Nädal välismeedias 2.-15. aprill 2007

AJAKIRJANDUS

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Pronkssõdur, Majandus, Kultuur, Varia

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED

Euroopa Liit

Siseareng

The EU, Russia and the US agreed to cooperate more closely on security, pledging to focus on problems related to migration, border controls and drug trafficking. After a meeting in Berlin, participants also said they would work together to agree on a common definition of the term "terrorism". (Reuters, 4.04)

EC gave airlines and EU member states six months to improve compliance with new EU rules on passenger rights or face legal action and possible tougher standards. The EU executive said airlines had been lax in implementing the rules, which require carriers to compensate passengers for delays, cancellations and denied boarding. (Reuters, 4.04)

Põhiseaduslepe

EC President Jose Manuel Barroso said that he would like to see a new EU constitution in place from 2009. "The starting point of this new treaty should be the text already signed by all the member states and ratified by 18 countries," Barroso said. But German Chancellor Angela Merkel, has called for an inter-governmental conference (IGC) to be set up in June to start drawing up a new treaty. Barroso said he hoped this conference would be created soon, adding: "The EC is ready to give a positive view (on launching an IGC) with the shortest possible delay.” (Afp, 13.04)

The Netherlands said that a EU treaty to replace the constitution rejected by French and Dutch voters should spell out conditions for any future enlargement of the bloc. Dutch Minister for Europe Frans Timmermans said defining more clearly the criteria for expansion would allay the fears of many citizens about the EU, which contributed to the "No" votes in 2005 referendums. A new institutional settlement, should also simplify, define and limit EU powers by amending existing treaties. "There is merit in defining very clearly the criteria applied to membership, and perhaps good merit in incorporating the criteria for membership into a new treaty," Timmermans told the EP's constitutional affairs committee. (Reuters, 10.04)

Keskkond

Europe must face up to the challenge of slashing its carbon emissions, the presidents of eight EU member states said after talks. "Economic development in the world should be balanced with the health of the planet," Latvian President Vaira Vike-Freiberga told after an informal gathering in Riga with her counterparts from Austria, Finland, Germany, Hungary, Italy, Poland and Portugal. The eight presidents reached a consensus about the need to push forward with the 27-nation EU's new targets for slashing emissions of greenhouse gases, officials said. "The Kyoto protocol is tough to fulfill, but Europe has put herself in the forefront in the battle against global warming," Finnish President Tarja Halonen said in Riga. (Afp, 11.04)

Majandus

EC told it was offering full free market access to former colonies in trade talks, with transition periods on rice and sugar. Most exports from the group of nearly 80 African, Caribbean and Pacific countries already enter for free to the EU. But a waiver from the WTO for those preferential trade deals expires at the end of this year. Trade talks for a replacement deal have made little progress so far. (Reuters,4.04; Afp, 4.04)

EU Industry Commissioner Guenter Verheugen urged China to establish a more transparent system that would make it easier for European companies to export to the giant Asian market. Verheugen also urged China to do more to protect intellectual property rights, a perennial bone of contention between China and its trading partners. "Both China and the EU must protect our consumers both when it comes to domestically produced and imported goods," he said. (Afp, 3.04) EU has told China that it will face a growing threat of trade penalties unless it curbs its capacity expansion in steel and shipbuilding, EU diplomats told. EU Industry Commissioner Verheugen delivered the warning during a round of high-level meetings in Beijing. Feelings were running high over the two sectors because steel was an important industry in nearly all of the EU's 27 member states and because the EU's own shipbuilding industry had just been through a painful round of consolidation. (Reuters, 3.04)

EU's energy commissioner Andris Piebalgs said that the EU bloc should diversify its supplies of natural gas to reduce dependence on Russian giant Gazprom. As regards natural gas "we should diversify, try to get gas from any supplier, Azerbaijan, Kazakhstan, Turkmenistan and Iraq and Iran in the future" he said during a visit to Athens. He said that the problem the EU faced was the monopoly enjoyed by Gazprom, rather than dependence on Russia itself. He also urged partners in a new pipeline project between Greece and Turkey from the Caspian Sea to use gas from another supplier than Russia. (Afp, 13.04)

The EU will not join a U.S. complaint to the WTO about piracy in China despite agreeing with its substance, a senior European official said, saying talks were a better option. Viviane Reding, the EU Information Society and Media Commissioner, said protecting intellectual property rights was a fundamental concern of the block, but legal action was not the way to go. "We will follow it as observers. We will try in bilateral discussions and bilateral talks to find solutions with our Chinese counterparts. We do not at this moment think that it is time for the EU to go to the WTO court," Reding said. (Reuters, 12.04)

EU regulators took the first step towards taking legal action against a suspected cartel in the shipping sector. The EC said it had sent formal charge-sheets to companies that ship bulk liquids by sea on suspicions that they had carved up the market among themselves, rigged bids, fixed prices and shared sensitive information. The EU's competition watchdog said it was taking the action based on evidence against the unnamed companies gathered during surprise inspections carried out in February 2003. (Afp, 11.04)

Factories and refineries in the 13 nations sharing the euro cranked up production slightly more than expected in February after a soft patch in January, official EU data showed. Industrial output in the eurozone rose 0.6 percent in February over January and 4.1 percent over 12 months, according to figures from the EU's Eurostat data agency. In the 27-nation EU as a whole, industrial output rose 0.5 percent in February over one month and 4.0 percent over one year. (Afp, 13.04)

Migratsioon

The EU is to set up a rapidly deployable force of border guards to help states such as Spain and Malta cope with sudden influxes of illegal migrants after EU lawmakers backed the plan. According to the draft law, border guards from several EU countries, wearing EU-flagged armbands, would be deployed within 10 days of a member state requesting help, provided the EU border agency's director gives his green light to the request. (Reuters, 11.04)

Improved naval patrols have more than halved the flow of migrants sailing to Spain from Africa in the first quarter of 2007 compared to the previous year, Spanish and European officials said. Last year more than 31,000 illegal migrants hoping for new lives in Europe reached Spain's Canary Islands -six times more than in 2005 -after Spain and Morocco blocked easier routes into Spain's North African territories. (Reuters, 12.04)

Two major refugee organizations urged the EU to open its doors to up to 20,000 Iraqis to ease the pressure on the conflict-ridden nation's neighbors. The European Council of Refugees and Exiles (ECRE) and Germany's Pro Asyl said the EU should play a bigger role in easing the plight of the 50,000 people who flee Iraq every month. They also urged them to help the country's estimated two million internally displaced persons. "We face a growing humanitarian crisis," Richard Williams, the ECRE's EU representative, told reporters. "Europe has a particular responsibility because certain EU member nations formed part of the coalition" to oust Saddam Hussein, he added. ECRE and Pro Asyl said Germany had a duty as EU president to make the bloc adopt a more humane policy towards Iraqi refugees, but accused the country of setting a poor example by taking in only 189 Iraqis in 2006. (Afp, 12.04)

Välispoliitika

German Chancellor Angela Merkel urged Syria to prevent arms smuggling across its border into Lebanon and set up diplomatic ties with its neighbour. "Syria must stop the smuggling of arms, establish diplomatic relations with Lebanon and demarcate a common border," the current EU president said at a joint news conference with Lebanese PM Fuad Siniora. (Afp, 2.04)

EU voiced concern about the political crisis in Ukraine and urged the parties there to work toward a peaceful solution. "The EU is concerned about the current political crisis in Ukraine," the German EU presidency said in a statement. It called "on those with political responsibility in Ukraine to settle their current differences on domestic policy in a manner which complies with the constitution and democratic rules." (Afp, 3.04) EU foreign policy chief Javier Solana has telephoned the main protagonists in Ukraine's political crisis to appeal for a political solution and urge restraint. Solana's calls were the first direct EU intervention in the standoff over pro-Western President Viktor Yushchenko's decision to dissolve parliament and call fresh elections in a power struggle with Moscow-friendly PM Viktor Yanukovich. (Reuters, 5.04)

The German presidency of the EU said Iran's claim to be producing enriched uranium on an industrial scale was a "direct contradiction" of two binding UN Security Council resolutions. Berlin said it had learnt of Iran's claim with "great concern" and urged Tehran to return to the negotiating table to resolve the dispute about its nuclear program. "The presidency of the EU once again urges Iran to comply with the demands of the international community and to create the conditions for a return to the negotiating table and for a solution to the conflict surrounding the Iranian nuclear program." (Afp, 10.04) There is no way to verify Iran's claims that it can now enrich uranium on an industrial scale unless international inspections are fully resumed, a spokeswoman for EU foreign policy chief Javier Solana said. "The main message we have to send today to the Iranian leaders is to implement the resolution of the UN Security in full," said Solana's spokeswoman Cristina Gallach. Two inspectors from the UN nuclear watchdog arrived in Iran on Tuesday for a routine visit, a day after President Mahmoud Ahmadinejad announced the new phase in his country's nuclear program. (Reuters, 10.04)

Russia wants to conduct new joint inspections with the EU at Polish meat works before lifting an embargo, the head of Moscow's veterinary and food safety services told. "The documents provided by the EC to resolve the problem are inadequate, that's why we are proposing that the EC carry out new joint inspections at the Polish plants," Sergei Dankvert told. (Afp, 3.04) Poland vowed to block talks on a new EU-Russian strategic partnership until Russia lifts its ban on imports of Polish meat and other agricultural products. The EC suggested Poland might be ready to end its five-month-old veto before a planned EU-Russian summit in May, even if the Russian embargo remained in place. But President Lech Kaczynski told a news conference Poland's position remained unchanged. (Reuters, 5.04) Russia is seeking joint inspections with the EU of Polish farm products, in a bid to end a long-running embargo, but Brussels does not believe these are necessary. The EU's executive arm believes that while there were problems in Poland's veterinary and food hygiene sectors in the past "we consider that Poland is complying with EU legislation and has made sufficient progress to justify the lifting of the embargo," EU Consumer Protection spokesman Philip Tod said. The problem has taken on wider proportions since Warsaw has subsequently vetoed opening talks between the EU and Russia on a new partnership agreement because of the Russian ban. (Afp, 12.04)

The EC called for differences between EU candidate Turkey and Iraq to be solved peacefully after Turkey's top general called for a military operation to quash Turkish Kurdish rebels in northern Iraq. "Our hope and the interest of all involved is that possible differences are dealt with in a peaceful and constructive manner," the EU executive's spokeswoman on enlargement, Krisztina Nagy said. Nagy said Brussels was following closely the situation in the region. "The stability of Iraq is in our common interest and the EU recognizes the constructive role Turkey plays in the area, and in this context it is important that Turkey continues to play such a constructive role," she said. (Reuters, Afp 13.04)

