Nädal välismeedias 2.-15. juuli 2007

AJAKIRJANDUS

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Küberrünnakud, Poliitika, Majandus, Kultuur, Varia

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED

Euroopa Liit

Sisepoliitika

New EU president Portugal set out plans for a quick march to adopt a treaty reforming the 27-nation bloc in mid-October, aiming to cut off any bid by Poland to reopen a deal on the voting system. Portuguese PM Jose Socrates told the EP he would put a draft treaty to foreign ministers when they open inter-governmental negotiations on July 23, just one month after EU leaders agreed a political mandate for the talks. (Reuters, 11.07)

The EU is still in a crisis despite a compromise on a new treaty reached last month, a senior Polish official said. Poland's chief negotiator on EU issues, Marek Cichocki, praised the progress made during German Chancellor Angela Merkel's 6-month EU presidency which ended last month, but dismissed the idea that the compromises she achieved would lead to a definitive reform of the bloc. (Reuters, 10.07)

Portugal will pursue efforts to combat terrorism as a priority during its current presidency of the EU, PM Jose Socrates said during a visit to Britain. At a joint press conference with his British counterpart Gordon Brown, Socrates also praised Britain's "rapid and firm response" to bungled bombing attempts on June 29 and June 30 in London and Glasgow. (AFP, 09.07)

The EU's anti-fraud chief urged Bulgaria to step up cooperation on fighting graft involving the bloc's funds, and praised fellow EU newcomer Romania for its efforts. The statement compounded a June EC report saying Bulgaria, which joined the EU on Jan. 1 with Romania, was making insufficient progress in fighting corruption. "Romania has a very active investigative authority and we have established excellent cooperation. We need some progress in the level of cooperation with Bulgaria," Franz-Herman Bruener, chief of the EU anti-fraud office OLAF, told a news conference. (Reuters, 09.07)

Majandus

The soaring strength of the euro against other major currencies has had little impact on the economy of the 13-nation eurozone, EU Economic and Monetary Affairs Commissioner Joaquin Almunia said. While relaxed about the euro's strength, he also reiterated the long-standing position agreed among the Group of Seven countries that "we must remain vigilant on exchange rates." (AFP, 13.07)

EU finance ministers chose Frenchman Dominique Strauss-Kahn as their candidate to run the International Monetary Fund but agreed that after him Europe's monopoly on the job should end. The backing for the former Socialist finance minister was a victory for new French President Nicolas Sarkozy who has sought to leave his mark quickly on Europe's political map. (Reuters, 10.07)

Laienemine

Serbia said it hoped in October to initial a pre-membership accord with the EU, which would give Belgrade six years to adjust to EU trading rules and release much-needed funds for reform. The Stabilisation and Association Agreement is the first step towards EU membership, but Brussels says Serbia must hand over top Bosnian Serb war crimes suspect Ratko Mladic before it can be signed. (Reuters, 13.07)

France told Serbia it could not hope to defy a Western plan to give Kosovo independence and still expect to join the EU. "You are going to join the EU," French FM Bernard Kouchner told Serb reporters in Belgrade. "But when I say that, don't think that it is going to be before Kosovo is resolved peacefully," he said after meeting his Serbian counterpart, Vuk Jeremic. (Reuters, 12.07)

Turkish public support for joining the EU has fallen further, according to an EU survey unveiled days before parliamentary elections in which nationalists are expected to do well. The Eurobarometer poll showed 52 percent of respondents believed Turkey's EU membership would be a "good thing", down from 54 percent last autumn. The poll, which canvassed about 1,000 people in Turkey from April 10 to May 10, also showed the number of Turks who trust the EU had declined to 38 percent from 42 percent. (Reuters, 11.07)

Välis- ja julgeolekupoliitika

Europe and the US have revised a draft UN resolution on the status of Kosovo. The new text calls for another four months of intensive negotiations between Kosovo's ethnic Albanians and Serbs. In a bid to gain Russian acceptance, the new text drops a promise of independence for the province if talks with Serbia fail. The EU's acceptance of Russia's demands for a new UN Security Council resolution allows the bloc to deploy its mission to the territory and replace the current UN one, without the "status" issue being resolved. (EUobserver, 12.07)

With Europe's political agenda now in the hands of Portugal until the end of the year, Lisbon has promised not to aggravate tensions with Russia, after several months of deteriorating relations between Brussels and Moscow. Jose Socrates, Portugal's telegenic leader, indicated he would take a softer line on relations with Moscow which he considers "very serious indeed." "Any relations based on moral judgements lead to confrontations," he said (30 June). "We must not emphasise the distance between us but [instead] what brings us together," stated the 49-year old centrist politician, who recently stayed in the Kremlin, a privilege normally reserved for heads of state. Embarking on a long discourse about Russia - prompted by questions about the faltering ties between Brussels and Moscow - the prime minister, an open and informal politician in the style of former UK leader Tony Blair, revealed an affection for authors Leo Tolstoy and Fyodor Dostoyevsky. He said the fame in Europe of the two Russian authors and other writers from the vast country implied closeness between the two cultures. Questioned by a Lithuanian journalist as to whether soft tactics would work and whether he would not rather take a harder line to get results, Mr Socrates rejected a tougher stance. "I don't agree. International relations don't work like that. Push the Russians! It is irresponsible. I am not a guy who will contribute to increasing tensions, I want to lower tensions." The apparent new approach was confirmed by Portuguese ambassador to Russia, Manuel Curto. The Moscow Times reported him as saying "we will not lecture Russia.” The stance contrasts with Germany's somewhat critical stance when it had the agenda-setting EU presidency in the first half of the year. Chancellor Angela Merkel, herself from the former East Germany, notably clashed with President Vladimir Putin over demonstrators at an EU-Russia summit in May. According to Katinka Barysch from the London-based Centre for European Reform, Ms Merkel "struck just about the right tone" pulling Russia up on certain points of democratic principle but also "having the guts to walk away from the [May] Samara summit without any results." This probably made the Kremlin respect her more, says Ms Barysch. She believes that neither the Portuguese presidency nor the Slovenian presidency in the first half of 2008 will be able to break the impasse in Brussels-Moscow relations, particularly as Germany was not able to "pull it off with all its diplomatic weight." In addition, both Lisbon and Ljubljana are going to want to concentrate on what is "their comparative advantage" – a focus on southern Europe and the Balkans respectively. EU-Russia relations, anyway fraught because of Moscow's energy hold over the bloc, took a further nosedive last year when Poland blocked a new EU-Russia cooperation agreement because of a Moscow´s ban on Polish meat imports. The current agreement underpinning relations runs out at the end of this year. On top of this, Lithuania has objected at EU level to Russia's blockade on oil imports to the country via the Druzhba pipeline. Meanwhile, most recently, Russia has strongly criticised US plans to put missile defence shields in Poland and the Czech Republic, at one stage ratcheting up the rhetoric to Cold War levels. Relations are set to be showcased next at an EU-Russia summit in Lisbon on 26 October. (EUobserver, 4.07)

German FM Frank-Walter Steinmeier said it was unlikely that key partnership talks between Moscow and the EU would begin before next year's Russian presidential election. Steinmeier, whose country failed in its goal to launch the talks with Moscow under its EU presidency which ended June 30, said the campaign for the March poll in Russia was likely to keep the stalled negotiations blocked. (AFP, 12.07)

On 9 July the foreign ministers of France, Italy, Spain and seven other European states called for an international conference on the Israeli-Palestinian conflict and said Israel should make more concessions for peace. Israeli officials said on 8 July that an Arab League delegation from Egypt and Jordan had proposed visiting Israel this week for long-delayed talks on an Arab peace initiative. (Reuters, 09.07)

EC has allocated 200 million euros to help reform Afghanistan's justice sector and pay salaries of judges and the police. EU External Relations Commissioner Benita Ferrero-Waldner will announce the commitment in Rome at a U.N. conference on promoting the rule of law in Afghanistan. The funds are part of a package of 610 million euros of assistance for 2007-10 the EU executive announced in January. The Rome conference is to adopt an action plan for the Afghan justice sector, identifying gaps and issues to be addressed by different donors and a future funding mechanism. The Commission funding will go to training and recruitment in the justice sector and assistance for salaries within the sector and the police, the statement from the EU executive said. U.S. officials have urged the EU to do more to help speed up training of Afghan police and other law officials needed to combat widespread corruption and the drugs trade, which analysts say fuel the Taliban insurgency. EU capitals agreed last year to expand a 50-strong German police training operation into a full EU-led mission. The bloc launched a three-year programme involving 160 personnel last month. The 23-nation mission will include personnel from non-EU nations such as Norway, Canada and Australia and will monitor police reform and offer advice at national and provincial level. (Reuters, 2.07)

