transport between themselves and other EU states it creates a new set of barriers for citizens of other countries, such as Moldova. Moldova has expressed the ambition to join the 27-member EU but the country of around 4.5 million wedged between Romania and Ukraine is still a long way from doing so with no date set for membership. Ministers also called on Russia to fulfill a 1999 promise to pull out its last troops and ammunition from Moldova. Relations between Moscow and the former Soviet republic are marred by tensions over the Transdniestrian region which contains pro-Russian separatists and where Russian troops are still deployed. (Afp, 25.10)

Creating a common border in the European seas and oceans is the key to creating true integrated European maritime policies, EU President and Portuguese PM Jose Socrates said. "We must develop systems of coordination, prevention, regulation and preservation of marine resources," Socrates said at the opening of a conference on EU maritime politics in Lisbon. Socrates stressed that coastal zones could be managed in an integrated way "if we construct an exterior common border." EU counts some 70,000 kilometres of coastline that borders six seas and oceans. About half of all Europeans live less than 50 kilometres from the coast and industries and services linked to the sea contribute three to five percent of European economic growth, according to EU figures. (Afp, 22.10)

NATO, Julgeolek

NATO defence ministers agreed to scale down the alliance's ambition to keep a 25,000-strong rapid reaction force on standby, ready to intervene in crises around the world. The brainchild of former US Defense Secretary Donald Rumsfeld, the NATO Response Force (NRF), was conceived to field troops from a pool of up to 25,000 at five days' notice and was a key part of efforts to revamp the alliance after the Cold War. The project was a victim of the pressure on NATO members to maintain a 40,000-strong force in Afghanistan, a mission some argue is proof that NATO is in any case revamping its armies to meet far-flung military challenges. "Ministers agreed to take forward the discussion on what we call the graduated approach," NATO spokesman James Appathurai told a news conference after talks in the Dutch coastal resort of Noordwijk. Alliance sources said last month the future of the NRF was in question after allies, including the US, withdrew earlier pledges of troops or equipment, saying they were needed for operations such as Afghanistan or Kosovo. NATO military chiefs subsequently suggested a graduated approach under which only a much-reduced core of the NRF would survive, with the understanding that national contingents could be quickly added as needed. Appathurai said military chiefs would study how such a core NRF might look, but stressed that such a move would still allow it to take on the seven original missions - from evacuations to counter-terrorism - for which it was originally conceived. Alliance officials concede the difficulties of such an approach, with the possibility that deployments would be delayed as countries balked at sending troops to reinforce any core NRF presence on the ground. The NRF was declared fully operational at a NATO summit a year ago but has not been deployed on any mission since. Parts of it were used to fly in and distribute relief to victims of the October 2005 earthquake in Pakistan. There is also intermittent debate within the alliance as to whether it could be used to plug shortfalls in the Afghanistan peace force, something which several nations strongly oppose. (Reuters, 25.10)

NATO expressed solidarity with Turkey against Kurdish rebel attacks and said Ankara was showing "remarkable restraint" in the circumstances. "The allies expressed full solidarity with Turkey in the face of these horrible terrorist attacks against Turkish soldiers and civilians," NATO Secretary General Jaap de Hoop Scheffer said. While he did say that it was important for Turkey to show "restraint", Scheffer said: "I think the Turkish government is showing remarkable restraint under the present circumstances." Scheffer, speaking to reporters on the sidelines of a meeting of NATO defence ministers, said that Turkish Defence Minister Mehmet Vecdi Gonul had informed the meeting about developments. Turkish warplanes reportedly bombed PKK targets along the Iraqi border, as leaders met to consider whether to launch operations across the frontier, where the rebels are taking refuge. (Afp, 24.10)

Russia's President Vladimir Putin drew a parallel between U.S. plans for a missile shield in Europe and the Cuban missile crisis in 1962, widely regarded as the closest the world came to nuclear war. "I would remind you how relations were developing in an analogous situation in the middle of the 1960s," he said when asked at a news conference about Washington's plans to station elements of a missile defence shield in eastern Europe. "Analogous actions by the Soviet Union when it deployed rockets on Cuba provoked the Cuban missile crisis," Putin said after an EU-Russia summit in Portugal. "For us, technologically, the situation is very similar. On our borders such threats to our country are being created. "Thank God, we do not have any Cuban missile crisis now and this is above all because of the fundamental way relations between Russia and the United States and Europe have changed," Putin said. (Reuters, 26.10)

NATO will keep its 16,000-strong force in the breakaway Serb province Kosovo at full strength for "all eventualities", Secretary-General Jaap de Hoop Scheffer said . "There is no single argument to bring down the force level," de Hoop Scheffer told reporters at a meeting of NATO defence ministers in the Dutch coastal resort of Noordwijk. "We want to keep it that KFOR (the NATO-led force) is ready for all eventualities, that KFOR is able to protect majority and minority alike," he added. Tensions are rising in U.N.-administered Kosovo, where leaders of the majority ethnic Albanians there are demanding independence against the will of Belgrade. Envoys from the US, Russia and the EU, have until Dec. 10 to bridge the gap between the Serb offer of broad autonomy inside Serbia and the ethnic Albanian majority's demand for full independence. U.S. Defense Secretary Robert Gates alarmed some allies earlier this week by suggesting he would consider shifting U.S. troops from Kosovo to Afghanistan next year if NATO allies did not come up with reinforcements in Afghanistan. Gates first considered laying the threat before NATO defence ministers at the Noordwijk meeting, senior U.S. officials said. But upon the advice of senior military officers, the Pentagon chief extended the U.S. commitment to Kosovo to summer 2008. (Reuters, 24.10)

Most Afghans see NATO troops' presence in their country as positive, and want them to stay, a poll published in Canadian media. The survey done by the company Environics for CBC, The Globe and Mail and La Presse, questioned more than 1,500 Afghans. According to the survey 60 percent of those polled saw the presence of foreign troops in their country as positive while 16 percent saw it as a bad thing. In the south, in the Kandahar region, where the presence of Taliban is stronger than in the north, the percentage of people opposed to NATO troops' presence is higher at 23 percent but 61 percent still are in favor. Fourteen percent of those surveyed said they wanted foreign troops out immediately. According to Environics, 38 percent said they thought foreign troops should be in their country for periods of 1-5 years, and 43 percent said they should stay as long as it takes to defeat the Taliban and restore order. A large majority, 73 percent, said they had a very or rather negative view of the Taliban. Fifty-one percent of those polled said their country was headed in the right direction (48 percent in the Kandahar area) while 73 percent said conditions for women had improved. Only 40 percent said they believed that with foreign support the Afghan government would defeat the Taliban. Twenty-nine percent said it was too early to say, and 19 percent believe the Taliban will be back in power once foreign troops pull out. The poll of 1,578 people was taken September 17-24. It has a margin of errpr of 3.8 percent. (Afp, 19.10)

AJAKIRJANDUS

USA, SUURBRITANNIA

Möödunud nädala jooksul olid inglisekeelses meedias enimarutatud teemadeks Tiibeti usujuhi dalai-laama visiit USA-sse ja Venemaa presidendi Vladimir Putini visiit Teherani. Rahvusvaheline meedia pööras tähelepanu ka Türgis arenevatele sündmustele kurdi mässulistega seoses, millega samaaegselt kulmineerus armeenlaste genotsiidi tunnistamist puudutava otsuse langetamine USA Kongressi poolt.