EC unveiled plans to boost cooperation among Black Sea neighbors Russia, Georgia, Turkey and Ukraine by bringing them together to discuss regional projects with the EU. "The region is an expanding market with great development potential and an important hub for energy and transport flows," the EU External Relations Commissioner Benita Ferrero-Waldner said. in a report. Report offered no new cash incentives but said the EU could support regional initiatives and exchange of best practice on its aid and cooperation projects. "I am also hopeful that the Black Sea synergy will contribute to creating a better climate for the solution of 'frozen conflicts' in the region," Benita Ferrero-Waldner said. (Reuters, 11.04)

European institutions should not get involved in Ukraine's political crisis until its own people have had a chance to tackle the issues themselves, the deputy chairman of the EP Marek Siwiec said. "All resources in Ukraine should be used to solve the problem. Only after the Constitutional Court has given its ruling "can we see whether there is space for European involvement," Siwiec said after meeting Yanukovich, opposition leader Yulia Tymoshenko and parliamentary speaker Oleksander Moroz. (Reuters, 11.04)

Five European countries and the EC signed an accord under which they will give 5.2 million dollars for administrative reforms within the Palestinian presidency. The agreement was signed at president Mahmud Abbas's office by his chief of staff, Rafiq al-Husseini, and representatives from Britain, Denmark, Italy, Norway and Sweden. The EU, the biggest aid donor to the Palestinians, imposed an embargo on direct aid to the Palestinian Authority last year along with the United States after the Islamist movement Hamas formed a cabinet alone. Norway, which is not part of the 27-member bloc, has recognized the new cabinet and pledged to resume direct aid, but the EU has said it would continue to channel donor funds via mechanisms that bypass the government. (Afp, 13.04)

EU Justice Commissioner Franco Frattini initialled an agreement on easing the visa regime for Albania, Bosnia and Montenegro. "It is a very important political step forward because is not only an important step on the path to the EU but it is also adoption of a free travel regime for Western Balkans citizens," Frattini said. He added that Macedonia had also concluded talks on easing visas restrictions. Under the new visa regime which comes into force on January 1 next year, required documentation will be simplified for certain categories like students, businessmen and journalists, while others would be exempted from a visa fee of 35 euros (47 dollars). (Afp, 13.04)

President Boris Tadic said that Serbia would never recognize the independence of its ethnic Albanian majority province of Kosovo, even in exchange for EU membership. "I hope that no one is going to offer some kind of trade of (Serbia's) future status in the EU for (recognizing) Kosovo's independence," Tadic said. "We are defending our interests and the integrity and sovereignty of our country, but we are doing that believing that Serbia is a part of European culture, including Kosovo, which is the origin of our country and our culture. If we are going to be in the EU, we will be there with our whole culture, our origins and our cultural heritage, monasteries," said the pro-European reformist. (Afp, 10.04)

Laienemine

Turkey's PM Recep Tayyip Erdogan reproached Germany for failing to do more to advance his country's hopes of joining the EU. "Seriously, I expected more from Germany", he told German magazine Der Spiegel. Erdogan also explicitly reproached Germany for his lack of invitation to the celebrations of the 50th anniversary of the Treaty of Rome in Berlin three weeks ago. That was a "grave error", the Turkish PM said, adding that it had "overshadowed the German presidency. “We would like a clear idea of a date, a roadmap, a calendar for negotiations" to show the EU was serious about Turkey joining its ranks, he told the magazine. He proposed 2014 or 2015 as a possible date for membership. (Afp, 14.04)

Germany's Chancellor Angela Merkel said that negotiations for Turkish entry to the EU would take a long time. She signaled that it was impossible to proceed any faster after Turkey's PM Erdogan criticized Germany for not doing more to speed things up. "It has always been said that the overall process will be a long one and the outcome is open," Merkel told reporters at a joint news conference with Erdogan. (Reuters, 15.04)

Croatia is making real efforts to reform its judiciary and fight corruption in order to win EU membership, but more hard work is needed, EC Vice-President Franco Frattini said. Slow judiciary, perceived widespread corruption and high state subsidies are seen as the most problematic areas in Croatia's EU membership negotiations. It opened the talks in late 2005 and hopes to complete them by 2009. “Regional cooperation is very important also for the security of EU citizens as this is a transit region for smugglers of cigarettes, drugs and people," Frattini said. (Reuters, 12.04)

Ukraine, in the midst of a stand-off between President Viktor Yushchenko and the country's PM, could aspire to join the EU in 10 years, Polish President Lech Kaczynski told a news conference in the Latvian capital. "Poland supports Ukrainian NATO and EU membership,” Kaczynski said, adding that the EU should not be a closed club and that the union should expand into the Balkans as well. He was speaking after informal discussions on EU issues between him and seven other heads of state of member countries. (Reuters, 11.04)

NATO, Julgeolek

NATO warned that it would not tolerate any violence in Kosovo ahead of a UN Security Council session on the future of the Serbian province. "No one should have illusions that violence or threats of violence could in any way be an element in the final solution" to the status of the ethnic Albanian majority province, said NATO chief Jaap de Hoop Scheffer. (Afp, 2.04)

President George W. Bush has signed a new law setting out aid to help former Soviet bloc countries join NATO, the White House said. The new law "reaffirms support for continued enlargement of NATO." It particularly names Albania, Croatia, Georgia, Macedonia, and Ukraine as eligible for such assistance under a 1994 law, which stipulates countries must meet NATO requirements before becoming members. Under the new law, funds will be released in the 2008 budget to provide military assistance to these countries to prepare for eventual membership. The 26-member organization has signaled that is due to invite Albania, Croatia and Macedonia to join the alliance at its next summit in 2008. (Afp, 10.04)

NATO Secretary General Jaap de Hoop Scheffer has said the alliance cannot ignore the threat posed by Iran's long-range missile tests, in an interview with Germany's Bild newspaper. "Iran's efforts to develop nuclear capabilities is a cause of great concern for the whole of the international community. We cannot ignore the fact that Iran has already tested missiles with a range of 1,800 km that could even reach Europe. These findings will of course figure in our discussions about missile defence," he said. (Afp, 12.04)

NATO allies with troops deployed in southern Afghanistan met in Quebec to discuss ways to confront a Taliban offensive which has already dealt Canada its worst military losses in half a century. "The participants at the working meeting will share best practices and explore ways to enhance working relationships among Regional Command South countries under the guidance of ISAF," Defense Minister Gordon O'Connor said. The ISAF members with troops in volatile southern Afghanistan include Australia, Britain, Denmark, Estonia, Netherlands, Romania, the United States as well as Canada. Local media, citing US officials, reported that US Defense Secretary Robert Gates would press the group to send more supplies to Afghanistan, but Washington would not likely commit more troops or equipment. (Reuters, Afp, 12.04)

Neutral Finland and Sweden will consider joining NATO rapid response force operations and have drawn up a joint proposal on involvement, Finnish FM Erkki Tuomioja said. They would not be involved in the "on-call" duties of the rapid response force, he added. Finland would not participate in defence of NATO member states, but could support the rapid force's crisis operations. "Here we will also of course take into consideration the mandate question of the United Nations," Tuomioja said. Public opinion in Finland is strongly against joining the Western military alliance. (Reuters, 14.04)

AJAKIRJANDUS

USA, SUURBRITANNIA

Inglisekeelse pressi tähelepanu keskmes oli kahel vaadeldaval nädalal Iraak – USA vägede sissetungist möödus neli aastat.

Täna ei saa ükski Iraagi valitsusametnik, koalitsioonisõdur, diplomaat, reporter, välismaine valitsusväline organisatsioon ega lepinguline töötaja kõndida Bagdadi, Mosuli, Kirkuki, Tikriti, Najafi ega Ramadi tänavatel ilma hästirelvastatud kaitseta. Iraa-gis pole ligilähedaltki piisavalt lääneriikide vägesid, et seda viletsat reaalsust muuta. Seda saavad teha vaid inimesed, kes seal elavad. Raske on mitte ette kuulutada hukatust. On väheusutav, et sõjaline edu – mis on reaalne – jõuab õigeaegselt Iraagi juhtide, julgeolekujõudude ja kodanike teadvusse. Ikka paistab, et me kaotame. Ometi ei tohiks see tekitada rahuolu isegi mitte Washingtoni neokonservatiivide vihaseimate vaenlaste seas. Kui lüüasaamine, kaos ja regionaalne sõda tõesti reaalsuseks muutuvad, siis saavad Iraagi rahvas ja Lääne julgeolekujõud tunda katastroofi, mille kompenseerimiseks Geor-ge Bushi ja Tony Blairi häbistamiseks kaugeltki ei piisa. (Max Hastings, The Guardian, 03.04)

Lihtsat lahendust pole. Kuid heaks alguseks on ühele inimesele täieliku vastutuse andmine Iraagis täieliku toetusega USA valitsuse poolt, hoolimata eriarvamusel olevate ministrite protestikisast. Iraagi osas on parimaks valikuks kaitseminister Ro-bert Gates. Gates on end juba suutnud näidata mõtestatud ja otsustava juhina. Kuna Gatesi kolm peamist prioriteeti on Iraak, Iraak ja Iraak, tundub talle laialdasema võimu andmine mõistlik ning ülejäänud Pentagoni juhtimise võib anda asekait-seministri Gordon Englandi võimekatesse kätesse. (Harlan Ullman, The Washington Times, 04.04) Baker-Hamiltoni komis-joni juhtfiguuri, endise USA riigisekretäri James Bakeri arvates oli rahvusvaheline kokkulepe Iraagi osas ja Iraagi poolt kor-raldatud naabrite konverents hea algus. Kuid on võimalik teha rohkemgi. President peaks elavdama regionaalset diplomaa-tiat, eriti seoses Süüria ja Iraaniga, asutades Iraagi rahvusvahelise toetusgrupi, mille abil oleks võimalik julgustada riike, kel-le huvides on hoida ära Iraagi kaosesselangemine. Samuti peaks president kaasama kõik osapooled, et saavutada püsiv rahu araablaste ja juutide vahel. Ühtlasi peaks ta parandama Iraagi relvajõudude väljaõpet ning töötama põhjalikumalt iraaklaste rahvusliku leppimise nimel, nagu soovis Baker-Hamiltoni komisjon, et võimaldada USA sõjalise kohaloleku järkjär-guline vähendamine. Ent ennekõike peaks president rõhutama oma kavatsust Iraagi uuringugrupi soovitusi järgida ning kut-suma Kongressi juhte üles endaga liituma. Nood peaks seda ka tegema. Kui ei tee, siis jääb nende südametunnistusele ühendatud kahepoolse lähenemise ärapõlgamine. Sel viisil edasiliikumine, mis nõuab mõlema poole kompromissi, oleks palju parem kui jätkata poliitilist nägelemist, mis vaid õõnestab USA välispoliitilisi eesmärke Iraagis ja Lähis-Idas. (James Baker III, The Washington Post, 05.04)

