Nädal välismeedias 24. september - 7. oktoober 2007

AJAKIRJANDUS
USA, Suurbritannia, Saksamaa, Austria, Prantsusmaa, Skandinaavia, Soome

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED

Euroopa Liit

Siseareng

Nine of the EU’s new members could join the bloc's Schengen zone by the end of the year. "With all the tests we've made, we are confident that by the end of the year we'll be able to remove the borders," said Portuguese Interior Minister Rui Pereira. EU Justice and Security Commissioner Franco Frattini said Cyprus had asked for one year's delay before joining the borderfree area. (Reuters, 1.10)

The redistribution of EP seats to reflect more closely the size of populations in the EU is one of the last hurdles to clear before leaders approve the reform treaty. The number of lawmakers is to be cut to 750 from the current temporary level of 785, elevated because Bulgaria and Romania joined the EU in the middle of parliament's term, which ends in 2009. "There will no longer be categories of countries in the EU, the number of seats will reflect populations," said one of the rapporteurs Alain Lamassoure. Spain is set to be the biggest beneficiary of a new carveup of seats. (Reuters, 2.10)

Majandus

EU must rapidly reach energy deals with Russia, which threatened reprisals if the EU implements plans to overhaul its oil and gas sector, the EU energy commissioner Andris Piebalgs said. "Our energy dialogue with Russia is fundamental to both the EU and Russia," he told representatives of the world's main oil groups meeting in the Portuguese capital. "This is why we must give priority to developing a post-partnership and cooperation agreement with Russia." (Afp, 2.10)

EC said it considered Gazprom a “reliable supplier” and welcomed its notification to Brussels of possible supply disruptions through Ukraine. “We certainly consider that it's positive that they have informed the Commission before taking any decisions," a spokesperson said. (Reuters, 3.10)

EU countries agreed to open their postal markets to full competition from 2011, with 11 countries given a further two years to comply. The decision is a setback for the EC, which had proposed stripping away the remaining barriers to competition from 2009. The market for letters weighing up to 50 grams is currently shielded from competition, mail above that weight is fully liberalised. The measure has sparked protests by postal workers in many EU nations, particularly France, who fears job losses. (Reuters, 1.10)

The Euro zone countries face growing risks to their economic outlook due to extreme volatility in financial markets, the EC warned. Despite still "robust" growth in the eurozone, credit conditions were tightening due to financial market turmoil, further clouding the growth outlook for 2008, the EC said in its latest Quarterly Report on the Euro Area. (Afp, 4.10)

Laienemine

Slovenian PM Janez Jansa has written to EU leaders to urge that Serbia be given EU candidate status “in the following months or at the latest in the first half of 2008, providing it fulfils the necessary conditions". Slovenia has said it will focus on the Balkans when it holds the rotating presidency of the EU in the first half of next year. (Reuters, 1.10)

President Abdullah Gul urged the opening session of Turkey's newly elected parliament to press ahead with reforms to boost Ankara's struggling bid to join the EU. "I have no doubt that parliament will assume a leading role in pursuing and strengthening the reforms," Gul told the house. Muslim-majority Turkey's project to joint the EU "reflects a vision that will impact positively on prosperity, stability and peace in a wider region than Europe and Turkey," he said. (Afp, 1.10) Turkey must move ahead with laws ensuring freedoms of religion and expression. Prosecuting writers for criticising Turkish identity is unacceptable, EU Enlargement Commissioner Olli Rehn told Turkish TV. Turkey has said it remains fully committed to joining the EU, but key reforms such as an amendment or withdrawal of article 301, which can be used to prosecute writers for "insulting Turkishness", are not likely to be passed before an EU progress report in November. (Reuters, 6.10) Turkey's military has urged the government to move slowly on key reforms sought by the EU. According to a newspaper, the General Staff is watching the reform process very closely and has asked the government to “behave very sensitively on the issues of Cyprus, article 301 and the foundations law”. (Reuters, 1.10) Members of the EP changed tack with Turkey, preferring praise to the harsh criticism in a new parliamentary report, trying to encourage Ankara's efforts at EU-oriented reform. "Every critical point is mentioned in the report but the language is different to keep the dialogue with Turkey," said the rapporteur MEP Ria Oomen-Ruijten. "We want to have solutions rather than judgement," she said. (Reuters, 3.10)

NATO, Julgeolek

US proposed a common network of missile defense systems with Russia and NATO to allay Moscow's concerns over a planned US missile defence system in central Europe. "The answer is we and the Russians and NATO or the NATO-Russia Council work together to produce a common system or common network of systems which would benefit everyone's security and also address Russian security concerns," Assistant Secretary of State Daniel Fried said. (Afp, 5.10)

EU Enlargement Commissioner Olli Rehn accused Russia of "selfish unilateralism" by threatening to veto a UN Security Council move to grant independence to Kosovo. "We call on other partners in the international community to adopt a responsible attitude that can facilitate a negotiated solution," he said, also adding in a veiled reference to the US that „in the end, the international community will be judged by its ability to use responsible and effective multilateralism. Kosovo will not be the 51st state of the US, and Serbia is not trying to join the Russian Federation!" (Afp, 4.10)

NATO Secretary-General Jaap de Hoop Scheffer said no nation could veto Georgia's bid to join the alliance. Russia, Georgia's big northern neighbour, strongly opposes the Western military bloc expanding on its borders. He subsequently said no country had a right to have a say in Georgia's aspirations, which were for it to decide. Scheffer appeared to be alluding not only to Russia but also to NATO member France whose defence minister, Hervé Morin, has said that Paris would not support Georgia's NATO bid if it meant Russia felt threatened. (Reuters, 4.10)

EU foreign policy chief Javier Solana called on Ukraine's leaders to move quickly to form a stable government following the general election, and to press ahead with reforms. "Now that the Ukrainian people have expressed their will, I call on the political leaders of Ukraine to move on swiftly with putting in place a new, stable government and continuing necessary domestic reforms," Solana said in a statement. "This would also give a positive signal to other countries in the region," he added. (Afp, 1.10)

Iran's FM said France's call for EU sanctions against Tehran outside of the U.N. framework was illegal and Iran would not back away from its nuclear ambitions. French FM Bernard Kouchner sent a letter to his EU counterparts this week, appealing to the 27nation bloc to take a lead in widening financial sanctions on Iran, which the West accuses of seeking to build atomic bombs. (Reuters, 7.10)

France is confident EU countries will contribute at least 3,000 troops for a peacekeeping force in eastern Chad and Central African Republic, authorised by the U.N. Security Council to help protect civilians suffering from spillover violence from neighbouring Darfur. According to the French Defence Minister Hervé Morin, France will provide roughly half the troops needed, with the remainder due to come from EU states. (Reuters, 3.10)

EC urged Russia to allow observers from the OSCE, Europe's top elections watchdog, to monitor legislative polls in December. "What we are looking for, is first that the parliamentary elections are held in an open atmosphere by all the political parties, and secondly that Russia invites the OSCE to monitor the elections," said external relations spokeswoman Christiane Hohmann. (Afp, 3.10)

Afghanistan should improve its own counter-narcotics efforts and not rely on NATO, the alliance said amid pressure for its soldiers to be more involved in fighting Afghanistan's booming opium trade. NATO's International Security Assistance Force has refused to take part in the eradication of poppies that make opium, but lends air support and help with security. ISAF's involvement in drugs control efforts might change in the coming year but nothing has been decided, according to NATO civilian representative Nick Lunt. (Afp, 3.10)

AJAKIRJANDUS

USA, SUURBRITANNIA

Rahvusvahelises ajakirjanduses pakkus enim kõneainet Putini edasine ametikäik. Putin on teatanud, et asub detsembris toimuvatel parlamendivalimistel erakonna Ühtne Venemaa valimisnimekirja etteotsa. See samm tagab Putinile koha parlamendi alamkojas ja sillutab teed peaministri ametikohale. Putin on kinnitanud, et tema eesmärk on luua tugev, kaasaegne ja rahvusvaheliselt tunnustatud Vene riik. Lääs nendib, et venelased peavad edaspidi hakkama rajama tõelist demokraatiat sellel stabiilsuse ja jõukuse baasil, milleni nad on jõudnud. Loodetavasti mõtleb Putin oma käikude üle järele, kaheldav on aga, et ta kasutab oma kohta parlamendis vaid oma oskuste ja teadmiste jagamiseks. Võttes eesmärgiks võimu säilitamise, näitab ta, et institutsioonide asemel loeb nendega manipuleeriv inimene, ja seda pole Venemaale kindlasti vaja. (Juhtkiri, IHT, 03.10) Tänaseks tunneb maailm Putinit juba kaheksa aastat, tema valitsusaja jooksul on muuhulgas toimunud nii Tšetšeenia sõda, Litvinenko ja Politkovskaja mõrv kui ka ebaselge poliitika viljelemine Venemaa naaberriikidega, mis pole jäänud maailma üldsusele nähtamatuks. Sinna juurde kuuluvad gaasikraanide kinnikeeramine talvel, Ukraina 2004. a valimiste nurjamiskatse, Gruusia embargo 2006, küberrünnakud Eesti vastu tänavu kevadel. Eelnevale toetudes ei tule Putini võimusäilitamispüüd enam üllatusena. Viktor Zubkovi ootamatu määramine peaministri kohale annab tunnistust Putini kavatsusest valitseda Venemaad kas parlamendi kaudu või naasta peale teatud vaheaega taas presidenditoolile. President Clinton eksis nähtavasti, võttes Venemaa G-8 liikmeks, kust Lääne riigijuhtidel on nüüd raske teda välja visata. Putini praegune võimuvõitlus peaks aga selgelt näitama, et ta on petnud maailma lootusi Nõukogudejärgse Venemaa demokraatia suhtes. Putin on elustamas Vene autoritaarsust ning ülejäänud maailmal tuleb hakata valmistuma tagajärgedeks. (juhtkiri, Wall Street Journal, 03.10)

