Nädal välismeedias 28. mai - 17. juuni 2007
27.06.2007
VÄLISAGENTUURIDE UUDISED
Euroopa Liit, NATO, Julgeolek
Euroopa Liit, NATO, Julgeolek
EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Küberrünnakud, Poliitika, Ajalugu, Majandus, Kultuur, Varia
Siseareng
Lobbyists have thrown plans for more transparency in EU policymaking into doubt, saying they may not join a registry giving details of how they seek to influence decisions by Brussels. EU Anti-Fraud Commissioner Siim Kallas has asked lobbyists, NGOs and law firms to register voluntarily from next year who they represent, their lobbying objectives and fees. But the Society of European Affairs Professionals said the initiative failed to define lobbying clearly and ignored client and commercial confidentiality. "There is a fundamental misconception that money equals influence," SEAP vice president Catherine Stewart said. "The Commission should have more rigorous requirements otherwise it is open to the cowboys," Stewart said. Kallas will give the voluntary system a chance to work before considering a mandatory regime. (Reuters, 11.06)
The European Court of Justice handed Finland a partial victory in its battle with the EC over the hunting of wolves. The EU's top court ruled that the commission had not proved that Finland was issuing licences to hunt the country's estimated 250 wolves to a degree that threatened the survival of the species. Finland says the number of the animals has doubled in recent years. The court found there were two Finnish decisions that did not respect EU rules governing the preservation of flora and fauna (the Habitat directive) but that was not the result of a "constant and general administrative practice amounting to a breach". (Afp, 14.06)
Police in the EU will get automatic access to DNA databases across the bloc after EU interior ministers backed the plan. Police from the 27 EU nations trying to track down a suspect by hair, sperm or fingernails, will be able to compare with all DNA data gathered for criminal investigation in other member states, via a contact point in each country. The deal also allows police from different EU states to set up joint patrols. The plan extends to all EU countries the Treaty of Pruem, signed initially by seven member states. (Reuters, 12.06)
EU countries agreed to immediately share information when citizens of fellow member states are convicted in their courts. Countries will also be obliged to respond to criminal record requests within 10 working days, under the plan approved by EU justice ministers. EU states which convict nationals from another of the 27 members of the bloc were until now required to provide such information only once a year. EU states have two years to comply with the new legislation. (Reuters, 13.06)
Laienemine
The EU resumed talks on closer ties with Serbia after Belgrade boosted cooperation with the U.N. war crimes tribunal, even though genocide indictee Ratko Mladic remains at large. The EU suspended talks in May 2006 on SAA pact, after PM Vojislav Kostunica broke a promise to arrest the former Bosnian Serb military commander. Brussels agreed last week to restart negotiations after Serbia arrested another former Bosnian Serb general, Zdravko Tolimir, who is also charged with genocide over the 1995 Srebrenica massacre of 8,000 Muslims. "I am particularly delighted to see Serbia back on the European track," EU Enlargement Commissioner Olli Rehn said after relaunching the talks in Brussels with Serbian Deputy PM Bozidar Djelic. (Reuters, 13.06)
Bosnian FM Sven Alkalaj said his country should be ready to sign an agreement that marks the first step towards eventual EU membership by the end of the year. "The technical negotiations have been successfully completed. The reform of the police is 95 percent accomplished and we are keeping channels open to reach a deal on the remaining five percent," he said in Lisbon. The reunification of police forces, ethnically divided since the 1992-1995 Bosnian war, is the main reform requested by Brussels to sign a Stabilisation and Association Agreement (SAA), the first step towards EU membership. (Afp, 12.06)
Migratsioon
Europe's border control agency, Frontex, said it had arrested 910 illegal immigrants during a recent crackdown in the eastern Mediterranean. The operation, codenamed Poseidon 2007, was conducted on the frontiers of Greece and Turkey, Greece and Albania and Bulgaria and Turkey as well as the Aegean Sea between mid-May and the start of June. Most of the clandestine immigrants were from Afghanistan, Somalia, Iraq and Albania. Poseidon 2007 was "a response to the influx of illegal immigrants using the Balkans and maritime routes from North Africa," the report said. (Afp, 11.06)
Majandus
Public finances improved markedly last year in Europe, but many governments are still failing to use an economic boom to further lower their deficits, the EC said. With Europe enjoying faster economic growth than both the US and Japan, the EU made major headway in driving down public deficits last year as more tax revenues than expected flooded in. The average public deficit in the 27-nation EU fell last year to 1.7 percent of GDP from 2.4 percent in 2005 while in the 13-nation eurozone the average deficit dropped to 1.6 percent from 2.5 percent. The decline leaves only Italy and Portugal in the eurozone and Britain, the Czech Republic, Hungary, Poland and Slovakia in the broader EU facing legal action for ruinning deficits over an EU limit of three percent. (Afp, 13.06)
Inflation in the 13 countries sharing the euro held steady in May at 1.9 percent, in line with expectations, the EU's Eurostat data agency said. The rate met private economists' expectations to remain unchanged for the third month running in May at 1.9 percent on a 12-month basis. The rate remains in line with the European Central Bank's preference for an annual inflation rate of less than but close to 2.0 percent to maintain price stability. (Afp, 14.06)
Välispoliitika
The EC said it fully supported Palestinian President Mahmoud Abbas and called for dialogue to end civil strife after the rival Islamist Hamas movement seized control of the Gaza Strip. "We call on President Abbas to do his utmost to resolve the situation through dialogue and to work towards national unity and reconciliation,”a Commission spokeswoman said. The German EU presidency said it "condemns in the strongest possible terms" the seizure of power by Hamas in Gaza and the killing of civilians and members of the security forces. In a statement it said it "emphatically supports" Abbas' decision to dismiss a national unity government formed by his Fatah movement and Hamas and appoint a caretaker administration. (Reuters, 15.06)
The EU resumed aid to the Palestinian finance ministry for the first time since the West launched an economic boycott of the government more than a year ago. The assistance begins with a four-million-euro project to help ensure that Palestinian taxpayers' money is spent efficiently and that expenditures are accounted for. Minister of finance Dr Salam Fayyad and EC representative John Kjaer signed a memorandum of understanding which relaunches EU assistance to the ministry of finance. Under the project launched, the four million euros will be paid in instalments until June 2009 and training will be provided in both the Ramallah and Gaza City offices of the finance ministry by accountancy firm Ernst & Young. (Afp, 11.06)
European External Relations Commissioner Benita Ferrero-Waldner condemned the killing of a Lebanese MP, his son and eight others in Beirut as a "heinous crime". She called for all Lebanese factions to "immediately put an end to violence and to return to a dialogue leading to national reconciliation. "Too many lives have been lost already," Ferrero-Waldner added, reiterating her support for PM Fuad Siniora. Anti-Syrian MP Walid Ido, his eldest son Khaled, two bodyguards and six civilians were killed when a bomb-rigged car blew up, while 11 other people were wounded, according to a senior security official in Beirut.(Afp, 13.06)
The EU condemned a suicide attack on a police bus which killed 35 people in Kabul just before it officially took over from Germany the lead in training the war-torn country's police force."The EU condemns this cowardly act and extends its condolence to the families of those affected and to the government of Afghanistan," EU said in a statement. The EU officially took over from Germany the lead to train a police force for the war-scarred country. "The EU affirms its commitment to work with the government of Afghanistan, strengthen the rule of law and to build a stable, lawful and democratic state in Afghanistan," the statement added. (Afp, 17.06)
The EU, at odds with Serbia over the future of Kosovo, warned Belgrade on to beware of the bear hug of its Russian ally. Speaking after relaunching negotiations with Serbia on closer ties, European Enlargement Commissioner Olli Rehn said everyone wanted good relations with Moscow. "But it is important to recall that one has to be careful that when hugging even a friendly big bear, one wouldn't be suffocated." Russia has been Serbia's closest ally in opposing Western backed independence for the breakaway Serb province of Kosovo. Rehn stressed that the EU talks with Serbia, resumed after Belgrade boosted cooperation with a U.N. war crimes tribunal, was a separate process from that on Kosovo's final status. (Reuters, 13.06)
NATO's secretary-general asked Turkey to show "maximum restraint" in dealing with separatist Kurdish PKK guerrillas based in northern Iraq, and said NATO could not play a direct role against the rebels. "NATO cannot play a direct role there but it shows its solidarity and is involved in the fight against terrorism. NATO hopes a solution can be found with a maximum of restraint," NATO Secretary-General Jaap de Hoop Scheffer told reporters after meeting FM Abdullah Gul. (Reuters, Afp, 12.06)
Lithuania approved the NATO member's contribution to international military missions around the world, a deployment of up to 420 soldiers abroad until 2010. Forty-six out of 73 lawmakers voted in support of the legislation, which authorises troops to be sent to the Balkans, central and south Asia, the southern Causasus and Persian Gulf, the parliament's press office said. The number of troops to be committed to the international missions will remain the same as this year, but marked an increase on numbers deployed overseas last year, when 350 soldiers were sent on missions. Lithuania's largest foreign troop deployment numbers 137 soldiers in Afghanistan, where the Baltic country leads one of NATO's provincial reconstruction teams in Ghor province. (Afp, 12.06)
NATO member states and countries from the former Soviet bloc wrapped up a four-day review of a key arms control pact without a final agreement. NATO said in a statement that it regretted "that it was not possible to reach agreement on a final document." Russia had called the extraordinary meeting to re-examine the Treaty on Conventional Armed Forces in Europe (CFE). Russia complains that the pact places unfair restrictions on troop movements within its own borders. Anatoly Antonov, head of the Russian delegation, told reporters that "NATO countries came across as official opponents to our views." But he said Russia was not for now suspending its application of the CFE -as threatened earlier by President Vladimir Putin, although the Kremlin was still reflecting on the matter. "We made explicitly clear we are considering a suspension but that we would engage in consultations," Antonov said. (Afp, 15.06)
SAKSAMAA
Euroopa Liidu arengud, Afganistani missioon, Hiina tõus ning Venemaa ja tema suhted läänega. Suurimat tähelepanu osutati G8 kohtumisele, iseäranis kokkupõrgetele globaliseerumisvastastega.
