Nädal välismeedias 8.-14. oktoober 2007

AJAKIRJANDUS
USA, Suurbritannia, Saksamaa, Austria, Prantsusmaa, Skandinaavia, Soome

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Küberkuritegevus, Majandus, Kultuur, Varia

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED

Euroopa Liit

Siseareng

EU leaders clinched final agreement on a treaty to reform the EU's institutions, replacing a defunct constitution and ending a two-year crisis of confidence in Europe's future. "With this treaty, Europe is showing that the European project is on the move. /…/ We managed to get out of the blind alley we have been in," Portuguese PM Jose Socrates told. EC President Jose Manuel Barroso told: "We have said many times that reform is not an end in itself. With these institutions now, we can look after the most important priorities for our citizens." British Foreign Secretary David Miliband said the agreement marked an end to "six years of institutional navel-gazing". (Reuters, 19.10)

British PM Gordon Brown was pressured to call a referendum on the new EU treaty. "Why won't he admit that the reason he won't have a referendum is he's scared of losing it?" opposition Conservative Party leader David Cameron asked. But Brown told: "Because it's an amending treaty that is not fundamental change, we have managed to negotiate red lines in Europe which mean that the national interest is protected. Britain will decide on justice and home affairs; Britain will decide on foreign policy, where it's multilateral; Britain will decide on social security; and Britain will decide on national security.” (Afp, 17.10) British campaigners for a referendum on the EU's reform treaty were left deflated when a protest stunt came to grief outside an EU summit. The campaigners say Britain should hold a referendum that the government promised on the defunct European constitution since the treaty contains all the same major provisions to reform EU institutions. (Reuters, 18.10)

Danish PM Anders Fogh Rasmussen said he saw no need to hold a national referendum on the EU treaty currently being hammered out since it involves no transfer of sovereignty. A poll published on October 11 showed that a majority of Danes, 54 percent, wanted a referendum to be held. Only 35 percent said they would vote in favour of the text. (Afp, 17.10)

French President Nicolas Sarkozy's call for the EU to appoint a group of wise persons to study Europe's long-term future and borders ran into some opposition. Swedish PM Fredrik Reinfeldt said he did not want a panel of has-beens suggesting ways to renege on EU enlargement promises or close Europe to foreign trade and investment. EU Enlargement Commissioner Olli Rehn also called into question the usefulness of a panel of wise people. However, EC officials say it has already accepted the principle of a commission of wise people and is working to ensure its mandate. (Reuters, 18.10)

The EU is trying to attract skilled migrants by offering them more flexible travel arrangements than they would get in the US, European Home Affairs Commissioner Franco Frattini said. The “blue card” residence permit would enable skilled migrants to get long residence status by spending three years in one EU country and two in another, instead of having to stay in one country for five years as is now the rule. The permit would not make it easier to obtain citizenship of an EU country, he added. (Reuters, 19.10)

Ordinary Europeans showed a decline in support for EU enlargement, with fewer than half backing Turkey's membership after weighing pros and cons, a poll showed. Citizens from the 27 EU states also showed "strong and steady support" for using military force to defend another EU country from attack or to prevent genocide in other countries, the results of the pan-EU poll showed. (Reuters, 18.10)

Majandus

The EU should overhaul its freight transport system by reducing bureaucracy and promoting rail and river networks to make the industry more environmentally friendly, the EC said. "The measures which I have presented will… make rail, maritime and inland waterway transport more attractive and more competitive," EU Transport Commissioner Jacques Barrot said. (Reuters, 18.10)

EC initiated legal action against Britain, France, Italy, Spain and Slovenia for having air pollution levels that exceed EU limits and which can cause health problems. "Member states must align themselves with EU standards so that citizens are properly protected," Environment Commissioner Stavros Dimas said. (Reuters, 17.10)

EC chief Jose Manuel Barroso urged China to do more to balance its trade with Europe. As China's trade deficit with the EU balloons, Europeans are growing frustrated that they still face obstacles to doing business in the country and that the yuan does not trade freely enough on currency markets. "I hope that the G7 can make some progress on this issue and this is certainly an issue that we are going to raise in our dialogue with China," Barroso said. (Afp, 18.10)

EU employers and trade unions agreed on the pan-European meeting on the guiding principles for 'flexicurity' labour market reforms, aimed at making Europe more competitive while guaranteeing workers' social protection. Portuguese PM Jose Socrates told that the accord was a "historic moment" in labour relations. (Reuters, 18.10)

"The problem of how to spell the name of the common European currency in cyrillic in the official documents of the EU was solved in Bulgaria's favour," Minister of Public Administration Nikolay Vassilev was quoted. "We won this battle for about 220 million other people around the world who use the cyrillic alphabet," the minister added. Up to now the European Central Bank has insisted that all EU member states should keep the same spelling of the currency. (Afp, 19.10)

Russia and the EC approved a new rapid alert mechanism to deal with supply or demand crises. "The first phase involves the means for exchanging information and consulting on issues of a strategic nature, whether it be new legislation, new elements of energy strategy, or significant changes in supply or demand trends," he said after talks with EU Energy Commissioner Andris Piebalgs. "The second part of this mechanism is more operative and involves exchanges on significant issues which could conceivably give rise to difficulties with either supply or demand," he said, referring to the rapid alert system. (Afp, 16.10)

Russian Energy Minister Viktor Khristenko told during a meeting in Brussels with EU Energy Commissioner Andris Piebalgs it is unlikely to reopen the stretch of the Druzhba pipeline that had brought oil to Lithuania, an EU source familiar with talks between Moscow and the bloc said. (Reuters, 16.10)

The EU and Russia must get over their post-Cold War problems and a big step forward would be for Russia to clear the way quickly for it to join the WTO, the EU's trade chief Peter Mandelson said. Brussels is refusing to launch talks with Russia for a new trade and cooperation deal until Moscow resolves issues such as its export taxes on lumber, which hurt pulp and paper producers in EU countries Finland and Sweden, and its nearly two-year ban on Polish meat and dairy imports. Mandelson proposed setting up a regular high-level dialogue between the EU and Russia, a move that would help Europe speak with one voice to its neighbour. (Reuters, 17.10)

Russia accused the EU of being "lax" on the quality of food exports to Russia as a bitter meat trade dispute between Moscow and Warsaw rages on ahead of an EU-Russia summit. Russia's ambassador to the EU, Vladimir Chizhov said that EU checks were aimed mainly at keeping up standards within the EU. (Afp, 17.10)

Laienemine

Montenegro signed the Stabilisation and Association Agreement with the EU that put the small Adriatic republic on the first rung of the ladder to eventual membership. (Reuters, 15.10)

Julgeoleku- ja välispoliitika

The EC reiterated it hoped Turkey would respect Iraq's territorial integrity, after Turkey's parliament gave its troops permission to enter northern Iraq to fight Kurdish rebels. "It is crucial that Turkey continues to tackle this problem through cooperation between the relevant authorities," EC spokeswoman Krisztina Nagy said. (Reuters, 17.10)

EU foreign ministers agreed to strengthen sanctions on military-ruled Myanmar in response to its bloody crackdown on protests. The new measures are set to include an export ban on equipment to sectors involving timber, metals, minerals, semi-precious and precious stones plus import and investment bands on these sectors. French FM Bernard Kouchner said new economic measures would not be implemented immediately and the EU may send a mission to Myanmar to call on the military junta to take steps towards reconciliation with domestic political opponents. (Reuters, 15.10)

EU foreign ministers agreed to suspend for six months travel restrictions imposed on leaders of Uzbekistan. The visa bans will be automatically re-applied if the Uzbek authorities do not show progress on human rights and democracy, an EU official said on condition of anonymity. An arms embargo will remain in place. (Reuters, 15.10)

The EU gave the green light for a force of up to 3000 troops in eastern Chad and Central African Republic to protect civilians from violence spilling over from neighbouring Darfur. France will provide roughly half the U.N.-authorised force, whose tasks include protecting refugees and facilitating humanitarian supplies. Its mandate is for a year initially and the mission is due to start within weeks. (Reuters, 15.10)

NATO, Julgeolek

A lack of strategy plus troop shortages are hampering NATO's effort to beat the Taliban and Al-Qaeda in Afghanistan, a leading British foreign affairs think-tank Chatham House said. "Alliance and coalition forces are short of relevant capabilities... Resources to provide for operational mobility remain scarce," Chatham House researchers added. " The shortfall means coalition forces cannot hold areas seized from the Taliban for long, increasing the reliance on air power that risks increasing civilian casualties, which in turn undermines NATO's legitimacy among locals.” (Afp, 16.10)

Most Afghans see NATO troops' presence in their country as positive, and want them to stay, a poll published in Canadian media found. According to the survey 60 percent of those polled saw the presence of foreign troops in their country as positive while 16 percent saw it as a bad thing. 51 percent of those polled said their country was headed in the right direction (48 percent in the Kandahar area) while 73 percent said conditions for women had improved. (Afp, 19.10)

AJAKIRJANDUS

USA, SUURBRITANNIA

Rahvusvahelises meedias leidis vaadeldaval nädala kajastamist Gazpromi tegevus Euroopa-suunaliste maagaasitarnete küsimuses, türgi-armeenia küsimus ning kliimamuutused.

Maailma suurim maagaasifirma Gazprom teatas oodatust suuremast kasumitõusust aasta esimeses veerandis. Analüütikute sõnul ei suuda Vene energiagigant aga sama tendentsi terve aasta jooksul säilitada, kuna hiljuti teatas Gazprom juba ekspordimahtude vähenemisest Euroopasse aastaajale ebatüüpiliselt sooja ilma tõttu. Gazpromilt tuleb hetkel 25% EL-i gaasivarudest, mis on poliitikute seas tekitanud ärevust. Vene riiklik gaasimonopol Gazprom tõstab gaasihindu endiste N. Liidu riikide jaoks ning ähvardas taas möödunud nädalal lõpetada Ukraina varustamise maagaasiga, kui Ukraina ei tasu ära oma võlga. Ukraina kaudu jõuab aga Euroopasse 80% Venemaalt tarnitavast maagaasist. Ebakindlus gaasitarnete osas on pannud Suurbritannia firmad mõtlema tuleviku gaasiimpordi võimaluste peale, edaspidi on kavas hakata tooma rohkem gaasi sisse Põhjamere maardlatest. Firmad Shell, ExxonMobil ja Centrica kavatsevad esmakordselt ühendada Norra gaasijuhtmed olemasolevate Suurbritannia juhtmetega. Norra maardlatest saadav gaas osutub brittidele üha olulisemaks, kuna Suurbritannia otsib jätkuvalt võimalusi saavutamaks energiajulgeolekut tulevikus. (Russell Hotten, Daily Telegraph, 09.10)

