Nädal välismeedias 16.-29. juuli 2007

AJAKIRJANDUS

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED

Euroopa Liit

Siseareng

Portuguese FM Luis Amado, whose country holds the EU's rotating presidency, urged EU member states meeting to "commit loyally" to a new treaty of reforms. "I plan to call on my colleagues to commit loyally and in good faith to the entire process," Amado was quoted as saying at the beginning of the intergovernmental conference (IGC) in Brussels, attended by the foreign ministers of all 27 member states. Portugal, which holds the EU presidency until the end of the year, will submit the draft of the new reform treaty at the conference and aims to complete the new text in time for a Lisbon summit in October. (Afp, 23.07)

Poland softened its tone on a treaty to reform EU institutions before the start of formal negotiations to turn a political deal clinched at a summit last month into a legal text. Polish FM Anna Fotyga said she wanted to clarify a compromise reached on the voting system for decision-making in the 27-nation bloc, but she stopped short of saying Warsaw would insist on reopening the issue. "We are optimistic. Poland does not have a problem with the treaty. We just want to clarify certain things, as other countries do," Fotyga told reporters. (Reuters, 23.07)

Spain issued a proposal on the future make-up of the EP that gives extra seats to some member states. The proposal gives Spain five extra seats, and Poland, Sweden and Austria another two each, according to the Spanish document obtained by Reuters. France, the Netherlands, Bulgaria, Lithuania, Malta and Slovenia are awarded one new seat. Germany would lose three. Countries that do not receive any extra seats, such as Ireland and Britain, are already unhappy with the idea. Spain's proposal was the first of a number of possible suggestions expected to be put forward over the next few months before EU leaders endorse the text of a reform treaty. (Reuters, 23.07)

Laienemine

Serbia is open to giving Kosovo more autonomy but it will never trade the province's independence for entry into the EU, Serbian PM Vojislav Kostunica said. Kostunica said some EU diplomats had suggested Serbia trade Kosovo's independence for EU entry, an offer he called indecent. (Reuters, 16.07)

EC President Jose Manuel Barroso was quoted as saying that Turkey was not ready to join the EU, but that its membership negotiations should continue. "Let's be honest. Turkey is not ready to become an EU member and the EU is not ready to accept Turkey as a member. Neither tomorrow nor the day after tomorrow," Barroso told a Greek newspaper. But Barroso urged EU member states not to shut the door on Turkey altogether. Millions of Turks flocked to vote in a parliamentary elections seen as crucial to the future of the large Muslim state. (Reuters, 22.07)

EU urged Macedonia to speed up its reform efforts and declined to say whether a key report later this year would recommend the opening of accession talks. Macedonian FM Antonio Milososki called on the EC to recommend in the report due in November that his country start entry talks as soon as possible. "We know we are not perfect, but we consider we are good and are working to be better." (Reuters, 24.07)

The new Turkish government that will emerge from parliamentary election must make a new push on the reforms required of Turkey in stalled EU entry talks, according to EU's enlargement chief Olli Rehn. "It is essential that the new government will relaunch legal and economic reforms with full determination and concrete results," he told reporters in Brussels of the election victory of PM Tayyip Erdogan's Islamist-rooted AK Party. Rehn called on Ankara to resolve a trade dispute with Cyprus that has been holding back accession talks begun in October 2005, and said the EU expected to open up negotiations on some chapters by the end of the year. (Reuters, 23.07)

Turkey reaffirmed its aim to gain full membership of the EU, the day after France urged Ankara to pursue reforms that would give it "privileged partnership" with the bloc."Turkey's objective in the case of the EU negotiations is full and total membership," the foreign ministry said in a statement. "The negotiations are continuing with this objective in mind." (Afp, 24.07)

Majandus

Serious political rows between EU member states and Russia have not hurt "booming" trade and investment which is breaking new records. EU Industry Commissioner Guenter Verheugen told reporters after talks in Moscow that more and more investors from EU nations were putting their money into Russia. "Economic cooperation is really booming... but we have some political irritants, to say the least." (Reuters, 16.07)

The head of the EU's Anti-Fraud Office (OLAF) criticised Bulgaria and praised neighbouring Romania for their preparedness to make proper use of the bloc's funds. The Bulgarian authorities have to realise that "the problems will not disappear if they have been ignored long enough," OLAF Director said. "We hope for improvements as soon as possible," he added. Romania is "four years ahead" in its preparedness to efficiently manage European money and prevent fraud. "The Romanians began to prepare long before Bulgaria and made the proper distribution of European funds their priority even before their accession," he added. (Afp, 16.07)

France, the world's top wine producer, described on Monday as "madness" a plan to ban planting vineyards as part of a reform to remove surpluses and prevent rising New World imports. The reform proposal, authored by EU Agriculture Commissioner Mariann Fischer Boel, offers the EU's least competitive vineyards cash subsidies to uproot vines and leave the sector. Her blueprint has sparked criticism from many European winemakers, particularly of quality EU labels, who fear centuries of wine-making traditions will be put at risk as consumers turn to rival New World wines. "It's madness. It's liberal ideology - we have to preserve the quality of our products against liberal temptation," French Agriculture Minister Michel Barnier told a news conference. (Reuters, 16.07)