Oluliseks teemaks olid sündmused ja arengud Birmas. Rahvusvahelise ajakirjanduse tähelepanu koondus põhiliselt sõjaväehunta tegevuse ümber. Birma valitsus suutis massidemonstratsioonid vägivalla abil maha suruda. Huntat pole lihtne kukutada, kuna Lääne poolt kehtestatud sanktsioonid pole suutnud võimu nõrgestada. Kuna Birmal puudub tuumaprogramm, on naaberriigid püüdnud Birma hädadest pigem kasu lõigata kui neid parandada. Hiina ega Venemaa ei toeta geopoliitilistel põhjustel Lääne sanktsioone, kuid nüüd, kus rahvas on mässule aetud, on Hiina hakanud muret tundma oma naaberriigis valitseva kaose pärast. Birmas toimuvad sündmused teevad häbi ASEAN-ile, kuna ühing võiks suuta rohkemat kui lihtsalt kritiseerida hunta tegevust. (Philip Bowring, IHT, 03.10) Kahe nädala jooksul toimunud meeleavaldused maailma ühe repressiivsema ja kurjema valitsuse vastu on küll teavitanud avalikkust Birma rahva kannatustest, kuid pole toonud kuigi häid tulemusi. Protestidega on sõjaväevalitsust küll raputatud, kuid kindralid on endiselt võimul ega kavatse teha erilisi poliitilisi järeleandmisi. Peale olukorra vahepealset rahunemist paistab, et lääneriigid on rahul sündmuste käiguga. Samas tuleks just nüüd võitlust jätkata ning Lääs peaks jätkuvalt toetama Birma hunta vastast tegevust, sest rahvusvahelise kogukonna kohustus on näidata Birma rahva vastu üles solidaarsust. (Juhtkiri, Independent, 03.10)

Kui USA meedia on pidevalt keskendunud sündmustele Venemaal ja Birmas, siis Briti meedia pööras möödunud nädalal tähelepanu peamiselt Suurbritannia vägede väljaviimisele Iraagist. Kajastamist leidis ka uue Aasia domeeni peatne ilmumine internetiavarustesse. Briti pm Gordon Brown avaldas nädala algul, et Iraak suudab paari kuu möödudes ise hakata vastutama Basra provintsi julgeoleku ja turvalisuse eest, mis tähendab, et Suurbritannia võib lõpetada oma vägede kohaloleku Iraagis kavandatust varem. Samas on asjatundjad arvamusel, et USA on saavutanud oma Iraagi-programmiga teatavat edu ning Briti vägede enneaegne väljaviimine võiks edusammud nurjata. (juhtkiri, The Times, 08.10) Iraan on avaldanud tugevat poolehoidu Gordon Browni otsusele vähendada Iraagis viibivate Briti sõdurite arvu veel selle aasta lõpuks 1000 mehe võrra. Brown püüab oma otsusega võita poolehoidjaid Briti leiboristide parteile, distantseerudes nõnda oma eelkäija Tony Blairi Ameerika-lähedasest välispoliitikast. Brown on valijaskonna meeli ärevil hoidnud enneaegsete valimiste võimalusega juba selle aasta novembris, kuid kinnitas uue nädala algul, et kavatseb oma alustatud reformid enne siiski lõpule viia. (Simon Tisdall, The Guardian, 05.10)

Vastavatud Aasia domeen põhjustas rahutust nende firmade hulgas, kes ei kavatse oma Aasia domeeni kasutama hakata, kuid üritavad ennast kaitsta võimalike küberrünnakute ja interneti kuritarvitajate vastu. Domeen .Asia hakkab kehtima paralleelina senisele .com lühendile ja peaks plaanide kohaselt muutuma väravaks maailma suurimale interneti kasutajaskonnale. Hinnangute kohaselt on Aasias üle 400 miljoni internetikasutaja, võrrelduna 320 miljoniga Euroopas ja 230 miljoniga Põhja-Ameerikas. Aasia domeen avatakse üldsusele veebruaris 2008. Sarnased domeenid tahetakse tulevikus luua ka Aafrikale ja Lõuna-Ameerikale. (Rhys Blakely, The Times, 08.10)

SAKSAMAA, AUSTRIA

Saksakeelses ajakirjanduses olid esikohal NATO ja julgeolekuga seotud küsimused, samuti Putini välispoliitilised pürgimused ja arengud Venemaal.

NATOs keeb vaidlus organisatsiooni põhimõtteliste arenguküsimuste üle, mis ähvardab Iraagi-sõja aegse lõhe taas esile tuua. Nii välismissioonid, raketitõrjekilp, Gruusia liitumine kui ka energiajulgeolek lisavad õli tulle. Üldiselt seisneb küsimus selles, kuidas ja kas üldse peab NATO maailma muutunud julgeolekuolukorrale reageerima. Ameeriklased süüdistavad Saksa valitsusringkondi selles, et nad teevad liiga vähe, selgitamaks raiemalt NATO muutunud rolli ja iseloomu. Ameeriklased näevad NATO ülesandena ka seni sõjaväe vaateväljast välja jäänud küberturvalisuse ja energiasüsteemide kaitse tagamist. Viimatinimetatud initsiatiive toetavad, näiteks, sellised riigid nagi Eesti ja Poola. Kui arvestada juurde Tšehhi radari probleem, kujuneb taas „vana” ja „uue” Euroopa vastasseis. Ameeriklaste juures aga pole need Rumsfeldi aegsed mõisted enam ammu kasutusel. Eurooplaste vastuargumendid Gruusia vastuvõtmisele NATOsse – võimalikud probleemid Venemaaga – on palju rohkem klassikalise geopoliitika moodi kui ameeriklaste nägemus väärtustel põhinevast alliansist. Veidi selgusetukd jääb esialgu, milline mõju saab olema käimasolevale debatile Prantsusmaa soovil taasliituda NATO sõjalise struktuuriga. (Nikolas Busse, FAZ, 1.10)

Põhja-Euroopa kardab Venemaad. Eesti suhted Venemaaga on pärast aprillirahutusi ja Eesti „Ei”-d Nord Streami projektile madalseisus. Eesti poliitikud aga ei karda sellest mingeid suuri tagasilööke majandusele. Eesti on ELi üks kiiremini kasvavaid, liberaalse suunitlusega majandusi, seotud eelkõige Skandinaavia, mitte Venemaaga.. Venemaa musklimängu ei karda aga mitte üksnes Eesti, vaid viimastel kuudel üha enam ka teised Põhja-Euroopa riigid. Iseäranis selgelt on seda väljendanud Norra ja Soome kaitseministrid. (Helmut Steuer, Handelsblatt, 2.10)

Venemaa välispoliitika seisneb veel üksnes „Ei”-dest. See tuletab meelde N. Liidu välisminister Gromõkot, keda kutsuti „mister Njet”. ÜRO julgeolekunõukogus lasi Gromõko põhja loendamatul hulgal lääneriikide initsiatiive. Sealjuures oli harva tegu sisulise probleemiga, eelkõige seisnes asi N. Liidu näitamises supervõimuna, kellest ei saa üle ega ümber. Venemaa kui N. Liidu õigusjärgleane sai koha sealsamas JNs ning pärast mõningast konstruktiivsuse perioodi on pöördumas tagasi vana käitumismustri juurde. Lavrovil on küll rohkem sarmi, kuid Gromõkole alla ei jää. Venemaa ei paku ka midagi konstruktiivset asemele. Üleüldse on Venemaa rahvusvahelised initsiatiivid harva konstruktiivsed. (Josef Kirchengast, Der Standard, 28.09)

Märke võimunihetest USA-Euroopa suunal aina koguneb. Olgu selleks keskkonna, globaalsete standardite või rahvusvahelise julgeoleku küsimused – Euroopa tähendus kasvab. Kuna varem pole dollar eurooplasele nõnda soodne olnud kui praegu, euro on tõusnud maailmavaluutaks. Käimas on globaalsete mõjujõudude nihkumine, peale Euroopa kasvab ka seniste arenguriikide tähendus. Brüssel on tõusmas maailma majanduse reguleerijaks. EL kui maailma tugevaim majandusblokk dikteerib standardid ja normid tarbekaupadele. USA majanduslik-rahalist seisu silmas pidades paistab EL stabiilsuse, mõistuse ja mõõdukuse kantsina. Angela Merkel mõjub ÜRO kõnetoolis autoriteetsemalt kui USA president. Sellesse pilti sobib Saksamaa pürgimine ÜRO Julgeolekunõukogu alaliseks liikmeks ning Prantsusmaa soov naasta NATO sõjalistesse struktuuridesse. Rahvusvahelisele üldsusele oleks mõlemast kasu. Ning kui oleme kogu maailmale eeskujuks, siis peame ka vastavalt käituma. (Dieter Degler, SZ, 27.09)

PRANTSUSMAA

Prantsuse ajakirjanduses olid huvipakkuvateks teemadeks arengud Venemaal ja Prantsuse-Vene suhted, jätkus debatt Iraani tuumaprogrammi üle. Kajastati Moskva ja Kogu Venemaa Patriarh Aleksius II Pariisi-visiiti, millega seoses leidis mitmekordset mainimist ka fakt, et patriarhi sünnimaa on Eesti.

