Nädal välismeedias 19.-25. märts 2007

AJAKIRJANDUS

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Pronkssõdur, Majandus, Kultuur, Varia

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED

Euroopa Liit

Siseareng

EU should move towards forming a common army, German Chancellor Angela Merkel said in a newspaper interview. Asked how she saw the EU developing in the next 50 years, Merkel told daily newspaper Bild: "In the EU itself we must come closer to a common European army." (Reuters, 23.03)

Germany is pushing a plan for a new rapid-reaction European naval force to take on missions ranging from anti-piracy operations to delivering humanitarian aid, diplomats said. One option for a naval force is to create a database that could track the whereabouts and availability of deployed ships from the EU's 20 or so national navies and assign them tasks. Other operations could include anti-arms smuggling patrols similar those being carried out by European navies off the coast of Lebanon to support a U.N.-led peace mission, and operations to deliver relief to the victims of disasters, diplomats said. The plan is the latest example of EU efforts to forge a common defense force. (Reuters, 23.03)

EU will ask lobbyists to list their clients and fees voluntarily to improve transparency, but top firms said this goes too far while campaigners for clarity argued for a tougher system. EU Anti-Fraud Commissioner Siim Kallas told reporters a voluntary approach should be tried first. "I am still convinced this is a more welcome solution than a mandatory solution." Public affairs consultancies, think tanks, corporate lobbyists, non-governmental organizations and law firms will be invited in 2008 to register publicly who they represent, their objectives and fees. (Reuters, 21.03)

The Czech Republic accepts the 2009 deadline on reforming how the EU functions but remains to be convinced of the need for a new constitutional treaty, PM Mirek Topolanek said. The target date is mentioned in a so-called "Berlin Declaration” The Czechs had campaigned to avoid any date and any mention in the declaration of reviving the EU's stalled constitution. The final wording does not mention the constitution but commits EU leaders to find a "renewed common basis" by 2009, although the Czechs said they would not regard that as a commitment to a new treaty. (Reuters, 24.03)

Põhiseaduslepe

German Chancellor Angela Merkel pressed EU leaders at a 50th anniversary summit to reform the bloc's creaking institutions by 2009. Merkel told fellow leaders the EU needed to be put on a firmer basis to cope with enlargement. "Failure would be a historic error," she said. Behind closed doors, she urged them to begin negotiating a new treaty in June salvaging the substance of a stalled EU constitution. "We know that we must always renew the political shape of Europe in keeping with the times. The internal structures must be adapted to an enlarged Union with 27 member states," Merkel declared. (Reuters, Afp 25.03)

Majandus

EU transport ministers gave clearance for plans to free up the transatlantic aviation market under a long-sought "open skies" accord expected to drive down ticket prices. Welcoming the agreement, EU Transport Commissioner Jacques Barrot predicted that the number of passengers on transatlantic flights would surge 50 percent over the first five years from 50 million to 75 million. EC says consumers will see up to 12 billion euros in benefits, as increased competition brings down ticket prices and creates 80,000 new jobs in the aviation sector in the EU and US combined. (Afp, Reuters, 22.03)

EU accused the US of giving about 23.7 billion dollars (18 billion euros) in non-repayable aid to aircraft maker Boeing since 1990, in evidence to a WTO disputes panel. The EU estimated that the US administration had given Boeing 18.9 billion dollars in the form of aid for research and development and tax relief from 1990 to 2004 and that several federal states had provided 4.8 billion dollars. The EU and US have been at loggerheads for years over charges and counter-charges that each provides state aid to its main aircraft maker, Boeing in the United States and Airbus in Europe, in breach of World Trade Organization fair-trading principles. (Afp, Reuters, 22.03)

EC said it was stepping up legal action against Denmark, Finland and Hungary in a push to open the sports betting market in the 27-nation EU to more competition. The EU executive also said it was continuing investigations involving Germany, the Netherlands, Sweden and Italy. A wave of legal action started last April over allegations of barriers to companies wanting to get into the lucrative sports betting market, which includes horse racing and soccer. (Reuters, 21.03)

