Nädal välismeedias 27. august - 12. september 2007

AJAKIRJANDUS
USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Skandinaavia

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED

Euroopa Liit

Siseareng

British PM Gordon Brown declined to rule out holding a referendum on the EU's new treaty, hinting he could do so if Britain's EU partners do not meet London's "red line" demands. Broen says there is no need for a referendum, unless the current intergovernmental conference produces a treaty which falls short of the June European Council accord. (Afp, 4.09)

A snap election in Poland should not prevent the EU concluding a treaty next month to reform the bloc's institutions that caused bitter wrangling with Warsaw, EU president Portugal assured. The collapse of Poland's ruling conservative-populist coalition last month has led to expectations of parliamentary elections in late October or early November. (Reuters, 4.09)

Välispoliitika

The EU must be tougher in its dealings with a newly assertive Russia during the final months of Putin's rule, according to EU foreign ministers. Several EU states were dismayed at the bloc's failure to censure Moscow over a Russian missile that fell on Georgian soil, and there is growing disquiet that EU is letting Russia use its energy dominance as a political weapon. The EU could play a decisive role in ensuring Russia wins cherished membership of WTO before Putin leaves office, but in return it should insist Moscow behaves more responsibly, ministers said. (Reuters, 7.09)

EU foreign policy chief Javier Solana said there was still time to seek a compromise between Serbs and Kosovo Albanians and dismissed talk of an independence followed by partition for the small, Serb-dominated northern part of the province. "Partition is not something that has been put on the table by any of the parties. I don't think we have to look into that today," he told reporters. (Reuters, 8.09)

Zimbabwe should be represented at December's EU-Africa summit despite Britain's reservations, according to EU External Relations Commissioner Benita Ferrero-Waldner. "A high-ranking government minister, like the foreign minister could attend the summit and represent Zimbabwe. [---] We should not let our political relationship with Africa fall apart because of Mugabe," she said. (Reuters, 4.09)

The European Commission called human rights violations in Myanmar a scandal and said its military government was a threat to the Southeast Asian region. But the EU executive said isolating Myanmar was not the way to encourage change. (Reuters, 6.09)

Laienemine

Turkish PM Recep Tayyip Erdogan pledged to draft a new, liberal constitution and focus on reforms that would strengthen both the economy and Ankara's bid to join the EU. Relations between Turkey and the EU, Erdogan said, are of great significance in easing tensions that threaten global peace and expanding cooperation in risk areas such as international terrorism, cultural confrontation and energy security. Erdogan said his government would stick to fiscal discipline and press ahead with policies aimed at reducing inflation, attracting more direct foreign investment and speeding up privatisation. Erdogan also pledged "zero" tolerance of torture and other human rights violations. (Afp, 31.08)

The prospect of EU membership could open the way to changes in the Balkans, Serbia's FM Vuk Jeremic said. "Currently, we have strong support from citizens for a European future. If that vision is diluted, I'm afraid that we will miss a historic chance," Jeremic said. He told: "We believe that Slovenia's Presidency should take us back to the Thessaloniki principles in order to make a European prospect for the Balkans more realistic, closer and tangible." (Afp, 27.08)

EC President Jose Manuel Barroso said that the election of Abdullah Gul as Turkey's new president could provide fresh impetus to Ankara's EU membership talks. EP president Hans-Gert Poettering, in comments to the German Tagesspiegel newspaper, said Gul "is a democratically elected president and as such merits our respect". Asked about a possible acceleration on EU adhesion talks he replied that changing the head of state did not change the course of the negotiations. Joost Lagendijk, chairman of the Turkey-EU delegation in the EP, called the election of Gul "very welcome". The best way for Gul to assuage any fears that his election posed a threat to Turkey's secular character would be to enter into dialogue with his critics without delay, so he can be recognised as a president for all the Turks. Rene van der Linden, president of the parliamentary assembly for the Council of Europe (PACE), hailed Gul as a "modern reformer". (Afp, 28.08)

NATO, Julgeolek

NATO Secretary General Jaap de Hoop Scheffer called for closer ties with Russia. In a speech delivered to a strategy conference in Geneva, said the relationship between Russia and the 26-nation Western defence alliance remained vulnerable but that closer ties were worth the effort. "We must not allow short-term, tactical considerations to put at risk a long-term, strategic partnership," he said. "For us, a solid, trustful NATO-Russia relationship remains a long-term investment in European, and indeed global, security. It is up to Russia to clarify whether she holds a different view," he said. (Reuters, 7.09)

NATO Secretary-General Jaap de Hoop Scheffer said he was disappointed some members of the alliance would not send troops to fight Taliban guerrillas in the south of Afghanistan. He said NATO members could show more solidarity and that he would "applaud" France if it ever decided to rejoin the alliance's integrated military structures. "I'm disappointed ... that not all the allies, and some major allies included, do not want to go to the places where the fighting is," he said. (Reuters, 5.09)

NATO operations in Afghanistan are being hampered by a shortage of troops and the alliance is continually pressing member nations to live up to their commitments, according to a senior NATO official. Recent reports say that, in some cases, NATO soldiers have expelled Taliban militants from regions only to see them return once the western forces leave. Canada and Britain, whose troops are fighting the Taliban in the south, complain that other NATO members are not committing enough forces to Afghanistan. (Reuters, 6.09)

Germany believes its troops should remain in Afghanistan until the country can take care of its own security needs, according to an internal government document, obtained by AFP, prepared ahead of a vote in the German parliament in October. The parliament is expected to approve a renewal of the mandate of the 3,000 German soldiers in the violence-wracked country. The report says Germany should increase its efforts in areas which assist the Afghan government's ability "to plan and independently implement the effective work of government in key ministries." (Afp, 4.09)

