Nädal välismeedias 26. märts - 1. aprill 2007

AJAKIRJANDUS

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Kultuur, Varia

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED

Euroopa Liit

Siseareng

German Chancellor Angela Merkel warned EU governments that voters could be further alienated from the bloc if they did not move swiftly to overhaul its creaking institutions. Reporting to the EP on last weekend's 50th anniversary summit, Merkel set out to counter those such as the Polish and Czech leaders who had rejected any hurry to replace a stalled EU constitution, rejected by French and Dutch voters. (Reuters, 28.03)

Poland will block efforts to revive the EU's moribund constitution if member states reject Polish proposals to revamp the way the 27-member bloc votes, officials warned. "If other countries don't want to discuss our proposal, we will be forced to take extreme measures," Ewa Osniecka-Tamecka, Polish Secretary of State for European Affairs, was quoted as saying by the Gazeta Wyborcza daily. (Afp, 29.03) Poland has proposed changes to the voting system at the heart of the EU's stalled constitution to try to increase the influence of smaller and medium-sized countries, a senior official said. Marek Cichocki, senior adviser to Polish President Lech Kaczynski on EU affairs, said Warsaw's proposal would take into account population size, but would also have a weighting using a mathematical calculation suggested some years ago by Sweden. (Reuters, 29.03)

Police in Belgium, France, Luxembourg and Italy launched simultaneous dawn raids in a corruption investigation involving European public servants, the Brussels prosecutors office said. More than 150 police took part in more than 30 raids, including at the EC's premises and the EP in Brussels, in which investigators seized numerous documents, it said. (Afp, 27.03)

Laienemine

Serbia needs to re-launch its drive for EU membership as soon as a new government is formed, says EC envoy Josep Lloveras. Ten weeks after an inconclusive Jan 21 election there is still no firm deal on a governing coalition deal between the rival parties of President Boris Tadic and PM Vojislav Kostunica. Both parties have EU membership as a goal. (Reuters, 28.03)

Turkey refuses to end a trade row with Cyprus until the EU brings a halt to the economic isolation of the island's poorer north, Ankara's EU negotiator said. "The EU has made a decision (in 2004) to lift these embargoes, to bring the isolation to an end, and we are simply waiting for that political commitment to be fulfilled," Ali Babacan told reporters in Brussels. (Afp, 29.03) Turkey hailed the resumption of stalled talks with the EU as a sign that its membership bid was back on track. "The opening of a new chapter (in accession talks) shows that Turkey's EU process is soundly on track and that the official process is functioning neatly," Turkey's chief EU negotiator, Economy Minister Ali Babacan, said here. (Afp, 28.03.)

Turkey's slowed EU accession bid took a step forward when it opened talks on the second of 35 policy areas that must be concluded for eventual entry to the bloc. EU and Turkish officials met to open the negotiating "chapter" covering enterprise and industry, after EU ambassadors approved the step, despite warnings from Turkey's rival Cyprus that it could block the move. It is only the second of a total of 35 chapters that must be completed before Turkey can join the EU. (Reuters, 29.03)

Välis- ja julgeolekupoliitika

EC has provided Moscow with information that should allay its concerns about the safety of Polish food exports and allow for a Russian embargo to be lifted, a spokesman said. In its latest attempt to appease Moscow's concerns, the EU's executive arm said it had sent "a comprehensive reply" to questions from Russian authorities following their recent inspections in Poland. (Afp, 30.03)

EU must build stronger energy ties with ex-Soviet Central Asia, German FM Franz-Walter Steinmeier told ministers from the region. "The policy of the EU is not only to diversify the countries of origin but also transit countries" responsible for shipping energy supplies to the EU, Steinmeier said. (Afp, 28.03)

EU foreign ministers backed an Arab peace initiative and agreed to engage with ministers of the new Palestinian national unity government who are not members of the Islamist Hamas movement. They voiced full support for the Arab plan revived at a summit in Riyadh this week offering Israel peace and relations in exchange for a complete withdrawal from Arab land occupied in the 1967 Middle East war and a solution the Palestinian refugee problem. (Reuters, 31.03)

EU declared unity in support of U.N. efforts for Kosovo's independence even though some member states aired misgivings. The executive EC raised pressure on Russia to drop its opposition to the plan by former Finnish President Martti Ahtisaari and appealed to the 27 EU states to help fund a $2 billion reconstruction plan for the breakaway Serb province. (Reuters, 30.03)

U.S. plans to site a missile shield in the Czech Republic and Poland sparked disagreement among lawmakers in a fierce EP debate, highlighting the risk of an EU rift over the project. The controversy dominated a hearing with EU foreign policy chief Javier Solana, with tough criticism from west European left-wingers countered by staunch defences of the plan by lawmakers from former communist countries of the east. (Reuters, 29.03)

NATO, Julgeolek

The Czech government announced it will launch official negotiations with Washington over the eventual sitting of a radar station in the country as part of the extension of a US anti-missile defence shield. "The government has agreed to start negotiations," PM Mirek Topolanek said in a news conference. (Afp, 28.03)

Any defence missile shield set up to intercept warheads from "rogue states" like Iran should cover all NATO nations, the military alliance's secretary general said. Jaap de Hoop Scheffer told reporters in Brussels that the debate over US plans to set up a missile defence system, including installations in Poland and the Czech Republic, should be "NATOised". (Afp, 26.03)

AJAKIRJANDUS

USA, SUURBRITANNIA

Inglisekeelse ajakirjanduse tähelepanu keskendus vaadeldaval nädalal ennekõike Iraani ja Suurbritannia vahel puhkenud kriisile seoses briti sõdurite vangistamisega Iraani poolt.