On kolm põhjust, miks G8 peaks oma eksistentsi senisel kujul lõpetama. Rostocki laadsed megakohtumised omavad maagilist külgetõmbejõudu poliitkurjategijate jaoks, samuti meedia ja kutsutud külaliste jaoks. Mitte päevakord pole sealjuures protestide ja ülesastumiste peapõhjus, vaid puudulik poliitiline tähelepanu, mida püütakse kompenseerida G8-vastaste väljaastumiste abil. On ebanormaalne, et 12 km pikkune julgeolekupiire köidab meedia tähelepanu rohkem kui kohtumine ise. Kui kolmas maailm, kliima ja globaliseerumine ei huvita tõsiselt kedagi, siis pole säärastel kohtumistel mõtet. Kahjuks on ka Merkeli ja Bushi jaoks kogu üritus üksnes meedia-PR. Säärasel laval tekib tahtmatult vastupandamatu soov teised kaasmängijad vastu seina suruda. Ka siin asub show asja enese asemele. Sestap ettepanek osalenutele: kasutagem uusi tehnoloogiaid, korraldagem telekonverentsi vahendeid! Iga valitsusjuht koos oma paari nõunikuga LCD-ekraanide ees – siin saaks vabalt ja segamatult vaielda, kaubelda ja kokku leppida. Kõrvalmõjud on minieeritud, asi ise maksimeeritud. Nõnda on rohkem valgust ja vähem higi! (Josef Joffe, Die Zeit, 7.06) Kas Hiina ja India ei peaks G8 liikmeks olema? See küsimus lahendatakse G8 ja teiste maailmariikide kohtumiste-läbirääkimiste kaudu. Ongi hea, sest Hiinas valitseb kommunistlik režiim, mis ei lase G8 liikmeks võtta. Laiendatud või teisendatud G8 polegi nii halb mõte, sest vaatamata riigikorrale on tähtsamate maailmariikide dialoog tähtis. Paljud endised arenguriigid näitavad, et nende edu ei põhine abil, vaid mõistlikul majanduspoliitikal. Sestap ka Aafrika teema kui erand – see kontinent jääb endiselt abivajajaks, mitte dialoogipartneriks. (K.F., SZ, 9.06)
Putin on liikvel. Keegi ei saa Venemaale vastu – see on uue Venemaa sõnum maailmale. Lääs kipub seda Kremli loogikat isegi mõistma: pärast aastatepikkusi alandusi tõuseb riik taas jalule. Olgu raketikilbi või Kosovo küsimuses – kõikjal antakse Venemaale järele. Praeguseks on ähvardused ja sõnasõda taandunud ning asendunud mõõdukamate toonide ja mõningase asjalikkusega. USA-Venemaa dialoog on andnud eurooplastelegi võimaluse oma vahendaja-potentsiaali välja mängida, senine lõhenemisele viiv poolt-vastu sundseis ei olnud kellelegi Euroopas meele järele. USA peaks Putini ettepanekut – rajada Aserbaidžaanis ühine radarijaam – tõsiselt kaaluma. Muuhulgas on Putin selle ettepanekuga tunnistanud Iraani ohu olemasolu. (Frank Nienhuysen, SZ, 9.06) Mida jättis Putin ütlemata? Tema ettepanekut on nimetatud „propagandaks” ja „valimiseelseks võitluseks”. Ainus, milleks radari Aserbaidžaani rajamise idee hea on, on olukorra loomine, kus lääs ütleb Putinile ära ning ta saab läänt süüdistada suhete halvenemises. Radar Iraani vahetus läheduses ei suuda puhttehniliselt pikamaa rakettide täpset trajektoori ega sihtmärki kindlaks teha. See oli ka põhjuseks, miks USA valis asukohaks Kesk-Euroopa. Pealegi ei luba Iraani-Aserbaidžaani riikidevahelised lepped taolisi rajatisi üksteise territooriumi vahetus läheduses. (Elke Windisch, Der Tagesspiegel, 9.06)
Venemaa on muutumas autoritaarseks režiimiks. Liberaalsed riigid peavad ühte koonduma. Putini ähvardus tuumaraketid Euroopa pealinnadele suunata on kõige agressiivsem samm, mida Venemaa on pärast külma sõja lõppu teinud. Sisepoliitilised negatiivsed tendentsid, ajakirjanike ja kritiseerijate mõrvamine, läänevastane retoorika, kübersõda Eestiga ning energiakandjate ärakasutamine rahvusvahelise relvana - see kõik on suur väljakutse euroatlantilisele sõpruskonnale. Putini segu künismist ja napoleonlikust pimestatusest on ohtlik. Gaasi- ja naftarahas ujuv režiim, kus domineerivad endised julgeolekutöötajad, nõuab lääneriikide liitu, koostööd revanšistliku Venemaa vastu. (John McCain, FTD, 13.06)
PRANTSUSMAA
Prantsuse ajakirjandus keskendus möödunud nädalatel Venemaa ja Prantsusmaa suhetele ning Kosovo tulevikule.
Nicolas Sarkozy presidendiks saamisega asetusid Prantsusmaa-Venemaa suhted keerulisele pinnale. Chiraci võimuperioodi lõpuga kaotas Putin oma viimase liitlase Euroopas. Sarkozy Venemaa-poliitikat aga iseloomustab pigem püüdlus „mitte ilmutada vastutulelikkust ning vältida vastasseisu“. Saanud presidendiks, on Sarkozy saatnud Kremlile ridamisi signaale, mis annavad tunnistust Pariisi prioriteetidest. Ametilk visiit Poola - riiki, kellega Moskva suhted on viimasel ajal märgatavalt halvenenud; teisalt plaan tervitada Elysée’s Gruusia presidenti Mihhail Saakašvilit, kelles Venemaa näeb Ameerika poliitika käepikendust kunagise N. Liidu aladel. Putin omakorda ootas kaks päeva enne, kui õnnitles Sarkozy’d valimisvõidu puhul, väljendades sel moel umbusku „Ameerika-sõbraliku“ ungari päritolu Prantsusmaa uue presidendi suhtes. (Dominique Fache, Le Monde, 02.06) Venemaa triivimine autoritaarsuse suunas nõuab kindlakäelist, kuid Putinit mitte ärritavat, välispoliitikat. Venemaast on saamas väga keeruline vestluspartner, kes püüdes naasta maailmapoliitika suurele areenile, lähtub tsaristlikust välispoliitikast, mille kohaselt „hea naaber on nõrk naaber“. Olgugi, et Sarkozy on kasutanud ründavat retoorikat suhtluses Putiniga, peaks Venemaa olema partner, mitte vaenlane. Chiraci poolt käivitatud Prantsuse-Saksa-Vene liidrite kohtumised peaksid leidma oma koha kolmnurga konstruktiivsetes suhetes. Sarkozy peaks üritama Putinit veenda, et rahvusvahelisi suhteid ei pea iseloomustama ühe poole võit ning teise kaotus, vaid kõik osapooled võidaksid Venemaa ja Euroopa parematest suhetest. (Natalie Nougayrède, Le Monde, 06.06)
Kosovo tuleviku küsimus on teravalt rahvusvaheliste suhete päevakorda kerkinud, kuid kõiki osapooli rahuldavaid lahendusi pole seni suudetud välja pakkuda. Suur hirm pretsedendi ees. Moskva leppimatus Martti Ahtisaari Kosovol iseseisvusplaaniga ei peegelda pelgalt Venemaa ajaloolist solidaarsust pisikese Serbiaga. Venemaa kardab, et roheline tuli Kosovo iseseisvumiseks julgustaks tšetšeenlastest iseseisvuslasi, kes otsekohe hakkaksid samaväärset kohtlemist nõudma. Väljaütlemistes aga on Venemaa pigem vältinud Tšetšeenia teemat, viidates teistele piirkondadele oma endise impeeriumi ääremaadel. „Kui Kosovole antakse iseseisvus, siis teised rahvusvaheliselt tunnustamata rahvad hakkavad küsima: kas meie ei vääri siis sama?“ selgitas Venemaa kaitseminister Sergei Ivanov. Piirkonnad nagu Transnistria - Punaarmee poolt loodud killuke Ukraina ja Moldova vahel - või Gruusia külmutatud konfliktid Abhaasias ja Lõuna-Osseetias või Mägi-Karabahhia Aserbaidžaanis. Venemaa taktika toimib, kuna sunnib rahvusvahelise üldsuse äraootavale seisukohale, kus miski ei liigu ja lõpplahendust võib kaua oodata. (Marc Semo, Libération, 07.06) Väsinud „protektoraadi“ staatusest, on albaanlased Kosovos valmis oma iseseisvuse ise välja kuulutama, riskides nii valla päästa kontrollimatu ahelreaktsiooni. ÜRO erisaadiku Martti Ahtisaari plaan näeb ette Kosovo „iseseisvust rahvusvahelise järelvalve all“, kuid isegi seesugune „sõltumatus“ ähvardab taassütitada piirkondlikud pinged. Samas status quo säilitamine on veelgi suurem risk. Washington ja Euroopa NATO-liitlased, kes Slobodan Milosevic’i vastu sõdisid, tunduvad tahtvat vältida okkalist küsimust ning venitada lahenduse leidmisega. Kõik aga ootavad otsust. Vähemalt paberi peal esindavad Ahtisaari ettepanekud parimat võimalikest kompromissidest. Kosovo albaanlaste meeleheaks saab Kosovo kõik suveräänsuse välised tunnused. Rahustamaks serblasi, näeb plaan ette laialdast sisemist administratiivset detsentraliseeritust ja rahvusvahelist järelvalvet, mis eelkõige tagaks siseriikliku korra ning julgeoleku ja serblastest vähemuse inimõiguste kaitse. Albaanlased on üldjoontes rahul, kuid serblased ammugi mitte, protesteerides raevukalt igasuguse iseseisvuse vastu. Lisaks regionaalsele vastuseisule pisikeses Kosovo provintsis, on terav patiseis ka ÜRO Julgeolekunõukogus, kus Venemaa ähvardab jätkuvalt vetostada resolutsiooni Kosovo iseseisvust. „Julgeolekunõukogu resolutsioon peab lõpuks andma olukorrale lahenduse, kuid vältima igasuguse pretsedendi loomist,“ selgitab Prantsuse kõrge diplomaat. (Marc Semo, Libération, 08.06) Kosovo võrrandit on kerge visandada, aga raske lahendada. Selleks, et Kosovo küsimus ummikseisust välja tuua, pakkus Nicolas Sarkozy Venemaa presidendile vahetuskaupa. Vladimir Putin tunnistagu, et Kosovo iseseisvumine on „vältimatu protsess“ ning vastutasuks lükatakse Kosovo küsimuse otsustamine kuue kuu võrra edasi. Poole aastase ajavahemiku jookusul peavad albaanlased ja serblased läbirääkimiste teel püüdma leida situatsioonile parima võimaliku lahenduse. Kui neil õnnestub see leida, siis kohandatakse Kosovo staatuse küsimus vastavalt albaanlaste-serblaste vahelistele läbirääkimistele. Kui ei, siis naastakse Martti Ahtisaari plaani juurde. G8 tippkohtumisel avaldatud Sarkozy ettepanek ei leidnud aga positiivset vastukaja. Putin keeldus puudutamast igasugust Kosovo iseseisvumise teemat, lääneriikide juhid omalt poolt arvasid, et lahenduse edasilükkamine võib veelgi õhutada regionaalseid pingeid. (Éditorial, Le Monde, 12.06)
SOOME
Soome ajakirjanduse põhiteemadeks möödunud nädalatel olid G8 riikide tippkohtumine ning Venemaa ja Soome puidutollitüli.