Serbia’s PM Vojislav Kostunica says his country must reject NATO if the Western allies recognise an independent Kosovo, putting him on a collision course with his pro-Western coalition partners. After accusing NATO of wanting Kosovo as its own state, Kostunica's Democratic Party of Serbia raised the stakes by saying Serbia must consider its options if Kosovo is made independent, including a law that Serbia "cannot be a NATO member". (Reuters, 6.09)

AJAKIRJANDUS

USA, SUURBRITANNIA

USA ja Suurbritannia ajakirjanduses enimvaadeldud teemaks oli taas Iraagis toimuv. Jätkus arutelu Iraagi ja Vietnami võrdlemise sobilikkuse üle, samuti lahati Iraagi sisepoliitilist olukorda. Ajakirjandus käsitles elavalt George W. Bushi üllatusvisiiti Iraaki ja selle tagamaid, Saksamaal kavandatud pommiplahvatuste tagamaid ning Hiina arvutihäkkerite küberrünnakuid Pentagoni ja Briti valitsusasutuste arvutivõrkude suunal.

USA tegevuse suuresti unilateraalne iseloom, sekkumiseks küsitavate põhjuste kasutamine ja möödavaatamine Vietnami rahva inimõigustest kahjustasid USA rahvusvahelist mainet samamoodi kui seda on teinud Iraagi sõda. USA presidendid väitsid, et Vietnami saatuse hooleks jätmine õõnestaks USA usaldusväärsust ja prestiiži. Ometi päästis just kõigi USA jõudude järkjärguline taandamine Vietnamist paljus USA mainet. Vietnamist taganemine muutis president Nixonile lihtsamaks pingelõdvenduspoliitika edendamise N. Liiduga ning lähenemispoliitika arendamise Hiinaga. Samuti eemaldas see peamise vaidlusküsimuse suhetes NATO riikide ja teiste liitlastega. USA välispoliitika ning eriti riigi soov kasutada sõjalist jõudu tegi Vietnami kogemuse tulemusena läbi n-ö puhastuse. Ka Iraagiga seoses on vähetõenäoline, et Washington suudab oma rahvusvahelise maine päästa enne, kui on suurema osa oma vägedest välja viinud (Oxford Analytica/IHT, 29.08) Kui lõhestunud, vihased, mures ja isegi hirmunud me USAs ka poleks seoses sellega, et miks me ikkagi Iraaki läksime ja miks me ikka veel seal oleme, on selge, et lahkumine saab olema raske, aeglane ja ohtlik. Vägede väljaviimine – mida ei tohi segi ajada taganemisega – võib alata kohe ja ilmselt algabki. Kuid kõik USA peamised presidendikandidaadid nõustuvad sellega, et seoses mitme asjaoluga ei lõppe see niipea. Iraagi julgeolek peab toetuma parema väljaõppe, varustuse ja motivatsiooniga sõjaväele ja politseile; riigile on vaja infrastruktuuri ja majanduse taastamist paralleelselt paranenud turvaoludega; ja lõplik eesmärk peaks olema lõdvalt ühendatud föderatsiooni loomine, nagu pakkus välja USA senaator Joe Biden. Tulevikus pole näha kindlat vägede väljaviimise kuupäeva, kuigi kahtlemata – mida varem, seda parem. (Simon Serfaty, The Washington Post, 29.09) Vaieldes Iraagist lahkumise vastu on Bush appi võtnud Vietnami. Argument kõlab veenvalt, kahe USA välispoliitilise katastroofi vahel on kõhedusttekitav sarnasus. Nii Vietnami kui ka Iraagi puhul tegid USA poliitilised ja sõjaväelised juhid suuri pingutusi, üritades väita, et võit on käeulatuses, samas kui tegelikkuses oli see tõelisusest nii kaugel kui üldse võimalik. (Juhtkiri, NYT, 31.08)

Ayad Allawi katsed saada uuesti Iraagi peaministriks on saanud toetust ootamatust allikast: Ba’athi parteist. Ba’athi juhtide toetus on kahe otsaga õnnistus. See võib tuua Allawile toetust sunniitide hulgas, kes Saddami valitsusajast enim kasu lõikasid. Allawi, kes on ise šiiit, pahandas sunniite, toetades USA massilist rünnakut Falluja vastu 2004. aasta sügisel. Kuid Ba’athi toetus võib avaldada vastupidist mõju teistele šiiitidele, eriti Iraagi suurimale parlamendierakonnale - Islamiühendusele, samuti kurdi parteile, kes moodustavad parlamendis suuruselt teise jõu. Šiiite ja kurde rõhus Saddam enim, mistõttu on Ba’athi juhid nende silmis massimõrvarid. Paljud Allawi enda ilmaliku koalitsiooni liikmed näevad Ba’athi kui needust. Ja mis veelgi olulisem, USA poliitikud, kellega Allawi tihti läbi käib, peavad Saddami endise parteiga samal poolel olemist ebameeldivaks. (Bobby Ghosh, TIME Magazine, 30.08) Viis Iraagi poliitilist juhti – šiiidist peaminister Nuri al-Maliki, kurdist president Jalal Talabani, sunniidist asepresident Tariq Hashimi, šiiidist asepresident Adel Abdul Mahdi ja Kurdistani regionaalvalitsuse president Massud Barzani – teatasid, et on saavutanud kokkuleppe debaatifitseerimise osas. Samuti leppisid nad kokku provintsivalimistes, naftatulude jaotamise seaduse osas ja seaduse osas, mis vabastab vangid, kellele pole esitatud süüdistust. Kõiki neid muudatusi oli nõudnud parlamendi suurim sunniitide partei, Iraagi Üksmeelerinne, mis tekitas poliitilise segaduse, kui kutsus 1. augustil valitsusest tagasi oma kuus ministrit. Just esimene leping on neist kõige olulisem. Juba aastaid tagasi jõudsid USA ametnikud järeldusele, et võrdlemisi kaugeleulatuv ba’athistide eemaldamine võimust pärast Saddami kõrvaldamist 2003. aastal oli viga ning piirangud peaks kohaldama ainult Ba’athi partei juhtivliikmetele. Kuid kuni ühise deklaratsioonini olid iraaklased selles küsimustes erineval arvamusel. Peamiseks komistuskiviks oli Saddami režiimi poolt jõhkralt rõhutud šiiitide järeleandmatus. Nüüd tundub see muutuvat. Loomulikult on Iraagi demokraatlikult valitud juhtkonnal veel palju tööd teha seoses selle lepingu jõustamisega. Tugevad jõud, nende hulgas al-Qaida ning terrori toetajad Teheranis ja Damaskuses, tõenäoliselt kahekordistavad oma pingutusi kodusõja õhutamiseks ja igasuguse leppimise välistamiseks. Samas on selge, et viimaste kuude jooksul on Iraagis olukord paranenud. Nüüd, kui on jõutud kokkuleppele, on suurimaks väljakutseks leppe tegelik jõustumine. (Juhtkiri, The Washington Times, 31.08)

