Nädal välismeedias 30. juuli - 12. august 2007

AJAKIRJANDUS

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Kultuur, Varia

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED

Euroopa Liit

Siseareng

EU's planned new reform treaty is in danger of being toppled next year by Ireland. Europe minister Dick Roche, who had the job of turning round the Nice referendum six years ago, conceded that another negative vote in 2008 was a real possibility. "Anyone that thinks this referendum will be a walkover will be deluding themselves. It will have to be a very strong mobilisation of the 'Yes' vote - more Nice II and not Nice I where people were taken for granted," Roche said. (Reuters, 30.07)

Majandus

Nine member states have written to the EC to express their opposition to a split between gas and electricity production, commercialization and transport networks. "The separation of ownership between network managers and energy suppliers supported by the EC has not proven itself," a letter signed by France, Germany, Austria, Bulgaria, Cyprus, Greece, Latvia, Luxembourg and Slovakia maintained. EC, backed by other member states such as Britain, Spain and Sweden, seeks to "unbundle" energy production and supply in an attempt to increase competition. But EU heavyweights France and Germany are concerned that their major energy groups would be seriously weakened by such a move. (Afp, 31.07)

EU's top regulator began antitrust proceedings against German energy group E.ON and French gas company Gaz de France over suspected collusion to protect their domestic markets. The EU's action is part of an ongoing campaign to clean up commercial practices in the European gas and electricity markets. The proceedings by the EC "focus on a possible agreement or concerted practice between E.ON and Gaz de France to keep out of each other's home market, even after the liberalisation of the European gas markets," the Commission said in a statement. The move follows similar antitrust action launched by the EC last week against Electricité de France and Suez's Belgian unit Electrabel over suspicions they may have abused their market power in France and Belgium. (Afp, 30.07)

European Central Bank president Jean-Claude Trichet hinted strongly that the bank's key interest rates would be raised in September. The ECB's top officials left the important refinancing rate unchanged at 4.0%for the second consecutive month in a meeting, but Trichet told journalists the bank was exercising "strong vigilance" in the face of inflationary risks. The widely expected decision to leave the rate unchanged this month had little immediate impact on currency markets. Analysts agreed that the bank will raise the refinancing rate to 4.25% in September. (Afp, 03.08)

Exports of fresh meat, live animals and milk products will be banned from all of mainland Britain following its recent outbreak of foot-and-mouth disease, EC said. A spokesman said the EC, the executive arm of the EU, would formalise the decision - which was agreed with Britain. EU veterinary experts may review the measure when they meet, he said. (Reuters, 06.08)

Välis- ja julgeolekupoliitika

EC chief Jose Manuel Barroso voiced support for British PM Gordon Brown's call for urgent action to reduce poverty. "I fully share the UK prime minister's view on the key priority to be given to the Millennium Development Goals (MDGs)" said Barroso in a statement. "There has been some progress and success is still possible in most parts of the world. But much remains to be done." The MDGs aim to reduce global poverty by 2015 and seek progress in the areas of primary education, gender equality, child mortality, maternal health, environmental sustainability and the fight against major diseases such as HIV/AIDS. (Afp, 31.07)

Peace in Darfur has moved significantly closer after rebel groups forged an agreement for peace talks with the Sudanese government, the EU's foreign policy chief said. Welcoming the result of the talks in Arusha, Tanzania, which ended Monday, Javier Solana called them very encouraging. At the talks, eight Darfur rebel groups agreed a common platform for peace negotiations with the Sudanese government that they said could start within three months. The EU will continue its "strong support for the peace process in Darfur and urges all parties, the rebel movements and the government of Sudan, to live up to their commitments. (Afp, 07.08)

The missile weighing about a ton landed - but did not explode - in a farmer's field about 65 km (40 miles) west of Tbilisi, sparking a slanging match between Georgia and Russia and re-igniting old tensions. As Russia continued to deny any involvement in the incident, the US and the EU both appealed for the two sides to cool rhetoric and show restraint. A spokeswoman for the EC in Brussels said the full facts of the missile incident were not yet known. (Reuters, 08.08)

A Russian, an American and an EU envoy were due in Belgrade to begin a last-ditch search for compromise on Serbia's breakaway province of Kosovo and its Albanian majority's demand for independence. The prospects of the troika succeeding where U.N. diplomacy failed look slim. Russian President Vladimir Putin is dug in on one side, U.S. President George W. Bush has come down clearly on the other and the 27-member EU is straddling the in-between. (Reuters, 10.08)

Pacific members of a 74 member group of mainly former European colonies said they would call off negotiations for Economic Partnership Agreements (EPAs) with the EU if Brussels tried to link the deals with aid to the region. EU rejected claims that aid worth 95 million euros over five years would be cut back if the EPAs were not completed by a year-end deadline. "The total amount of financial support notified will not be reduced in any way as a result of the outcome of the EPA process," the commission said. (Afp, 03.08)

Spain's FM proposed a Mediterranean Union first suggested by French President Nicolas Sarkozy should develop fully fledged institutions along the lines of the EU. "The moment has arrived... to build a real geopolitical space through the establishment of a Mediterranean Union," Miguel Angel Moratinos wrote in an article in El Pais newspaper. A union comprising EU states and Mediterranean countries should have a council of heads of state and government that would set strategic policy guidelines, ministerial councils, a secretariat, a reinforced parliamentary assembly and even its own bank, he said. The organisation would help the region tackle challenges ranging from environmental issues to immigration. (Reuters, 02.08)

Laienemine

Serbia would not join EU if EU recognises its breakaway province of Kosovo as an independent state, the pro-government Belgrade daily Politika said. "Serbia is convinced the shortcut the US plans to take to unilaterally recognise the independence of Kosovo is not the road the EU intends to follow," Politika said.Despite Serbia's strong nationalism, bouts of anti-European rhetoric, and recent heavy diplomatic reliance on Russia, Brussels believes leaving the country out of the EU indefinitely would create an unstable 'black hole' in Europe. (Reuters, 09.08)

NATO, Julgeolek

Georgian and NATO officials have agreed to stay in "close contact" over Tbilisi's claim that a Russian jet was involved in a missile strike on Georgian territory, a NATO spokesman said NATO Deputy Secretary General Alessandro Minuto Rizzo received a phone call from Georgian FM Gela Bezhuashvili, said Carmen Romero, spokeswoman for the North Atlantic Treaty Organisation. Ambassadors from the 26 NATO states brought up the issue of the rogue missile during their weekly meeting in Brussels, the NATO spokeswoman added. (Afp, 09.08)

AJAKIRJANDUS

USA, SUURBRITANNIA

Suurbritannia ja USA ajakirjandus käsitleb jätkuvalt Lääne suhteid Venemaaga, seda seoses Venemaa Arktika -ekspeditsiooniga, Gruusia territooriumi tabanud raketirünnakuga ning samuti seoses raketitõrjeküsimustega.

USA võimu kõrgajal andis Venemaa järele NATO peatumatuna tundunud laienemisele endisesse N. Liidu mõjusfääri. President Putin leppis USA kohalolekuga Kesk-Aasias, millega toetati kampaaniat Talibani vastu Afganistanis ning ei avaldanud tõsist vastuseisu USA loobumisele antiballistiliste rakettide vastasest leppest. USA ei hoolinud Venemaa muredest, kui soovis NATOsse tuua Ukraina ja Gruusia, vaid oli veendunud, et Kremlil pole muud võimalust kui leppida vältimatuga. See kõik oli eile. Täna üritab Putin taastada Venemaa eelnevatel aastatel kaotatud mõjuvõimu. Oskuslikult mängib ta Euroopas välja USA-vastast kaarti ning avaldab survet Balti riikidele, mis peaks olema selge hoiatus, et NATO ei tohi enam edasi laieneda. Ukrainas on edu saavutanud poliitilised jõud, kes on vastu strateegilistele sidemetele Läänega. Kreml kujutab ka USA raketitõrjeseadeldiste paigaldamist Poolasse ja Tšehhi agressiivselt kui ohtu Venemaa esmatähtsatele julgeolekuhuvidele. (Christopher Bertram, The Guardian, 06.08)