Nicolas Sarkozy ametliku Venemaa visiidi (9.-10.10) foonil tuleb tõdeda, et Vene-Prantsuse suhete iseloom on muutunud. Kahe riigi vaheliste suhete jahenemine sai alguse vahetustega Prantsuse poliitilise juhtkonnas. Võrreldes oma eelkäija Jacques Chiraciga, kes oli venelastega üsna sõbralikes suhetes, ei ole tänane Prantsusmaa president leidnud oma vene kolleegidega ühist keelt. Suhete soojenemist ei soodusta ka fakt, et juba oma valimiskampaanias rõhutas tollane kandidaat Sarkozy korduvalt, et kavatseb võtta inimõiguste kaitse oma välispoliitika keskseks teemaks. Peale esmakohtumist Vladimir Putiniga G8 tippkohtumisel juunis rääkis Sarkozy vene “brutaalsusest”, seda eriti seoses energiateemaga. Prantsuse-Vene suhete jahenemises mängib olulist rolli ka prantsuse välisminister Bernard Kouchner, kes on tuntud oma kriitiliste seisukohtadega Putini võimu aadressil. Oma meelsust väljendas ta üheselt ka hiljutise Moskva visiidi ajal, külastades muuhulgas ajalehe Novaja Gazeta toimetust, kus töötas eelmisel sügisel tapetud ajakirjanik Anna Politkovskaja. Lisaks on artiklis veel terve loetelu probleemidest, kus kahe suurriigi seisukohad lahknevad. Näiteks Kosovo küsimus, samuti Iraani tuumategevus, mille vastaseid sanktsioone Venemaa keeldub toetamast. Siiski on üks valdkond, kus Venemaa ja Prantsusmaa võivad leida ühise keele. See puudutab NATO laienemist. Kui USA avaldab survet, et Balti riikide kõrval peaks ka teised endise N. Liidu riigid - eesotsas Gruusiaga - NATOsse kuuluma, siis Venemaa huviks on liitumisprotsessi pidurdumine. Prantsusmaa näol võib venelastel olla liitlane, kes uute liikmete esitamisel passiivseks jääb. Nõnda aitaksid prantslased NATO laienemishoogu pidurdada. (Editorial, Le Monde, 22.09)

Välisminister Bernard Kouchner jätkas võitlust Iraani tuumaprogrammi vastu. Tema hinnangul ei ole miski ohtlikum olukorrast Iraanis ja kogu piirkond on seetõttu ebastabiilne. Igal juhul on tarvis võidelda rahu ja rahumeelse lahenduse nimel, sest halvimal juhul kasvaks tekkinud pinge üle sõjaliseks konfliktiks. Seega kasutas Kouchner uuesti väljendit, mis suure poleemika esile kutsus. New Yorgis kohtunud suurriikide juhid kaaluvad uusi Iraani vastaseid sanktsioone juhuks, kui Teherani tuumaprogramm ei arene Läänele soovitud suunas. Suuna õigsust kontrollitakse eelkõige ELi ja Rahvusvahelise Aatoimenergia agentuuri raportite andmetele toetudes. Bernard Kouchneri sõnul on oluline igal juhul jätkata sanktsioonide väljatöötamist. (Arnaud Vaulerin, Liberation, 3.10)

Möödunud suve jooksul on viis riiki - USA, Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Uus-Meremaa - teatanud hiina häkkerite korraldatud küberrünnakute ohvriks langemisest. Kuigi lääne luureteenistustel olevat andmeid, et nende rünnakute taga on Hiina Rahva Vabastusarmee, ei ole ükski nimetatud riikidest Pekingile ametlikke süüdistusi esitanud. Hiina ei olevat siiski ainus, kes valmistub võimalikuks kübersõjaks. Näiteks ameeriklased on loonud spetsiaalse üksuse, mis peaks nende infovõrku tunginud vaenlase hävitama. Ka prantslased on loonud oma kaitsetehnika, kuid nagu rõhutab üks asjaga seotu: selleks, et end kaitsta, peab tundma vaenlast (ründetehnikat). Kui avalikes debattides peetakse küberkuritegevuse eri vorme – näiteks küberterrorismi - reaalselt ähvardavaks ohuks, siis eksperdid küberterrorismi tekkesse ei usu. Nad väidavad, et hirmu ja paanika külvamine – mis on terrorismi eesmärgiks - on siiski võrratult lihtsam suitsiidirünnakuid kasutades kui infovõrke halvates. Küberrünnakute “eeliseks” kurjategijate seisukohast on jälle see, et neid on üsna keeruline tabada ja karistada. Eestlased, kes elasid aprillis üle ulatusliku küberrünnaku, tunnistavad artikli autori sõnul täna, et nende rutakad süüdistused venelaste aadressil on osutunud veidi ennatlikeks, olemata seejuures vältimatult valed. Tuhanded vene häkkerid osalesid selles rünnakus. Kuid kas neil oli side Venemaa valitsusasutustega? Sellele küsimusele ei oska praegu keegi täie kindlusega vastata. (Laurent Zecchini, Le Monde, 5.10)

SKANDINAAVIA

Skandinaavia ajakirjanduse populaarseimaks välisteemaks oli Myanmar. ÜRO kliimakonverentsist ajendatuna pöörati suurt tähelepanu keskkonna ja kliimaküsimustele. ÜROst kõneldi ka organisatsiooni reformikavadega seoses. Hulgaliselt leidus käsitlusi Euroopa Liidu ja NATO kohta. Mõnevõrra arutleti Afganistani olukorra üle, sest kõnealusel nädalal hukkus seal kaks taani sõdurit.

Ilmselge on, et Myanmar vajab ümbritseva maailma toetust. Sisemiste vastuolude puhul on harva selge, millisel poolel on õigus ja millisel mitte. Myanmar peab rõhumise ikkest vabanema ning samuti vajab ta oma raskel teel abi. Näiteid selle kohta, kuidas revolutsioonilised tulevikunägemused ja optimism asendub üleöö frustratsiooni ja rahutusega, on juba piisavalt. Eriliselt tuleb tähele panna antud seoses ka Hiinat, keda tavatsetakse nimetada Myanmari parimaks sõbraks. Paljud räägivad Pekingi võtmerollist ning pole võimatu, et Myanmari sõjaväeline hunta on ennast tänu Hiinale seni tagasi hoidnud. Peagi tulevad Pekingi olümpiamängud, mis tõmbavad endale tohutu tähelepanu. Siis aga ei tohi midagi valesti minna. Moskva ja Los Angelese`i olümpiamängudele sarnanev boikott oleks hiinlaste jaoks tõeline õudusunenägu. (Per Ahlin, Dagens Nyheter, 25.09) Massidemonstratsioonid on äratanud lootuse, et Myanmarist saab taaskord Birma, demokraatlik ja õitsev. Kuigi selline peaks elu Myanmaris olema, on riik hoopis traagiline näide diktatuurist. Zimbabwe ja Põhja-Korea on teisteks näideteks sellest, kuidas juhid oma maa viletsusse juhivad. Venezuelas unistab praegune president Hugo Chavez sellest, et olla Bolivar. Birma diktaator Than Shwe`di aga juhib soov saada budistlikuks kuningaks. (Juhtkiri, Svenska Dagbladet, 26.09) Rootsi välisminister Carl Bildt leiab, et Myanmar peaks leidma võimaluse rahvuslikuks lepitusprotsessiks, mis viiks režiimi avanemise ja muutumiseni. Alternatiiviks on see, et aset leiavad täiendavad vägivallatsemised ning riik vajub üha sügavamale sohu. Bildt loodab, et Myanmar lahendab olukorra demokraatlike valimiste teel. Suurim võimalus Myanmari sõjalist diktatuuri mõjutada on Hiinal ja Indial ning seejärel koostööpartneritel ASEANis, leiab välisminister. Olukord pole aga tema arvates nõnda ohtlik, et oleks vaja ÜRO julgeolekunõukogu kokku kutsuda. Ühiskond peaks olema rahuvalvajate saatmisega ettevaatlik, sõnab Bildt. (Gunilla Kinn/TT, Dagens Nyheter, 26.09) Kuidas on see võimalik, et maailm ei suuda Myanmari diktaatoreid takistada kaitsetute munkade suhtes vägivalda kasutamast, küsib Tšehhi endine president Vaclav Havel. Aastaid on maailma valitsused proovinud ÜROd reformida, et teha temast inimõiguste kaitsmisel efektiivsem organisatsioon. Kuid sellest hoolimata ei funktsioneeri ÜRO nõnda nagu soovitakse. Myanmari kriis on podisenud mitmeid aastaid, kuid keegi ei teadnud täpselt, millal revolutsioon riigi sõjalise diktatuuri vastu puhkeb. Enamikul munkadel on olnud raske taluda keskvalitsuse ja piirkondliku võimu katseid purustada kloostrikogukondasid. Mitte süütud ohvrid, vaid rahvusvaheline ühiskond kaotab väärikuse. (Vaclav Havel; Svenska Dagbladet; 28.09)

SOOME

Soome ajakirjanduse peateemadeks olid Venemaa presidendivalimised, Põhja- ja Lõuna-Korea tippkohtumine ning Euroopa Liidu otsus vähendada suhkru tootmise kvooti.