The Baltic States and Poland will ask the EC to study alternatives to a disputed Russian-German undersea gas pipeline project. "The text of the document is basically approved it should be signed and sent to the EC," Lithuanian Economics Minister Vytas Navickas said on Tuesday. "We expect the answer from the Commission this year and believe that the reply will be positive," he said. (Afp, 24.07)

Latvia is considering taking the EC to court after it rejected the country's carbon dioxide (CO2) quota application, its environment minister was quoted as saying. Latvia has asked for a CO2 allowance of 6.25 million tonnes a year for the period 2008-2012, but the EC has allocated it 3.43 million tonnes. Baltic neighbour Estonia has already decided to take the Commission to court, joining Poland, the Czech Republic, Hungary and Slovakia in launching legal action over CO2 quotas that they say are so restrictive they could damage their economies. (Reuters, 24.07)

Germany is considering loosening its employment restrictions on workers from EU member states in Eastern Europe to plug a yawning labour gap in key sectors. "If we continue to suffer from a labour shortage in Germany, we could consider lifting the limits on eastern European labour before 2009," Gerd Andres, state secretary at the labour ministry, said. Government spokesman Ulrich Wilhelm said the issue would be considered at a cabinet planning session in late August and noted that Chancellor Angela Merkel's ruling left-right coalition did not yet have a unified position. (Afp, 24.07)

EU will grant Morocco 654 million euros over four years and begin moves to link Morocco's energy sector with those of its northern neighbours. The money will be used to support social and economic development, human rights and governance, the environment and support for institutions under the EU's neighbourhood policy over the 2007-2010 period. (Reuters, 23.07)

Välispoliitika

The EU's Portuguese presidency expressed concern about flaring tensions between Britain and Russia over the expulsion of Russian diplomats. "It is a bilateral problem but certainly the EU should be concerned by the developments on this question," Portuguese FM Luis Amado told journalists in Brussels. "We will have a summit with Russia in the near future (at the end of October) and we will evaluate the developments of the situation," he added. The issue is likely to be raised at a meeting of EU foreign ministers in Brussels. (Afp, 17.07)

Russia hit back at EU criticism of its handling of a bitter diplomatic spat with Britain as it prepared to announce its response to the expulsion of four Russian diplomats from London. The EU statement "was an unpleasant surprise for us," Vladimir Chizhov, Russia's EU representative, said in Brussels. "This will certainly affect relations between the EU and Russia," he was quoted as saying. (Afp, 19.07)

The EU's Portuguese presidency underlined the EU's commitment to the Conventional Forces in Europe treaty, after Russia announced a freeze on the accord. "The presidency of the EU reiterates the importance of the CFE treaty as a cornerstone of security and stability in Europe," it said in a statement. "The presidency of the EU is confident that further engagement in a dialogue with all Contracting Parties will be instrumental in overcoming the present situation." (Afp, 16.07)
EU plans to withdraw the issue of Kosovo's final status from the U.N. Security Council if Russia does not accept a resolution within days, EU foreign policy chief Javier Solana said. Russia on Monday rejected a third draft U.N. resolution on the province, a watered-down text calling for more Serb-Albanian talks but which Moscow said was still "permeated with the concept of the independence of Kosovo". Solana’s comment came after ethnic Albanian leaders in the breakaway Serbian province said the Council had failed on Kosovo and urged the West to offer an alternative route to independence from Serbia. (Reuters, 17.07)

EU foreign policy chief Javier Solana welcomed the renewed commitment of the US to try to bring peace to the Middle East, including a proposal for an international conference. "I welcome the address by President Bush in which he stated the renewed commitment of the United States to a negotiated settlement of the Arab-Israeli conflict on the basis of a two-state solution as the only way forward," Solana said. "The international meeting proposed by President Bush will give substantial support to the parties in their negotiations towards a permanent settlement," he said in a statement a few hours before heading to the Middle East. (Afp, 17.07)

German Chancellor Angela Merkel said she does not oppose U.S. plans for an anti-missile shield to counter any future attack by Iran, a project that has strained ties between Russia and the West. "I am not against Mr Putin but also not against the idea," Merkel said at a semi-annual news conference. "I have always said that one cannot say there's no threat coming from Iran." (Reuters, 18.07)

EU's foreign policy chief Javier Solana has named German diplomat Wolfgang Ischinger to represent the bloc in negotiations on the future status of Kosovo. Attempts to clinch a U.N. resolution on Kosovo's status reached an impasse this month after Russian resistance in the U.N. Security Council, raising the prospect of Kosovo declaring independence without a U.N. mandate. EU states raised fears that a unilateral declaration of independence by Kosovo would shatter fragile EU unity on the fate of the Serbian province, and urged both Belgrade and Pristina to compromise. (Reuters, 29.07)