Et toetada meie nõudmisi osale Arktikast, peaks ka USA seal oma kohalolekut kindlustama, muuhulgas tähendab see meie vananenud jäämurdjalaevastiku uuendamist. Kuigi meie merevägi on sama suur kui maailma järgmised 17 mereväge kokku, on meil polaarmissioonide jaoks vaid kolm laeva. Võrdluseks – Venemaal on 18 jäälõhkujat. Meil peaks olema piisavalt laevu, et säilitada oma kohalolek mõlemal poolusel. Merepiirid, eriti Põhja-Jäämere keerulises jäises geograafias, vajavad rahvusvahelisi lahendusi. Mitte keegi ei võida sellest, kui see regioon jääb seadustest väljapoole. (Scott Borgerson, NYT, 08.08) Gruusia territooriumi tabanud raketiga seonduv võib olla vanamoodne valimisteeelne populism. Samas on ka võimalik, et tegemist on kurjakuulutava kavatsusega. Kui äärmuslased sooviksid valida riigi, mille vastu sõtta minna, oleks Gruusia ilmselt kergeim sihtmärk, ja tänu eraldumist ihkavatele regioonidele ka kõige kergemini provotseeritav. Kuid isegi juhul, kui sel teoorial on mingisugunegi alus, usutakse pigem, et vandenõulased on tähtsusetu vähemus, kes oma tahtmist ei saa. Ometi jälgib rahvusvaheline üldsus toimuvat murelikult ja keelitab president Saakašvilit sööta mitte alla neelama. Samas peab Lääs Gruusia rahustamiseks olema Moskva vastu kindlakäelisem kui seni, kui peaks tõendust leidma, et rakett tuli Venemaalt. Gruusia kartulipõldu tabanud rünnak lisab tõenäoliselt veelgi pingeid Ida-Lääne suhetesse. Küsimuseks jääb: mida saab rahvusvaheline üldsus teha selleks, et taltsutada Venemaad, kes on Putini juhtimisel muutunud üha natsionalistlikumaks ja enesekindlamaks? Venemaa president tundub nautivat vastasseisu, pidamata paljuks võrrelda USAd Kolmanda Reichi´ga või nimetada Suurbritannia valitsust “rumalaks”. Vaid viie miljoni elanikuga Gruusia jaoks on Putini viha eest pääsemine veelgi keerulisem. (Adrian Blomfield, The Daily Telegraph, 08.08) Raketijuhtum sarnaneb häirival kombel märtsis toimunule, kui raketiga tulistati valitsushoonet Abhaasias – Gruusia provintsis, kus tegutsevad Venemaa-meelsed mässajad. Ka siis osutasid asitõendid Venemaa agressioonile, kuid ÜRO raport ei süüdistanud Venemaad – ilmselt küll seetõttu, et dokumendi avaldamiseks oli vaja Venemaa toetust. Gruusia suveräänsust eirates võib Moskva loota, et meelitab Gruusiat jõuga vastama niigi äreva piiri lähedal. Uus konflikt regioonis võib panna Lääne valitsusi kahtlema Gruusia sobivuses NATO liikmeks. Seni on grusiinid siiski targalt piirdunud info väljastamise ja diplomaatiliste protestide esitamisega. USA ja EL peaksid aitama Gruusial viia see küsimus ÜRO Julgeolekunõukokku. Kui pärast kõikide faktide uurimist selgub, et Venemaa on süüdi, ei tohiks takistada Gruusia püüdlusi NATO liikmeks saamisel. Lõppude lõpuks sellise agressiooni tõrjumiseks NATO ju loodigi. (Juhtkiri, The Washington Post, 09.08) Õppetund toimunust on, et Gruusia peaks varem või hiljem NATOsse pääsema. Isegi kõige paranoilisem venelane tunnistaks, et alliansiga liitunud Gruusial pole vaja iseend pommitada. NATO laienemine leevendaks olukorda – seda näitavad Balti riigid, kes Venemaa vastuseisust hoolimata 2004. aastal liitusid. Mitte ükski Venemaa hoiatustest ei osutunud tõeks. Balti regioon stabiilsust juurde võitnud, mitte aga seda kaotanud (ja oleks veelgi parem, kui Soome ja Rootsi ka ühineks!). Kui Gruusia oleks NATOs, oleks ka vähem tõenäoline, et Venemaa tahaks teda pommitada. Üks asi on hirmutada hallis tsoonis asuvat naabrit. Teine asi on teha seda Lääne kaitsevarju all oleva riigiga, isegi kui see vari on väljaveninud ja paigatud. (The Economist, 09.08)

Venemaa ja ELi suhted on viimasel ajal oluliselt halvenenud seoses vaidlustega Kosovo, rakettide ja energia küsimusega. Nendega võrreldes aga tõuseb veelgi enam esile Litvinenko juhtum, mis oli algselt Suurbritannia ja Venemaa vaheliseks tüliküsimuseks, ent mille võttis üles EL. Eesti, Leedu ja Poola kahepoolsed probleemid suhetes Venemaaga on samuti muutunud üha enam ELi solidaarse probleemiks. EL on huvitatud tugevast, stabiilsest ja rikkast Venemaast – aga samuti demokraatlikust Venemaast, mis austab õigusriigi põhimõtteid. Me ei pea kogu aeg Venemaale demokraatia ja inimõiguste teemal loengut pidama, kuid meil tuleb nõuda, et Venemaa peaks kinni kohustustest, mille ta omale võttis 1997. aastal ELiga sõlmitud partnerlus- ja koostööleppe raames ning Euroopa Nõukogu liikmena. (Paddy Ashcroft, IHT, 09.08) Loomulikult on võimalik, see on isegi väga tõenäoline, et Kremli ettepanek ühise raketitõrjesüsteemi loomise kohta on vaid taktikaline manööver, eesmärgiga “paljastada” USA olematuid plaane Venemaa strateegiliste jõudude vastu, ettepanekute uurimisega NATO-Venemaa nõukogus aga lõhestada NATOt ja seostada ettepanek tingimusega loobuda raketitõrjeseadeldiste paigutamisest Poolasse ja Tšehhi. Sellest oleks kahju. Edukad läbirääkimised seaksid tuumarelva leviku takistamise alased läbirääkimised Iraaniga uude raamistikku ja viiksid aja jooksul võib-olla uue lähenemiseni teiste globaalsete väljakutsete suhtes. Seega väärib Venemaa ettepanek detailset uurimist. Kuidas see süsteem toimiks? Kuidas kaasataks sellesse teised sarnaste huvidega riigid? Kui neile küsimustele antaks piisavad vastused, tõuseb esile uute küsimuste raamistik. Kõige purustavamate relvade teemal alustatud debatt viib rahulikuma maailma poole viiva tee kavandamiseni. (Henry Kissinger, IHT. 10.08)

SAKSAMAA

Saksakeelses ajakirjanduses olid esikohal Lähis-Ida ja Afganistani sõlmküsimused, kaheldava väärtusega tehing Liibüaga, kultuurivarade ja kunstiväärtuste tagastamine Poola ja Venemaa poolt, Venemaa ekspeditsioon Põhjapoolusele.