NATO, Julgeolek

NATO branded Russia's decision to pull out of the Conventional Forces in Europe arms control treaty as "disappointing." "It's a disappointing move, a step backwards. NATO considers this treaty to be an important foundation of European security and stability," NATO spokesman James Appathurai said. (AFP, 14.07)

NATO aspirant Georgia is hosting 500 soldiers from 12 countries for air force training exercises to help boost coordination between NATO and its partners, the Georgian defence ministry said. The "Cooperative Archer 2007" exercises involve NATO member states Germany, Hungary, Turkey and the United States, as well as partner countries Albania, Azerbaijan, Belarus, Croatia, Macedonia, Georgia, Moldova and Ukraine. Defence Ministry spokesman Zaza Gogava told AFP the exercises, taking place until July 20, will focus on air traffic control coordination, delivering humanitarian aid and medical evacuations. (AFP, 11.07)

AJAKIRJANDUS

USA, SUURBRITANNIA

Kahe eelmise nädala jooksul oli USA ja Suurbritannia ajakirjanduse poolt enimkäsitletud teemaks äpardunud terrorirünnakukatsed Londonis ja Glasgow’s. Nendega seoses arutleti ka Euroopas elavate moslemite integreerimise üle ning Suurbritannia osalemise üle Iraagi ja Afganistani konfliktikolletes.
Terroriohu muutuva iseloomuga on järjest raskem tegeleda. Suurbritannias elab suur moslemikogukond, kes pärineb peamiselt Lõuna-Aasiast ning Briti luure on raskustes, üritades välja juurida selliseid kodukootud terroriste, kes panid toime 7. juuli terrorirünnakud. Alates 2001. aastast on Suurbritannia politsei ära hoidnud ligikaudu 30 terrorirünnakut. Eelmisel aastal arvas Briti luure ülem, et riigis tegutseb umbes 200 terrorirühmitust. Selle võitluse võitmiseks on hädavajalik tehnoloogia, nagu näiteks Londoni kuulsad jälgimiskaamerad, ning sisseimbumine ekstremistide rakukestesse. Prantsusmaa neutraliseeris 1990. aastatel Prantsusmaal sündinud alžeeria terroristid jõulise kontrolli ja parema luurega. Teine rinne asub moslemikogukondades endis. Seni on briti moslemid eelistanud süüdistada Iisraeli või USA poolt juhitud sõda Iraagis terrorismi resoluutsele hukkamõistule ja väljajuurimisele endi keskelt. USA moslemid on paremini integreerunud USA ühiskonda, kuid see ei suutnud välistada hiljuti avastatud vandenõusid New Yorgi JFK lennuvälja ja New Jerseys asuva Fort Dixi vastu. (Juhtkiri, WSJ, 02.07) Pidev turvameetmete täiendamine ei sobi kokku peaminister Browni üleskutsega „jätkata meie riigi tavapärast igapäevaelu”. Londoni-suguse rahvusvahelise linna „igapäevaelu jätkumise” jaoks on võimalus kergelt linna ja sealt välja lennata ülioluline. Kui ülemäärane turvalisus suurendab rahvahulki ja viivitusi, hakkavad äriinimesed ja turistid Londonit vältima. On tõsiasi, et kõiki rahvahulki ei saa Suurbritannias kaitsta ilma tavaelu talumatul määral muutmata. Lennujaamade tihe kontroll teeb paljude reisijate elu põrguks. Võidakse ju isegi suuta sel moel rünnakuid ära hoida. Kuid on ju ka teisi sihtmärke, nagu raudteejaamad, bussid ja kaubamajad. See on ebameeldiv mõte. Kuid tõsi on ka see, et Suurbritannia on pidanud nii juba aastaid elama (IRAd mäletate?). On veidi lohutavam mõelda, et kahe aasta jooksul pärast rünnakut Londoni metroo vastu pole terroristid suutnud uuesti rünnata. Terrorioht jääb meiega aastateks. Säilitagem rahu. (Gideon Rachman, FT, 03.07) Ainus terrorivastase uurimistegevuse või luure üldreegel on, et terrorivastased operatsioonid ei saa elada vaid luurest. Endine LKA direktor James Woolsey kasutas nende rolli iseloomustades tabavalt terminit „väravavaht”. Nad võivad teha suurepärast tõrjetööd, kuid me ei saa neilt oodata üksinda mängu võitmist. Nende pingutusi peavad toetama meie julgeolekustruktuuride teised osad, näiteks korralik piirivalve või ekstremistidest tülitekitajate väljasaatmise süsteem. Al-Qaida tegevus allub üldisele reeglile ning see võib anda meile juhiseid selle kohta, millal ja kuidas me peame tegutsema. Meie vaenlased jälgivad ja kasutavad ära kõikvõimalikke menetluslikke, seaduslikke või kultuurilisi nõrkusi, mida me demonstreerime. Al-Qaida relvasüsteemide lahutamatuteks osadeks on ühtviisi enamuse Lääne ühiskondade vabaduste ja usalduse ärakasutamine. Kus iganes esineb lünki, mida on ära kasutatud või mis näevad välja nagu neid hakatakse ära kasutama, me peame nad sulgema kiiresti, efektiivselt ja ilma piinlikkust tekitamata. (Crispin Black, The Daily Telegraph, 04.07)
Arvestades Suurbritannia rolli islamimaailmas, on pigem üllatav, et pole esinenud rohkem rünnakuid. Lõppude lõpuks ei ole need jõudnud lähedalegi IRA poolt korraldatud kampaaniale. Kuid selliste rünnakute jätkumine on Blairi pärandi keskne osa ning selle eest vastutab poliitiline klass, kes ei suutnud ära hoida ebaseadusliku agressioonisõja vallapäästmise, mis on tekitanud hävitavaid humanitaarseid ja poliitilisi tagajärgi. Seni, kuni Browni valitsus pole ette võtnud tõsiseid samme Suurbritannia rolli lõpetamiseks Iraagi ja Afganistani okupeerimises, on pigem tõenäoline, et selline oht jätkub. (Seumas Milne, The Guardian, 05.07) EL võiks uuesti läbi vaadata endise Saksamaa siseministri Otto Schily ettepaneku luua üleeuroopaline agentuuride võrgustik, mis lihtsustaks info jagamist reaalajas riikliku luure ja politseiteenistuste vahel. Sellise ELi ametkonna loomine, nagu Schily välja pakkus, oleks samm edasi. Europol loodi küll selleks, et parandada politsei koostööd ja tegevuse koordineeritust, kuid sellel on vaid „mitteoperatsiooniline” vastutus ja see tegeleb terrorismiohuga tunduvalt üldisemal tasemel. (Michael Jacobson, WSJ, 09.07) Võit Iraagis nagu ka mujal globaalses sõjas oleks vaid vägivalla aeglane sumbumine, mis nõuab ettevaatust, jõulisust ja kannatust. Briti mässuvastane kogemus soovitab ka toetuse otsimist kampaaniale võimalike või koguni aktiivsete antagonistide leidmiseks. USA vägede lühiajaline koostöö sunniitidest mässulistega Al-Qaida rühmade vastu, mis oli küll riskantne, lõi edukaid pretsedente. Terrorivastase sõja võitmine kodus ja võõrsil nõuab intensiivset vaimset tegevust. Taktika on meil olemas, meie julgeolekuteenistused ja armee teavad, mida vajaduse korral teha. Nüüd peab Gordon Brown paika panema meie eesmärgi ja strateegia ning määratlema, mida peab tegema. Ka peab ta selles veenma meie peamist liitlast. Väga oluline on aga, et uus peaminister leiaks võiduks vajalikke ressursse, mida ta oma varasemas töös sageli teha ei suutnud. (Allan Mallinson, The Daily Telegraph, 11.07)

SAKSAMAA

Saksa meedias leidis aset elav siseriiklik debatt terrorismiohu, julgeolekumeetmete tugevdamise ja kodanikuõiguste teemal. Olulisel kohal olid suhted Venemaaga ning Prantsuse presidendi Euroopa- ja reformipoliitika. Majandusalastes kirjutistes leiab pidevat äramärkimist Hiina ja Venemaa majanduslik tõus ning Euroopa konkurentsivõime.