Briti välisminister David Miliband kirjutab Türgi ELi vastuvõtmise vajalikkusest, leides, et praegusel terrorismiajastul suudab Euroopa-meelne Türgi vähendada tunduvalt julgeolekuohte. Euroopa kohuseks on edendada Ida ja Lääne ühiskondade vahelisi suhteid, aidata ületada kultuuridevahelisi erinevusi ning püüda keskenduda mitte niivõrd Türgit ülejäänud Euroopast eristavatele tunnustele, kuivõrd neid ühendavatele joontele. Tolerantsus, mõistvus ja pühendumus on võtmesõnad, mille abil on võimalik ühendada erinevaid rahvaid ja religioone. Türgi on pidevalt jätkanud läänestamise teed ning ka vastvalitud president Gül on lubanud teha kõik, et Türgi liitumine ELiga oleks lähitulevikus võimalik. (David Miliband, The Daily Telegraph, 05.09)

PRANTSUSMAA

Prantsuse ajakirjanduses andis kõneainet president Nicolas Sarkozy välispoliitilisi prioriteete koondav kõne diplomaatidele 27. augustil. Taas on päevakorda tõusnud EL-i roll Kosovo kriisi lahendamises.

Kõneldes Prantsusmaa suursaadikute igaaastasel konverentsil, tegi president Sarkozy kiiresti maailmale ringi peale. „Tuumarelvaga varustatud Iraan on mulle vastuvõetamatu“, rõhutas Sarkozy, tehes samas ettepaneku järgmisel ÜRO Peaassambleel võtta arutluse alla Iraanile suuremate sanktsioonide kehtestamine, juhul kui riik ei loobu uraani rikastamisest. „Iraanile rangemate tingimuste kehtestamine on ainus, mis võimaldab meil vältida katastroofilist alternatiivi: Iraani tuumapommi või rünnakut Iraani vastu.“ Prantsusmaa presidendi jaoks on kriis Iraani tuumaprogrammi ümber kahtluseta rahvusvahelisel areenil suurimat kaalu omav küsimus. Rääkides aga Iraagi tragöödiast kinnitas president, et Prantsusmaa on endiselt selle sõja vastane. Iraagis ei või olla muud lahendust kui poliitiline, mis viitab vajadusele paika panna kindel kava võõrvägede väljatoomiseks. Mõningates väljaütlemistes jäid kajama eelkäija Jacques Chiraci sõnad. Näiteks kui Sarkozy rääkis vajadusest ära hoida Lääne- ja islamimaailma vastasseis, mille üheks lahenduseks oleks võimaldada moslemiriikidele tuumaenergia kättesaadavus Prantsusmaa abiga. Samas rääkides Venemaast minetas Sarkozy chiraciliku kursi: „Naasmaks rahvusvahelisele areenile kasutab Venemaa oma trumpe teatava brutaalsusega.“ (Natalie Nougayrède, Le Monde, 28.08) Nicolas Sarkozy jaoks tähendab „läbimurre“ diplomaatias uut tooni, uut lähenemist, uut dünaamikat. Eelkõige iseloomustab seda Prantsusmaa asetamine maailmapoliitika südamesse. Resultaatidele orienteeritus ja kindel soov olla esindatud kõigil rinnetel peegeldab praeguse presidendi käitumist. Olgu see G8 laiendamine, Euroopa kaitsepoliitika käivitamine, uus lähenemine Türgi küsimusele, Afganistan, Kosovo, Iraan, Iraak... Kõigis neis põhimõttelistes teemades peab meie diplomaatia etendama liikumapanevat mootorit. Oma olemuselt polegi see nii revolutsiooniline. Uudne on see, et Prantsusmaa ei positsioneeri ennast enam USA välispoliitikat vastustama. EL ei peaks olema vastukaal USA mõjuvõimule maailmas. Euroopa kaitsepoliitika ülesehitamine peab toimuma harmoonilises koostöös NATO-ga. USA huvides oleks, et Euroopa organiseerib ja koordineerib iseseisvalt oma kaitsepoliitikat. EL on siiski põhiprioriteet. Ilma tugeva ja aktiivse ELita ei saa Prantsusmaa maksimaalselt efektiivselt panustada tänase maailma kitsaskohtade lahendamisse. Vajalik tasakaal maailmas saab toimuda läbi Euroopa mõjuvõimu kehtestamise. (Pierre Rousselin, Le Figaro, 28.08) Esinedes traditsioonilises pöördumises Prantsusmaa diplomaatidele, kihutas Nicolas Sarkozy üle globaalse horisondi. Ainsateks fundamentaalseteks muutusteks välispoliitilises kursis jäid kõlama mõningane avanemine Türgi EL-iga liitumise teemal ja karmim retoorika Teherani suunal. Euroopast rääkides rõhutas president: „Euroopa on meie välispoliitika absoluutne prioriteet“, ning tegi ettepaneku moodustada „tarkade komitee“, mis oma töös annaks vastuse põhimõttelisele küsimusele: Milline peaks olema Euroopa aastatel 2020-2030 ja milliste eesmärkidega? Pidades siin ilmselgelt silmas ELi tulevikupiiride selgemat väljajoonistumist ning küsimärki Türgi liitumise kohal. (François Sergent, Libération, 28.08) Nicolas Sarkozy on realist. Vastupidiselt valimiskampaanias rõhutatule, ei ole president enam vastu läbirääkimiste jätkumisele Ankara ja ELi vahel. Ühelt poolt on Prantsusmaa kohustatud andma rohelise tule läbirääkimistele, seda just 2005. aasta oktoobri konsensusliku otsuse valguses, mis avas läbirääkimised Türgiga just liitumist silmas pidades. Teisalt oleks prantsuse veto praegu saabunud halval momendil - ajal, mil Türgi näib olevat lahendamas poliitilist kriisi demokraatike vahenditega. „Tarkade komitee“ ettepanekuga lootis Sarkozy võita aega, veenmaks Euroopa partnereid, et privilegeeritud assotsiatsioon Türgiga on siiski kõige mõistlikum. (Éditorial, Le Monde, 29.08)