Kes nõuab põhjapanevat kontseptsiooni NATO arengu jaoks, ei mõista olemasolevaid asjaolusid, mis kiiresti muutuvad. Peale NATO peasekretäride soovi NATOle globaalseid ülesandeid jagada, ei ole olemas ühtegi objektiivset põhjust, miks peaks NATO üle maailma aktiivselt tegutsema. Ka „humanitaarse interventsiooni kontseptsioon” ei sunni NATOt väljaspool Euroopat või Põhja-Ameerikat sekkuma. Afganistan ei ole näidis. Lähis-Idas, näiteks, ei ole NATO oodatud ega kompetentne tegutsema. Sama kehtib ka Aafrika ning Lõuna-Ameerika kohta. Mida üksikud NATO liikmed väljaspool NATOt sõjaliselt teevad ning mida nad ÜRO heaks korda saadavad, poe NATO asi. 1981. ja 1982. aastal lõi NATO kõik õiguslikud alused selleks, et üks liikmesriik saaks oma sõjalisi võimsusi väljaspool liidusuhteid rakendada, ilma seda liitu nõrgestamata või rikkumata. Samas on palju räägitud Afganistani, Iraagi või Lähis-Ida probleemidest ning NATO kaasamise võimalustest, koosööst Jaapani ja Indiaga – kuidas peaks nendesse küsimustesse suhtuma? Kuid kas need küsimused on üldse nõnda tähtsad nagu Euroopa ja Põhja-Ameerika partnerite üksteisemõistmine? Kuni see pole korras, on kõik ülejäänu vaid poliitiline literatuur. (Lothar Rühl, FAZ ,3.08)

USA relvatarned Lähis-Itta ning Prantsusmaa presidendi diil Liibüaga tekitab meelehärmi Saksa LV välisminister Steinmeierile. Iseäranis häirib välisministrit asjaolu, et Sarkozy ei informeerinud oma tehingutest Euroopa partnereid. Saksamaa ei pea oma partneritele nõustajaks olema, kuid ühiseid huvisid tuleks üheskoos kaitsta. (Karl Doemens, Handelsblatt, 3.08) Muammar al-Gaddafi sättis kõik kavalalt, paremini kui kõik teised terrorivürstid. Eurooplaste jaoks tõuseb küsimus – kas me peame diktaatoritele andestama, kui nad järsku pattu kahetsevad? Kas nad on siis otsekohe rehabiliteeritud, nende patud andeks antud? Illusioonidel pole siinkohal ruumi. Igat sorti diktaatorid on teretulnud läbirääkimispartnerid, kui nad vaid USA ja Euroopa valitsejateel vajalikud on. Eriti siis, kui neil on naftat ja gaasi. Kuid kas seetõttu tuleb Kaddafi taolisi tegelasi ausse tõsta nii nagu seda teeb Sarkozy? Kaddafi juhtum saadab maailma diktaatoritele selge sõnumi: tuleb olla kavalam kui Miloševitš või Saddam Hussein. Ei maksa kruvi üle keerata ning ei tasu USAga tülli minna. Kes seda mõistab, veedab diktaatorina ilusad aastakümned. Näiteks Kosovo sõjata poleks Miloševitši ehk kunagi Bosnia ja Horvaatia tapatalgute eest kohtu alla antud. Põhja-Korea ja Iraani türannidel on veel šansse pääseda. Loomulikult on parem diktaatoreid rahumeelselt ohjeldada kui sõjajõuga, kuid samas ei tohiks unustada, et tegemist on ikkagi kurjategijatega. (Olaf Preuss FTD, 7.08) Ameeriklased ja prantslased näitavad, kuidas Lähis-Idas end mingil juhul ülal pidada ei tohiks. Tagada rahu tuumaenergia ja relvatarnetega? Ei mingit laulu demokraatiast ja õigusriigist enam, ikka omad huvid eelkõige? Seda nimetatakse reaalpoliitikaks. Probleemiks on siinkohal valed vahendid, valed põhimõtted ja valed sõbrad sure sõja lävel. Nõnda poleks lääs külma sõda kahekümne aasta eest küll võitnud. (Machael Thumann, Die Zeit, 7.08)

Venemaa on impeeriumi kaotanud, kuid uut rolli pole endale leidnud. Täna neab Putin maapõhja USA raketitõrjeprogrammi, homme aga pakub USAle Vene baase samadel eesmärkidel. Täna kutsub ta Lääne-Euroopat üles maailmaasjades rohkem kaasa rääkima, homme aga käsib kindralitel raketid Lääne-Euroopale suunata. Kuigi kindralstaap nägi külma sõja lõpus ohtu peamised lõunast ja idast, tarnib Venemaa nüüd Iraanile hävitajaid ja tuumatehnoloogiat. Põhimõtete ja loogika asemel maksab Venemaa suursugusus ja roll maailmapoliitikas. Sellesse rolli suhtumises on eurooplastel eluline huvi, kuid parem on, kui seda tehakse üheskoos. (Maichael Stürmer, Die Welt, 8.08)

PRANTSUSMAA

Prantsusmaa ajakirjanduse peamisteks teemadeks möödunud nädalatel olid Bulgaaria meditsiinitöötajate vangistussaaga lõpp Liibüas, milles mängisid keskset rolli ka president Nicolas Sarkozy ja tema naine Cécilia. Rohket kajastamist leidis samuti Vene-Briti diplomaatiline kriis.

Ei ole kahtlustki, et viit bulgaarlasest meditsiiniõde ja üht palestiinlasest arsti süüdistati alusetult sadade laste HI-viirusesse nakatamises. Pole ka kahtlust, et pärast kaheksat aastat vangistust, piinamist, mitmeid kordi surma mõistmist saavutati meditsiinitöötajate vabastamine pantvangi võtjate tingimustel. Isegi need, kes jutlustavad suurest meelekindlusest bandiitidega kauplemisel, pidid ilmutama vastutulelikkust Liibüa-sugusele paariariigile. Kuid kas oli vaja suisa vangistajatele kaela langeda? Nicolas Sarkozy sõnul ei ole mingit seost Prantsusmaa-Liibüa koostöölepete ja Bulgaaria medõdede vabastamise vahel. Ometi pidas president vajalikuks lisada, et “neid ei oleks vabastatud, kui mina poleks sinna läinud”, tunnistades sellega, et Kadhafil õnnestus kenasti oma vange kasutada vahetuskaubana. Nimekiri Prantsusmaa ja Liibüa vahel allkirjastatud lepingutest ja koostööprotokollidest on muljetavaldav. Alates tuumareaktori annetamisest kuni koostööni tööstusjulgeoleku vallas. On mitmeid argumente, mis räägivad heade suhete vajalikkusest. Kadhafist võib kujuneda oluline vestluspartner Darfuri konflikti lahendamises, nagu ka liitlane Vahemeremaade Liidus. Kuid Prantsusmaa presidendi liigne rutakus jätab diplomaatiale mõru maigu. Sarkozy tahtis tutvustada moraali ja põhimõttekindlust välissuhtluses. Liibüas toimunu räägib aga vastupidist keelt. (Éditorial, Le Monde, 27.07) On tõsi, et Sarkozy mingil määral näppas aupaiste inimestelt, kes aastaid olid töötanud bulgaarlastest õdede vabastamise nimel. Kuid president leidis turumajanduse põhimõtete rakendamisega vahendi, läbi mille veenda läbirääkimiste teist osapoolt. Jääb vaid küsida, kui suure summa eest ja millise reetmise hinnaga? Mitmete koostöölepete kõrval on olemas ka diplomaatiline plaan “taasintegreerida Liibüa rahvusvahelisse kontserti”. Täpsemalt kaasata seda riiki, näiteks, panustama võitlusesse illegaalse immigratsiooniga ja Sarkozy grandioossesse Vahemeremaade Liidu projekti. On arusaadav, et meie Euroopa partnereil on põhjust kadedust tunda selle prantslasliku maneeri üle juba eos juhtohjad haarata. Kahtlust tekitab vaid nende ambitsioonikate projektide realiseerumise tõenäosus, kui arvestada, et nende eest on hulk raha juba välja käidud. (La Chronique de Favilla, Les Echos, 27.07) Kuue õnnetu välismaalase abil hoidis Liibüa pantvangis osakest ülejäänud maailmast ning kuni viimase minutini kauples ja tingis nende vabastamise vastu endale mitmeid eeliseid. Lisaks veel rahvusvahelise tunnustatuse. Millises maailmas me elame? Elame maailmas, kus ÜRO nimetas 2003. aastal Liibüa Inimõiguste Komisjoni esimeheks (2004. aastal sai sama komisjoni liikmeks Sudaan). Kadhafi käitumismallid ei peaks rahvusvahelist üldsust ergutama teda taas enda sekka vastu võtma, vaid vastupidi - peaks jätkama Liibüa teenitud pagendust rahvusvahelisest kogukonnast. (Serge Fradkoff, Le Figaro, 26.07)