Laienemine

Bosnia's chances of taking formal steps towards building closer economic and political ties with EU this year are slim but still possible, its FM Sven Alkalaj said. EU Enlargement Minister Ollie Rehn warned Bosnia's leaders to stop quarrelling and carry out reforms otherwise the Balkan nation risks missing the "EU train" by not signing a Stabilization and Association Agreement (SAA). A difficulty in unifying the country's ethnically separate police forces is the major stumbling block in signing the SAA, the first formal step towards EU accession. (Reuters, 19.03)

Migratsioon

EU border agency set up to tackle illegal immigration said it had collected enough boats and aircraft to run operations in the Mediterranean and cut the numbers of migrants sailing to Europe from Africa. Frontex said it now has 19 aircraft, 24 helicopters, 107 vessels and other technical equipment collected from European Union member states. (Reuters, 19.03)

Välispoliitika

EU made its first official contact with a member of the new Palestinian unity government. The EU's Middle East envoy, Marc Otte, held talks in Gaza City with Palestinian foreign minister Ziad Abu Amr, who is an independent member of the cabinet, grouping Western-backed moderates and Islamic radicals. The militant group Hamas, which stunningly swept to power a year ago, is on the EU's terror black list and the bloc has refused to meet its members. (Afp, Reuters 20.03)

The EU is ready to form "a full partnership" with Belarus and boost financial aid to the ex-Soviet republic if it adopts democratic reforms, EC chief Jose Manuel Barroso said. Barroso said that one day Belarus will end its political isolation imposed by President Alexander Lukashenko. (Reuters, 25.03) The EU has extended its sanctions against Belarus for a year and will keep a close eye on the upcoming anniversary of protests there against a "rigged" presidential election. The EU has since 2004 banned certain Belarussian officials from entering member states due to human rights abuses. (Afp, 22.03)

EU states called for closer international surveillance of human rights in Darfur after a U.N.-commissioned report largely blamed the Sudanese government for continuing war crimes there. In a proposal to the UN Human Rights Council, they said a team of experts should be formed to keep pressure on Khartoum to honor past recommendations on respecting the rights of civilians in the vast western region.(Reuters, 21.03)

The security situation in Democratic Republic of Congo (DRC) is worrying and reform of the country's army is needed, a high-level EU official said. "The EU's priority is to support the consolidation of peace and democracy in DRC. And to that end the priority is the reform of the security sector, of the police, of the army," said Roeland Van de Geer, the EU's special representative for the African Great Lakes region. (Afp, 20.03) EU foreign policy chief Javier Solana urged Congo rebel leader Jean-Pierre Bemba to ease tensions by disarming but also called on President Joseph Kabila to treat opponents fairly. (Reuters, 23.03)

The German presidency of the EU has said it is "outraged" by the latest attack on an opposition politician in Zimbabwe. "The EU presidency was outraged and deeply concerned by the news of the arrest and brutal treatment of the opposition MP Nelson Chamisa. The presidency condemns these actions by the security forces in the strongest possible terms and calls on the Zimbabwean government to release all detained opposition politicians immediately, to enable them to have access to legal assistance and medical care," Berlin said. (Afp, 19.03)

NATO, Julgeolek

NATO needs to discuss whether Iran represents a severe enough security threat to justify deployment of a U.S. missile shield in eastern Europe, a German government spokesman said.. "The question I'm putting here is whether there are new threats and accompanying risks, such as a threat from Iran, with which (NATO's) instruments of defence have not yet caught up," German government spokesman Ulrich Wilhelm told reporters. (Reuters, 19.03)

NATO forces in Bosnia conducted raids in search of Stojan Zupljanin, one of six Serbs wanted by the UN war crimes tribunal. The operation targeted Slobodan Zupljanin, a cousin of the fugitive wanted in relation to the torture, cruel treatment and inhumane acts against Muslims and Croats during Bosnia's 1992-1995 war. (Afp, 22.03)