Iraagi suursaadik USAs Samir Shakir Sumaida'ie arvab, et paljud inimesed teevad Iraagis toimuvat kogukondadevahelist vägivalda vaadates valed järeldused. Selle vägivalla põhjuseks ei ole kustumatu sunniitide ja šiiitide vaheline vihavaen. Enamus iraaklastest pole mitte vägivalla põhjustajad, vaid selle ohvrid, kes on igati huvitatud vägivalla lõppemisest. Terroris-tide vägivald on need leegid süüdanud. Me peame need kustutama enne kui need hävitavad mitte ainult Iraagi, vaid kogu regiooni. Eksivad ka need, kes peavad Iraagi “pehmet” või “karmi” lagunemist lahenduseks, mis kogukondadevahelise vägi-valla lõpetaks, Iraak on selleks liialt ühtne. Kogukondadevahelised piirid peaksid kulgema läbi miljonite elu- ja magamistuba-de. Me peame saama vägivalla Bagdadis kontrolli alla, et valitsus saaks tegeleda riigi juhtimisega ning poliitilised probleemid saaks lahendada rahumeelselt. Me vajame selleks oma Ameerika sõprade abi. Plaan, mille peaminister Maliki koos presi-dent Bushiga välja töötas, on tugev, ent see toimib vaid siis, kui me kõik anname oma panuse. Terroristid ja nende liitlased on visad ja leidlikud. Me ei tohi olla vähem visad. (Samir Shakir Sumaida'ie, WSJ, 10.04) Pole võimalik lepitada ebaseadus-liku ja ebaloomuliku võimu valitsemisest kasusaanuid sellega, et nende valitsemine on lõppenud. Kuid praegune kujunemis-tee sisaldab endas kaasaegse islami võimalikku lunastust araablaste hulgas. Sunniitlik islam oli suhtunud oma ülemvõimu kui millessegi loomulikku ning selle äärmusvoolud on üles näidanud leppimatust “teistega”. Šiiitide ajalugu on jällegi tugevalt mõjutanud nõrkus ja eemalejätmine ning samaaegselt vastutusest loobumine. Šiiitide poolt juhitav riik, milles on tugevalt esindatud kurdid ja suur sunniitide nišš, võib anda suure panuse, muutmaks regioonis domineerivaid kohutavaid harjumusi ning ootusi võimu ja käsu suhtes. (Fouad Ajami, WSJ, 11.04)

Neli aastat tagasi sisenesid ameeriklasaed triumfeerides Bagdadi ning rõõmsad iraaklased tõmbasid maha Saddam Hussei-ni hiiglasliku kuju. See oli võimas sümbolism. Kuid neli aastat hiljem, pärast paljusid surmarühmade ja suitsiidipommitajate poolt põhjustatud inimkaotusi, näevad vaid vähesed iraaklased ameeriklasi vabastajatena. Selle asemel tähistasid tuhanded aastapäeva USA lippude põletamisega ja hüüete “surm Ameerikale” saatel Najafi tänavatel marssimisega. President Bush paneb oma lootused meeleheitlikult sellele, et suurendades sõjalist kohalolekut Bagdadis suudab ta pealinna muuta suhteli-selt rahulikuks. Ja ta tundub arvavat, et kui see lootus end õigustab, siis ka peaminister Nuri Kamal al-Maliki šiiitide poolt juhitav valitsus, mis on seni vastu seisnud poliitiliste ja majanduslike ressursside jagamisele, hakkab seda tegema ilma oluli-se surveta Washingtoni poolt. (Juhtkiri, NYT, 12.04)

SAKSAMAA

Saksakeelne ajakirjandus pühendas tähelepanu eelkõige USA raketitõrjekavadele Euroopas, Ukraina küsimusele, Kosovo umbsõlmele, olukorrale Iraagis ning iseäranis suures mahus kliimaküsimustele ja keskkonnadiplomaatiale.

Euroopa on pikka aega ignoreerinud uusi strateegilisi julgeolekuohte, samas kui näiteks Jaapan moderniseerib usinalt oma raketitõrjet Tokio ümber ning sõjalaevadel. Iraan võib meile ohtlikuks muutuda juba mõne aasta pärast, sest praegu inves-teerib ta jõuliselt kontinentaalrakettide arendamisse, mis koos tuumaprogrammiga avavad kohutava perspektiivi tulevikuks. Et katastroofi ära hoida, peaks EL ja NATO juba praegu intensiivselt raketitõrjekilbi loomisele mõtlema. Skandaal seoses USA raketitõrjekavaga on aga ülepaisutatud. Mõned kaitseeesmärgil Ida-Euroopasse paigutatavad raketitõrjesüsteemid ei suuda tuhandeid Vene rakette neutraliseerida ega saa seetõttu ka mingit uut võidurelvastumist põhjustada. Putini retoorikat on aga siin Saksamaalgi nii mõnigi varmas üle võtma. Venemaa ise varustab Iraani õhk-maa rakettidega, „et Iraan end iso-leerituna ei tunneks”, samas kui ÜRO sanktsioonide eesmärk peaks olema risti vastupidine. Iraan on Venemaad juba küllalt maailma avalikkuse ees petmisega alandanud, seda režiimi ei tohiks nõnda poputada. USA raketitõrjekava Euroopas peaks olema integreeritud ELi pürgimuste, NATO jõupingutuste ja Venemaa kaasamisega ühtseks julgeolekusüsteemiks. Kui Eu-roopa hakkab omapead samasugust süsteemi looma ning ei kasuta olemasolevaid USA süsteeme, kas see pole siis võidu-relvastumine? Euroopa ja USA lõimimine selles vallas saab toimuda väga edukalt NATO raames. Kahepoolsed (näiteks Poola) erisuhted USAga nõrgestavad NATOt ning lõhestavad ELi ja USA suhteid, mis on omakorda taas Venemaa huvides. (Eckart von Klaeden, Die Welt, 15.04)

SPD eesistuja Kurt Beck on väljendanud arvamust, et mõõdukamate taliibidega võiks ju ka läbirääkida. See pani nördima paljusid Saksamaal, kuid ka Afganistani välisministrit. Välisminister Spanta, kes on üle 20 aasta Aachenis elanud ning Saksa „rohelistega” kaastööd teinud, arvab, et kõnelused „mõõduka Talebaniga” oleks sama kui SPD koalitsioon „NPD mõõduka tiivaga” (NPD – paremäärmuslik Saksa Rahvuspartei). Afgaanid kardavad, et igasugused kõnelused taliibidega viivad varem või hiljem koalitsioonini nendega. Juba pragu nähakse, et endised või varjatud Talibani toetajad ühe rohkem mõjuvõimu omandavad. Mis aga siiski tõsi on, on see, et rahvusvaheline üldusus ja president Karsai pole sõjalisele toetusele ja miljardi-listele subventsioonidele vaatamata suutnud suuremat edu saavutada rahva elujärje parandamisel ning sõjapealike võimu piiramisel suurel osal Afganistani territooriumil. Seetõttu tuleks mõtteviisi veidi muuta ning endale selgeks teha, keda me nimetame Talibaniks ja keda valitusvastastest saaks demokraatliku riigi ülesehitamisse kaasata. Kogu toimuv segadus soo-dustab mafioossete struktuuride teket ning rahva usalduse kadumist. Probleemiks on Pakistan, millele Taliban ja teised va-litsusvastased toetuvad. Ideoloogiavabad sõjapealikud ning töötud noored tuleks Talebani küüsist päästa ja enda poole või-ta. Tegelikult toimub juba praegu suhtlemine Talebani pragmaatilisemate esindajatega, kas otse või vahendajate kaudu, seda on tunnistanud ka president Karsai. Tuleks igal juhul tõsiselt võtta neid figuure, kes avalikult oma sidemeid Talebaniga kahetsevad, sest juba üksnes sellega seavad nad oma elu ohtu. (Thomas Ruttig, SZ, 11.04)

Brüsselis toimunud maailma kliimanõukogu kujutas endast teatavat segu kõrgdiplomaatiast ja lasteaiast. 300 teadlast ja poliitikut (kahe täiesti erineva eriala esindajad) sajast riigist kogunes kliimaraportit koostama. See, mis poliitikute, eriti Hiina, USA ja Venemaa poolsete paranduste järel alles jäi, pani teadlasi päid vangutama. Teadlastel õnnestus siiski poliitikuid mõ-ningatele kesksetele tunnistustele ärgitada. Mis sellest konsensusemasinast kord juba läbi läinud on, seda ei saa enam üks-ki valitsus kahtluse alla seada. Aga see protseduur iseenesestki on vajalik, sest sunnib riikide valitsusi kliimaprobleemidega tegelema. (Cornelia Bolesch, SZ, 7.04)

PRANTSUSMAA

Prantsuse ajakirjanduses on olnud viimastel nädalatel läbivaks teemaks presidendivalimised. Valdavalt on leidnud kajasta-mist kahe peamise rivaali parempoolse Nicolas Sarkozy ja sotsialist Ségolène Royali vastasseis, aga ka EL-i poolsed kom-mentaarid valimiskampaaniale.