Prantsusmaa ja UK välisministrid avaldasid Le Monde’s artikli, kutsumaks rahvusvahelist üldsust ja konflikti osapooli üles lahendusele Kosovos:
Loodame siiralt, et Kosovo, Serbia ja rahvusvahelise kolmiku esindajad jõuavad kokkuleppele regiooni tuleviku osas. Kui seda ei juhtu, siis M. Ahtisaari tehtud ettepanekud jäävad meie silmis parimateks, mis võimaldavad edasiminekut. Üks on kindel - praegune status quo pole lahendus. Piirkonna stabiilsus, lepitus etniliste gruppide vahel ja majanduslik areng sõltuvad selgest ja lõplikust otsusest Kosovo staatuse üle. Kosovost saab Euroopa välis- ja julgeolekupoliitika peamine proovikivi. Me ei tohi sellest vastutusest kõrvale hiilida. Serbia mängib regiooni tulevikus olulist rolli. Seega oleks raske ette kujutada Serbia pääsemist ELi ilma, et Kosovo staatus oleks saanud lahenduse. Kosovo ei peaks olema karistus Serbiale, vaid lahendus kogu Kosovo elanikkonnale ja kogu regioonile, mis saab lõpuks pöörata pilgu tulevikku. EL peab jätkuvalt etendama olulist ja otsustavat rolli Balkanil. ELi välispoliitika sündis Balkanil, ta ei tohi seal hävida. (Bernard Kouchner, David Miliband, Le Monde, 07.09)

SKANDINAAVIA

Skandinaavia ajakirjanduses kujunes välispoliitiliseks peateemaks Iraagiga seonduv. Palju peatuti terrorismi puudutavatel küsimustel ning Venemaal. Mõnevõrra vähem ilmus artikleid Lähis-Ida problemaatikast, Darfuri pingetest, Kosovo küsimusest ning Euroopa Liidust. Üksikutel juhtudel puudutati Pakistani, Hiina, kliima ja energia teemasid. Kolme riigi meedias joonistusid nädala lõikes selgelt välja temaatilised eripärad. Nii ilmus Rootsi ajalehtedes mitmeid ülevaateid, analüüse ja juhtkirju seoses kaitseminister Mikael Odenbergi tagasiastumisega, mis tõstatas mitmeid küsimusi Rootsi kaitsepoliitika kohta laiemalt. Kuna Taanis peeti kinni kaheksa terrorismis süüdistatavat isikut, siis peatuti kohalikus meedias terrorismi küsimustel. Erinevalt oma Skandinaavia naabritest, kirjutas Norras press mitmeid artikleid intsidendist, mil Norra ja Briti hävitajad eskortisid Vene kaugpommitajaid.