Croatians should decide on their country's membership of NATO in a referendum, non-governmental organizations said, voicing concern after the government suggested a vote was not essential. The government should prepare and present to the citizens as soon as possible complete, correct and unbiased information on the advantages and costs of admission or non-admission to NATO," a group of 33 non-governmental originations said in an open letter to Croatian leaders. (Afp, 22.03)

NATO commanders said they were pleased with the initial results of a spring offensive launched this month to pre-empt the Taliban in their southern strongholds. The deployment of several thousand NATO and Afghan troops as part of Operation Achilles in the southern province of Helmand Afghanistan's poppy-growing heartland - has put the guerillas on the back-foot, senior officers said. (Reuters, 25.03)

AJAKIRJANDUS

USA, SUURBRITANNIA

USA ja Briti ajakirjanduses leidis vaadeldaval nädalal enam kajastamist sõda Iraagis. Samuti analüüsiti Rooma lepingute aastapäeva eel Euroopa Liidu kordaminekuid ning eesseisvaid probleeme.

Neli aastat sõda Iraagis on endaga kaasa toonud kaks sügavat poliitilist katastroofi, mis jäävad veel pikaks ajaks mõjutama nii regiooni kui ka maailmapoliitikat. Esimene, mis kätkeb endas nii moraalseid kui ka poliitilisi pingeid, viitab USA ja Suurbritannia sisepoliitilisele lõhestumisele Iraagi missiooni jätkamise vajalikkuse osas. Teiseks, sõja purustused ja kestev pikaajaline okupatsioon on pea täielikult elimineerinud Iraagi võime poliitiliselt organiseeruda, mis omakorda annab tõuke veelgi sügavamaks riigisiseseks killustumiseks. USA valitsus aga saadab üha rohkem sõdureid Iraaki, allutamaks Iraagi rahvast oma imperialistlikele ambitsioonidele, ning seda ajal, mil sisepoliitiliselt on USA langemas üha sügavamasse moraalsesse kriisi. Okupatsioonivägedel oleks aeg asjad pakkida ja lahkuda, et anda Iraagi rahvale võimalus oma riik taastada. (Sami Ramadani, The Guardian, 20.03) Interventsioon Iraagis oli ajendatud eesmärgist üles ehitada stabiilne neutraalne riik, mis ei ohustaks USA julgeolekut. Olgugi, et kardetud massihävitusrelvi ei leitud, ei saa see fakt olla ettekäändeks vägede väljatoomisele. USA valitsuse suur viga on olnud see, et üldsusele ei ole osatud põhjendada okupatsiooni vajalikkust ning laiemat eesmärki. Täna kinnitavad demokraadid ausate nägudega, et Iraagi poliitikud suudaksid säilitada stabiilsuse ja korra riigis ka ilma 150 000 Ameerika sõdurita. Kuid tegelikkus on see, et ilma USA vägede kaitseta jookseksid Iraagi poliitikud kohe laiali, mitte aga ei asuks valitsema. (Tony Blankley, The Washington Times, 21.03) Mida see riik tõeliselt vajab on see, et ta rahule jäetaks. Ülbus, millega kinnitatakse, et ainult paigalejäämisega liiguvad asjad paremuse poole või suudetakse vältida kodusõda, on ületanud igasuguse taluvuse piiri. Selge on see, et Iraak ei ole unitaarne ühiskond, vaid riik, mis koosneb paljudest erinevatest religioossetest ja etnilistest kildudest, kuid siiski on märgata Iraagi rahva tahet taastada riiklik ühtsus. Majandus toibub seda kiiremini, mida varem ta rahule jäetakse. Praegu aga rikastuvad klannide pealikud USA humanitaarabist, samas kui riigi sisene infrastruktuur laguneb. (Juhtkiri, The Guardian, 21.03)