Putin läheb – kuid ilmselt ka jääb. Nõusoleku andmisega kandideerida Ühtse Venemaa esinumbrina parlamendivalimistel näitab Venemaa president Vladimir Putin, et kavatseb püsida poliitika keskmes ka pärast presidendivalimisi, tõenäoliselt peaministrina. Selline lahendus ei ole nii suur sensatsioon kui avalikkuses on esitatud. Putini peaministriks saamist ei ole varem tõsiselt võetud seetõttu, et peaministri positsioon on Venemaal nõrk ja ebakindel. Võimust loobumine on teatavasti raske. Vaevalt et Putinil on aegsasti valmis olnud kindel tegevuskava oma tuleviku ja järglase suhtes. Kremli võimuvõitlus ei ole siiski ühe mehe show, pilt pannakse kokku võitlust ja improvisatsiooni kasutades. Kui Putinist saab peaminister, on see ilmselt vaheetapp tagasiteel presidenditoolile hiljemalt nelja aasta pärast. (Erkki Pennanen, Helsingin Sanomat, 10.10) On võimalik, et kodanike pooljumal Putin viib oma partei valimistel nii suure võiduni, et Ühtne Venemaa saab üle kahe kolmandiku häältest. See tähendaks Venemaa poliitilises süsteemis dramaatilist muutust ja võimaldaks taas samasugust ühepartei demokraatiat, mis valitses N. Liidu viimastel aastatel. Putin näitas, et on osav taktik, kelle strateegia jätkub pikalt pärast valimisi. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 3.10) Venemaa demokraatia on olukorras, kus üks hääl otsustab. Üks hääl, Putini hääl, on praktiliselt otsustanud valimiste tulemuse. Lahtiseks jäävad mõned teisejärgulised detailid, nagu see, kes nimetatakse presidendivalimiste võitjaks. Putini manööver näitab, et Putin tahab hoida ohjad enda käes veel kaua. Kuid võimukulissides ei ole kunagi nii rahulik kui pealtpoolt paistab. Venemaa demokraatia on olukorras, kus normaalne poliitiline konkurents enam ei toimi. Otsustav on see, kes on Putini tegelikud vastased, mida nad teevad ja kuidas Putin nende vastu tegutseb. (Juhtkiri, Kaleva, 3.10) Venemaa president peab end asendamatuks ning painutab süsteemi enda huve teenima. Positiivseks võib pidada paljude poolt hinnatud stabiilsuse säilimist. Selle hinnaks on siiski see, et süsteem pannakse teenima ühe mehe aga mitte rahva tahet. (Juhtkiri, Aamulehti, 3.10) Venemaa presidendimängu otsustavad lahendused on teada vaid Putinile ning ta paljastab neid endale sobivalt tükikeste haaval. Putin tahab valitseda tugevana kuni lõpuni – ja pärast sedagi. On ka võimalik, et Putin ei ole veel otsustanud, kes on tema soosik. Spekulatsioonidele jääb veel palju ruumi. (Susanna Niinivaara, Helsingin Sanomat, 7.10)

Põhja- ja Lõuna-Korea tippkohtumine tähendab selget edasisammu riikidevahelistes keerulistes suhetes. Ettevaatlikuks optimismiks on põhjust, kuid samas tuleb rahvusvahelisel üldsusel jätkata pingutusi mitmete veel lahtiseks jäänud probleemide lahendamiseks. Vahetu rahvusvaheline tähtsus on protsessil ennekõike seetõttu, et see annab hoogu positiivsele arengule mitte ainult Korea poolsaarel vaid laiemalt kogu Ida-Aasias. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 8.10) Pärast mitmeid näilisi edusamme ja kibedaid tagasilööke on parem olla ettevaatlik. Põhja-Korea uues ühisavalduses on sama palju ebaselgust ja mitmeid pühasid lubadusi kui saavutatud mööndusi. Rahu sõlmimise otsus ei võinud siiski olla siduv, kuna selleks on vajalik ka Hiina ja USA nõusolek. Ootamatu arengu püsivust ja selle sügavamaid põhjusi on raske hinnata. Pingelõdvendus on juba iseenesest väärtuslik. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 5.10) Põhja-Korea on haige, mitmeid kordi lubadusi petnud riik, kellel on tuumarelv. Kui tahta olukorda suhtuda positiivselt, siis rahuavaldus on alati parem kui sõja kuulutamine. Teisest küljest rahuavaldusi on vaja vaid siis, kui sõja kuulutamise oht on ehtne. (Heikki Aittokoski, Helsingin Sanomat, 5.10)

ELi põllumajandusministrite otsus vähendada suhkru tootmise kvooti pälvis Soomes suurt tähelepanu. Ajakirjanduses leiti, et Soome seisukohti ei võetud üldse arvesse, kuid otsus on iseenesest siiski mõistetav. Soome seisukohast oli otsus ebaõiglane seetõttu, et otsuse tegemisel ei võetud arvesse seda, kui hästi liikmesriigid olid 2005. aasta otsuseid ellu viinud. Soome, kes vähendas tootmist ning sulges ühe tehase, ei saanud erikohtlemist. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 28.09) ELi otsus paneb proovile õiglustunde ja usalduse. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 28.09) Otsus on ebaõiglane, piiranguid tuleb aina juurde. Suhkru tootmise vähendamise faasid näitavad, kuidas suurte riikide ülemvõim muutub ELis aeg-ajalt väljakannatamatuks. Suured riigid sõitsid Soomest üle. Selline hoolimatus vähendab paratamatult toetust ELile. Varasem lojaalsus ei aidanud. Peaminister Matti Vanhaneni arvates mõjutab komisjoni poliitika Soome suhtumist EKi. On siiski kahtlane, kas lärmi lüües saavutaks väike riik paremini oma eesmärgid. Olulisem on kaitsta oma riigi huve ja mõjutada otsuseid nende ettevalmistamise faasis. (Juhtkiri, Kaleva, 28.09, 7.10)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Estonian lawmakers called for Rene van der Linden, the president of the Parliamentary Assembly of the Council of Europe to be fired after accusing him of peddling "lies" about violations of the civil rights of ethnic Russians in Estonia. Van der Linden sparked anger after repeatedly saying that individuals who do not hold Estonian citizenship cannot vote in local elections. In a letter to van der Linden, published in Estonian media Tuesday, speaker of parliament Ene Ergma told him to do his homework and "stop spreading lies about Estonia." Sven Mikser, deputy leader of the Social Democrats, said van der Linden „has compromised himself so much that we think he should be removed from his post." (Afp, 2.10)

Vene-Saksa gaasijuhtme rajamine ei ole üheski mõttes Euroopa projekt. Osalevad pooled ehk Venemaa ja Gazprom ühest, Saksamaa ja Saksa valitsuse liikmed teisest küljest lasevad sellel Euroopa projektina välja paista. Seda on väitnud nii Saksamaa välisminister Frank-Walter Steinmeyer oma visiidil Eestisse kui ka Soome peaminister Matti Vanhanen. Oma olemuselt on Nord Streami projekt kahepoolne projekt, Venemaa presidendi Vladimir Putini ja Saksamaa endise kantsleri Gerhard Schröderi algatatud ja põhineb kahe valitsuse vahelistel poliitilistel kokkulepetel. Nord Streami aktsionärid on venelased ja sakslased, projekti elluviimiseks ei taotleta vahendeid EList ning projekt on vastuolus ELi väljendatud eesmärgiga eraldada maagaasi importimine Venemaast nii, et Euroopa ei oleks idanaabrist otseses sõltuvuses. Vene-Saksa gaasijuhe on Vene-Saksa projekt, millega tahetakse ninapidi vedada tervet rida ELi liikmesriike. (Vladimir Socor, Jamestown.org, 27.07)

USA ajakirjandus

Venemaa lubab kindlustada maagaasi tarnimise Euroopa suunal. Gazpromi esindajate sõnul kavatseb Venemaa kasutada osasid Shtokmani gaasimaardlate mahukatest reservidest, et varustada Euroopat maagaasiga. Gazprom teatas esmakordselt, et Shtokmani maardlad muudetakse ligipääsetavaks, ning kinnitab oma Euroopa klientidele, et Venemaa arendab välja maailma ühe suurima vee all asuva maagaasireservi. Euroopa sõltub suuresti vene gaasivarudest, ostes Gazpromilt sisse üle veerandi vajaminevast gaasist. Shtokmani maardlaid peetakse otsustava tähtsusega reservideks. Läänemere gaasijuhtme projekti on seni haaratud mitmeid selle regiooni riike, sealhulgas ka Eestit. Iseäranis Eesti ja Rootsi on Nord Streami gaasijuhtmele vastu olnud. Eesti valitsus keeldus Nord Streamile loa andmisest merepõhjauuringute teostamiseks Eesti majandusvetes. Eesti välisminister Urmas Paeti sõnul oleks uuringud andnud Nord Streamile infot Eesti loodusvarade kohta. Vaatamata viivitusele, mille Eesti otsus tekitas, on Venemaa gaasijuhtme rajamise projekti jätkumises kindel. (Judy Dempsey, IHT, 01.10)