Hiina haarab Aafrika maavarade järele ja kindlustab juurdepääsu Lõuna-Ameerika vasemaardlatele, Venemaal on osalus Euroopa õhu- ja kosmoselennukontsernis EADS ning Vene riiklikud kontsernid kindlustavad oma kohta Euroopa varustamises energeetikaga. Sellisena ei kujutanud lääne poliitikud ja ettevõtjad globaliseerumist küll ette. Ollakse üllatunud kunagiste plaanimajanduste praegusest dünaamikast ning kavandatakse vastumeetmeid. Kiiremini kui oodatud pürivad Hiina ja Vene suurettevõtted maailma tipptegijate hulka, nende energiakontsernide kapitalimahud ja börsiväärtused juba ületavad mõningaid tuntumaid lääne analooge. Hiina ja Venemaa investeeringute üks peamisi eesmärke on maavarad ja kaasaegsed tehnoloogiad. Näiteks Venemaa osalus EDASis pole üksnes äriline ettevõtmine, ollakse huvitatud eeskätt tehnoloogilisest knowhow-st oma lennu- ja sõjatööstusele. Välisinvesteeringuid riiklikelt monopolistidelt, näiteks, Venemaalt tuleb karta, kuid miks ei kardeta investeeringuid araabiamaadest (Daimler)? Kui Hiina ja Venemaa tagaks lääne investoritele vaba ligipääsu oma turgudele, siis oleks asjal sootuks teine jume. Hiina ja Venemaa eksivad pidevalt ja rängalt omandiõiguse vastu, sestap pole nende vastu suurt usaldust. Lääs peaks samuti oma kapitaliturud avama, loobudes transsatlantilise „kindluse” loomise kavadest, ning aktsepteerima, et heaolu pole ammu juba üksnes lääne privileeg. (Holger Steltzner, FAZ, 3.07)

Vladimir Putini ajaloonägemus: „Ei” Jeltsinile, „Jah” Stalinile. Stalini – selle massimõrvari – kuriteod on unustusehõlma vajunud, enamiku venelaste jaoks on ta vaid võidukas väejuht. Putin kasutab olukorda oma huvides. Ajaloost meenutatakse vaid neid hetki, mil Venemaa oli edukas. Mingit süütunnet ei tohtivat, Putini sõnul, endale peale suruda lasta. Venelaste kummardamine Stalini ees on mõneti absurdne, olid ju suurem osa tema ohvritest venelased ise. Stalinismi rehabiliteerimine mitte ainult ei nõrgesta Venemaad sisemiselt, vaid teeb temast ka halva naabri teistele rahvastele. See ilmnes iseäranis selgelt vaidlustes Eestiga nõukogude sõjamonumendi üle, mil Venemaa asus puhtnõukogulikele ajalootõlgenduse positsioonidele. Võimalik, et Putin on konflikti Eestiga oma südameasjaks teinud oisa saatuse tõttu, kes NKVD poolt saksavastaste sabotaažiaktsioonide korraldamiseks Eestisse saadeti ning siis eestlaste poolt reedeti. (Daniel Brössler, SZ, 12.07)

Saksamaa välispoliitika üks olulisemaid ülesandeid on praegu küsimus, kuidas menetleda üliaktiivse Prantsusmaa presidendi Sarkozy ettepanekuid Euroopa majanduspoliitika koordineerimiseks. Hetkel kaldume mossitama või trotsima, kuid hoopis tõhusam oleks omapoolse pikaajalise Euroopa majanduspoliitika strateegia väljatöötamine. Sarkozy tahab euro stabiilsuspakti relativeerimist, paindlikku valuutavahetuskurssi, majanduspoliitika renatsionaliseerimist ja konkurentsi piiramist. Kuid mida tahab Saksamaa? Kas valuutaliit vajab midagi enamat kui vaid hinnastabiilsuse ja fiskaalpoliitilist reeglistikku? Sakslased on seni Prantsusmaa soovi Euroopa keskpangale vastukaaluks ELi „majandusvalitsus” luua õigustatult tagasi lükanud. Euro-ruumi jaoks oleks fataalne see, kui tema tugevaimat institutsiooni – keskpanka – nõrgestataks. Samas on põhjust mõtiskleda tõsiselt ka majanduspoliitilise koordineerimise teemadel. Kaks asja on väga olulised – ühise välisesindatuse tugevdamine ning struktuurireformide koordineerimine. Praegu on 13 euro-ruumi liiget igaüks eraldi Rahvusvahelise Valuutafondi liikmeks. Koos on neil 23 protsenti häältest, rohkem kui ameeriklastel (17 protsenti). Kuid nad pole kaugeltki nii võimsad kui võiks, sest ei koordineeri oma poliitikat. Kui nad seda teeksid, tugevdaks see kokkuvõtteks kogu euroruumi kaalu maailmas. (Wolfgang Münchau, FTD, 11.07)

PRANTSUSMAA

Prantsuse ajakirjandus kajastas USA presidendi George W. Bushi ja Venemaa riigipea Vladimir Putini kohtumist Kennebunkportis, Mainis. Aktuaalne oli ka Kosovo küsimus.

Bushi-Putini “homaari-summiti” lõppresultaat oli kesine. Vaid Iraani-küsimuses leidsid riigipead ühise keele. “Venemaa jagab meie rahulolematust seoses Iraani tuumaprogrammiga,” kinnitas Bush ühiselt peetud pressikonverentsil. Kohtumise eesmärk oli mahendada külma sõja hingust, mis viimasel ajal on jahendanud Washingtoni-Moskva suhteid. Kuid rahulikust sundimatust õhustikust koorus ometi välja minimaalne üksmee, nii ei suutnud kaks presidenti üksteist veenda ei Euroopa raketikilbi teemal ega ka Kosovo staatust puudutavates küsimustes. Venemaa väljapakutud idee paigutada kaitsesüsteem Aserbaidžaani ei ole siiani leidnud ameeriklaste juures vastukaja. Maine’s pakkus Venemaa president alternatiivset lahendust - kogu Euroopale laienevat raketitõrjesüsteemi koostöös NATO-ga. Kaitsesüsteem kaotaks Putini sõnul vajaduse paigutada USA raketitõrjesüsteemi osiseid Ida-Euroopasse. Vastuseks nimetas Bush plaani küll “auahneks ja julgeks”, kuid kinnitas samas USA meelekindlust ja resoluutset tahet integreerida Poola ja Tšehhi raketikilbi projekti. Kuid olgugi, et ühegi kompromissini ei jõutud, andis kohtumine kinnitust, et rahumeelne dialoog on võimalik. (Laura Martel, Libération, 03.07; Philippe Bolopion, Le Monde, 03.07) Olgugi, et Bush püüdis Putinit järjekindlalt veenda, et raketikilp on mõeldud üksnes kaitseks Iraani ja Põhja-Korea eest, ei kõigutanud see viimast karvavõrdki. Tänast situatsiooni silmas pidades on Venemaa poolt välja öeldud argumendid täiesti põhjendatud. Ameeriklaste põhjendus kilbile eeldab, et Iraan tulistab tuumaraketi Lääne-Euroopa suunas, mis oma teel sihtpunktini lendab üle Venemaa. Selline stsenaarium on täiesti ebatõenäoline. Kui Iraan ka omaks tehnoloogiat, mis võimaldaks lendu lasta rakette Euroopa suunas, siis vaevalt raketi trajektoor Venemaad läbiks. Ainus reaalne trajektoor Iraani raketile on üle Vahemere, kus sihtmärkideks oleksid Itaalia ja Marseille. USA kavandatav kilp oleks sellise rünnaku vastu võimetu. Tegelikkuses saab USA tänu Tšehhisse paigutatavale radarisüsteemile seirata Venemaa kahte põhilist keskmaarakettide baasi, mida praegu vaid satelliitidega võimalik jälgida. (Alexandre Adler, Le Figaro, 07.07)