Vastuseks Moskva keeldumisele anda välja Andrei Lugovoi, saatis Suurbritannia riigist välja neli Vene diplomaati. Moskva vastas samaga. Iganenud külma sõja arsenali väljatoomine meenutab aega, mil Kreml ja Lääs provotseerisid üksteist teine teiselpool mittemõistmise müüri. Kriisi Moskva ja Londoni vahel serveeritakse praegu kahe riigi vahelise probleemina, kuid eelkõige peegeldab vastaseis Kremli ja lääneriikide suhete süvenevat allakäiku. Olgu kõne all raketikilp, Kosovo või Euroopa Tavarelvastusleppest lahtiütlemine. Arengud on rahutukstegevad. Samas ei peaks liialdustes minema nii kaugele, et pidevalt viidata külmale sõjale - ajajärgule, mis oli tänapäevast väga erinev. Ei tohiks ka pead liiva alla pista. Nõnda juhtus Putini ja Bushi viimasel kohtumisel Kennenburkportis, kus riigipead tegid näo, nagu oleksid nende suhted endiselt suurepärased. Tegelikkust ei väljenda ei ametlik optimism, et Venemaa endiselt püüdleb demokraatia suunas, ega ka äärmusesse ulatuvad hirmujutud. Venemaa ei ole enam partner, keda temast loodeti. Venemaa pole ka selline vaenlane, kes ta oli külma sõja ajal. Läänemaailma suhtlus Venemaaga peab lähtuma reaalsusest, et vältida vigu. (Pierre Rousselin, Le Figaro, 18.07)

SKANDINAAVIA

Skandinaavia ajakirjandus kajastas möödunud nädalatel Afganistani pantvangikriisi ning Venemaa püüet taastada endist suurriigi staatust. Jätkuvalt käsitleti Lähis-Ida tulevikustsenaariumeid ja Darfuri küsimust.

Rootsi ja Norra ajakirjanduses nõustutakse, et Afganistani pantvangivõtjatele ei tohi järgi anda. Kuidas peaksime meie ja meie valitsus reageerima, kui Rootsi sõdureid, julgeolekutöötajaid või ärimehi röövitaks ja ähvardataks tappa juhul, kui Rootsi ei vii oma ISAF kontingenti koju? Poliitiline ja diplomaatiline vastus oleks: röövijate nõudmistele allaandmine viib vaid veelgi sagedamate pantvangivõtmisteni. Valitsus, kes annab järgi inimröövijate ähvardustele, ei ole ära teeninud austust, vaid üksnes mõistmist. (Juhtkiri, Dagens Nyheter, 28.07) Viimase kahe kuu juhtumid Afganistanis vapustavad norra rahvast. Mitte ainult seetõttu, et sõjategevus toob kaasa palju kannatusi afganistani rahvale, ega seetõttu, et meie liitlastel on suured kaotused. Sõda on „järsku” tulnud meie endi ukse taha. Poliitikud peavad nüüd tegelikkust mõistma, vaatamata ebameeldivustele. (Lena Dypdalen, Aftenposten, 28.07) Kohtumisel inimröövijatega kehtib vältimatu printsiip - ei tohi lasta end meelitada neile järgi andma. Kui röövijate soovidele antakse järgi, tunnevad nad, et nende meetodid toimivad ja tekib soov edu korrata. (Juhtkiri, Aftenposten, 02.08)

Vladimir Putin on esitanud Läänele järjekordse väljakutse. Ta saatis selge sõnumi Venemaa relvastumisplaanide ja USA-Euroopa raketitõrjeplaanide seotusest. Sellega langesid Venemaa ja Lääne suhted oma madalamaisse punkti pärast N. Liidu kokkukukkumist. Peale USA ja NATO verbaalset rünnakut Müncheni julgeolekukonverentsil veebruaris on Putin järjest rohkem hakanud mängima musklitega, tehes selgeks, et Venemaa ei mängi vaikselt teise viiuli rolli. Ta soovib maksimaalselt ära kasutada Vene energiasektori suurt rolli suurpoliitilistel eesmärkidel ning kasutab seda ära, saavutamaks suurjõu rolli, mille Venemaa kommunismi langedes kaotas. USA ja Euroopa peaksid võtma Putini provokatsioone kui Venemaa soovi saada tagasi oma endist positsiooni maailmapildis, mitte kui soovi alustada sõjalist konflikti. Seda ei saa aga Putin teha, surumata alla demokraatiat ja saamata endale väljastpoolt vaenlasi. (Juhtkiri, Jyllands-Posten, 28.07) Venemaa on alustanud võidujooksu, kindlustamaks õigust põhjapooluse ülisuurtele naftaressurssidele. Teised osalejad on USA, Kanada, Norra ja Taani. Taani püüab samuti teha selgeks, et Lomonossovi-mäeahelik on Gröönimaa territoorium. (Niels Jürgensen, Jyllands-Posten, 01.08) Venemaa polaarekspeditsiooni peaeesmärgiks on näidata, et veealune Lomonossovi mäeahelik, mis ulatub Gröönimaalt põhjapooluse jää alt kuni Venemaani, on Vene territooriumi jätk ning seega lähtudes mereõiguse konventsioonist on Venemaal õigus saada endale suur osa sellest arktilisest alast. (Niels Jürgensen, Jyllands-Posten, 03.08)

Palestiina seisab teelahkmel. See, kas suudetakse jätta oma traagiline ajaloopärand maha, sõltub palestiinlastest endist. Keegi ei saa neid aidata, kui nad ise ei suuda kokku panna ühtset, järjekindlalt tegutsevat ja mõistlikku juhtimismeeskonda. (Shlomo Avineri, Dagens Nyheter, 01.08) On julgustav, et Iisraeli ja Palestiina juhid - Olmert ja Abbas - räägivad omavahel. Samuti on julgustav, et USA president kutsub novembris kokku rahukonverentsi, eeldatavasti Saudia-Araabia osalusega. Kuni nad räägivad, nad ei löö. Kuid on oluline olla skeptiline. Et rahuprotsessi koomast välja tuua, peab Iisrael loobuma palestiina aladest, Jeruusalemm tuleb teha mõlema riigi pealinnaks. Saudia-Araabia kuningas Abdullah saab siin võtta initsiatiivi ja isiklikult viia rahuplaani kiiremini läbi. (Juhtkiri, Politiken, 08.08)

Dannebrog lahkus Lõuna-Iraagist. See ei tähenda aga seda, et Taani aktiivne välispoliitika on lõppenud. USA võtab otsuseid ja päevasündmusi globaalselt, mistõttu peame meie end oma suurte liitlaste jaoks aktiivselt ülal pidama. (Juhtkiri, Berlingske Tidende, 01.08) Iraagile anti hea pakkumine, mida nad aga vastu ei võtnud. Selline oli peaministri Anders Fogh Rasmusseni põhjendus vägede väljatoomiseks, mille ta avalikkuse ees andis. (Juhtkiri, Politiken, 09.08)

Jälle kord on süüdatud Sudaani poolt kiusatud Darfuri provintsis lootuse tuli. Peale kuid kestnud survet on Khartoumi valitsus nõustunud sellega, et ÜRO rahujõud jäävad 20 000 piiresse ning juurde tuleb politseijõude umbes 6 000 ringis. Kuid resolutsiooni nõrk hääl ning fakt, et nõustuda paberil tähendab hoopis midagi muud kui näha seda tegelikkuses, annab vähe lootust, et massimõrvad vähenevad. (Juhtkiri, Jyllands Posten, 03.09) Lõpuks on realistlik loota tänapäeva ühes suuremas humanitaarkatastroofis lisajõudude panust. Norras on kritiseeritud seda, et riik osaleb peamiselt NATO rahvusvahelistes operatsioonides, sealjuures vähe ÜRO rahuvalve operatsioonides. Osalemine Darfuris on õigustatud, kuna plaanitud rahujõud, mis pannakse kokku ÜRO poolt, hakkavad tegema koostööd Aafrika riikide organisatsiooniga. ÜRO humanitaarkoostöö endine juht Jan Egeland viitab dilemmale: kui Sudaani võimud oleksid keeldunud rahuvalvejõududest, oleks see viinud katastroofini ning midagi poleks muutunud või oleks pidanud alustama sõda Sudaani valitsuse vastu. (Juhtkiri, Aftenposten, 03.08)