Prantsusmaa ajakirjandus

Endine välisminister Matti Maasikas osales 11. septembril Moskvas Eesti taasiseseisvumise aastapäevale pühendatud ümarlaual. Ta kasutas seal võimalust andmaks selgitusi Eesti ja Venemaa suhete kohta. Maasikas juhtis tähelepanu Eesti okupeerimisele Venemaa poolt ja riigi vägivaldsele liitmisele N. Liiduga 1940. aastal. “Kreml peab tunnistama seda ajaloolist fakti. Me ei vaja vabandusi ega emotsioone. Vajame vaid selle tõsiasja tunnistamist Venemaa poolt”, nõudis Maasikas. Ta viitas ka raskustele Vene-Eesti, samuti Vene-Läti ja Vene-Soome piiril. Raskused piiriületamisel on tekkinud kaubavahetuse kasvu tõttu. Olukorra leevendamiseks on Tallinn teinud korduvalt ettepanekuid ehitada Narva jõele uus sild. Viivitused veokite piiriületusel ulatusid hinnanguliselt 183 tunnini. Samal ajal viibis Eesti peaminister Andrus Ansip oma Soome kolleegidega töökoosolekul Kuressaares. Ansipi hinnangul ei kujutavat praegu ükski riik Eestile otsest ohtu. Seevastu näeb ta ohtu tankerite liiga tihedas liikumises Läänemerel. Lepingud Družba naftajuhtme osas toovad endaga paratamatult kaasa tankerite senisest veelgi tihedama liikluse Soome lahes. (Celine Bayou, Regard Sur L`est, 12.09)

Venemaa ajakirjandus

Eesti peaministri Andrus Ansipi arvates ei kujuta Iraak ega Afganistan endast ohutuid riike, mistõttu on vaja jätkata Eesti missiooni mõlemas neist. Ansipi arvates kindlustab Iraagi missiooni jätkumine tavaliste iraaklaste julgeolekut. Tema sõnade kohaselt on arenguabisse panustamine samavõrd oluline kui Eesti ja rahvusvahelise väekontingendi kohalolek. „Tihti juhtub, et inimeste suhtumine sõltub eranditult neile osutatavast abist ja sellise abi andmine toob kaasa sõjalise ohu vähenemise. Peaminister kinnitas parlamendi ees, et pole kuulnud mingeid avaldusi ega isegi mitte vihjeid Eesti sõdurite ebasobiva käitumise kohta rahuliku elanikkonna suhtes. „Vastupidi, Eesti sõdureid iseloomustatakse kui väga häid suhtlejaid, kes vestlevad kohalike elanikega,” teatas hr Ansip. (Kommersant, 28.09)

Eestis tehti ettepanek võimaldada valimistel hääletada mobiiltelefonide abil. Valimisjaoskonnas käimise asemel piisaks vaid oma telefonil mõne nupu vajutamisest. Ettepaneku tegi valitsuskoalitsiooni juhtiv partei, oma nime taaskord õigustanud Reformierakond (mille juhiks on peaminister Andrus Ansip). Arvatakse, et see uuendus teeb valimistel osalemise mugavamaks ja, mis kõige olulisem, kättesaadavamaks. Mobiiltelefoni abil hääletamise idee rakendamise puhul Eestis on, millest innustust saada. Hääletamine interneti ja ID-kaardi abil pole Eestis enam uudis. Pärast testhääletust 2005. aasta kohalikel valimistel hääletas 2007. aasta parlamendivalimistel umbes kolm protsenti valinuist. On siiski ka skeptikuid, kes kinnitavad, et hääletuskord peaks olema konservatiivne, sest iga hääl on oluline ja kõik tuleb kindlaks teha ja üle kontrollida. Tallinna Ülikooli professori Rein Veidemanni arvates on elektrooniline hääletamine vanema põlvkonna diskrimineerimine. (Julia Tšernetsova, Novaja Gazeta, 27.09)

Moskva ajaloolane Aleksandr Djukov teeb oma raamatus „Müüt genotsiidist” sensatsioonile pretendeerivaid avastusi: tundub, et Eesti pool on kordades suurendanud nõukogude repressioonide läbi kannatanute arvu. Vaja on tunnistada: see toimus tõepoolest. Hommikune koputus uksele, mõned tunnid asjade pakkimiseks, pikk tee ja hulk aastaid hoopis teistsugust elu Siberi ja Uurali külades, ilma isadeta, kes kuskil Vorkuta kandis maha lasti ja ilma kodumaata… Kuulates kümnete represseeritud eestlaste lugusid, tahaksin nende kannatustesse mõistvalt suhtuda. Ma ei küsinud aga kunagi, kuidas õnnestus neil alles hoida albumid ennesõjaaegsete piltidega… Venemaal läks inimene represseeritute maailma paljalt ja tuli tagasi omasteta, fotodeta ja lemmikkruusita… Vastus peitub ajaloolase Djukovi uues raamatus: selgub, et 1941. aasta juunis küüditatutel lubati endaga kaasa võtta kuni 100 kg isiklikke asju, samuti piiramatus koguses raha ja väärtesemeid. Küüditamisešelonides olid pagasi jaoks eraldi vagunid. 1949. aastal küüditatud said aga kaasa võtta koguni 1500 kg isiklikke asju. See ei muuda fakti, et stalinlikud repressioonid olid ebaõiglased ja jälestusväärsed ning puudutasid paljusid eestlasi. Kuid mitte sadu tuhandeid, nagu armastab Tallinna ajaloolaste järel korrata Eesti president Toomas Hendrik Ilves. Kus te olite, härrased ajaloolased, kui Tallinna fantast, ennekõike endine peaminister Mart Laar, kirjutas 1990. aastate algul kokku esimese Eesti ajaloo müüdiraamatu? 2004. aastal anti Tallinnas välja isegi „valge raamat”, mine sellega või rahvusvahelisse kohtusse, seal on nõukogude „okupatsiooni” kahju ammu kokku loetud. Ei suudeta aga varjata, et kui kokku lugeda kõik tapetud, Venemaale küüditatud, Rootsi põgenenud ja Saksamaale viidud inimesed, järeldub, et ennesõjaaegses Eestis ei elanud mitte 854 000 inimest, vaid kolm korda rohkem. Kontrollimata faktidel, mille Eesti pool 15 aastat tagasi välja käis, ehitati terve riigi ideoloogia. Seetõttu suhtutakse Djukovi poolt FSB arhiivide abil tehtud avastusesse Eestis ilmselt valulikult. Djukovi raamat osutab eestlastepoolsele mõiste „genotsiid” kirjaoskamatule kasutamisele – just nimelt selles aga süüdistatakse täna 88-aastast N. Liidu kangelast Arnold Merit. (Natalja Mihhailova, Komsomolskaja Pravda, 28.09)

Bulgaaria ajakirjandus

Bulgaaria järgib Eesti eeskuju ja läheb üle proportsionaalsele maksusüsteemile. 3. oktoobril Sofias toimunud konverentsil rääkis Mart Laar, et ühetaolise tulumaksumäära mudelit kasutavad riigid, kes loodavad kiiret majanduskasvu. Samas kaasnevad mudeliga ka omad tagajärjed ja kindlad nõudmised. Laari sõnul on Gruusia oma majandusreformide elluviimiseks Eesti mudeli juba edukalt kasutusele võtnud. Bulgaaria jaoks tähendaks ühetaolise tulumaksu juurutamine väljakutset, kuid tulemused oleksid näha juba teisel aastal ja mõjud oleksid käegakatsutavad. Laari sõnul on Bulgaariale teiseks suureks väljakutseks ajude äravool, mille takistamiseks tuleks kõik meetmed kasutusele võtta. (Elena Koinova, Sofia Echo, 03.10)