Kes teevad täna ELi välispoliitilisi otsuseid? Kas Euroopa riigid või Kreml? Olgugi, et eurofoobsed poliitikud Pariisis ja Londonis süüdistavad pidevalt Brüsselit suveräänsete riikide välispoliitikasse sekkumises, on praegu Moskva see, kes dirigeerib Euroopale, mida võib ja mida mitte. Olgu probleemseteks teemadeks siis raketikilp, kübersõda Balti riigi vastu või Aleksander Litvinenko mõrv Londonis. Venemaa tundub ka arvavat, et just tema, mitte EL, otsustab Balkani tuleviku üle. Kui ameeriklased ja EL pooldavad Ahtisaari Kosovo plaani, siis Moskvat see ei rahulda. Venemaa näib olevat hingelt rohkem serblane kui Serbia ise, kuulutades, et Belgrad ja Pristina peavad omavahel kokkuleppele jõudma. Tegelikult ei nõustu Serbia mingilgi tingimusel Kosovo iseseisvusega. Seega Moskva positsioonis väljendub ebaausus ja tahtmatus olukorrale lõplikku lahendust otsida. EL seisab olulise valiku ees. Laseb ta ennast pantvangistada Venemaa Balkani-poliitika poolt või otsustab regiooni tuleviku üle nii, et see toob kaasa piirkonna turvalisuse ja jõukuse? Lõpplahendus ei saa olla muud kui Kosovost vabanenud Serbia, mis tulevikus ühineb Horvaatia ja Sloveeniaga ELis ja NATO-s. (Denis MacShane, Le Monde, 13.07)

SKANDINAAVIA

Möödunud nädalatel arutati Skandinaavia ajalehtedes Euroopa Liidu tuleviku teemadel, erilist tähelepanu pöörati Venemaa tegevusele, arutluse all olid Lähis-Ida rahuvõimalused.

Kui Portugal võtab ELi juhtimise üle, on tema peamiseks ülesandeks lõpetada tegevus uue reformilepinguga. Pärast lepingumaratoni peaks juriidilis-tehnilise poole pealt kõik korras olema. Jätkuvalt esitavad Holland, Suurbritannia ja Poola oma nõudmisi. Portugali ootavad ees küsimused ELi laienemise ja Kosovo tuleviku kohta ning kõigele lisaks ambitsioonikas kliima- ja energiapoliitika küsimus. (Rolf Gustavsson, Svenska Dagbladet, 01.07) Usub inimene oma ideaalidesse, usaldab ta ka rahvast. See on ilmne ka Taanis, kus kuuel varasemal korral on inimesed ELi lepinguga seotud valimistel käinud, millest kaks on saanud enamuse „ei” vastuse. Nüüd soovib 70% rahvast, et Taanis korraldataks uue lepingu hääletamine. Kui Taani ja ka teiste riikide juhid otsustavad võtta vastu lepingu ilma rahvahääletuseta, annab see signaali, et EL on justkui masin, mida juhitakse juristide ja diplomaatide poolt. (Ivan Kristoffersen, Nationen, 03.07)
President Putin kasutab Kosovo küsimust, et lõhkuda Euroopat üksmeelt. EL peab olema valmis võtma vastutuse provintsi eest. Kosovo tulevik on globaalne huviala. Vene väljapressimistaktika eesmärk on pigem lõhestada Euroopa kui seista oma serblastest sõprade eest. Kosovo-albaanlased kuulutavad oma iseseisvuse välja vaatamata sellele, mis juhtub ÜROs. ÜRO, NATO ja ELi ülemvõim provintsis peab püsima. See on see pikaajaline ettevõtmine, nii poliitiline kui ka sõjaline. Initsiatiiv peab tulema EList. (Juhtkiri, Dagens Nyheter, 01.07) Suurriikides, kus nii minevikku kui ka olevikku on raske käsitleda, on vaja tugevat ja ühtset poliitikat ning kannatlikkust. Venemaad tuleb kaasata, mitte isoleerida. Probleemidest peab olema võimalik rääkida avatult, seatud mängureegleid ja tehtud kokkuleppeid tuleb austada. Paljudes küsimustes saeb Venemaa oksa, millel istub: tugev majanduskasv Venemaal on tulnud tänu energiahindade tõusule, see on aga halb alus edasisele majandusarengule. Venemaa vajab majanduses reforme, ja kui riik tahab efektiivset energiasektorit, ei saa ta keelata välismaiseid ekspertiise ja kapitali. (Uffe Ellemann-Jensen, Berlingske Tidende, 02.07) USA ja Venemaa vahelise kuristiku laienemine võib omada otsustavat tähendust Euroopa julgeolekupoliitikale. Sügisene valimiskampaanias Venemaal on rahutukstegev moment. Tõusev natsionalism saab kindlasti üheks vahendiks nii tulevastel parlamendi- kui ka presidendivalimistel. (Jan Blomgren, Svenska Dagbladet, 04.07) Ajalugu ei käi ringiratast, kuid kui asi puudutab Venemaad, siis oleks seda kerge uskuda. Tänapäevane post-kommunistlik Venemaa on jätkuvalt ebastabiilne. Putini lubadus toetada taliolümpiamänge 2014 Sotšis 12 miljardi dollariga on ilmne viide sellele, et Venemaa suudab end hoida tegevana globaalses võimuvõitluses. Vaatamata olemasolevale valitsusele ja õigusele valida oma juhte, on Venemaal demokraatia defitsiit. (Juhtkiri, Dagens Nyheter, 07.07)

Taani välisminister Per Stig Møller nendib: „Aeg on käes. Kogu rahuprotsess Lähis-Idas tuleb lahendada 18-24 kuu jooksul. Kui me ei saavuta seda praegu, ei saavuta me seda põhimõtteliselt kunagi.” (Sten Jensen, Uffe Tang, Berlingske Tidende, 30.06) Antud hetkel on suhted Iisraeli ja Palestiina vahel meile küll olulised, aga mitte nii kesksed kui varem. Selle asemel tuleks tähelepanu pöörata Iraanile, kes on kindlustamas endale võimu regioonis. Seda mitte ainult oma tuumaprogrammi, vaid ka mõjuvõimu tõttu erinevates konfliktitsoonides Lähis-Idas. Et Teheran ei saaks suurvõimuks, et Süüria eemalduks Iraanist ja alustaks rahuprotsessi, et Hamas ei juhiks maad terroriga, vaid võim koonduks Fatahi presidendile Abbasile, kes saaks avada Lääne ja Iisraeli vahel koostöö - selleks on vaja tugevat rahvusvahelist juhtimist ning ka tugevat Iisraeli. Eelkõige on aga vaja, et maailma liidrid näeksid selgelt uut geopoliitilist olukorda Lähis-Idas ja tegeleksid sellega. (Juhtkiri, Berlingske Tidende, 30.06)

SOOME

Soome ajakirjandus kajastas möödunud nädalatel USA ja Venemaa presidentide tippkohtumist, vastukaja leidis ka Venemaa presidendi kutse Soome presidendile ja Ungari peaministrile osaleda Mordvas peetaval soome-ugri kultuurifestivalil.

Õhkkond Venemaa presidendi Vladimir Putini visiidi ajal USA presidendi George W. Bushi juurde ei olnud mitte ainult positiivne, vaid ülevoolavalt südamlik. Viimase aja pinged Washingtoni ja Moskva suhetes olid kui minemapühitud. Pingete leevenemist võib juba iseenesest pidada väärt saavutuseks. Tippkohtumine tekitas siiski ka hämmastust. Tundub, et viimasel ajal suhteid pingestanud tõsised erimeelsused on alles. Mingitest konkreetsetest edusammudest ei ole vähemalt avalikult teada antud. On muidugi võimalik, et kulisside taga on rohkem kokku lepitud kui tahetakse teada anda. Lähinädalad näitavad, kas Kosovo ja Iraani küsimuses toimub edusamme. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 4.07) Putin võib kohtumisega rahul olla. Ta ei pidanud milleski järeleandmisi tegema, ta tegi uusi algatusi raketitõrjesüsteemi küsimuses ning vastas teravalt, kui Bush väljendas muret demokraatia olukorra pärast Venemaal. Kõige olulisem oli aga Putinile see, et ta sai näidata venelastele - Bush kohtleb teda kui võrdset. (Leo Pugin, Helsingin Sanomat, 4.07) Venemaa ja USA tippkohtumise tulemused olid lahjad. Kohtumise tähtsaim tulemus on see, et kaks riigijuhti üleüldse kohtusid. Kui õhkkond suletud uste taga oli sama, mis avalikel esinemistel, on oma väärtus sellelgi. (Juhtkiri, Kaleva, 5.07)