Rooma lepingute 50. sünnipäeva eel keskenduti EL sisepingetele, mis väidetavalt takistavad liitu edasist arengut, kuid samas kõlas läbi ka visioon tuleviku Euroopast - ühendusest, mis mängiks järjest kandvamat rolli maailma poliitikas. Kriitikud väidavad, et EL pole võimeline globaalsel areenil liidrirolli kandma, sest sipleb põhiseadusliku lepingu kriisis, tal puudub selge ühtne välispoliitiline joon ning ühiselt koordineeritud relvajõud. Kuid arvestades probleeme, millega maailm täna silmitsi seisab nagu Iraani tuumariigiks pürgimine, kliima soojenemine ja Lähis-Ida rahuprotsess, on EL näidanud ennast tervikliku arvestatava jõuna. (Wolfgang Ischinger, The Guardian, 20.03) Rääkides ELi majandusedust ei saa loorberitele puhkama jääda. ELi edu järgneval 50 aastal sõltub eelkõige sellest, kuidas suudetakse globaliseeruvas maailmamajanduses sammu pidada Hiina ja Indiaga, üsna pea ka Brasiilia ja Venemaa majandustega. Majanduspoliitilised otsused peaksid eelkõige lähtuma eesmärgist tõsta Euroopa majanduse produktiivsust, laiendada eurotsooni ja võimaldada tööjõu ning teenuste vaba liikumist. (Juhtkiri, Financial Times, 20.03) Euroopa vajab tulevikuvisiooni ja kindlat juhtimisstrateegiat, mis võimaldaksid silmitsi seista selliste probleemidega nagu energia tarnete turvalisus, kliimamuutused, vaesus, kuritegevus ja terrorism. 1957. aastal oli ühtse Euroopa idee alustalaks kontinendil rahu tagamine. Ka 2007. aastal ei saa rahu iseenesestmõistetavana võtta, kuid rahu säilimine sõltub üha enam sellest, kuidas osatakse umberkäia meie planeedi loodusressurssidega. (Stephen Wall, Financial Times, 21.03)

SAKSAMAA

Saksakeelse ajakirjanduse veergudel käsitleti eeskätt Euroopa Liidu aastapäevaga seonduvat, kliimamuutusi ja –poliitikat ning USA raketitõrjekava. Ilmusid Hans-Dietrich Genscheri juubelile pühendatud materjalid ja intervjuud.

Venemaa ja Hiina võitlevad väsimatult „multipolaarse maailma” poolt. Kuidas säärane välja võiks näha, seda näitab ÜRO Julgeolekunõukogu. Sudaani valitsus ei lasknud ÜRO vaatlejaid Darfuri. Kuna aga vaatlejaid kohal polnud, ütlesid Hiina ja Venemaa, et Sudaani küsimust Julgeolekunõukogus arutada ei saa. Seega tulevikus võib iga režiim oma äranägemise järgi inimõigusi rikkuda, peaasi et ta ÜRO vaatlejad endast ohutus kauguses hoiab. Toetust leiavad inimõigusi rikkuvad riigid alati, liialt palju on ÜRO liikmete hulgas riike, kellel on mida varjata. Venemaa ja Hiina on ebatervete alliansside jaoks alati saadaval. ÜRO idee kui selline viiakse absurdini. (pes., FAZ, 19.03)