USA president George W. Bush andis sel nädalal Washingtonis dalai-laamale üle riigi ühe kõrgeima autasu, Kongressi kuldmedali. Kapitoolium tunnustas 72-aastast budistide liidrit kui “juhtivat moraalset ja usujõudu”, kes on oma positsiooni kasutanud demokraatia, vabaduse ja rahu edendamiseks Tiibeti rahva seas. 1970. a-te lõpust saadik on dalai-laama nõudnud, et Peking tunnustaks Tiibeti seadusi ja tiibetlaste õigust säilitada oma religiooni ja kultuuri Hiina autonoomse osana. Vastutasuks on tiibetlasi taga kiusatud, pekstud, vangistatud ja isegi tapetud. Tänavu juulis toimusid Hiina ja Tiibeti esindajate vahel juba kuuendad läbirääkimised autonoomia üle, kuid tulemuseks oli määrus, mis keelab Tiibeti munkadel ümbersünni ilma Hiina võimude loata. (Juhtkiri, Wall Street Journal, 15.10) Hiina kommunistlik partei on püüdnud dalai-laama mainet tiibetlaste seas propaganda abil langetada ning saadab siiani trellide taha neid, kes väljendavad vastuseisu Hiina võimule Tiibetis. Hiina püüab tugevdada oma haaret Tiibeti budismi üle, kavatsedes edaspidi määrama hakata munkade ümbersündi – nii ei pruugi dalai-laama inkarnatsiooni kunagi leida. Ent tiibetlased järgivad endiselt truult oma usujuhti. (John Ackerly, Wall Street Journal, 15.10)

Türgiga seotud küsimused jõudsid sel nädalal teatud kulminatsioonini ning rahvusvahelises meedias ilmus nii armeenlaste genotsiidi kui ka kurdi mässuliste teemat kajastavaid artikleid. Ajaleht The Wall Street Journal avaldas Türgi peaministri Recep Tayyip Erdogani artikli “Kongress ja Armeenia”, milles Erdogan kutsus USA Esindajatekoda üles hoidma ja säilitama Türgi ja Ühendriikide vahelisi kauaaegseid sõbralikke partnerlussuhteid ning mitte võtma vastu otsust, mis neid suhteid kriitilisel hetkel kahjustada võiks. Erdogani väitel ei ole armeenlaste väited ajalooliselt ega seaduslikult kunagi tõestust leidnud. Veelgi enam, Armeenia on siiani visalt kõrvale hoidnud Türgi üleskutsest luua Ühine Ajalookomisjon eesmärgiga uurida koos 1915. aasta sündmuste tagamaid. Selle asemel on Armeenia õhutanud laimu Türgi kohta ning püüdnud armeenlaste ja türklaste ühist ajalugu politiseerides oma kasu lõigata. Türgi otsib selles küsimuses Armeeniaga dialoogi ja on valmis astuma esimese sammu lepituse suunas, kuid ootab vastutulekut Armeenia poolt ja mõistmist Ühendriikidelt. (Recep Tayyip Erdogan, Wall Street Journal, 19.10) USA jaoks on olukord eriti kriitiline, kuna viimastel nädalatel on üha hoogustunud Kurdi Töölispartei rünnakud Põhja-Iraagi aladelt, mis on nõudnud juba kümnete Türgi sõdurite elu. Kongressi otsus tunnistada armeenlaste genotsiidi mõjus olukorrale õli tulle valamisena ning nüüd on oodata, et selletagi kahjustatud suhted USA ja Türgi vahel muutuvad veelgi halvemaks. Ankara on juba avaldanud, et genotsiidi puudutav otsus võib negatiivselt mõjutada USA sõjalist koostööd Türgiga vägede paigutamise küsimuses. Et olukorda päästa, peaks USA loobuma genotsiidi tunnistamist puudutavast otsusest ning sundima Iraagi valitsust, iseäranis kurde, aktiivselt reageerima Kurdi Töölispartei tegevusele ja selle summutama. (Juhtkiri, The Washington Times, 15.10)

USA ja Briti ajakirjanduses oli teravdatud tähelepanu all Venemaa presidendi Vladimir Putini visiit Teherani. Viimati külastas Teherani Venemaa riigipeadest Jossif Stalin aastal 1943. Seega oli Putini reis terve nädala meedia huvifookuses. Teheranis väitis Putin, et Iraani eesmärgid tuumatehnoloogia arendamisel on rahumeelsed ning toonitas Venemaa majandussidemete olulisust. (Arvamus, Wall Street Journal, 17.10) Putin hoiatas Läänt Iraani ründamise eest ja kinnitas, et Iraanil on õigus tuumaenergia rahumeelsele kasutamisele. Samas kavatseb Lääs jätkuvalt Iraanile survet avaldada sanktsioonide kaudu. Venemaa tunnetab tõusva majandusriigina oma võimu ja näeb võimalust oma eesmärke ise seada. (Tony Karon, The Time, 17.10)

SAKSAMAA, AUSTRIA

Saksakeelne ajakirjandus arutles valdavalt Saksa-Vene suhete üle ning vaagis siseolusid Venemaal.

Nagu näts jääb see sõnapaar kõigele külge, mis vähegi puudutab Saksa-Vene suhteid: „Strateegiline partnerlus.” Samas teavad asjaosalised hästi, et see väljend on kõlblik veel vaid tegelike asjaolude – huvide ja väärtuste kokkupõrke - varjamiseks. Schröderi-Putini sõbramehesuhete ajastul loodi vastastikku illusioone. Venemaal arvati tõsimeeli, et Saksamaaga on võimalik luua erisuhteid üle ELi uusliikmete peade. Saksamaal jällegi usuti tõepoolest, et Venemaa on teel demokraatia suunas. Lääs ja Venemaa suhetesse on naasnud konfrontatsioonikliima. Moskva suhtub igasse rahvusvahelisse probleemi iseteadvalt, isegi arrogantselt, kuid reageerib samas solvunult iseenda pihta suunatud kriitikale. See poos on pragmaatiliste lahenduste leidmisel sageli risti teel ees. Venelaste eneseteadvus ei ammuta jõudu üksnes naftast ja gaasist, vaid ka teadmisest, et Venemaad vajatakse rahvusvaheliste probleemide lahendamisel. Merkel peab Putinile selgitama, et vastutustunne ei ole nõrkuse märgiks. Kui Venemaa üheski küsimuses seda teadlikkust üles näitab, on see tõendiks, et mingi partnerlus on tõepoolest olemas. See ei pea just tingimata „strateegiline” olema. (Daniel Brössler, SZ, 15.10) Merkel ja Putin silusid suhteid rieslingit juues. See on paar, kes teineteisest lugu peab, kuid ka üksteisega avalikult vaidleb. „Gerd-ja-Vladimir-show” aeg õlale patsutamisega on möödas, Ida-Saksast pärit ja vene keelt rääkiv Merkel ütleb Putinlie seda, mida arvab. Ja provotseerib sellega teravaid vasturünnakuid. Merkel on visiitidel Venemaale kohtunud valitsusväliste organisatsioonidega, opositsiooniga, kutsunud Putinit üles kriitikale mitte liiga valulikult reageerima. Putin omakorda lasi Sotši kohtumisel läbirääkimiste ruumis oma labradoril vabalt ringi joosta, ehkki teadis väga hästi, kuidas kantsler koertesse suhtub. Kõige jahedam kohtumine leidis aga aset Samaras, Saksamaa eesistumise ajal. Merkeli otsekohesus pole samas suuremaid probleeme tekitanud, sest Saksamaa kaupleb Venemaaga nii, nagu poleks poliitilisi probleeme ollagi, ning Merkel räägib probleemidest otse, kuid nõnda, nagu ei peakski nad vähimalgi määral majandussuhteid mõjutama. (Friedemann Kohler, Der Tagesspiegel, 15.10) Pärast Putini visiiti Iraani presidendi juurde arvavad Merkeli kritiseerijad, et neil oli õigus – Merkel ei suutnud Wiesbadeni kohtumisega Putinit karvavõrdki mõjutada. Saksamaal ei jää aga muud üle kui igal tasandil sidemeid Venemaaga veelgi tihendada ning pidevalt väärtustest rääkida, mida kannab Euroopa Nõukogu, kuhu kuulub ka Venemaa. Tuleb alati silmas pidada Venemaa naabreid Ida-Euroopas ja nende tundlikkust Venemaa suhtes. Tuleb venelaste ajalugu ja mentaliteeti arvestada. Wiesbadeni kohtumine polnud lööv ega atraktiivne, kuid see on väikeste sammude poliitika, millest on külma sõja aegadel ikka kasu. Võib-olla peakski kantsler mõnda teemat veidi valjuhäälsemalt käsitlema, kuid põhimõtteliselt – hoidku senist joont! (Dieter Degler, SZ, 18.10)