President Tarja Halonen osaleb Mordvas toimuval kultuurifestivalil. Venemaa president Vladimir Putin kutsus lisaks Halonenile festivalile ka Ungari peaministri Ferenc Gyurcsany, kuid Eesti president Toomas Hendrik Ilves kutset ei saanud. Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Marko Mihkelsoni arvates ei peaks Soome ja Ungari juhid Venemaa presidendi kutsel Mordvasse sõitma. Olukord Mari Vabariigis ja soome-ugri vähemuste kohtlemine mujal Venemaal teeb president Haloneni reisi vajalikuks. Halonen saab vestelda sel teemal otse president Putiniga ning tõstatada inimõiguste teema. Mitterääkimine ei aitaks marisid ega teisi vähemusi. Reis annab Halonenile ka võimaluse eestlaste eest kosta, et monumendi tüli sarnased asjad võiks Eesti ja Venemaa suhetes viimaks ometi seljataha jätta. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 12.07) Soome ja Eesti suhtlevad Venemaaga erinevalt. Soome väldib keeruliste küsimuste puhul tegevust, mis võiks olukorda halvendada, Eesti kasutab aga Venemaa tegevust arvustades tihti karmi keelt. Erinevate taktikate taga on ka Moskva erinev suhtumisviis. Soome on Venemaa jaoks viimastel aastatel probleemideta naaber, Eesti on aga endine nõukogude vabariik, kus vene vähemuse olukorda kaitseb Moskva suurendusklaasi ja megafoniga. Eesti ärritumine on mõistetav, kuid sellest hoolimata võib nõudmist, et Soome ja Ungari juhid peaksid üritust boikoteerima, pidada mõtlematuks. Marko Mihkelson ei mõista ilmselt, et Soomel on hoolimata EList ka kahepoolseid suhteid välisriikidega, eriti lähinaabritega, ning nendega tegeleb president. ELi solidaarsus ei pea tähendama seda, et kõik selle liikmesriigid halvendavad suhteid Venemaaga. On parem kohtuda kui koju jääda. (Juhtkiri, Kaleva, 13.07)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Küberrünnakud

USA ajakirjandus

Venemaa küberruumis toimub poliitiline võitlus. Opositsiooniparteid ja iseseisvad meediaväljaanded väidavad, et tumedad jõud on kulutanud tohutuid ressursse nende võrgulehekülgede häkkimiseks ja halvamiseks sarnaselt sellele, mis juhtus tehnoloogiasõbraliku Eestiga pärast seda, kui see Balti riik tülitses Venemaaga nõukogude sõjamemoriaali pärast. Rünnakud sarnanesid aprillis ja mai algul vahel kuni miljoni arvuti poolt vallandunud rünnakutele Eesti võrgulehekülgede vastu. Eesti ametnike sõnul ummistasid rünnakud mitmeid valitsuse, ettevõtete ja meedia võrgulehekülgi ühes Euroopa kõige enamarenenud arvutitehnoloogiaga riigis. (AP/Mansur Mirovalev, TIME Magazine, 02.07)

Mais pidas Venemaa meie liitlase Eesti vastu kübersõda. See oli esimene kübersõda maailmas. Venelased pommitasid Eesti võrgulehekülgi sisutute e-kirjadega, halvates valitsusasutuste, pankade ja satelliitide võrgusüsteeme. Vene häkkerid otsisid Balti nimedega inimesi, samuti jälgiti Skype’i, mida paljud baltlased suhtlemiseks kasutavad. Mais rüüstasid vene vandaalid Eesti pealinnas Tallinnas alkoholipoode, hävitasid eraomandit ja loopisid politseinikke kivide ja muuga. Eesti on iseseisev riik, ÜRO, ELi ja NATO liige ning USA liitlane. Meie valitsus toetas seda vaprat rahvast. Eesti president Toomas Hendrik Ilves külastas möödunud kuul Valges Majas president Bushi. Bush tegi avalduse, milles kinnistas, et me toetame Eestit. Kuid samas ei teinud ta midagi enne, kui Eesti NATOlt abi palus. Kas see on viis, kuidas toetada meie sõpru ja liitlasi? Vaevalt küll. (Gunars M. Ozols, TCPalm, 15.07)

Suurbritannia ajakirjandus

Suurbritanniat ja mitmeid teisi lääneriike on sageli tabanud „küberrünnakud” välisriikide luureagentuuride poolt, kes üritavad interneti abil saladusi varastada. Kuid selle suve algul Venemaa arvutitest alguse saanud ja Eestit tabanud küberrünnakute laine oli midagi ennenägematut. Eesti soovib nüüd rahvusvahelist konventsiooni küberkuritegevuse vastu, NATO aga mõtleb, milline oleks parim viis sellele 21. sajandi ohule vastu astumiseks. Pangad, ettevõtted, ministeeriumid, ajalehed ja poliitilised parteid olid ajutiselt võimetud võrgus tegutsema. Eesti drastiliseks vastuseks oli ligipääsu piiramine oma võrgulehekülgedele väljastpoolt riiki, mistõttu näiteks välismaal elavad eestlased ei pääsenud ligi oma pangakontodele. (Frank Gardner, BBC News, 10.07)

India ajakirjandus

Väikest Balkani riiki Eestit tabas aprilli lõpus ja mai algul enneolematu küberrünnakute laine, mis peaaegu halvas elu selles riigis. Kuigi Eestis elab vaid 1,3 miljonit elanikku, kutsutakse riiki sageli E-stoniaks tänu uskumatult tihedale arvutitehnoloogia kasutamisele kodanike igapäevategevuses, olgu kütuse või parkimise eest maksmisel või tuludeklaratsiooni täitmisel. Kõik pangateenused on peaaegu täies ulatuses elektroonilised. Ka hääletab keskmine eestlane valimistel samasuguste vahendite abil. (R.K. Raghavan, The Hindu Business Line, 02.07)

Poliitika

Uudisteagentuurid

Estonia thanked Germany for its help during a bitter dispute with Russia earlier this year and urged the EU to defend the interests of its smallest members against Moscow. Estonian FM Urmas Paet said his visiting German counterpart Frank-Walter Steinmeier had helped to mediate one of the worst crises it has had with Russia since it declared its independence from the crumbling Soviet Union in 1991. (EUbusiness, 11.07)

Kohtumisel Saksamaa välisminister Frank-Walter Steinmeieriga teatas Paet: "Me ei kasuta vorst vorsti vastu kauplemist, ei seosta gaasijuhet muude teemadega ja meil pole mingit nimekirja nõuetest, mida me tahaksime Venemaale vastutasuks esitada." Paet lisas, et Eesti mure on seotud eelkõige keskkonnaküsimustega. Kohtumise käigus Saksamaa välisminister Frank-Walter Steinmeier ja tema Eesti kolleeg Urmas Paet viitasid EL-i ja ka Eesti soovile hoida häid suhteid Venemaaga. (Interfax, 11.07) Kohtumisel saksa välisministri Frank-Walter Steinmeieriga teatas Eesti riigipea Toomas-Hendrik Ilves, et pooldab Eesti ja Venemaa vaheliste suhete normaliseerumist. „Omalt poolt Eesti üritab taastada normaalseid diplomaatilisi suhteid Moskvaga, samuti on olemas soov realiseerida mitmed lepingud, mis tooksid praktilist kasu mõlema maa elanikele,“ märkis Ilves. Nii Ilves kui ka Steinmeier avaldasid oma poolehoidu Gruusia ja Moldova Euroopa-suunalisele liikumisele. (Interfax, 12.07)

Estonia's government spent some 70 million Kroons ($6.1 million) to remove the Soviet Soldier monument from central Tallinn and to repair the damage caused by the disturbances that followed, an Estonian newspaper said. Estonian authorities exhumed 12 Soviet soldiers April 26 and moved the Bronze Soldier monument to a military cemetery on Tallinn's outskirts. The move provoked mass protests in Tallinn and other Estonian cities, during which over 1,000 people were detained, dozens injured and a Russian killed. (RIA Novosti, 10.07)