Mulladele peab survet avaldama. Varem on väidetud, et Iraan on diplomaatiliste lahenduste suhtes vastuvõtlikum kui Põhja-Korea. Vangistatud Briti sõdurite juhtum on seda väitvatele inimestele sobivaks testiks. Need15 sõdurit tegutsesid ÜRO mandaadi ja Iraagi valitsuse loaga. ÜRO peaks olema samavõrd ärritatud kui Briti valitsus. Samal ajal kui London jääb oma sõnadele kindlaks, peaks ÜRO Julgeolekunõukogu mõistma Iraani selle rünnaku eest hukka. (Juhtkiri, The Washington Times, 27.03) Isegi kui te arvate, et Suurbritannial pole tegelikult Iraaki asja, on see vihastamapanev, et naabruses asuv riik lihtsalt võtab kätte ja röövib sõjaväelasi, justkui nood poleks mitte inimesed, vaid panused suures poliitilises mängus. Neile osaks saanud vähene tähelepanu on kummaline. Kui tegemist oleks Prantsuse või Hispaania meremeestega, relvastuksime me ebaõigluse ning Teherani poolt diplomaatilistele suhetele ja maailma julgeolekule osaks saanud ennekuulmatu solvangu vastu. Ent kuna tegemist on brittidega, ja niivõrd paljud meist on sõja vastu, me peaaegu käitume justkui meie sõdurid oleks pälvinud mida tahes, mis nendega juhtub ning et nende (ja nende perekondade) kohutav kogemus on ebapopulaarses sõjas osalemise õiglane tagajärg. (Andrew O’Hagan, The Daily Telegraph, 27.03) Lõppude lõpuks peaks just nimelt Iraan astuma sammu tagasi ja olukorda leevendama. Isegi kui iraanlased suudavad tõestada oma väiteid, et Briti sõjaväelased viibisid Iraani territoriaalvetes, on absurdne neid süüdistada “ilmses agressioonis”. Tegemist oli ÜRO mandaadi raames Iraagist väljaspool tegutsevate sõduritega, mitte Iraani rannikule plaanitava dessandiga. Iraani motiive lõplikult hinnata on alati keeruline, ent Briti sõdurite vangistamine võib olla Iraani vastus uuele ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile, mis tugevdab Iraani-vastaseid sanktsioone ja nõuab riigilt uraani rikastamise lõpetamist. Tegu on sellisel juhul aga rumala vastusega, mis tuleks kohe tagasi võtta. Pantvangide võtmine on seadusevastane ja näidisprotsessi lubamine on tülgastav. Pingete tahtlik üleskruvimine sisaldab endas selles draamas suuremaid riske Iraani kui teiste osalejate jaoks. Uus ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon võeti vastu häältega 15-0. Iraan ei saanud toetust ka Venemaalt ega Hiinalt. Iraan üha enam isoleeritud. Araabiamaad, näiteks Saudi Araabia, Egiptus ja Jordaania varjavad oma vaenulikkust üha vähem. Nüüd on diplomaatiliste vahendite suurem kasutamine just Iraani huvides. (Juhtkiri, FT, 29.03) Lähis-Ida näol pole sugugi tegemist ühtse, Iraani presidenti Mahmud Ahmadinejadi toetava blokiga. Mõistagi on Iisrael luureandmete hankimisel ja Iraani režiimi vastase toetuse kogumisel meie loomulik liitlane. Kuid Iraan üritab destabiliseerida Araaba poolsaart Liibanonist ja Gazast Bahreini ja Iraagini. See teeb Saudi Araabiast ja ka Jordaaniast meie potentsiaalsed tugevad liitlased Iraani mõjuvõimu kasvamise vastu. Olukord on muutunud niivõrd tõsiseks, et Jordaania kuningas räägib šiiidi poolkuust, mis ulatub üle Araabia poolsaare, ning Saudi Araabia kuningas kutsus USA asepresidendi Dick Cheney eelmisel sügisel Ar-Rijadi. Kui me näitame, et võtame Iraanile vastuastumist tõsiselt, võime moodustada koalitsiooni Saudi Araabia, Jordaania, Egiptuse, Pärsia lahe riikide, Türgi, Austraalia ja nende Euroopa riikidega, kel on julgust arutleda selle üle, milline näeb välja nende tulevik, kui nad on Iraanist vaid raketilasu kaugusel. Aitab enesepettusest ja lootmisest, et Iraan loobub läbirääkimiste tulemusena oma tuumarelvade arendamisest. Selle koalitsiooniga ühinemise eeltingimuseks oleks valmidus nõuda Iraanilt tuumarelvamaterjali arendamisest loobumist, Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri inspektsioonidele allumist, kõigi oma piirides asuvate Al-Qaeda võitlejate väljaandmist ja Hizbollah’ toetamise lõpetamist. (Thomas G. Mcinerney, WSJ, 30.03) Me peame Iraaniga rääkima ja pakkuma neile präänikuid isegi siis, kui need põlglikult rentslisse visatakse, sest tõsiseltvõetavat alternatiivi pole. Isegi majandussanktsioonide ähvardusi peab kaaluma ettevaatusega. Nende kõige tõenäolisem tagajärg on Teherani paranoia hoogustamine ja sealsete äärmuslaste positsioonide tugevnemine. Lääne poolt väljakuulutatud isolatsioon sobiks president Ahmadinejadile suurepäraselt. Mitte ükski rahvusvahelist kooskõla sooviv Lääne elanik ei võtaks seda heameelega vastu. Kuid arvestades Iraagis puhkevat katastroofi tundub USA sõjaline võimsus tähtsusetum kui kunagi varem, eriti seistes vastamisi suure ja võrdlemisi rikka riigiga, mida vastuseisu eest Läänele toetatakse rohujuuretasandil mitmel pool islamimaailmas. (Max Hastings, NYT, 30.03)

SAKSAMAA

Saksakeelses ajakirjanduses ilmus ohtralt Euroopa Liidu sünni aastapäevale pühendatud kirjutisi, arutleti Kosovo tulevikuväljavaateid, Iraani probleemi ning vaagiti tugevnevaid Vene-Hiina suhteid.