Heiligendammi tippkohtumisel saavutatud üksmeel kasvuhoonegaaside vähendamiseks on samm õiges suunas. See ei ole aga veel piisav ohtlikuks piiriks peetava kahe kraadi soojenemise takistamiseks. Tõeline keskkonnapoliitika algab alles siis, kui otsustatakse selle üle, kui palju iga riik saastamist vähendab ja kuidas kulud jaotatakse. Kuigi tegemist on ühise atmosfääri kaitsega, juhinduvad riigid rahvuslikest huvidest. Koostööd raskendavad ka süütunne ja haavatavus. Vastutus soojenemise eest ja mõju keskkonnale ei jagune ühtlaselt. Tööstusriigid on põhjustanud suurema osa kasvuhoonegaasidest, saaste hulk kasvab kiiremini Hiinas ja Indias. Kliimamuutus mõjutab kõige rohkem kõige vaesemaid riike Aafrikas ja Lõuna-Aasias, neid, kes ei ole probleemi tekitanud. ELi seisukohast on probleeme kolm: USA, kiiresti arenevad „arenguriigid” ning nafta ja maagaasi ekspordiga rikastuvad riigid. Võtmepositsioonil on USA ja Hiina. (Tapani Vaahtoranta, Aamulehti, 12.06) Kohati naljategemiseks muutuvate G8 riikide kohtumiste tegelik kasu võib olla selles, et nad annavad võimaluse suurriikidele suhete leevendamiseks. Loodetavasti mõistavad USA ja Venemaa presidendid üksteist raketitõrjeküsimuses nüüd paremini kui enne kohtumist. Suurriikide koostöö arendamine ei meeldi kahjuks kõigile, vähese riigijuhi oskuse näitena võib pidada Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese ettepanekut eemaldada Venemaa G8 riikide rühmast. Sama arvab Leedu peaminister. Venemaa väljajätmine G8st vaevalt et edendab demokraatlikku arengut maailmas või Venemaal. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 9.06) G8 kliimakokkulepe on samm edasi, kuid peamiselt vaid sõnade tasemel. Midagi siduvat paberil ei ole ja Hiina ja India ei ole tõeliselt kaasatud. G8 kokkuleppe omab tähtsust vaid siis, kui sõnadele järgnevad teod. (Juhtkiri, Kaleva, 11.06)
Kui Venemaa võtab kasutusele kõrgemad toorpuidu tollimaksud, viib see tõenäoliselt selleni, et Venemaalt Soome toodava toorpuidu import praktiliselt lakkab 2009. aasta alguseks. See tähendab, et ettevõtted peaksid tegema otsused tootmise lõpetamisest juba varem. Soome mõistab Venemaa seisukohta tõsta puu töötlemisastet Venemaal, kuid Soome metsatööstust ja metsaettevõtteid Loode-Venemaal kahjustades ei aidata kaasa välismaiste investeeringute suurenemisele Venemaal. Läbirääkimised Venemaaga ei ole veel lõppenud. Kui Venemaa peab kinni oma otsustest, tähendab see Soome metsatööstusele tõsiseid probleeme. (Matti Vanhanen, Turun Sanomat, 15.06) ELi ühtsuse väärtus on hakanud liikmesriikide juhtide silmis suurenema, selle üheks põhjuseks on Venemaa. ELi rangem poliitika Venemaa suhtes on Soomele kasulik. EL on seadnud Venemaa puidutollid tähtsaimaks takistuseks Venemaa liitumisel WTOga. Venemaa käitumine andis hoogu ka Euroopa energiapoliitiklae. ELi arengu üks kummalisematest joontest on see, et EL võlgneb ühtsuse ja koostöö kasvu eest tänu Vladimir Putinile, Euroopa heale vaenlasele, mehele, kes pikemas perspektiivis kahjustab oma riiki ja nagu näha teeb head Euroopale. (Paavo Rautio, Helsingin Sanomat, 14.06) Soome peab ELi karmimat poliitikat teretulnuks, kogemused on õpetanud, et Venemaaga on raske küsimusi kahepoolselt lahendada. Peale selle ei taha nõukogudeaegset suurriigi positsiooni üha igatsev riik tihtipeale kokkulepitust kinni pidada. Venemaa on üha savijalgadel seisev hiiglane, kes vajab lääneriike samapalju kui need selle energiat. Kreml peaks süüdistamise asemel keskenduma probleemide lahendamisele ja riigi usutavuse parandamisele. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 12.06) Venemaa imidž maailmas ei ole kunagi olnud hea, kuid nüüd on see taas halvenenud. Putini Venemaad peetakse riigiks, mille tegemisi ei taheta mõista. Soomes on Venemaasse suhtutud rahulikult, kuid ka see ei pea enam paika. Hirmutamine Venemaa sõjalise ohuga ei riku veel soomlaste und, kuid Venemaa naftatransiidi tunduv suurenemine Soome lahel hakkab seda tegema. Lisaks veel eelmise suve metsatulekahjud, Peterburgi reovee puhastamine soomlaste rahaga ja nüüd veel puidutollid. Meedia antud pilt Venemaast on tihti formaalne, Venemaad nähakse kui üha autoritaarsemas suunas liikuvat riiki, kus demokraatia areng peab andma teed suurriigiks pürgimisele. Selline pilt ei ole kuigi vale, kuid on siiski liiga lihtsustatud ja ühekülgne ega anna õiget pilti Venemaa praegusest tegelikkusest. (Erkki Pennanen, Helsingin Sanomat, 13.06)
Uudisteagentuurid
Estonia rejected EU criticism of its handling of cyber-attacks which have pounded the Baltic EU member since the end of last month, forcing it to bar access to many state websites. Hillar Aarelaid, head of Estonia's computer emergency response team CERT, said comments made by the head of an EU agency promoting a shared network of environmental data that Estonia should have used "fairly basic procedures" such as firewalls to ward off cyber-attacks, showed ignorance of the extent of the cyber-assaults on the Baltic state. "If it had been so simple to use elementary firewalls, we would have done it," Aarelaid said. (EUbusiness, 22.05)
EU Justice Commissioner Franco Frattini called Tuesday for broader European cooperation to tackle cyber-attacks like those that have pounded Estonia this month. "We do need cooperation on that, we do need a strategy on prevention," he said, as he unveiled a new strategy drawn up by the European Commission to improve the EU's fight against cyber crime. He said 128 separate strikes had hit Estonia's computer systems in the first two weeks of May in what was an unprecedented attack. This was a "coordinated attack against a state, not only against a ministry, not only against a bank - that of course of happened in the past - but against a state," he said. (AFP, 22.05)
EP members called on Russia to assist investigations into cyber-attacks against Estonian websites occurring after the decision to remove a Soviet war memorial from central Tallinn. The resolution said the attacks have often originated from abroad and "have come from Russian administration IP addresses." It also called on the European Commission and EU member states to assist in analysing the attacks and to look into how they can be prevented in the future. European parliament members also condemned "attempts by Russia to exert economic pressure on Estonia." (AFP, 24.05)
The massive wave of cyber attacks which have hit Estonia's websites are a security issue which concern NATO,the Alliance's Secretary General Jaap de Hoop Scheffer. "These cyber attacks have a security dimension without any doubt and that is the reason that NATO expertise was sent to Estonia to see what can and should be done," he told a meeting of lawmakers from NATO member states. "Does this have a security implication? Yes, it does have a security implication. Is it relevant for NATO? Yes, it is relevant for NATO. It is a subject which I am afraid will stay on the political agenda in the times to come," he added. (AFP, 25.05)
Rahvusvaheline ajakirjandus
Saabunud on kübersõja ajastu. Eesti vastu sooritatud rünnakud käisid läbi kogu maailma uudistest. Ometi polnud need rünnakud sel aastal ei ainsad ega isegi mitte kõige silmapaistvamad. Veebruaris piirasid häkkerid kuut kolmeteistkümnest alusserverist, mis moodustavad interneti selgroo. Kui neil oleks õnnestunud need serverid rivist välja viia, oleks internet lakanud toimimast. Õnneks said tõsisemalt kahjustada vaid kaks alusserverit, mistõttu oli täheldada vaid interneti mõningast aeglustumist mõnel pool. Eesti vastu ette võetud rünnakud meenutasid pigem massilist vandaalitsemist kui sõjalist kallaletungi. Sarnased rünnakud on kaasnenud mitmete teiste rahvusvaheliste poliitiliste konfliktidega. Üheks selliste rünnakute sagenemise põhjuseks on see, et nende korraldamine ei nõua suuri oskusi. Tallinn süüdistab Venemaa riigiametnikke. Kuid isegi, kui see on tõsi, on raske tõestada, et tegemist oli riikliku poliitikaga, mitte aga sarnaselt meelestatud üksikisikutega. Riigiasutuste arvutid võisid olla osa botnettidest, kuid seda olid ka paljud muud arvutid üle kogu maailma. Kõigele vaatamata näitavad Eesti-vastased rünnakud, et küberkuritegevuse vastu peab kiiresti kasutusele võtma mõjuvaid meetmeid. Viivitada ei tohi, sest kahjurvara muutub üha keerulisemaks ja samas kättesaadavamaks. Kaalul on interneti tulevik. (Aaron Mannes ja James Hendler, WSJ, 05.06)
Mõned inimesed on rääkinud esimesest kübersõja juhtumist iseseisva riigi vastu, teised jällegi kummalisest lärmist eimillegi ümber. Botneti-ekspert Gadi Evron, kes juhatab Iisraeli erakorralist arvutiturbemeeskonda ja osales rahvusvahelises reageerimisüksuses, arvab, et DDoS-rünnakud olid võrdlemisi väikesed võrreldes mõnede varasemate rünnakutega, nagu näiteks nendega, mis viidi läbi alusserverite vastu, kuid need olid märkimisväärsed Eestile ja riigi infrastruktuurile. „Lisaks Eesti erakorralisele turbemeeskonnale aitasid rünnakuid tõrjuda veel Soome, Saksamaa ja Sloveenia meeskonnad, kes andsid otsest abi vastutegevusega väljaspool Eestit. Riigisiseselt aitas olukorda päästa tihe koostöö erakorralise arvutiturbemeeskonna, internetiteenuse pakkujate, pankade ja teiste vahel, kes reageerisid kiiresti ja aitasid üksteist hädast välja. Arvestades, et Eesti on tehnoloogiliselt enam arenenud kui enamus riikidest (nad pidasid isegi oma viimased valimised interneti abil), omas rünnak olulisi tagajärgi, tekitades probleeme pankade ja valitsuse võrgulehekülgedele jne. Botnettide liiklus oli jaotunud üle maailma, mõned botnetid olid ostetud. Ometi tulid paljud rünnakud mitte botnettidest, vaid suurelt hulgalt kodukasutajatelt, kes ründasid Eesti võrgulehekülgi „käsitsi”. Kuna nad keskendusid Eestile, puhkes segadus, ja seda mitte ainult tänavatel. Paljud Venemaa foorumid ja blogid õhutasid Eestit ründama. (Alex Harrowell, A Fistful of Euros, 29.05)
USA ajakirjandus
Seoses Eesti võrgulehekülgede vastu sooritatud küberrünnakutega rõhutab EK justiits- ja siseasjade volinik Franco Frattini vajadust ELi liikmesriikide tihedama koostöö järgi võitluses küberkuritegevuse vastu. Eesti ametnike teatel viivad jäljed Vene valitsuse serveriteni. Voliniku arvates oli tegemist rünnakuga terve riigi, mitte ainult mõne ministeeriumi vastu. NATO, mis on seni rohkem olnud harjunud võitlema mässajatega Afganistanis, tegeleb edaspidi tõenäoliselt rohkem arvutialase julgeolekuga. (Paul Meller, The Washington Post, 23.05)