Estonia was set to rebury in a military cemetery eight World War II-era Soviet soldiers whose remains were exhumed after the removal of a Red Army memorial that triggered a fiery political row with Russia. The reburial was to take place at the Estonian defence forces' cemetery, a quiet setting in Tallinn where the monument known as the Bronze Soldier now also stands. After months of debate, Estonia shifted the monument from its busy location in downtown Tallinn at the end of April - when Moscow blasted the move as a "blasphemous" affront to the Soviet dead. Russia has announced it will not take part in the reburial ceremony, despite an invitation from Estonian authorities. "A representative of the Russian embassy will not attend the official ceremony," the embassy said in a statement. "The Russian side has on the highest level declared that we consider it unacceptable that the monument was dismantled, the remains were exhumed and all this has been accompanied by attempts to rewrite history in order to win points in domestic politics," it said. The Russian embassy said its officials would instead attend a separate religious service at the reburial ground after the official function was over. The remains of 12 Red Army soldiers were discovered and exhumed from the site of the memorial. The remains of two have been handed over to relatives members in Russia, and of another to a Russian-origin relative in Israel, for reburial, after DNA tests confirmed their family ties. Preliminary tests on the remains of a fourth matched the DNA of two relatives from Ukraine, but it was not known when they will arrive in Estonia for conclusive tests, the Estonian Defence Ministry said. The bitter dispute over the monument plunged relations between Estonia and Russia to their lowest level since 1991, when the Baltic country regained independence as the Soviet Union fell apart. For Russians - including Estonia's Russian-speaking minority, which forms around a third of the population - moving the memorial dishonoured the memory of soldiers who fought the 1941-1944 Nazi German occupation of Estonia. For many Estonians, however, the Red Army monument was a painful symbol of the Soviets' own 1940-41 occupation and five decades of rule by Moscow in the wake of World War II. (AFP, 3.07)

Estonian investigators accused Russia of refusing to cooperate with a probe into cyber-attacks in May that forced the closure of government websites and disrupted leading businesses. The Estonian government believes Kremlin computers were used to carry out a number of the attacks on servers in the Baltic country, which came amid anger in Moscow at the moving of a Soviet-era war memorial in Tallinn. The prosecutor's office in the Estonian capital said Moscow had brushed off a May 10 request for help in their investigations into the hacking campaign. "The Russian authorities replied on June 28, 2007, informing the Prosecutor's Office of Estonia that the General Prosecutor's Office of Russia cannot fulfill our request to find the persons who organised the cyber-attacks against Estonian websites," State Prosecutor Norman Aasa said in a statement. Moscow has denied any involvement in the online assault on Estonia, which forced the authorities to temporarily bar access to official state websites. Some of the attacks also targeted private interests such as banks, hampering their business. Estonian officials have said the attacks were well organised and, regardless of whether the Kremlin had knowledge of them, were a serious breach of security. Aasa said Russia's decision not to cooperate was "regrettable", given that other countries understood the need to fight cyber-crime and had been assisting Estonia on the issue. The cyber-attacks began after Estonian authorities shifted a Bronze Soldier statue from a site in the busy centre of Tallinn. Russia said the move was an affront to Red Army soldiers - the remains of some were buried underneath the monument - who died fighting the Nazis during World War II. But Estonia argued that the statue, seen by some as a painful reminder of five decades of Soviet occupation, was better-placed in a quiet military cemetery. (AFP, 6.07)

Läti, Leedu ja Eesti riigipeade arvates olid hiljuti Tallinnas asetleidnud sündmused kinnituseks, et on vajalik tihe koostöö ja üksteise toetamine suhetes Venemaaga. Selline avaldus oli tehtud ühisel press-konverentsil Riias. Eesti president Toomas Hendrik Ilves ütles, et koostöö Balti riikide vahel on alati olnud märkimisväärne. Samuti arvas Ilves, et Venemaal on alati olnud mingi vaenlane – alguses oli selleks Läti, siis Gruusia ja nüüd on järg jõudnud Eestini. „Keegi ei tea, kellest võib saada järgmine vaenlane, seega on solidaarsus nii Balti riikide kui ka teiste ELi liikmete vahel äärmiselt oluline“, teatas Eesti riigipea. (Interfax, 03.07)

2008.aastal käivitab Tallinn Kodurahu ja Leppimise programmi. Tallinna linnapea Edgar Savisaar märkis, et eestlaste ja eestivenelaste konflikti süvenemine ohustab Eesti rahvuslikku julgeolekut. Kodurahu foorumil moodustati viis töörühma, kes juulikuus alustavad tööd kindlates probleemvaldkondades. Töörühmade tegutsemissuundadeks saavad olema võrdõiguslikkus ja seadusandlus, vene noorte tulevik Eestis ja kvaliteetse hariduse tagamine, venekeelse kogukonna ja eestlaste kultuurielule ühisosa leidmine, senise integratsioonipoliitika plussid ja miinused ning samuti info ja meedia. 1. oktoobriks peavad valmima töörühmade aruanded, millele tuginedes töötatakse 30. novembriks välja Tallinna kodurahu ja leppimise programm. (Interfax, 02.07)

Rahvusvaheline ajakirjandus

Eesti president Toomas Hendrik Ilves kaebas hiljuti ühele Saksa lehele, et mõned ELi liikmesriigid on läinud „selgelt liiga kaugele oma lepituspoliitikaga Venemaa suhtes.” Ja ta ei rääkinud siinkohal Maltast ega Luksemburgist. Mõned päevad hiljem teatas ta, olles julgust kogunud vahepeal toimunud kohtumisest USA presidendi George W. Bushiga, et hoolimata Saksamaa suure koalitsiooni rahulolematusest Poolaga, on viimase käitumine igati mõistetav, sest poolakad „ei saa olla täiesti kindlad, et neid mõne kahtlase tehinguga Venemaale salaja maha ei müüda”. Sellised märkused kujutavad endast probleemi ELi, NATO ja kõigi Saksamaa sõprade jaoks. (John Vinocur, IHT, 02.07)

USA ajakirjandus

Eesti mattis ümber kaheksa nõukogude sõduri säilmed Tallinna sõjaväekalmistule. Hoolimata Venemaa vastuseisust, kaevati säilmed aprillis linna keskel asuva memoriaali kohal üles, mis põhjustas kokkupõrkeid Eesti venekeelse elanikkonna ja politsei vahel. Hiljem kahtlustati, et Venemaa algatas kättemaksuks Eesti vastu kübersõja, mis mõneks ajaks häiris riigi arvutivõrkude toimimist. Kreml näeb säilmeid kui mälestust Venemaa panusest natsismi purustamisse, aastakümneid nõukogude võimu all kannatanud Eesti aga otsis võimalust vähendada memoriaali tähtsust. (C.J. Chivers, NYT, 04.07)

Saksamaa ajakirjandus

Eesti valitsus tänas Saksa välisministrit toetuse eest aprillikuu sündmuste ajal. Vanasti oli Tallinnast hoopis teisi toone kuulda, eriti Schröderi ajal. Schröder astus nüüdki välja Venemaa poolel. Tallinnas on samuti neid, kes pidasid Venemaa provotseerimist ühe ausamba pärast mõttetuks. Kuid eestlaste üliagaruse ja sakslaste naiivsuse vahel suhetes Venemaaga lasub mõõtmatu väli, millel vene karu vabalt mütata mõistab. Küberrünnakud aga andsid maigu sellest, milline võib välja näha kübersõda internetis. Hea nõu on kallis. Saksamaa ei peaks pelgama seda nüüd Tallinnast küsida. (kum., FAZ, 13.07) Läbirääkimistel Baltimaade juhtidega oma visiidi käigus kaitses Steinmeier Läänemere gaasijuhtme ideed, lubades keskkonnakaitse nõuete täitmist. Varem oli Eesti tagasi lükanud Schröderi visiidi, mille käigus oleks arutusele tulnud Gaspromi ettepanek, osa gaasijuhtmest Eesti läbi territoriaalvete suunata. (AP/AFP, FAZ, 13.07)
Uus hauapaik ei suuda konflikti lõpetada. Vene saatkond boikoteerib ümbermatmist, veteranid räägivad taas „pühaduse teotamisest”. Ehkki uus matmispaik on endisest sobilikum, tekitas see Venemaal ja Eesti venelastes palju paksu verd. Sealjuures oli asi vähem haudades kui just mälestusmärgis. Samba endises asukohas ilmuvad ikka jälle lagedale nõukogude armeemundrites vene noored, kes siis „auvalvet” peavad. Loetud minutitega võtab politsei nad kinni ning saadab hiljem Venemaale välja. Transiit läbi Eesti on langenud kaks korda, Eesti kaupu boikoteeritakse Venemaal, Eesti internetilehekülgedele sooritatakse massiivseid küberrünnakuid. (Katja Tichomirowa, Berliner Zeitung, 5.07; Hannes Gamillscheg, Frankfurter Rundschau, 4.07 ja Kölner Stadtanzeiger, 5.07)