Libya sent home six foreign medics convicted of infecting Libyan children with HIV after signing a cooperation accord with the EU. "There was a cooperation agreement signed between Libya and the EU to develop and expand cooperation between them, which includes full cooperation and partnership between Libya and the EU," Libya’s foreign minister told reporters. He said the deal involved EU support and assistance for the hundreds of infected children in European hospitals for their entire lives. (Reuters, 24.07) EC chief Jose Manuel Barroso said he had committed to normalising relations with Libya in order to secure the release of six imprisoned foreign medics. "I assured (Libyan leader Moamer Kadhafi) of our wish to further normalise the relations between the EU and Libya," Barroso told journalists in Brussels. (Afp, 24.07)

NATO, Julgeolek

Russia rejected an offer from NATO to hold talks on Moscow's decision to suspend its participation in the Conventional Forces in Europe (CFE) treat. "I don't see much point in holding such a meeting since the position of NATO on the CFE treaty has not yet changed," Yevgeny Buzhinsky, a top defence ministry official, was quoted as saying. The Russian general said the CFE treaty should either be changed or a new one should be negotiated. According to him, if NATO countries do not ratify the treaty by December, Russia will pull out. In a statement, NATO expressed concern about the Russian suspension, said that it remained committed to the treaty and urged Moscow to enter into talks to ensure the text is not abandoned. (Afp, 18.07)

German FM Frank-Walter Steinmeier said Berlin planned to host top-level talks in October to salvage the CFE treaty. "The minister voiced his deep concern over the steps announced by the Russian side," a statement said after Steinmeier met with Russian FM Sergei Lavrov in Berlin. „Steinmeier said it was urgent that talks be held to map the way forward. Against this background, he announced that he would invite high-ranking officials to Berlin at the beginning of October to create the conditions for concrete dialogue.” Lavrov has also told US Secretary of State Condoleezza Rice that Russia remains open to dialogue. (Afp, 20.07)

NATO voiced concern at a U.S. intelligence report highlighting the growing strength of al Qaeda Islamist militants in Pakistan's tribal areas bordering Afghanistan. According to the alliance, the report underlined the need for closer political cooperation, economic and military assistance to the Pakistani government. (Reuters, 18.07)

NATO does not have enough troops in Afghanistan to accomplish the "daunting challenge" of stabilizing the impoverished nation, Canadian PM Stephen Harper said. Harper also repeated a complaint that Canada's 2,500-strong military mission was doing a disproportionate amount of the fighting against Taliban militants. Canada has lost 66 soldiers so far in Afghanistan. "The level of troop commitments from NATO today (is) not sufficient to achieve the long-run objectives that the international community and NATO have set for themselves," he told reporters. Harper’s comments came the same day a British parliamentary committee said NATO nations were not giving enough support to the international force in Afghanistan. (Reuters, 18.07)

Talks between NATO and Russia on Moscow's decision to freeze the Conventional Forces in Europe (CFE) treaty produced no breakthrough but will continue. According to an alliance spokesman, there was no change in the respective positions of the NATO countries or Russia, but the discussion was very detailed, with a lot of explanation from Russia. "There are real differences, but the last word has not been said. There is a willingness to talk," he said, adding that NATO Secretary General Jaap de Hoop Scheffer had closed the meeting by saying: "To be continued..." The next NATO-Russia Council is in September. (Afp, 25.07)

British PM Gordon Brown and NATO Secretary General Jaap de Hoop Scheffer held talks in London about the need for member countries to send more troops to Afghanistan. "They looked in detail at the need for there to be better burden-sharing between NATO allies and they talked about development issues," a spokesman for the british premier said. "The prime minister made it clear that the UK are committed to Afghanistan and there's no timing on withdrawal," he added. (Afp, 23.07)

AJAKIRJANDUS

USA, SUURBRITANNIA

Lääneriikidel on aina raskem leida ühtset keelt Venemaaga. Sellele viitavad ka sündmused, millele pöörati eelnevatel nädalatel inglise ajakirjanduses enim tähelepanu: Venemaa osaluse peatamine Euroopa tavarelvastusleppes, Vene-Briti diplomaatiline konflikt, Kosovo staatuse küsimus.

Vladimir Putin on mitmete kuude jooksul olnud väga armutus meeleolus. Alates veebruaris peetud Müncheni rahvusvahelisest julgeolekukonverentsist, mil Putin ründas USA ja NATOt selle eest, et Venemaa rahvuslikud huvid tallatakse jalge alla, on Venemaa president janunenud uue võitluse järele. Nüüd aga allkirjastas Vladimir Putin määruse Venemaa osaluse peatamisest Euroopa tavarelvastusleppes, mida Kreml põhjendas "erakorraliste asjaoludega, mis puudutavad Venemaa Föderatsiooni julgeolekut ja nõuavad viivitamatute meetmete vastuvõtmist". Kui ulatuslikuks võivad osutuda sellise sammu tagajärjed? Otsus oma osaluse peatamisest Euroopa tavarelvastusleppes on küll negatiivne žest, samas ei pruugi see praegust olukorda eriti muuta. Keegi ei taha uuesti alustada võidurelvastumist, isegi härra Putin mitte. Kuid leppe tühistamine peatab relvade inspekteerimise ning õõnestab kindlustunnet. NATO peaks Venemaa otsuse pärast kahetsust avaldama, kuid mitte üritama kätte maksta. See oleks juba Putini mängu mängimine. (Editorial, Financial Times, 16.07) NATO avaldas pettumust Venemaa otsuse suhtes. "See on pettumust valmistav samm, samm tagasi. NATO peab seda lepet Euroopa julgeoleku ja stabiilsuse tähtsaks aluseks," ütles alliansi esindaja James Appathurai. Poliitika ja sõjaväe analüütikute nägemuses on suuremad vägede umbergrupeerimised seoses Venemaa osaluse peatamisega ebatõenäolised. Nende väitel on tegemist Venemaa ärritatuse sümboolse väljendusega. Tahetakse demonstreerimisega, et Venemaa on võimas jõud, kelle seisukohaga tuleb arvestada. (Peter Finn, The Washington Post, 15.07) Putini otsus ei too kindlasti kaasa Venemaa ja Lääne riikide keeruliste suhete paranemist. Vastastikune hävitamine ei ole hetkel ohuks nagu see oli kunagi varem, kuid nii Venemaa kui ka Lääs võivad kogeda suhete halvenemisega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi majanduslikus valdkonnas. Lääne-Euroopa vajab Venemaa gaasi. Venemaa jaoks on aga Euroopa üks olulisemaid tarbijaid ja investoreid. (Editorial, The Independent, 17.07)