Prantsuse harilikult nii kalestunud poliitikas on midagi muutunud. Olgugi, et rivaliteet on kandidaatide vahel, kes peaksid asetsema vasak-parempoolsuse spektri vastaspooltel, kombivad mõlemad traditsioonilist parteiretoorikat eirates ideoloogilisi piire. Sotsialist Royal, kelle kriitikud on irooniliselt ristinud Ségolène d’Arc’ks, on see, kes toob oma kampaania keskmesse paremäärmuslike sugemetega rahvusriigi idee, kutsudes inimesi üles rahvuspühadel lippe lehvitama ja sõjaväelasi Marseillaise’i laulma. Sotsialistliku Partei ajaloos on sellised väljaütlemised võrreldavad maavärinaga. Konservatiiv Sarkozy aga rõhutab sotsialistlikke väärtusi, püüdes võita metallitööliste, treialite ja montööride hääli. Ammu pole nähtud, et rahvusli-kud sümbolid nagu lipp, rahvuslik identiteet, Marseillaise ja rahvas oleksid tõusnud kampaania keskmesse. Royal ja Sotsia-listlik partei jooksevad rahvusriigi idee sabas, lootes kunagi hüljatud retoorikat taaselustada, samas kui parempoolsed ees-otsas Sarkozy-ga püüavad lihtrahvast võludes endale hääli võita. (Jean René Van der Plaetsen, Le Figaro, 02.04) Kui jätta kõrvale sümbolid ja väljahõigatud loosungid, siis mis on kampaania sisuline debatt? Prantslased ootavad muutusi, nõutakse lahendusi ühiskonda vaevavatele probleemidele nagu seiskunud majanduskasv, tööpuudus ja immigratsioonipoliitika. Royal nagu sotsialistile kohane lubab rakendada “õiglast sotsiaalpoliitikat”, mis sobib hästi vasakpoolsete ideoloogiasse, kuid ei paku konkreetseid lahendusi. Nicolas Sarkozy omalt poolt lubab tõhusamat ja läbimõeldumat majanduspoliitikat, vähendada avaliku sektori võlga ja eelarvepuudujääki ning toetada majanduskasvu. Küsimus on selles, kumb kandidaat suudab oma valijat rohkem veenda, et just tema valitud meetmed on need, mis Prantsusmaa reformide teele aitavad. (La Chronique de Favilla, Les Echos, 05.04)

Maailm ja eelkõige Euroopa jälgib huviga Prantsuse presidendivalimisi, lootes, et valituks osutub kandidaat, kes suudab ja soovib panustada EL-i põhiseadusliku lepingu ummikseisu lahendamisse. Ometi on kandidaatide kampaaniates EL-ist vähe juttu ning sellest vähesestki peegeldub vastalisus. Mõlemad, nii Sarkozy ja kui Royal kritiseerivad liidu rahanduspoliitikat, tõstatades küsimuse Euroopa Keskpanga iseseisvusest. Mõlemad pooldavad “protektsionistliku” Euroopa ideed. Sarkozy ei taha Euroopat, mis on üleilmastumise “Trooja hobuse” ees taandunud vaid kapitali ja kaupade vaba ringluse eestkõnelejaks. Ta rõhutab, et liidu huvides on eelkõige kaitsta oma kaupu, ettevõtteid ja turge globaliseerumise ohtude eest. Presidendi-kandidaadid kasutavad Euroopat oma kampaanias nii nagu see nende ideoloogiaga kokku sobib, vormides EL-i teemat vas-tavalt oma imagole, lähtudes küsimusest, kuidas Euroopa saab Prantsusmaale kasulik olla, mitte kuidas Prantsusmaa saaks Euroopale kasulik olla? Jäetakse küsimata, kes on meie partnerid? Miks ei poolda nad sotsiaalset Euroopat? Ja miks nad alati räägivad prantslaslikust ülbusest? (Catherine Chatignoux, Les Echos, 13.04) Kui Prantsusmaa tahab end taaskehtes-tada Euroopa poliitikas, ei pea esimest proovikivi kaugelt otsima. EL-i põhiseaduslepingu ummikseisust väljajuhtimisel võib tulevasel presidendil olla otsustav roll. Ségolène Royal, kes pooldab uut referendumit PSL-i ratifitseerimiseks, on teinud et-tepaneku rikastada lepinguteksti “sotsiaalse dimensiooniga”, mis muu hulgas defineeriks tööõiguses sisalduvad garantiid. Nicolas Sarkozy aga on kindlaks jäänud lihtsustatud lepingu variandile, mis koondaks endas olulisemad institutsionaalsed reformid ja muudaks EL-i taas otsustamisvõimeliseks. (Henri de Bresson, Le Monde, 14.04)

SOOME

Soome ajakirjanduse tähelepanu köitsid peamiselt Soome uue valitsuse moodustamine pärast parlamendivalimisi ning jul-geolekuküsimused ja NATOga liitumise teema.

Soome uue valitsuse moodustavad Keskerakond, Koonderakond, Rohelised ja Rootsi Rahvapartei. Soome praeguses sise-poliitilises õhkkonnas tundub valitsusprogrammi vahetamine vastavalt valimistulemusele sujuvat hämmastavalt kergelt ka siis, kui peaminister jääb samaks. Matti Vanhanen ülistas koostööd Sotsiaaldemokraatidega, kuid pidas oluliseks austada valimistulemust ning moodustada uus, nelja erakonna siniroheline valitsus. Vanhanen ei usu, et valitsuse programmi koos-tamisel tekiks probleeme. Vanahnen tunnistas, et erakondade eesmärkidest tähtsamaks tegijaks valitsuskoalitsiooni moo-dustamisel oli parlamendivalimiste tulemus, mille kohaselt jäi Keskerakond parlamendi suurimaks erakonnaks, Koondera-kond oli valimiste suurim võitja ning ka rohelised ja Rootsi Rahvapartei võitsid. Rohelised tulevad valitsusse, kuigi valitsus valmistub heaks kiitma kuuenda tuumajaama ehitamist. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 5.04) Rohelised on Vanhaneni koalit-sioonilahenduse nõrgim lüli. Kuigi valik oli ootuspärane ja terviku suhtes vajalik, on see siiski uue valitsuse tegevusvõimet arvestades riskantne investeering. Vanhaneni põhjendused on selged ja valitsuse moodustamiseks tehtav töö õnnestunud. Senine protsess näitab, et parlamentaarne demokraatia Soomes elab ja toimib hästi. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 5.04) Vanhaneni erakondadevalik vastas ootustele, oli loomulik ja poliitiliselt korrektne. Valitsuse moodustavad võitjad, sh Kesk-erakond, keda võib nimetada võitjaks seetõttu, et säilitas positsiooni suurima parteina. Kuna pärast valimisi ei ole Vanhanen lausunud pea midagi positiivset parempoolse valitsuse kohta, oli ta ilmselt valmistunud jätkama hästisujunud koostööd sot-siaaldemokraatidega. Vanhaneni esitatud põhjendused näitavad, et see ei olnud tema esimene eelistus. Vanhanen rõhutas valimistulemuse tähtsust, ehk siis täitis demokraatlikku kohust. (Juhtkiri, Kaleva, 5.04) Keskerakonnal ja Koonderakonnal on nüüd ajalooline võimalus näidata, et nende valitsus on tõeline alternatiiv. Matti Vanhanen ja Jyrki Katainen ei saanud jätta võimalust kasutamata, kuigi kumbki ei olnud selleks ette valmistunud. Uuel valitsusel on suhteliselt head eeldused õnnestu-miseks. Majandusel läheb hästi ja Vanhanen püüab hoolitseda selle eest, et valitsus ei rikuks eelkäija pärandust. (Unto Hämäläinen, Helsingin Sanomat, 7.04) Koalitsiooniläbirääkimised sujuvad tõenäoliselt positiivses õhkkonnas ja plaanipära-selt, raskeim küsimus on kahtlemata energiapoliitika. Kuna Aamulehti küsitluse kohaselt toetab suurem osa parlamendi esindajatest uue tuumajaama ehitamist, tuleb selle kohta valitsusprogrammi tõenäoliselt positiivne märge, ja see tuleb ka rohelistel alla neelata. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 12.04)

Soome kaitseministeeriumi endise kantsleri erukindral Matti Ahola arvates tuleb julgeolekukeskkonda hinnata reaalselt. Ahola rõhutab Koola p-s ja Peterburi asukohta ning Soome lahe muutumist energiakanaliks. Ohte hinnates täpsustab Ahola, et sellest tuleb eraldada iga riigi normaalsed ja õigustatud meetmed kaitse korraldamises. Sõjaline tegevusvõime muutub ohuks vaid poliitilise otsusega. Ahola arvates ei ole iga nelja aasta tagant koostatav julgeolekuraport „enam sellest maail-mast” ning Soome „sulgeb silmad ja kõrvad kaheksaks aastaks”. Ahola nõuab, et parlament hindaks olukorda paindlikult ja pidevalt. Ahola sõnul tuleb tänapäeval tunnistada, et usutava sõjalise kaitse loomine ja säilitamine ei ole enam võimalik vaid rahvuslike jõududega ning see, kes väidab vastupidist kas valetab või ei tunne fakte. Ahola tuletab meelde, et Euroopa muu-tub üha rohkem sõltuvaks USA heast tahtest ning küsib millal julgetakse USAd kiita kõige selle eest, mis ta on eurooplaste eest teinud? Ahola hindab ka Rootsit, kes räägib vähe, kuid teeb palju ning kes on sõlminud USAga mitmeid kokkuleppeid, millest Soome on vaid unistanud. Elukutselise sõduri hinnangud tekitavad kindlasti survet uuele valitsusele ja parlamendile. (Olli Kivinen, Helsingin Sanomat, 10.04) Soome välis- ja julgeolekupoliitika on taas üle pika aja nagu kuum kartul. Kas liituda NATOga või mitte, see tekitab endiselt erinevaid arvamusi. Praegu on tark olla sõjaliselt liitumatu ja sellele on konkreetne põhjendus. Lühidalt võiks öelda, et Soomel ei ole mõtet astuda sellisesse laeva, millel on kaasasündinud viga ning mis see-tõttu kõigub kogu aeg poliitiliste ja sõjaliste eesmärkide vahel. Kogu aeg muutub selgemaks viga, mille juured on NATO polii-tilises filosoofias ning selle segunemises sõjalise tegevusega. Ettevaatlik tasub olla ka seetõttu, et kogu Põhja-Euroopa geo-strateegiline positsioon on muutumas: Soome laht ja Läänemeri on muutumas Venemaa naftatranspordi üheks tähtsamaks kanaliks, mille kaitseks suurriik ehitab majanduslikke ja sõjalisi süsteeme ning mis tulevad Soome idapiiri lähedale. Samas NATO tugevdab raketikaitsesüsteemi Kesk-Euroopas nii, et see mõjutab kõiki Põhjamaid. Oma tähtsus on ka sellel, et NATO osaleb Balti õhuruumi kaitses. Soomele oleks sõjalisest liitumisest parem variant julgeolekupoliitiline koostöö lähi-naabritega (Rootsi, Norra, Eesti ja Venemaa). ELis võiks see toimida Põhjamõõtme kaudu. NATOga liitudes seaks Soome sellise koostööaluse ohtu. (Weijo Pitkänen, Turun Sanomat, 16.04)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

The new government of Estonia was sworn in. The new coalition pledged in an agreement to cut income tax to 18% to continue a tight budget policy and to make adopting the euro a priority. The government also wants to boost childbirth and has promised to give more parental benefits for longer. The coalition agreement also said it wanted to support concrete and practical initiatives to develop relations with Russia, which have often been tense. The tensions have increased recently as the government plans to move a Soviet-era war memorial from the centre of Tallinn to a cemetery. (Reuters, 4.04)

Estonian President Toomas Hendrik Ilves is for a dialogue with Russia on the shifting of the monument to the Soviet Liberator Soldier in Tallinn. “I’d prefer that a solution of this question would include a dialogue with the Russian side. But there was virtually no dialogue, and, therefore, if an approach changes, we can discuss this question,” he emphasized, replying to questions by readers of BBC and the Russian Rambler Internet portal. Ilves noted at the same time that “if the Estonian government decides to do something in the country’s territory, it has the right to do so, as Russia has the right to decide what it can do in its territory”. (Itar-Tass, 10.04)