Prantsusmaa ajakirjandus

Ida-Euroopa minevik, mis ei unune: Miks ei suuda endised idabloki riigid kommunistlikule minevikule lõplikult selga pöörata? Anne Rodier analüüsib endisi N. Liidu mõjusfääri kuulunud riike, nende hulgas ka Balti riike ning võrdleb, kuidas erinevates maades on toimunud de-kommuniseerimine ja lustratsiooniseaduste rakendamine.
Kuuludes N. Liitu, polnud Balti riikide poliitiline salapolitsei midagi muud kui KGB. Impeeriumi kokkuvarisemisega ja Baltimaade iseseisvuse väljakuulutamisega naasis KGB koos enamiku arhiivimaterjalidega tagasi Venemaale, mis on raskendanud KGBga koostööd teinud isikute väljaselgitamist. Venestamise aastad on oluliselt muutnud Balti riikide demograafilist tasakaalu, jättes maha arvestatava venekeelse vähemuse. 1939. aastal moodustasid eestlased 90% Eesti rahvastikust, 1989. aastal aga 70%. Balti riikidel on hirm, et vene vähemus jätkab ka peale kommunismi kokkuvarisemist Moskva heaks töötamist. Pinged Venemaa ja Baltimaade vahel on olnud alati väga teravad, seda näites hiljuti nõukogude monumendi teisaldamisest tekkinud konflikt. Kõigis kolmes riigis on lustratsiooniseadused vastu võetud, mille kohaselt on riigipeaks kandideerivatel isikutel kohustus süümevandega kinnitada, et nad pole N. Liidu julgeolekuorganitega koostööd teinud. (Anne Rodier, Le Monde, 11.07)

Skandinaavia ajakirjandus

Suur osa Eesti kodanikest on venekeelsed elanikud, kellel puudub poliitiline mõjuvõim – see on aluseks konfliktidele ja arusaamatustele. Põhiline probleem on eestlaste õiguses oma monumentide üle otsustada. Vene pronkssõdur on olnud koondav sümbol venekeelt kõnelevatele vähemusele Eestis, vähemusele, kes tunneb end allasurutuna. 1993. aastal ratifitseerisid teiste hulgas Rootsi, Venemaa ja Eesti nn Kopenhaageni kriteeriumid, milles räägitakse vähemusrahvaste identiteedi kaitsest, sh „nende religiooni, keele, traditsioonide ja kultuurilise kuulumise” aspektist. Keelel on seal unikaalne koht identiteedi markeerijana. Eesti on üle võtnud Euroopa normid, toimunud on ebakindla kodanikustaatusega immigrantide kohandamine. Põhiprobleemiks on jäänud suure vähemuse poliitilise mõju puudumine. See on eestlaste ja mitte-eestlaste majandusliku ja sotsiaalse segregatsiooni põhjuseks. Uuringud näitavad, et mitte-eestlaste töötuse protsent on suurem kui eestlaste oma. Keel mängib siin olulist rolli. Eesti-venelased, kes ei oska eesti keelt, ei saa olla Eesti kodanikud, mistõttu ei saa nad osaleda Eesti tööturul ega ka saada haridust. See ongi põhjus rahulolematuseks, mis väljendus kevadel Tallinnas. Keeletesti nõue oli peale Eesti vabanemist üsna arusaadav, kuid tänapäeval ei saa Balti riikide rahvuslikke keeli pidada ohusolevateks – täpselt nagu ei ole rootsi keel Rootsis ohus. (Erik Noreen, Svenska Dagbladet, 05.07)

Eesti praegune ELi asjade komisjoni juht Marko Mihkelson palus Soome presidenti Tarja Haloneni boikoteerida Putini kutset soomeugri festivalile. Eestlased soovivad, et Soome näitaks üles Eesti suhtes solidaarsust, kuna Eesti presidenti ei kutsutud festivalile. Mihkelson kutsus üles ka Ungari peaministrit keelduma festivalis osalemast. Mihkelson leiab, et Venemaa proovib Eesti kutsumatajätmisega lüüa soomeugri rahvaste vahele kiilu. Soome presidendi kantselei keeldus teemat kommenteerimast. (Stefan Lundberg, Dagens Nyheter, 10.07)

Majandus

Uudisteagentuurid

The Estonian government decided to launch a legal challenge to the EC's decision to slash its 2008-2012 carbon dioxide emissions quota. Estonia decided to file a lawsuit at the European Court because the EU's executive arm rejected its proposed quota of an annual 24 million tonnes and instead allocated the Baltic country a total of 12.7 million tonnes a year, the BNS agency reported. Estonia charges that its quota was miscalculated because the commission treats shale oil, the main fuel used to generate electricity in Estonia, as equivalent to brown coal, even though it produces slightly less carbon dioxide. (AFP/Interfax, 12.07)

Suurbritannia ajakirjandus

Liitumine ELiga on hoogustanud kõigi kolme Balti riigi majanduskasvu, lisaks pealinnade ehitusbuumile avaldavad mõju ka struktuurifondid. Samal ajal on migreerumine läände suurendanud kodumaiseid palku ja tagasitoodud raha aidanud kasvatada kinnisvarahindu. Kasvu kiirus – eriti Lätis – ja selle struktuur valmistavad muret rahvusvahelistele reitinguagentuuridele. Standard&Poors langetas Eesti väljavaate negatiivseks, olles eelnevalt sama teinud Leedu puhul ning olles langetanud Läti reitingu tasemele BBB+ negatiivse väljavaatega. Oht ei tulene mitte niivõrd välismaalaste usalduse kadumisest, sest Balti valuutadega eriti ei spekuleerita ning pangandus ja riigi rahandus on heas seisukorras. Pigem kujutavad endast ohtu igasugused järsud muudatused tarbijate käitumises, mis võivad esineda juhul, kui purunevad lootused kasvu jätkumiseks tulevikus. See võib viia kinnisvarahindade kokkuvarisemise ja majanduskasvu järsu aeglustumiseni. Selline „ränk maandumine” võib takistada ELi kolme uustulnukat Lääne-Euroopale järelejõudmisel. Isegi rikkaima Balti riigi Eesti sisemajanduse kogutoodang inimese kohta moodustab vaid kaks kolmandikku EL keskmisest. (FT, 05.07)

Soome ajakirjandus

Rahvusvahelised majandusspetsialistid on viimastel kuudel hoiatanud Eestit ja Lätit ülekuumenenud majanduse tagasilöökide eest. Eesti Panga, Rahandusministeeriumi ja Konjunktuuriinstituudi juhid on veendunud, et Eesti majanduskasv väheneb juba järgmisel aastal ja ülekuumenenud majandus jahtub vähehaaval. Eesti majanduse üks suuremaid probleeme on inflatsioon. See on ka ainuke põhjus, miks eurole üleminek on edasi lükkunud. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 12.07)

Eesti Statistikaameti värske uuringu kohaselt on majanduslikult eriti kiiresti arenev Eesti üks nendest ELi riikidest, kus rikaste ja vaeste sissetulekute erinevused on ühed suurimad. Kõige suurema sissetulekuga viiendik elanikest saab 5,9 korda rohkem palka kui vaeste viiendik, kuigi sissetulekus on arvesse võetud riigi poolt makstavad toetused. Vaid Leedus, Lätis, Poolas ja Portugalis on sissetulekute erinevus suurem kui Eestis. Uuringu eesmärgiks oli juhtida valitsuse tähelepanu asjaolule, et hoolimata Eesti kiirest majanduslikust arengust on erinevused sissetulekustes rikaste ja vaeste vahel kasvanud liiga suureks ning valitsus peaks selles suhtes midagi ette võtma. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 6.07)

Tallinna kesklinn sarnaneb üha rohkem New Yorgi Manhattani miniatuuriga. Investeeringuid on piisanud ning korterite ja kontorite ruutmeetri hinnad on kasvanud viimastel aastatel kiiresti. Mitmetes korterites sees ei elata, vaid need vahetavad kogu aeg omanikke üha kasvava hinna tõttu. Kõige kõrgem hoone on kaksiktorn, kuhu ehitatakse hotell, kontorid ja korterid. Lemminkäineni projektijuhi Vesa Noutia sõnul on projekt olnud raske. Hinnad on ehituse käigus tõusnud ja töötajatest on puudus. Palgad suurenevad, ja see on Eesti seisukohast hea, sest ehitustöölised ei lähe enam nii kergesti välismaale. Kuid tunda on juba märke muutusest. Lemminkäinen Eesti tegevdirektori Avo Lillemäe arvab, et kõiki kortereid ei suudeta enam endisel moel müüa ja hinnad hakkavad stabiliseeruma. (Kalle Heiskanen, Turun Sanomat, 6.07)