Kahe nädala eest palusid Briti võimud neljal Vene diplomaadil riigist lahkuda, demonstreerimaks rahulolematust Moskva keeldumise üle anda välja endise Vene luureagendi Aleksandr Litvinenko tapmises kahtlustatav Andrei Lugovoi. Vastuseks saatis Venemaa omakorda riigist välja neli Briti diplomaati. Litvinenko juhtum on paigutunud Venemaa ja Lääne riikide vaheliste halvenevate suhete konteksti, see muudab juhtumi palju teravamaks kui ta oleks võinud olla. Vaevalt mõjub briti diplomaatide väljasaatmine hästi Venemaa koostööle teiste lääneriikidega. Siinkohal võiksid Venemaa juhid esitada endale küsimuse – kas välispoliitika, mis õõnestab riigi enda huve pikemas perspektiivis, on otstarbekas? (Editorial, The Washington Times, 18.07) Aleksandr Litvinenko mõrvajuhtum võib omada mõju ka EL-Vene partnerlusleppele. Praegune lepe kaotab oma kehtivuse käesoleva aasta 1.detsembril. Mõeldakse selle peale, et lisada leppesse kriminaalset õigust puudutav punkt, mis aitaks lahendada Litvinenko mõrva taolisi juhtumeid.(Neil Buckley, Financial Times, 21.07)

Aasta tagasi arvasid lääne diplomaadid, et Kosovo staatuse üle saab teha lõpliku otsuse pärast seda, kui Venemaale on antud piisavalt aega tegeleda kuluaaripoliitikaga oma Serbia liitlaste huvides ning seejärel leppida Serbia provintsi iseseisvumise paratamatusega. Kuid Venemaa sõjakas hoiak Euroopa ja USA suhtes jäi Kosovo küsimuses palju jäigemaks kui oodati. Nüüd, aasta möödudes, tekkis olukord, kus USA ja tema liitlased Euroopas otsustasid mitte panna ÜRO Julgeolekunõukogus hääletusele uut Kosovo-resolutsiooni projekti, kuna oli karta, et Venemaa kasutab selle suhtes oma vetoõigust. Venelased on jäänud endale kindlaks, lükates tagasi kõik resolutsioonid, mille tulemusena võiks Serbia provints iseseisvuse saavutada. (Warren Hoge, The New York Times, 23.07) Peale hääletamise ärajätmist sai ilmselgeks see, et Venemaa ja Serbia on võitnud pingelise diplomaatilise võitluse. Kindlasti on veel ees palju ägedaid kohtumisi sellel teemal, kuna Kosovo küsimus on muutunud oluliseks osaks dialoogist Lääne ja Venemaa vahel. Võimalik, et Venemaa ei olegi huvitatud niivõrd Kosovost, vaid pigem sellest, et üles ärritada erimeelsused tema ELi naabrite vahel. ELil ja USAl on aga kindel eesmärk kasutada järgnevaid kuid võimalikult tõhusalt ära selleks, et Kosovo saaks siiski iseseisva riigi staatust nautida. (Editorial, The Economist, 27.07)

Tundub, et Putini Venemaa on palju kaootilisem ja hirmuäratavam koht kui taaselustuv, autoritaarne ning korrapärane riik nagu seda on tihtipeale arvatud. Kahjuks, on sellel hirmuärataval kohal ka tohutult palju võimu. Mõte, et Venemaast võiks saada n-ö normaalne riik, samuti nagu ka lootus, et Putinist saab demokraat, tundub utoopiline. Kuid Venemaa on vaatamata sellel riik, kellega Lääs peab suhtlema, samal ajal võideldes Venemaa ülemäärastele ambitsioonidele vastu. (Editorial, The Economist, 22.07)

SAKSAMAA

Saksakeelse ajakirjanduse veergudel pöörati enim tähelepanu Lähis-Idas toimuvale, Litvinenko juhtumile, samuti Afganistani (pantvangid, infosõda, vaidlused välismissiooni ümber) ja Iraagi probleemidele.