Strateegia, mida Venemaa kasutab kriitika pareerimiseks, on tüüpiline nõukogulik propaganda. Lääne kriitika olevat, näiteks, tingitud lihtsalt russofoobiast. Mõned väljendid ja „argumendid” kriitika pareerimiseks pärinevad nõukogude ajast. Näiteks kriitika seoses Hodorkovski või Litvinenko juhtumitega olevat puhas russofoobia, eesmärgiga nõrgestada Venemaad ja tema ühtsust. Selle taga on „oligarhid”, USA administratsioon ja „Lääs”. Teine muster: Venemaa olevat minemas „oma teed”. Juhitud demokraatia olevat vajalik, et kaost vältida. Kolmas muster: need, kes kahtlevad Venemaa usaldusväärsuses energiakandjate tarnijana, „politiseerivad majandust”. Euroopat, kes püüab energiatarnete diversifitseerimise poole, ähvardatakse tarnete vood ümber suunata Itta („Pole ju Euroopa huvides, et tekiks uus, Venemaa ja Hiina dominandiga poliitiline Euraasia.”). Ja lõpuks: autoritaarse süsteemi kriitikasse suhtutakse demonstratiivse arrogantsiga („Koerad hauguvad, karavan läheb edasi” ning „Suur ja võimas Venemaa läheb oma arenguteed”). Etteheited lääne topeltstandarditest inimõiguste küsimustes ja külma sõja aegse terminoloogia taaselustamisest puudutavad, kui üldse, pigem USA-Venemaa suhteid. Venemaa teeb ühelt poolt näo, nagu ei märkaks, et „Lääs” pole juba ammu ühine rinne. Kuid samas ei lase käest ühtki võimalust trassatlantilisi vastuolusid süvendada. On aeg Moskva propaganda tõsiseltvõetavus kahtluse alla seada. Ühelt poolt võetakse sisse „lääne” poolt solvatud ja alandatud riigi poos, teisalt viljeldakse agressiivset suurriiklikku retoorikat („Oleme alati võidelnud üksnes selle nimel, et tagasi saada see, mis meilt on teiste poolt röövitud”). Selline borderline-sündroom mürgitab õhustikku just parajasti seal, kus Saksa ja Vene tsiviilühiskonnad püüavad ühiseid projekte ellu viia. Kui Venemaa tahab Euroopa kultuuriruumi kuuluda, siis peab ta ka aktsepteerima euroopaliku poliitilise kultuuri põhimõtteid. Pole vaja karta Venemaa kritiseerimist, Venemaa on selleks liiga huvitatud koostööst Saksamaaga, et koostöö päris toppama jääks. (Heinrich Vogel, SZ, 19.10)

Retoorikas on uus võidurelvastumine juba alanud. Mitme kuu vältel on endine ja praegune supervõim üksteist ähvardustega pildunud ja provokatsioone korraldanud. Putin on täiesti veendunud, et praegusel hetkel, mil ameeriklased on poliitiliselt nõrgestatud, annab parima tulemuse Venemaa jaoks jõupoliitika. Kallistused Iraani presidendiga ning Iraagi-poliitika kritiseerimine ei ole veel mingi sõjakuulutus, vaid üksnes diplomaatiline jalahoop, provokatsioon. Kuni USA-Vene võidurelvastumine piirdub tühja retoorikaga, ei johtu sellest vahetut ohtu. Drastilisi väljendeid ja sõnu on lihtsam desarmeerida kui SS 20 või Pershnig tüüpi rakette. (Juhtkiri, FTD, 19.10)

PRANTSUSMAA

Prantsuse meedias leidis olulise rahvusvahelise sündmusena enim kajastamist Venemaa presidendi Iraani visiit. Kõneldi ka EL uue reformileppega seonduvast.

Venemaa presidendi ametlik visiit Iraani pealinna Teherani oli esimene alates 1943. aastast. Visiit toimus vahetult peale väidetavat atentaadikatset president Putinile. Ajakirjanik nimetab Iraani ja Venemaa vahelisi suhteid lähedasteks, kuid mitte usalduslikeks. Saksamaal Wiesbadenis, kus Putin kohtus Saksa liidukantsler Angela Merkeliga, kaitses Putin oma seisukohta - jätkata Iraaniga dialoogi ja püüda riigi juhtkonda veenda tuumakatsetustest loobuma. Putin väljendas arvamust, et igasugused jõuvõtted ja sanktsioonide karmistamine ei ole lahendus. “Panna Iraani liidrid või elanikud hirmu tundma, see ei vii kuhugi. Nad ei tunne hirmu. Uskuge mind, siin tuleb näidata üles kannatlikkust. Korea puhul on näha positiivseid arenguid, me oleme otsinud lahendusi sammhaaval. Samamoodi tuleks käituda ka Teheraniga.” Samal ajal Luxemburgis kohtunud ELi riikide tipp-poliitikud arutasid, muuhulgas, võimalusi avaldada Iraanile survet. Leiti, et ELi sanktsioonid võiksid rakenduda paralleelselt ÜRO omadega. Kokkuvõttes piirduti siiski vaid deklaratsiooniga, sest liikmesriikide seisukohad läksid sanktsioonide kehtestamise osas lahku. (Alain Barluet, Le Figaro, 16.10)

Teheran ja Moskva tegid avalduse, milles mõistsid hukka igasuguse väljastpoolt tuleva sekkumise Kaspia mere piirkonna asjusse. Ajal, mil käivad sahinad Ameerika Ühendriikide plaanist siseneda Iraani Aserbaidžaani kaudu, on ühisavaldus Iraanile suureks kergenduseks. Kaspia merega piirnevad riigid, kes liitusid vastava strateegilise plaaniga, on Iraan, Venemaa, Kasahstan, Aserbaidžaan ja Türkmenistan. Ühisavalduses öeldakse, et ühelgi tingimusel ei lasta kolmandatel riikidel kasutada oma territooriumi sõjaliseks tegevuseks, mis on suunatud teise regioonis asuva riigi vastu. Viis Kaspia regiooni riiki toetasid oma allkirjadega ka Teherani tuumaprogrammi. Bushehri tuumakeskuse ehitamine, mille järelvalvet teostavad Vene insenerid, peaks Vene allikate sõnul jätkuma plaanipäraselt. Artikli autori hinnangul on Putini Teherani-visiidi positiivseks pooleks see, et murtud on Iraani rahvusvahelist isolatsiooni. (Delphine Minoui, Le Figaro, 17.10)

Venemaa Iraani-suunaline käitumine on kahepalgeline. Vahetult enne visiiti Teherani oli Putin kinnitanud Nicolas Sarkozy´le, et tal puudub informatsioon selle kohta, nagu kavatseks Iraan valmistada tuumarelva. Kuid miks ta pani veto kahele Julgeolekunõukogu resolutsioonile, millega sooviti Iraani sanktsioneerida, kuna too keeldus tuumaprogrammi peatamisest? Ajakirjaniku arvates usub Venemaa sarnaselt Lääneriikidele, et Teherani tuumaprogrammil on siiski sõjaline iseloom. Venemaad teeb murelikuks, et Iraani võimalik tuumapomm vähendaks Vene mõju Kesk-Aasia regioonis. Kremli rahutust näitab Bushehri tuumakeskuse ehitamise lõputu saaga, mille kohta Venemaa ja Iraan allkirjastasid koostööleppe juba 1995. aastal ja mille esimene reaktor pidi avatama 1999. Ehituse valmimise hilinemist on Moskva põhjendanud absurdsete argumentidega – Teherani-poolsete maksete hilinemine, valuutade vahetuskursi muutumisest tingitud probleemid jms. Ometi töötavat ehitusel enam kui tuhatkond vene töölist! Moskva valitud venitamistaktikal on ajakirjaniku arvates konkreetne põhjus – sundida Iraani muutma oma tuumaprogramm läbipaistvaks. Kremli suhtumine Iraani tuumaprogrammi on niisiis ebaselge. Kuid selge on tema huvi hoida suhteid Teheraniga vähemalt rahuldavaina, seda nii strateegilistel, julgeoleku- kui ka majanduslikel kaalutlustel. Nimelt on Iraani näol tegu suuruselt kolmanda Vene relvade ja sõjatehnika ostjaga. (Jean-Pierre Perrin, Liberation, 17.10)