Eesti kaitseminister Jaak Aaviksoo nimetas küberrünnakuid riikliku julgeoleku probleemiks. „Tekkis olukord, mida võiks võrrelda sellega, kui blokeeritakse ühe riigi sadamad,” arvas minister. USA asekaitseministri abi infovõrgustike ja teabeintegratsiooni alal Linton Wells peab Eestis toimunut veelahkmeks üldlevinud teadlikkuse osas kaasaegse ühiskonna haavatavuse kohta. Tallinnasse kohalesaadetud USA internetiturvalisuse eksperdi Bill Woodcocki sõnul tegid Hillar Aarelaid ja tema meeskond head tööd, vähesed riigid suudaksid võidelda selliste rünnakutega niivõrd rahulikult ja professionaalselt. Siiski olid kaitsel omad probleemid - suur osa võrgustikust tuli sulgeda inimestele väljastpoolt Eestit. Arvutiteaduse professori ja Eesti kõrgtehnoloogiaspetsialisti Linnar Viigi sõnul on see halb, kui välismaal reisiv Eesti ärimees ei oma ligipääsu oma pangaarvele. Viigi arvates oli siiski tegu õpetliku kogemusega. Paljude ekspertide arvates ei saada ründajaid ilmselt kunagi kätte. USA valitsusametnikud on ründajaid nimetanud häktivistideks, eeldades, et tegu on tehniliste ekspertidega, kes tegutsevad valitsustest sõltumatult. Jaak Aaviksoo sõnul pole seni suudetud leida otseseid viiteid ühegi riigi tegevusele rünnakute korraldamisel. Moskva pole seni pakkunud mingisugust abi jälitustegevuses inimeste suhtes, keda Eesti valitsus asjaga seotuks peab. Iisraeli arvutijulgeolekuekspert, riikliku arvutiturbemeeskonna asutaja Gadi Evron, kes neli päeva küberrünnakuid Tallinnas jälgis, arvab, et Venemaa valitsus rünnakute eest vastutav pole, kuid kindel siiski selles olla ei saa. Evronil on mitmeid kogemusi Iisraeli võrgulehekülgede kaitsmisel palestiinlastest võitlejate või nende toetajate poolsete rünnakute vastu. Tema arvates järgneb poliitilisele pingele tüüpilisel moel järg küberruumis, viidates siinjuures rünnakutele Taani võrgulehekülgede vastu pärast prohvet Muhammedit pilavate karikatuuride avaldamist. (Mark Landler ja John Markoff, NYT, 29.05)
Eesti ründamine tekitas suurt muret valitsustes, suurettevõtetes ja võrguadministraatorites üle maailma. USA asevälisminister John Negroponte hoiatab, et kuna sellised tehnoloogiad muutuvad üha tuntumateks, võib oodata osalejateringi üha suuremat laienemist. Ja see on pehmelt öeldud. Tänapäeval on muutunud tavapäraks interneti kasutamine sõpradele helistamiseks, muusika allalaadimiseks ning ostude ja pangatehingute sooritamiseks. Internetisõbralikud eestlased koguni hääletavad ja deklareerivad tulusid võrgus. Võrk on äärmiselt haavatav. Pea igaüks, kellel on veidi sihikindlust, võib edukalt rünnaku toime panna. USA tarkvarafirma Symantec turbeüksuse direktor Oliver Friedrichsi sõnul on vahendid ja tegevusjuhendid odavalt kättesaadavad. Sellised massilised rünnakud nagu Eestis võivad halvata ka valitsuste serverite tegevuse. (Adam Smith, TIME Magazine, 31.05)
USA õhujõudude ajaleht Air Force Print News teatab, et USA õhujõudude sekretäri Michael W. Wynne’i arvates on vajalik hoida domineerivat positsiooni küberruumis. Sekretäri sõnul tundub USA külma sõja aegne vaenlane Venemaa olevat esimene riik, kes on asunud tegelema kübersõjategevusega. „Viimase nelja nädala jooksul on teatatud, et Venemaa on väikese Balti riigi Eesti vastu läbi viinud massilisi küberrünnakuid. Vastupidiselt kõigile tõenditele on venelased väitnud, et see polnud nende töö. NATO ja ELi liige Eesti on endise Varssavi Pakti riikidest kübervallas kõige arenenum. Heaks uudiseks on see, et rünnakud ei halvanud seda väikest riiki. Kuid need algatasid arutelu ELis ja NATOs sõjalise tegevuse definitsiooni ümber ning võivad kujutada endast esimest testi Atlandi harta 5. artikli kasutatavuse osas mittekineetilises ruumis. Rünnak Eesti vastu on meeldetuletus, et USA pole üksi küberruumis ega ka mitte kaugel ees teistest riikidest või üksustest.” Wynne’i arvates on oluline edastada täpset, ajakohast ja usaldusväärset infot ning selleks peab kasutama küberruumis uusi tulevikutehnoloogiaid. „Täna domineerime me õhus ja kosmoses. Tulevikus on oluline, et me domineeriks küberruumis.” (A.J. Bosker, Air Force Print News, 01.06)
Väike, kuid tehnoloogiliselt arenenud Eesti on andnud häiret, mida peaks kuulama kogu internetti kasutav maailm. Eesti peaks kinnitama kogu arvutitest sõltuvale maailmale, et teabesõjas on võimalik kasutada mitmeid agressiivseid meetmeid ning nende peatamine ja lõpuks ka väljaselgitamine, kes nende taga on, on oluline meie kõigi julgeoleku seisukohalt. (Juhtkiri, NYT, 02.06)
Venemaad on viimasel ajal pressis süüdistatud paljus, alates mürgitamistest kuni organiseeritud kuritegevuse toetamiseni. Ent seekord tundub riik või vähemalt selle valitsus mitte süüdi olevat. Infoturbefirma Arbor Networks Inc. vaneminseneri José Nazario arvates ei olnud Eesti vastu suunatud küberrünnakud koordineeritud ühe Venemaal asuva keskuse poolt. Kuigi Venemaad asuti kiirelt süüdistama, on Venemaa valitsusametnikud lükanud tagasi väited rünnakutes osalemisest. Nazario väitel võib küll jõuda jälile DDOS-rünnaku lähtekohale, kuid seni ei ole ükski analüüsitud allikas näidanud selget rünnakusuunda Moskvast Tallinnasse. Küll aga on tõendeid, et rünnakutes on osalenud venekeelseid arvutispetsialiste – Nazario arvates võib seega näha siin tegutsemas Vene natsionalismi, kuid mitte Vene valitsust. (Jeremy Kirk, The Washington Post, 02.06) Infoturbefirma Arbor Networks Inc. vaneminseneri José Nazario arvates ei olnud Eesti vastu suunatud küberrünnakud koordineeritud ühe Venemaalt pärit keskuse poolt, ei ole võimalik selgelt viidata Venemaa valitsuse poolsele korraldustööle. Tõendeid raske leida. Ent arvestades kasvanud pingeid seoses Eesti valitsuse otsusega teisaldada Tallinna kesklinnast nõukogudeaegne monument, Venemaa sooviga säilitada N. Liidu järgses ruumis mõju ja Moskva valmidus kasutada energiaressursse poliitilise survevahendina, pole selline stsenaarium sugugi võimatu. (Juhtkiri, The Washington Times, 02.06)
Suurbritannia ajakirjandus
Kui vaenulikud jõud korraldaks teise riigi suuremates linnades organiseeritud kuritegevuse abil hiiglaslikke liiklusummikuid, halvates kaubanduse, meedia, valitsuse ja avalikud teenused ja lõigates riigi sisuliselt muust maailmast ära, nähtaks seda kui tõsist riski rahvuslikule julgeolekule. Ent vähe on mõeldud sellele, millist riski sisaldab endas avalikult kasutatava interneti toimimise häirimine suures ulatuses. Olgugi, et kaasaegne elu sellest sõltub, on see rünnakute suhtes haavatav. Just nimelt sel põhjusel uurivad maailma rikkaimad riigid ja nende riigikaitse planeerijad põhjalikult Eesti vastu alanud rünnakuid. Rünnakud olid oma ulatuselt midagi täiesti uut, seni on vaid vahel, palju piiratumas ulatuses üritatud proovile panna teise riigi internetiturvet. Ka olid rünnakud planeeritud ennenägematu leidlikkusega, nõrkuste ilmnemisel vahetati taktikat. Kuid Eesti, üks kõige tihedama arvutikasutusega maid Euroopas, tuli võrdlemisi hästi toime. NATO spetsialistide arvates oleks teised riigid sattunud suurematesse raskustesse. Pärast Eestit on rünnatud veel ka Soome YLEt ja Suurbritannia ajalehte The Daily Telegraph, ilma selge poliitilise või majandusliku motiivita. Eestit aitas avatud lähenemine ning paindliku ja vastupidava süsteemi kasutamine, samuti koostöö riigi ning äri- ja akadeemiliste ringkondade vahel. Eesti juhtiv IT-spetsialist Linnar Viik loodab, et see oleks heaks vastuväiteks neile, kes soovivad küberkaitset üles ehitada sõjaväelisele või riigi monopoli mudelile. NATO, kes on valmis kaitsma oma liikmeid füüsilise rünnaku eest, saatis üksnes oma vaatleja Eestisse küberrünnakute puhkemise ajal. Nüüdseks aga on selgunud, et mitteametlik koostöö on kasulikum. Sõbralike riikide, näiteks Rootsi internetifirmad aitasid tõrjuda mitmeid rünnakuid enne, kui need üldse Eestini jõudsid. Vaja oleks rahvusvahelisi õigusakte, mis määratleks küberkuritegevuse täpsemalt. Euroopa Nõukogu koostas küberkuritegevuse alase rahvusvahelise lepingu 2001. aastal, sellega on mujalt ühinenud USA ja Jaapan, kuid Venemaa seni mitte. Linnar Viigi arvates võib ülemaailmse küberjulgeoleku alase lepinguni jõuda 2012. aastaks. (The Economist, 24.05)
Suurbritannia endine siseminister John Reid hoiatas aprillis Suurbritannia vastu puhkeda võiva kübersõja ohtu. Algul peeti tema sõnu liialduseks, ent kolmenädalane küberrünnak Eesti vastu, mis ähvardas halvata riigi digitaalse infrastruktuuri, näitab, et ehk oleks vähemalt selles küsimuses nüüd aeg ametist lahkunud siseministri sõnu tõsiselt võtta. Kuigi tuumarelvad ja mitmed teised tundlikud sõjatehnikasüsteemid võivad mitte olla internetiga ühendatud, enamus süsteemidest siiski on seda. Kõik USA ja Briti lahingusüsteemid on interneti abil ühendatud, sest see on lihtsaim viis nende efektiivseks kasutamiseks. Seega sõltub USA ja mitmete teiste riikide sõjavägi avaliku võrgustiku abil salastatud teabe edastamisel tulemüüridest ja krüpteeritud tehnoloogiast. Arvutitest algava kaose ennustamine pole midagi uut, näiteks sobiks kasvõi kardetud 2000. aasta viga. Kuid hoiatused unustati kiiresti. Paljud küberjulgeolekuspetsialistid kaldusid hoiatustes liialdustesse. Ka poliitikud läksid sellega kaasa – Suurbritannia endine sise- ja seejärel välisminister Jack Straw õigustas oma 2001. aasta terrorismivastaseid meetmeid küberterrori ohuga; samal aastal kuulutas ka USA president George W. Bush selle lähituleviku uueks ohuks. Vaevalt seitse nädalat hiljem aga tekitasid õudu terroristid, kes kasutasid klaviatuuride asemel vaibalõikamisnuge. (Simon Finch, The Daily Telegraph, 30.05)
Kasutusse on tulnud termin „e-valitsus”. Eelmisel nädalal tõusis see esile seoses ühe konkreetse e-valitsuse – Eesti omaga; seda tänu väitele, et Eesti eksisteerimine küberruumis oli sattunud Venemaa-poolse rünnaku alla. Eesti on eriline juhtum, sest selle Balti riigi elektrooniline administratsioon on üks maailma arenenumaid. Iseseisvudes lõikas Eesti kasu oma väiksusest ja täielikust vabanemisest tülikast nõukogude bürokraatiast ning käivitas suurepärase valitsusaparaadi. Viimastel aastatel on seda kiidetud kui näidis-e-valitsust, mille abil kodanikud ja ettevõtted saavad maksta makse ja elektrooniliselt hääletada. Suurbritannia valitsuse moderniseerijad on oma Balti kolleege sageli kadedusega jälginud. Eesti tundub olevat immuunne suurte IT-projektide kokkuvarisemise ja erastamiste ebaõnnestumiste suhtes, mis tegid e-valitsusest Briti valitsuses kuuma kartuli, mille eest ei tahetud vastust kanda. Ometi kadus igasugune kadedus Whitehallis siis, kui Eesti puutus kokku 21. sajandi e-valitsuse pahupoole – haavatavusega. (Michael Cross, The Guardian, 24.05)
Saksamaa ajakirjandus