Prantsusmaa ajakirjandus

Suhetes Putini Venemaaga tulevad mineviku armid ilmsiks just Eestis ja Lätis. Energiavarude tegur mõjutab samuti riikide-vahelisi suhteid. Venemaa on otsustanud ehitada koostöös Saksamaaga Läänemerre gaasijuhtme, eksportimaks oma gaasi otse Euroopasse. Putini ja Shröderi allkirjastatud leping leidis Euroopas toetust, sest Euroopal on Venemaa gaasi vaja. Bal-timaad, kes kaotavad gaasijuhtme tõttu olulise osa transiiditurust, üritavad viidata ELi ühise energiapoliitika väljatöötamise vajalikkusele. (Isabelle Moreau, La Tribune, 01.04)

Soome ajakirjandus

EL on laienemisel kasutanud alati piitsa kõrval ka präänikut: saate liituda, kui kiidate heaks õigusriigi ja demokraatia põhi-mõtted ning loote toimiva turumajanduse. Tavaliselt on kandidaatriigid mõistnud, et nende tingimuste täitmine ei ole mitte ainult ELi kui terviku, vaid ka kandidaatriigi enda huvides. Kui poliitiline stabiilsus suureneb ja turu mängureeglid muutuvad samasuguseks nagu lääne Euroopa riikides, saabuvad välisinvestorid ning koos nendega ka majanduskasv. ELi liikmelisuse heakskiitmine tähendab pühendumust kogu koostööle, mida ELis tehakse. Üks, mille liikmesriigid peavad heaks kiitma, on ühisraha. Eesti on valinud selle tee, et teeb kõik võimaliku välisinvesteeringute jätkumise nimel. Eesmärgiks on olnud luua kiire majanduskasv välisinvesteeringute abiga. See on õnnestunud: raha voolab Eestisse ka Põhjamaadest. Euro kasutuse-levõtt on Eestile probleemne, kuna see nõuab ülekuumeneva majanduse stabiliseerumist. Selline majanduspoliitika tundub olevat vastumeelne riigile, kes soovib vaid gaasi vajutada ja elada välismaise raha toel. Küsimus ei ole seega suutlikkuses, vaid tahte puudumises, soovis lükata euroga liitumine kaugemale, et praegune olukord jätkuks. Kui ELiga liitumise prääni-kuks on see, et liituja õigusriigi põhimõtted ja turumajanduse toimimine saavad heakskiidu, siis euroga liitumise präänikuks on majanduse stabiilsuse ja usutavuse tunnustamine. Pikemas perspektiivis on see parem tee kui kiirete võitude jahtimine. Kui majanduse ülekuumenemise tõttu tekib raskusi, siis juba pelgalt püüd eurole üleminekuks ja seda kinnitav poliitiline toe-tus vähendaks riske välisinvestorite silmis ja samal ajal ka majanduskriisi ohtu. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 2.04)

Eesti uus valitsus ei taha majanduskasvu äkiliselt pidurdada. See tähendab kõrget inflatsiooni ja euroga liitumise viibimist. Ülekuumenev majandus tähendab aga ka tõsiseid riske. Eesti valitsus annab nüüd majanduskasvule üha enam süüdet juur-de: tulumaksu vähendatakse veelgi. Aastaks 2011 peaks see olema vaid 18 protsenti. Kuigi Eestit kutsutakse riigi majandu-se fenomenaalse arengu tõttu uute ELi riikide priimuseks, on uuel valitsuses ees palju ülesandeid. Majanduses on lähiaasta-te teemaks euro, millega liitumiseks ei ole uus valitsus tähtaega seadnud. Majandusministeeriumi hinnangul võiks see toi-muda 2011. aastal. Tõsisemad riskid on seotud ebarealistlikult kõrgete kinnisvara hindadega. Eurovolinik Siim Kallas pidas põhjendatuks hoiatada Eestit, et järsule hindade tõusule võib järgneda nende järsk langus ning tõsised raskused riigi majan-dusele. Probleemiks on ka tööjõu puudus, eriti ehituses. Kallase arvates peaks Eesti tööjõudu sisse tooma mitte niivõrd Uk-rainast kui pigem Soomest. Soome lahe lõunapool peetakse võimalikuks, et Eesti ja Soome väikese-suure venna suhe võib peagi muutuda vastupidiseks. Eesti poliitilised otsustajad peavad siiski külmalt kaalutlema, et riigi majandust ei juhitaks enne seda karile. (Juhtkiri, Kaleva, 3.04)

Eesti uus parlament andis traditsioonilise ametivande ning alustas tööd. President Toomas Hendrik Ilves rõhutas oma kõ-nes, et Eesti praegune hea majanduskasv ja kiiresti kasvav riigieelarve ei ole lõputult kestev nähtus ning seepärast osa va-limisvõitluses antud lubadustest ei saa ehk teoks. Ilves rõhutas euro kasutuselevõtu vajadust ning et euroga liitumine on Eesti jaoks ka turvalisuse küsimus ning et selle lõputu edasilükkamine võib heaolule negatiivselt mõjuda. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 3.04)

Peaministri ja välisministri püsimine näitab Eesti poliitilise maastiku stabiliseerumist. Majandus- ja ühiskonnapoliitikas esin-dab Ansipi valitsus endisest sihikindlamat paremliberaalset mõtteviisi. Peamine tähelepanu pööratakse kiirele majanduskas-vule, millele antakse hoogu hõlpsa maksupoliitikaga. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 4.04)

Andrus Ansipi valitsus on oma eelkäijast parempoolsem, mida võib selgemini näha majanduspoliitikas. Liberaalne majan-duspoliitika on peamine suund, kuid valitsuse poliitikas on ka tugev sotsiaalne rõhuasetus. Koalitsiooni koostööd on raske ette hinnata, sest kolmest valitusparteist kaks on uut. Üheks riskiteguriks on Mart Laari valitsusest väljajäämine. (Jarmo Virmavirta, Turun Sanomat, 10.04)

Eesti kahekordne peaminister Mart Laar on mitmekülgne ajaloo ja poliitika tegija. Laari partei, viimastel aastatel opositsioo-nis olnud Isamaa ja Res Publica liit, pääses hiljuti uuesti valitsusse, kuid Laarist ei saanud ministrit. Mitu rahvusvahelist or-ganisatsiooni on Laarist teinud Eesti edu ja uuenduste sümboli ning andnud talle lisaks austusavaldustele ka nii palju ma-janduslikke auhindu, et Laar võiks töö tegemisest loobuda. Laar on avaldanud mitmeid ajalooraamatuid, mis käsitlevad muuhulgas eestlaste võitlusi Teise maailmasõja ajal ning rahvuslikku ärkamist Eestis ja mujal Euroopas. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 14.04)

Eesti ja Venemaa suhted muutusid taas pingeliseks, kui Venemaa esimene asepeaminister Sergei Ivanov kutsus venemaa-lasi loobuma Eesti kaupade ostmisest ja Eestisse reisimisest. Välisminister Urmas Paet pidas kahetsusväärseks, et valimis-kampaania huvides püütakse põhjustada oma kodanikele ebamugavusi ning nende tarbimisharjumusi käsu korras muuta. "Eeldan, et iga Vene kodanik otsustab ise, mis talle ning tema perekonnale hea on”, kommenteeris Paet pressiteates. Ve-nemaa on solvunud Eesti valitsuse kavatsusest teisaldada Pronkssõdur Tallinna kesklinnast. Ivanov nimetas plaani vanda-lismiks. Paet on varasemates kommentaarides rõhutanud, et Venemaa püüab Pronkssõduri ümber toimuva käraga juhtida tähelepanu eemale oma probleemidest enne valimisi. Venemaal on samasugune monument teisaldatud trammiliini teelt ilma protestideta. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 4.04)

Riigikogu arutab lähiajal Eesti ja Soome vahelise merepiiri muutmist. Juba mitu aastat merepiiri muutmise vajadust rõhutanud Igor Gräzini sõnul annaks seadusemuudatus Eestile sõnaõiguse Venemaa ja Saksamaa gaasijuhtme projektis. Lisaks saaks Eesti valitsus võimaluse sundida kõiki topeltpõhjata tankereid purjetama talvel mere jäätudes keset Soome lahte Eesti vetes vaid jäämurdjate abil. Seaduseelnõu kohaselt võtaks Eesti Soome lahel tagasi piirkonna, mis rahvusvaheli-se õiguse kohaselt kuulub Eestile, kuid millest Eesti ja Soome majandusvööndi moodustamisel loobusid. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 14.04)

Pronkssõdur

Uudisteagentuurid

Estonian President Toomas Hendrik Ilves is for a dialogue with Russia on the shifting of the monument to the Soviet Liberator Soldier in Tallinn. “I’d prefer that a solution of this question would include a dialogue with the Russian side. But there was virtually no dialogue, and, therefore, if an approach changes, we can discuss this question,” he emphasized, replying to questions by readers of BBC and the Russian Rambler Internet portal. Ilves noted at the same time that “if the Estonian government decides to do something in the country’s territory, it has the right to do so, as Russia has the right to decide what it can do in its territory”. (Itar-Tass, 10.04)

Russia's First Deputy PM Sergei Ivanov urged a boycott of Estonian goods, escalating a row over Estonia's plans to remove a monument to Soviet soldiers. "These actions will not pass unnoticed for Russian-Estonian relations," Ivanov told at the meeting of war veterans. (Reuters, 3.04)

Karjala pealinnas Petrozavodskis toimus Eesti suursaadiku visiidi ajal ühenduse Naši pikett, kus kümmekond inimest aval-das meelt pronkssõduri teisaldamise vastu. Piketeerijatel olid loosungid kirjaga “See on meie võit”. Peale selle lõpetasid mõ-ned Petrozavodski kauplused ka Eesti toidu müümise. (Interfax, 04.04)

Pronkssõduri juurde maetud sõdurite Venemaal elavad sugulased kaebasid Eesti kaitseministeeriumi kohtusse, kuna minis-teerium ei täida oma kohuseid seoses sõjahaudade kaitse seadusega. Sõdurite sugulasi esindab Eesti kohtus Vene saat-kond. (Interfax, 04.04)