USA on leidmas endale Iraagi-sõjas Gruusia näol uue liitlase, Gruusia suurendab oma vägede arvu Iraagis 850-lt 2000-le. Kui paljud teised riigid kavandavad oma vägede väljaviimist Iraagi aladelt, siis Gruusiast on saanud vägede suuruse poolest USA järgmine liitlane Suurbritannia järel. Gruusia otsib USA-s liitlast, kuna loodab NATOlt kaitset Venemaa eest. Samas pole USA ega Gruusia otseselt öelnud, et Gruusia vägede arvu suurendamine on seotud püüdega pääseda NATO-sse. Gruusia president Mihhail Saakašvili sõnul näitab Gruusia selle sammuga, et ei püüa põgeneda raske olukorra eest. Gruusia on üks 18st endise Idabloki ja N. Liidu riigist, kelle väed paiknevad Iraagis. Peale tema on vägesid Iraaki saatnud ka Poola, Ukraina ning väikeriigid nagu Eesti. Enamik neist riikidest on kas juba saanud NATO liikmeks või on taotlemas liikmestaatust. (Andrew E. Kramer, IHT, 08.10)

Tänavusel G-8 liidrite tippkohtumisel märkis USA president George W. Bush Venemaa riigijuht Vladimir Putinile, et nemad kahekesi on ainsad, kes veel nende senistest kolleegidest alles on jäänud. Nii Jacques Chirac, Silvio Berlusconi, Gerhard Schröder kui ka Tony Blair on poliitikaareenilt lahkunud või lahkumas. Putin vastas Bushile, et järgmisel aastal on kohal ainult tema, Bush. Ühendriikide juhtkond loodab sellest järeldada, et Putin peab oma sõna ja loovutab riigivalitsemise Venemaal oma järglasele. Kuid Putini plaanid on muutunud üha ebaselgemaks, ja kuigi USA püüab suunata Venemaad demokraatia suunas, tundub mõju olevat kesine. Putin on andnud mõista oma kavatsustest ka edaspidi riigijuhtimises osaleda. (Steven Lee Myers, IHT, 14.10) Sel põhjusel looritas teatud ebakindlus ka USA välisministri Condoleezza Rice´i ja kaitseministri Robert Gates´i visiiti Moskvasse 12. oktoobril eesmärgiga taaselustada halvenenud suhteid kahe suurriigi vahel. Ameeriklased ei ole rahul Putini jätkuva ainuvalitsusega, venelased omalt poolt leiavad, et neid ega nende üleminekuraskusi ei mõisteta. Kuna mõlemas riigis leiavad lähiajal aset riigipe avalimised, tekib kiusatus jätta olukord tulevaste uute juhtide lahendada. Samas on alust uskuda, et Bush ja Putin suudavad USA ja Venemaa vaheliste suhete edasiseks kindlustamiseks jõuda strateegiliselt õigete valikuteni. Nendeks valikuteks võivad osutuda uued algatused relvastuse kontrolli ja relvade leviku tõkestamise alal, kus on oluline teha koostööd ja huvid ühtivad. Raketikaitsekilp ja ühiselt mehitatud radariseadmed on vaid mõned näited, mille nimel kaks suurriiki ühiselt püüelda võiksid. (Richard G. Lugar, The Washington Times, 12.10)

Müüdid vana haige Euroopa kohta. Ajal, mil Ühendriikide ja ka kogu ülejäänud maailma ajakirjandus pulbitseb kirjutistest Iraagi, Pakistani, Liibüa, Darfuri ja Birma kohta, näitab vaatluse alla võetud ja europessimistide poolt vanaks haigeks meheks nimetatud Euroopa oma arenevat ja edukamat külge. Euroopa majandusruum on arenenud maailma juhtivaks kaubandusblokiks, mille tootlikkus moodustab pea kolmandiku maailmamajandusest. Samuti ei tasu arvata, et Euroopa jääb maha oma konkurentsivõime poolest, nn vana Euroopa on tõeline investeerimismagnet. Müüt on ka Euroopa suur tööpuudus. Töötute arv Euroliidu tuumikmaades on jäänud samaks, võrreldes USA omadega, või isegi alanenud. Kogu ELi tööpuudus on kõigi aegade madalaim - 6.5%. Eurooplastele on endiselt kättesaadavad sotsiaalteenused paljudes valdkondades, millele ameeriklastel pole juurdepääsu. Kvaliteetne arstiabi, tasustatud lapsehoolduspuhkus ja haiguspuhkus ning tasuta või osaliselt tasuline kõrgharidus on mõned tähtsamad märksõnad, mis iseloomustavad Euroopa heaoluühiskonda. Ning lõpuks pole tõsi ka see, et Euroopa sõltub energiavarude osas täiel määral Venemaast ja Lähis-Idast. Euroopa vähendab pidevalt oma sõltuvust mainitud piirkondadest ning võitleb otseselt ka globaalsete kliimamuutustega. Märtsis leppisid kõikidei ELi liikmesmaade juhid kokku, et taastuvate energiavarude osa liidu energiavarades peab aastaks 2020 kasvama 20%-ni ning kasvuhoonegaaside emissioon peab langema 20%. (Steven Hill, The Washington Post, 07.10)

NATO vägede komandör Afganistanis hoiatas ohu eest alliansi tulevikule. Ühendriikide kindral Dan McNeill´i sõnul on NATO väed saavutamas ülekaalu Talibani üle, kuid edu Afganistanis takistab jõudude piiratus, millega suudetaks hoida stabiilsena kogu riiki. Kindrali hoiatus tuleb ajal, mil Kanada ja Holland püüavad vähendada oma vägede arvu Afganistanis ning sama kavandavad Saksamaa ja Itaalia. Samas on Briti, Kanada ja Hollandi vägede panus Afganistani stabiiluse tagamisel seni olnud kõige kaalukam. (Tom Coghlan, The Daily Telegraph, 08.10)

USA ja Briti meedias arutleti Al Gore´i premeerimise üle Nobeli rahupreemiaga. Nobeli komitee teatas 12. oktoobril, et tänavune rahupreemia läheb jagamisele USA endise asepresidendi Al Gore’i ja ÜRO Valitsustevahelise Kliimamuutuste Komisjoni (IPCC) vahel. Rahvusvaheline meedia kajastas uudist üldjoontes positiivselt, nentides, et Nobeli rahupreemia olemust on ammu asutud vaatlema laiemalt kui preemia jagamise algusaegadel, kuna kliimamuutused on üha enam otseses seoses rahvusvahelise tasakaalu ja rahuga. Kuna Al Gore´i võit on algatanud arutelusid tema kandideerimise üle USA presidendi kohale, siis püütakse leida paralleele ja erinevusi Gore´i ja Bushi vahel. Kui Bushil õnnestus 2000. aasta presidendivalimised võita ja vastupidiselt ootustele oma rahvas ja kogu maailm Iraagi sõja näol lõhestumiseni viia, siis Gore, väljunud toonastest valimistest kaotajana, pühendas oma elu kliimamuutustega võitlemisele ja ühendas sel viisil Ameerika. (Thomas L. Friedman, IHT, 14.10) Samas on Gore oma raamatu “Ebamugav tõde” põhjal vändatud filmis kasutanud tõestamata väiteid. Gore´ile heidetakse ette liialdamist ja nn mäluapsakaid, viidatud on ka rahupreemia vähesele seostumisele ülemaailmse rahu ja korraga. (Damian Thompson, The Daily Telegraph, 12.10)

Eraldi kerkisid ajakirjanudses esile probleemid, millesse on kaasatud Türgi: armeenlaste genotsiid, kurdid Põhja-Iraagis ning arengud Küprose kriisis. Iraagi territooriumil vallandunud konflikt kurdi mässuliste ja Türgi sõdurite vahel ähvardab kasvada üha laiaulatuslikumaks. Peaminister Erdogan on seni operatsioonile vastuseisu avaldanud, kuid arvestades Türgi-poole hukkunute arvu, nõuab avalikkus üha enam kättemaksu. Erdogan ja sõjavägi ei ole just tihti ühel nõul, kuna sõjavägi kahtlustab peaministrit riigi islamiseerimise plaanides. Ent avalikkuse surve võib nüüd olukorda muuta. (Pelin Turgut, Andrew Lee Butters, Time, 09.10) Türgi niigi teravad suhted USA-ga võivad lähenevate sündmuste käigus Türgi-Iraagi piirialadel veelgi halveneda. USA ei poolda Türgi sissetungi Põhja-Iraagi aladele, kuna vastasel juhul muutuks Iraagi hetkel kõige stabiilsem osa uueks sõjatandriks. Vältimaks Türgi vägede sissetungi Põhja-Iraaki, otsustas USA esindajatekoja komitee nimetada 20. sajandi algul sadade tuhandete armeenlaste hukk Türgi territooriumil genotsiidiks. Türgi on genotsiidi juba aastaid eitanud ning vaidlustanud muuhulgas ka hukkunud armeenlaste arvu. USA president George W. Bush, välisminister Condoleezza Rice, kaitseminister Robert M. Gates ja veel mõned endised ministrid olid genotsiidi tunnistamise seaduse vastu, tuues argumendiks USA ja Türgi kui oluliste NATO-liitlaste vaheliste suhete ohustamise. Pealegi kasutab USA Türgi alasid oma vägede majutamiseks Iraagi sõjas. Samas nendivad osad Kongressi liikmed, et 20. sajandil toime pandud tapatalguid armeenlaste vastu ei saa nimetada muuks kui genotsiidiks, ning selle fakti moraalsed küljed kaaluvad üles isegi julgeolekukaalutlused ja sõbralikud suhted Türgiga. (Annelena Lobb, The Wall Street Journal, 10.10) Päev pärast USA otsust genotsiidi tunnistada hoiatas Türgi, et USA otsus kahjustab Türgi ja Ühendriikide kui tähtsate NATO-liitlaste suhteid. Türgi valitsus avaldas kahetsust ja mõistis otsuse hukka, väites, et on lubamatu süüdistada Türgi rahvast asjas, mida ajaloos kunagi juhtunud ei ole. Ühendriigid loodavad seni pääseda vaid mõne vihase kommentaariga Ankara poolt. (Daniel Dombey, Financial Times, 11.10) Rahutused Põhja-Iraagis ja Armeenia genotsiid avaldavad vaieldamatult mõju ka Türgi püüetele saada tulevikus EL-i liikmesriigiks. Lisaks kahele eelpoolmainitud kriisile heidab Türgi Euroliidu-heitlustele varje ka üha teravnev konflikt Küprosel, mis on EL-i ja USA vähese tähelepanu tõttu viimastel aastatel järjest süvenenud. Türgi keeldub endiselt avamast oma sadamaid kreeka küproslastele, millele Brüssel on vastanud 30 läbirääkimispeatüki külmutamisega. Ankara on ELi peale pahane, et viimane pole suutnud pidada oma lubadust lõpetada Põhja-Küprose majandusisolatsioon. Kuni Küprose presidendivalimisteni tuleva aasta veebruaris peaks Türgi jääma oma positsiooni juurde - mitte anda järele lõunaküproslastele ega avada sadamaid. (Morton Abramowitz, Henri Barkey, The Wall Street Journal, 09.10)

SAKSAMAA, AUSTRIA

Nädala teemadeks kujunesid Afganistan – pantvangid, Bundeswehri missioon, ülesehitustöö ja enesetapurünnakud; Putini ja Merkeli kohtumine ning Euroopa energiajulgeolek ja sõltumatus.