SKANDINAAVIA

Skandinaavia ajakirjanduse ülekaalukaks lemmikteemaks oli Euroopa Liit ning eelkõige uus reformilepe. Märkimisväärselt kajastati ka Iraani tuumaprogrammiga seonduvat ning Venemaa presidendi Vladimir Putini visiiti Teherani. Traditsiooniliselt ilmus artikleid Afganistani, Pakistani ja Poola kohta. Üllatuslikult vähe leidis kajastamist Iraagi sõda, ning võrreldes eelnevate nädalatega oli aktuaalsust kaotanud ka Myanmari küsimus.

Taas on käes aeg hõiseteks. Jälle räägitakse ELi tippkohtumisest kui ajaloolisest pöördemomendist. Euroopa liidrid saavad avalikkust teavitada sellest, et poliitilisest kriisist on üle saadud. Las koerad hauguvad, aga karavan liigub edasi! Nõnda oli kombeks Helmut Kohlil iseloomustada oma veendumust Euroopa ühtsuse kohta. Tegemist on lihtsalt paratamatu protsessiga. Kohl jääb aga möödunud aegadesse. Täna ei ole näha ei karavani ega ka reisisihti. Lissabonis koguneb orientiiri kaotanud kogudus. Samal ajal on ilmne, et ohutuled on põlema hakanud ning aasta lõpp võib ELi jaoks õudsaks kujuneda. Vennaskonna kokkukuuluvust võivad ohustada mitmed rünnakud – krediidikriis võib raputada finantsturgusid, Kosovo võib ühepoolselt iseseisvuse välja kuulutada ning energia- ja kliimaküsimused võivad ühendusele kaalukaid nõudmisi esitada. Aja märgina on California kuberner Arnold Schwarzenegger esitatud „aasta eurooplase” nominendiks ning räägitakse, et ta tuleb Euroopa-visiidile. Terminaator kasvatab Euroopa muskleid – milline poliitiline science fiction! (Rolf Gustavsson, Svenska Dagbladet, 14.10) Pole midagi uut Suurbritannia eurodebatis. Konservatiivid nõuavad rahvahääletust ning lasevad Euroopa konstitutsioonil paista Brüsseli konspiratsioonina, mida brittidele salaja peale surutakse. Valitsus vastandub sellisele seisukohale ning proovib välja käia erinevaid vabandusi. Suurbritannia seisab kahe halva vahel. Ühelt poolt on võimalus reformilepe ellu viia parlamentaarse demokraatia etableerunud protsesse kasutades. Nõnda jääb aga saamata rahva heakskiit. Viimast pakub rahvahääletus, mille tulemus pole kindel. Tõenäoliselt kaotaksid reformileppe pooldajad sellise hääletuse. Seda mitte tänu vastaspoole headele argumentidele, vaid tänu sellele, et briti ametivõimud pole aastaid omi argumente esitanud ning nii pole nad ka brittidele võimalust andnud enestesse hästi suhtuda. Kumb variant on siis parem? Ootaks avatud võistlust. (Timothy Garton Ash, Dagbladet, 14.10) Reformileping on vajalik, sest praegu kehtiv Nizza leping lihtsalt pole mõeldud 27 liikmesriigiga ELi jaoks. Teiseks on ELi otsustusvõimekus seoses koostöö tihenemisega ajale jalgu jäänud. Otsustusvõime on lähedalt seotud konkurentsvõime, töövõimaluste ning heaoluga. Seetõttu peaks reformileping tegema EList otsustusvõimelisema liidu ning tagama 500 miljonile eurooplasele suurema kindlustunde ning heaolu. Otsustusvõimelise ELita riskeerib Taani, nagu ka ülejäänud liiduliikmed sellega, et tema mõju rahvusvahelisel areenil muutub tähtsusetumaks. Kuid just globaalsel tasandil arutatakse rahvusvahelise kaubanduse, julgeoleku ning kliima- ja energiaküsimusi. Loodetavasti kiidavad liikmesriigid reformileppe heaks ja panevad aluse uuele ja paremale Euroopale. Taani seisab oluliste küsimuste ees, millel on otsene mõju taanlaste jaoks. (Hans Skov Christensen, Jyllands-Posten, 17.10) Olgu vaatluse all põhiseaduslepe või reformileping, ikka on küsimus selles, kus jookseb piir õiguse ja poliitika vahel. „Inimene tänavalt ei tea palju ELi institutsioonidest ning ta ei taha neid ka omaks võtta. Ta tahab tulemusi näha,” ütles Rootsi sotsiaaldemokraadist EK volinik Margot Wallstrøm seoses liidu uue infostrateegiaga. Kuid see oli ka hoiatus, et uus põhiseaduslepe võetakse, justnagu eelnevgi, vastu ilma rahvast „vaevamata”, sest hääletusele pannes võib lepingut saata ebaedu. 90% vanast lepingust elab uues reformileppes edasi. Samas hakkavad ELi juhid nüüd oma valijatele rääkima, et uue lepingu saab vastu võtta ka nõnda, et rahva käest poel vaja nõu küsida. (Ivan Kristoffersen, Nationen, 18.10)

SOOME

Soome ajakirjandus kajastas Euroopa Liidu tippkohtumist Lissabonis ja avaldas arvamust reformilepingu kohta. Elavat vastukaja sai leheveergudel ka Venemaa suursaatkonna nõuniku Vladimir Kozini sõnavõtt, milles ta hoiatas Soomet NATOga liitumise eest.

ELi juhid jõudsid Lissaboni tippkohtumisel oodatult ja suhteliselt valutult üksmeelele reformilepingu tekstis. Lõpptulemuseks on tekst, mis oma sisult vastab Prantsusmaa ja Hollandi rahvahääletusel tagasi lükatud põhiseaduslikule leppele. Lissaboni lepingut ei saa nimetada hiilgavaks uueks alguseks või otsuste tegemise süsteemi uuendamise eeskujulikuks näiteks, kuid selle väärtus seisneb selles, et alternatiiviks oli üksmeelele mittejõudmine ehk tupik. See oleks viinud selleni, et teised ühisküsimused oleksid jäänud taas aastateks lahendamata, kui tupikust väljapääsemiseks pidanuks lõpptulemust lahjendama. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 20.10) Saavutatud lahendus ei ole ehk kuigi elegantne, kuid see on vähemalt parem kui mitte midagi. On siiski asjatu arvata, et üksmeele saavutamine muudaks ühenduse põhiolemust. Tülid jätkuvad, EL on liiga suur, et otsuste tegemine võiks olla sujuv. Seepärast ei saa EList kunagi pidukõnedes ettekujutatud tõhusat tegutsejat. Selleks oleks vaja palju rohkemat kui ühte lepingut. Uus leping ei ole veel isegi mitte jõustunud, selle peavad ratifitseerima 27 liikmesriiki ning see saab olema omaette tsirkus. (Annamari Sipilä, Helsingin Sanomat, 20.10) Lissaboni tippkohtumise tulemusi võib pidada märkimisväärseteks, kuid ühenduse sõpradel ei tasu veel kergendunult hingata. Rahvahääletusi püütakse vältida, et leping jõustuks enne 2009. aasta europarlamendi valimisi. Lissaboni leping on kõike muud kui selge ja kompaktne. Omamoodi on groteskne, et vanade ja uute lepingute segapuder sobib ELi kodanikele paremini kui selgem põhiseadus või põhiseaduslik lepe. Hollandi ja Prantsusmaa hääletuste puhul ei olnud siiski küsimus kodanike jaoks sobimisest, siis hääletati pigem sisepoliitika ning valitsuse ja ELi populaarsuse üle üldiselt. EL peab hakkama tegema seda tööd, mille jaoks ta on loodud. Ning see töö ei ole laienenud ja laienemist jätkavas ühenduses kerge. Et raskeid väljakutseid vastu võtta, peab oma kodu korras olema. Sellest ei tundu aru saavat Poola sarnased liikmesriigid, kes peavad ELi mängumaaks või küllusesarveks. Natsionalism ja protektsionism tõstavad pead liigagi mitmes liikmesriigis. Ühenduse liikmesriikidel puudub selge tahe ja nägemus selle kohta, kuhu suunas EL peaks liikuma. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 20.10) ELi ja selle kodanike huvides on, et Lissabonis saavutatud reformileping ka jõustuks. See ei muuta oluliselt ELi iseloomu, kuid parandab laienenud ühenduse tegutsemisvõimet. Nüüd tuleks pöörata pilk poliitika sisule. EL on ekselnud, Euroopa idee on olnud kadunud ning poliitikas on tooni andnud omavaheline kemplemine. (Juhtkiri, Kaleva, 20.10)