Saksamaa välisminister Frank-Walter Steinmeier hoiatas USAd uue võidurelvastumise ja Euroopa lõhestamise eest. USA-Vene võidurelvastumine Euroopas oleks liialt kõrge hind USA julgeoleku jaoks. (löw., FAZ, 19.03) Steinmeier väljendab mõistmist USA julgeolekuprobleemide suhtes, samas märgib aga, et sõjaline üleolek ainuüksi ei taga veel julgeolekut. Stienmeier soovitab USAl raketitõrjekava mitte tüliga teostada, vaid üksteisemõistmist Venemaaga otsida. Steinmeier avaldas lootust , et USA ja Venemaa loovad ehk tulevikus ühise raketitõrjesüsteemi. CDU välispoliitiline eestkõneleja Schockenhoff nimetas samas Venemaa reaktsiooni ja protestimise viisi USA kavade vastu „täiesti vastuvõetamatuks”. (Lt. FAZ, 22.03) Raketitõrjekavadega seoses on päevavalgele kistud taas vanad mõisted nagu „relvastumisspiraal”, „võidurelvastumine”, „USA koloonia” jms. Uus on vaid hoiatus Euroopa lõhestamise eest. Nõnda palju kära eimillestki pole üllatav, arvestades USA ebapopulaarsust hetkel. Venemaa ei puutu sisuliselt asjasse. Kavandatav raketitõrjesüsteem ei vähenda Vene sõjalist potentsiaali karvavõrdki. Kui SPD eesistuja Beck võidurelvastumise pärast muret tunneb, siis võiks ta sääraste kõnedega pigem Teheranis esineda. Midagi positiivset kah - nõnda palju NATO-sõbralikku retoorikat nagu praegu kuuleb harva! Nii mitmedki poliitikud, kes tahavad nüüd, et NATO raketitõrjega tegeleks, oleksid veel mõne aasta eest hea meelega allianssi maha matnud. Tundub siiski, et tõeline julgeolekuriskide analüüs ei huvita kedagi, ei siin- ega sealpool Atlandi ookeani. Eelistatakse sise- ja välispoliitilisi mänge ning tühja propagandasõda. (Klaus-Dieter Frankenberger, FAZ, 20.03) Poola ja Tšehhi raketitõrjekavad on muutunud suure koalitsiooni vaidlusteemaks. Põhiliselt ühistele seisukohtadele vaatamata on SPD ja SCU vaatenurgas nüansse. SPD püüab küsimusega profiiti lõigata, kinnistades valijate silmis oma „rahuvõitleja” renomeed. (Nico Fried, SZ, 19.03) Jääb mulje, nagu korduksid 1980. aastate alguse sündmused, kus tuhanded läänesakslased protestisid uute USA rakettide paigutamise vastu Lääne-Saksamaale. Kuid praegu pole ju tegemist ründerelvade, vaid tagasihoidlike raketitõrjekompleksidega. Oleks viga raketitõrje kava Euroopas demoniseerida, justkui oleks see oht maailma julgeolekule, nii nagu seda tehakse Venemaal. Vene kriitika pole veenev. Tekib kahtlus, et Moskva kasutab skandaali ära oma suuruse ja rahvusvahelise autoriteedi tõstmiseks. Lahenduseks oleks venelased raketitõrjeprogrammi kaasata. Uus raketitõrjekava on aga liiga tagasihoidlik selleks, et Venemaa sõjalist potentsiaali kuidagigi nõrgestada. Venemaa tohutu relvaarsenali vastu see ei saa. Kiirustav loobumine USA raketitõrje kavast poleks vajalik ega mõttekas. (Juhtkiri, FTD, 20.03)

PRANTSUSMAA

Prantsuse ajakirjandus keskendus Rooma lepingute 50. aastapäeva pidustustega seoses Euroopa Liidu problemaatikale