Olge lahked ja rõõmustage, lugupeetud eurooplased! Nõnda kuulutab 27 liikmesriigipea deklaratsioon. Kas te polegi õnnelikud? No siis olete Euroopa põhiprobleemi omal nahal tunda saanud. Väljast paistab kõik kena - riigid seisavad järjekorras, et sisse pääseda; EL on eeskujuks Ladina-Ameerika, Kagu-Aasia ja Pärsia lahe riikidele. Kuid seesmine olukord ELis on nutune. EL on verevaene, ja tema kodanikud ei armasta teda väga. Vaatamata piiride kadumisele ja ettevõtlusvabadusele, millest lõikab kõige rohkem kasu Saksa eksporditööstus, näib EL ikkagi millegi kunstlikuna, bürokraatliku monstrumina, mis ainult elu segab ja probleeme tekitab. Pidustustest Brandenburgi väravate juures ja riigimeeste ülesastumistest ei piisa, et kodanike südameid võita. Hoopis demokraatiat tuleb edendada - Euroopa Parlamendi valimised muuta populaarseteks, parlamendi sõnaõigust Euroopa Komisjoni tegemiste suhtes laiendada. Euroopale oleks vaja presidenti, sama sümboolset nagu Inglise kuninganna või Saksa president. Psühholoogiliselt oleks see oluline identiteeti ja otseosalust tugevdav faktor. Pikemas perspektiivis aga sümboolikast üksi ei piisa. Parlamendi ja komisjoni vahekord peaks olema samasugune nagu demokraatlikes riikides parlamendi ja valitsuse suhe. Kui kõike seda ei juhtu, jääb EL vaid üheks võluvaks, kuid surnud ideeks. (Andreas Theyssen, FTD, 26.03) Juubelipidustused on selleks korraks läbi. Ja hea ongi. Lõppesid lõputud jutlused Euroopa tulevikust ja demokraatiadefitsiidist. Ärge ELi tuleviku pärast muretsege. Muretsege pigem rahvusriikide tuleviku pärast. Näiteks Saksa poliitikat jälgides jääb vahel küll selline tunne, et muretsema peaks… Jah, hollandlased ja prantslased vedasid küll alt, kuid seepärast ei pea veel kogu lootust kaotama. Angela Merkel tegi Berliini juubelikohtumisel kõik väga õigesti. Kui New Yorgis kellelgi kriis tekib, minnakse psühhiaatri juurde. Kui see tekib eurooplastel, kutsutakse kokku valitsustevaheline konverents. ELi kritiseerijad tihilugu alahindavad institutsionaalsete ja õiguslike raamtingimuste tähtsust. Need aga seab paika Brüssel. Me ei saa pageda mingisse tuum-Euroopa kookonisse, vaja on raamistikku kogu Euroopale. Siiski tuleb ära oodata presidendivalimiste tulemused Prantsusmaal. Sarkozy arvab, et piisaks, kui võtaksime põhiseaduslepingu senisest versioonist paar lõiku ja rakendaksime vaid neid. Kui seda teha, sõidab Sarkozy ise juba järgmisel ülemkogul ise vastu seina. Rakendada tuleb tervikut. Avalikkuse huvi puudumise pärast pole vaja närvi minna, isegi Rooma lepingute allkirjastamine 1957. aastal polnud mingi eriline meediasündmus. Kodanike huvipuudus on igavene probleem. EL tegeleb tavakodanike silmis igavamate asjadega kui rahvusriikide valitsused. Ja polegi neid vaja sundida kõige vastu huvi tundma. Sestap pole süüdistused ELi poliitika „elitaarsuse” suhtes eriti adekvaatsed. Tuleb aga tõdeda, et ELi Ministrite Nõukogu, selle valitsustevahelise organi tegevus - seadusandlike aktide vastuvõtmine - pole päris kooskõlas demokraatlike printsiipidega. Põhiseaduslepe kõrvaldaks need probleemid suures osas. Seega – kes kritiseerib põhiseaduslepet, mis põhjusel iganes, võiks lõpetada demagoogitsemise demokraatia defitsiidi teemadel. EL on tegelikult palju paremas seisus kui üldiselt arvatakse. Ka tulevikku võib vaadata optimistlikult. Rahvusriigid peaksid olema seatud valiku ette – kas põhiseadusleppe poolt või enda liikmelisuse vastu Euroopa Liidus üldse. Prantslased ja hollandlased ütlevad sel juhul kindlasti Jah. Brittide ja tšehhide puhul võib tekkida kahtlusi. Kuid see on nende endi probleem, mitte Euroopa kui terviku probleem. Paluks rohkem realismi käimasolevasse debatti! (Wolfgang Münchau, FTD, 28.03) Selles Vanas Euroopas on palju rohkem sisu ja vastupidavust kui nii mõnigi arvata julgeb. Kuidas peaks Euroopa edasi arenema? Vastus on lihtne – ikka nii nagu seni! Samas, protektsionistlikud refleksid tuleb alles ületada. Tuleb tekitada üleeuroopalist sotsiaal- ja maksusüsteemide konkurentsi. Kui eestlased ja poolakad oma madalate maksudega suuremat majanduskasvu ja investeeringuid saavutavad, siis miks me peaksime neile seda keelama ja „maksudumpinguks” nimetama? Täiesti mõistetav on, et tavakodanikud läänes ei viitsi eriti „Hiinaga oma ukselävel” ehk nn Uue Euroopaga rinda pista, sestap leiavad paroolid nagu „palga-„ või „maksudumping” soodsat kõlapinda. Protektsionism viib Euroopa vaesumiseni, konkurents aga valmistaks meid ette uute tiigrite tõusuks Aasias – praegustele nagu Hiina ootavad järge Tai, Vietnam jt. Tugevamaks majanduslikuks konkurentsiks on Euroopa palju paremini valmis kui tema praegune poliitiline eliit usub. Nõndanimetatud Euroopa tehnokraadid on osanud kontinenti reformida tempos, mida pole suutnud teha ükski rahvuslik valitsus omapead. Kui seda survet poleks, muutuks EL peagi ilusaks muuseumiks kenade kohvikute ja parkidega. Kuid action toimuks kusagil mujal… Euroopa jõusse ja võimetesse usuvad paljud, ka Aasias ja Ameerikas. Seega – edasi, „eurokraadid”, moderniseerimismasin peab edasi töötama! (Josef Joffe, Die Zeit, 29.03)

PRANTSUSMAA

Prantsuse ajakirjanduses leidis laiemalt kajastamist Euroopa julgeoleku teema ning USA kavandatav raketikilp Kesk-Euroopas.