Venemaa suursaatkonna nõunik Vladimir Kozin märkis teleuudistes, et NATO kujutab endast kasvavat sõjalist ohtu Venemaale ning soovitas Soomel kolm korda järgi mõelda, enne kui kavatseb NATOga liituda. Kozini arvates peaks Soome lükkama NATOga liitumise edasi vähemalt 15 aasta võrra. Kuidas sellist seisukohta hinnata? Venemaa-arutelude õhkkond on muutunud ning eriti asjatundjate seminaridel julgetakse esile tuua erinevaid nägemusi. Kozini esitatud arvamused USA ja NATO kohta peegeldavad seda muutunud olukorra hindamist, mida on viimastel kuudel esitatud erinevates seostes, ka president Putini kõnedes. Venemaa arvates ei ole Lääs pidanud neid lubadusi, mis ta andis NATO itta laienemisel. Uued on see-eest oma ebadiplomaatilisuses Vene diplomaadi Soome-NATO suhet puudutavad arvamused. Kindlasti esindavad need laiemat arvamust Venemaal, kuid mitte Venemaa välisministeeriumi ametlikku seisukohta, nagu ka suursaatkond kiirustas kinnitama. Diplomaadi käitumisreeglite hulka ei kuulu asukohariigi valitsuse arvustamine ega isegi mitte heade nõuannete jagamine – eriti mitte asjades, milles isegi valitsevatel erakondadel on erinevad arusaamad. Siiski võib vahel pidada otstarbekaks selle reegli rikkumist soovitud teate edastamiseks. Mõju võib siiski olla hoopis vastupidine kui soovitakse. Soomlaste allergilisus Moskvast tulevatele hoiatustele või headele nõuannetele võib suurendada madalana püsinud toetust NATOga liitumisele. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 19.10) Riigid kasutavad erinevaid ja isegi vasturääkivaid sõnumeid testimiseks või selle teadaandmiseks, mida nad tegelikult arvavad. Venemaa negatiivne suhtumine NATO laienemisse on juba ammu teada. Kozini väljaütlemised sobivad Venemaa jõulisemaks muutunud välispoliitikaga. Soome juhid reageerisid asjata rividiplomaadi sõnadele. President Tarja Halonen ja välisminister Ilkka Kanerva kinnitasid, et see ei esinda Venemaa ametlikku poliitikat. Ei ole Soome asi seletada, mis on ja mis ei ole Venemaa ametlik seisukoht, seda peab tegema Venemaa. Halonen ja Kanerva see-eest tegid täiesti õigesti selgeks, et otsused ka NATO küsimuses teeb Soome. (Juhtkiri, Kaleva, 19.10) Välispoliitika lehe peatoimetaja Tapani Vaahtoranta arvates on Kozini avaldused ja ka Venemaa suursaatkonna tegevus pärast Kozini väljaütlemisi kummalised ja ebatavalised. Vaahtoranta peab võimalikuks, et sedalaadi avaldused võivad kordudes muuta soomlaste arvamust NATO suhtes positiivsemaks. (Kari Valtonen, Turun Sanomat, 19.10) Nüüd tuleks hakata selgitama soometumise põhjuseid ja leida ligipääs Venemaa arhiividele. Tundub, et venelaste arvates juhib tänapäeva see, kes valitseb ajalugu, ning püsib võimul ka tulevikus. Venelased ei ole klaarinud arveid oma minevikuga ja soomestumise küsimuses ei taha venelased end loomulikult süüdistada. Võita võib siiski vaid aega. Kui Venemaa endiselt arvab, et soomestumise aja andmed on tähelepanuväärsed ja et Soome kodanike kaitsmine vastab ka Venemaa riiklikele huvidele, tuleb sellest teha omad järeldused. Ehtsat koostöösoovi ja võimet näitaks arhiivide avamine. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 19.10)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

The Estonian government decided to extend for a year the mission of its military contingent in Iraq, Minister Jaak Aaviksoo said. "We are glad that the increase of troops by the US has helped to stabilise the situation in Iraq, and we hope that in the two next years the military mission in Iraq will be replaced by civilian control," Aaviksoo told. "Estonia is among those EU countries where the population least supports military missions abroad," Aaviksoo said. "However, the government strongly supports our active participation in international peacekeeping missions and we strongly believe problems should be dealt with and solved where they occur, thus avoiding their possible further impact on Estonia," he said. (Afp, 18.10)

Russian Energy Minister Viktor Khristenko said in an interview to the daily Financial Times Deutschland that resistance from states such as Estonia to a planned pipeline could threaten the massive project, He accused Estonia of violating the United Nations' so-called Espoo convention on cross-border environmental impact studies and was acting purely in its own "national interest when it refused a survey permit for the Nord Stream pipeline." (Afp, 16.10)

Germany will stick with EU partners on Russian pipeline project. "The Russians must understand they cannot take European states hostage one by one to further their interests, there will be a common EU position," German government envoy Andreas Schockenhoff told SWR radio. (Afp, 15.10)

Russia and Germany hope to build a trans-Baltic gas pipeline on time and are keen to allay the concerns of transit states over the project, German Chancellor Angela Merkel said on a news conference with Russian President Vladimir Putin. "We are in a position to ensure a high level of environmental security on the route of this pipeline," said Russian Energy Minister Viktor Khristenko, adding that Russia's existing Blue Stream gas export line provided ample proof. (Reuters, 15.10)

Estonia's State Prosecutor's charged four men for allegedly organising riots over the removal of a Soviet-era Red Army war memorial. "According to the statement of charges there is reason to believe that financial support and advice to organise mass disorders was also received from the Russian Federation," the statement added, without giving further details. (Reuters, 18.10)

Estonian police made two former government ministers - Villu Reiljan and Ester Tuiksoo, formal suspects in an anti-corruption probe into land deals. Investigators named Toomas Annus, chairman of the supervisory board of Merko, as a suspect in the same case. Reiljan, Tuiksoo and Annus have denied that they received or paid bribes. (Afp, 16.10)

Prantsusmaa ajakirjandus

Maakonnalehes L'Observateur ilmus Ida-Virumaa delegatsiooni Põhja-Prantsusmaa visiiti (8.-13. oktoober) kajastav artikkel. Visiidil osales ka suursaadik Margus Rava, gruppi kuulus u 30 inimest, sealhulgas teadlasi, metsamajandajaid, arhitekte ja keskkonna-spetsialiste. Nord-Pas-de-Calais´ piirkonna ja Ida-Virumaa vahel on sõlmitud partnerlussuhted. Kõnesoleva visiidi käigus arutleti järgmistel teemadel: kultuur, keskkond, haridus, mäetööstuse küsimused. (L'Observateur, 18.10)