SOOME

Lääneriikide auahne operatsioon Afganistanis on sattunud raskustesse. Eesmärgiks on riik üles ehitada, elanike olukorda parandada, narkokaubandus lämmatada ja seaduslik valitsus mitmetest vaenlastest vabastada. Aeg-ajalt saavutatakse mõni võit, kuid tervikpilt ei ole oluliselt parem kui aasta või paar tagasi. Keegi ei julge ennustada kiiret edu. Soome väike panus ei mõjuta arengut ühes või teises suunas, kuid sellegi säilitamist või laiendamist tuleb kaaluda kogu olukorda silmas pidades ning teiste asjaosalistega koos. President Hamid Karzai valitsus on paberil nii seaduslik ja legitiimne kui võib vaid soovida. Afganistani põhiline ja suurim probleem on aga see, et tegelikkus ei ole niisama kaunis. Valitsusel ei ole võimu väljaspool pealinna ning isegi mitte alati ka Kabulis. Kuritegevus õitseb ja kogu ametkond on korrumpeerunud. Karzai sõltub mitmetes riigi piirkondades kohalikest väejuhtidest ja narkoparunitest. Valitsus on täiesti jõuetu nendes piirkondades, kus uuesti organiseerunud Taliban on võimul ja peab sõda NATO ja USA vägedega. Edu saavutamine Afganistanis eeldab ka sõjalist edu Talibani ja selle liitlaste vastu. Ilma piisava sõjalise vastujõuta oleks Taliban tõenäoliselt peagi Kabuli väravate taga. Narkootikumide tootmise ja nendega kauplemise vastu ei saa praeguses olukorras midagi teha. Moonikasvatus annab arvestuste kohaselt üle poole riigi rahvamajanduse kogutoodangust. Rahvusvahelise üldsuse enda peale võetud ülesanne on kallis, pikaajaline ja tänamatu. Kuid see ei ole siiski veel ebaõnnestumisele määratud. Tõenäoliselt on lõpliku edu saavutamiseks vaja rohkem tööd ja jõuvarusid kui selle heaks siiani on tahetud ohverdada. Ennekõike vajab see piisavat poliitilist tahet. Kui on näha, et tahet ei ole, tuleb eesmärke vastavalt sellele vähendada. Kui kogu ülesanne osutub võimatuks, tuleb sedagi aegsasti märgata. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 29.07) Üldine ettekujutus on, et Iraak on hetkel kõige kuumem teema. See tuleneb sellest, et Iraagis käib meediasõda, kuid Afganistan on rohkem varjus. Soome poliitikutel tasuks jälgida Suurbritannias toimuvat tõsist arutelu Afganistani teemal, kus viimastel nädalatel on antud mitmeid kõrgetasemelisi hinnanguid selle kohta, et olukord Afganistanis on tõsisem kui Iraagis. Kriitilisemate hinnangute kohaselt seisab kaotus ees ka Afganistanis, kui rahvusvaheline üldsus ei suurenda ressursse ega suuda teha senisest paremat koostööd. Soome roll Afganistanis on väike, kuid kui kogu operatsioon hakkab üha rohkem viltu kiskuma, hakatakse sisepoliitiliselt lärmi lööma. Valitsus esitab sügisel parlamendile raporti Afganistani-poliitika kohta. Raporti koostamine on raske ja parlamendil seisab ees elav arutelu. (Kyösti Karvonen, Kaleva, 28.07)

Kuus Kesk-Euroopa uut ELi liiget kavatsevad ELi kohtus proovile panna Euroopa Komisjoni saastekvootide süsteemi paikapidavuse. Eesti, Läti, Poola, Ungari, Tšehhi ja Slovakkia vaidlustavad EK otsuse aastate 2008-1012 CO2 emissiooni kvootide jaotusest liikmesriikide vahel. Riikide arvates peaksid nad saama rohkem õigusi kui vanad liikmesriigid, kuna nende majandus vajab suuremat kasvu vanade liikmesriikide heaoluühiskonnale järelejõudmiseks. Riikide põhjendused on samasugused nagu Hiinal, kes keeldub keskkonnaalastest kokkulepetest majanduse ja elatustaseme mahajäämusele viidates. Kui riigid on kohtus edukad ja saavutavad suuremad saastekvoodid, võivad sellel olla suured tagajärjed saastekvootidega kauplemise süsteemile. Praegu on EK kinnitanud, et süsteem peab juriidiliselt paika ega sisalda punkte, millele tuginedes võiks saastekvootide jaotust muuta. (Heikki Arola, Helsingin Sanomat, 7.08)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Estonia's FM dismissed Russian accusations that it glorifies Nazism. "Estonia, like the majority of countries, condemns Nazism," Urmas Paet said, adding Nazism was a criminal ideology and the notion should not used in modern politics, which Russia is doing. Russia's FM condemned a meeting of veterans of Estonia's Waffen SS division in the Baltic state, calling it an outrageous event. But Paet said Russia should focus on internal problems. (Ria, 30.07)

Vene VM pöörab tähelepanu aina suurenevale endiste SS-võitlejate kultusele Eestis. "Moskvas võeti sügava nördimusega vastu teated 20. SS-diviisi veteranide järjekordsest kokkutulekust Eestis, keda Eesti võimud eelistavad Nürnbergi tribunali üldtunnustatud otsuseid ignoreerides tänapäeval nimetada ei kellekski muuks kui vabadusvõitlejateks," tegi avalduse Vene välisministeerium. Ministeeriumi sõnul on üllatav, kuidas mõned Hitleri-vastase koalitsiooni liikmesriigid saadavad oma esindajaid sellisele sõjalis-sportlikule võistlusele nagu „Erna retk”. (Interfax, 30.07)

Eesti Riigikogu liige Trivimi Velliste võrdles nõukogude võimu terroristidega ning hitlerlasi - Tallinna abistajatega. „1940. aasta suvel olid Eesti ja eesti rahvas terroristide pantvangideks, said selles olukorras toimida nii, nagu on võimalik toimida terroristide püssitorude ees: kas hakata kohe vastu või üritada võita aega, kuni leidub mingisugunegi abistaja,” ütles Velliste oma avalduses, mida levitati seoses 67 aasta möödumisega president Pätsi ja tema perekonna küüditamisest. "Abistaja tuligi - Saksamaa näol, ent liiga hilja ja liiga küüniliselt," lisas ta. (Interfax, 30.07)

Suurbritannia ajakirjandus

Gruusia president Mikheil Saakašvili ütles pärast tutvumist väidetavalt Vene lennuki poolt tulistatud raketi maandumiskohaga: “See pole üksnes Gruusia probleem. See on Euroopa julgeoleku ja turvalisuse probleem.” Ta tõi paralleeli Venemaa naabri Eesti vastu sooritatud küberrünnakutega, milles samuti Kremlit süüdistati, ja ütles, et Euroopa riigid ei tohiks suhetes Moskvaga viljelda lepituspoliitikat. (Tom Parfitt, The Guardian, 08.08) Venemaa ja Gruusia süüdistavad teineteist seoses sõjalennukiga, mis sisenes separatistliku Lõuna-Osseetia regiooni piiri ääres Gruusia õhuruumi ja lasi välja raketi. Venemaa sõjaväe staabiülem Juri Balujevski nimetas seda provokatsiooniks Venemaa vastu. Gruusia välisminister nimetas seda agressiooniks iseseisva riigi vastu ja nõudis juhtumi arutamist ÜRO Julgeolekunõukogus. Endised nõukogude vabariigid, praegused ELi ja NATO liikmed Eesti ja Leedu nõudsid vahejuhtumi rahvusvahelist uurimist. (Isabel Gorst, FT, 09.08)