Washingtoni plaanid rajada Poola ja Tšehhi territooriumile radari- ning raketitõrjesüsteem on tekitanud elavat vastukaja nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Kõige teravamalt on reageerinud Venemaa, kes tõlgendab raketikilbi kava kui otsest ohtu riigi julgeolekule, nähes USA püüdlustes Ida-Euroopas ambitsiooni unilateraalseks maailmavalitsemiseks. Pentagoni sõnul ei ole kaitsesüsteem sihitud Venemaa vastu, vaid peaks Euroopat kaitsma võimaliku Iraani või Põhja-Korea poolse rünnaku eest. Kui ka ameeriklaste kavandatav tõrjesüsteem oleks suunatud Venemaa vastu, ei kujutaks ta praktiliselt mingit ohtu riigile, mis veel 2012. aastal omab 1700 kuni 2000 tuumapead. Lisaks kinnitavad Pentagoni esindajad, et Venemaa julgeolekujõude on informeeritud USA vastavatest plaanidest. Millest siis selline venelaste hädakisa? Ühe versiooni kohaselt võimaldas USA projekt Venemaa esimesel asepeaministril Sergei Ivanovil, kellest suure tõenäosusega saab Putini mantlipärija, põhjendada ja läbi suruda riiklike kaitsekulutuste suurendamise plaani, mis 2001. aastaga võrreldes on nüüdseks rohkem kui kolmekordistunud. Raketikilbi ohtu ettekäändena kasutades üritavad venelased taaskäivitada oma keskmaa rakettide programmi, relvastumaks nõndanimetatud uute ohtude vastu Lähis-Idas. „USA naabrid on Kanada ja Mehhiko. Meil Põhja-Korea ja Iraan, ka Afganistan ja Pakistan ei ole kaugel,“ põhjendas Ivanov. Venemaa valuliku reaktsiooni kutsus esile samuti tõsiasi, et kavandatava raketikilbi asukoht on endistes Varssavi pakti maades, endise N. Liidu mõjusfääris. NATO jätkuv laienemine Ida-Euroopasse on uus tabuteema venelaste jaoks, kuna ameeriklaste relvajõud kogunevad Venemaa tagahoovi. (Fabrice Nodé-Langlois, Le Figaro, 26.03) Milline on Euroopa seisukoht? USA ja Venemaa dialoogis on Euroopa jaanalinnuna pea liiva alla pistnud, justkui lootes, et kavandatava raketikilbi programm niikuinii niipea ei käivitu. Teisalt on Saksamaa Sotsiaaldemokraatliku partei esimees Kurt Beck, kellest loodetakse 2009. aasta valimistel konkurenti Angela Merkelile, hukka mõistnud „uue võidurelvastumise“ ilmingud. Aga raketitõrjesüsteem on ju mõeldud kaitsma Euroopa mandrit, mille piisav julgeolekugarantii peaks olema NATO vihmavari. Tekib küsimus, miks pole NATO kaitsestrateegia piisav, kaitsmaks Euroopa mandrit uute ohtude eest ning sekkuma peab USA oma kahepoolsete lepingutega. Lõppude lõpuks on Poolal ja Tšehhil täielik õigus võtta vastu otsuseid konsulteerimata oma Euroopa partneritega. Oleks tervitatav, kui EL haaraks kinni võimalusest kaasa rääkida ja aktiivselt tegutseda tuumarelvastumise küsimuses, mille arenguid siiani üksnes jälgiti tähelepanelikult. Euroopa julgeolekupoliitika ei peaks hõlmama endas vaid valimiste vaatlemist Kongos. Kinnitatakse jätkuvalt, et Euroopa turvalisust ja julgeolekut peab käsitlema kui tervikut. Nüüd on aeg neid sõnu tegudes tõestada. (Daniel Vernet, Le Monde, 28.03)

Le Monde`is ilmunud artiklis tervitab Venemaa president Vladimir Putin dialoogi Euroopaga ja lootis vastastikuse koostöö süvenemist. „Läbi ajaloo on Venemaa mänginud tähendusrikast rolli Euroopa ajaloo ja võimustruktuuride kujundamisel. Meie maa kultuur etendab olulist osa Euroopa tsivilisatsioonis. Head suhted ELi ja Venemaa vahel on mõlemale osapoolele rikastavad. Stabiilne, majanduslikult edukas ja üksmeelne Euroopa on ka Venemaa huvides. Meie jaoks on eriti oluline see, et ELi jätkuv lõimumine ja kasvav majandus annaksid võimaluse multipolaarse maailmakorralduse esilekerkimiseks. Venemaa huvides on, et ELi tugevnev positsioon maailmas panustaks rohkem maailma julgeolekupoliitikasse. Olen veendunud, et süvenev strateegiline partnerlus Venemaa ja ELi vahel annaks tõuke kontinendi majandusliku integratsiooni jätkuvaks edenemiseks, isikuvabaduste ja turvalisuse kindlustamiseks. Samal ajal usume, et dialoogi pidurdamine aeglustab on neid protsesse.” (Vladimir Poutine, Le Monde, 28.03)

SKANDINAAVIA

Skandinaavia ajakirjanduse põhitähelepanu keskendus vaadeldaval nädalal Lähis-Ida sündmustele, ennekõike Iisraeli-Palestiina konfliktiga seotud arengutele.

Viimasel ajal on situatsioon Lähis-Idas täielikult oma suunda muutnud. Araabia Liiga on taas üles ärganud, Iisraeli peaminister Ehud Olmert on väljendanud soovi palestiinlastega läbirääkida ja USAl on ilmselged plaanid selles õnnetus piirkonnas tulemuseni jõuda. Samas ei edene selles piirkonnas mitte midagi. Lootused vabadusele ei ole muutunud ning tegelikkuses on palestiinlased lõhestunud ning Olmert ebapopulaarne. Konflikt paistab lahendamatu. Oleks vaja kahte rahus elavat riiki, kes allkirjastaksid rahulepingu. Kuid mida kaugemale liigub lahenduse otsimine alates probleemi tekkimisest, seda keerulisem on lahenduse leidmine. (Per Ahnin, Dagens Nyheter, 29.03) Siiski ei suhtu kogu Skandinaavia ajakirjandus Iisraeli-Palestiina konflikti lahendamisesse nii pessimistlikult, kui Per Ahnin oma artiklis. Nii kajastab Per A. Christiansen oma Aftenposteni artiklis Norra välisministri Johnas Gahr Støre üsnagi positiivseid ootusi Lähis-Idas toimuvale. „Maailma koostöö Palestiinaga taastub niipea kui üks juhtivatest Lääne riikidest on Palestiina ühtsusvalitsust toetanud,” ütles Johnas Gahr Støre. Nii Iisraeli kui ka Palestiina valitsus peavad oma tegude eest vastutama hakkama. USAl on Lähis-Ida kriisi lahendamises oluline roll ning Norra toetab sealset USA tegevust igakülgselt. Norra on rahuprotsessi edendamisesse suure panuse andnud ning välisminister Støre näeb ka nüüd, et Palestiina ühtsusvalitsust tunnistaval Norra seisukohal on järgijaid, ehkki paljud riigid ja organisatsioonid pigem väldiksid valitsusse kuuluvat Hamasi. (Per A. Christiansen, Aftenposten, 27.03) ELi välisministrite kohtumisel Bremenis arutati samuti Lähis-Ida küsimusi. Saksamaa liidukantsler Angela Merkel tutvustas kohtumisel oma Lähis-Ida visiit, mille eesmärgiks on araabia rahuinitsiatiivile omapoolset toetust avaldada. Iraani ja šiiitide kasvav poliitiline mõju Lähis-Idas on nii araabiamaad kui ka Iisraeli väga murelikuks teinud, mis on omakorda need kogukonnad teineteisele taas tunduvalt ligemale viinud ning annab Palestiinaga seotud konfliktile rahumeelse lahenduse leidmise täiendavaid võimalusi. Ka Taani välisministri Per Stig Mølleri arvamusel on konflikti lahendus lähemal kui kunagi varem ning Taani on igati valmis Palestiina ülesehitamisele kaasa aitama. Siiski ollakse valmis vaid Fatahisse kuuluvaid ministreid toetama. (Claus Kragh, Berlingske Tidende, 1.04)