Eesti pehmendab süüdistusi Venemaa vastu. Eesti CERT juht Hillar Aarelaid kinnitab, et erinevalt välisminister urmas Paeti poolt väidetust, ei olnud Eesti-vastased küberrünnakud keskselt juhitud ega seega riiklikult juhitud. „Paljud noored inimesed on Venemaal väga vihased”, mitmed rünnakud on primitiivsed ja asjaarmastajalikud. Aarelaid selgitab artiklis pikalt ja põhjalikult, millist laadi rünnakutega oli tegemist. (Konrad Lischka, Der Spiegel, 21.05) Andrus Ansip selgitab intervjuus kübersõja olemust ja ohte. Taustaks poliitiline tagapõhi ja arengud. On märkimisväärne, et 500 miljoni elanikuga EL asus konfliktis Venemaaga Eesti poolele. Mõned kõrgemad poliitikud Venemaal arvavad ikka veel, et Eesti on osa N. Liidust. Pingeid ei kruvita üles mitte Eestis, vaid väljastpoolt Eestit. Küberrünnakud Eestis vastu olid alarmsignaaliks kogu NATOle. On täiesti kindel, et mõned rünnakud tuled Kremli IP-aadressidelt. Pole tõenäoline, et Kremli IP-aadresse on niisama heast peast võimalik sel moel kasutada. Kindel on ka see, et FSB kontrollib suurt hulka internetikasutajatest Venemaal. Aga kõigele vaatamata tuleb Venemaaga läbirääkida ja suhteid hoida. Kuid EL ei tohiks sealjuures unustada ühiseid väärtusi, sest need on kogu liidu aluseks ja olemuseks. (Claudia von Salzen, Der Tagesspiegel, 30.05) Kolm nädalat järjest tabas Eestit küberinvasioon, mida on harva nähtud. Kui üldse. Käimas on info- ja kübersõda. Venemaa internetifoorumites toimus vahetult enne rünnakute algust tihe arutelu korralduslikes küsimustes – jagati nõu ja vahetati kogemusi. Kogu sündmuste kulg osutab kübermaailma haavatavusele. Asjassepühendatuil on liiga lihtne jälgi segada. Isegi sõjalised võrgud pole kaitstud, rünnatud on koguni Pentagoni. Kas Eesti puhul oli tegu hoiatuse või koguni peaprooviga? (Karl Grobe, Frankfurter Rundschau, 4.06)
Taani ajakirjandus
Eesti, keda tabas maikuus sadu internetirünnakuid, teeb ettepaneku võrdsustada häkkerirünnakud terroritegevusega. Teismelisi poisse, kes häkivad ametlikke kodulehekülgi, peaks tulevikus kohtlema terroristidena. Nii arvab Eesti justiitsminister Rein Lang. Ministrile lähedalseisvad allikad ütlevad, et internetirünnakuid kavatsetakse ka ELis vaadelda terroritegevusena, nii et seda võetaks arvesse seadusandluses. Enamik Eesti-vastastest rünnakutest pärinevad Venemaa arvutitest, ilmselt kättemaksuks eestlaste otsuse eest teisaldada nõukogude ausammas Tallinna kesklinnast sõjaväekalmistule. (Kenneth Lund, Politiken, 12.06)
Norra ajakirjandus
Eesti pidas Venemaad internetirünnakute initsiaatoriks. Nüüd palub Eesti Venemaalt abi. Kui rünnakute taga ei olnud Vene võimud, siis olid need tavalised kriminaalind. Vene võimud on eitanud oma seotust internetirünnakutega Eestis mai alguses. Nüüd mängib pill teist heli. Eesti peaministri Andrus Ansipi arvates olid rünnakute taga tavalised kriminaalid, kui Kremlil sellega midagi pistmist polnud. Siis on aga ka loomulik, et venelased uurivad toimunut. Peaminister pole siiani Venemaalt vastust saanud. (Tore Neset, IT Avisen, 07.06)
Rahvusvaheline ajakirjandus
Jätkuv diplomaatiline toidusõda Venemaa ja Eesti vahel seoses nõukogude sõjamemoriaali teisaldamisega viimase poolt peaks olema midagi sellist, mida ameeriklased võivad kergelt ignoreerida. Kuid kuna Washington suutis viia oma NATO liitlased selleni, et nood võtsid Eesti ja teised kaks Balti vabariiki allianssi vastu, on USAl nüüd lepinguline kohustus kaitsta neid väikesi riike juhul, kui Moskva peaks kunagi jõudu kasutama. See on rumal ja äärmiselt ohtlik kohustus. Kuna NATO on nüüd peamiselt poliitiline organisatsioon, siis pole Venemaal põhjust enam karta NATO ekspansiooni või sellele vastu seista, isegi kui see jõuab Venemaa enda piirile. Kuid nagu Eesti episood meile meenutab, on NATO endiselt sõjaline liit, mis paneb tõsiseid kohustusi USAle. Põhja-Atlandi lepingu 5. artikkel väidab, et rünnak ühe alliansi liikme vastu on rünnak nende kõigi vastu. See tähendab, et USA on kohustatud kaitsma iga liiget, ükskõik kui väike, kui majanduslikult ja sõjaliselt väheoluline või kui strateegiliselt ligipääsetav see riik ka ei oleks. Ja need kohustused jätkuvad igavesti. Venemaa president Putin tundub olevat pigem kaalutlev olupoliitik kui sõge mängur. Ent kes suudaks ennustada, milline on Venemaa pärast teda? Kriisi vallapäästmiseks on vaja vaid Venemaa presidenti, kes tüdineb sellest, kuidas Balti vabariigid kohtlevad oma venelastest elanikke jätkuvalt kui teise klassi kodanikke ja otsustab olukorda muuta jõu abil, kui seda vaja peaks minema. Näiteks võib Moskva viha jõuda tulipunktini, kui Eesti jätkab eesti keele oskuse tõendamist kodakondsuse saamise nõudena – nõudmine, mis jätab sadu tuhandeid venekeelseid elanikke õigustest ilma. Samuti võib Kreml tüdineda vene päritolu Eesti kodanike jätkuvast diskrimineerimisest tööhõives, eriti ministeeriumides. Kuigi Vene valitsus kasutaks kõigepealt ilmselt majanduslikke survevahendeid, sundimaks Eestit oma poliitikat muutma, võivad natsionalistlikud meeleolud Venemaal viia sõjaliste meetmete kasutamiseni. Tõepoolest, kriis võib puhkeda, kui Venemaa tulevane president jõuab järeldusele, et NATO kohalolek Balti regioonis on lubamatu sissetung Venemaa täieõiguslikku mõjusfääri. Venemaa majandusliku ja sõjalise taastumise edenemisel võib oodata vaid riigi vastuseisu kasvamist USAle ja lääneliitlastele. Kui USA kohustused peaksid kunagi tõepoolest tuleproovi läbi tegema, peaks Washington valima halva ja veel halvema vahel. USA võiks taganeda oma kohustustest, hävitades seega oma usaldusväärsuse ja tekitades kahtlusi seoses USA julgeolekukohustuste ja väljaütlemistega mujal maailmas. Või veelgi halvem – USA võib otsustada oma lubadusi täita, mis võib kergelt kaasa tuua kokkupõrke tuumariigiga. USA ei tohiks kunagi endale võtta sellist riski, kui just tegemist pole USA kõige olulisemate julgeolekuhuvidega. Kolme Venemaa piiril asuva väikese riigi julgeolek ei ole isegi mitte midagi nende huvide lähedast. Washington peaks tõsiselt kaaluma artikli 5 tühistamist. Arvestades, et NATO peaks nüüd olema poliitiline organisatsioon, nagu selle toetajad väidavad, ei tohiks sellele reformile suurt vastuseisu esineda. Ent kui NATO pooldajad nõuavad artikli 5 säilitamist, siis on nende kinnitused - NATO ei ole suunatud Venemaa vastu - valelikud ning me võime tulevikus seoses selle riigiga oodata tõsiseid pingeid. Igatahes poleks USA kunagi pidanud võtma sõjalisi kohustusi Baltimaade ees. Need kohustused on ohtlik risk ja USA peab neist eemalduma. (Ted Galen Carpenter, South China Morning Post, 24.05)
Neil päevil tundub, et Venemaa presidenti Vladimir Putinit ärritab üle kõige Eesti. Samaara tippkohtumisel põikles Putin kaks korda talle esitatud küsimusele vastamisest kõrvale ja hakkas rääkima venelasest, kes Eestis pronkssõduri teisaldamisega seoses puhkenud rahutuste käigus surnuks pussitati. Ta ei keskendunudki pussitamisele, mis võis vabalt olla teiste venelaste töö. Selle asemel kaebas ta, et protestija ei olnud saanud mitte mingisugust meditsiinilist abi ning jooksis tänaval verest tühjaks. Kaks päeva varem oli ta kritiseerinud Venemaa inimõigusorganisatsioone Eesti mittekritiseerimise eest. Putin tundub aga isiklikult võtvat Eesti otsust teisaldada Teise maailmasõjas langenud sõduritele pühendatud mälestusmärk. Võimalik, et ta peab seda solvanguks mitte ainult oma riigi, vaid ka oma isa vastu. Nagu Putin kunagi ütles, reetsid eestlased sõja ajal tema isa. Sellest rääkis ta intervjuudes 2000. aastal enne, kui ta esmakordselt presidendiks valiti. Isa jaoks määratlesid sõja märksõnadena „põlastusväärne reetmine” ja „vankumatu ustavus”. Putini tunded eestlaste suhtes avaldusid kaks aastat tagasi pressikonverentsil, mis järgnes ELi riigijuhtide kohtumisele. Kui Eesti televisiooni korrespondent küsis temalt küsimuse, mõnitas Putin vastuseks ajakirjaniku aktsenti. Viimane küsis häirimatult teise küsimuse: Miks on Venemaa jaoks sedavõrd raske okupatsiooni eest vabandada? Ajakirjanik lisas: „Kui Venemaa vabandaks, võiksime probleemideta koos elada.” Putin vastas sisuliselt kaitsekõnega Molotov-Ribbentropi paktile. Sellele lisas Putin värvika märkuse: „Võib-olla ma ei õppinud ülikoolis väga hästi, sest jõin vabal ajal liiga palju õlut, kuid ma siiski mäletan natuke, meid olid head õpetajad.” Kuid üht asja nõukogude õpetajad Putinile tõenäoliselt ei rääkinud – et enne kui eestlased reetsid Putini isa poolt juhitud NKVD rühma, oli NKVD alustanud Eesti juhtkonna ja teiste nõukogude võimu vastaste arreteerimist. Silmapaistvamad eestlased hukati või saadeti töölaagritesse. Putini jaoks on ajalugu aga endiselt see, mida õpetati N. Liidus. See on selle maa ajalugu, kus ta üles kasvas ja selle mehe ajalugu, kes sõja üle elas ning kellest sai tema isa. (Lynn Berry, The Moscow Times, 25.05)
Rünnakud tulid lainetena ja neid teostati sõjaväelise täpsusega. Vaid mõned tunnid pärast seda, kui Eesti teisaldas Teise maailmasõja aegse nõukogude sõduri kuju Tallinna kesklinnast, puhkes virtuaalsõda. Uudisteagentuure, panku ja valitsusasutusi tabas rämpspostituste välkrünnak. „e-Eesti” kuulus digitaalpõhine vaba turg ja demokraatia sattusid surve alla. NATO juhtivad internetiturbeeksperdid tõttasid moodustama kaitset maailma esimese massiivse küberrünnaku vastu ühe ülivõimu poolt teise, väikese ja peaaegu kaitsetu naabri vastu. Moskvas toimunud rünnakud võtsid aga tunduvalt vähem kaasaegse kuju. Kremli poolt loodud noorteorganisatsiooni Naši aktivistid ründasid Eesti suursaadiku pressikonverentsi. Teised jällegi blokeerisid Venemaalt Eestisse viiva maantee barjääridega ning sildiga „Te sõidate fašistliku Eesti poole”. Venemaa president Vladimir Putin aga tähistas nõukogude vägede võitu natsismi üle suurejoonelise sõjaväeparaadiga ja hoiatustega „uutest ohtudest” maailma julgeolekule, „nii nagu III Reichi ajal”. (Owen Matthews ja Anna Nemtsova, Newsweek, 28.05)
USA ajakirjandus