Kultuur

Saksamaa ajakirjandus

„On rõõm vaadata lähedalt, kuidas üks rahvas taassünnib”, nendib Mati Sirkel, „pärast 50 aastat elamist vales ja mustuses, unustatuna ja reedetuna tsiviliseeritud maailma poolt”. Saksakeelset kirjandust tõlkinud ja Kirjanike Liitu juhtinud Sirkel veedab enamuse oma ajast telerivabas katusekambris Tallinna vanalinnas. Sirkel arvab, et vaatamata suuremale vaeste ja rikaste hulgale kui enne 1991. aastat, on viimaste aastate poliitilised otsustused Eestis olnud õiged. Ning tellib endale veini ja tõmbab suitsu. Kuna alkoholi- ja tubakaaktsiisist rahastatakse kultuurkapitali ja ka tõlkijaid, siis „aitan ma sellega iseennast”, naljatab Sirkel. Ta võiks oma elu ja heaoluga rahul olla, „kui vaid vene karu pikk vari Eesti kohal ei lasuks”. „Venelased ei taha leppida sellega, et me neist lahku lõime, peavad Eestit naljanumbriks ning ootavad meie kokkuvarisemist”, kurdab Sirkel. See kõlab iseenesest juba naljana. Kas siis 140 miljonit venelast peaks segama see, kui poolteist miljonit eestlast oma teed lähevad? „Asi on põhimõttes”, selgitab Sirkel. „Mida vene karu kord enda omandusse on saanud, seda ei taha ta enam käest lasta.” (Hanryk M. Broder, Spiegel Online, 10.07)

Soome ajakirjandus

Viis tundi kestnud Tallinna laulu- ja tantsupeo kontserti jälgis umbes 150 000 inimest. Laulupeol osales 831 koori üle 21 000 noore lauljaga. Lisaks eesti kooridele esinesid lauljad Põhjamaadest, Austraaliast, Kanadast ja Lõuna-Aafrikast ning kõik laulsid eesti keeles. Lisaks esines kontserdil 47 orkestrit. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 2.07)

Eesti festivalisuve tippsündmus – laulu- ja tantsupidu – on möödas, kuid festivale jätkub ka juulis ja augustis. Laululava vallutab populaarne Õllesummer. Õlu ja muusika ühendavad eestlasi, Eesti venelasi ja soomlasi teistelgi suvesündmustel. Eesti suvepealinnas Pärnus toimub rahvusvahelise dokumentaalfilmi ja visuaalse antropoloogia festival, Peipsi järve ääres peetakse Kaukaasia päevi, Haapsalus ja Viljandis on vanamuusikapäevad. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 7.07)

Kumu kunstimuuseumi direktori Sirje Helme sõnul on neil õnnestunud saavutada kõik seatud eesmärgid ja veel rohkemgi. Kumust on lühikese aja jooksul saanud mitmekülgne kultuurikeskus. Helme arvates on olnud suureks väljakutseks panna inimesi mõistma kunstimuuseumi funktsiooni mitte ainult mineviku, vaid ka tuleviku seisukohast. Kumu on jagatud kaheks, kunstiteostele on omad ruumid ja kaasaegse kunsti galeriis korraldatakse vahetuvaid näitusi. Muuseumi ruumid sobivad hästi konverentside pidamiseks ja loengute korraldamiseks. Muuseum on ka kontsertide pidamise ja nüüdistantsu keskus ning seal korraldatakse filmiõhtuid. Helme sõnul peab muuseum olema avatud ja huvitav igas vanuses ja igasugustele inimestele. (Kimmo Lilja, Turun Sanomat, 11.07)

Varia

Uudisteagentuurid

Valitsus andis siseministeeriumi ettepanekul 377 inimesele Eesti kodakondsuse, enamus neist olid vene keelt kõnelevad endise N. Liidu elanikud. Taotlejad olid täitnud kõik seaduses sätestatud tingimused Eesti kodakondsuse saamiseks ja puudus alus keelduda neile kodakondsust andmast. Riikliku integratsiooniprogrammi tegevuskavad aastateks 2004-2007 seavad eesmärgiks anda Eesti kodakondsus vähemalt 5000 inimesele aastas. Samal ajal Euroopa Nõukogu inimõigusi puudutavas aruandes on Eestit kritiseeritud seoses rahvusvähemustele õiguste tagamisega. (Interfax,12.07)

Belgia ajakirjandus

Hiljuti avaldatud uurimuse kohaselt on kapitalismile üleminek mõjunud kahjustavalt meeste tervisele endistes N. Liidu mõjusfääri riikides, kus meeste suremus üleminekuperioodil järsult tõusis. Peale raudse eesriide langemist, ajavahemikus 1991-1994, vähenes meeste eluiga 6 aasta võrra. “Sotsiaalne ebavõrdsus ning kapitalismile ülemineku majanduslik ebastabiilsus väljendus meeste tervise halvenemises,” selgitab uurimuse põhiautor Daniel Kruger Michigani Ülikoolist. Sotsiaalse ja majandusliku stressi suurenemine väljendub enesetappude ja mõrvade arvu kasvus, aga ka südameinfarktide sagenemises. Näiteks Eestis, kus üleminek kommunismilt kapitalismile oli järsk, tõusis tapmiste ja enesetappude protsendimäär 238%. (Belga, La Libre, 03.07)

Norra ajakirjandus

Perekond Norrast kutsus 25 Tallinna lastekodu last puhkusele Norra. 6. augustil saabuvad 5-15 aastased lapsed koos saatjatega Tallinna lastekodust Oslo lennujaama. Idee sai alguse, kui pere kutsus endale Fredrikstadi jõuludeks külla ühe lastekodulapse ning seejärel külastas lihavõttepühadel lastekodu. Suvist nädalat toetab ka Lisebergi lõbustuspark, kes maksab kinni lõbustusparki minemise reisikulud ja atraktsioonide piletid. Külaskäiku toetavad erinevad toetusgrupid Oslost ning inimesed lähedalt ja kaugelt. (Stein Ruud, Fredriksstad Blad, 04.07)

Raio Piiroja eitab kuuldusi oma lahkumisest Fredrikstadi jalgpalliklubist. Nii Piiroja kui ka tema agent Darryl Powell ei soovi sel teemal rääkida. Powell on teadlik, et Piiroja on kohtunud Sunderlandi klubiga, kuid tema teada ei ole klubi teinud kindlat pakkumist. Fredriksstad Blad teab, et Piirojat on lähemalt jälgimas nii Watfordi kui Sunderlandi klubi, kuid viimane neist soovib näha Piirojat rohkemates matšides. Fredrikstadi jalgpalliklubi treener Anders Grönhagen ootab konkreetset pakkumist ja ei tegele küsimusega enne pakkumist. (Joakim Simensen, Fredriksstad Blad, 04.07)

Soome ajakirjandus

Harva on saatus kokku viinud samas riigis elama nii erinevaid inimesi nagu eestlased ja venelased. Omavaheline keemia ei tööta. Teistega suheldes sarnanevad eestlased põhjamaalastega, kellel on oma isiklik ruum, mis ulatub poolest meetrist kuni meetrini, olenevalt sellest, kui palju inimest tuntakse. Venelastel sellist piiri ei ole ja teiste ruumi nad ei austa. Kultuurid on erinevad ja see tekitab kergesti ärritust. Kultuurierinevusi on palju. Eestlane on individualist ja üksinda tegutseja. Venelasel on vajadus uskuda millessegi suuremasse, eestlane usaldab peamiselt vaid ennast. Venelased on ortodoksid, eestlastest kuulub luteriusu kirikusse pea kolmandik. Erinevat töömoraali ei ole vaja isegi analüüsida. Eestis elavate rahvusrühmade vahel on samas väga vähe otsest vihameelsust. Ükskõiksust on see-eest rohkem. Nii eestlased kui ka venelased elavad oma elu ja üksteise tegemised neid ei huvita. See peidab endas riski, sest Venemaal teatakse hästi, kuidas panna kaasmaalasi mõtlema südamega, mitte mõistusega. (Jorma Rotko, Kaleva, 9.07)