ELi 50. sünnipäeval on paljuski põhjust rõõmu tunda. Nii mõndagi on saavutatud. Rahu säilitamise eesmärgil asutatud liidu kordaminekud ulatuvad Euroopa kontinendist kaugemale. Demokraatia põhimõtetele toetuv ühendus on saavutanud märkimisväärset majanduslikku edu tänu oma ambitsioonikatele eesmärkidele. Nüüd 50 aastat hiljem on EL ometi sattunud kriisi, ummikseisu, kuhu ta ise ennast tüürinud on. Euroopa põeb identiteedikriisi ning tundub olevat võimetu kohanema globaliseeruva maailma arengutega. Pool sajandit hiljem seisab EL silmitsi hoopis teiste väljakutsetega. Keskkond on ohus, immigratsioon koputab uksele. Vabale turumajandusele omane ühiskondlik ebavõrdsus hakkab üha valusamalt ilmsiks tulema. ELil ei ole ühist energiapoliitikat, mis aitaks säilitada majanduse konkurentsivõimet maailmas. Konsensuse leidmine üha laienevas organisatsioonis on väljakutse, kuid ühised väärtused peaksid siiski võimaldama liikmesriikidel ELi praegusest letargiast välja juhtida. Vaid koos tegutsedes võib eduloole järge oodata, lõhenenult on EL kadunud. (Pascal Lamy, Les Echos, 22.03) 50 aastat on suudetud säilitada stabiilsust, kasvatada majanduslikku jõukust, kuid täna, mil on oluliste otsuste tegemise aeg, on EL võimetu tegutsema. Sünnipäevapidustuste ülevoolava meeleolu varjus kummitab institutsionaalse reformi vajadus, milleta EL on muutumas tardunud hiiglaseks. (Jean-Louis Andreani, Le Monde, 25.03) Globaliseerumise tagajärjel on majanduslik konkurents maailmas teravnenud, ning selleks, et säilitada oma positsiooni võrdluses selliste kiirelt kasvavate majandusgigantidega nagu Hiina või India, peab EL rohkem tähelepanu pöörama innovatsioonile, teaduslikule arendustegevusele ja hariduse tõhustamisele. Tundub nagu oleksid liikmesriigid unustanud Lissaboni strateegia põhieesmärgid, mis toetusid teadmistepõhise majanduse visioonile. Euroopa seisab vastuoluliste probleemide ees. Kuidas kaitsta oma majandust ja piire konkurentsis teiste suurte maailmamajandustega ning samas säilitada avatus, vaba turg ja atraktiivne majanduskeskkond. (Laurent Fabius, Le Figaro, 22.03) 50 aastat on piisav aeg, võimaldamaks teha kokkuvõtteid saavutatust, kuid olulisem kordaminekute rõhutamisest on täna tulevikueesmärkide defineerimine. Euroskeptikutel on põhjust käsi hõõruda, sest põhiseadusliku lepingu ümber toimuv viitab institutsionaalsele kriisile. Eurooplased tunnevad end olevat kaugenenud üha süvenevast Brüsseli bürokraatiast. Berliini deklaratsiooni eesmärk peaks olema Euroopa ühisjõu ja –nõu mobiliseerimine, et vastu astuda majanduslikele, sotsiaalsetele ja keskkonda puudutavatele väljakutsetele. (Hans-Gert Pöttering, Le Monde, 24.03) Rooma lepingute 50. aastapäevale pühendatud pidustustel aplodeerib ka Prantsusmaa koos teiste liikmesriikidega ELi poole sajandi saavutustele, kuid on selge, et tegelikult pole Prantsusmaa kaugeltki rahul rolliga, mida ta nende aastate jooksul mänginud on. Prantsusmaa soovib küll tõusta kontinendi juhtivaks jõuks, kuid samas tundub, et riik ei mõista tänapäeva Euroopa ees seisvaid probleeme. Prantslased on liiga keskendunud enda rahvusliku identiteedi määratlemisele, selleks et adekvaatselt mõista euroopaliku identiteedi olemust. Oleks aeg lõpetada vastandamine ning panustada konstruktiivselt ELi ülesehitamisele. Prantsusmaa “Ei” põhiseaduslikule lepingule andis tugeva destabiliseeriva hoobi praeguseks juba 27 liikmesriigiga ühendusele. Prantsusmaa võiks aktiivselt lahendusi välja pakkuda, mitte passiivselt “Ei” kuulutada. (Alain Duhamel, Libération, 21.03)

SKANDINAAVIA

Vaatluse all olevate nädalate Skandinaavia ajakirjanduse peamised teemad olid nii ELi kui ka laiemalt kogu Euroopaga seotud. Teemade põhirõhk asetus ELi tippkohtumisel, kus arutelude keskmeks oli energiapoliitika. Oluliseks teemaks on USA raketikilbi rajamise kava Euroopasse ning sellega seotud emotsioonid ja arvamused. Vaadeldava perioodi sisse mahub lisaks üks rõõmus tähtsündmus – 50 aasta möödumine Rooma lepingu sõlmimisest.