Paljudel Kanadas on isu täis oma sõdurite hoidmisest Lõuna-Afganistanis, ning ollakse pahased Saksamaa peale. Ei taheta enam Kanada erirolliga piirkonnas leppida. Samas soovitakse, et ka Saksamaa eriseisund Afganistanis kord lõpeks ning ka sakslased nagu kord ja kohus sõdima hakkaksid. NATO ei pea kaua vastu, kui iga liikmesriigi jaoks kehtivad erinevad reeglid. Miks peavad kanadalased musta tööd tegema, samal ajal kui sakslased oma tundliku südametunnistuse küsimusega tegelevad? Sellisel seisukohal on praegu nii võimulolijad kui ka sõjaväelased, samuti ajakirjandus. Samal ajal näitavad avaliku arvamuse küsitlused, et kanadalaste enamik on Afganistani missiooni õnnestumises kindlad ning põhimõtteliselt pooldavad Kanada osalemist. (Lars von Törne, Der Tagesspiegel, 9.10) Sõjalise ja humanitaarmissiooni seotus asetab meditsiini- ja humanitaartöötajaid ühe sagedamini löögi alla. Afganistanis tegutsevad humanitaarabiorganisatsioonid on olemasolevat süsteemi teravalt kritiseerinud. Piirkondliku ülesehituse põhimõtte raames asuvad diplomaat, ehitustööline ja sõdur samal tasandil. Saksa ülesehitustiimide personali läkitavad üheskoos kaitse-, sise-, arenguabi- ja välisministeerium. Seda süsteemi püüab Saksamaa reklaamida (OEF ja Isaf kõrval) kui näitlikku, unustades samas, et see on arendatud ameeriklaste poolt Vietnamis kasutatust. Lähedus sõjaväelastele tähendab ohtu. Samas sõjaväelaste jaoks tähendab seotus humanitaarmissiooniga teatavat enesekaitset. Kes, näiteks, mõnes külakeses kaevu puurib, saavutab hea kontakti külavanematega ning saab hiljem vajalikke vihjeid-hoiatusi. Kes pärast rünnakut purustatu taastab, pole ehk nii väga vaenlasena märgistatud. Teiste selja taha peitmine polevat aga ameeriklastelegi võõras. Mõne aasta eest olla esinenud juhtumeid, kus USA soomukid üksikutel juhtudel Saksa must-puna-kuldse riigilipukesega ringi sõitsid… (Stephan Löwenstein, FAZ, 12.10) Mida Afganistanis ette võtta? Rahvusvahelised humanitaarorganisatsioonid ühelt poolt ning Saksa kaitse- ja välisminister teisalt, kirjeldades olukorda Afganistanis räägivad teineteisele vastukäivat juttu, nagu räägiksid nad hoopis erinevatest riikidest. Mõistagi usutakse palju vähem suuri edusamme kuulutavaid poliitikuid ja sõjaväelasi. Lääneriigid on palju vigu teinud, eelkõige äratades afgaanides lootust kiirele majanduslikule tõusule ja demokraatia kehtestamisele. Selle asemel vohab endiselt korruptsioon, paljudes piirkondades ka seadusetus ning uimastikaubandus. Liiga palju pandi lootust afgaanide endi jõududele. Miljardid toetusrahasid on takerdunud kuhugi pimedatesse kanalitesse. Ilma sõjaväe kaitseta pole humanitaarülesehitus Afganistanis paraku mõeldav. See, et EL järgmisel aastal 195 politseikoolitajat riiki saadab, on pigem halb nali, kui see nõnda traagiline poleks. Ja tõenäoliselt peabki NATO mõned tuhanded sõdurid juurde saatma, et Talibani naasmast takistada. Afganistan pole teema, millega tohiks Euroopa riigi parlamendis sisepoliitilisi mänge mängida. Selle maa saatuse eest me vastutame. (Peter Blechschmidt, SZ, 12.10)

Mõned kuud on jäänud piirikontrolli kadumiseni uute ja vanade ELi liikmesriikide vahel, kuid ELi idapiir on paiguti ikka veel auklik. Probleeme on nii piirivalve kui ka viisadega. Suurimad probleemid on saareriik Maltal. Üksnes uus õhu- ja merepiiri toimimise kontroll Maltal saab anda vastuse, kas riik sobib Schengeniga ühinemiseks. Teiste seas Eesti puhul märgitakse eesistujamaa Portugali septembrikuu raportis „vähest teadlikkust illegaalse sisserände ohtudest”. Eestil on peale selle ka vähe piirivalvureid. Leedul on probleeme merepiiriga. Ungaris pole tehnika ja personal uue aja nõudmistega vastavuses. Slovakkias on koostöö piirivalve ja politsei vahel liiga nõrk. Poolalt oodatakse radarisüsteemi valmimist Poola rannikul aasta lõpuks. Schengeni ruumi laienemist ei saa need puudused siiski takistada, samu probleeme esineb vahel ka Schengeni maades, ning ka eelmiste laienemiste eel olid päevakajalised samad probleemid. Ometigi ületati kõik edukalt. (Fidelius Schmid, FTD, 10.10)

Ida-Euroopa tahab energia valdkonnas Venemaa-sõltuvusest vabaneda. Vastust küsimusele – kuidas, otsiti rahvusvahelisel energeetikakonverentsil Vilniuses. Nõnda leidsid viis endist ida-bloki riiki (Poola, Ukraina, Leedu, Gruusia, Aserbaidžaan) üksmeele naftajuhtme ehitamises Musta mere äärest Läänemereni. Aastast 2011 peaks Kasahstani ja Aserbaidžaani nafta Odessa kaudu Leetu ja Poolasse voolama. See nn Sarmaatia projekt meenutab Nabucco projekti, loodud samadel kaalutlustel. Leedu loodab oma naftatöötlustehase taaselustamist, kuna pärast müüki poolakatele on venelased naftatarned lõpetanud ning tehas toimib üksnes tankeritel kohaleveetaval kallimal naftal. President Adamkus nõudis kohtumisel selliste „energisaarte” nagu Baltikum liitmist Euroopaga. Eesti ja Soome ongi algust teinud Baltimaade ühendamisega Skandinaavia elektrivõrkudesse. Senine võimsus on siiski liiga väike, rajatakse veelgi uusi kaableid, plaanis on ka Leedu ühendamine Rootsi ning Poolaga merealuste kaablite kaudu. Probleeme on paraku Poolaga nii uue tuumajaama kui ka kaabli ehitamisel, küll nõutakse suuremat osalust, küll on tegu „tehniliste probleemidega”. Leedulased võtavad seda kui „lööki näkku”. Ignaline jaam pidi algselt üksnes Baltikumi enda projekt olema. Leedu kutsus ka poolakaid kampa, nüüd aga nõuab Warssavi lõviosa projektist. Eesti ongi hakanud pigem vaatama Soome suunas, Läti aga taas Venemaa poole. (Hannes Gamillscheg, Die Presse, 12.10)

Putin on Venemaal populaarne. Kuid mida tähendab see riigis, kus meediat kontrollib Kreml? Poliitilised institutsioonid Venemaal on suurelt jaolt Potjomkini küla – fassaad. Stabiilsus, kord ja paremad elutingimused on need faktorid, mis suuremat osa venemaalastest Putini režiimiga lepitab. Välispoliitikas oleks paljud asjad palju lihtsamad, kui Venemaa ei esineks üksnes triumfaalselt ja nõudlikult, vaid oleks valmis ka konstruktiivseks koostööks. (Horst Bacia, FAZ, 14.10) Putin on parim tsaar, kes Venemaal eales olnud. See kompliment pärineb Mihhail Gorbatšovilt, kui kahemõtteline see ka poleks. Euroopa on ja peab olema huvitatud partnerlussuhetest Venemaaga, kuid põlvili laskuda pole kah mõttekas. Näiteks kui Kosovo end sõltumatuks kuulutab, siis küsimus – kas tunnustada teda või mitte, selle mõõdupuuks ei saa olla „punane rajajoon” Moskvas, vaid üksnes Euroopa enda huvid. Ning liiga palju mõistvat suhtumist Venemaa impeeriumi-nostalgiasse pole samuti mõtet üles näidata. Realism suhtlemisel Venemaaga on õige, demoniseerimine põhimõtteliselt vale, kuid silmi ei tohi sulgeda asjaolu ees, et Venemaa kaugeneb läänest üha enam. (Klaus-Dieter Frankenberger, FAZ, 14.10)

PRANTSUSMAA

Prantsuse meedias oli kesksel kohal president Nicolas Sarkozy esimene ametlik Venemaa visiit. Selle raames kajastati ka Venemaa ja Euroopa Liidu vahelisi suhteid ning aktuaalseid tüliküsimusi.

Mitu ajakirjanikku on võrrelnud varasemaid ja praeguseid suhteid kahe riigi vahel ning tõdevad, et president Chirac´i ajal olid need silmnähtavalt paremad, “südamlik liit” on tänaseks murdunud. Visiidi esimene päev oli siiski paljutõotav. Artiklis “Vladimir Putin ja Nicolas Sarkozy murravad jää” tsiteeritakse Prantsuse presidenti kiitmas oma vastuvõtja külalislahkust ning otsekohest, siirast ja sügavat keskustelu kahe riigipea vahel. Kolmetunnise vestluse olulisemateks teemadeks olid ootuspäraselt olukord Iraanis ja Kosovos. Tuumakriisi küsimuses olid Sarkozy hinnangul riigipeade seisukohad “tugevasti teineteisele lähenenud”. Ometi ei soostunud Sarkozy enne Putini peatset ja “väga olulist” Iraani-visiiti konkreetseid avaldusi üksmeele kohta tegema. Kosovo iseseisvumise küsimuses ütles Sarkozy “Mulle tundub, et Vladimir Putin on valmis seda teemat arutama”. (Alain Barluet ja Fabrice Node-Langlois, Le Figaro, 10.10)

Sarkozy visiidi teise päeva lõpul tõdeti, et südamlikult alanud kohtumine lõppes märgatavalt jahedamates toonides. Eriarvamusi ei suudetud ületada ega varjata. Eriti kõnekaks osutus Prantsuse presidendi kohtumine tudengitega Baumani ülikoolis, kus Sarkozy kritiseeris muuhulgas meediavabaduse puudumist ja kohtumõistmise erapoolikust Venemaal. Vastuseks küsimusele “Kas te pooldate multipolaarset maailma?” vastas Sarkozy, et tänast maailma ei saa valitseda vaid üks suurvõim. ”Ma tahaks öelda sedasama Venemaale tema suhetes oma naabritega.” (Alain Barluet, Le Figaro, 11.10)