USA ajakirjandus

Kuusteist aastat pärast N. Liidu haardest vabanemist kütab Eestis, Lätis ja Leedus endiselt kõige tulisemaid vaidlusi nõuko-gude okupatsioon, mida Moskva alustas sadade tuhandete inimeste küüditamisega Siberisse. Ka sümboolikat, mis seda meenutab, kasutatakse debattides vahendina. Eestis astusid seadusandjad jaanuaris samme, eemaldamaks Tallinna kesk-linnast nõukogude monumenti, mis mälestab linna vabastamist natside käest 1944. aastal. Vaidlus jõudis peagi Lätti, kus elavnes diskussioon oma nõukogude monumentide võimaliku eemaldamise üle pealinnas Riias. Läti rahvuslaste juhid kirju-tasid avaliku kirja, milles öeldi, et nõukogude monumentide säilitamine oleks “samavõrd ebaeetiline kui püstitada Iisraelisse Saksa “vabastajate” mälestusmärk”. Neis teismelistes demokraatiates elab praegu kokku umbes 25 000 juuti. Paljud Eesti, Läti ja Leedu mittejuudi päritolu elanikud näevad oma juudi kogukondi seotutena vihatud nõukogude okupeerijatega, mistõt-tu on piiratud ka kaastunne juutide suhtes toime pandud õuduste osas. Ajalugu pole siin sugugi mustvalge. 1939. aastal allkirjastasid Saksamaa ja N. Liit Molotov-Ribbentropi pakti, millega Saksamaa loovutas Leedu, Läti ja Eesti Moskvale. N. Liit okupeeris ja annekteeris väikesed Balti riigid 1939.-40. aastatel, hukates, vangistades ja küüditades kümneid tuhandeid ko-halikke arvatavaid “nõukogudevastaseid elemente”. Asja tegi veelgi keerulisemaks see, et mitmed kohalikud baltlased võtsid Nõukogude vägesid rõõmuga vastu ja aitasid oma kaasmaalasi küüditada; küüditatute hulgas oli ka mitmeid kohalikke juute. Samuti kuulusid paljud juudid Punaarmeesse ja salapolitseisse, tekitades viha teatud ringkondades, mis seostasid kõiki juu-te põlatud sovettidega. Seetõttu tervitasid need väikesed rahvad sakslaste saabumist 1941. aastal. Isiklike kogemuste tõttu nähti natse tihti vähem halbadena kui nõukogulasi. Paljud noored mehed neis riikides liitusid politseiüksustega, mis tegid natsidega koostööd. Ajalooliste andmete põhjal ründasid nad innukalt kohalikke juute. Hiljem, kui N. Liidu väed naasid Bal-timaid “vabastama”, küüditasid, hukkasid ja vangistasid nad veel sadu tuhandeid kohalikke. Ligikaudu 10 miljonist Baltimaa-de kodanikust saadeti Leedu Genotsiidi- ja Vastupanuliikumise Uurimiskeskuse andmetel idapoolsetele ääreaaladele umbes 600 000 vangi. See puudutas ja traumeeris sisuliselt kõiki perekondi. Leedulaste, lätlaste ja eestlaste psüühikasse on vaatle-jate hinnangul jäänud armid ja need avaldavad mõju sagedastes diplomaatilistes vaidlustes Venemaaga. Balti riigid on nüüd nii ELi kui ka NATO liikmed, kuid jälgivad idanaabrit endiselt ettevaatusega. (Michael L. Jordan, The New Jersey Jewish Standard, 13.04)

Suurbritannia ajakirjandus

Ungari sotsialistist Euroopa Parlamendi liige Gyula Hegyi arvab, et Kesk- ja Ida-Euroopas kasutavad rahvuslased ära Teise Maailmasõja valusat ajalugu, küttes üles venevastaseid tundeid ja rehabiliteerides paremäärmuslust. Sündmuste ahela vii-maseks lüliks on Poola võimude otsus blokeerida Vene püsinäituse taasavamine Auschwitzi surmalaagris põhjusel, et Ve-nemaa esindajad nimetasid sõjaeelselt Poola territooriumilt pärit inimesi Nõukogude kodanikeks. Poola otsus järgnes Eesti parlamendiliikmete otsusele eemaldada Tallinna kesklinnast nõukogude sõjamemoriaal. Eemaldamist võimaldav õigusakt kannab nime Keelatud rajatiste seadus – võrdlemisi Orwellilik nimi uuele külmale sõjale ajaloo vastu. Käesoleval juhul on keelatud rajatiseks kahemeetrine pronkskuju, mis püstitati 1947. aastal, mälestamaks Punaarmee sõdureid, kes hukkusid võitluses natsidega. Pronks- ja marmorkujud langevad kogu Ida-Euroopas. Kampaania algas aastatel 1989-91 nõukogude vägede lahkumisel – lammutati nõukogude memoriaale, muudeti venepäraseid tänava- ja väljakunimesid, seintelt võeti ma-ha punatähed. Mõnes riigis on pinged rahunenud pärast tormilist üleminekuaega, ent Baltimaades tundub ajaloovastane külm sõda olevat lõppematu ristiretk. Tallinna memoriaali eemaldamine on vaid jäämäe veepealne osa. Seaduseelnõu tun-nustab eestlasi, kes teenisid Saksa armees, sealhulgas 20. Waffen-SSi Grenaderidiviisis kui “Eesti vabaduse eest võitle-jaid”. Teenistus SSis lisatakse pensionile jäämise puhul tööstaažile, seda ei tehta aga teenistusega Punaarmees, mis moo-dustas osa Hitleri-vastasest koalitsioonist. Paljud Baltimaades on siiski vastu natsimineviku puhtakspesemisele. Mitmed de-mokraadid Eesti ja Läti parlamentides (unustamata seejuures Leedu tugevaid vasakpoolseid), osa meediast ja mõned valit-susvälised organisatsioonid kaitsevad antifašistlikke memoriaale ja seisavad vastu natsikummardajate kogunemistele. Eesti president kritiseeris “keelatud rajatiste” seaduse toetajate “vastutustundetut käitumist”. Paljud lätlased on vastu SSi kogu-nemistele ja kutsuvad üles andma vene vähemusele võrdseid õigusi. Need demokraadid vajavad Lääne- ja Kesk-Euroopa toetust. Balti riikide tragöödia nõukogude võimu all ei muuda asjaolu, et natsid asutasid Auschwitzi surmalaagrid, mille vabastas Punaarmee. Ja stalinistliku režiimi kuriteod ei muuda asjaolu, et miljonid nõukogude sõdurid surid Euroopa vabaduse nimel. Balti riigid peavad mäletama Stalini ohvreid ja me peame mõistma nende segaseid tundmusi Venemaa suhtes. Kuid need, kes ohverdasid oma elu natsirežiimi vastu võitlemisel, peaksid olema kangelased kõigi demokraatide jaoks. (Gyula Hegyi, The Guardian, 11.04)

Venemaa ajakirjandus

Esimene asepeaminister Sergei Ivanov kutsus venemaalasi ilmutama Eesti suhtes kodaniku teadlikkust ning mitte tarbima Eesti kaupu. Sõjaveteranide nõupidamisel kaitseministeeriumis küttis endine N. Liidu marssal Sergei Sokolov auditooriumi üles, kutsudes päästma pronkssõdurit. Ivanov ei pidanud vastu ja nimetas kolm suunda, kuhu saab Eestile löögi anda: kau-pade transiit, turism, piimasaadused. Tema ülesastumine oli ootamatu isegi kuppudega auditooriumile. „Vaja on kiiremini lõpetada Ust-Luuga terminali ehitus, et mitte toita Eesti eelarvet transiidiga,” teatas Ivanov. Ta kurtis veel, et venemaalased ostavad liiga palju Eesti piimatooteid. „Ei ole vaja neid osta!” ütles Ivanov. „Ja ärge puhake Eestis, puhake Kaliningradis.” (Madina Šavlohova, Kira Remneva, Aleksandr Šegedin; Gazeta, 04.04)

Hiljuti võitlesid Peterburi inimesed Võidu Pargi eest, kus Leningradi blokaadi ajal töötas krematoorium ning hoiti hukkunute säilmeid. Hiljem otsustasid linnavõimud ehitada sinna meelelahutuskompleksi. Täna käib kohaliku tähtsusega võitlus Vapruse väljaku ümber. Leningradi blokaadi ajal seisis seal vana kabel, kus blokaadi ajal hoiti nälja ja pommitamise ohvreid, kuid kuhu nüüd tahetakse ehitada kaubanduskeskus. Võimalik tulevane president Sergei Ivanov kutsus venemaalasi üles loobu-ma Eesti toiduainetest, protestimaks selle riigi ebaõigete otsuste vastu. Mismoodi peaksid venelased protestima oma või-mude tegevuse vastu, seda asepeaminister ei selgitanud. (Viktoria Rabotnova, Kasparov.ru, 09.04)

Balti riigid kannatavad siiamaani nõukogude okupatsiooni tagajärgede pärast, kuid Venemaa on vaenulik riik, kus heroiseeri-takse eestlasi Siberisse saatnud tšekiste. Nii räägib Eesti president Toomas Hendrik Ilves. Vaba ajalootõlgendus aitab Tal-linnal õigustada oma Euroopa norme eiravat poliitikat. (Vadim Truhatšev, Pravda, 10.04)

Eestlased panid labidad valmis. Eesti kaitseminister informeeris Tallinna linnapead pronkssõduri juures peatselt algavatest väljakaevamistest. Vastuseks teatasid Öise vahtkonna aktivistid valmisolekust kasutada jõudu, et takistada haudade lahti-kaevamist. (Valentin Zvegintsev, Moskovskii Komsomolets, 11.04)

Majandus

Uudisteagentuurid

A planned gas pipeline under the Baltic Sea from Russia to Germany may be routed through Estonian waters, an official from the construction consortium said. "Two days ago we asked for a permit to measure sea depth from the Estonian authorities," Neel Stroebaek from the Nord Stream consortium told reporters. The initial plan was to route the pipeline through the territorial waters and economic zone of Russia, Finland, Sweden, Denmark and Germany. Stroebaek explained that the pipeline would possible be routed through Estonia's exclusive economic zone, rather than its territorial waters. "When we have the permit from the Estonian authorities the measurement of the sea depth will take few weeks. In the late summer or early autumn we hope we shall be ready to say whether we are going to Estonia or not," Stroebaek said. (Afp, 13.04)

Inflation in Estonia was 5.7 percent in March over 12 months, increasing from its rate of 4.7 percent the previous month, the national statistics office said. The inflation rate was mainly affected by rising prices of housing and food, the office said. From February to March, prices rose by 0.1 percent, the official data showed. (Afp, 09.04)

Estonia's trade deficit soared 45 percent in 2006, increasing to 45.8 billion kroons (2.93 billion euros, 3.9 billion dollars) from 31.6 billion kroons the previous year, the national statistics office said. Imports increased by 29 percent in 2006, and exports by 24 percent. The value of Estonia's foreign trade last year was 284.8 billion kroons, some 27 percent higher than in 2005. Exports represented 119.5 billion kroons and imports 165.3 billion kroons. Estonia's fellow EU members accounted for the lion's share of the Baltic country's trade.(Afp, 10.04)