Soome ajakirjandus

Eesti suursaadiku Helsingis Merle Pajula arvates võiksid Eesti ja Soome tugevdada koostööd ELis. Suursaadik näeb potentsiaali eriti kommunikatsiooni vallas ning koostööd võiks teha ka küberkuritegevuse ja -terrorismi tõrjumisel. Enne ELiga liitumist toimusid Eestis arutelud liitumise heade ja halbade külgede üle. Pajula arvates on ELi liikmelisus Eesti jaoks parim variant, seda näitab ka Eesti viimaste aastate kiire majandusareng. Ka enamik eestlastest suhtub liikmelisusesse positiivselt. Eesti järgmiseks väljakutseks on euroga liitumine. Euro kasutuselevõttu on raske ette ennustada, kuid värskeima uuringu kohaselt võiks see toimuda 2011 aastal. Üheks eesmärgiks on ka Schengeni lepinguga liitumine. Pärast iseseisvuse taastamist 1991. aastal on Eesti kiirelt arenenud. Mitmes asjas ollakse juba Soomest ees, näiteks elektroonilised arved on Eestis tavaline nähtus ning ka hääletada saab interneti kaudu. Pajula arvates peaks riik pöörama rohkem tähelepanu välismaal elavate eestlaste koju tagasipöördumisele. See on oluline, kuna nagu igal pool mujal, nii ka Eestis rahvastik vananeb. Kuigi eestlaste ja soomlaste elu on kõrvalt vaadates väga sarnane, leidub ka erinevusi. Merle Pajula arvab, et kuigi sarnaseks muutumine suureneb, ei saa eestlastest ja soomlastest kunagi täpselt samasuguseid, vaid temperamendi erinevus jääb, ja see on iseenesest tore. (Sari Saloranta, Uutispäivä Demari, 21.09)

Kuigi Eesti kevadine monumenditüli on lahtunud, mõjutab Pronkssõdur sügavalt Eesti poliitikat. Aprillisündmuste suurimaks tagajärjeks on see, et toetus peaminister Andrus Ansipi Reformierakonnale on tohutult kasvanud. Teine sama märkimisväärne muutus on Edgar Savisaare Keskerakonna toetajaskonna muutumine – Keskerakonnale on kujunemas Eesti venelaste erakonna maine. Nii eestlased kui ka venelased on Pronkssõduri uue asupaiga heaks kiitnud. Monumenditüli näitas, et venelaste integreerumine ei ole toimunud nii hästi kui on väidetud. On huvitav, et toetus Isamaa ja Res Publica liidule ei ole kasvanud, vaid vastupidi, langenud. Reformierakonna toetuse suurenemist võib seletada sellega, et Reformierakond muutis sõnad tegudeks ning viis ellu valimisvõitluses antud lubaduse monument teisaldada. Savisaare poliitika monumenditüli ajal erines valitsuse poliitikast ning Savisaare monumendi teisaldamist tauniv poliitika ärritas eestlasi. Toetus Keskerakonnale ongi vähenenud, kuid Keskerakond on endiselt Eesti suuruselt teine partei. Keskerakonna toetajatest tundub olevat 70 protsenti Eesti venelased, Keskerakonnast on saamas Eesti venelaste erakond. Üks Eesti poliitika probleeme on olnud see, et Eesti venelastel ei ole olnud oma erakonda ega omi arvamusliidreid. See on andnud Moskvale võimaluse Eesti venelasi mõjutada. (Jarmo Virmavirta, Turun Sanomat, 1.10)

Eestis tähistati koos Rootsi kuninganna Silviaga Tartu Ülikooli aastapäeva. Silvia osales Tartu ülikooli 375. aastapäeva pidustustel. 375 aastat tagasi Rootsi kuninga Gustav II Adolfi käsul loodud Tartu Ülikool on olnud eestlaste rahvuslik uhkus nii headel kui halbadel aegadel. Tartu Ülikooli loomist palus kuningalt tema endine õpetaja Johan Skytte, kellest sai ka ülikooli rajaja. Ülikool on üks põhjustest, miks eestlased räägivad ka tänapäeval „heast Rootsi ajast”. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 8.10)

Soome, Venemaa ja Eesti arutavad üheskoos, kuidas vältida õhuruumi rikkumisi. See on hea uudis ja veelgi paremaks teeb selle asjaolu, et algatus tuli Venemaalt, kes pidevalt naaberriikide õhuruumi on rikkunud. Sõjaliselt liitumatu Soome sobib hästi juhtima arutelu ning otsima ühiseid mängureegleid Venemaaga ja NATOsse kuuluva Eestiga. Ei ole ka Venemaa huvides, et Venemaa lennukite tõttu on Soome ja NATO hävitajad sunnitud õhku tõusma kontrolllende tegema. (Juhtkiri, Etelä-Suomen Sanomat, 5.10)

Soome välisminister Ilkka Kanerva sõnul tuleb Eesti, Venemaa ja Soome vaheliste kõneluste algatus õhuruumi rikkumiste vältimiseks Venemaalt. Esimene kohtumine peaks toimuma novembris Soomes ning selle korraldab välisministeerium. Läbirääkimised toimuksid sõjaväespetsialistide vahel. (Annamari Sipilä, Helsingin Sanomat, 4.10)

Majandus

Uudisteagentuurid

Eesti ei andunud Nord Streamile luba merepõhja uuringute teostamiseks, mis tähendab seda, et Eesti keeldub ka gaasijuhtme rajamisest oma majandusvetesse. Eesti põhjendas oma otsust, viidates suveräänsusele ja rahvuslikele huvidele. Eesti Välisministeerium kardab, et Vene firma võib juurde pääseda Eesti veevarusid ja nende võimalikku kasutamist puudutavale olulisele infole. Eesti soovib neid säilitada tulevaste põlvkondade tarbeks. Tõenäoliselt on neid alasid, kuhu kavandati gaasijuhtme rajamist, detailselt uuritud juba N. Liidu ajal, ning isegi kui neid uuritaks uuesti, ei saaks peale eestlaste eneste keegi teine neid kasutada. (Russia-InfoCentre, 28.09)

Eesti oli 1990. aastate algul maailma esimene riik, kus hakkas kehtima ühtlaste madalate maksude poliitika. “Balti tiigri” sünd sai alguse aastal 1994, mil tollane peaminister Mart Laar otsustas kehtestada proportsionaalse maksusüsteemi. Tulemusena hakkas Eesti majandus kiiresti kasvama, taastudes N. Liidu kokkuvarisemisele järgnenud finantskriisist ning saavutades majanduskasvu 7% aastas. Eesti edukäiku hakkasid järgima ka teised Ida- ja Kesk-Euroopa riigid. Ühetaoline maksusüsteem võeti kasutusele teistes Baltimaades, Venemaal, Serbias, Ukrainas, Slovakkias, Rumeenias, Gruusias ja Makedoonias. Majandusekspertide sõnul on Ida-Euroopa maksureformidel tohutu mõju Lääne-Euroopa majandusele. (CNN Money, 24.09)

USA ajakirjandus

Läänemere regiooni riigid – Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi ja Taani – ootavad India firmade investeeringuid infotehnoloogia, telekommunikatsiooni ja muudesse sektoritesse. Mõned India firmad nagu Indormama, Wipro jt on juba alustanud raha paigutamist sellesse regiooni. India on pidevalt muutuvate majandusolude tõttu juba teostanud mitmeid välisinvesteeringuid ning on huvitatud Läänemeremaade investeerimissõbralikust ja kogemusterohkest partnerlusest. Kõigest 27 miljoni elanikuga Läänemere regioon peibutab olemasolevate suurfirmadega nagu Nokia, Ericsson, Kone, Skype, Ikea ja Scania. Eesti, Soome ja Rootsi investeerimisagentuurid soovivad reklaamida regiooni kui väravat ülejäänud Euroopasse. (Gaurie Mishra, The Economic Times, 10.09)

Eesti on internetiühenduse poolest muutunud Ida-Euroopa kõige internetiseeritumaks riigiks. Pealinna Tallinna on välismeedias tituleeritud juba nii “Baltimaade Hong Kongiks”, “üheks seitsmest maailma kõige intelligentsemast linnast”, “Uue Euroopa buumilinnaks” kui ka “Põhjala Tiigriks”. Külastaja satub Tallinna vanalinnas otse keskaega ja märkab linna läbi sajandite valitsenud erinevate võõrvõimude jälgi. Samas ei jää märkamatuks infoajastu edusammud – internetikohvikud, mobiilse parkimise võimalus jne. Tallinn on väravaks Ida ja Lääne vahel, ühendades endas samaaegselt ajaloo ja kõrgtehnoloogia. Ükski teine pealinn ei suuda Tallinnaga interneti alal sammu pidada: kõik pealinna koolid on ühendatud internetti, enam kui 90% pangatehinguid sooritatakse online´is ning mobiiltelefone on rohkem kui elanikke. Rääkimata mobiilsest parkimisest, mobiilsest sõidupiletisüsteemist, onlineparlamendivalimistest ning tasuta internetiühendusest avalikes kohtades. Vaatamata edule ei ole Eesti haavamatu, mida tõendavad kevadel kogetud küberrünnakud. Kübersõda on kõrgtehnoloogia arengu uus hind. (Erich Follath, BusinessWeek, 05.09)

Saksamaa ajakirjandus

Esmapilgul tundub Tallinn kui nukumaja, mis tahab enesesse sulguda kõige kurja eest väljas, justkui keskaegne martsipanikuju, millele rahuloluks piisab iseenda ilust. Linna on valitsenud paljud välismaised isandad: taanlased osalesid selle asutamises, hiilgeajad möödusid Saksa Ordu valitsemise ajal, oma jälje jätsid ka Rootsi ja Venemaa. Linna on okupeerinud natsid ja Nõukogude Liit. Kuid oma tõelise kutsumuseni jõuti alles pärast iseseisvuse saavutamist 1991. Tallinnast on saanud värav Lääne ja Ida vahel, mis ühendab endas UNESCO maailmapärandi ja tehnoloogilised uuendused. Vähesed riigid on internetist niivõrd vaimustatud kui Eesti. Internetiühendus on kõigis koolides, üle 90% pangatehingutest tehakse internetis ja mobiiltelefone on rohkem kui elanikke. Aeganõudvad külastused riigiasutustesse on suuresti minevikku jäänud. Eestlased võivad isegi sünnitunnistused interneti kaudu saada ning taotleda samal viisil valitsuselt vanematoetust. (Erich Follath, Spiegel Online, 29.08)