Segadus Afganistanist tulevate teadetega Saksa kodanike pantvangivõtmistest näitab ilmekalt, kuivõrd lihtne on Saksa võime endast välja viia. Taliban mängib valeteadete ja pooliku infoga. Olgu sellega kuidas on, aga selge on see, et vägivalda on rohkem ning on vaid aja küsimus, millal (Pakistanis väljaõpetatud) „ärganud” moslemid siinamail rünnakule asuvad. Samal ajal toimub Saksamaal tegelikkusest irdunud debatt väidetava politsiriigiohu ümber. Vaieldakse, kas online-läbiotsimised võiksid seaduslikud olla, samas kui suurem osa terroristidest organiseerub ja valmistab oma aktsioone ette interneti teel. Saksamaa lubab endale õiguslikku olukorda, kus üksiküritaja karistamatult terroriakte plaaneerida võib, sest karistatav on vaid terroristlikus võrgustikus osalemine, ehk siis alates kolmest liikmest. Põhjus sellele kõigele on lihtne – Saksamaa ühiskond ei taju, milline oht meid varitseb. Mõnedel on endiselt mingi kultuurromantiline ettekujutus muhameedlusest, mõned pelgavad „kultuuride kokkupõrget”. Samas on moslemi mainstramis Saksamaal veel liiga palju sümpaatiat rohelise lipu all võitlejate suhtes. Ning islamistid on väga hästi teadlikud lõhedest ühiskonnas, mida nad peavad nõrgaks ja allakäinuks. Kui iga pommiplahvatuse järel Hindukishis lahvatab Saksamaal diskussioon vägede äratoomisest, näevad nad, kuivõrd lihtne on tegelikult nende mäng. (Markus Wehner, FAZ, 23.07) Aina sagenevad atentaadid ja pantvangivõtmised näitavad, et Bundeswehr peab senisest karmikäelisemalt tegutsema. Üksnes „head teha” on Afganistanis võimatu. Senine kogemus on õpetanud, et arvamus, nagu loobumine sõjalistest aktsioonidest väldiks vaenlaste tekkimist, on illusioon. Mõrvarid ja pantvangivõtjad ei tee „headel” ja „kurjadel” välismaalastel vahet, ei tee ka tsiviilisikutel ja sõjaväelastel vahet. Üllatavalt on suur koalitsioon Berliinis senise vägede väljatõmbamise debati asemel nüüd hoopis trotslikult kontingendi suurendamise poolt. Kahjuks pole senine ülesehitustöö enam võimalik, Bundeswehri sõdurid ei tohi pärast atentaati kolmele sõjaväelasele oma soomukitest väljudagi, mis teeb koostöö kohalikega väga raskeks. Bundeswehri arst kurdab: „Juba nädalaid ei tohi me enda poolt ülesehitatud haiglat külastada, et oma assistente edasi välja õpetada ja nõustada. See on katastroof!” Senine ülesehitusele suunatud mandaat, mis piirab sõjalise jõu kasutamise, on ohtu seadnud kogu senise ülesehitustöö. (Jochen Bittner, Die Zeit, 26.07)

Välisvägede järk väljatõmbamine Iraagist mõjuks katastroofiliselt olukorrale Afganistanis. Washintonis käib sisepoliitiline jõukatsumine, mille tulemused jäävad mõjutama maailmapoliitikat aastateks. USAs levib sõjaväsimus, preventiivsesse kaitsestrateegiasse usutakse üha vähem. USA ei taha enam maailma ajalugu kirjutada, vaid tõmbub vähehaaval klassikalise välispoliitika juurde tagasi: huvide kaitse, kriisidiplomaatia, liitlaskohustused. Euroopas pole veel aru saadud, et säärane areng pole põhjus juubeldamiseks. Tagasitõmbumist võtab vastaspool kui nõrkuse tunnusmärki, kiiret tagasitõmbumist aga kui tunnistust oma üleolekust. Lääs saadaks „tule all taandudes” sõnumi – meil pole vastupidamisvõimet. See viiks islamistliku terrorismi populaarsuse kasvamisele. Palestiinas, Sudaanis või Iraanis maksaks läänest tulnud sõna siis juba poole vähem kui seni. Kui lahkutakse Iraagist, teeb Taliban kõik selleks, et ka oma põhiterritoorium – Afganistan – lääne sõjalisest kohalolekust vabastada. Siis tõmmatakse teiste hulgas ka Bundeswehr kaasa halastamatusse kodusõtta. Iraak oli viga, kuid nüüd minema joosta ameeriklased ei tohi. (Nikolas Busse, FAZ, 18.07)