Prantsusmaa ajakirjandus

Hädasti vajatakse müürseppasid ja bussijuhte... Tallinna kesklinnas asuvas tööbüroos töötuid eriti palju ei kohta. Büroo sei-nad kubisevad erinevatest kuulutustest, mis pakuvad saadavalolevaid töökohti. Teretulemast Eestisse, riiki, kus täielik tööhõive on peaaegu saamas tegelikkuseks. „On niivõrd palju tööpakkumisi, et kõiki ei saagi ruumipuudusel seinale üles panna. Veel viis aastat tagasi oli siin koridoris tööotsijaid jalaga segada. Nüüd, mil töötuid on vähe, pole konsultantidel muud teha kui pöidlaid keerutada,“ nendib Siim Sarapuu, Tallinna tööbüroo juht. Bussijuhtide kõrval on suur puudus ehitajatest ja me-ditsiinitöötajatest. Töötuse protsent Eestis 2006. aasta teises kvartalis oli 6.2%, selle näitajaga on Eesti ELi riikide seas heas mõttes esirinnas, nagu ka kõrge majanduskasvu poolest, mis eelmise aasta viimases kvartalis ulatus 11.3%-ni. Viis viimast aastat on Eesti üks väheseid riike Euroopas, kus eelarve on ülejäägis. Ometi on just madal palk see, mis töökäsi välismaale meelitab. (Isabelle Moreau, La Tribune, 01.04)

Eesti ja Läti on tööjõu väljarändamise ohvrid. Kui vanem generatsioon jääb enamasti paigale, siis noorem põlvkond (Eestis keskmiselt 30-aastased) ei kõhkle, proovimaks õnne välismaal, kas Põhja- või Lääne-Euroopas. Baltikumi ühe suurema sadama – Tallinna - elanikud suunduvad enamasti Soome. Arvukalt välismaale tööle suundujate põhjendus on kodumaised madalad palgad ning viletsad töötingimused, aga ka ravikindlustuse ja töölepingute puudumine. Samal ajal on Eesti ettevõ-tetel raske palgata vene rahvusest tööjõudu, olgugi, et just venelaste seas on töötusprotsent kõrgeim. Siim Sarapuu juhita-vas Tallinna Tööbüroos arvele võetud 4000st töötust ei räägi 2/3 eesti keelt. “Pikaajalistest töötutest 80% on venelased ning 16-25 aastastest töötutest 75% moodustavad vene keelt kõnelevad noored. Kuna noortel ei ole ei kvalifikatsiooni ega ka keeleoskust, kandideerimaks pakutavatele kohtadele, on neil üha raskem tööd leida, “ selgitab Sarapuu, kes üritab Euroopa Sotsiaalfondi kaudu rahastatavaid projekte käima lükata. Valitsustegi jaoks ei ole olukord lihtne. Eesti ja Läti kardavad töötu-ru avanemisel võõrtööjõu sissevoolu. Eelmise aasta augustis soovitas IMF töögrupp Eestil tööjõupuuduse leevendamiseks sisse tuua võõrtöölisi. Kuid Eesti ei läinud seda teed. Edgar Savisaar: “Võõrtööjõu sissetoomine on ohtlik mäng. Kiire ma-janduskasvu ajal toodi Saksamaale sisse palju türklasi, Prantsusmaale araablasi. See tekitas ühiskonnas probleeme, millele pole siiani lahendust leitud.” (Isabelle Moreau, La Tribune, 01.04)

Pole lihtne elada venelasena Baltimaades. Palju venelasi elab just vaesemates tööstuspiirkondades, kus töötusprotsent on väga kõrge. Eestis moodustavad vene rahvusest inimesed 26% rahvastikust. 2005. aastal olid aga 56% töötutest mitte-eestlased. Töölesaamise suurim takistus on ebapiisav eesti keele oskus, kuid ka majanduslikud raskused Ida-Virumaal, re-gioonis, mille rahvastikust 80% moodustavad venelased. Nii Eestis kui ka Lätis on võetud tarvitusele meetmeid keeleõppe tõhustamiseks koolides, kuid mõned venelased ei ilmuta erilist initsiatiivi eesti keele omandamiseks, sest kardavad kaotada oma identiteeti. (Isabelle Moreau, La Tribune, 01.04)

Austria ajakirjandus

Ida-Euroopa perifeeria ei suuda Kagu-Aasia palkadega enam võistelda. Eesti tekstiilitööstus on sattunud kriisi. Tootmisvald-konna suurim esindaja – Kreenholm – ei suuda isegi enam elektri ja vee eest maksta. 150-aastase ajaloo jooksul on siin hiilgeaegadel kuni 10000 inimest töötanud, nüüd 3000, ja needki jäävad töötuks. Ehkki Ida-Virumaal makstakse niigi mini-maalseid palku, ei ole särkide ja voodipesu tootmine rootslastest omanike meelest seal enam rentaabel. Kuna suurem osa vallandatavatest töötajatest ei oska eesti keelt, on väljavaated uut töökohta leida minimaalsed. (Hannes Gamillscheg, Die Presse, 11.04)

Soome ajakirjandus

Eestis kardetakse majanduse tõsist ülekuumenemist. Eesti palgad, laenud ja kulutused lähenevad Lääne-Euroopa taseme-le, kuid asjatundjad on mures. Rahvusvahelised reitinguagentuurid Fitch, Moody´s ja Standard & Poor´s on hoiatanud Balti-maid ülekuumenemise eest. Lisaks inflatsioonile kõigutab Eesti majandust impordi ülekaal ekspordist. Maksebilanss on pi-devalt defitsiidis. Töö tootlikkus ei ole kasvanud nii kiiresti kui palgad. Eestis räägitakse siiski kõige rohkem inflatsioonist, kuna see lükkab euro kasutuselevõtu ebamäärasesse tulevikku. Eesti uus valitsus ei ole siiani näidanud üles muret suure-neva inflatsiooni pärast. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 13.04)

Eesti ärimaailma ja börsi jälgival igav ei hakka, kuigi börsiettevõtete hulk ei ole suur ja päeva käive on väike. Varem börsi valitsenud Hansapanga koha on võtnud Tallink, kes julge strateegiaga ning Läänemere suurima võlakoormaga on konku-rendid mängust välja jätnud. Soomlaste jaoks oli kindlasti raske, kui Eesti uhkus Silja ostis. Üllatavalt elavat börsi jälgiv in-vesteerija võib end lõbustada peamiselt börsifirmade juhtide tempudega ja suhtumisega investeerijatesse ning meediasse. Suurim ja kauneim saab muidugi kõige rohkem tähelepanu ja Tallinki puhul ka negatiivset tähelepanu. Juhtide seiklused Rootsi laevadel tekitasid meediakära ka Soomes ja Rootsis, kuid kohalik meedia on Tallinki juhtide tegemisi juba pikemalt jälginud. Teised jälgimist väärivad ettevõtted on mh Merco Ehitus ning unustada ei tasu ka kommivabriku Kalev suuromanik-ku Oliver Kruudat. (Jani Heikkilä, Kauppalehti, 13.04)

Turu-Stockholmi liinile tuleb peagi uusi ristluslaevu. Aker Yards ja Tallink sõlmisid kokkuleppe uue suure reisilaeva ehitami-seks, mille väärtus on 180 miljonit eurot. Laeva ehitus peaks algama Aker Yardsi Rauma laevatehases selle aasta lõpus või järgmise aasta alguses. 2009. aasta kevadeks valmiv laev tuleb esialgsete plaanide kohaselt Turu-Stockholmi liinile. Uus laev on sarnane laevale Galaxyle, kuid edasi arendatud. Aker Yardsi Helsingi laevatehases ehitatakse praegu Galaxy-sarja teist alust, mis valmib tuleva aasta kevadel ja hakkab sõitma Helsingi-Tallinna liinil. Praegu Helsingi ja Tallinna vahel liikuv Galaxy siirdub siis ilmselt Turu-Stockholmi liinile. Turu-Stockholmi liini sõitvatele Festivalile ja Europale otsitakse Tallink Silja tegevdirektori Keijo Mehtoneni sõnul uut rakendust võib-olla Riia liinidel. (Jenni Kimpimäki, Turun Sanomat, 12.04)

Helsingi Sadam on parandanud võimalusi jätta laeva reoveed linna kanalisatsioonivõrku. Laevakompaniid on ka ise olnud aktiivsed ja soovinud keskkonnaküsimused korda saada. Erandiks on Tallinki Vana Tallinn, kes jätab vaid natuke reovett kanalisatsioonivõrku. Helsingi Sadamas arvatakse, et Vana Tallinna ajakava on liiga tihe ning laeval on Tallinnas rohkem aega hooldetöid teha. Muid takistusi ei tohiks olla. Tallinki pressiesindaja Luule Lääne teatel jätab Vana Tallinn sadamasse nii palju reovett kui sadamad vähegi vastu võtavad. Ülejäänud puhastatakse laeval ja lastakse merre. Laevakompanii sõnul on majanduslikult odavam jätta reoveed sadamasse kui neid laeval puhastada ja merre lasta. (Anna-Leena Pyykkönen ja Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 6.04)

Venemaa ajakirjandus

Eesti teadlased otsivad Venemaalt väljapääsu energiakriisist. 2. aprillil külastasid Leningradi tuumaelektrijaama Eesti Tea-duste Akadeemia energeetika nõukogu liikmed Anto Raukas, Jüri Kann ja Jüri Kaljuvee, kes on mures energiakriisi pärast ning näevad väljapääsu aatomienergeetika arendamises. „Vene tuumaenergeetikas on know-how ja kogemused. Meid huvi-tab, kuidas seda omandada saame,” rääkis Raukas. Paradoksaalsel kombel otsib Eesti väljapääsu kriisist Venemaa abiga, ehkki samal ajal teostab mitmeid projekte Vene-sõltuvusest vabanemiseks. (Energetika i Promõšlennost Rossii, 03.04)

Eesti on transiidimaana Severstaltransile ja tema klientidele küllalt oluline. Ettevõte on hajutanud ebasõbralikku majandusse mastaapseid investeeringuid, omandas raudteeoperaatori Spacecom ja kütuseterminali E.O.S. Tahtis osta ka Eesti Raud-teed, kuid ei saanud – kohaliku üldsuse kärarikas vahelesegamine segas. Kuid huvi Eesti vastu pole kadunud. Transpordi-ministeerium on paindliku tollipoliitikaga teinud kõik selleks, et Vene eksport käiks läbi Eesti. Pingelised suhted kahe riigi vahel seda ei sega. (Russkij Kurjer, 09.04)