Soome ajakirjandus

Passide küsimine ja kontroll Tallinna sadamas on vähenenud. Eesti valmistub Schengeni viisaruumiga liitumiseks. Eesti piirivalveameti pressiesindaja Kaisa Pungase sõnul lepiti Soome piirivalvega kokku, et Tallinna sadamast lahkuvate reisijate passikontrolli vähendatakse suve alguses. Eesti ootab veel hinnangut oma valmisolekule Schengeni siseinfo vahetamise süsteemiga liitumiseks. Pärast seda on lepinguga liitumine selge maa- ja merepiiri osas. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 17.10)

Eesti liitumine Schengeni viisaruumiga detsembris on väga tõenäoline, leidsid Soome ja Eesti siseministrid Anne Holmlund ja Jüri Pihl. See tähendab formaalsuste kaotamist riikide piiridel. Vajadusel tuleb siiski valmis olla isiku tõendamiseks. Ametlik otsus Eesti ja kaheksa teise riigi Schengeniga liitumise kohta tehakse novembris. ELi eesistujariik Portugal on liitumise päevaks välja pakkunud 21. detsembri. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 18.10)

Soome on sel sügisel andnud oma panuse Eestis toimuvale arutelule ajaloo üle. Sofi Oksanen esines Eesti venekeelsele publikule Narvas, Imbi Paju raamatut „Tõrjutud mälestused” esitleti Okupatsioonide muuseumis, kus arutelu avas president Toomas Hendrik Ilves, kes on kirjutanud ka raamatule eessõna. Jyväskylä ülikooli professor Seppo Zetterberg esitles Tallinna Soome Instituudis oma laiahaardelist teost Eesti ajaloost. Kõiki kolme ühendab empaatia Eesti ajaloo vastu, mida nad käsitlevad Soomes avaldatud teostes. Kõigi teosed on avaldanud positiivset tähelepanu, algul Soomes, siis Eestis. Eestlaste jaoks on nii Oksaneni, Paju kui ka Zetterbergi teoste avaldamine ja hea vastuvõtt Soomes positiivne. See näitab, et välismaalased suudavad mõista ja kaasa tunda selle piirkonna ajaloo iseärasustele. Välismaalt osutatav mõistmine on vastukaaluks Eesti ja Venemaa suhete patiseisule, mis viib pea kõigis küsimustes ületamatute erimeelsusteni ajaloo tõlgendamisel. Eestis elabki siiani arusaam, et Eesti või Ida-Euroopa lähiajalugu ei mõisteta isegi mitte Lääne-Euroopas. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 22.10)

Küberkuritegevus

Prantsusmaa ajakirjandus

Euroopa Komisjon soovib luua eriüksuse küberkuritegevuse vastu võitlemiseks. Peale möödunud kevadel ja suvel aset leidnud küberrünnakuid mitmetele riikidele (sealhulgas Eesti, Saksamaa, Prantsusmaa) soovib komisjon võtta kasutusele efektiivsed meetmed küberkuritegevuse tõkestamiseks. Plaanitavas üksuses (European Telecom Market Authority, ETMA) võiks töötada umbes kolmkümmend eksperti, kes aitaks koordineerida koostööd Komisjoni ja liikmesriikide vahel. Kõikvõimalikest probleemidest (küberrünnak, hooletuse tõttu konfidentsiaalsete dokumentide kaotsiminek vms) tuleks iga konkreetse juhtumi analüüsimiseks teavitada kohalikke ametivõime ja ka ETMAt. Esialgse kava kohaselt nimetataks turvaüksuse juht ametisse viieks aastaks. Otsustamata on ETMA asukohariik. Sakslased on väljendanud soovi, et see võiks asuda Bonnis, kuid Madalmaad, Ungari, Poola ja mitmed teised on samuti huvi üles näidanud. Tõenäoliselt ei lahene asukoha küsimus enne aastat 2009. ETMA ise peaks nägema ilmavalgust 2010. aasta alguses. (Karl de Meyer, Les Echos, 19.-20.10)

Jaapani ajakirjandus

Jaapani ühe suurima päevalehe esilehel - ülevaatlik artikkel “Rünnak riigi vastu” aprillirahutustele järgnenud küberrünnakutest. Autorid on küsitlenud kaitseminister Jaak Aaviksood, Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse infoturbeintsidentide käsitlemise osakonna juhatajat Hillar Aarelaidi ja Ühispanga küberturvalisuse ekspert Kaido Raiendit. NATO hinnangul oli tegemist esmakordse nii ulatusliku ja kompleksse ründega riikliku IT-infrastruktuuri vastu. Ründed toimusid ühe kuu jooksul, mil arvukad DoS-päringud ummistasid riigi arvutivõrke. NATO saatis intsidenti uurima oma spetsialistid. Tänu operatiivsele tegutsemisele tõsiseid tagajärgi ei olnud. See on uudne sõjapidamise viis. Eesti näide on ohumärgiks. Ründed pärinesid Botnet-võrkustikku vahendusel välismaistelt IP-aadressidelt Venemaal, aga ka USAs, Jaapanis, Vietnamis, Hiinas ja Egiptuses. Eesti välisministeerium süüdistas esmalt Venemaa ametivõime, kuid Vene pool on süüdistused ümber lükanud. Kaitseminister Aaviksoo sõnul on raske rünnete päritolu tõestada. Samas Venemaa prokuratuur keeldus ühisest uurimisest. (Selgitatud on artiklis ka rahutuste tekkimise tagamaid ja pronkssõduri saagat. Ära märkimist leiavad Eesti IT-alased edusammud: e-valitsus ning esmakordne e-hääletus, aga ka asjaolu, et 16 aastat pärast iseseisvuse taastamist pinged eestlaste ja venekeelse kogukonna vahel jätkuvad.) (Naoki Fukuhara/Toshiharu Oki, Mainichi Shinbun, 8.10)

Majandus

Uudisteagentuurid

Estonia stepped up its lobbying against plans by Russian energy giant Gazprom and two German firms to build a gas pipeline under the Baltic Sea, saying it wanted the duct constructed on land. "We want the new gas pipeline from Russia to Germany to be built on the land," Estonian FM Urmas Paet said in an interview with state broadcaster ETV. "I haven't discussed the matter yet with German leaders and I don't expect Germans to change their minds quickly, but we hope the matter will be discussed," Paet said. Last month, citing environmental and security risks, Estonia refused a request by gas consortium Nord Stream, which is owned by Gazprom and German firms BASF and E.ON, to carry out surveys in its waters for the planned gas pipeline. Estonia and its fellow formerly Soviet-ruled Baltic states of Latvia and Lithuania, as well as ex-communist Poland, have expressed disquiet. They have accused fellow EU member Germany of going it alone in talks with Russia and shunting aside their interests in order to secure gas supplies for the German market. "The way the Russian-German owners of the pipeline construction company Nord Stream launched the project is a good example on how things should not be organised in a united Europe," Paet said on Estonian radio. The pipeline project has also sparked worries in Finland and Sweden, where ecological concerns are at the forefront. Estonia has written to other Baltic Sea nations to try to step up pressure for the land option. Supporters of a land pipeline argue that it will give countries along the route more clout, amid fears that Russia is increasingly exploiting its control of a large slice of Europe's oil and gas market to try to tame governments in its communist-era stamping ground which fail to toe Moscow's line.Russia has said the pipeline could be protected by the Russian navy, sparking extra jitters in Tallinn, whose relations with Moscow are at their lowest ebb since Estonia regained its independence from the collapsing Soviet Union in 1991. (Afp, 28.10)