Taani on juba mitmeid aastaid üritanud taastuvenergiat teiste energialiikide seas konkurentsivõimeliseks muuta. Nüüd on aastatepikkusest pingutusest saamas ELi ametlik energiapoliitika. Juba päev enne ELi tippkohtumist rõhutas EK president José Manuel Barroso taastuvenergia olulisust. „Küsimus ei ole selle puhul mitte Euroopa võimekuses,” ütles Barroso, viidates viimase aja heale majanduskasvule, „Küsimus on hoopis poliitilise tahte olemasolus.” (Claus Kragh, Berlingske Tidende, 7.03) Taani ja Rootsi peaministrid tegid tippkohtumise eel taastuvenergiat ning kliimasoojenemist puudutava ühisavalduse. Nende kahe riigi arusaamad on sarnased, nad sooviksid näha kasvuhoonegaaside vähendamist aastaks 2020 30%-ni. See oleks uus väljakutse ka teistele riikidele peale Kyoto protokolli lõppemist 2012. aastal. Lisaks peaks selleks ajaks 20% kogu ELi energiavajadusest olema kaetud taastuvenergiaallikatest, 10% bensiinist ja diiselkütusest peaks olema asendatud biodiisliga. Ehkki energia on tihti heaolu ja majanduskasvuga seotud, on suutnud Taani ja Rootsi näidata, et ka kasvuhoonegaase vähendades ning taastuvenergiat üha enam kasutusele võttes on majanduskasv võimalik. (Andres Fogh Rasmussen, Fredrik Reinfeldt, Dagens Nyheter, 8.03) Kaks päeva peetud tõsiste läbirääkimiste tulemusena saavutasid 27 liikmesriiki ajaloolise tähendusega kompromissi. Lisaks Rasmusseini ja Reinfeldti eelpool äratoodud ettepanekutele jõuti isegi otsuseni, et minnakse üle säästupirnide kasutamisele nii äri- kui ka erasektoris. Kui suurt rolli üleüldse inimtegevus kliimasoojenemises mängib, pole suudetud kindlaks teha. Kindlasti ei tasu saavutatud kokkuleppe tulemusel oodata, et kliimaprobleemid on tänaseks ja tulevikukski lahendatud. Samas koosnevad suured asjad väikestest ja väikesed asjad võivad tihti osutuda suuremaks kui suured. Nii ehk on ka ELi eesmärkidel tunduvalt mõjusamad tulemused, kui seda on võimsal Kyoto protokollil. (Juhtkiri, Jyllands-Posten, 10.03; Juhtkiri, Berlingske Tidende, 10.03) Saksamaa liidukantsler Angela Merkel võib uhkust tunda, et just tema juhtimise all niisuguse kompromissini jõuti. Uhke ka selle üle, et tuumaenergia tunnistati kasvuhoonegaase mittepõhjustavaks energiaallikaks ning EL toetab tuumajaamade turvalisuse hoidmist. Tuumaenergiata ei oleks kliimapoliitikat. Seda tõestavad vanade ELi liikmesriikide kaks esindajat - Rootsi ja Inglismaa - kelle peamine energiaallikas on tuumaenergia ning ainult nemad suudavad heitgaaside hulka 2012. aastaks viia kokkulepitud 1990. aastale eelnevale tasemele. Seevastu tuumaenergia vastane Austria jääb viimaste sekka. On väga raske ELi ilma tuumaenergiata ette kujutada. Ehk tuleks tuumajaamu nii iseenda kui ka kogu maailma tarvis juurde ehitada. (Juhtkiri, Svenska Dagbladet, 10.03)