Rootsi oli vastu Iraagi okupeerimisele, kuid praegu võtab just Rootsi vastu suure osa Iraagist saabuvatest põgenikest. See annab maad nii uhkustundeks kui ka muretsemiseks. Migratsiooniminister Tobias Billström rõhutas pressikonverentsil, et varjupaigataotlustega tegelemisel ei tegutseta automaatselt. Pole teada, kuidas mõjusid Billströmi seisukohad Iraagis, kuid Rootsi kodusele publikule olevat need üpris pateetilisena tundunud. Billströmil on siiski õigus olla ühelt poolt pahane oma ELi kolleegide peale ning teisalt mures sellepärast, kuidas lühemas perspektiivis majutada kõiki neid, kes Iraagist Rootsi tulevad. Kui inimestesse, kes nüüd Rootsi rändavad, suhtutakse solidaarsustundega, siis annavad nad mõne aasta pärast ehk Rootsi arengusse olulise panuse. Rootsi on pärast II maailmasõda võtnud vastu sisserändajaid erinevaist maailma paigust ning ikka on tulijad oma tööga Rootsi majandust, kultuuri, avalikkust edasi viinud. (Dagens huvudledare, Dagens Nyheter, 4.09) Rootsi kaitseminister Carl Bildt leiab, et ameeriklaste soov stabiliseerida Iraaki ning samaaegselt destabiliseerida Iraani, on kättesaamatu. Kuna pool Euroopasse tulevatest Iraagi põgenikest suunduvad Rootsi, siis asub Iraak Rootsile lähedal. Iraagi probleemi ees ei saa silmi sulgeda ning ÜRO ja EL peavad Iraagis suurt rolli mängima, leiab Bildt. (Carl Bildt; Dagens Nyheter, 04.09) Brittide tagasitõmbumise tõttu Basrast kogus hoogu vastuolu Washingtoni ja Londoni vahel. Lahkumine Basrast ööpimeduse varjus oli suure sümboolse tähendusega. “Iraagi julgeolekujõud tahavad üle võtta kogu vastutuse kohaliku julgeoleku eest ning see on samm edasi,” teatas Suurbritannia kaitseministeerium. USA arvab, et brittide lahkumine võib tekitada vaakumi ning seada ohtu varustustee Kuveidi ja Bagdadi vahel. (Heidi Plougsgaard, Jyllands-Posten, 4.09) Paljuski oli tegemist vana looga sellest, kuidas sõjavägi saabub vabastajana ning lahkub okupandina. “Me ei vaja kellegi abi, laske meil uuel ajastul elada. Me oleme iraaklased ning see on meie, mitte briti või ameerika maa,” ütles kohalik ajakirjanik Mahmoud Al-Bachari. (Gunnar Willum, Berlingske Tidene, 04.09) Suurbritannia peaminister Gordon Browni sõnum on selge – sõda Iraagis oli Tony Blairi loodud probleem. Nüüd kui Blair on eemal, on Brownil aeg keskenduda Suurbritannia-sisestele asjadele. Just praegu soovib Briti valitsus unustada, et nad kunagi Iraagi sõtta meelitati, mis on nii Tony Blairile kui ka George Bushile kalliks maksma läinud. (Lone Theils, Berlingske Tidene, 04.09) Senati demokraatide liider Harry Reid ütles, et mitmed tema vabariiklastest sõbrad on uskunud, et septembris tuleb Iraagi poliitikasse muutus. Reidi arvates tuleb teha otsus, sest nii nagu seni edasi minna enam ei saa. (Klaus Justsen, Jyllands-Posten, 06.09) Olemuslik ja silmnähtavalt valulik probleem Iraagi puhul on siiski see, et kohalike poliitikute seas pole ühist nägemust riigi tulevikust ning on raske toetada protsessi, mida ei ole olemas. (Per Ahlin, Dagens Nyheter, 07.09)

Taanis kinni võetud kaheksa inimese taust on seotud nelja islamistliku riigiga – Somaalia, Türgi, Pakistani ja Afganistaaniga. Tänu sellele langeb fookus taas moslemite rahvusvahelistele kontaktidele. Tihtipeale ei leia teise või kolmanda põlve sisserändaja oma identiteeti ning siis pakuvad võimalusi radikaalsed moslemid. Ei pakuta võimalusena mitte päritolumaad või uut kodumaad, vaid rahvusvahelist ja idealistlikku identiteeti – midagi uut. Sotsiaalne võrgustik saab määravaks. (Roger Älmeberg; Svenska Dagbladet; 05.09) Seoses kinnipeetud isikutega tõstatus küsimus sellest, milliseid märke on toimunust võimalik välja lugeda. Igatahes tuleb olla valmis selleks, et säärased kinnipidamised muutuvad tulevikus igapäevase elu üheks osaks. (Juhtkiri, Berlingske Tidene, 05.09) Totaalkaitse turvalisuse eksperdid Roland Heickerö ja Dan Larsson kirjutavad, et tulevikus on islamistlikud terroristid relvastatud pommide ja püsside asemel internetiga. “Me seisame uue ja kasvava terroriohu ees - “Electronic Jihad”, elektrooniline püha sõda. /…/ Rootsi vajab selle uue ohupildi vastu rahvuslikku terrorismivastast poliitikat, mis ei piira ennast terrorismi traditsiooniliste vormidega.” (Roland Heickerö, Dan Larsson, Dagens Nyheter, 05.09)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Estonian FM Urmas Paet said the EU should look to better use its political and economic power, notably in supporting Moscow's efforts to win WTO entry by the end of the year, as part of a firmly pragmatic relationship with Russia. "If you look at developments in Russia, then there is much less idealism among 27 EU countries." (Reuters, 7.09)

High schools catering to Estonia’s Russian-speakers — about one-third of the 1.3 million residents — are required this year to teach at least one subject in Estonian. It is the first step of the government's plan to boost Estonian-language instruction among the country's Russian-speaking minority, most of whom moved here during five decades of Soviet occupation. Education officials claim the program will help integrate the Russian minority. But it has unnerved ethnic Russians, who are increasingly wary of what they consider a campaign to rob them of their cultural identity. (AP, 3.09)

USA ajakirjandus

Eesti volinik Euroopa Komisjonis Siim Kallas tuli välja ettepanekuga luua lobitööga tegelevate firmade ja valitsusväliste organisatsioonide register, mis võimaldaks teostada senisest karmimat järelevalvet ELi institutsioonides. Ühest küljest on Kallase otsus pälvinud heakskiitu, kuna plaanitav register on vajalik ELi läbipaistvuse tarbeks. Samas suhtuvad paljud Brüsseli ametnikud ideesse skeptiliselt, tõstes esile lobitöö vajalikkust ja erinevate huvigruppide sõnaõigust. (Kyle Wingfield, The Wall Street Journal, 05.09)

Hiinast lähtuvad massilised kooskõlastatud küberrünnakud on viimastel kuudel tabanud nii Londonit, Washingtoni kui ka Berliini ega kahjusta mitte ainult kolme suurriigi rahvuslikku julgeolekut, vaid ka Hiina ja Lääne vahelisi juba niigi pingelisi suhteid. Pentagon süüdistab rünnakutes Hiina võimsat Rahvaarmeed, kuid otseseid karistusi rünnakutele tõenäoliselt ei järgne. Aasta alguses langes Venemaalt pärinevate küberrünnakute alla NATO liikmesriik Eesti, kuid rünnakutele ei järgnenud mingeid sanktsioone, Venemaa kasutas olukorda vaid oma huvides ära. (Chris Dalby, The Guardian, 06.09)