Soome ajakirjandus

Eesti ja Venemaa vahel on taas puhkenud tüli sõjaajaloo tõlgendamise üle. Vene välisministeerium mõistis teravalt hukka Eestis toimuva Erna Retke, mis korraldatakse igal aastal Erna luureüksuse mälestuseks. Soome saatis eesti vabatahtlikest moodustatud luurerühma nõukogude okupatsiooni all olevasse Eestisse 1941. aasta suvel. Venemaa välisministeeriumi arvates on sõjalis-sportlik Erna retk natsismi ülistamine. Venemaal seostatakse Erna luureüksust Saksamaa 1941. aastal alanud Barbarossa rünnakuga N. Liidu vastu. Soome sõjaajaloolaste arvates on siiski tegemist soome luureüksusega ja operatsiooniga. Turu Ülikooli sõjaajaloo dotsendi Martti Turtola sõnul ei ole sellel natsismiga midagi tegemist, vaid see oli soomlaste operatsioon, mille eesmärgiks oli aidata eestlastel nõukogude okupatsioonist ja kommunistlikust süsteemist vabaneda. (Kalle Schönberg, Turun Sanomat, 8.08)

Majandus

Uudisteagentuurid

Rail transit trade volumes to its ports fell sharply in the wake of a bitter dispute with Russia over Tallinn's decision in April to move a Soviet-era war memorial from the centre of the capital. The politically tense relations between Estonia and Russia have seriously affected the work of Estonian Railways over the past three months," company spokesman Urmas Glase said in a statement. A total of 200 employees are to lose their jobs this year, out of the current workforce of 2,300, he said. (Afp, 06.08)

Eesti Välisministeeriumi palvel Läänemerre plaanitava Vene-Saksa gaasijuhtme Eesti majandusvööndisse nihutamist analüüsinud Teaduste Akadeemia andis plaanile hävitava hinnangu. Akadeemia vastus oli otsekohene – juhtme marsruut on otsustatud ning Eestil pole mingit põhjust lubada oma territoriaalvetes ja majandusvööndis sellele alternatiivide otsimist. «Vene mereväe ja Gazpromi relvaüksuste viibimist võõras majandusvööndis või territoriaalvetes võivad taluda neutraalsed riigid nagu Soome ja Rootsi, kuid NATO liikmesriikides Eestis ja Poolas on see lubamatu,» märgib akadeemia. (Interfax, 01.08)

Inflation in Estonia ran at 6.4 percent in July over 12 months, the national statistics office said Tuesday. The rise in prices mainly reflected increased costs of housing and food, the office said. High inflation last year forced Estonia, which joined the EU in 2004, to postpone plans to adopt the euro. The Baltic country had originally aimed to join the eurozone at the start of this year. No new date has been set for making the switch from the kroon to the European single currency, although officials have suggested it may be possible by 2011. (Afp, 07.08)

Saksamaa ajakirjandus

Eesti parlament pidas eriistungjärgu energeetika küsimustes. Rohelised on vastu osalemisele Leedu uue tuumajaama ehitamises. Ökoloogiliselt on säärane initsiatiiv kummaline, sest praegune põlevkivienergeetika on palju keskkonnavaenulikum. Eesti Energia on pärast kaabli rajamist Eestist Soome andnud mõista, et sooviks pigem osalust mõnes Soome tuumajaamas. Balti riikide vahel pole ilmselt ka üksmeelt Poola erisoovide osas tuumajaama ehitamisel Leetu. Senised kohtumised on jäänud tulemuseta või sootuks ebaõnnestunud. Tuumajaama rajamisel Leetu tekib nähtavasti suur elektri ületootmine, vaja on leida turge. Saksa Eon ja Vattenfall on juba huvi ülesnäidanud. Projekt ei tule aga tõsisemalt arutlemiselegi, kui EL ei rahasta ehitust vähemalt kolme neljandiku ulatuses. (Reinhard Wolff, Die Tageszeitung, 7.08)

Rootsi ajakirjandus

Eesti majandus kasvab rekordkiirusel. Kuid Maris Lauri, riigis suurima panga peamakroanalüütik, hoiatab krahhi eest. „Üheks probleemiks on see, et uus valitsus on lubanud liiga palju,” ütleb ta. Möödunud aastal kasvas Eesti majandus rekordilised 11,4 protsenti. Palgad kasvavad kiiresti, kuid tarbimine kasvab veelgi kiiremini. Eestlane võtab laenu peamiselt kodu ostmiseks või renoveerimiseks, kuid samas laenatakse ka plasmatelerite, autode jm ostmiseks. Viimases konjunktuuriraportis tõi Lauri koos kolleegidega välja kaks stsenaariumit. Tõenäolisem neist on majanduse pehme langemine, kuid siiski on olemas märkimisväärselt suur võimalus raskeks kukkumiseks. „See võib juhtuda, kui palgad jätkavad liiga kiiret tõusu, kui valitsus on liialt kerglane või juhtub kogu maailma majanduses midagi ettearvamatut,” ütles Lauri. Siiski prognoosib Hansapank tänavuseks majanduskasvuks „vaid” 8 protsenti. Peale selle on märgata elamuasemeturu hindade teatud langemist, mis sarnaneb arengutele USAs. Kui nende hinnad langeksid järsult, tekitaks see ka Rootsi majandusele suuri probleeme. Laenavad ju Eestlased suurematest Rootsi pankades SEBst, Swedbankist ja Nordeast. Lauri muretseb ka liiga suure tarbimise pärast, mis 2006. aastal kasvas 16 protsenti. Õnneks on pangad laenu andes muutunud rangemaks. Majanduse juhtimine läbi riiklike kulutuste on Eesti-sugusele riigile väga oluline, sest keskpank ei saa kontrollida laenuintresside määra, Eesti välispangad saavad selle ise määrata. Veel näeb Lauri riski majandusele kiiresti vananevas ühiskonnas ning muudesse riikidesse tööle asumises, mis peagi ei jäta muud võimalust kui tuua riiki tööjõudu väljastpoolt ELi piire (Jonas Lejonhufvud, Dagens Nyheter, 31.07)

Taani ajakirjandus

Ajal, mil Taani turismimajanduse osas on tegeletud bürokraatiaga ning peetud poliitilisi diskussioone, on uued majandused idas Taanit edestama hakanud. Artikli autori suvetuur viis Eestisse, mis oli mõtteid ergastav kogemus. Eesti ei ole kanda kinnitanud mitte ainult kui moodne internetile baseeruv majandus, vaid on arendanud ka turismimajandust. Ca 10 aastat tagasi kutsuti autor Tallinna teemal „unistuste ühiskond” loengut pidama. Kontrast endise N. Liidu vabariigi ja „unistusteühiskonna” California vahel oli suur. Täna on aga näha, et see unistus võeti eesmärgiks ning on praeguseks saavutatud. Autori esimene peatus reisil Eestisse oli Kuressaare. Väike purjekate sadamalinn võiks vabalt kuuluda Rootsile või Soomele, kus leidub palju tänavakohvikuid. Ka on näha seal tervisetööstuse arengut. Supelranna ääres on uued spa-hotellid siseujulate, trennivõimaluste ja restoranidega. Ja tänavakohvikutes istuvad inimesed kasutavad tasuta wifit, mida saab Eestis ka erinevatel väljakutel ja parkides kasutada. Teine peatus oli Pärnu, kus 100 meetri laiune liivarand jätab kustumatu mulje. Seal on purskkaev, kivist laotud promenaad, vetelpääste tornid ning mitmed ranna-volley ja –jalgpalli platsid ning tuhandete kaupa inimesi. Taamal on hotellid ja pansionaadid. Tartu ei ole küll turistilinn, kuid on suuruselt teine linn Eestis, kuhu ka pilvelõhkujaid ehitatakse. Ja Tallinn on end Euroopa nädalavahetusereiside sihtpunktiks teinud. Laevad liiguvad nii Rootsist kui ka Soomest ning lennukiga saab Tallinna üle kogu Euroopa. Eesti on arenenud moodsaks riigiks. Samas on ennast reklaamitud ka kui „heasüdamliku Põhjamaad”. See on see, millega Taani peab silmitsi seisma - ja see pole mitte ainult Eesti, vaid kogu Baltikum. Ka Poola ja endine Ida-Saksamaa. Enam ei ole hinnaklass see, mistõttu konkureeritakse, vaid toodang ja kvaliteeti ise. Tegelikult on Taani lüüasaamise piiril, seda on näha ka turismistatistikas (Uffe Palludan, Børsen, 02.08)