SOOME

Soome ajakirjanduses leidis suurt vastukaja Läti ja Venemaa piirilepingu allkirjastamine.

Eesti ja Läti piirilepingud Venemaaga valmisid juba kümme aastat tagasi, kuid poliitiliste suhete pinged lükkasid nende allkirjastamise aastast aastasse edasi. Kahe aasta eest paistis kõik olevat selge, kuid ei olnud. Eesti-Vene suhetes ei ole soojenemist näha, vastupidi, pingeid lisavad üksikud poliitilised episoodid, eriti pronkssõdur Tallinnas. Läti on seevastu samal ajal vaikselt pürginud soojendama suhteid Venemaaga. Läti valmisolek allkirjastada piirilepe ilma täiendavate deklaratsioonideta avas tee piirileppe allkirjastamisele Moskvas ning esimest korda 16 aasta jooksul külastas Läti peaminister Venemaad. Läti püüab tõsiselt aktiviseerida ka majanduskoostööd Venemaaga, eriti energiaalast koostööd. Halbade poliitiliste suhete ajal vähendas Venemaa märkimisväärselt Läti Läänemere sadamate kasutamist, mis tekitas Lätile tuntavaid majanduslikke kahjusid. Oleks kummaline, kui Vene-Eesti suhetes ei suudetaks saavutada vastavat arengut. Vaevalt, et Eesti huvides oleks jääda ainukeseks ELi välispiiril olevaks riigiks, kellel ei ole Venemaaga piirilepingut. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 30.03) Läti ja Venemaa suhetes on toimunud kiire ja üllatav pööre toimivate, isegi soojade suhete suunas. Läti peaminister Aigar Kalvitis kirjutas Moskvas Venemaa kolleegiga Mihail Fradkoviga alla riikidevahelisele piirileppele. Lepete ratifitseerimine peaks toimuma juba kevadel ning ettevalmistamisel on Läti presidendi esimene visiit Venemaale. Venemaa vajab piirilepet, kuna soovib viisavabadust ELiga. Läti soovib aga suurendada kaubavahetust Venemaaga. Sellest hoolimata jääb mulje, et Moskvas püütakse Balti riike eri leeridesse jagada. Moskvast Tallinna või Riiga suunatud sõnadel on sama suur vahe nagu ööl ja päeval. Sellised asjad ei juhtu välispoliitikas juhuslikult. Läti on NATO liikmesriik, nii nagu Eestigi, seega selles pole küsimus. Ka Leedul on toimivad suhted Venemaaga. Lätis ilmselt otsustati, et kokkuleppe saavutamine tasub end ära. Kalvitise nimekirjas oli pärast piirileppe sõlmimist mitmeid majandusküsimusi, sh pikaajaline gaasitarneleping Venemaaga. Peale seda on Eesti üha enam üksi jäämas. (Juhtkiri, Kaleva, 31.03) Läti-Vene piirileppe allkirjastamine on teretulnud samm Balti riikide ja Venemaa suhete stabiliseerumisel. Kuna Leedu sõlmis Venemaaga piirileppe juba kümme aastat tagasi, on järele jäänud veel vaid Eesti, kes ootab oma lepingu ratifitseerimist. Selle järgi otsustades, et Venemaa on pakkunud läbirääkimiste otsastalustamist, ei ole Moskva heakskiitu lähiajal oodata. Eesti ja Venemaa piirilepe tundub olevat täielikus umbseisus. Eesti ei kavatse oma seisukohta muuta ning ei ole tõenäoline, et suurriigi positsiooni rõhutav Venemaa järgi annaks. Mingisugust vastutulekut peaks üles näitama mõlemad osapooled, kui leping tahetakse ratifitseerida. Lepingu allkirjastamine Lätiga näitab siiski, et Venemaa võib olla endisest rohkem huvitatud lahendust ka piiritülile Eestiga leidma. EL on piirilepete sõlmimise seadnud üheks eeltingimuseks viisavabaduse edendamise ELi ja Venemaa vahel. ELi ja Venemaa suhete arengu seisukohast oleks oluline saada tülile kiire lahendus. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 29.03)

VENEMAA

27. märtsil tehti avalikuks Venemaa välispoliitiline doktriin, mille kiitis heaks president Vladimir Putin. Dokument sisaldab hinnangut praegustele rahvusvahelistele suhetele, peamiste ohtude analüüsi ning julgeolekuprobleeme. Dokumendis vaadeldakse Venemaa prioriteete ja antakse soovitusi. Dokument sisaldab kriitikat USA välispoliitilisele kursile, see näeb välja, nagu Putini Müncheni kõne pehmendatud variant. Ameerikale vastupidise hinnangu sai Hiina, kellega suhtlemisel on vastastikune usaldus tõusnud enneolematult kõrgele tasemele. Üksikasjalikult analüüsitakse suhteid Euroopaga, kus rõhuasetus on kahepoolsetel suhetel, mida Kreml praegu eelistab. Mõnevõrra imelikuna paistab Suurbritannia puudumine Euroopa võtmeriikide hulgast. Venemaa viimaste aastate peamise saavutusena nähakse välispoliitilist iseseisvust - Venemaa on muutunud juba suureks ja oluliseks faktoriks ülemaailmsete protsesside kujundamisel. Eraldi on puudutatud Venemaa suhteid rahvusvaheliste organisatsioonidega – ÜRO, NATO, G8 ja Euroopa Nõukogu. Mis puutub NATOsse, siis alliansi plaanid laieneda itta, sealhulgas Gruusiasse ja Ukrainasse halvendavad NATO ja Venemaa suhteid. (Julia Petrovskaja, Nezavissimaja Gazeta, 28.03)