Tšehhi endise presidendi Vaclav Haveli küsimusele “Kuidas me saame teid aidata?” vastas Venemaa demokraatlik opositsioon eesotsas Jabloko partei liidri Javlinskiga: “Rääkides tõtt!” Ajakirjaniku hinnangul on Lääne seisukohavõttudel ja hinnangutel Venemaa võimumängudele vaatamata kõigele teatav mõju. Ta toob näiteks presidendivalimised. Juhul kui Putin ei suvatse täielikult ignoreerida seadusi, et omandada mandaat kolmandaks võimuperioodiks, siis teeb ta seda eelkõige oma imidži hoidmiseks. Selleks, et Läänes ei hakataks teda pidama uueks Türkmenbašiks või Lukašenkaks. Putini Venemaa ei respekteeri küll euroopalikke põhimõtteid, kuid ilma Euroopata ta hakkama ei saaks. (Daniel Vernet, Le Monde, 10.10)

Le Monde´i juhtkiri “Jäine hingus” iseloomustab juba selgelt visiidi lõpu atmosfääri. Sarkozy lootis kohtumiste käigus leida üksmeelt rahvusvahelise poliitika aktuaalsetes küsimustes. Avameelselt tõstatas Sarkozy ka Venemaa siseriiklikke küsimusi, nagu näiteks taganemine demokraatlikest põhimõtetest jms. Autori hinnangul kiiduväärt käitumine, eriti võrreldes Chirac´i meetoditega, kes lootis võita Venemaa soosingut “määrates Vladimir Putinile diplomeid ja aurahasid demokraatia eest.” Vastupidiselt ootustele, mis olid pandud president Sarkozy esimesele ametlikule Venemaa visiidile, on kahe riigi vahelised suhted tõsises madalseisus. (Éditorial, Le Monde, 12.10)

SKANDINAAVIA

Skandinaavia ajakirjanduses leidsid enim kajastamist Euroopa Liidu teemad, kuid hulgaliselt pöörati ka tähelepanu Myanmarile. Kuidas tuleks pärast toimunud (toimuvaid) sündmusi Myanmari suhtuda ning millist nime üleüldse kõnealuse riigi puhul kasutada? Traditsiooniliselt ilmus analüüse Venemaa ning USA välispoliitilistest sammudest. Tavapärasest enam pöörati tähelepanu USA-Türgi suhetele.

Rootsi välisminister Carl Bildt sooviks näha avatumat ja mitte nõnda monopoolset Venemaad. Venemaa ise vaid võidaks sellest ning teeks seeläbi ka liitumise WTOga ja koostöö Euroopaga enese jaoks lihtsamaks. Ukraina osas arvab Bildt, et riik on Euroopaga integreerudes õigel teel ning säärane areng võib järk-järgult viia EL-i liikmestaatuseni. „Ukrainal on nõrk, Venemaal vastupidiselt aga liigagi tugev riikluse traditsioon,” ütleb Bildt. Seoses eelseisvate valimistega loodab Rootsi välisminister, Venemaa töötab selle nimel, et tõestada ennast kui õigusriiki. Venemaal on meeletud looduslikud tagavarad. Gaasi- ja naftaäri monopoliseerimine ning riiklik kontrollimine on EList vaadatuna murettekitavad protsessid. (Angela Ljungström, Dagens Nyheter, 07.10) Vaatamata kõvahäälsetele protestidele Moskvast, näib, et 27 EL-i liikmesriiki on ühel nõul ning Euroopa energiasektori uks jääb vene huvide ees hermeetiliselt suletuks. Eriti soovitakse hoida turvalises kauguses riiklikku gaasifirmat Gazprom. Suurimateks muretsejateks on 10 uut EL.i riiki, kes sõltuvad tugevasti Venemaalt saabuvatest gaasitarnetest. Kardetakse, et tulevikus ostavad Gazprom ja teised välismaised ettevõtted kokku mitmeid energiavõrke ja jõujaamu ELi piires ning seeläbi suurendavad oma poliitilist mõjuvõimu vastavates riikides. Sellist mõtet on väljendanud ka Saksamaa valitsus. Sakslased on ette valmistanud seaduse, mis kaitseb strateegiliselt tähtsate energiaettevõtete ülesostmise eest selliste firmade poolt, mis on ELi mitte kuuluva riigi mõju all. See tähendab, et välismaistelt ostjatelt oodatakse ka kodus sama liberaalset tegutsemist nagu ELi turul. Samal ajal on ka ELi ettevõtetel sarnased investeerimisvõimalused välismaal. Selline reeglistik peaks Vene investeeringud Lääne energiasektorist seni eemal hoidma, kuni Venemaa enda energiamajandust hoitakse riiklike niitide otsas. Entusiasmiga ei võta seda korraldust aga vastu ELi suurim energiaettevõte - Saksa gigant Eon, mis on tegev pea kõikidel Euroopa turgudel. Eoni tippjuht Wulf Bernotat näeks kapitali pigem vabalt üle piiride liikumas. Eoni juhi arvates ei tasuks kinni hoida ka vanadest kujutlustest, kus Venemaad nähakse vaenlasena. (Jens Thomsen, Børsen, 08.10)

Surve rahvahääletuse väljakuulutamiseks seoses ELi reformilepinguga on Taanis suur. Peaminister Anders Fogh Rasmussen võib aga hääletuse välja kuulutamata jätta. Kuigi üle poole Taani elanikkonnast soovib reformileppe osas oma arvamust avaldada, on ohtlik säärasele lahendusele järele anda. Rahvahääletuseks on põhjust sel juhul, kui küsimuse alla seatakse põhiseadusjärgne suveräänsuse loovutamine. Praegusel hetkel aga ei viita mitte midagi sellele, et taoline suveräänsusprobleem tõstatuks. Seetõttu tuleks enne konkreetsete tulemuste selgumist poliitiliste lubadustega mängimisest hoiduda. Rahvahääletus võib olla hea ja vajalik element elava rahvavõimu olemasoluks. Ühelt poolt on tegemist hea täiendusega esindusdemokraatiale ning teisalt konservatiivse garantiiga poliitilise aktiivsuse vastu. Kuid rahvahääletus mõjub küsitavalt siis, kui jutt käib tehnilisest lepingust, mille eesmärgiks on tugevdada ELi võimalusi muuta otsused tavakodanike jaoks kasulikuks. Taolise tehnilise leppe puhul on keeruline rahvast kaasata ning seetõttu võib rahvahääletus kujuneda kõigeks muuks, aga mitte lepingu sisu üle otsustamiseks. (Juhtkiri; Berlingske Tidene, 11.10)

Kirjanik ja filosoof Hans Kolstad arvab, et Norra kriitikavaba ja pooldav suhtumine ELi on teinud norralastest teisejärgulise ülikoolirahvuse. Kvaliteedist on saanud kvantiteet. Palju on juttu olnud kvaliteedireformist, mis viidi Norra kõrgkoolides ja ülikoolides läbi 2003. aastal. Levib lööklause, et internatsionaliseerimine on kvaliteedi eeldus. Vahepeal on aga unustatud vana tõde, nimelt kvaliteedil on oht muutuda kvantiteediks. Mille tarvis aga kogu seda uut kvantitatiivset mahtu kasutada? Kvaliteedireform ei olnud Norra väljamõeldis. See oli vastus valitsuste ja kõrgemate õppeasutuste vahelisele reformitegevusele, mida nimetatakse ka Bologna protsessiks. Too protsess sobitatakse kokku ELi eesmärkide ja poliitikaga. ELi hariduspoliitika autoritaarne ja kontrolliv külg tuleb välja Lissaboni tippkohtumise raportist, millest selgub, et töötatakse selliste meetmete kallal, mis tagaksid ELi sisese ühtse hariduse ja õpetamise nivoo. Sealjuures peetakse silmas sellise strukturaalse raamistiku sisseseadmist, mis võimaldaks poliitilist sekkumist. Teisisõnu, kvantiteet tõrjub kvaliteedi välja. Kuid see pole veel kõik: strateegiline keskendumine eesmärkidele ja hinnangutele õõnestab ülikooli kui vaba ja kriitilise ühiskonnateguri sügavamat tähendust. Norra jaoks võib kriitikavaba ELi pooldav hoiak osutuda kalliks. Norralased ei pruugi kujuneda üksnes teisejärguliseks ülikoolirahvuseks, nad võivad kaotada ka selle vähese kriitilise mõtlemise ja uuriva meele, mis neil veel alles on. (Hans Kolstad, Aftenposten, 09.10)

SOOME

Soome ajakirjandus kajastas USA kongressi alamkoja poolt vastu võetud Türgit ärritavat resolutsiooni ning Soome ja ELi vahelist vaidlust Lõuna-Soome põllumajandustoetuste üle.

USAs toimus tihe võistlus ajalooliste tõdede küsimuses. Vastamisi olid Türgi tõde ja armeenlaste tõde. Lõpptulemus oli 27-21 armeenlaste kasuks. USA kongressi alamkoda kiitis heaks Türgit ärritava resolutsiooni, mis nimetab Ottomani impeeriumi kuulunud Armeenias toimunud tapatalguid genotsiidiks. Resolutsioon vihastas türklasi. Türgi ja USA suhted on tundlik teema Iraagi tõttu: Türgi armee tahaks rünnata Põhja-Iraaki, et hävitada kurdi mässuliste baase. USA, EL ja Iraak on sellele plaanile vastu. Türgi reaktsioon resolutsioonile võib viia selleni, et rünnaku vastaseid enam ei kuulata. Ajalooliste tõdede otsimine tuleks jätta alati uurijatele ning mineviku sündmuste üle peaks toimuma avalik arutelu. Selles suhtes on õppimist nii Türgil kui ka neil, kes arvavad, et ajavad armeenlaste asja. Kõige kurvem on sealjuures asjaolu, et seekordne hääletatud minevik võib viia tänapäeval verevalamiseni ja jõu kasutamiseni. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 15.10) Igal riigil on oma ajalooline koorem, millest ta meelsamini vaikib. Veel vähem tahetakse, et teised ta vanu patte hakkaksid kaevama. Ajaloolaste seas ei ole üksmeelset arvamust, kas tegemist oli genotsiidiga või mitte. See ei takistanud aga poliitikuid olukorda ära kasutamast. (Veikko Vuorikoski, Aamulehti, 12.10)

Soome vaidlus Brüsseliga õiguse eest jätkata Lõuna-Soome põllumajandustoetusi on võitlus mitmel rindel. Soome 141-toetus on EKle ja mitmetele liikmesriikidele ennekõike põhimõtteline teema. Lähemaid naabreid, eriti Rootsit, ärritab see ka konkurentsi mõttes. ELi põllumajanduspoliitikas ei ole jälgegi põhjamaisest koostööst: Soomel, Rootsil ja Taanil on kogu aeg olnud erinev poliitika. Lõuna-Soome 141-toetus vääristab rootslaste arvates turgu. EK seisukoht on, et toetus on ajutine, samal arvamusel on ka Rootsi ja Taani. Soomele toetuse tähtajatu jätkumine on suur küsimus. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 12.10) Rootsi põllumajandusminister Eskil Erlandsson nõuab Lõuna-Soome põllumajandustoetuse lõpetamist, vihjates, et toetust panevad pahaks kõik teisedki ELi riigid. Tegelikult ärritab toetus vaid taanlasi ja rootslasi. Rootsi ministri seisukohad peegeldavad naabri toiduainetetööstuse sünget olukorda. Loodetavasti EK mõistab, et terviku seisukohast 141-toetus on Soome põllumajandusele elutähtis. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 12.10) Soome usku ELi solidaarsusesse pannakse nüüd kõvasti proovile. Kõigepealt nõutakse Soomelt suhkru tootmise vähendamist, siis tahetakse keelustada 141-toetus ning kõigele lisaks vähendatakse saadikute kohti europarlamendis. EL ei saa olla ainult suurte ja tugevate mängumaa, ka väiksemate hääl peab kuulda olema. (Juhtkiri, Aamulehti, 12.10)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