Soome ajakirjandus

Balti riigid ja Poola soovivad, et gaasijuhe ei kulgeks läbi Soome lahe ning kavatsevad paluda ELilt toetust uue koha väljaselgitamiseks. Eesti, Läti, Leedu ja Poola kavatsevad paluda ELilt toetust, et välja selgitada, kas Soome lahte kavandatavale gaasijuhtmele on alternatiivi. Praeguse informatsiooni kohaselt kavatsetakse Siberist tulev merealune gaasijuhe ehitada Viiburi kaudu Saksamaani (Greifswaldi). Balti riigid ja Poola kavatsevad saata Euroopa Komisjonile kirja, milles palutakse nende riikide kaudu kulgeva gaasijuhtme uurimise finantseerimist. Gaasijuhtme kavandaja Nord Streami seisukohast on maapealne juhe algusest saadik problemaatiline. See läbiks selliseid riike, kellega Venemaal on poliitilisi ja energeetikaalaseid erimeelsusi. (Anna Karismo, Helsingin Sanomat, 25.07)

Venemaa gaasifirma Gazprom ootab Eesti luba uuringuteks Läänemerel Eesti majandusvööndisse kuuluvas piirkonnas. Eesti välisministeerium palus taotlusele Teaduste Akadeemialt hinnangut. TA energeetikanõukogu esimehe akadeemik Endel Lippmaa juhitud töörühm soovitab, et valitsus ei annaks venelastele uuringuteks luba. TA vastus arvustab karmilt Venemaa ja Saksamaa gaasjuhtme ehitamist Eesti majandusvööndi kaudu ning peab projekti Venemaa sõjaliste eesmärkide osaks. Raportis rõhutatakse ka, et gaasijuhtme kavandajad ei ole piisavalt arvestanud riskidega, mida võivad tekitada Läänemere põhjas olevad kümned tuhanded vanad miinid. Raporti kohaselt on Eestil ja teistel Balti riikidel mitmeid võimalusi Gazpromi tegevust piirata. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 8.08)

Eesti arengule on viimasel ajal olnud iseloomulik tohutu majanduskasv, isegi üle kümne protsendi aastas. Sellest hoolimata varitseb nurga taga kokkuvarisemise oht. Kui majandust spordiga võrrelda, siis ei oleks see 110 meetri tõkkejooks, vaid maraton, kus tuleb täpselt mõelda taktika ja jõu peale. Majanduskasv on kaasa toonud palkade tõusu, keskmiselt 25 protsenti aastas. Kaubandus, tööstus ja ehitus on vastanud kulude suurenemisele hinnatõusuga. Kiiresti tõusvad hinnad võivad eemale peletada suurima turistide rühma, ehk need, kes tulevad Eestisse sisseoste tegema. Eestis käib lisaks soomlastele ka teisi turiste, kuid nende osa on marginaalne. Igal aastal külastab Eestit ligi miljon soomlast, kuid sel aastal on soomlaste arv vähenenud 10 protsenti. Eesti hinnatase on praegu veel soodsam kui Soomes, kuid vahe väheneb kogu aeg. (Jorma Rotko, Kaleva, 26.07)

Eesti Raudtee juhtkond otsustas koondada 200 töötajat, kuna Venemaa vähendas raudteetransiiti kolmandiku võrra. Venemaa majandussanktsioonid on Pronkssõduri teisaldamise tagajärg. 200 töötaja koondamine Eesti väikese majanduse juures on ebatavaliselt suur. Alguses arvati, et Venemaa kampaania hääbub paari kuuga, kui Pronkssõduri teisaldamisega tekkinud tundepuhang lahtub. Nii siiski ei juhtunud ja juulis oli transiit veelgi väiksem kui mais-juunis. Boikott on mõjutanud raudtee majanduslikku seisu dramaatiliselt. Esimese poolaasta tulemus vähenes viimasel aastal 165 miljonist kroonist 46 miljoni kroonini. WTO liikmelisust taotlev Venemaa ei saa organisatsiooni kuuluvale Eestile boikotti kuulutada, naftatransiidi vähenemist põhjendatakse raudtee parandustöödega. Eravestlustes tunnistavad Vene ärimehed, et Eesti osas on tunda selget Kremli survet. Eesti Raudtee lihttöölistest on suurem osa venekeelsed, ka Narvas ja mujal Ida-Eestis, kus on oodata suurimaid koondamisi. Raudteel on raske vältida süüdistusi „etnilise puhastuse” kohta, eriti kui võtta arvesse Eesti ja Venemaa problemaatilised suhted. (Jorma Rotko, Kaleva, 7.08)

Kultuur

Saksamaa ajakirjandus

Paavo Järvi puhul ei tule karta, et ta Frankfurdi muusikaelu (hr-sümfooniaorkestri) juhina pigem muusika organisaatoriks kui interpreediks muutuks. Seetõttu on ta ka kõikjal nõutud. Paavo oli alles väike laps, kui tema isa juba maailmakuulus dirigent oli. Pole ime, et juba varakult unistas ta samast ametist. Aastast 2010 on Paavo Järvi Orchestre de Paris juhiks. Eelkõige aga tunneb ta end Eesti saadikuna laias ilmas: "Olen eelkõige eesti kunstnik ning tahan muusika kaudu oma maad tutvustada." (Harald Budweg, FAZ, 4.08)

Prantsusmaa ajakirjandus

Kolmest Balti riigist kõige põhjapoolsem ja kõige väiksem - Eesti - on oma enam kui 70 saare, arvukate järvede, soode ja rabadega sillaks ida ja lääne vahel. Cagnes-sur-Mer’is saab näha Eesti ehtekunstnikke loomingut. See, mis kolme kunstnikku omavahel ühendab, on väljendusjulgus, tööde isikupära ning vormide keel. Kadri Mälgu tööd on metafüüsilised, Piret Hirve omad kujundlikud ning Tanel Veenre töötab loodusega täiuslikus harmoonias. Kunstnike kreedoks on: ehe peab olema autentne ning peegeldama inimese tundeid, mis harilikult on varjatud maski taha. Seega väljendab ehe diskreetselt inimese vaimset identiteeti. (Le Bijoutier, Juuli 2007)

Varia

USA ajakirjandus

Washington Post kummaliste uudiste rubriiki jõudis juhtum, kus Eesti politsei pidas kinni liikluseeskirja rikkunud auto ning avastas rooli tagant pimeda juhi, keda oli juhendanud kaassõitja. „Ei ole hea idee…”, märgib leht. (The Washington Post, 10.08)

Suurbritannia ajakirjandus

Glasgow Rangers mängib Meistrite Liiga kolmandas eelringis Belgradi Crvena Zvezda vastu. Belgradi meeskonna treener vallandati pärast kehva esitust Tallinna Levadia vastu. Kordusmängus Eestis aitas serblased järgmisse ringi võõrsil löödud auvärav, kuid treener Djurovski jaoks tähendas see töölepingu lõppu. (Roddy Forsyth, The Daily Telegraph, 11.08)

Inglismaa jalgpallikoondise peatreener Steve McClaren on lõksus. Ta ei suutnud näha kaugemale kui kerge ja populistliku maiguga võiduni Eesti üle, kui ta kutsus tseremoniaalseks jalgpalluriks muutuva ja oma karjääri luigelaulule läheneva David Beckhami koondisesse. Pärast Beckhami esitust Tallinnas peab McClaren aga täielikult leppima Beckhami naasmisega koondisse, vastasel juhul näeb ta rumal välja. (Martin Samuel, The Times, 06.08) Kuidas võib välja näha Inglismaa jalgpalli sügisene kampaania? Ärge öelge, et teid ei hoiatatud. Augustis kaotatakse Saksamaale 0:1, seejärel saadakse rahuldav 0:0 viik Venemaaga. Oktoobris mängitakse 0:0 viiki Eestiga. Viimased 31 minutit kõnnib lennukiväsimuses David Beckham väljakul justkui unes. Sellele vaatamata on treener McClaren temaga rahul. “Mulle meeldib see, mis ta omalt poolt meeskonnale annab,” väidab McClaren, pidades ilmselt silmas pudelit Bell’si ja pakki Hershey’si komme. (Scott Murray, The Guardian, 06.08)