Eestlased tahavad nihutada oma merepiiri Soome lahes 12 meremiilini kaldast. Kui selline seadus peaks vastu võetama, siis ulatuvad Eesti territoriaalveed plaanitava Põhja-Euroopa gaasijuhtme trassini ning projekti elluviimine võib osutuda võima-tuks. (Nikita Krasnikov, Komsomolskaja Pravda, 12.04)

Kultuur

Prantsusmaa ajakirjandus

Eestit tutvustava nädala raames külastas Eu linna Eesti suursaadik Prantsusmaal Martin Rava, kes ühtlasi avas Normandias elava eestlasest kunstniku Rein Tammiku näituse. Tammiku maale on kolme nädala jooksul võimalik näha Eu linnas Jesuii-tide kabelis. Näitusega tähistab kunstnik ühtaegu nii oma 60. sünnipäeva, 40 aasta pikkust kunstnikukarjääri kui ka 15 aasta möödumist Normandiasse elamaasumisest. Normandial on kunstnikule eriline mõju. “Ma armastan Normandia maagilisust. Tema maalilisi maastikke, kauneid rannakaljusid, tema looduse värve ja valgust,” tunnistab kunstnik. Alustanud oma karjääri postmodernisti ja hüperrealistina, on Rein Tammikust Prantsusmaal saanud tulihingeline klassikalise maalikunsti eestkõne-leja. “Veetsin 3 kuud New Yorgis ning külastades suuri galeriisid nägin, et modernses kunstis ei toimu mitte midagi. Elukoha vahetusega (Eestist Prantsusmaale) muutsin ka stiili. Kõik viljelevad praegu kaasaegset kunsti, kasutades erinevaid tehni-kaid ja esitusvorme, aga vähe on klassikalist maalikunsti. Klassikaline maalimisviis on hetkel väga eksootiline, mis on ka üheks põhjuseks, miks olen otsustanud selle stiili kasuks.” Näitusel on eksponeeritud enam kui 70 maali. Esindatud on küll mõned varasema loominguperioodi teosed, kuid valdavalt koosneb näitus kunstniku prantsuse-perioodi töödest. (Maakonna-lehed L’éclaireur, L’Informateur, Les Informations Dieppoises, 03.04)

Soome ajakirjandus

Punajuukseline koeratüdruk Lotte ehk soome keeles Lotta, on eestlaste Pipi Pikksukk. Suurel reedel jõuab koguperefilm „Leiutajateküla Lotte” Soome kinodesse. Eestis on Lotte laste kultustegelane. Lotte pilte on voodiriietel, sellest on tehtud piltmosaiik, lauamäng, raamat, postmark. Osades lasteaedades on hakatud õpetama judot, mida jaapani mesilane Susumo õpetab Lottele filmis. Lotte taga on kolmik, kes veetis lapsepõlve Nõukogude Eestis. Režissöör Janno Põldma on Eesti ani-matsiooni kandvaid kujusid juba 1970. aastatest, kunstnik Heiki Ernits on tuntud karikaturist, raamatu autor Andrus Kivirähk on Eesti Päevalehe satiirik ja soositud romaani ja näitekirjanik. Kõik kolm on üheskoos kirjutanud käsikirja nii „Leiutajateküla Lottele” kui ka paari aasta eest valminud teleanimatsioonile „Lotte reis Lõunamaale”. Kuigi Eesti on riigina väike, on ta ani-matsioonimaana suur. Eesti animafilm õitses ja leidis oma stiili nõukogude ajal. Nukufilm saab sel aastal 50 aastaseks, Joo-nisfilm loodi 30 aastat tagasi. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 6.04)

Tuglase Selts tutvustab Soomes Eesti kultuuri ja ühiskonda ning korraldab keelekursusi, kontserte ja ka huvitavaid loengu-sarju. Käesoleva aasta algusest on Helsingi Ülikoolis iga nädal räägitud Eesti ühiskonna märkimisväärsetest naistest. Üheks loengu pidajaks on Maimu Berg, kelle romaane tuntakse Soomes ning kes on Tallinnas töötanud Soome Eesti-instituudi kultuurisekretärina ja Tallinna Linnavolikogu liikmena. Berg räägib teemal „Need kaunid punased naised – lüpsjast poliiti-kuks”. Bergi sõnul soovib ta rääkida nõukogude naistest, kellest tehti sotsialistliku töö kangelased. Nõukogude Eestis võis Bergi arvates jagada mõjukad naised vähemalt kolme rühma: revolutsionäärid, partei karjeristid ja sotsialistliku töö kangela-sed. Tuglase Seltsi loengusari kestab aprilli lõpuni. (Suvi Ahola, Helsingin Sanomat, 3.04)

Eestis on neli suurt modernset kontserdisaali: Estonia Tallinnas, Vanemuine Tartus ning uued kontserdimajad Pärnus ja Jõhvis. Kahe maja põhjalik remont ja kahe uue maja ehitamine on olnud peamiselt ühe mehe projekt. See mees on Eestis aastas umbes tuhat kontserti korraldava Eesti Kontserdi juht Aivar Mäe. Tema juhtimisel ehitatud või remonditud kultuurima-jad, mis on hästi tuntud ka Soome dirigentidele, orkestritele ja muusikahuvilistele, on mõeldud mitmekülgseks kasutamiseks. Aivar Mäe järgmine eesmärk on Eesti riigi oma kontserdisaal Peterburis, mis ehitataks eestlaste endisesse Jaani kirikusse Peterburi kesklinnas. Pärast seda projekti loodab Mäe, et tal jääb rohkem aega muusikale pühenduda. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 10.04)

Varia

Uudisteagentuurid

The Baltic states of Estonia, Latvia and Lithuania have decided to ask NATO to continue patrolling their skies until 2018, when the three alliance newcomers expect to take over the job. "Meanwhile, the Baltic states will continue joint activities to enhance their air defence capabilities," Estonian military spokesman Andres Sang said. "We will continue the development of the joint radar system Baltnet, carry on joint training and devise more long-term plans on how to carry on after 2018," he said. The current agreement over the NATO patrols runs out next year. Currently, France is policing the Baltic skies. Romania is due to take over in August. (Afp, 13.04)

Prantsusmaa ajakirjandus

Hääl varjust. Tänu tuhandetele tõlkidele saavad Euroopa Parlamendi plenaaristungid Strasbourgis toimuda 23 EL-i ametli-kus keeles. Selle kihava sipelgapesa südames töötab ka eestlane Mari-Liis Aroella. Saabunud Pariisi 1991. aastal, on Mari-Liisist (36) saanud tänaseks diplomeeritud sünkroontõlk. Europarlamendi tõlkekabiin on üheaegselt nii kitsas kui ka hämar. Mikrofonide vahel vedelevad laiali paisatult raportid, parandusettepanekud ja päevakavad. Mikrofoni punane tuluke kinnitab, et Eesti Europarlamendi saadikud kuulevad kõrvaklappides Mari-Liis Aroella häält, kellele esineja Joseph Daul prantsuse keeles kinnitab: “Kui me seda tahame, võib käesolev sajand veel kulgeda suures osas Euroopa tähe all.” Kõne lõppeb ja Mari-Liisi vahetavad välja teised tõlgid. “Sünkroontõlgil on raske vastu pidada korraga kauem kui pool tundi, sest keskendu-misvõime kaob. Täiskogu istungid on kõige raskemad. Sõnavõttude aeg on piiratud, mistõttu kõnelejad räägivad väga kiiresti ning tihtilugu loevad teksti maha. Kirjapandud tekst on väga tihe ning selle samaaegne tõlkimine nõuab suurt pingutust. Mõ-nikord oled juba peale paari minutit täiesti kurnatud”, selgitab Mari-Liis. Käed tõstetud taeva poole, sõrmed rusikasse suru-tud, entusiastlikud või ärritunud. Ka kõne hoiakuid peegeldavaid maneere peavad tõlgid olema võimelised edasi andma. “Meie loomulikult eelistame kirglikke esinejaid, kes räägivad kirjaliku teksti abita. Nende kõned on enamasti väga värvikad ning tõlgile väljakutseks.” Enamasti ei teata, et tõlgid peavad kõikide päevakorras olevate teemadega ka ise kursis olema. “Enne Strasbourgi saabumist loen ma kolmes keeles (eesti, prantsuse ja inglise keeles) läbi ajakirjanduses ilmunud artiklid arutusele tulevate teemade kohta. Lisaks loen veel raporteid ja hoian ennast kursis päevakajaliste teemadega.” Tõlgid pea-vad omama laialdasi teadmisi majandusest, õigusest, rahandusest. “Pelgalt lingvistilise vormi edasiandmine ei ole piisav, peab kindlasti olema tuttav kultuurilise taustaga, mõistmaks kõne tõelist olemust.” (Anne-Camille Beckelynck, DNA, 25.03)

Soome

Soome uue valitsuse moodustaja Matti Vanhanen peab Eesti kavatsetavat alkoholiaktsiisi tõstmist Soomele positiivseks uudiseks. Tubaka- ja alkoholi aktsiis tõuseb Eestis paratamatult järgmisel aastal, sõnas peaminister Andrus Ansip parla-mendi esimesel istungil. Praeguse kava kohaselt tuleks tubakaaktsiisi tõsta nii, et tubakapaki hind tõuseb aastaks 2010 1,6 eurost kolme euroni. Vanhaneni hinnangul mõjutab Eesti alkoholiaktsiis ka Soome hinnataset. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 13.04)

Ülestõusmispühasid nimetatakse Eestis ka munadepühadeks, kevadepühadeks ja vahel jänkupühadeks. Suur osa kirikutest on pühapäeviti ja ka pühade ajal peaaegu tühjad, kuid Eesti katoliku piiskop Philippe Jourdan rõhutab siiski tihti, et eestlased on eriti usklik rahvas. Religioossus ei tähenda tingimata sidet kirikuga. Paljud eestlased, suur osa nendest kõrgharidusega, on Tallinnas viimasel ajal püüdnud õppida rääkima inglitega. Eestis suure avalikkuse tähelepanu osaliseks saanud ingliõpe-taja filmi esilinastusele oli soovijaid rohkem kui saal mahutas. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 7.04)

Kahe soomlase korterid Mõisakülas kavatsetakse sundvõõrandada ja maksmata arvete pärast maha müüa. Kui omanikega ühendust ei saada, algab kohtuprotsess aprilli lõpus. Mõisaküla on Eesti kõige väiksem linn. Seal on neli kortermaja ja neli kirikut. Kahe keskealise soomlase korterid on 24 korteriga korterelamus, mis on ehitatud 15 aastat tagasi. Soomlased on linnale võlgu kokku 1666 eurot. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 12.04)