Läti ja Venemaa kirjutasid alla piirilepingule, kuid Riigiduuma saadik Mihhail Demurin, kes tegeles omal ajal Vene välisministeeriumis Balti küsimustega, ei ole leppega rahul. Tema sõnul ei seganud piirilepingu puudumine piiri kaitsmist, seega oleks Venemaa võinud üritada Lätilt nõuda sõjalis-strateegilisi garantiisid. Näiteks kokkulepet selle kohta, et Läti territooriumile ei tule NATO sõjalisi struktuure. Demurin arvab, et piirileppe kiire allakirjutamise taga oli Gazpromi lobitöö. Piirilepingu puudumine oleks tema hinnangul puudutanud Põhja-Euroopa gaasijuhtme ehitust ja Vene kompaniide soovi kasutada Läti gaasihoidlaid. (Vladimir Solovjev, Kommersant, 28.03)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Russia's FM warned Estonia it would face serious consequences for fuelling tensions over Soviet-era war memorials and nurturing Nazi sentiments in the Baltic state. The statement came in response to Estonian authorities' permission "to lay a barbed wire wreath" to the World War II Bronze Soldier statue in central Tallinn, with police providing security for those taking part in the "ceremony." (RIA Novosti, 28.03)

The signing of the Russian-Latvian border treaty will help make breakthrough in similar agreement with Estonia, the head of the Federation Council international affairs committee, Mikhail Margelov told Itar-Tass. Margelov believes that there will be only one country on the Baltic States map that will remain undecided “where to look – in the past or the future.” This country is Estonia, he said expressing hope that Riga’s decision will push Tallinn to act in right direction,” he said. (Itar-Tass, 29.03)

France took over NATO patrols of the air space of the three Baltic states, replacing the Belgian military, officials said. French pilots will patrol the air space of the NATO military alliance's three Baltic members using four Mirage 2000 supersonic fighters, which arrived at Zokniai air base in the north of the Lithuania. (Afp, 30.03)

Taani ajakirjandus

Taani kaitseväe ülem Jesper Helsø viibis 2006. a jaanuaris Eestis Kuningliku Jahiseltsi kutsel metsseajahil. Taani kaitsejõudude poliitikaks on mitte suhelda relvatootjate ja -tarnijatega, kuid Seltsi toetavad rahaliselt relvatootjad, kelle esindajad samuti sellel jahil käisid - Rootsi relvatootja Saab ning Euroopa suurimale relvatootjale BAE Systemsile kuuluva Hägglundsi esindajad. Lisaks osalesid sellel Eesti ja Soome kaitsevägede juhid. Kuu aega varem olid Taani kaitsejõud ostnud Hägglundsilt jalaväele sõidukeid ning asunud läbi rääkima Saabiga uute hävituslennukite ostu suhtes. Helsø sõnul viibis ta Eestis mitte ainult jahil, vaid ka Eesti kaitseväe juhi Tarmo Kõutsi kutsel. Ametlikke kohtumisi siiski Eestis ei olnud. Kriminaalõiguse professor Vagn Greve kritiseerib Helsø käitumist ning ütleb, et Soome ja Eesti kaitseväe ülemate osalemine jahil ei tee külaskäigust ametlikku visiiti, millest ta oleks tingimata pidanud osa võtma. Küll aga arvab Grever, et Eesti poolel ei olnud jahilisi kutsudes mingisugust kindlat tagamõtet. (Kasper Krogh, Morten Frich, Berlingske Tidende, 25.03) Taani peaminister ei soovi Jesper Helsø jahisaagat kommenteerida enne, kui Helsø on selle kohta vastava seletuskirja esitanud. Kui aga Helsø Kaitseministeeriumilt reisiluba küsis, kirjeldas ta reisi eesmärki kui „arutelu” Eesti kaitseväe juhatajaga, kes samuti jahist osa võttis, kuid ei maininud sõnagagi metsseajahti peo ja ööbimistega. Helsø kinnitab endiselt, et Eesti reisi taust oli rida „mitteametlikke arutelusid” oma Eesti ja Soome kolleegidega ning et need olid vajalikud, kuigi Helsø oli ainult nädal enne kohtunud samade kaitseväe ülematega Kopenhaagenis. (Kasper Krogh, Morten Frich, Berlingske Tidende, 28.03)

Soome ajakirjandus

Eesti valitsus loodab, et Läti ja Venemaa vahelise piirileppe sõlmimine kannustab Venemaad ratifitseerima ka 18. mail 2005 Moskvas allkirjastatud Eesti ja Venemaa piirilepingut. Valitsuse meedianõuniku Martin Jashko sõnul on Eesti piirileppe allkirjastanud ja Riigikogu on selle ratifitseerinud. Järgmise sammu peaks tegema Venemaa. Eesti soovib Lätile edu – loodetavasti allkirjastatud piirileping ka jõustub. Läti-Vene piirilepingu allkirjastamine võiks julgustada Venemaad ka Eesti-Vene piirilepingu jõustamisega edasi minema. Läti saavutus on saavutus ka Eestile. Iga samm, mis stabiliseerib ELi-Vene suhteid, on nii ELi kui ka Eesti huvides, märkis Jashko. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 28.03)

Eesti sisepoliitikale on omane, et tüli ministrikohtade pärast sai rohkem tähelepanu, kui valitsusprogramm. Välismaailma huvitab aga näiteks see, millal Eesti euroga liitub. Eestis on avalikkusele huvi pakkunud, miks Ansip ei hoolinud Laari saamisest välisministriks. On arvatud, et peaminister kartis jääda kogenud ja maailmas hästi tuntud endise peaministri varju. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 2.04)

Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit ning Sotsiaaldemokraatlik erakond saavutasid pärast kolm nädalat kestnud läbirääkimisi üksmeele koalitsiooni moodustamises. Koalitsiooniläbirääkimised katkesid vahepeal tüli pärast välisministri koha üle, kuid jätkusid pärast seda, kui Mart Laari teatas, et on valmis ministrikohast loobuma. Läbirääkimiste suurim üllatus oli Reformierakonna juhtide otsus takistada Mart Laari välisministriks saamine. Mitme poliitilise asjatundja arvates ei ole otsuse taga mitte ainult hirm selle ees, et endine kahekordne peaminister ja maailmas Eesti teistest poliitikutest tuntum Laar jätaks välisministrina peaministri varju, vaid arvatakse ka, et otsuse taga on Reformierakonda finantseerinud ärimeeste surve. Venemaa praegust juhtkonda maailmas tihti avalikult arvustanud Laar võiks paljude arvates mõjutada negatiivselt Eesti ja Venemaa kaubavahetust. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 29.03)

Euro kasutuselevõtt Eestis ei tundu tõenäoline nüüd moodustatava valitsuse ajal. Kavandatavas koalitsioonileppes nimetatakse eurole üleminekut üheks majanduspoliitiliseks prioriteediks. Selles ei mainita siiski eurole ülemineku ajakava ega erimeetmeid eurokõlblikkuse saavutamiseks. Peaminister ja valitsuse moodustaja Andrus Ansip ütles juba valimisõhtul, et Eesti ei võta eurot kasutusele enne 2010 aastat. Tulumaksu kavatsetakse vähendada nelja aasta jooksul 18 protsendini, üks protsent aastas. See peaks hoidma kiiret majanduskasvu. Mitmete Eesti majandusasjatundjate arvates peaks valitsus siiski pürgima euro kasutuselevõtmise suunas. Kardetakse, et tulumaksu vähendamine annab hoogu inflatsioonile, mis oli üheks euro kasutuselevõtu takistuseks sel aasta. „Midagi pole teha. Me ei taha hävitada oma majandust, et saaksime euro kasutusele võimalikult kiiresti,” ütles Andrus Ansip Eesti-Soome ärijuhtide ESLY üritusel. Ansip rõhutas, et ka edaspidi koostatakse riigieelarve ülejäägiga. Avaliku sektori palkasid tõstetakse vaid proportsioonis tootlikkuse kasvuga. Valitsus ei saa mõjutada näiteks Eestis liikvel oleva raha hulka või laenude intresse, kuna pangad ei kuulu riigile. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 28.03)

Eesti kroon on nagu Eesti riik. Arvamused euro kasutuselevõtu suhtes jagavad Eesti kaheks: on nii euro pooldajaid kui ka vastaseid. Uue valitsuse populaarsust ei kahanda see, et eurokõlblikkuse saavutamiseks eriti ei pingutata. Toetus eurole on olnud stabiilselt 40 protsenti. Peaministri kantselei tellitud uuringus oli 47 protsenti eestlasi euro vastu ja 41 protsenti toetas euro kasutuselevõttu. Tegelikult hääletasid eestlased euro poolt juba siis, kui nad ELi astusid. Algselt oli kavas euro kasutusele võtta käesoleva aasta alguses. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 28.03)

Eesti suursaatkonna kultuurinõuniku Kairi Leivo sõnul näitavad Soomes elavate eestlaste kogemused, et oma keele, kultuuri ja identiteedi austamine muutuvad integratsiooni arenedes esmatähtsaks. Turu kultuurikeskuses korraldatud seminaril jõuti arusaamisele, et näiliselt õnnestunud integratsioon on selline, kus oma keele ja kultuuri säilitamisel ja rikastamisel on keskne osa. Soomes elab praegu veidi üle 23 000 Eesti kodaniku, kelle hulka ei ole arvatud topeltkodakondsusega isikuid. Kairi Leivo märkis, et tööjõu liikumise laienedes on vaja uusi lähtekohti eri kultuuridest tulevate inimeste kohtamiseks ja integratsiooniks. Integratsioon pakub huvi nii ELi uutes kui ka vanades liikmesriikides. Haridus- ja teadusministeeriumi osakonna juhataja Riina Reinthal märkis seminaril, et Eesti rõõmustab iga uue eesti keele oskaja üle ning ootab tagasi neid, kes mingil põhjusel on Eestist lahkunud. Ühelt poolt tahab Eesti toetada eesti keelest huvitatud välismaalasi ja pakkuda õppimisvõimalusi väliseesti noortele. Teisest küljest on oluline õpetada keelt kodumaale tagasi pöördunud inimestele. (Jouko Grönholm, Turun Sanomat, 28.03)

Venemaa ajakirjandus

Vene VM hoiatas Eesti võime tõsiste tagajärgedega pingete üleskruvimise eest pronkssõduri ümber. Selliseks pinge õhutamiseks on näiteks võimude luba asetada pronkssõduri juurde okastraadist pärg ning aktsiooni läbiviimine politsei toel. Sellist provokatiivset iseloomu omab ka pronkssõduri ümber oleva platsi broneerimine Eesti natsionaal-radikaali poolt 9. maiks. Eesti võimud peavad aru saama, et taoline avantüristlik käitumine, mis mahitab neofašismi ja õhutab riigis ekstremismi ja rahvusvahelist vaenu, kannab endas tõsiseid tagajärgi ja viib Eesti ühiskonna edasise lõhenemiseni. (RIA Novosti, 28.03)

Vene saatkond Eestis usub, et teatud jõud õhutavad meelega olukorda pronkssõduri ümber. Saatkonnal on mulje, et teatud poliitilised jõud on huvitatud sellest, et tekitada pronkssõduri ümber ebastabiilsuse oreooli, lõhkuda ühiskonda ning leida niimoodi argumente monumendi mahavõtmiseks. (Interfax, 26.03)

„Õiglase Venemaa” Peterburi haru kutsus üles boikoteerima Eesti kaupu, vastusena Eesti võimude otsusele võtta maha pronkssõdur. „Vaatamata mitmete Euroopa riikide arvukatele protestidele Eesti suhtes, ei loobu Eesti võimud plaanist demonteerida monumenti, mis on pühendatud neile, kes hukkusid selle eest, et vabastada Eesti fašistliku ikke alt”, märgitakse üleskutses. (Interfax, 26.03)