Eesti vastu kevadel sooritatud rünnakud näitavad selgelt küberründe riske. Nagu Hiina praegu, nii eitas ka Venemaa oma osalust professionaalses Eesti-vastases küberrünnakus, mille eesmärgiks pidi olema lõpetada ohvriks seatud riigi funktsioneerimine. (Juhtkiri, The Independent, 06.09)

Prantsusmaa ajakirjandus

Tallinnas 28. augustil toimunud Vene kaasmaalaste Balti regiooni konverentsile tulid kokku umbes 60 Vene kaasmaalasi ühendavate organisatsioonide esindajat Eestist, Lätist ja Leedust. Kohal olid ka Venemaa Tallinna saatkonna ning Venemaa välisministeeriumi esindajad. Päevakorras oli kolm põhiküsimust: Vene kaasmaalaste ülemaailmse kongressi resolutsiooni vastuvõtmine, vene keele küsimus Balti riikides ja kaasmaalaste Venemaale asumise programmile kaasa aitamine. Kuid lõpuks domineeris arutelu vene keele säilitamise teema. Alates 1. septembrist käivitus Eesti vene koolides koolireform. Tulevikus peab nendes õppeasutustes õppetöö toimuma 60% ulatuses eesti keeles. Naaber Läti viis sama reformi läbi mõne aasta eest. Elavalt arutleti venekeelsete koolide sulgemise probleemi üle. Ühenduste esindajad otsustasid pöörduda Euroopa Parlamendi ja EL-i liikmesriikide rahvusparlamentide poole palvega, et nad mõjutaksid Balti riike rohkem ja aktiivsemalt tegelema vähemuste probleemiga. (Céline Bayou, Regard sur l’Est, 30.08)

Mitte suurtükituli, vaid rünnak hiireklikiga. Kõik algas 28. aprillil Eesti Välisministeeriumis, kui töötajad avastasid, et ministeeriumi veebileht on ummistunud. Kümned tuhanded üheaegsed ühendused ummistasid Välisministeeriumi kodulehe nii, et keegi ei pääsenud enam sellele ligi. Peagi järgnes sama stsenaarium parlamendi, valitsuse ja peaministri veebilehtedega. Järgmiseks oli kord Politseiameti, ajalehtede ja pankade internetiversioonide käes. Eesti eksperdid mõistsid kiiresti, et riigi arvutivõrk oli väljastpoolt tuleneva massiivse rünnaku ohver. Ennegi olid häkkerid korraldanud rünnakuid eraettevõtete või valitsusasutuste vastu, kuid esmakordselt ajaloos ründas üks riik teist riiki interneti teel. Kes oli siis see vaenlane? Eesti valitsus kinnitas, et selleks oli Venemaa. EL ja NATO informaatikaeksperdid uurisid juhtumit. Järeldustena leiti, et tegemist oli tõesti organiseeritud rünnakuga, kus kasutati ebaseaduslikke vahendeid. Ometi järeldati tagasihoidlikult, et pole piisavalt tõendeid, tõestamaks Venemaa valitsuse süüd. Eksperdid avastasid enam kui kümme tuhat arvutizombit enam kui 50 riigist, Hiinast USA-ni, kes osalesid Eesti vastases rünnakus. Aga küberrünnak leidis aset ajal, mil Eesti-Vene suhted olid niivõrd halvad, et enamik eksperte ei kahelnud Venemaa osalisuses. Lühidalt - Eesti ja Venemaa ajaloonägemused Teisest maailmasõjast ei ühtinud. 1944. aastal tomunud Tallinna nn “vabastamise” mälestuseks Punaarmee poolt püstitati kesklinna nõukogude soldati pronkskuju. Kümned tuhandeid eestlased saadeti Siberisse ning väike õnnetu riik pidi vastu võtma kümneid tuhandeid venelasi. 1991. aastal sai Eesti taas vabaks ning Stalin ja Hitler... kõik tundus kaugena. Kuid Venemaa loomulikult ei aktsepteerinud Eesti iseseisvust. Seda enam, et rohkem kui kolmandik Eesti rahvastikust olid venelased. Eestlased omalt poolt, õnnelikud oma taaskehtestatud vabaduse üle, kindlustasid riigi kuulumise ELi ja NATOsse, söandasid nüüd rääkida, et 1944. aasta “Eesti vabastamine” oli eestlaste jaoks katastroof, orjus... Nii sündiski idee viia pronkssõdur kesklinnast ära kuhugi vähemnähtavasse kohta, äärelinna kalmistule. F-Secure eksperdi Mikko Hyppöneni sõnul võis küberrünnak olla hoiatus, tekitamaks eeslastes hirmu. Oleksid nad otsustanud korraldada tõelise rünnaku, oleksid tagajärjed võinud olla võrreldavad katastroof-filmiga. Täna on Eestis kõik taas normaalne, valitsus sai ehmatuse osaliseks ja pangad kaotasid miljoneid, aga kahjud polnud siiski väga tõsised. (Emmanuel Deslouis, Science&Vie Junior, August 2007)

Norra ajakirjandus

Alates Eesti parlamendivalimistest, mida peetakse õnnestunuks, kaaluvad hetkel mitmed riigid võimalust samamoodi toimida. Elektroonilised valimised on tulevik. Keskpartei liider Åslaug Haga möönis aga, et liigutakse edasi liiga aeglaselt. Valitsus soovib noorsugu interneti-valimiste abil valimiskastide juurde meelitada, tõenäoliselt 2011. aastaks. See on hea mõte, kuna noorte langenud valimisaktiivsus on üks suuremaid demokraatia väljakutseid, mis Norra ees seisab. (Liv Skothei, Aftenposten, 03.09)