Prantsusmaa ajakirjandus

Majanduse ülekuumenemine ähvardab tõsiselt Baltikumi. Näib, et kaks Balti riiki – Eesti ja Läti – on unustanud tõsiasja, et liigne majanduskasv võib olla riigile pikemas perspektiivis kahjulik. Kolm suurimat reitinguagentuuri - Fitch, Standard & Poor´s, Moody´s - on viimasel ajal juhtinud tähelepanu Eesti ja Läti majandusi iseloomustavatele ohusignaalidele. Näiteks Moody´s hinnangul ei lase Eestit ja Lätit rõhuv võlakoorem enam rääkida “positiivsetest”, vaid pigem “stabiilsetest” tulevikuväljavaadetest. Ühe äsja avaldatud analüüsi kohaselt juhib Läti nende riikide edetabelit, keda võib edaspidi kõige negatiivsemalt mõjutada Ameerika Ühendriikide kinnisvaralaenude turul toimuv. Samas ei saa Baltikumi majanduse hetkeseisule anda üheselt negatiivset hinnangut. Keskmine brutopalk Eestis on teises trimestris märkimisväärselt kasvanud. Ehitussektori tootlikkus on kasvanud 15,9% möödunud aasta sama perioodiga võrreldes. Kuid kinnisvaraturg näitab alarmeerivaid ülekuumenemise märke. Läti puhul räägitakse ka liiga kõrgest jooksevkonto defitsiidist. Nimetatud riikide poliitikutele heidetakse ette ülikiire majanduskasvuga kaasneva ohu ignoreerimist. Majanduse pehmema maandumise tagamiseks tuleks võtta tarvitusele senisest radikaalsemad meetmed. (Frederic Therin, Les Echos, 22.09)

Venemaa ajakirjandus

Nord Streami esindaja Irina Vassiljeva sõnul ollakse kindlad, et „kõik probleemid lahendatakse huvitatud osapoolte vahelise dialoogi raames”. Samuti teatab ta, et kui palju Eesti ka ei lubaks uurida oma majandusvööndi merepõhja, kõik jõuab siiski tagasi algse otsuse juurde ehitada gaasitoru läbi Soome territoriaalvete. Ekspertide arvates tähendab Soome poolele ehitamine kuni miljardi dollari ulatuses lisakulusid. Vaevalt aga viib Eesti otsus gaasisõjani Venemaa ja Eesti vahel. Analüütikud usuvad, et gaasitarneid Eestile see ei mõjuta. Gazprom on ammu juba SRÜ riikidele ja Baltimaadele tarninud gaasi euroopalike ekspordihindade eest. (Galina Šakirova, Gazeta, 26.09)

Maailmapanga andmetel omab Eesti endiste sotsialistlike riikide hulgas endiselt soodsaimat ärikliimat. Maailma ärikliimareitingu edetabelis asub see endine väikseim N. Liidu liikmesriik 17. kohal. Maailmapank rõhutab, et 100 elaniku kohta on Eestis 12 registreeritud ettevõtet, eraldi on esile toodud IP-telefoni maailmaliider Skype. Kõige ettevõtlussõbralikumaks on hinnatud Singapur. Venemaa naabritest on edetabelis kõrgeimal kohal Soome, kes on 13., Läti on 22., Leedu 26., Venemaa 106. Nimekirja lõpetab 178. kohal asuv Kongo DV. (Julia Tšernetsova, Novaja Gazeta, 26.09)

Rootsi ajakirjandus

Leedu võimud peavad planeeritava uue Ignalina tuumareaktori puhul selgelt kirjeldama julgeolekunõudeid ning seda, kuidas kavatsetakse tuumajäätmetega umber käia. Sellele osundab Riiklik tuumaenergiainspektsioon. Leedu ehitab Ignalinasse koos Eesti ja Lätiga 3000-megavatilist tuumareaktorit. Viimane valmib 2015.aastal ning peaks kindlustama Balti riikide energiavajaduse. (P O Lindström/TT Stockholm TT, Svenska Dagbladet; 25.09)

Soome ajakirjandus

Õlifondi loomine on kokku varisemas poliitilise tahte puudumise tõttu. Seaduseelnõu toetas Riigikogus vaid kaks väikest opositsiooniparteid, Rahvaliit ja Rohelised. Viimaks ometi panustab Eesti lähiaastatel õlireostuse tõrjumisse ning riigikassas on selleks vajalik rahasumma ette nähtud. Reformierakond on algusest peale tagasi lükanud Soome mudeli, kuna kardab, et see mõjub halvasti transiidile. Keskkonnaministeeriumi teatel broneerib riik oma eelarves 25 miljonit eurot aastas järgneva nelja aasta jooksul. Välismaalt oodatakse toetusi kümne miljoni euro eest aastas. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 27.09)

Varia

Uudisteagentuurid

Techsavvy Baltic state Estonia is to open an embassy in the Internet fantasy world Second Life, joining the likes of Sweden and the Maldives. "The virtual embassy will not offer services like visa granting via the Internet," said Marten Kokk, deputy chancellor at the ministry. "But we will include the links to the sites of the FM where all relevant info for visa applicants and other consular services will be located, as well as a vast list of info about political, economic and cultural life." The virtual embassy will be launched on November 11, marking the anniversary of the foreign ministry's establishment in 1918. (Afp, 31.08)

Arvutieksperdid hoiatavad, et küberrünnakutele tuleb osutada ülemaailmset vastupanu. Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) peasekretäri Hamadoun Toure sõnul on vajalik iga riigi ja regiooni poolne tegevus rämpsposti, häkkerite ja küberrünnakute vastu võitlemisel, samuti ka interneti kuritarvitamise vastane tegevus. Küberjulgeolek on ülemaailmne probleem ja vajab ülemaailmset lahendust, märkis Toure. Küberjulgeoleku kaitseks loodava ülemaailmse programmi idee sai alguse pärast seda, kui Eesti langes kevadel küberrünnakute ohvriks. ITU kohtumisel otsustati moodustada viis töögruppi, kes annavad oma küberjulgeoleku alasest tegevusest aru järgmise aasta märtsis. (Afp, 05.10)

USA ajakirjandus

Osaka elanikud kaebavad kergejõustiku MMi kõrgete piletihindade üle ja seetõttu on staadionil võistluste jälgijate read sageli hõredad. Millest jäid kohalikud ilma teisipäeval? Nad ei näinud, kuidas Gerd Kanter lõpetas Virgilijus Alekna 37 võistlust kestnud võitudeseeria meeste kettaheites. Aastaid üritas Kanter ületada oma Balti nemesist ning saavutas selle lõpuks 68,94-meetrise heitega. Kanter ütles: „Ta võitis mind rohkem kui 30 korda järjest, seega ma tõesti tahtsin temast jagu saada. On hea tunne võita läbi aegade parimat kettaheitjat.” Neljakordse olümpiavõitja Al Oerteri austajad ei nõustuks sellise tituleerimisega. Kuid Alekna on kahtlemata 2000ndatel aastatel kettaheidet valitsenud, võites viimasel kahel MMil ja 2004. aasta olümpiamängudel. Kanter tundnuks end paremini, kui ta suutnuks võita tippvormis Aleknat. Alekna võitles põlvevaluga ja ei suutnud jõuda medalikohale, lõpetades neljandana tulemusega, mis tema eelmise MMi võidutulemusest Helsingis jäi maha ligi viie meetriga. Hõbemedali võitnud sakslane Robert Harting arvas: „Mitte et ma sooviks Gerdilt midagi ära võtta, aga kõik nägid, et see polnud õige Alekna. Kuid võib-olla suutnuks Gerd võita ka heas vormis Aleknat…” (Christopher Clarey, IHT, 28.08)

Õhku täitis muusika. Tallinna kauni luteri katedraali – Toomkiriku - vastas asuva konservatooriumi lahtisest aknast kostis kõrge tenorihääl, mis laulis midagi barokset, just nagu Toompea 18. sajandist pärit arhitektuur. Siin, linna kõrgeimas osas elasid kunagi aristokraadid. Võib-olla pole üllatav, et Laulva Revolutsiooni abil iseseisvuse saavutanud riigi pealinn on täidetud lauluga, kuid muusikat on Tallinnas kõikjal. Pea iga laternaposti küljest leiab kirikutes toimuvate kontsertide reklaame – Tallinn on tornide linn. Kuid muusikaelu ei toimu vaid kirikutes, silmapaistvad üritused laiavad aset ka näiteks 15. sajandil ehitatud raekojas ja 16. sajandil valminud Mustpeade Majas. Tallinna teeb niivõrd huvitavaks viis, kuidas on teiste kultuuride elemente omaks võetud. Tunda on skandinaavia ja veelgi enam saksa mõjusid. Seda näiteks ka hotellis Schlössle. Hoolimata kõigist rahvusvahelistest lippudest fassaadil on selles siiski midagi sügavalt eestilikku. Mitte ainult hommikusöögiks söödud soolaste sprottide ega Stenhusi restoranis pakutud kasemahlaga tehtud lihaleeme tõttu, vaid ebatavalise vaikuse pärast kesklinna hotellis, mis on võimalik tänu võimsatele kiviseintele. Kui eestlased austavad midagi veel enam kui laulmist, siis on selleks vaikus. (Claire Wrathall, FT, 01.09)