The Estonian government decided to extend for a year the mission of its military contingent in Iraq, Minister Jaak Aaviksoo said. "We are glad that the increase of troops by the US has helped to stabilise the situation in Iraq, and we hope that in the two next years the military mission in Iraq will be replaced by civilian control," Aaviksoo told. "Estonia is among those EU countries where the population least supports military missions abroad," Aaviksoo said. "However, the government strongly supports our active participation in international peacekeeping missions and we strongly believe problems should be dealt with and solved where they occur, thus avoiding their possible further impact on Estonia," he said. (Afp, 18.10)

Russian Energy Minister Viktor Khristenko said in an interview to the daily Financial Times Deutschland that resistance from states such as Estonia to a planned pipeline could threaten the massive project, He accused Estonia of violating the United Nations' so-called Espoo convention on cross-border environmental impact studies and was acting purely in its own "national interest when it refused a survey permit for the Nord Stream pipeline." (Afp, 16.10)

Germany will stick with EU partners on Russian pipeline project. "The Russians must understand they cannot take European states hostage one by one to further their interests, there will be a common EU position," German government envoy Andreas Schockenhoff told SWR radio. (Afp, 15.10)

Russia and Germany hope to build a trans-Baltic gas pipeline on time and are keen to allay the concerns of transit states over the project, German Chancellor Angela Merkel said on a news conference with Russian President Vladimir Putin. "We are in a position to ensure a high level of environmental security on the route of this pipeline," said Russian Energy Minister Viktor Khristenko, adding that Russia's existing Blue Stream gas export line provided ample proof. (Reuters, 15.10)

Estonia's State Prosecutor's charged four men for allegedly organising riots over the removal of a Soviet-era Red Army war memorial. "According to the statement of charges there is reason to believe that financial support and advice to organise mass disorders was also received from the Russian Federation," the statement added, without giving further details. (Reuters, 18.10)

Estonian police made two former government ministers - Villu Reiljan and Ester Tuiksoo, formal suspects in an anti-corruption probe into land deals. Investigators named Toomas Annus, chairman of the supervisory board of Merko, as a suspect in the same case. Reiljan, Tuiksoo and Annus have denied that they received or paid bribes. (Afp, 16.10)

Prantsusmaa ajakirjandus

Milised on Schengeni viisaruumiga liitumise tagajärjed? Plussiks on, et isikute vaba liikumine on üks ELi põhimõtetest, miinuseks - Eesti ei saa enam ise otsustada, keda oma territooriumile lubada. Näiteks võib keegi küsida Portugali konsulaadist viisat, mis võimaldab tal sisenemist ka Eestisse. Sellist skeemi võivad kasutada näiteks Naši-organisatsiooni liikmed. (Le Courrier International, 26.09)

Euroopa ajakirjandus

European Voice avaldas artikli president Toomas Hendrik Ilvesest, kes selle aasta juunis väisas Ühendriike ning kohtus riigipea George W. Bushiga. Ilves ja Bush kohtusid esmakordselt möödunud aasta novembris Bushi visiidi ajal Tallinnas, ning mulje Eesti riigijuhist jäi Ameerika presidendile sedavõrd sügav, et Bush otsustas oma kolleegi peale aprillirahutusi Valge Maja Ovaalsaalis vastu võtta. Ilvest teatakse kui erudeeritud ja intelligentset inimest, kelle võõrkeelte oskus, hea haridus ja pühendumus Eestile on toetanud tema karjääri kuni presidendi ametikohani, millele asumisest möödub 9. oktoobril aasta. (Gary Peach, European Voice, 04.10)

Austria ajakirjandus

Eesti kogemus e-valimistega on kainestav. Apoliitilist ja passiivset valijaskonda ei suudetud e-valimistega valima meelitada. Samas võib e-valimissüsteem valijate osalusprotsendi langemise tendentsi pidurdada. Leedu kavandab e-valmisi parlamendi ning Austri tulevaste Euroopa Parlamendi valimiste puhuks. Asja kaalutakse praegu Soomes ja Sloveenias. Samas tuleb silmas pidada, et OSCE on soovitanud Eestile e-valimiste puhuks julgeolekumeetmete tugevdamist andmeedastamisel ning vastava seadusandliku baasi tõhustamist. (APA, Der Standard, 9.10)

Iisraeli ajakirjandus

Venemaa president Vladimir Putin süüdistas Eesti ja Läti võime natsismi propageerimises. Kremlis peetud kohtumisel arutas Putin Euroopa Juudikongresi liikmetega holokausti eitamise teemat ning sõnas, et kui paljudes riikides on holokausti eitamine karistatav, siis samal ajal ülistavad nii Eesti kui ka Läti võimud avalikult natsisimi ja selle toetajaid ning Euroopa Liidu poolt jäävad need faktid tähelepanuta. Putini sõnul on Balti riigid siiani liiga vähe tegelenud Teise maailmasõja ajal sõjakuritegudes osalenud inimeste leidmisega. Eesti iseseisvumisest saadik pole süüdi mõistetud ühtegi natsikurjategijat, väitis Putin. (Michael Heath, Bloomberg, 10.10) Putini sõnavõtt on seotud Pronkssõduri teisaldamisega Tallinna kesklinnast tänavu aprillis, mis vallandas Venemaal teravaid proteste. Venemaa on aga viimastel aastatel korduvalt tõstatanud üles teemat, et Eesti ja Läti lubavad oma Teise maailmasõja veteranidel, kes võitlesid natside poolel Punaarmee vastu, korraldada kogunemisi ja mälestusmiitinguid. (Jerusalem Post, 10.10)

Soome ajakirjandus

Eesti peaministri Andrus Ansipi sõnul mängis Venemaa teadlikult Eesti gaasijuhtme projektist välja. „Putin lõi sihilikult Eestis õhkkonna, mis oli gaasijuhtme vastu. Ta ütles, et te ei saa vaid gaasijuhet, vaid ka kümme allveelaeva. Venemaa isegi ei oodanud positiivset vastust gaasijuhtme paigutamisele Eesti majandusvetesse.” Ansipi sõnul provotseeris Putin transiidiriike neid parasiitideks kutsudes. Ansip annab mõista, et Venemaa tahtis läbirääkimistest kergelt pääseda ning mängis nii, et Soome jääks ainsaks läbirääkimispartneriks. Nii peab Venemaa läbirääkimisteks ja merepõhja uuringuteks kulutama vähem aega, vaeva ja raha. “Venelased tahtsid teha uuringuid ja puurimisi meie majandusvetes. Ütlesime ei, sest puurimisega oleks nad saanud infot meie loodusvaradest, ja seda infot ei taha me teiste riikidega jagada,” sõnas Ansip. Gaasijuhet julgeolekuohuks Ansip siiski ei pea, küll aga keskkonnaohuks. Ansipi sirgjoonelisus Venemaa suhtes on erakordne. Eestis ei kõhelda nimetada Venemaad probleemiks, kui see nii tundub. Soome peaminister Matti Vanhanen tervitas Putini soovi saada peaministriks ning pidas seda stabiilsust ja demokraatiat süvendavaks käiguks. Ansipi arvates on demokraatia tähtsam kui stabiilsus. “Venemaal on võim täielikult tsentraliseeritud. See ei ole demokraatia sellisena nagu meie sellest Eestis aru saame. (Katja Boxberg ja Taneli Heikka, Kauppalehti, 12.10)

Venemaa ajakirjandus

Eesti kaitsejõudude ülemjuhataja Ants Laaneots ütles Eesti avalik-õigusliku televisiooni programmis „Välisilm”, et praegune Venemaa on ohtlikum kui 1990. aastate keskel. Laaneotsa sõnul on Venemaa ajalool omapära, millele vastavalt üritab riik tõusuperioodidel laiendada oma mõju ning allutada endale uusi territooriume. „Kahjuks on meil selline geograafiline asend, et me jääme alatiseks Venemaa strateegiliste huvide keskmesse,” ütles Laaneots. „Muret tekitab see, et Pihkva 76. õhudessantdiviisi relvastusse lisatakse helikopterid. See muudab diviisi lähivõitluses kiiremini ja kergemini kasutatavaks.” Tema arvates pole mõtet praegu rääkida uuest võidurelvastumisest, kuid Venemaa üritab selgelt taastada oma endist sõjalist võimsust. Seda näitab ka kasvav sõjaline eelarve. Küsimusele, kas mõni riik võib soovida Venemaad rünnata, vastas Laaneots küsimusega: „Kes julgeb rünnata riiki, millel on maailma suuruselt teine tuumaarsenal?” Laaneots arvab, et Venemaa rünnak Eesti vastu on äärmiselt ebatõenäoline. „Pole vahet, kas langeb suur või väike pomm, Eesti on NATO liige ja siin tuleb kohe tegemist kollektiivse kaitse artikliga. Ma ei usu, et Venemaa on valmis NATOga vastasseisu sattuma.” (Julia Tšernetsova, Novaja Gazeta, 10.10)

Küberkuritegevus

USA ajakirjandus

Maailmas tekitab jätkuvalt rahutust kübersõja oht, mille alguseks võib pidada aprillisündmusi Tallinnas. Venemaalt lähtunud küberrünnak Eesti arvutivõrkude suunas ei ole seni olnud ainus kübersõja kuulutaja. Sügisel leidsid aset ka Hiina häkkerite rünnakud USA Kaitseministeeriumi süsteemide pihta ning Hiinast tulevate küberrünnakute üle on kurtnud teisedki riigid nagu Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Saksamaa ja Uus-Meremaa. Hiina valitsus on oma osalust kübersõjas eitanud ja keegi pole Hiinat otseselt ka sõjategevuses süüdistanud, kuid mainitud sündmused tõestavad, et internet on hakanud ümber kujundama meie arusaamist sõjapidamisest. Kübersõda ohustab internetist otseselt sõltuvat ühiskonda ning tõmbab kindlasti ka terrorirühmituste tähelepanu. Kübersõja eeliseks on lihtne ja odav tehnoloogia, mida saab kasutada igal pool ükskõik millise riigi vastu. Riigid peavad hakkama mõistma, et küberruumi saab kasutada reaalse sõjatandrina, mille reegleid ja relvi on eluliselt oluline teada. ÜRO hartas sõnastatud põhimõtetest, mille kohaselt riik võib kasutada jõudu ainult enesekaitseks, jääb küberründe puhul väheseks ning tõelise kübersõja vallandumise korral puuduvad praegu vastavad seadused. Vältimaks laiaulatuslikku katastroofi, peaksid riigid üle vaatama rahvusvahelised seadused ning vajadusel looma päris uued. Uus sõda nõuab uusi reegleid. (Duncan B. Hollis, Los Angeles Times, 08.10)