Taani ajakirjandus

Valitsus otsustab sügise jooksul, kas Taani saab internetiohtude seirekeskuse. Riiklik jälitusteenistus kannab hoolt suurtest ohtudest teavitamise eest. Sellistest ohtudest, mis ründavad avalike IT-süsteeme. „Keskus hakkab jälgima, hoiatama ja tegutsema rünnaku eel, ajal ning pärast seda,” selgitas Thomas Kristmar IT- ja telekommunikatsiooniameti IT-turvalisusametist. Ta lisas, et üks põhjuseid, miks Eesti IT-süsteemide vastu korraldatud võimsast rünnakust mõned ajad tagasi edukalt välja tuli, oli koordineeriva keskuse olemasolu. IT- ja telekommunikatsiooniameti ettepanek valitsusele osundab vajadusele kõigepealt välja selgitada keskuse roll. Soovitakse täpsustada keskuse suhet teiste sama valdkonna osapooltega. Seejärel saab keskuse rajada. (Mads Bang; Computerworld; 05.09)

Majandus

USA ajakirjandus

Esmapilgul tundub Tallinn kui nukumaja, mis tahab enesesse sulguda kõige kurja eest väljas, justkui keskaegne martsipanikuju, millele rahuloluks piisab iseenda ilust. Linna on valitsenud paljud välismaised isandad: taanlased osalesid selle asutamises, hiilgeajad möödusid Saksa Ordu valitsemise ajal, oma jälje jätsid ka Rootsi ja Venemaa. Linna on okupeerinud natsid ja Nõukogude Liit. Kuid oma tõelise kutsumuseni jõuti alles pärast iseseisvuse saavutamist 1991. Tallinnast on saanud värav Lääne ja Ida vahel, mis ühendab endas UNESCO maailmapärandi ja tehnoloogilised uuendused. Vähesed riigid on internetist niivõrd vaimustatud kui Eesti. Internetiühendus on kõigis koolides, üle 90% pangatehingutest tehakse internetis ja mobiiltelefone on rohkem kui elanikke. Aeganõudvad külastused riigiasutustesse on suuresti minevikku jäänud. Eestlased võivad isegi sünnitunnistused interneti kaudu saada ning taotleda samal viisil valitsuselt vanematoetust. (Erich Follath, Spiegel Online, 29.08)

Läänemere regiooni riigid – Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi ja Taani – ootavad India firmade investeeringuid infotehnoloogia, telekommunikatsiooni ja muudesse sektoritesse. Mõned India firmad nagu Indormama, Wipro jt on juba alustanud raha paigutamist sellesse regiooni. India on pidevalt muutuvate majandusolude tõttu juba teostanud mitmeid välisinvesteeringuid ning on huvitatud Läänemeremaade investeerimissõbralikust ja kogemusterohkest partnerlusest. Kõigest 27 miljoni elanikuga Läänemere regioon peibutab olemasolevate suurfirmadega nagu Nokia, Ericsson, Kone, Skype, Ikea ja Scania. Eesti, Soome ja Rootsi investeerimisagentuurid soovivad reklaamida regiooni kui väravat ülejäänud Euroopasse. (Gaurie Mishra, The Economic Times, 10.09)

Eesti on internetiühenduse poolest muutunud Ida-Euroopa kõige internetiseeritumaks riigiks. Pealinna Tallinna on välismeedias tituleeritud juba nii “Baltimaade Hong Kongiks”, “üheks seitsmest maailma kõige intelligentsemast linnast”, “Uue Euroopa buumilinnaks” kui ka “Põhjala Tiigriks”. Külastaja satub Tallinna vanalinnas otse keskaega ja märkab linna läbi sajandite valitsenud erinevate võõrvõimude jälgi. Samas ei jää märkamatuks infoajastu edusammud – internetikohvikud, mobiilse parkimise võimalus jne. Tallinn on väravaks Ida ja Lääne vahel, ühendades endas samaaegselt ajaloo ja kõrgtehnoloogia. Ükski teine pealinn ei suuda Tallinnaga interneti alal sammu pidada: kõik pealinna koolid on ühendatud internetti, enam kui 90% pangatehinguid sooritatakse online´is ning mobiiltelefone on rohkem kui elanikke. Rääkimata mobiilsest parkimisest, mobiilsest sõidupiletisüsteemist, online-parlamendivalimistest ning tasuta internetiühendusest avalikes kohtades. Vaatamata edule ei ole Eesti haavamatu, mida tõendavad kevadel kogetud küberrünnakud. Kübersõda on kõrgtehnoloogia arengu uus hind. (Erich Follath, BusinessWeek, 05.09)

Taani ajakirjandus

Eesti majanduskasv on aeglustumas paralleelselt rekordiliselt madala töötuse ja palgatõususurvega, ent tulevikuväljavaade on helge. See tuleneb rahva suurtest vaimsetest ressurssidest. Ent mis puudutab juhtimiskogemust, siis siin on õppida palju. 1997 algatas president Lennart Meri projekti nimega Tiigrihüpe. Ta mõistis, et 1,5 miljoni elaniku, negatiivse iibe ja piiratud loodusvaradega maa peab panustama oma kodanike ajudesse. Üheks tulemuseks täna on tasuta traadita Interneti kättesaadavus kõigile. 10 aastat hiljem on tarkvaraprogrammeerimine ja -arendamine üks riigi suurimaid majandusharusid, millest saavad osa rahvusvahelised ettevõtted. „Eesti tulevik on kahtlemata inimeste teadmistes – nende ajudes. Minu kogemus on, et eestlased on vaimselt tugevad, hea haridusega ja suured individualistid, aga neil ei ole meeskonnatöö traditsiooni ning puudub juhtimiskogemus. Viimase kümne aasta jooksul on toimunud palju ning andekate töötajate hulk suureneb, aga eelmainitud tõsiasjaga tuleb Taani ettevõtetel, kes soovivad Eestis kanda kinnitada, kindlasti arvestada,” lausub Jens Christiansen, ettevõtte Christiansen Consulting omanik. Eesti majanduskasv on viimastel aastatel olnud 11%. Eesti saatkonna lauaülem Sten Schwede sõnab, et majanduskasv hakkab vaikselt aeglustuma: „Hollandi ja Taani kõrval on Eesti töötuse protsent üks Euroopa madalamaid ja palgad tõusevad, seda nii majanduskasvu kui ka pudelikaelaefekti tulemusena, eriti IT ja ehituse alal. Kasv ei jätku samal moel nagu seni ja me ootame lähima paari aasta jooksul „pehmet maandumist” 7% piirimaile.” Sidemed Taaniga on tihedad just ehituse alal, kuid lisaks sellele on oodata kasvu laevaehituses, kus Eestil toetub ajaloolistele traditsioonidele. Siiski on IT ja elektroonika need, mis uut Eestit hästi iseloomustavad. „Me oleme saavutanud positiivsed tulemused tänu sellele, et lastele tagati juurdepääs arvutitele. See põlvkond on nüüd suureks saanud ning loonud hulgaliselt väikeettevõtteid. Suur osa Bang&Olufseni tarkvarast toodetakse just siin,” nendib Sten Schwede. (Glen Mikkelsen, Børsen, 29.08)