Teise maailmasõja lõpu aastapäeva tseremoonial 9. mail võrdles Venemaa president Vladimir Putin USA väidetavalt ekspansionistlikku käitumist Natsi-Saksamaa omaga. Tegelikkuses on hoopis Venemaa see, kes hetkel halvasti käitub, rünnates järjest ähvardavamal moel riike, mis varem nõukogude võimu all olid. Venemaa jõhkrutsemise kõige hiljutisemaks näiteks on väike Eesti, kelle pihta on suunatud suuremal hulgal rünnakuid. Nende väidetavaks põhjuseks oli suure ebameeldiva nõukogude sõduri pronkskuju teisaldamine Tallinna kesklinnast 27. aprillil. See oli üks neist provokatiivsetest imperialistlikest monumentidest, mida venelastele meeldis jätta igale poole üle kogu oma endise impeeriumi, ning otsus viia see üle sõjaväe surnuaiale tundub igati mõistlik. Ometi algasid samal päeval Tallinnas Venemaa poolt õhutatud demonstratsioonid, väidetavalt nördimusest. Venemaa käitumist iseloomustas sobivalt senaator George Voinovichi poolt algatatud USA Senati resolutsioon Eesti toetuseks: „Senat … mõistab hukka kõik katsed tundetult ära kasutada Teise maailmasõja ohvrite mälestust poliitilise kasu eesmärgil” – just nimelt see toimubki. Ja see kõik meenutab liigagi palju Venemaa ähvardusi Baltimaade aadressil enne nende liitumist NATO ja ELiga, samuti Venemaa katseid sundida Poolat ja Tšehhit taganema lubadusest lasta oma territooriumile püstitada USA raketikaitseradar ja tõrjeseadeldised. (Helle Dale, The Washington Times, 23.05)
Taani ajakirjandus
Jyllands-Posteni kultuuriajakirjanik kirjutab oma artiklis "Jõledused": "Monumentide ja mälestusmärkide vahel on vahe. Monumendid karjuvad inimestele: mina seisan siin, te ei saa midagi teha. Mälestusmärkidega on teismoodi. Need panevad järele mõtlema." Ta kirjutab N. Liidu mälestusmärkidest ning Venemaast ning nende juhtide julmast võimust, tuues artiklis välja Eestis toimunud aprillisündmused: „Üks nõukogude võidumonument teise järel, nii karjuvad ja vulgaarsed, et peab kõrvad ja silmad kinni panema või suure kaarega ringi käima, et mitte nende lähedale sattuda. Hiljuti sai eestlastel villand. Nad viisid Tallinna südalinnast sõjaväesurnuaiale vastiku nõukogude monumendi, mis nende jaoks sümboliseeris 50-aastast mõrvarlikku, rahvusvahelist õigust eiravat anneksiooni. Mul on raske mitte eestlaste poolele hoida. Vene reaktsioon meenutab mulle tarka vürsti, kes ütleb Astophe de Custine teoses „Kirjad Venemaalt”: despootia ei eita mitte ainult mõtteid ja ideid, vaid ka kõigile teadaolevaid fakte, mis jäävad despootlikule võimule ette.“ (Per Nyholm, Jyllands-Posten, 18.05)
Soome ajakirjandus
Eesti vastu suunatud küberrünnak oli haruldaselt laiaulatuslik. Küberrünnaku sihtmärgiks olid Eesti parlament, kaitseministeerium, politsei, justiitsministeerium, koolid, ajalehed, pangad. Ükski riik ei ole teadaolevalt olnud nii laialdaselt teostatud rünnaku sihtmärk. Suurim rünnak algas 9. mail ja see oli internetis varakult valmis planeeritud. Rünnak oli tugev hoop riigile, kus mitmed toimingud põhinevad arvutivõrkude teenustel. Eesti on muuhulgas ka teerajaja interneti teel hääletamises. Kes oli rünnaku taga? Süüdistavad pilgud pöördusid peagi Venemaa poole, Pronkssõduri tüli muutis riikidevahelised suhted pingeliseks. Tegelikke rünnaku tegijaid ei leita ehk kunagi. Küberrünnakud on maailmas tuttav nähtus, kuid teadaolevalt on Eesti juhtum kõige laiaulatuslikum. Rahvusvaheline press nimetas rünnakuid isegi esimeseks kübersõjaks. Soome kaitseminister Jyri Häkämies peab juhtumit ka Soome seisukohast huvipakkuvaks. Selline ulatuslik rünnak on põhimõtteliselt võimalik ka Soomes. (Minna Kurki, Helsingin Sanomat, 2.06)
Meedia kultuseobjektiks sai mõni aeg tagasi Pronkssõdur. Teemat kajastades jäi silma ajakirjanike üldteadmiste vähesus, lisaks käsitles teemat tihti ajakirjanik, kes oma tausta tõttu vaevalt et suutis teemasse objektiivselt suhtuda. Uudiste pealkirjadeks olid mitte vägivaldset rahutused ega ka mitte hauarahu rikkumine vaid Venemaa sekkumine Eesti siseasjadesse. Pahameel on mõistetav, kuid teisalt tõdes juba Urho Kekkonen omal ajal, et kui minna moraalse hukkamõistu teed, on see tee lõputu. Usutavust moraliseerivale halvakspanule annaks see, kui oma südametunnistus oleks selles asjas puhas. Kui Konstantin Päts kehtestas Eestis 1934 välja erakorralise olukorra ja lõpetas vapside tegevuse, alustasid vapside soomlastest hingesugulased ja selle meedia arvamusavalduste tulva Eesti uute riigijuhtide vastu. See sundis Eesti valitsust esitama korduvaid vastulauseid ja kui see ei aidanud, läks Eesti ajakirjandus vasturünnakule, milles rõhutati, et Soome lehtede sekkumine Eesti siseasjadesse oli ületanud juba kõik kombekuse piirid. Osati siis ka Soomes sekkuda naabrite siseasjadesse ja on osatud ka hiljem. (Juhani Suomi, Kaleva, 8.06)
Eesti ja Soome peaministrid leppisid kokku Eesti-Soome uue koostööraporti "Tarkade meeste raport" koostamises. Soome poolt kannab raporti eest hoolt endine suursaadik Eestis Jaakko Blomberg, Eesti-poolseks raportööriks saab Gunnar Okk, Põhjamaade Investeerimispanga asepresident. Raportis keskendutakse eriti teaduse ja tehnoloogia alasele koostööle. Raport valmib 2008 aasta jooksul. (Eeva Eronen, Helsingin Sanomat, 7.06)
Eesti peaminister Andrus Ansip usub, et Venemaal seisavad ees muutused. Tamperel aukonsulaadi avanud Ansip arvab, et Venemaa üha riiklikumaks muutuv majandus ei ole kaua enam tegutsemisvõimeline. Ansipi arvates lõpeb Venemaa majanduskasv toorainete ja energia hindade langusega ning see avaldab paratamatult ka poliitilist mõju. Ansip leiab, et Venemaa kordab nüüd samu vigu, mis omal ajal viisid N. Liidu ja kogu idabloki lagunemiseni. Ansipi meelest on hea, et Venemaa osa otsestes välismaistes investeeringutes Eesti majandusse on vaid 2,3 protsenti. (Matti Posio, Aamulehti, 7.06)
Saksamaa ajakirjandus
See, et üks riik, kes on teist maad 50 aastat okupeerinud, julgeb protesteerida selle vastu, et too maa okupatsioonisümboli teisaldab, on arusaamatu ja õigustamatu. See on aga postsovetlikule Venemaale iseloomulik käitumine. Nõukogude ajaloopilti peetakse ülimuslikuks ka tänasel Venemaal. On ennekuulmatu, et Balti riikidele heidetakse ette taktitundelisuse puudumist, kui nood julgevad N. Liidu kuritegudest rääkida. Kui EL Eestit ei toeta, on vabadusel ja tõeotsingutel ühes ELi liikmesriigis piir peal. Loomulikult kirjutavad võitjad ajalugu, kuid ei saa lubada seda, et üks suurvõim dikteerib ajalugu ühele väikeriigile. (Prof. Dr. Peter Koslowski, FAZ, 29.05) Nii Venemaal kui ka Saksamaal ei taheta senini tunnistada, et Hitler ja Stalin olid samaväärsed kurjategijad. Kõik Ida-Euroopa riigid on senini hirmul N. Liidu eest ning pagevad ELi ja NATOsse. Putinile tuleb ükskord selgeks teha, et N. Liit sooritas teise maailmasõja ajal enneolematuid kuritegusid. Sellest ei tohiks vaikida ka poliitikud. Venelaste kuritegusid sõja ajal ja pärast sõda, iseäranis Baltimaades, tuleks neile pidevalt meelde tuletada. (Karl-Heinz Langer, FAZ, 29.05)
Nõukogude ajaloo uurimiskeskuse juht Tartus Olaf Mertelsmann kommenteerib lühidalt pronkssõduri ümber toimunut ning osutab reale värskematele uurimustele-kogumikele. Loetleb mõningaid olulisimaid fakte kaotuste kohta natside ja stalinismi ajal Eestis. Eesti näide pole sugugi erandlik, mitmed Ida-Euroopa riigid olid sarnase saatusega. Ohvrite arvu järgi otsustada – milline režiim oli hullem, on mõttetu. Mitmes Euroopa piirkonnas ületas natside vägivald Stalini poolt korraldatu. Vaid tõsiteaduslikud uurimused ja diskussioon võimaldavad enam-vähem objektiivse tõeni jõuda. (Olaf Mertelsmann, FAZ, 12.06)
Uudisteagentuurid
Russia's Gazprom would have to pull out of a controversial project to lay a pipeline in the Baltic Sea if new rules on energy companies are passed by the EU, Competition Commissioner Neelie Kroes said. "Gazprom should sell its stake in the Baltic Sea pipeline. I hope the EU will adopt new regulations that state that companies producing energy and distributing energy should be strictly separated and have different ownership," Kroes said in Estonia. "EU regulations should apply to Gazprom as well as any other company from non-EU countries in the same way as they apply to EU companies. "Estonian Economic Affairs and Communications Minister, Juhan Parts said Estonia welcomed "EU efforts that would force Russia to behave in line with normal EU market rules. "If you look at how Gazprom has acted on an international level, playing with gas prices in different regions, we see that their current activities are not in line with the rules of fair competition, and also pose some security threats." (Afp, 15.06)
The Estonian economy grew by 9.8 % in the first quarter of the year compared with the same period in 2006."Economic growth is still fast but the growth rate has somewhat decelerated compared with the previous year," the statistics department said. In the first quarter of 2006, the Estonian economy grew by 11.6 percent on a 12-month basis. Domestic demand grew by 15.9 percent on an annual comparison, mainly due to the growth in the household consumption and capital investments. Growth in household consumption was the biggest in the last 14 years, driven mainly by higher outlays for clothes and footwear, transport, and recreation and culture, and supported by rapidly rising salaries. Over the whole of 2006, Estonia's economy grew by 11.4 % on an annual comparison. Estonia's growth rate last year was the second fastest in the 27-bloc EU. (Afp, 11.06)
Rahvusvaheline ajakirjandus
Unustage London ja New York. Uued globaalsed kinnisvarahinna kasvu tulipunktid on Riia, Tallinn ja Vilnius. Need endiste nõukogude vabariikide pealinnad näitavad üles maailma kiireimate hulka kuuluvaid elamuhinna tõuse maailmas. Kasvu on soodustanud suurenevad palgad, paremakvaliteedilised kodud ning hüpoteegi rahastamise suurenenud kättesaadavus ja paindlikkus. Kõigele sellele on kaasa aidanud ELi liikmestaatus. Läti näitas taset (Londonis paikneva kinnisvaraalase nõuandmisega tegeleva firma) Knight Franki poolt uuritud 31 turu seas – seal tõusid elamuhinnad 2006. ja 2007. aasta esimese kvartali võrdluses 61,2%. Eestis ja Leedus tõusid hinnad vastavalt 24,5% ja 21,7%. Suurimad tõusud esinesid pealinnades, kus uued arengud on tekkinud seoses suurenenud nõudlusega paremakvaliteedilise elamispinna järele, väidab Knight Franki elamispinnauuringute direktor Liam Bailey. Selline kasv pole Bailey arvates pikas perspektiivis jätkusuutlik ning ta ennustab, et sel aastal aeglustub kasv umbes 30%-ni Lätis ning 15-20%-ni Eestis ja Leedus. (Sara Seddon Kilbinger, WSJ, 06.06)
Suurbritannia ajakirjandus