Russian Energy Minister Viktor Khristenko said resistance from states such as Estonia to a planned pipeline taking Russian natural gas to western Europe could threaten the massive project, in an interview. Khristenko told German business daily Financial Times Deutschland that countries on the route of the 1,200-kilometre (740-mile) pipeline, which is to run under the Baltic Sea, had the power to put major obstacles in the way. "That means a risk for the project," he was quoted as saying. He accused Estonia of violating international law when it refused a survey permit for the pipeline last month that the Nord Stream consortium, made up of Russian giant Gazprom and German firms BASF and EON, want to build. "That is pure politicisation of the issue that is being done in a very crude way," it said. "It seems that the position of the Estonian government is legally improper." He said that with the move, Estonia had violated the United Nations' so-called Espoo convention on cross-border environmental impact studies and was acting purely in its own "national interest." "What I do not like are problems that arise on the sea route of the pipeline although there are no solid arguments for these problems," he said. "Such problems cannot be resolved at the corporate level, only at the political level." But he stressed that the resistance had not yet caused any delays in the timetable, which aims to turn on the taps by 2010. "The calls for tender for suppliers are on schedule, the business plan is ready and the supply contracts are in place," he said. (Afp, 16.10)

Prantsusmaa ajakirjandus

Venemaa ja Saksamaa riigipeade kohtumisel Wiesbadenis kõneldi Vene-Saksa gaasijuhtme projekti loodetavast teostumise tähtajast aastail 2011 või 2012. Siis võiks gaas hakata Läänemeres asuva toru kaudu Saksamaa poole suunduma. President Putini arvates võiks Berliin avaldada omapoolset survet, et gaasitoru valmiks vastavalt senistele plaanidele. Saksamaa valitsus seevastu on kimbatuses, sest Skandinaaviamaad ja Baltikum, samuti Poola ei ole vene-saksa gaasiprojektist sugugi vaimustuses. Energia ei ole kahe suurriigi jaoks ainus “strateegiline” sektor, kus koostööd soovitakse teha. Riigipeade kohtumisel nimetati võimalike ühishuvidena veel farmaatsiat, autotööstust ja aeronautikat. Berliin omalt poolt pakkus koostööks välja ka teadussektori. Saksamaa ja Venemaa tahavad ilmselgelt oma suhteid arendada, Venemaast on saamas Saksamaa strateegiliselt tähtis ja soositud partner. (Patrice Drouin, Les Echos, 16.10)

Rootsi ajakirjandus

Kas Baltikumi majandust ootab ees kokkuvarisemine või pehme maandumine? SEB ja Swedbanki sõltuvus regioonist seavad küsimuse tõsiselt päevakorda. SEB poolt väljakäidud arvud kõnelevad seda keelt, et Eesti RKP aastane kasv langeb seniselt 10-lt 2-3 protsendini. Läti majanduse pidurdumine toimub praeguste ennustuste kohaselt veidi sujuvamalt. Swedbank ennustas augustis Baltimaade majanduskasvule samuti raugemist ning teatas samas, et jätkab sealsel turul laienemist. Swedbank ja SEB on läbi oma tütarettevõtete muutunud domineerivaks jõuks Baltikumi pangandusturul ning edukalt regiooni majandust kodu- ja ettevõtluslaenude kaudu ergutanud. Suur osa Baltikumaade ettevõtetest on kõnealuse kahe pangaga seotud. Seetõttu on ka närvilisus Rootsis võimaliku balti krediidikriisi ees järjest kasvanud. „Eestist on tulnud selgeid signaale mahajahtumisest. Läti kohta veel tegelikud arvud puuduvad,” ütleb Marcus Svedberg East Capitalsist. (Nils Åkesson, Dagens Industri, 08.10)

Taani ajakirjandus

Paljude ehitusettevõtete arvates on majadetailide (paneelide või moodulite) tootmine tulevikuala. Kui maja ehitatakse valmis vabrikus, kaitstuna vihma ja muude kahjustuste eest, siis väheneb ehitamise maksumus ning ka kvaliteet paraneb. Ehitusorganisatsioon Dansk Byggeri on aga ettevaatlikumal seisukohal ning rõhutab, et majadetailide edu sõltub nutikatest lahendustest. Kui esimesed perekonnad järgmisel aastal Kopenhaageni linnapea Ritt Bjerregaardi lubatud odavatele pindadele ümber kolida saavad, ootavad neid ees korterid, mis koosnevad kahest üksteise peale asetatud kastist. Need elemendid ehitatakse ühes Eesti vabrikus ning transporditakse laevadel Kopenhaagenisse. Lisaks mainitud projektile on umbes 350 perekonda üle maa soetanud enesele maja, mis ehitatud siseruumides. Need majad on aga valmistatud Taanis. Valmismajade hind on otse maapinnale ehitatud majadest 30-40 protsenti odavam. „See on odav. Nõnda see ka jääb,” ütleb Knud Erik Busk, kes on ehitusettevõtte Kuben Byg kvaliteedi ja arendusjuht. (Birgit Straarup; Berlingske Tidene; 07.10)

Paljuräägitud Venemaa ja Saksamaa vahelise gaasijuhtme projekt on parima tervise juures. Eesti oli alles hiljuti projekti pidurdamas. Eestlased ei nõustunud sellega, et gaasijuhe läbi Eesti vete kulgeks. See probleem on nüüd lahendatud. „Nüüd oleme otsustanud tagasi pöörduda algse plaani juurde, mille kohaselt kulgeb juhe läbi Soome vete,” ütleb Nord Streami administratiivjuht Dirk von Ameln. (TV2/Bornholm, 09.10)

Balti teed on tõelised surmaväljad, nagu selgub liiklusturvalisusorganisatsiooni ETSC (European Transport Safety Council) uuringust. Leidub neid, kellele meeldib puhkuse ajal avastada uusi avarusi. Miks mitte näiteks Baltikumi. Kui aga reis sinna ette võtta autoga, siis tuleb olla tunduvalt tähelepanelikum kui muidu, sest sealsed teed on puhas enesetapp. ETSC uuringust selgub, et kõige ohtlikum on kolmest Balti riigist Leedu, kus saab liikluses aasta jooksul surma 225 inimest miljoni elaniku kohta. Lätis on vastav arv 175 ja Eestis 150. Kui matkaja tee Baltikumisse peaks viima läbi Poola, siis tuleb ka seal ettevaatlik olla, sest liiklussurmade arv on ka seal pea sama suur kui Balti riikides. Taani asub selles statistikas üpris lõpus (50 hukkunut miljoni elaniku kohta). (Morten Kjeldsen, Berlingske Tidene, 07.10)

Soome ajakirjandus

Eesti osaleb koos Lätiga aktiivselt Leedu uue Ignalina tuumaprojekti läbirääkimistel ning kaalub ka osalemist Soome tuumajaama projektis. Sel kevadel Riigikogusse pääsenud Rohelised on samas vastu tuumajaamale ja tuumaenergia impordile. Rohelisi häirib ka Eestis toodetud elektri müük Soome ning mujale välismaale. Rohelisi ärritab see, et tuleviku energiakriisile lahendusi otsiv Eesti müüb välismaale elektrit, mida toodetakse põlevkivist. Roheliste arvates tuleks põlevkivi kaevandamist vähendada ning otsida teisi, loodussõbralikumaid alternatiive. Valitsuse esindajate sõnul peab Eesti elektrit müüma majanduslikel kaalutlustel. Eesti Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu esimehe Endel Lippmaa arvates vastaks Eesti vajadustele kõige paremini oma väikese tuumajaama ehitamine. Roheliste juhi Marek Strandbergi arvates ei ole ka tuumajaam Eestile sobiv lahendus. Nii Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive kui ka peaminister Andrus Ansip peavad vajalikuks, et Eesti panustaks tulevikus mitmetele energiaallikatele. Eesti Energia ei välista tuumajaama ehitamist Eestisse kunagi tulevikus, kuid peab seda lähiajal võimatuks. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 20.10)