Prantsusmaa ajakirjandus

Majandusajakirjas Valeurs Actuelles ilmunud kirjutises La cyberguerre frappe l´Estonie on juttu Eesti vastastest küberrünnakutest ja tõstatatud kõigile riikidele oluline küsimus, kuidas rünnakute vastu võimalikult tõhusalt võidelda. Eesti on tuntud tegija IT vallas ning Tallinn valmistub järgmisel aastal küberterrorismi vastase võitluse keskuse avamiseks. Eesti soov oleks, et küberrünnakuid tunnistataks ELi tasemel võrdväärseiks terrorisimiaktidega. Küsimus peaks tulema arutlusele novembris Brüsselis toimuval küberkuritegude teemalisel konverentsil. (Michel Arnaud, Valeurs Actuelles, 28 Sept/4 Oct 2007) Prantsuse informaatika-alast turvalisust uurivas ajakirjas MISC ilmus samuti ülevaade Eestis toimunud küberrünnakutest ning selle valguses ka küberkuritegevusest laiemalt. Rünnakud, mille ohvriks Eesti langes, ei ole märkimisväärsed mitte niivõrd oma ulatuslikkuse kuivõrd sihtmärgi valiku poolest. Rünnaku sihtmärgiks oli sõltumatu, iseseisva riigi infovõrk. Eestiga toimunut nähakse alarmeeriva signaalina teistele riikidele. (Philippe Evrard et Eric Filiol, MISC, Sept/Oct 2007)

Norra ajakirjandus

Pärast suurejoonelist rünnakut kevadel, võtab Eesti nüüd sõna ÜRO kübersõja konventsiooni teemadel. Eesti vastu toime pandud küberrünnakus kasutati muuhulgas ka Norra zombie-masinaid. Tagasihoidlike vahenditega võivad ründajad distantsilt terve ühiskonna halvata. Eesti president Toomas Hendrik Ilves kõneles küberturvalisusest ÜRO peaassambleel. Tema sõnul alahinnatakse infotehnoloogilistest rünnakutest tulenevat ohtu. Paljud küberlöögid hoitakse ka julgeolekukaalutlustel salajas. „Küberrünnak on ilmne näide kaasaegsest, ebasümmeetrilisest julgeolekuohust,” ütles Ilves. Tema sõnul võivad tulevikus säärasel teel toime pandud kuriteod ja terroriaktid olla palju ohtlikumad kui täna. Ilvese arvates alahinnatakse IT-rünnakuid, kuna see pole inimkaotusi põhjustanud. See on aga Eesti presidendi arvates vaid aja küsimus, sest järjest suurem osa ühiskonnast sõltub IT-süsteemide toimimistest. (Anders Brenna, Digi.no, 28.09)

Taani ajakirjandus

Eesti president tõstatas ÜRO peaassambleel küberturvalisuse teema, ajendatuna kevadistest rünnakutest väikeriigi vastu. Ta soovib, et vastu võetaks kübersõjavastane konventsioon. Muu hulgas tõi Eesti president Toomas Hendrik Ilves välja argumendi, et rünnak IT-struktuuride vastu teeb proportsionaalselt väga suurt kahju. „Küberrünnak on selge näide kaasaegsest, ebasümmeetrilisest julgeolekuohust. Piiratud ressurssidega ning tegutsedes distantsilt, võivad ründajad halvata terve ühiskonna,” ütles Toomas Hendrik Ilves. Esimeses järjekorras kutsus ta ÜRO liikmesriike üles liituma Euroopa Nõukogu internetikuritegevuse vastase konventsiooniga. (TV2, 01.10)

Taani kaitseminister Søren Gade arvab, et IT-rünnakutesse tuleb tõsiselt suhtuda. Kõnealune küsimustik kuulub Gade arvates eelkõige politsei tegevusvaldkonda. „Eesti vastu korraldatud IT-rünnak, mis ilmselt omasuguste seas seni suurim, annab mõista, et IT-turvalisus on ala, mida tasub tõsiselt võtta. Just seetõttu on NATO teemat arutanud ning pannud aluse kiirele uurimisele, mille eesmärgiks on alliansi tähtsate infosüsteemide vastu suunatud rünnakuks valmistuda,” räägib kaitseminister. „Kuid küberkaitse on rahvuslikult oluline küsimus ning seetõttu on siinkohal olulisteks institutsioonideks PET (Politiets Efterretningstjenste – Politsei luureteenistus) ning politsei,” ütles minister computerworld.dk-le. Dansk Folkeparti kaitseküsimuste esindaja Hans Kristian Skibby pole aga ministri vastusega rahul. Tema arvates peaks minister veenvamalt argumenteerima, miks kõnealune küsimus kuulub pigem PETi ja politsei kui tema pädevusse. Kübersõja teemaline debatt algas siis, kui Eestit ründasid väidetavalt Vene päritolu häkkerid. Sellest ajast alates on taani eksperdid hinnanud Taani valmisolekut sarnaseks rünnakuks ebapiisavaks. Viimaks, seoses vene Tormi-bande rünnakuga turvafirma CSIS vastu, konstateerib julgeolekuorganisatsioon DK Cert, et kui Tormi-bande suunaks oma zombie-arvutid Taani vastu, siis võivad need terve riigi halvata. (Kristian Hansen, Computerworld, 01.10)

ÜRO peaassambleel esinedes juhtis Eesti president Toomas Hendrik Ilves maailma avalikkuse tähelepanu küberrünnakute ohule. Ilves kutsus üles sarnaselt terrorile ja inimkaubandusele ka küberrünnakuid hukka mõistma. „Võitlus kübersõja vastu on eranditeta kõigi huvides,” võttis Ilves küsimuse kokku. Siiski võib ülesanne - astuda rahvusvahelisi samme, - osutuda väga keerukaks. Computerworldi Rootsi tütarleht Computersweden kirjutab, et Rootsi püüdis juba 1990. aastatel kuulutada küberrünnakud rahvusvahelise õiguse rikkumiseks. Kuid ettepanek jäi sinnapaika, sest ei tundunud piisavalt päevakajaline. (Mads Bang, Computerworld, 01.10)

Majandus

USA ajakirjandus

Baltimaad peibutavad riskikapitalifirmasid soodsate tingimustega. Üha kiiremini kasvava majandusega Balti riigid on hakanud esile kerkima uute jahimaadena riskikapitalifirmade jaoks. Eesti ja Läti majanduskasv oli möödunud aastal ELis kõige kiirem, Eesti majanduskasv ulatus11.4%-ni ja Läti oma lausa 11.9%-ni. Samas on tarbimise kasv viinud omakorda inflatsiooni ja jooksevkonto defitsiidi järsu kasvuni. Nüüd prognoosivad majandusteadlased majanduse “pehmet maandumist”. Oma tee Baltikumi on leidnud siiani suurfirmad nagu Blackstone Group, Carlyle Group, BaltCap jt, sarnane tendents peaks lähiaegadel jätkuma. (Jason Corcoran, Wall Street Journal, 11.10)

Taani ajakirjandus

Roskilde linnakohus mõistis õigust autoettevõtja Kim Johanseni üle ning otsustas, et ettevõtjal on õigus Taanis kasutada illegaalseid eesti autojuhte. Nüüd on see põhimõtteline küsimus kaevatud edasi kõrgema astme kohtusse, kus kohtunikud peavad otsustama, kas Roskilde linnakohus eksis, kui otsustas, et Kim Johansen International Transport A/S pole rikkunud võõramaalaste seadust ning võib tööd anda umbes 170 ebaseaduslikule eesti autojuhile, kes on seotud Johanseni Eesti tütarettevõttega. Kaebaja nõudis vähemalt miljoni krooni suurust trahvi. Kohus mõistis aga Kim Johanseni tegevuse õigeks, viidates ELi regulatsioonidele. „Me ei ole Roskilde linnakohtu kohtunike otsusega rahul. Me näeme küsimust põhimõttelisena, mistõttu andsime asja üle kõrgemale kohtule,” märgib Roskilde politsei osakonnajuhataja Anne Risager. (TV2/Lorry, 26.09)

Taani tursakvoodil on oht käesoleval aastal otsa saada. Järgmisel aastal võivad Taani kvooti aga piirata Poola rikkumised. ELi tippametnik näeb olukorda „ohtliku” ja „peaaegu pretsedendituna”. Kui ollakse pärit Maltalt, elatakse Brüsselis ning tegeldakse kogu Euroopa kalandusega, võib olla raske omada teadmist selle kohta, mis kaugel põhjas toimub. Kalandusvolinik Joe Borg teatas neljapäeval, et kuna 2007. aasta kvoot hakkab ümber saama, siis lõppeb Taani tursakalurite tegevus Läänemerel õige pea. Borgi avaldus oli aga ekslik ning hiljem anti teada, et jutt ei käi mitte Taanist ja Leedust, vaid Lätist ja Eestist. Järgmise aasta kvootide ettepanekutes on Borg ette näinud trahvid kõikidele Läänemere-äärsetele riikidele. Seda tänu Poola poolt käesoleval aastal toime pandud üleastumistele. Poolat ennast võib asjade praeguse seisu juures aga oodata 0-kvoot. Borg hoiab ukse avatud siiski ka ettevaatlikuma lahenduse tarvis, sest Varssavist võib veel tulla positiivsemaid signaale. (TV2/Bornholm, 28.09)

Uus-Meremaa ajakirjandus

Uus-Meremaa kavatseb tihendada majandusalast koostööd ELi uute liikmesmaadega. ELi ja Uus-Meremaa vahelised ärikontaktid ulatuvad EMÜ aegadesse, hetkel on laienenud EL Uus-Meremaa jaoks Austraalia järel suuruselt teine kaubanduspartner. Alates 1990. aastatest on ELi ja Uus-Meremaa kaubandus-koostöö pidevalt edasiarenenud, nüüd soovib Uus-Meremaa leida tee ka uute liikmesriikideni ning on võtnud kontaktide loomise riikidega nagu Eesti, Ungari, Läti, Leedu, Rumeenia ja Slovakkia üheks oma välispoliitiliseks ja majandusalaseks prioriteediks. Sestap peaks 21. septembril Lissabonis allkirjastatud deklaratsioon koostöö ja suhete osas ELi ja Uus-Meremaa vahel kujunema koostööalaseks teenäitajaks. Ka uued ELi liikmed on huvitatud senisest tihedamast koostööst Uus-Meremaaga. Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson väitis, et eestlastele on väga loogiline omada Uus-Meremaaga rohkem kontakte ning isegi suur vahemaa ei ole tänapäeval enam ületamatu takistus. Mihkelsoni sõnul on suhete arendamine järjest enamate riikidega üle maailma Eesti välispoliitika loomulik osa. Uus-Meremaa jaoks seisab seega lähitulevikus ees väljakutse avastada üha kasvava majandusega uusi ELi liikmesriike. (Vlad Vernygora, National Business Review, 04.10)