Lenini tsitaat „Kommunism on elektrifitseeritud nõukogude võim” sobib hästi iseloomustama 1945-91 aastaid Balti riikides. Ühelt poolt tähendas see diktatuuri, massimõrvu, küüditamisi, venestamist, keelte ja kultuuride hävitamist, linnade ilmetuks muutmist ning kollektiviseerimise poolt laastatud maapiirkondi. Teiselt poolt tähendas see mitmeid kaasaegseid elektrijaamu. Üht neist tasuks esile tuua – Leedu Ignalina tuumajaama, mis oma Tšernobõli-eelsel kõrgajal oli maailma suurim. Nüüd on nõukogude võim ähmastuv mälestus ning elektriga varustamine on sattunud löögi alla. Iseseisvumisvõitluse ajal vihkasid leedukad Ignalinat. Nüüd aga on see nende oma ja nende tunded on muutunud. Kuid EL tahab jaama sulgeda. Jaama tegevuse lõpetamisega seotud kulusid kergendavad kopsakad ELi toetused. Kuid mitte see pole probleem. Ignalina toodab 80% Leedu energiast ja ekspordib elektrit ka naaberriikidesse. Asemele ehitatav jaam, mis valmib Eesti, Läti, Leedu ja Poola koostöös, eksisteerib vaid paberil ning ei hakka tööle enne 2015. aastat. ELi tuumafoobia on eriti nähtav Balkanil, kus Bulgaariat sunniti liitumise hinnana sulgema Kozlodui jaama kaks reaktorit, mis tähendas aga elektriekspordi kärpeid ning voolukatkestusi Albaanias ja Makedoonias. Et vältida sarnast segadust Baltimaades, oleks ilmselt sobivaim lahendus Ignalina tegevuse jätkamine veel 10 aasta jooksul või vähemalt uue tuumaelektrijaama tööleasumiseni. Plaanitud moel jätkamine ka tulevikus oleks aga räpane, ohtlik ja kallis. See tähendab rohkem heitgaaside tootmist, see ohustaks ELi energiajulgeolekut ühes haavatavaimas liikmesriigis ning maksab palju raha, mida oleks mõistlikum mujal kasutada. (The Economist, 24.05)
Soome ajakirjandus
Maagaasiettevõtte Gasumi ja Balti riikide gaasiettevõtete koostöös valminud uuringud Soome lahe gaasijuhtme tehniliste tingimuste osas on valmis saanud. Uuringu kohaselt ei ole Soome Inkoost Eesti Paldiskisse suunduvale gaasijuhtme ehitamisele tehnilisi takistusi ja juhe võidakse ehitada „normaalsete kulutustega” ehk 100-120 miljoni euroga. Järgmine samm on keskkonnauuringute teostamine. Uuringud ei taga veel juhtme ehitamist, selleks on vaja kõigi kolme osapoole, Gasumi, Eesti ja Läti gaasiettevõtete luba. (Heikki Arola, Helsingin Sanomat, 1.06)
Plaan ehitada maagaasijuhe Paldiskist Inkoosse on mõistlik. Gaasi saamine oleks kindlam, kui tekiks ühendus Läti suurte maa-alaste varudega. Juhtme eesmärk ei ole uus konkureeriv energiatootja, Balti gaas on pärit Venemaalt. Hangete konkureerimine eeldab vedelgaasi sadama ehitamist. Ka see oleks võimalik ehitada Inkoosse, kuid 200 miljoni eurosed ehituskulud oleksid Soomele üksi liiga suured. See eeldaks koostööd Balti riikidega, ka Rootsi võiks kaasata. Venemaa gaasimonopoli murdmine sobiks hästi Soome ja Balti riikide ja miks mitte kogu ELi energiapoliitikaga. Plaani võib segada see, et Venemaa Gazprom on Soome neljandiku osalusega Gasumi omanik. Soomel ei ole olnud probleeme Venemaa gaasitarnetega, poliitikat ja energiahankeid ei ole omavahel segatud. Loodetavasti saab ka uusi plaane arutada asjakohaselt ka sel juhul, kui Gazpromile tekiks konkurents Soome ja Balti turul. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 2.06)
Eestis keelatakse suitsetamine kõigi restoranide, kohvikute ja ööklubide siseruumides. Suitsetamine on lubatud vaid eristatud ruumides, kuhu ei saa viia toitu ega jooke. Suitsetamine on endiselt lubatud välikohvikutes ja kasiinodes. Keelatud alal suitsetamise eest võib määrata trahvi. Eesti parlament võttis suitsetamist piirava seaduse vastu juba kaks aastat tagasi, kuid selle viimased piirangud jõustusid alles nüüd. Juba varem piirati tubakatoodete reklaami ja suitsetamine oli keelatud töökohtadel ja korterelamute koridorides. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 6.06)
Prantsusmaa ajakirjandus
Paavo Järvist saab Pariisi sümfooniaorkestri l’Orchestre de Paris peadirigent. 1980. aastast USA-s resideerinud 44-aastane Järvi asub orkestri etteotsa 2010. aasta augustis, mil lõpeb praeguse peadirigendi Christoph Eschenbachi leping. Paavo Järvi on hetkel USA-s asuva Cincinnati sümfooniaorkestri peadirigent, Bremeni Deutche Kammerphilarmonie kunstiline juht, Eesti Rahvusliku Sümfooniaorkestri kunstiline nõustaja ja kuni hooajani 2006/2007 Frankfurdi raadio sümfooniaorkestri dirigent. Tema leping Pariisi sümfooniaorkestriga nõuab Järvilt minimaalselt 14 nädalat kohalolekut ning 28 kontserdi andmist. Paavo Järvi on juba edukalt juhtinud Pariisi sümfooniaorkestrit aastatel 2004 ja 2006. Tuntud oma Jean Sibeliuse muusika interpretatsioonidega, mida mõned spetsialistid hindavad kõrgemalt kui tema kuulsa dirigendist isa omi, on Paavo Järvi mitmekülgsele repertuaarile avatud loominguline interpreet. (Renaud Machart, Le Monde, 01.06)
Oma kirjuajaloo ja tänapäeva modernsusega on Läänemere kallastel asuv Tallinn üks Euroopa säravamaid ajaloolise pärandiga pealinnu. Tallinna vanalinna arhitektuur ja ajalugu lubab sukelduda rüütlite ja keskaegsete gildide maailma. Tallinna vanalinn on oma kitsaste tänavate, keskaegse linnamüüri, sihvakate kirikutornide ja punaste katustega tohutult veetlev keskaegne juveel tänapäeva Euroopas. Kunagine Põhja-Euroopa vallutamatu kindlus, kaitstud kilomeetrite pikkuse linnamüüriga, hõlmab Tallinn endas rikast ajalugu ning arhitektuuri, mille kõrval kahvatuvad kaunimadki Euroopa linnad. Toompea, Tallinna ajalooline häll, asub võrreldes all-linnaga umbes viiskümmend meetrit kõrgemal paekivi platool, kus ammustel aegadel elasid aadelkond ja vaimulikud. Hiiglaslike kindlusvallide ja tugevate müüridega all-linnast eraldatud Toompea on kui pisike omaette linnake. Toompeale on koondunud nii paljud välisriikide saatkonnad kui ka riigi poliitiline keskpunkt. Toompead kroonivad Hermani torniga Toompea kindlus, lõhekarva barokistiilis loss, kus asub Eesti parlament ning kuninglik Aleksander Nevski katedraal oma viie kuldse sibulkupliga. Mõne sammu kauguselt võib leida Toomkiriku, ühe vanima luteri kiriku Eestis. Enne laskumist all-linna ei tohiks mööduda kahest Toompea vaateplatvormist, kus pilgule avaneb kaunis vaade all-linnale, Soome lahele ja Tallinna sadamale, tagaplaanil kõrgumas kesklinna ameerikalikud pilvelõhkujad. All-linn oma gooti stiilis kirikute, käänuliste ja kitsaste munakivisillutisega tänavate ja ajalooliste majadega on turistile elamuseks. Raekoja plats, kunagi linna poliitiline ja kaubanduslik keskpunkt, on täna vanalinna südameks, ääristatud restoranide ja välikohvikutega. All-linna üks vanimaid ja pikimaid tänavaid - Pikk tänav - on palistatud kaunitest keskaegsetest hoonetest, nende hulgas on kuulsad gildihooned - rüütliajastu kaubandusühenduste hooned. Sealsamas asub ka Oleviste kirik, üks väärikamaid gooti stiilis kirikuid keskaegses Euroopas, mille tippu ronides võib nautida vaadet all-linna punastele katustele ja linnamüürile. (Julien Nessi, A nous Paris, A nous Marseille, 04.06)
Rootsi ajakirjandus
Rootsi bariton Jesper Taube mängib ooperis Raoul Wallenbergist nimirolli. Erkki Sven Tüüri ooper Rootsi diplomaadist lavastub Eesti rahvusteatris. Ettevalmistustega on Eesti-Vene ärevate suhete tõttu olnud probleeme - vene lavastaja Dmitri Bertman ei saanud esialgu proovide juures viibida, kuid nüüdseks on ta kohale jõudnud. Taube sõnul ei saanud Bertman küll proovide juures viibida, kuid sai siiski omapoolseid mõtteid edasi anda, sest tegu on temapoolse lavakontseptsiooniga. (Svenska Dagbladet, 05.06)
Uudisteagentuurid
The Russian relatives of a soldier whose remains were found when a Red Army memorial in Tallinn was moved last month want to take him home. Viktor Brjantsev, whose DNA matched that of Soviet WW II soldier Aleksei Brjantsev, was the first to be announced since the Estonian authorities called for relatives of soldiers exhumed last month from the old site of the Red Army Bronze Soldier memorial to step forward. Relatives of only one other soldier buried at the statue's old site have come forward to undergo DNA testing, foreign ministry official Simmu Tiik said. The kin of Vassili Volkov are expected to arrive in Tallinn next week. The remains of soldiers who are not positively identified through DNA cross-checks will be reburied on July 3 at the military cemetery where the Bronze Soldier statue now stands. Next of kin who ask to do a DNA cross-check after the reburial will be allowed to do so. (Afp, 12.06)
Russia could demand Estonia conduct a further exhumation in central Tallinn to confirm the number of Soviet soldiers buried there, while Estonia said all the soldiers were exhumed. Mikhail Kamynin, spokesman for the Russian FM, said there could have been more than 12 bodies buried at the site, because one soldier appears to be missing. DNA tests carried out on all the dead soldiers have revealed that Captain Ivan Sysoyev, who died September 22, 1944 and was buried at the site, was not among the exhumed soldiers. "The Russian FM has officially requested that Estonian authorities provide all documentation, including video records, related to the exhumation process in central Tallinn," Kamynin said. "After expert analysis we could demand a repeat exhumation to specify the number of bodies buried there." However, the Estonian Defense Ministry said the exhumation had been complete. (Ria Novosti, 14.06)
Suurbritannia ajakirjandus
Kui peatreener räägib, et tema meeskond on oma vastastest sajandijagu maha jäänud, oleks reeglina tegu liialdusega. Kuid öeldes, et Inglismaa jalgpallikoondisel on „100 aastat rohkem kogemust” kui tema poolt juhendataval Eesti meeskonnal, räägib Jelle Goes sulatõtt. Eesti esimene rahvusvaheline mäng toimus 1920. aastal – see toimus 48 aastat pärast seda, kui Inglismaa läbi aegade esimeses rahvusvahelises mängus tegi Šotimaaga 0:0 viigi. Eesti mängis seejärel üle 100 mängu, kuid pärast 8:1 kaotust Lätile 1942. aasta augustis kulus ligi 50 aastat enne, kui koondis uuesti mängis. Vahe ei tekkinud mitte ainult sellepärast, et Eesti oli allutatud N. Liidule, vaid ka sellest, et möödunud poole sajandi jooksul nähti jalgpalli kui rõhumise sümbolit. Samuti jäi varju jäähoki, eelistatuimateks spordialadeks kerkisid korvpall ja murdmaasuusatamine. Väravavaht Mart Poomi edu Inglismaal on tõstnud jalgpalli populaarsust, kuid kiire pilk publikuarvule näitab, kui pikk tee on Eesti klubijalgpallil veel käia. Eesti jalgpalli taassünd algas 1980. aastal näidismatšiga kohaliku televisiooni- ja raadiojaama meeskondade vahel. Kohale saabus oodatust suurem rahvahulk ja puhkes seni suurim nõukogudevastane demonstratsioon Eestis. Järgnes mäss ning kaks kuud hiljem allkirjastasid 40 intellektuaali protestikirja Eesti ühiskonna venestamise vastu. Tajudes jalgpalli jõudu rahva ligimeelitajana otsustas noortetreener Roman Ubakivi jalgpalli oma kodumaal taastutvustada. Tema meeskond „Lõvid” saavutas edu Skandinaavia noorteturniiridel ja pani aluse 1990. aastate alguse Eesti rahvusmeeskonnale. Ubakivi töö võttis üle Aivar Pohlak, kes valiti märtsis Eesti Jalgpalliliidu presidendiks ning keda nähakse sageli Eesti taasiseseisvumisjärgse jalgpalli isana. 1990. aastal asutas ta Tallinna Flora jalgpalliklubi, kus ta täitis erinevatel aegadel mängija, treeneri ja presidendi ametikohta ning tegi meeskonnast kaasaegse Eesti ajaloo edukaima. 1996.aastal ühendasid EJL ja Flora ressursid välistreeneri toomiseks Flora ja koondise etteotsa. Goes on kolmas treener pärast selle kokkuleppe saavutamist. (Jonathan Wilson, The Daily Telegraph, 05.06)