Šoti väljaanne Paisley Daily Express kirjutab oma uudisteveerul Celia Lawsonist, kes on korraga nii Renfrewshire´i linnapea kui ka Eesti aukonsuli Šotimaal, Iain Lawsoni abikaasa. Tänu hr Lawsoni tihedatele ärikontaktidele Eestiga nimetati ta mõne aasta eest aukonsuliks ning sestsaadik tegutseb Lawsonite maja Paisley´s konsulaadina. Iseseisvuse taastamise järel on Eesti kujunenud kaasaegseks Läänestiilis majandusruumiks, kus šotlased omavad juba elektroonikatehast, mitmeid baare ja hiina restorani. Paisley´s on umbes tosin eestlast, kuid Kirde-Šotimaal elab neid palju enam. (Paisley Daily Express, 10.09)

Saksamaa ajakirjandus

Eestlased on alati veidi selle all kannatanud, et neid üksnes metsa, mööbli ja võitoodanguga seoti ning Baltikumi sageli Balkaniga segi aeti. Nüüd, mil 99% riigist on mobiilsideteenusega kaetud ning igal elanikul on telefon, kus on üle tuhande traadita interneti punkti, kus valitsus toimib paberiteta, tasub öelda vaid „Skype!” ning vastuseks saab: „Ah see riik!” (Siegfried Thielbeer, FAZ, 7.10)

Prantsusmaa ajakirjandus

Le Figaro kultuurilisas Figaroscope avaldatud artiklis kutsub autor lugejaid üles külastama Unesco maailmapärandi nimistusse kuuluvat Tallinna. Pariisist kolme lennutunni kaugusel asuv pealinn on nädalalõpu veetmiseks suurepärane sihtkoht. Haruldaselt hästi säilinud vanalinn oma alllinnas paiknevate keskaegsete kaupmehemajade, ülalinna barokkstiilis hoonete ja kirikutornidega on vaatamist väärt. Kindlasti tuleks kaeda ka Raekoja hoonet, Raeapteeki, Niguliste ja Pühavaimu kirikuid, dominiiklaste kloostrit, pirita kloostrit, Taani kuninga aeda, Aleksandri katedraali ja Kadrioru lossi. Eraldi juhitakse tähelepanu KUMU kunstimuuseumile (artiklis küll Kumo'ks nimetatud). (Philippe Viguié Desplaces, Figaroscope, 19.-25.09)

Venemaa ajakirjandus

Eesti haridusminister Tõnis Lukas arvab, et vene gümnaasiumide arvu Eestis tuleb olulisel määral vähendada, sest mõne aasta pärast võib neis täiel määral komplekteerida vaid paarkümmend klassi. Praegu on Eestis 63 vene õppekeelega gümnaasiumi. Intervjuus Eesti raadiole ütles Lukas, et vene gümnaasiume ootab ees reorganiseerimine, sest õpilaste arv neis väheneb väga kiiresti. Ministri sõnade kohaselt on ainsaks võimaluseks tugevate lütseumide loomine, kus tõuseks esile vene õpilaste identiteet. Sellistes õppeasutustes võiks Lukase arvates olla 3-5 klassikomplekti ja kogu riigis oleks vaja 10-15 sellist kooli. Haridus- ja teadusministeeriumi andmetel õpib juba praegu 17 protsenti venekeelsetest lastest eesti koolides. Lukas ei usu, et üleminek eesti õppekeelele kutsub esile selliseid rahutusi nagu Lätis. „Võib esineda teravasõnalisi demonstratsioone, kuid rahvuslikke revolutsioone, mida Moskva üritab müüa Brüsselis, Genfis ja Strasbourgis, ei tule,” ütles Lukas, lisades, et vene koolid on reformiks valmis. 2011. aastaks peab 60 protsenti õppetööst vene koolides toimuma eesti keeles. Lukas rõhutas, et reform toimub venekeelsete õpilaste endi huvides, sest see suurendab nende võimalusi riigi elus osalemiseks. (Aleksei Gorpintšenko, Novaja Gazeta, 20.09)

Taani ajakirjandus

Taanlased on jätnud tähelepanuväärse jälje keskaegsesse Tallinnasse. Siiski on kaunis Eesti pealinnas näha vähe taanlasi, ehkki linn on kahtlemata külastamist väärt. Ent me märkame kiiresti, et Tallinn on ka midagi muud kui keskaegsed tornid ja vanad kirikud. Hoolimata vaid 400 000 elanikust on Tallinn turismi tõttu omandanud suurlinlikud maneerid: siin leidub kohvikuid, restorane ja ärisid igale maitsele. Noored eestlased, kes kesklinna restoranides ja kohvikutes teenindavad, räägivad soravat inglise keelt. See on loomulikult vajalik, kuna paljud, nagu näiteks taanlased, ei mõista sõnagi eesti keelt, mis sarnaneb kõlalt väga soome keelega. Üldiselt on eestlased valinud ida asemel lääne. Paljud eestlased vihkavad vene vähemust, mis moodustab ligi 30 protsenti elanikkonnast. Palju paremini suhtuvad eestlased oma EL-i uue liikmesriigi tiitlisse. Poliitiliste huvidega eestlane räägib, et austab väga Uffe Ellemann-Jenseni tööd seoses Balti riikide liitumisega EL-iga. Peale EL-iga ühinemist on ka hinnad hakanud tõusma, ent on siiski tunduvalt madalamad kui Taani hinnad. Enamasti maksab Eesti restoranis söömine taanlasele enam kui poole vähem kui Taani restoranis einestamine. Sama võrdlus kehtib ka paljudel teistel elualadel Revalis – nii oli Tallinna nimi 1919. aastani, mil lahkusid Vene okupatsiooniväed. Siis valisid eestlased linna nimeks Tallinna, mis tähendab vabas tõlkes ´Taani linn´. (Kristian Leider Olsen; Nyhedsavisen; 22.09)

Soome ajakirjandus

Kui Saaremaa suveööd jäävad kogemata, võib Eesti suurimale saarele minna ka sügisel. Praamidel ja hotellides on ruumi, põhilised vaatamisväärsused omadel kohtadel ja niisama olemise asemel võib päevi täita erinevate tegevustega. Kui oled huvitatud ajaloost, tasub peatuda Muhu saarel, Saarema vaatamisväärsused on aga tuulikud ja meteoriidikraater. Kuressaare peamine vaatamisväärsus on piiskopilinnus, tänapäevasem vaatamisväärsus aga Kuressaare lähedale rajatav golfiväljak. Saaremaal võib harrastada ka jahipidamist, kalastamist ja ratsutamist. (Heli Nieminen, Turun Sanomat, 26.09)

Paljud Eesti kirjanikud, kultuurirahvas, poliitikud ja uurijad arutlevad Göteborgi raamatumessil Bok&Bibliotek Eesti ajaloo ja tänapäeva üle. Sel aastal on seminaride peateemaks Eesti. Samal ajal Göteborgis toimuval Estival 2007 tutvustatakse eesti muusikat, teatrit ja kunsti, tantsu, luulet ja filme. (Esko Aho, Kaleva, 1.10)

Tallinna linnavalitsus ei pea Viru hotelli laienduse – 17-korruselise hotelli – ehitamist Estonia teatri parki võimalikuks ning kuulutab lähiajal kogu piirkonnas välja ehituskeelu. Viru hotelli laiendus on osaks saanud kriitikat sellest ajast peale kui plaan avalikuks tuli. Linnavalitsus tegi lõpliku negatiivse otsuse arvestades üldisi huve ja mitmete kohalike ja välismaiste asjatundjate selgitusi, mille kohaselt hiiglaslik ehitis ei sobi vanalinna kõrvale. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 3.10)

India ajakirjandus

Kuigi Eesti on ehk üks eksootilisemaid reisisihte India turisti jaoks, leidub seal ometi kõike, mida üks reisiline tahta võib. Artikkel loetleb üles nii Eesti SKT kui ka sajandite vältel Eestit valitsenud rahvaste nimed, kiidab hästi säilinud vanalinna ja pealinna moodsamat külge pilvelõhkujate, pangahoonete ja IT-võimalustega. Lõpuks nendib autor, et nii Eestil kui ka teistel Balti regiooni riikidel on kauge külastaja jaoks vaid üks takistus – viisapoliitika, ning teeb ettepaneku anda tulevikus riiki külastavatele reisilistele pikemaajalised viisad. Vaatamata viisapoliitikale kõlab viimases lauses mõte, et Eesti koos teiste sama regiooni riikidega nagu Soome, Läti, Leedu ja Rootsi on enam kui väärt külastamist. (Preeti Mehra, The Hindu, 05.10)