Kultuur

Prantsusmaa ajakirjandus

Maakonnalehes Centre Presse ilmus info Eesti kunstnike näitustest Kesk-Prantsusmaal La Roche-Posay´s. Näitused saavad teoks tänu La Roche-Posay linna ja Eesti Pariisi Saatkonna koostööle. Kokku on plaanis tutvustada viie Eesti kunstniku loomingut, näitusesarja avas Aino Jakobi. (Centre Presse, 14.09)

Rootsi ajakirjandus

2005.aastal viidi Eestis läbi uuring, kus selgitati välja, milliseid raamatuid raamatukogudest enim laenutatakse. Populaarseim kirjanik selle uuringu kohaselt oli armastusromaanide autor Nora Roberts, kellele järgnesid Sandra Brown ja Agatha Christie. Eesti enda kirjanduse raskekaallane Jaan Kross platseerus 20. kohale. Bestsellerite eelistamine ülejäänud kirjandusele kõneleb enda eest, kuid statistika näitas sedagi, et ka raamatukogud ise olid tulemuse eest vastutavad. Armastusromaanide ning muu žanrikirjanduse sisseostmine ületas kaugelt niinimetatud kirjanduslike romaanide ostmist. See kehtis nii eesti kui ka välismaiste ning kaasaegsete ja klassikaliste nimetuste kohta. Pole eriti imelik, et Eesti Kirjanike Liit osundas Eesti raamatukoguseadusele: „Avalike raamatukogude ülesanne on tagada elanikkonnale vaba juurdepääs informatsioonile, teadmistele ning inimmõtte ja kultuuri saavutustele, ühes elukestva õppe ja enesetäiendamisega.” Kirjanike Liit kutsus üles kehtestama ostureegleid. Kuid kohalikke raamatukogutöötajaid, kes on tihti sitked ja aukartustäratavad daamid, ei süüdistatud. Avalikud raamatukogud on olulised kohaliku elu keskused. Raamatukogutöötajad kinnitasid, et raamatukogude finantseerimine sõltub teatud määral külastatavusest. Raamatukogu ülesanne on ühelt poolt vastu tulla lugejate vajadustele ning teisalt neid kujundada. Samal ajal pole ka eesti kirjanike egotsentrilised segased ja ropud teosed piisavalt sobilikud, et äratada enamikus külastajates huvi. Küsimust võib vaadata kui konflikti harimatute kirjandusest mittehoolivate raamatukogutöötajate ning rikutud, lugejast mittehoolivate kirjanike vahel. 1960.-70. aastatel arenes enamikus Ida-Euroopa riikides välja dubleeritud kultuur – ametlik ja põrandaalune. Eestis see aga nii ei olnud. Kirjanike Liit majutas nii kommunistlikke kaasajooksikuid kui ka nonkonformiste ja dissidente. Täna on Kirjanike Liidu peamine ülesanne toetada kodumaist kirjandust nii ideoloogiliselt kui ka majanduslikult. Kirjandus saab toetusraha avalikust fondist, mis käsutab tubaka, alkoholi ja hasartmängu maksustamisest laekunud rahasid. Kirjandusliku loominguga, nagu üldise inimtegevusega, kaasnevad surmapatud. Eesti puhul pole kindlasti küsimuse all ahnus. Edevus on aga tõenäolisem – väikses riigis on kirjanikul kergem olla tuntud kui loetud. Kui keegi on avaldanud raamatu ning juhtub olema noor ja kena, satub ta varsti meedia tähelepanu alla. Enamik kaasaegseid eesti romaane käsitlevad möödunud või fiktiivseid aegu. Samal ajal need, mis tegelevad kaasajaga, on sügavalt privaatsete kogemustega seotud. Laiad kirjeldused ei puuduta kaasaega ja kaasaja kirjeldused pole laiad. Kuid igal juhul – kui romaane pidada dokumentideks, mis arheoloogiliste artefaktide kombel samuti vastu oma tahtmist annavad tunnistust oma aja tõest, siis saab lugeja korralikku aimu sellest, millised ootused, arusaamad, koledused ja tegevused valitsevad postkommunistlikus Eestis. (Märt Väljataga, Dagens Nyheter, 26.09)

Göteborgis toimuva suure raamatumessi keskmes seisab must kast. Käesoleva aasta messi teemariigiks on Eesti, kelle väljapaneku üheks osaks ongi 9 meetri kõrgune must kast. Raamatukaubanduse juurde kuuluvad ka riiki tutvustavad näituseruumid. Seal seisavad samuti mustad riiulid, mis täituvad rootsi ja inglise keelde tõlgitud eesti kirjandusteostega. Eesti teema projektijuht Kristo Tohver jutustab, et leidub mitmeid põhjuseid, miks mõned eesti kirjanikud tulid ideele välja tulla hiiglasliku musta kastiga. „See sümboliseerib müstikat, mis eesti kirjandust ümbritseb. Meie kirjandus pole ju Eestist väljaspool eriti tuntud,” jutustab Tohver. Sellest hoolimata näitab suur must kast, et eesti kirjandus on tugev ja elav. Lühidalt öeldes: ta on olemas. Kolmas põhjus on pisut enam metafoorne. Kristo Tohver toob välja võrdluse lennukites peituva „musta kastiga”, mis säilitab olulist infot lennuki kohta. „Kui võrrelda eesti kultuuri lennukiga, siis on eesti keel ja kirjandus kultuuri mustaks kastiks. Neid on ju vaid miljon, kes eesti keelt kõnelevad. Kui võtame keele ära, ei jäägi suurt midagi järele.” Alguses oli mõte, et kast peaks olema täiesti suletud ning vaid ühe uksega. „Idee sai alguse sellest, et mess on lisaks ka väga kurnav, kärarikas ja rahvarohke koht. Kui kast oleks tehtud helikindel, oleks ta olnud justkui vaikne oaas.” Kuid peagi mõisteti, et see poleks siiski eriti tark. „See on suurepärane idee. Aga see ei tööta korralikult, kui tahetakse, et külastajad sisse astuksid,” ütleb Kristo Tohver ning naerab. „Me ju tahame näidata, et eesti kirjandusel on ka välismaa lugejale midagi väärtuslikku anda.” Üle 20 eesti kirjaniku ja kultuuritegelase on Göteborgis kohal ning arvestatav hulk messi programmist on seotud eesti kirjandusega. (Svenska Dagbladet, 27.09)

Göteborgi Raamatu- ja Raamatukogumessi peateemaks on Eesti. Alates esimesest messist 1985. aastal on ikka mõni Põhjala riigid olnud teemaks, viiel korral. Norra kaks, Soome kaks ning Islandi ja Taani ühe korra. Eelmise aasta teemaks oli Leedu. „Me tahame olla põhjala kultuuri manifestatsioon,” ütleb Göteborgi messi tegevjuht Anna Falk. „Kui kuskil tahab keegi osa saada põhjala kirjandusest, siis saab ta seda teha Göteborgis. Seetõttu domineeribki Põhjala. Viimastel aastatel on aga teemat määranud see, et me oleme saanud taotlusi erinevatelt riikidelt ja organisatsioonidelt. Meil on võimatu teemat ilma koostööpartneri abita ellu kutsuda. Sellel korral on partneriks Eesti kultuuriministeerium.” Kas riik peab selleks maksma, et ta teemana vaatluse alla võetaks? „Jah, me ei saa tasuda kõikide külaliste reiside ja arvete eest, ilma abi saamata.” Kuid süsteem ei toimi nõnda, et valitakse see, kes maksab kõige rohkem. Koostööpartner peab Anna Falki sõnul ka kompetentne olema. (Sofia Klemming, Dagens Nyheter, 27.09)

Neil päevil muutuvad paljud lugejad kuulajateks ning saavad osa näiteks arutelust rootsi ilukirjanduse tuleviku üle. Samuti võib kuulata kõnelemas Mart Laari, Rein Rauda ja Hain Rebast, kes vestlevad okupatsioonist ning Eesti enda-pildist. (Karin Thunberg, Svenska Dagbladet, 28.09)

Pühapäeval lõppenud raamatumessi, mille teemaks oli Eesti, külastas sellel aastal 105000 inimest. Järgmise aasta teemaks on Läti. „Põhjus, miks meil viimastel aastatel on Balti riigid olnud peateemadeks, tuleneb sellest, et need riigid polnud kaua aega ligipääsetavad. 15 aasta eest polnud neid lihtne fookusesse seada,” ütleb Bok&Biblioteki tegevjuht Anna Falck. Käesoleva aasta kõrgpunktiks oli hetk, mil messile saabus Eesti president Valdis Zatlers koos Lõuna-Aafrika vabadusvõitleja Desmond Tutuga, et kutsuda üles Myanmari inimesi toetama. (TT, Dagens Nyheter, 30.09)

Eesti oli küll käesoleva aasta teemaks, kuid enim võitsid tähelepanu Myanmari toetuseks korraldatud manifestatsioonid. Messi juhi Anna Falcki sõnul oli selleaastane ettevõtmine sama edukas kui eelmistel kordadel. Tema arvates ei saa mess enam kvantitatiivselt kasvada. Küll aga tehakse tööd suurema kvaliteedi nimel. Eesti jaoks oli mess edukas. Huvi maa väljapaneku vastu oli suur ning paljude eesti kirjanike teosed müüdi läbi. Mitte üksnes need, mis rootsi keelde on tõlgitud. Raamatumess köitis palju tähelepanu ka kodumaal, muuhulgas tegid koha pealt reportaaže nii Eesti raadio kui ka televisioon. „Ilmselt närveerisin, et kas kõik ikka hakkab tööle. Eelkõige avaldab muljet see, kuidas kõik kaasatud inimesed ja organisatsioonid on õnnestunud ühte saali kokku koguda nõnda, et teemast kujuneks eesti kirjanduse jaoks hüppelaud just nõnda nagu me lootsime,” ütleb projektijuht Kristi Tohver. [Projektijuhi õige nimi on aga Kristo Tohver – BP.] Enne messi algust oli Kristi Tohver mures, kas korraldatavatele seminaridele ikka tuleb rahvast. „Enamik meie kirjanikest pole nõnda tuntud, kuid ma usun, et avalikkus oli tänu pressi huvile uudishimulik.” (Joanna Drevinger, Svenska Dagbladet, 01.10)

Varia

Rahvusvaheline ajakirjandus

Baltikumi teed on Euroopa Liidus kõige eluohtlikumad, väidab hiljuti avaldatud uuring. Möödunud aastal olid ELi riikidest kõige ohtlikumad teed just Eestis, Lätis ja Leedus, kus sai liiklusõnnetustes surma kõige suurem arv inimesi miljoni elaniku kohta. Euroopa Liiklusohutuse Nõukogu (ETSC) peab ebatõenäoliseks surmaga lõppenud liiklusõnnetuste arvu vähendamist kogu ELis poole võrra aastaks 2010. (IHT, 10.10)