Venelased on üles näidanud vähest valmidust Litvinenko juhtumi uurimisel. See on tõsi. Kuid britid reageerisid sellele siiski liiga karmilt. See pole põhjus, miks Gordon Brown ja tema välisminister peaga läbi seina jooksma peaksid. Diplomaatide väljasaatmine ja läbirääkimiste katkestamine viisalihtsustuse küsimuses on selge ülereageerimine. Venemaa põhiseaduse järgi pole Lugovoi väljaandmine lihtsalt võimalik, ja õigusriik peaks sellest aru saama. Ka Saksamaal kehtivad täpselt samad seadused. Litvinenko juhtumi selgitamine ei muutu Briti võimude karmikäelise tegutsemise tõttu sugugi lihtsamaks. Ehk oli Browni peamiseks eesmärgiks näidata Putinile, et Suurbritannia ei hakka võimsa energiatarnija ees lipitsema. Britid on juba ammu endast väljas selle tõttu, et Venemaal nende ärilistele ettevõtmistele jalga taha pannakse. Kuid Brown leisid vale mooduse oma kindlameelsuse näitamiseks. (Juhtkiri, FTD, 17.07) Londoni usaldamatus Vene võimude suhtes on õigustatud, kuid Vene diplomaatide väljasaatmine oli ülepingutatud samm. See samm tõstab ehk välisministri ja kogu valitsuse sisepoliitilist renomeed, kuid tark samm see polnud. Lugovoi kohtu alla andmiseni Venemaal või tema väljaandmiseni ei vii see kindlasti mitte. Tuleb tõestada, et Venemaa õigussüsteem pole usaldusväärne, aga mitte diplomaate välja saata. Viimane süvendab veelgi distantsi Venemaa ja lääne vahel, ehkki lahendust vajavaid küsimusi on pealju. Venemaa peaks otsekohe tõestama, et lääne umbusklik suhtumine Vene õigussüsteemi ei pea vett. Ning Londoni uus välisminister Miliband peaks õppima, et tema ameti juurde kuulub ka oskus kannatlik olla. (Frank Nienhuysen, SZ, 18.07)

PRANTSUSMAA

Prantsusmaa ajakirjanduse peamisteks teemadeks möödunud nädalatel olid Bulgaaria meditsiinitöötajate vangistussaaga lõpp Liibüas, milles mängisid keskset rolli ka president Nicolas Sarkozy ja tema naine Cécilia. Rohket kajastamist leidis samuti Vene-Briti diplomaatiline kriis.

Ei ole kahtlustki, et viit bulgaarlasest meditsiiniõde ja üht palestiinlasest arsti süüdistati alusetult sadade laste HI-viirusesse nakatamises. Pole ka kahtlust, et pärast kaheksat aastat vangistust, piinamist, mitmeid kordi surma mõistmist saavutati meditsiinitöötajate vabastamine pantvangi võtjate tingimustel. Isegi need, kes jutlustavad suurest meelekindlusest bandiitidega kauplemisel, pidid ilmutama vastutulelikkust Liibüa-sugusele paariariigile. Kuid kas oli vaja suisa vangistajatele kaela langeda? Nicolas Sarkozy sõnul ei ole mingit seost Prantsusmaa-Liibüa koostöölepete ja Bulgaaria medõdede vabastamise vahel. Ometi pidas president vajalikuks lisada, et “neid ei oleks vabastatud, kui mina poleks sinna läinud”, tunnistades sellega, et Kadhafil õnnestus kenasti oma vange kasutada vahetuskaubana. Nimekiri Prantsusmaa ja Liibüa vahel allkirjastatud lepingutest ja koostööprotokollidest on muljetavaldav. Alates tuumareaktori annetamisest kuni koostööni tööstusjulgeoleku vallas. On mitmeid argumente, mis räägivad heade suhete vajalikkusest. Kadhafist võib kujuneda oluline vestluspartner Darfuri konflikti lahendamises, nagu ka liitlane Vahemeremaade Liidus. Kuid Prantsusmaa presidendi liigne rutakus jätab diplomaatiale mõru maigu. Sarkozy tahtis tutvustada moraali ja põhimõttekindlust välissuhtluses. Liibüas toimunu räägib aga vastupidist keelt. (Éditorial, Le Monde, 27.07) On tõsi, et Sarkozy mingil määral näppas aupaiste inimestelt, kes aastaid olid töötanud bulgaarlastest õdede vabastamise nimel. Kuid president leidis turumajanduse põhimõtete rakendamisega vahendi, läbi mille veenda läbirääkimiste teist osapoolt. Jääb vaid küsida, kui suure summa eest ja millise reetmise hinnaga? Mitmete koostöölepete kõrval on olemas ka diplomaatiline plaan “taasintegreerida Liibüa rahvusvahelisse kontserti”. Täpsemalt kaasata seda riiki, näiteks, panustama võitlusesse illegaalse immigratsiooniga ja Sarkozy grandioossesse Vahemeremaade Liidu projekti. On arusaadav, et meie Euroopa partnereil on põhjust kadedust tunda selle prantslasliku maneeri üle juba eos juhtohjad haarata. Kahtlust tekitab vaid nende ambitsioonikate projektide realiseerumise tõenäosus, kui arvestada, et nende eest on hulk raha juba välja käidud. (La Chronique de Favilla, Les Echos, 27.07) Kuue õnnetu välismaalase abil hoidis Liibüa pantvangis osakest ülejäänud maailmast ning kuni viimase minutini kauples ja tingis nende vabastamise vastu endale mitmeid eeliseid. Lisaks veel rahvusvahelise tunnustatuse. Millises maailmas me elame? Elame maailmas, kus ÜRO nimetas 2003. aastal Liibüa Inimõiguste Komisjoni esimeheks (2004. aastal sai sama komisjoni liikmeks Sudaan). Kadhafi käitumismallid ei peaks rahvusvahelist üldsust ergutama teda taas enda sekka vastu võtma, vaid vastupidi - peaks jätkama Liibüa teenitud pagendust rahvusvahelisest kogukonnast. (Serge Fradkoff, Le Figaro, 26.07)