Turu liinile kevadel suunduv reisilaev Galaxy suurendab reisijate koguarvu Turu ja Stockholmi vahel - nii usub AS Tallink Groupi juhatuse esimees Enn Pant. Pant ei arva, et uus laev vähendaks konkurentidel reisijate arvu, vaid inimesed hakkavad taas rohkem laevadega reisima ning reisijate koguarv kasvab. Praegu Tallinna ja Helsingi vahel liiklev laev on sellele liinile liiga suur. Enn Pandi arvates on meedia kohelnud Tallinki ebaõiglaselt. Meedia ründav toon on tekitanud hämmastust, kuid tegemist ei ole siiski kultuuride kokkupõrkega. Avalikkuses on üle pakutud ka Tallinki võlakoorma suurust. (Liisa Enkvist, Turun Sanomat, 16.10)

Balti riikides potsatab paljudele arve postkasti asemel e-mailile. Itella Informationi Eesti tegevdirektor Mait Sooaru märgib, et eestlased peavad elektronposti piisavalt usaldusväärseks ning tavaline postkast ei ole paljude arvates nii turvaline. Eesti võistleb Norraga maailma esikoha pärast eraklientide e-arvete osas. Balti riigid on elektroonilist arveldamist arendavale Itellale hea harjutuskoht. Kõige kaugemale on arenenud Eesti, kus Itella on loonud elektronarvete maksmiseks portaali www.arved.ee. (Seppo Ylönen, Kaleva, 18.10)

Varia

Uudisteagentuurid

As Russia and the EU talked trade differences in Portugal, among other things, there are very concrete signs of their discord on Russia's border. Hundreds of lorries - queuing for days to get into Russia - are blocking roads in Finland, Estonia and Latvia. In south eastern Finland the line of lorries is now said to be 50 kilometres long, and the government fears if nothing is done they could be looking at 100 km long queues this winter. At the Narva border crossing in northern Estonia the estimated waiting time is 52 hours. 200 lorries are in line. All three countries are blaming badly-organised Russian customs authorities who have started to take longer and longer to process each vehicle. Most border crossings boast few facilities for the drivers with no foodstalls or restaurants, or even toilets. It's not only foreign trucks which are affected. Finland says 80% of the lorries waiting in ITS queues have Russian numberplates. (Euronews, 27.10)

Prantsusmaa ajakirjandus

Lugu sellest, kuidas piirilinnas Narvas eesti keelt õpitakse. Nimelt on kauplus Astri tulnud välja originaalse ideega: müüjatele on jaotatud rinnamärgid kirjaga “Räägi minuga eesti keeles!”. Ostukeskuse venelannast juhataja sõnul tuli mõte sellest, et müüjad kurdavad eesti keele praktika puudumise üle. Narva elanikkonnast 96% on venekeelsed, seega on eesti keele harjutamine keeruline. Tänu eestlastest klientidele saavad müüjad nüüd töö käigus oma keeletaset parandada. (Celine Bayou, Regard sur l´Est, 19.10)

Linnaplaneerimisest ja transpordi korraldusest Tallinnas. Kehtivad seadused jätavad Tallinna linnale liiga vähe kontrolli ehitatavate uusobjektide üle. Ühistranspordi arendamise plaanid, näiteks uute trammiliinide loomine Mustamäe ja Pirita suunal on seetõttu takerdunud. (Eric Le Bourhis, Regard sur l´Est, 12.10)

Prantsuse turismiportaal Easy Voyage avaldas järjekordse Balti riike tutvustava fotoreportaaži. Selle autoriteks on suvisel pressivisiidil käinud ajakirjanik Estelle Mariotte ja fotograaf Carlos Rodriguez. Eestist tutvustatakse Tallinna, Kuressaaret, Saaremaad ja Muhu saart. Autorit lummas Eesti kaunis loodus ja hästi säilinud talukohad. Kustumatu mulje jäi ajakirjanikule Eesti külakiikedest, mille ehitust ja tööpõhimõtteid ta kirjeldab. Eesti rahvustoidud leiavad samuti kiidusõnu, eksootilise elamusena tuuakse välja kama. (Estelle Mariotte, www.easyvoyage.com/pays/estonie/reportage/a-table-comme-a-la-maison.html)

Soome ajakirjandus

Eesti näituste korraldajad ei väldi Venemaad, homoseksuaalsust ega teisi aktuaalseid teemasid. Ars Baltica fototriennaal ja noorte kunstnike biennaal kajastavad poliitilist, sotsiaalset ja majanduslikku tegelikkust ning käsitlevad teemasid ennekõike kriitiliselt. Ars Baltica puhul kerkivad esile migratsioon, kultuuriline identiteet, lähiajalugu ja natsionalism. Samasuguseid suuri tervikuid käsitleb ka esimest korda korraldatud noorte biennaal. Paljud kunstnikud kasutavad huumorit ja irooniat. Noorte biennaali aktuaalsust näitab see, et aprillisündmused kajastuvad juba ka loomingus. (Kaisa Heinänen, Helsingin Sanomat, 15.10)

Ajakirjas Kanava kajastatakse lahingut Eesti ajaloo tõlgendamise üle. Ajaloolane Jaak Valge ründab Konstantin Pätsi kuvandit käsitlevas artiklis kolleeg Magnus Ilmjärve. Šokk oli suur, kui Ilmjärv avaldas oma artiklites Pätsi 1920.-30. aastate salajasi tegemisi: „usaldusväärseid suhteid” Kremliga, selle huvide kaitsmist, sealt saadud tasusid. Siiski on kõige purustavam järeldus uurimistöös „Hääletu alistumine” see, et 1930. a-te Eesti, Läti ja Leedu arvestasid vaid ühe kaardiga - Saksamaaga. Valge, kes leidis vigu Ilmjärve Moskva allikates, kuulutab, et Ilmjärve uurimistulemused ei pea paika. Helsingi Ülikool kiitis Ilmjärve väitekirja heaks suurte tänudega. See Valgele ei meeldi ning ta tõdeb, et Eestis ei oleks see kontrolli läbinud – ilma, et oleks esitatud peamiste dokumentide koopiad. (Veli-Pekka Leppänen, Helsingin Sanomat, 15.10)

Harri Rinne avaldas raamatu, mis kajastab Eesti rock-muusika sugupõlve ja nõukogude võimu kokkupõrkeid ning laulva revolutsiooni perioodi. Rinne oktoobrikuus avaldatud raamat „Laulava vallankumous” („Laulev revolutsioon”) põhineb intervjuudel eesti muusikutega, kes osalesid iseseisvuse taastamisel - muusikat tehes ja lauldes. Raamat on kroonika iseseisvuse taastamise aastatest, kuid samaaegselt elav kirjeldus eesti rocki-sugupõlvest ja absurdsetest kokkupõrgetest käsumajanduse bürokraatiaga. Soomlane võib lugeda raamatut ka „aga kui” stsenaariumina. Kui Soome rock sai areneda nõudluse ja pakkumise tingimustes, siis Eesti rock pidi püsima marginaalsena ja kohanema. (Miska Rantanen, Helsingin Sanomat, 21.10)

Kari Kehvola ostis 15 aastat tagasi suvekodu Saaremaalt ning viis aastat hiljem Kuressaare korteri. Hinnad on nüüd tõusnud ning Kehvola kaalub korteri müüki või vähemalt kavatseb selgitada selle turuväärtust. Kehvola ei ole ainuke, kes korteri müüki kaalub. Arco Vara Kinnisvara Saaremaa juhi Arvo Eensaare sõnul astub kontorisse sisse rohkem soomlasi kinnisvara müüma kui ostma. Eensaare sõnul ei ole siiski tegemist „rändlindude lahkumisega”, vaid müük on muutunud tänu hindade tõusule ahvatlevaks variandiks. (Pasi Anteroinen, Helsingin Sanomat, 21.10)