USA ajakirjandus

12. oktoobril teatas New Jersey sümfooniaorkestri president André Gremillet orkestri uue hooaja avakontserdil, et Neeme Järvi on lubanud pikendada lepingut New Jersey sümfooniaorkestri direktori kohal veel üheks hooajaks. Järvi alustas New Jerseys tööd aastal 2005 peale lahkumist Detroidi sümfooniaorkestrist, kus ta oli teinud 15 aastat muusikadirektorina väljapaistvat tööd. New Jerseys töötamise kohta avaldas maestro, et musitseerimine New Jersey võrratute sümfoonikutega meeldib talle väga ning ta ootab juba põnevusega tulevaseid kontserte. New Yorgis elav maestro tegutseb lisaks New Jersey orkestri juhtimisele veel ka Residentie orkestri peadirigendina Haagis ning külalisdirigendina mujal Euroopas. (Matthew Westphal, Playbill Arts, 15.10)

Suurbritannia ajakirjandus

Seoses Eesti-Inglismaa jalgpallimänguga esitame nimekirja 10 asjast, mida igaüks peaks enne tähtsat mängu Eesti kohta teadma. Esiteks asetub Eesti FIFA edetabelis 110. kohal, mis tähendab allajäämist sellistele riikidele nagu Benin, Malawi ja Hong Kong. Pikim suvepäev kestab Eestis veidi üle 19 tunni ning mai algusest juuni lõpuni ei lähe tegelikult üldse päris pimedaks. Eesti territoorium on oma 45 227 ruutkilomeetriga peaaegu sama suur kui Holland, ent inimesi elab siin umbes 10 korda vähem. See-eest omab 90% Eesti noortest mobiiltelefoni, kasutab MSNi ja oskab inglise keelt. Meteoriidikraatrite tihedus on Eestimaal aga suurem kui üheski teises maailma riigis. (The Times, 10.10) Poom kinnitas, et Eestit ei tohi võtta endastmõistetava vastasena. (Jeremy Wilson, Daily Telegraph, 12.10) Inglismaa mäng Eesti võistkonna vastu kulges ladusalt ning kõik kolm väravat löödi lausa mängelva kergusega. (Joe Lovejoy, Times, 14.10)

Prantsusmaa ajakirjandus

Sisustusajakirja Maison Coté Est sügisnumbris tutvustatakse Tallinna kui suurepärast sihtkohta, kus segunevad võluvalt keskaegne stiil ja uued tehnoloogiad. Tallinn on tõeline kultuuripärl, kus saab kogeda kiireid arenguid kaasaegse loomingu, disaini ja kunsti vallas. (Laura Gutman-Hanhivaara, Maison Coté Est, Automne 2007)

Juulis toimunud kolme Balti riigi pressivisiidi muljed - "Balti riigid: kolm ühes." (Pays Baltes, trois voyages en un…) Balti riike külastab tavaliselt prantslane, kes otsib sisukat reisi ja on keskmisest varakam. Kui enamik reisifirmasid pakub pikemaid Baltikumi-reise, siis neile riikidele spetsialiseerunud firmad ka lühireise Baltikumi pealinnadesse. Igal riigil on oma nägu ja eripära. Ühe reisi jooksul saab külastada kolme erinevat riiki, millest igaühel on huvitav ajalugu ja hästi säilinud ajaloolised hooned, UNESCO maailmapärandi tunnustus, puhtus ning suhteline odavus Skandinaaviaga võrreldes. Kaunil Saaremaal on palju teha ja vaadata. Piiripunktid Balti riikide vahel ja kolm erinevat valuutat on tüütud, maastiku monotoonsus, suitsetamise keeld restoranides ja baarides häiriv. (Philippe Charollois, L´Echo Touristique, Octobre 2007)

Taani ajakirjandus

Eesti kodakondsusega poiss eraldati sunduslikult oma vanemast ning pandi ajutiselt 24-tunnise hooldusega keskusesse Himmerlandis. Poiss ise tahaks koju Tallinnasse. Pärast kohtumist 15-aastase Otto Brulliga lubab Eesti saatkonna konsul Valdo Helmalaid jätkata võitlust selle nimel, et poiss koju saaks. „Otto on mulle mõista andnud, et ta tahaks väga koju jõuda. Selles plaanis jätkame talle abi andmist. Kuid me ei vii teda jõuga minema. Saatkond on kogu aeg kontaktis Aalborgi kommuuniga, kes poisi sunduslikult oma emast lahutas, kui nad puhkusel viibisid. Nüüd loodame me rahulikule ja diplomaatilisele lahendusele,” ütleb konsul Valdo Helmalaid. Otto, kes igapäevaselt elab koos oma vanema õega Eesti pealinnas Tallinnas, toodi Himmerlandi Aalborgi kommuunis. Poisi ema sõnade järgi peab Aalborgi kommuun teda skisofreeniliseks, ohtlikuks ning võimetuks kandma vastutust oma poja kasvatamise eest. „Olenemata kodakondsusest, mõtleme lapse vajadustele,” ütleb Aalborgi kommuuni pere- ja töövalitsuse linnanõunik Mai-Britt Iversen. (Jesper Bo Winther, TV2/Nord, 26.09)

Soome ajakirjandus

Pärast ametnikuna töötamise aastaid tõlgib Piret Saluri oma Hiiumaa suvilas taas Soome kirjandust. Hiiumaa oli suvel Salurile ainuke õige maastik Mika Waltari Sinuhe egiptlane tõlkimiseks. Esimest korda tõlkis Sinuhe eesti keelde pärast sõda riigist lahkunud keeleteadlane Johannes Aavik ja raamat ilmus Kanadas 1954. aastal. Mika Waltari 100. aastapäeva tähistamiseks soovisid mõlema riigi kirjastused üksmeelselt uut versiooni. Seda tööd pakuti Salurile, kes on tõlkinud Soome kirjandust üle kahekümne aasta. Saluri nõustus, kuigi püüdis esmalt vastu puigelda: Aavik oli suurmees, eesti keele vaieldav, kuid austatud uuendaja. Saluri siiski nõustus, kuna Waltari on oluline - eestlastele üldiselt ja Piret Salurile eriti. Saluri oli juba tõlkinud Waltari näidendeid ja proosat, kui talle 1989. aastal sattus kätte Nauticus pseudonüümi all 1941. aastal kirjutatud Tõde Eestist, Lätist ja Leedust, milles Waltari kirjutas, kuidas N. Liidu tingimustega nõustumine viis Balti riikide okupeerimise ja alistamiseni. Tekst puudutas Salurit, kuna selles mainiti tema vanaisa, endist siseministrit, kes end 1940. aastal maha lasi. (Suvi Ahola, Helsingin Sanomat, 14.10)

Nobeli auhindade valimisprotsessi detailid hoitakse saladuses. Siiski oli rahvusvahelistel uudisteagentuuridel olemas juba nimekiri kirjanikest, kes pääsesid Nobeli kirjandusauhinna lõppvooru. Nimekirjas oli ka eestlase Jaan Kaplinski nimi. Eestis tekkinud väikest Nobeli elevust püüdis jahutada noorema põlvkonna kirjanik, kes märkis, et väike riik on teistele alati nagu provints. Ta usub, et Eesti ei saa kunagi Nobeli kirjanduse auhinda, ükskõik kui hea kirjanik ka ei oleks, kuna nii väikese riigi naljakas keeles kirjutatud teoseid ei suudaks keegi piisavalt kiiresti erinevatesse keeltesse tõlkida. Nobeli auhinda on Eestis kaua oodatud suurepäraseid romaane kirjutanud Jaan Krossile. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 13.10)

Peeter Simmi film Georg Otsast paljastab vähe Otsast ja tema laveerimisest totalitaarse süsteemi juhtfiguurina. Ots on selles versioonis kui Hollywoody kangelane, kes hurmab kõrgemat seltskonda, kontserdisaalide publikut ja politrukke inglisepärase karismaatilisusega. Film ei anna ühtegi juhtlõnga selle kohta, kuidas alkohoolikust kaasa poolt piinatud kena bariton sai sellise võimu või mis oli tema laulude hind. Film ei ole ei korralik muusikal ega liigutav melodraama, rääkimata poliitilisest oma ajajärgu kujutamisest. Kolme naaberriigi erinevatest lähtekohtadest lähtuv ühistöö on kahtlemata teema käsitlemisele ranged piirangud seadnud ning jätnud režissöörile minimaalse liikumisvabaduse. Lõpptulemuseks on puine vaatemäng. (Tapani Maskula, Turun Sanomat, 12.10) Kõik teavad Saaremaa valssi, kuid selle laulja jäi kaugeks isegi oma abikaasale. Film Georg Otsast räägib mehest, keda keegi ei õppinud korralikult tundma. See seletab ehk ka seda, miks Georg Otsa järgi nimetatud film räägib rohkem tema abikaasast Astast. Otsa rolli mängib Marko Matvere, kes on mänginud Otsa ka väga populaarses muusikalis. Eestlased võtsid filmi vastu vastandlike tunnetega. Ots oli armastatud superpopulaarne inimene, keda paljud peavad aga ülejooksikuks. (Essi Myllyoja, Aamulehti, 12.10) „Minust on saanud Eesti ametlik Georg Otsa näitleja”, naerab Marko Matvere. Matvere kehastab filmis Georg peategelast ning osales ka menukas muusikalis. Rolliks valmistus Matvere vanade filmidega tutvudes ning endisi kolleege ja sõpru intervjueerides. Lapsena kuulas Matvere Otsa esinemisi raadiost ja televisioonist. (Kaisa Kujanpää, Turun Sanomat, 9.10)

Venemaa ajakirjandus

Tartu Ülikool tähistab oma 375. sünnipäeva. Pidulikul aktusel pidas esimese kõne rektor Alar Karis, tema järel aga Tema Kõrgeausus Rootsi kuninganna Silvia. Kuninganna järel pidas kõne Eesti president Toomas Hendrik Ilves. Tartu Ülikool asutati 1632. aastal Uppsala järel teise ülikoolina tollases Rootsi kuningriigis. Ülikooli 11 teaduskonnas õpib üle 18000 tudengi. Tartu Ülikool on slavistika alal üks maailma juhtivaid uurimiskeskusi ning tuntud kui Tartu-Moskva filoloogilise ja semiootilise koolkonna häll. Koolkonna rajas professor Juri Lotman, kes töötas Tartu Ülikooli vene kirjanduse õppetoolis üle 40 aasta. Seoses aastapäeva tähistamisega esitas ühiskondlik organisatsioon „Klenski nimekiri” küsimuse, mida levitati uudisteportaalis Delfi: miks ei kutsutud tähistamisele Romanovite dünastia esindajaid, arvestades, et pärast Academia Gustaviana tegevuse lõppu 1710. aastal taasasutas Tartu Ülikooli 1802. aastal Vene tsaar Aleksander I? (Julia Tšernetsova, Novaja Gazeta, 05.10)