Vastuseks Moskva keeldumisele anda välja Andrei Lugovoi, saatis Suurbritannia riigist välja neli Vene diplomaati. Moskva vastas samaga. Iganenud külma sõja arsenali väljatoomine meenutab aega, mil Kreml ja Lääs provotseerisid üksteist teine teiselpool mittemõistmise müüri. Kriisi Moskva ja Londoni vahel serveeritakse praegu kahe riigi vahelise probleemina, kuid eelkõige peegeldab vastaseis Kremli ja lääneriikide suhete süvenevat allakäiku. Olgu kõne all raketikilp, Kosovo või Euroopa Tavarelvastusleppest lahtiütlemine. Arengud on rahutukstegevad. Samas ei peaks liialdustes minema nii kaugele, et pidevalt viidata külmale sõjale - ajajärgule, mis oli tänapäevast väga erinev. Ei tohiks ka pead liiva alla pista. Nõnda juhtus Putini ja Bushi viimasel kohtumisel Kennenburkportis, kus riigipead tegid näo, nagu oleksid nende suhted endiselt suurepärased. Tegelikkust ei väljenda ei ametlik optimism, et Venemaa endiselt püüdleb demokraatia suunas, ega ka äärmusesse ulatuvad hirmujutud. Venemaa ei ole enam partner, keda temast loodeti. Venemaa pole ka selline vaenlane, kes ta oli külma sõja ajal. Läänemaailma suhtlus Venemaaga peab lähtuma reaalsusest, et vältida vigu. (Pierre Rousselin, Le Figaro, 18.07)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Estonia's defence minister Jaak Aaviksoo said he believed the mission of the Baltic country's troops in Iraq, which runs out in December, should be extended. "As regards the period by which the mandate should be extended, it makes sense to wait until the report that the Americans will present, presumably in September, so that one could be more specific on the conditions," said Aaviksoo. (Afp, 19.07)

Tallinnas toimusid Eesti ja Venemaa vahelised järjekordsed konsulaarkonsultatsioonid, kus kõne all olid eelkõige Euroopa Liidu ja Venemaa viisalihtsustuslepingu rakendamine ning Euroopa Liidu ja Venemaa leping isikute tagasivõtu kohta. Eesti delegatsiooni juhi, välisministeeriumi konsulaarosakonna peadirektori Jaanus Kirikmäe sõnul oli põhiliselt tegemist omavahelise infovahetusega. Kirikmäe avaldas kahetsust, et kokkuleppele ei jõutud EL-i ja Venemaa tagasivõtulepingu osas. (Interfax,17.07)

Eesti eriüksused jälgisid salaja nende organisatsioonide juhte, kes olid Pronkssõduri demonteerimse vastu. Salajast järelvalvet alustati veel enne aprilli lõpus toimunud massirahutusi ning kinnituseks on valitsuse poolt avalikustatud dokumendid. Antud dokumentidelt võeti maha riigisaladuse staatus, kuna nad võivad oluliseks abiks olla kohtulikus uurimistöös. (RIA, 19.07)

Kultuuriministeerium kaldub mitte toetama ettepanekut püstitada Eestisse kommunismiohvrite memoriaal. Ministeeriumi kantsleri kt asekantsler Anton Pärn märkis vastuseks portaalis TOM tehtud ettepanekule, et ministeerium peab memoriaali ideed huvitavaks. Siiski ollakse tema sõnul seisukohal, et praegu vajab Eesti ühiskond uute mälestusmärkide paigaldamise asemel pigem teema sisulisemat käsitlemist. (Interfax, 22.07)

Eesti välisminister Urmas Paet kinnitas Eesti välispoliitilise suuna: riik pooldab tihedat koostööd Ameerika Ühendriikidega. ”Väga hästi on teada tõsiasi, et USA ei reetnud Eestit ka meile kõige keerulisematel aegadel ning kogu Nõukogude okupatsiooniaja jooksul jätkas USAs tegevust Eesti diplomaatiline esindus, mis andis eestlastele enesekindlust ja lootust,” märkis välisminister. USA selgest väärtustepõhisest poliitikast tulenevalt olla Eesti suhted Ameerika Ühendriikidega olnud alati erilised. (Interfax, 24.07)

Kaitsepolitsei käivitas kriminaaluurimise, et selgitada välja 1941. aasta sõjasuvel Tartumaal Kavastu vallas külaelanike tapmise eest vastutavad isikud. Kriminaalmenetluse ajendiks oli kaitsepolitseile laekunud avaldus ja tõendid, millest nähtub, et Nõukogude hävituspataljoni sõdurid ja punaarmeelased tapsid okupatsioonivõimude juhtimisel 1941. aasta suvel Kavastu vallas tsiviilelanikke. Kriminaalasja menetleb kaitsepolitseiamet ja menetlust juhib riigiprokuratuur. (Interfax, 27.07)