Varia

Uudisteagentuurid

Tech-savvy Baltic state Estonia is to open an embassy in the Internet fantasy world Second Life, joining the likes of Sweden and the Maldives. "The virtual embassy will not offer services like visa granting via the Internet," said Marten Kokk, deputy chancellor at the ministry. "But we will include the links to the sites of the FM where all relevant info for visa applicants and other consular services will be located, as well as a vast list of info about political, economic and cultural life." The virtual embassy will be launched on November 11, marking the anniversary of the foreign ministry's establishment in 1918. (Afp, 31.08)

USA ajakirjandus

Osaka elanikud kaebavad kergejõustiku MMi kõrgete piletihindade üle ja seetõttu on staadionil võistluste jälgijate read sageli hõredad. Millest jäid kohalikud ilma teisipäeval? Nad ei näinud, kuidas Gerd Kanter lõpetas Virgilijus Alekna 37 võistlust kestnud võitudeseeria meeste kettaheites. Aastaid üritas Kanter ületada oma Balti nemesist ning saavutas selle lõpuks 68,94-meetrise heitega. Kanter ütles: „Ta võitis mind rohkem kui 30 korda järjest, seega ma tõesti tahtsin temast jagu saada. On hea tunne võita läbi aegade parimat kettaheitjat.” Neljakordse olümpiavõitja Al Oerteri austajad ei nõustuks sellise tituleerimisega. Kuid Alekna on kahtlemata 2000ndatel aastatel kettaheidet valitsenud, võites viimasel kahel MMil ja 2004. aasta olümpiamängudel. Kanter tundnuks end paremini, kui ta suutnuks võita tippvormis Aleknat. Alekna võitles põlvevaluga ja ei suutnud jõuda medalikohale, lõpetades neljandana tulemusega, mis tema eelmise MMi võidutulemusest Helsingis jäi maha ligi viie meetriga. Hõbemedali võitnud sakslane Robert Harting arvas: „Mitte et ma sooviks Gerdilt midagi ära võtta, aga kõik nägid, et see polnud õige Alekna. Kuid võib-olla suutnuks Gerd võita ka heas vormis Aleknat…” (Christopher Clarey, IHT, 28.08)

Õhku täitis muusika. Tallinna kauni luteri katedraali – Toomkiriku - vastas asuva konservatooriumi lahtisest aknast kostis kõrge tenorihääl, mis laulis midagi barokset, just nagu Toompea 18. sajandist pärit arhitektuur. Siin, linna kõrgeimas osas elasid kunagi aristokraadid. Võib-olla pole üllatav, et Laulva Revolutsiooni abil iseseisvuse saavutanud riigi pealinn on täidetud lauluga, kuid muusikat on Tallinnas kõikjal. Pea iga laternaposti küljest leiab kirikutes toimuvate kontsertide reklaame – Tallinn on tornide linn. Kuid muusikaelu ei toimu vaid kirikutes, silmapaistvad üritused laiavad aset ka näiteks 15. sajandil ehitatud raekojas ja 16. sajandil valminud Mustpeade Majas. Tallinna teeb niivõrd huvitavaks viis, kuidas on teiste kultuuride elemente omaks võetud. Tunda on skandinaavia ja veelgi enam saksa mõjusid. Seda näiteks ka hotellis Schlössle. Hoolimata kõigist rahvusvahelistest lippudest fassaadil on selles siiski midagi sügavalt eestilikku. Mitte ainult hommikusöögiks söödud soolaste sprottide ega Stenhusi restoranis pakutud kasemahlaga tehtud lihaleeme tõttu, vaid ebatavalise vaikuse pärast kesklinna hotellis, mis on võimalik tänu võimsatele kiviseintele. Kui eestlased austavad midagi veel enam kui laulmist, siis on selleks vaikus. (Claire Wrathall, FT, 01.09)

Šoti väljaanne Paisley Daily Express kirjutab oma uudisteveerul Celia Lawsonist, kes on korraga nii Renfrewshire´i linnapea kui ka Eesti aukonsuli Šotimaal, Iain Lawsoni abikaasa. Tänu hr Lawsoni tihedatele ärikontaktidele Eestiga nimetati ta mõne aasta eest aukonsuliks ning sestsaadik tegutseb Lawsonite maja Paisley´s konsulaadina. Iseseisvuse taastamise järel on Eesti kujunenud kaasaegseks Lääne-stiilis majandusruumiks, kus šotlased omavad juba elektroonikatehast, mitmeid baare ja hiina restorani. Paisley´s on umbes tosin eestlast, kuid Kirde-Šotimaal elab neid palju enam. (Paisley Daily Express, 10.09)