Keskmine britt kulutab meelelahutuste peale aastas 10 801 £. Üldiselt on brittidel, kes on statistika andmetel üks töökamaid rahvaid Euroopas, kombeks lisaks kõvasti töötamisele ka kõvasti pidutseda. Oma kahjulikud harjumused võetakse kaasa ka välismaale reisides. Odavad lennukipiletid ja alkohol meelitavad iga neljanda poissmeeste- ja vanatüdrukutepeo välismaale. Kõige populaarsemateks sihtkohtadeks on muutunud Praha ja Tallinn. (Alison Steed, The Daily Telegraph, 09.08)

The Sunday Times valis nädala plaadiks kitarrist Robert Frippi albumi, mis koosneb Inglismaa ja Eesti kirikutes antud kontsertidel esitatud paladest. Plaat kannab nime Robert Fripp: At the End of Time: Churchscapes, Live in England & Estonia, 2006. (Mark Edwards, The Sunday Times, 12.08)

Prantsusmaa ajakirjandus

Monument räime auks? Ajast, mil Eesti taastas oma iseseisvuse ning vabanes hiiglasliku naabri - Venemaa - võimu alt, on Läänemere kallastel asuv riik üritanud luua endale iseloomulikku rahvuslikku identiteeti. Eesti rahvuskalaks valiti räim. Kõik pole siiski kulgenud takistusteta. Esiteks, väga vähesed eestlased söövad räime. Läänemeri on üks maailma enim saastunud meresid ja juba mitu aastat ei lähe räimepüük kuigi hästi. Balti heeringas ehk räim ei ole tavaliselt suurem kui 20 cm. Kalu pole just lihtne toiduks valmistada ja nad lähevad kiiresti pahaks, isegi külmkapis. „Gastronoomial on poliitiline mõõde“, leiab Ruve Schank Eesti Põllumajandusministeeriumist. „Räimest sai rahvuslik sümbol tänu tugevale poliitilisele suunamisele.“ Räimevaimustus on sisse kirjutatud ulatuslikku rahva tervist propageerivasse kampaaniasse „Kala teeb head“, mille eesmärgiks on julgustada eestlasi tarbima rohkem kala. Valitsus soovib samuti propageerida ka muud eesti toitu. Nõukogude perioodil olid liiga rahvuslikeks peetavad retseptid keelatud. Näiteks 1955. aastal Eestis välja antud 416-leheküljeline kokaraamat sisaldas vaid 18 lehekülge kohalikke retsepte. Ülejäänud jäid Moskva tsensuuri tõttu välja. Täna püüab valitsus leida viise, kuidas propageerida kohalikku kokakunsti, tehes seda räime baasil. Vaidlused, kas peaks püstitama räimele monumendi, leidsid aset isegi parlamendis. Tuntud kokk Dimitri Demjanovi sõnul on räimel oma eriline väärtus: “Meie kala on maailmas ainulaadne. Ta on väiksem ja tunduvalt õrnem kui heeringas, mida süüakse Soomes, Rootsis või Hollandis.“ (Christopher Roads, Courrier International, The Wall Street Journal, 11.07)

Austria ajakirjandus

Hightech-paradiis Eesti taustal näeb EL üsna vana ja väsinud välja. Isegi paneelelamurajoonides kohtab siin kõikjal @-märki. Eesti on muutunud IT-arengu eeskujuks ELis. Siinne üleüldine interneti- ja mobiilsidelevik, tarkvaraarendus ja e-valimised on maailma ajalehtede esikülgedel. Üks põhjusi Eesti vaimustusele tehnoloogiate vallas on poliitiline ja majanduslik orienteeritus Soomele. N. Liidu aegne mahajäämus läänest kujunes eeliseks – juhtmete ajastu jäeti suures osas vahele ning investeeriti rohkem traadita interneti- ja mobiilside arendamisse. Tänu noorele ja paindlikule Põhiseadusele on internetiõigus koguni kodanikuõiguseks kuulutatud. Samas jäeti e-valimiste puhul 30 protsenti elanikkonnast moodustuva vene vähemuse vajadused tähelepanuta - e-valimisi pakuti üksnes eestikeelses keskkonnas. Eesti oli juba N. Liidu ajal tehnoloogiliselt eesrindlik, näiteks asus siin N. Liidu küberneetikainstituut, Eestis loodi esimene nõukogude PC-arvuti (aastal 1986). Loomingulisust nõudis 1990. aastate alguse raha- ja ressursside nappus. Skype arendajad arvavad, et nad mõtlevad siiani probleemide lahendamisel veidi teistmoodi kui nende lääne kolleegid, see on vahest olnud eeliseks. (pte, Der Standard, 6.08)

Soome ajakirjandus

Helikopteritehas Sikorsky tunnistab, et maksis Copterline’i õnnetuses hukkunute omastele valuraha. See seik annab uut huvitavat lisainformatsiooni õnnetuse põhjuste väljaselgitamisel. Copterline ja hukkunute omaksed jätkavad New Yorgis Sikorsky vastu hagide koostamist. Hukkunute omastele makstud valuraha võib tõlgendada, ja kohtuprotsessis ilmselt püütakse tõlgendada nii, et kopteri valmistaja tunnistab vähemalt kaassüüd juhtunus. Tallinnas avaldatakse uusim õnnetuse põhjuseid selgitav raport, mis väidetavalt kinnitab kopteri toimimishäiret õnnetuse põhjustajana. (Jyri Raivio, Helsingin Sanomat,4.08)

Kaks aastat tagasi toimunud kopteriõnnetuse põhjustas juhtimisseadme rike. Õnnetuse uurimiskomisjon ei esitanud siiski lõplikku raportit, mis oleks pidanud valmima juba aprillis. Komisjoni esimehe Taivo Kivistiku sõnul tuleb lõppraportit oodata tõenäoliselt kevadeni. Copterline õnnetuse peamine põhjus on teada olnud juba peaaegu kaks aastat. Uurijad teadsid seda 2005. aasta sügisel ning miski ei ole pärast seda nende arvamust muutnud. Copterline õnnetus on olnud või vähemalt oleks pidanud olema uurijatele suhteliselt lihtne. Sellest hoolimata valmib lõppraport ehk alles järgmiseks kevadeks. Lennuõnnetuse uurimise kestvus ei ole päris ükskõik, arvestades kogu protsessi põhieesmärki. Eesmärgiks ei ole süüdlaste otsimine ega materjali kogumine hüvituste saamiseks. Eesmärgiks on leida põhjuseid, et parandada turvalisust. Kolm aastat kestev uurimine on seda eesmärki silmas pidades liiga pikk aeg. (Eeva Eronen ja Jyri Raivio, Helsingin Sanomat, 9.08)

Et koolilastele suveks tööd leida, on Eestis taas kasutusele võetud nõukogude ajal eksisteerinud malev ehk töölaager. Üle kuue tuhande koolilapse üle Eesti teeb maatööd laagrites, korrastatakse vanu mõisahooneid, korjatakse marju ning tehakse heina. Keskealiste, nõukogude ajal üles kasvanud eestlaste seas tuntakse laagrinostalgiat. Malev on jälle moes. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 7.08)

Eesti presidendile Toomas Hendrik Ilvesele heidetakse ette presidendi ameti ja oma pere ärihuvide ühendamist. Korruptsioonivaba Eesti esimehe Tarmu Tammerki sõnul võib Ilvese tegevuses näha korruptsiooni. Presidendi kantselei sõnul ei ole president seadust rikkunud. Süüdistuste objektiks on Viljandi maakonnas paiknev Ärma talu, mille president koos abikaasaga on viimastel aastatel korda teinud. Ilvestele heidetakse ette, et nad kasutavad presidendi ametit Ärma igakülgseks reklaamimiseks. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 19.07)