Ida-Virumaal Sinimäel meenutati 63 aastat tagasi peetud Saksa armee ja Punaarmee vahelisi lahinguid. Sinimäele tulid kokku 20. Eesti SS-diviisi veteranid, kohal viibisid ka veteranid Norrast, Austriast ja Saksamaalt. Eesti SS-veteranid kutsusid üles pidama nende osalemist sõjas Saksamaa poolel panuseks võitlusesse vabaduse ja demokraatia eest. Kaitseminister Jaak Aaviksoo saatis õnnitluse Ida-Virumaale kogunenud Vabadusvõitlejate Liidu liikmetele, milles tänas neid omal ajal Eesti heaks tehtu eest. (Interfax, 28.07)

Majandus

Uudisteagentuurid

Russia's state railways have ordered exporters to halve shipments of refined oil products, metals and coal via Estonia amid renewed political tensions with Tallinn, industry and trade. "There was a meeting chaired by (Russia's First Deputy PM Sergei) Ivanov and he ordered that transit via Estonia be limited," one industry source told Reuters. A source close to Ivanov denied his boss had ordered the cut and state railways declined to comment. But oil traders said major exporters of refined products on the route had already halved shipments. Trading sources at Estonian terminals said they believed the new ban would not last long again: "What will Russia do with fuel oil, especially in the middle of summer? It doesn't look serious to me," said one. (Reuters, 17.07)

Rootsi ajakirjandus

Skype registreeris aasta teises kvartalis 220 miljon kasutajat, mis on 94 protsenti rohkem kui möödunud aasal samal ajal. Ettevõtlusturg muutud üha olulisemaks, Skype omab juba 30 protsenti kogu kliendibaasist. Lisaks on mitmed riistvara tootjad nagu nt Nokia alustanud Skype tarkvara integreerimist oma telefonidesse ja arvutitesse. Tänavuse aasta teise kvartali Skype’i käive oli 90 miljonit dollarit. Skype’i peakontor asub Luxembourgis, kuid peamine arendus toimub Tallinna kontoris, kus töötavad ka pooled 500 liikmelise meeskonna töötajatest. Lisaks on Skype’il suur kontor Londonis ning väiksemad Stockholmis, USAs ja ka Aasias. (Jonas Lejonhufvud, Dagens Nyheter, 26.07)

Varia

Uudisteagentuurid

Estonian authorities decided to allocate more than 22,000 euros from state funds to bring home a two-week-old boy whose premature birth in Turkey has left his parents with a bill of around 50,000 euros. In addition, Tallinn city hall announced it was seriously considering covering the remaining costs. (Afp, 19.07)

Balti riigid kavatsevad tulevikus üheskoos osta soomukeid, koptereid ja radareid. "Praegu on olemas poliitiline valmisolek ja eesmärk osta ühiselt soomukeid, radareid ja võimalik et ka koptereid. Mõned neist projektidest asuvad edasiarendamise staadiumis," ütles Läti kaitseminister Atis Slakteris. "Ma ei hakka üksikasjadesse laskuma, kuna see on salastatud info ja firmad võistlevad tarneõiguse eest. Me peame kindlustama heatasemelise õhuruumi seire, kuna oleme NATO liikmesriik," sõnas Slakteris. (Interfax, 24.07)

Euroopa Liidu nõukogu Schengeni hindamise töögrupp kiitis heaks Eesti maapiiride kordushindamise raporti. "Kartus, nagu lükkuks Eesti liitumine Schengeni õigusruumiga edasi piirivalvurite vähesuse tõttu, ei osutunud põhjendatuks," ütles ministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Marek Helm. "Kuigi idapiiril tuleb meil piirivalvurite arvu suurendada, peame samaaegselt keskenduma ka tegevuskeskkonna muutusele sadamates ja lennujaamas." Nõuete täielikul täitmisel on Eestil esimene võimalus Schengeni lepinguga liitumiseks 31. detsembril 2007. (Interfax, 18.07)

Saksamaa ajakirjandus

Tallinna loomaaed on Ida-Euroopas üks eesrindlikemaid. Mati Kaal seisis omal ajal selle eest, et kommunistlikud funktsionärid seda ei sulgenud kiirtee ehitamiseks. „Nõukogude Eesti ei saanud ju ometi kapitalistlikust sõjaeelsest Estist viletsam olla!”, muigab Mati Kaal. „Me olime esimesed eestlased, kes nõukogude armee minema ajas. Meile anti 1983 uus krunt endise sõjaväeosa territooorimil”. Välisturistide voog aina kasvab, kuid paljud välismaalased on pettunud loomade elutingimusi nähes. Paljud unustavad, et 30 aasta eest nägid paljud lääne loomaaiad välja täpselt samasugused. Tallinna loomaaias seisab kõrvuti uus ja vana, moderniseerimine käib täie hooga. Siin toimub mitmete loomaliikide n-ö reanimeerimine, saadud know-how aitab eestlastel igati profiiti lõigata. Parim näide on Euroopa naaritsa projekt. (Matthias Kolb, SZ, 17.07)