Majandus

Rootsi ajakirjandus

SEB ja Swedbanki majandusanalüütikud ennustavad Baltikumi majandusmulli lõhkemist. Samas kui need pangad ise jätkavad kui ahned kommertspangad, siis nad viivadki Baltikumi majanduskatastroofini. Eesti peaminister Andrus Ansip kavatseb langetada makse, tõsta palku ja keskmist pensionit. Kui vastutusrikas majanduspoliitika on valitsuse poolel ebatäiuslik, siis peaksid kommertspangad ise olema need, kes leevendavad majanduse ülekuumenemise ohtu. Ka Rootsis on sarnasel viisil ülekuumenemine toimunud, kuid situatsioon Baltikumis on õnneks pisut parem. Majanduskriisi korral on nende kolme riigi pangad seotud suurte emapankadega Skandinaavias. (Fredrik Braconier, Svenska Dagbladet, 22.03; Gunnar Örn, Dagens Nyheter, 23.03)

Soome ajakirjandus

Tallinna keskaegne restoran Olde Hansa saab sel aastal kümneaastaseks. Restoran on aja jooksul muutunud Tallinna populaarseimaks restoraniks. Sellest hoolimata näeb juhtimiskonsultant ja Primula endine ketijuhataja Soomes Jukka Blomqvist restoraniäris ohu märke. Olde Hansas käib aastas söömas 300 000 klienti, ehk keskmiselt tuhat klienti päevas. Restoranis töötab suvel 150 inimest, talvel 80. Ka rahvusvaheliselt on Olde Hansa suur restoran, Blomqvisti sõnul on Helsingis Olde Hansast suurem vaid restoran Teatteri. Olde Hansa laieneb Tallinnas tänava teisele poole rajatavasse restorani Clazz. Esimest korda Eestis viibitud aja jooksul näeb Blomqvist äri halvenemise märke – hindade tõusu ja tööjõu puudust. (Leena Hietanen, Taloussanomat, 28.03)

Kultuur

Rootsi ajakirjandus

Väike Eesti saar kauges Riia lahes – Ruhnu - oma kunagise rootsi kogukonnaga pakub üllatusi tänapäevani. Miks nad sellele saarele tulid, miks nad rääkisid niivõrd vana rootsi keelt ja kuidas nad leidsid oma nišši – hülgejaht, kalapüük, maaharimine – tänu millele suutsid aastasadu püsida. Isegi pärast 1944. aastat, kui enamik Ruhnu elanikke Rootsi ümber asus, on saar ikka teadlasi ja üldsust paelunud ning selle kohta on nii mõnigi raamat ilmunud. (Göran Hoppe - kultuurigeograafia professor, Svenska Dagbladet, 15.03)

Soome ajakirjandus

Viru hotellis ja ostukeskuses tungleb soomlasi pidevalt, kuid Eesti Kunstiakadeemias õppivad soomlased Riikka Tauriainen ja Mirja Majevski on pigem erandid. Tauriainen tuli Eestisse kolm aastat tagasi õppima fotograafiat, Majevski graafikat. Lisaks kunstiülikoolile on Tallinnas olemas muusika- ja teatriakadeemia ning Tallinna Ülikooli alla kuulub Baltimaade esimene filmi- ja meediakool, kus osa õppekavast on inglisekeelne. Ainuke halb külg õpingute juures on ruumikitsikus. Väikesel maal on aga omad head küljed, näiteks see, et tuntud kunstnikud töötavad koolis õppejõududena ning õpilastel on palju võimalusi näituste korraldamiseks. Antti Häkli, kes õpib Balti filmi- ja meediakoolis, õpingute sisu üle ei kurda, näiteks filmimise ja kaameratöö kursust andis tunnustatud režissöör Arvo Iho, kes on Andrei Tarkovski õpilane. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 01.04)

Varia

Soome ajakirjandus

Soome ja Eesti plaanivad koostööd DNA-registrite andmevahetuseks, et paremini kuritegusid selgitada. Mõlema riigi registrit kasutades on võimalused kuriteopaigast võetud nimetule DNA-proovile omanik leida suuremad. Lepingust saaks rohkem kasu Soome, sest eestlased sooritavad rohkem kurjategusid Soomes kui soomlased Eestis. Soome siseministeeriumi ametniku Robin Lardot sõnul ei ole kavatsust isikuandmeid edastada, vaid luua süsteem, mis näitab, kas kuriteopaigalt leitud DNA-näitele on vaste teise riigi registris. Kui see on olemas, käivitub tavaline õigusabipalve. Süsteem toimiks samamoodi nagu suuremas osas ELis kehtiv Prümi leping, mis jõustub Soomes juunis. (Jukka Harju, Helsingin Sanomat, 26.03)

Tallinna vanalinnas Linda mäel avaneb väikese ümmarguse luugi alt lai ja tugev kivitrepp, mis viib maa alla ning kus võib 380 meetrit kõndida salakäigus. Tunnel on ehitatud Tallinna kaitseks Rootsi võimu ajal 1680-1710. Vene ajal ehitati tunneli peale park. Eesti võttis esimest korda tunneli kasutusele esimese iseseisvuse ajal pommivarjendina ning nõukogude ajal 1970. aastatel renoveeriti tunnelit samal eesmärgil. Soomlastel on tõenäoliselt oma osa tunneli ehitamisel. Rootsi kasutas tunneli ehitamiseks Tallinna ümbruses olevate mõisate juures töötavaid eesti talupoegi ning soome sõdureid, kinnitab Rootsi aega uurinud ajaloolane, Eesti suursaadik Londonis Margus Laidre. Rootsi ajal oli Tallinnas tunneleid umbes kilomeetri jagu. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 31.03)

Tallinna sadama marketitest ostetavate õllekastide hulk on vähenenud ning paljud saabuvad Tallinna otsima juba teistsuguseid elamusi. Tallinki Spa & Conference Hotel on ehitatud sadama marketite lähedale. Tallink Silja PR juhi Leena Lahdenperä sõnul on uuel SPAl kaks sihtgruppi: siia koosolekuid pidama saabuvad rühmad ning hella hoolt otsivad turistid. Tallinki uue SPA kontseptsioon on teistsugune kui enamikel Eesti sanatooriumidel. Hotelli külalised võivad valida kümnete iluprotseduuride vahel. Hinnad on madalamad kui Soomes, kuid hindu võrreldes tasub meeles pidada, et protseduureide pikkus ja sisu võivad erineda. (Sanna Vaajoensuu, Turun Sanomat, 26.03)