Tallinn on sajandeid ligi tõmmanud vallutavaid horde. Pea iga Läänemere äärne rahvus või hõim on ühel või teisel ajal lähenenud linna muljetavaldavatele, ent siiski vallutatavatele müüridele – viikingid, taanlased, rootslased, poolakad, natsid ja sovetid. Pärast 31. oktoobrit 2004, kui esimene easyJeti lend maandus Suurbritanniast Tallinna lennuväljal ei ole mõnede inimeste arvates linn enam endine. Umbes 40£ maksev reis UNESCO maailmapärandisse kuuluvasse Tallinna vanalinna muutus brittidele kohe taskukohaseks. Enne seda oli enamus brittidest, kes linna külastasid, üle 50-aastased kultuuri- ja arhitektuurihuvilised. Kuid nii kui Tallinnasse jõudmine muutus odavamaks, ühines linn nende Euroopa keskustega, kus poissmeestepeo lipu all otsitakse alkoholi ja seksi. Selliste linnade hulgas tundub Tallinn olevat eriti haavatav, sest kesklinna ala on vaid veidi rohkem kui miilijagu lai ja pidutsejate kohalolek enam kui tuntav. Õhtul, kui päike vajub linnamüüri taha, hakkab Tallinna vanalinn kihama õhtusööki otsivatest turistidest. Mõne tunni pärast suundutakse lähedalasuvatesse striptiisi- ja ööklubidesse. Dr. Nelli Kalikova, kes enne poliitikasse tulekut oli 1996.-2003. aastal Eesti AIDSi ennetuskeskuse juhataja, on väga avameelne poissmeestepidude ja eriti selle suhtes, et linna prostituutide külastamine moodustab sageli osa turistide päevaplaanist. Kalikova teatab, et HI-viirusega nakatunute osakaal linna prostituutide hulgas on 5 protsenti, kuid see kasvab, sest järjest rohkem naisi jääb narkosõltuvusse. Kalikova on veendunud, et poissmehed ei tea, millega riskivad. 2005. aastal läbiviidud uuring prostituutide hulgas, mille viis läbi Eesti Avatud Ühiskonna instituut, maalib veelgi hullema pildi kui Kalikova - iga viies prostituut andis positiivse HIV-proovi ja veel iga viies kannatas väljaravimata suguhaiguse käes. (Leo Hickman, The Guardian, 21.05)
Paar aastat tagasi külastas Tuneesia oudimängija Dhafer Youssef Tallinna ja lootis tänavatel hulkudes kohtuda oma „suurima iidoli” Arvo Pärdiga. Selle asemel kohtus ta vanaaegses kirikus kooriga Vox Clamantis ja oli sellest võlutud. Youssef ja koor vahetasid komplimente ja lubasid ühel päeval koostööd teha. Sobiv juhus saabus, kui kunstiorganisatsioonide konsortsium Suurbritannia kaguosas pakkus komisjonile uue töö. Oxford Contemporary Music Inc., South Hill Park Bracknellist ja Turner-Sims kontserdihall Southamptonist valisid kunstinõukogu heakskiidul välja Yousefi ja Vox Clamantise. Pärast mitut harjutussessiooni Tallinnas valmis Sacred Voices. Koori direktori Jaan-Eik Tulve arvates on gregooriuse laul lähedal idamaisele muusikale, klassikaline Euroopa muusika ei ole selline. Tulve naine Helena, kes on Eestis tuntud helilooja, töötas koos Youssefiga, et panna tema muusikalised ideed kokku vormi, milles koor saaks töötada. Jaan-Eik Tulve sõnul kasutatakse küll kirjapandud noote, ent tulemus peab olema improvisatsioon. Youssef nõustub. Ta muigab: „Nad laulavad oma gregooriuse laulu. Ja mina üritan leida viisi, kuidas seda segada. Improviseerides ma reeglina ei ürita liialt, ma vaid reageerin sellele, mida teised mängivad. See on justkui seiklus heas mõttes.” Antud projekti raames on kavandatud kontserdid lõppenud, ent Youssef ja Tulve on koostöö lõpetamise suhtes vastumeelsed. (David Honigmann, FT, 23.05)
Prantsusmaa ajakirjandus
Ajaloolised traditsioonid ja wifi. Müürivahe tänava Reval Cafesse kogunevad noored eestlased oma sülearvutitega, et kasutada traadita internetti wifi. Tallinn on linn, kus praktiliselt igal pool on võimalik wifi kaudu internetti kasutada. Tänu traadita internetile saab imelihtsalt ligi emailile, surfata veebis või helistada Skype-ga. Majandusteadlased peavad Eestit interneti pühaks maaks, mobiiltelefonide ja informaatika-ajastu riigiks. Balti riik, mida sageli on kutsutud ka “interneti tiigriks” või isegi “e-Eestiks”, on kuulus oma innovaatiliste tehnoloogiliste lahenduste ja elektroonilise hääletamise kasutuselevõtu poolest. Programmid nagu Skype ja Kazaa on samuti väljatöötatud eestlaste poolt. “61% Eesti elanikkonnast kasutavad internetti, 95% Tallinna kodudest on internetti ühendatud,” täpsustab Väino Olev, Tallinna Linnakantselei IT-direktor. Koolides peavad kõik õpilased tegema Interneti eksami. Tallinnas on täna umbes 60 avalikku punkti, kus saab kasutada traadita internetti wifi - parkides, raamatukogudes, kohvikutes. Eesti on oma aja pioneer samuti interneti-demokraatias. Kahel korral on see väike Balti riik katsetanud elektroonilist hääletussüsteemi. (Julien Nessi, Guide du Routard, 21.05)
Tallinna lennujaamast 600 meetri kaugusel hiiglaslikul maa-ala käib kärmas ehitustegevus. Kommunistliku Venemaa võimu all koondas see tohutu maalapp umbes 4000 töölisega rasketööstuse ja metallurgiatehaseid. Täna on olukord oluliselt muutunud. See, mis veel järgi nõukogude aegsetest tehasehoonetest, on saamas uueks asupaigaks kõrgtehnoloogiafirmadele ja kaasaegsetele äriettevõtetele. “Tahame luua Põhjamaade kõige modernsema ja innovaatilisema linnaku,” selgitab Ülemiste City arendusjuht Andre Veskimeister. “Ülemiste City ei saa olema uus Silicon Valley, vaid pigem taimelava innovaatilistele ettevõtetele - sellistes majandusharudes nagu tehnoloogia, telemeedia, disain, biotehnoloogia, aga ka näiteks meditsiin. Ülemiste City linnak esindab tuleviku Tallinna - pealinna, kus ajalugu on segunenud olevikuga ning kus endised nõukogude-aegsed tehasehooned pakuvad varju homsetele Skype’dele. (Julien Nessi, Guide du Routard, 21.05)
Kirde-Euroopas asuvad kolm väikest võluvat riiki - Leedu, Läti ja Eesti. Tihti aetakse neid segi, arvestades nende tagasihoidlikku suurust, keerulist ajalugu Euroopa tsivilisatsioonide ristteel ja pikaaegset kuulumist Nõukogude impeeriumi koosseisu. Eesti on kolmest Balti riigist väikseim, kuid rahakotile kõige kallim. Tallinna merelinna kuulsus teeb ta eriliseks, võrreldes teiste Balti riikide pealinnadega, mis asuvad sisemaal. Linn jaguneb kolmeks - keskaegne vanalinn, sadam ning 19. ja 20. sajandil ehitatud hooned, ning lõpuks kesklinnast kaugemale jäävad nõukogude ajal ehitatud elamurajoonid. Tallinna iseloomustab eelkõige tema keskaegne vanalinn, mis on koondunud Toompea kindluse ümber. See on üks ainulaadseid Euroopa linnu, kus on säilinud arhitektuur 13.-16. sajandist, linnamüüride ja kindlustusvallide süsteem. Tallinna vanalinn on tõeline vääriskivi oma keskaegsete kirikute ja kloostritega. Kesklinnast mõne minuti kaugusel asub Peeter Suure ehitatud barokkstiilis Kadrioru loss, mis ümbritsetud maalilise pargiga. Siinset elanikkonda peavad turistid tihti ekslikult tõrjuvateks. Kui nad esmapilgul jätavadki tagasihoidliku ja kinnise mulje, siis tegelikult on baltlased väga võluvad, külalislahked ja alati meelitatud kohtuma uudishimulike välismaalastega. Sealne maastik on peamiselt tasane, rohkelt rohelust, väikeseid järvesilmi ja metsatukkasid. On nii palju avastamist sellel nii pisikesel maal, kuhu on koondunud nii palju ajalugu, nii palju erinevusi. (Petit futé magazine, 06.2007)
Keeleinspektsiooni ametnikud Helga Laasi ja Anne Romet kontrollivad ühes Tallinna vene koolis õpetajate eesti keele oskust. Kehalise kasvatuse õpetaja Jevgeni küsitlemine on vaevarikas, õpetaja annab vaid ühesilbilisi vastuseid, on kinnine ja närviline. Kolm kuud tagasi nimetas Amnesty International Keeleinspektsiooni “repressiivseks ja karistavaks” ning “sotsiaalset integratsiooni pidurdavaks”. Paljud venelased on väitnud, et aprillirahutustes väljendus venelaste rahulolematus seoses keeleküsimusega. Venelased tunnevad end diskrimineerituna, kuna kodakondsuse saamise eeltingimuseks on eesti keele oskus. Õpetaja Jevgeni keeleoskus ei vasta nõutud tasemele. “Peate läbima esimese taseme keeleoskuse testi oktoobriks ning teise taseme 2008. a juuniks,” selgitab keeleinspektor. “Saate võimaluse oma keeleoskust parandada ning esimesel korral ei trahvita.” Eksamiruumist väljas räägib Jevgeni: “Ma tean, et kui kukun läbi, siis võin saada trahvi ühe kuupalga ulatuses, kuid võin ka kaotada töö.” “Oleme väike riik ning peame oma keelt kaitsma,” räägib Helga Laasi. Kontroll on suunatud just koolidele, sest septembrist alates peavad vene koolid alustama mõningate ainete õpetamist eesti keeles. “Umbes 70% vene keelt kõnelevatest õpetajatest ei valda piisaval tasemel eesti keelt,” märgib Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk. (Olivier Truc, Le Monde, 05.06)
Rootsi ajakirjandus
Ajalugu annab eestlastele õiguse nõukogude sõjamonumenti ümber paigutada, kirjutas Claes Arvidsson oma 11. mai artiklis. Vastukaja artiklile oli suur, ka mälestusi põgenemisest ja kohtumisest Rootsiga. Massilise põgenemise käigus tuli Baltikumist rootsi 30 000 kuni 35 000 põgenikku, suurem osa neist olid eestlased ja eestirootslased. 1945. a juunis lõpetas valitsus loa jätta välismaalaste komisjonil põgenikke riiki. Selleks ajaks olid nõukogude agendid juba riigis, kes väisasid põgenikelaagreid, et saata põgenikke tagasi N. Liitu. Seda kõike vaatamata sellele, et valitsus tõenäoliselt teadis, mis neid tagasisaates ees ootab. Paljud tulid Rootsi lastena koos vanematega. Ühes kirjas jutustati, mismoodi koolis suhtuti kirjutajasse kui natsi. See paneb Rootsi ajaloole teistsuguse pilguga vaatama. Põgenike lugusid on aga raske leida. Arvidsson toob välja Vladimir Popovi mälestuste kokkuvõtte - ühe poole jaoks oli ta kommunist ja teisele poolele nats. Lisaks süüdistati teda rootslastelt töö äravõtmises, mida kuuleb baltlaste kohta veel täninigi. Aeg möödub ning mälestused põgenemisest tuleks kirja panna enne, kui on juba liiga hilja. See on ju ka osa Rootsi ajaloost. (Claes Arvidsson, Svenska Dagbladet, 10.06)
Välispoliitika
- Välispoliitika eesmärgid
- Julgeolekupoliitika
- Suhted teiste riikidega
- Äridiplomaatia
- Euroopa Liit
- Inimõigused
- Regionaalne koostöö
- Suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega
- Välismajandussuhted
- Arengukoostöö ja humanitaarabi
- Strateegiliste kaupade kontroll
- Välislepingud
- Euroopa Inimõiguste Kohus
- Euroopa Liidu Kohus
© Välisministeerium
- Islandi väljak 1
- 15049 Tallinn
- TEL (+372) 6 377 000
- Üldinfo: vminfo@vm.ee
- Ametlikud dokumendid: post@vm.ee
- Konsulaar-ja viisaküsimused:: konsul@vm.ee