USA plaan Poolasse ja Tšehhisse raketikilbi baasid rajada ei puuduta mitte üksnes NATOt, vaid ka ELi. Taanis on võimuliit raketikilbi Euroopasse rajamise poolt. Seda võis lugeda varasemast lepingust USAga, mis andis Gröönimaale Thule radarite ehitamiseks rohelise tule, mis oleks üks osa raketikaitsekilbist. Nii Taani kaitseministri Søren Gade kui ka välisminister Per Stig Mølleri arvates peaks Taani sellele plaanile positiivselt vaatama, kuna maailma raketivarud aina täienevad ja kujutavad endisest suuremat ohtu. „Ma ei näe mingisugust alust, miks me ei peaks Taani rahvale turvalisust pakkuma,” ütles Gade. Taani opositsioon aga on sellele vastu, nagu ka mitu ELi liikmesriiki. (Jesper Kongstad, Kristian Klarsov, Jyllands-Posten, 7.03) Väidetavalt on raketikilpi vaja kaitseks nn kurjusetelje riikide Põhja-Korea, Iraani ning terroriorganisatsioonide eest. Raketikilpi esitletakse kui kaitset mistahes vaenlase eest. Kes võib aga öelda, missuguste relvadega järgmist sõda peetakse? (Juhtkiri, Jyllands-Posten, 8.03) Raketikilp on Euroopa NATO liikmesriike tüliõun. Politikeni juhtkiri näeb selles erimeelsuses kõige väiksemat probleemi ning toob ära kolm hoopiski olulisemat punkti. Esmalt ei saa üleüldse kindel olla, et raketikilp töötab. Kui see raketikilp töötabki, siis tõenäosus, et keegi ründab, on minimaalne ning selle ehitamisele kulutatavad miljardid võiks hoopis ratsionaalsemalt ära kasutada. Kolmandaks, kuid kõige olulisemaks – raketikilp annab vanadele jõuriikidele Venemaale ja Hiinale ning kurjuseriikidele Põhja-Koreale ja Iraanile lisapõhjuse raketitööstusesse investeerida. Ühesõnaga, see viiks uue võidurelvastumiseni, mis muudaks rünnakud tunduvalt tõenäolisemaks. Raketikilp on hüpoteetiline lahendus hüpoteetilisele probleemile ning muudaks maailma veelgi ohtlikumaks. (Juhtkiri, Politiken, 7.03)

25. märtsil 1957 allkirjastati Rooma leping, millest nüüd möödus 50 aastat. Selles ajas on palju sellist, mida tähistada – ühine siseturg, ühine valuuta, koostöö vaesuse lõpetamiseks ja parema elukeskkonna loomiseks, võimalus ühtses ruumis reisida ja töötada jne. On ka asju, mida kritiseerida, näiteks on tekkinud lõhe kodanike ja ELi eliidi vahel. Kuid tähistades ELile aluse pannud dokumenti, tekib küsimus, kas meil ikka on mingisugust uut dokumenti vaja. EL töötab väga hästi sellisena nagu ta on ja uus leping on vaid pingeid kaasa toonud. Kas me ei peaks ehk oma energiat hoopis muude suurte probleemide, nagu Kosovo ja Türgi, lahendamisele suunama? (Claes Avidsson. Svenska Dagbladet, 24.03)

SOOME

Soome ajakirjandus pööras möödunud nädalal suurt tähelepanu parlamendivalimiste järelkajadele ning Euroopa Liidu 50. aastapäeva tähistamisele.

Parlamendikohtade arvu poolest kaotasid valimistel kolm erakonda: SDP, Keskpartei ja Vasakpartei. Ühte ainsat põhjust kaotusel pole, eriti hämmastunud on kaotuse üle SDP. On hämmastav, kui rahulikult valimiskaotus Keskparteis ja Vasakparteis vastu võeti. Kuigi Keskpartei kaotas 50 000 häält, tundub erakonnale piisavat sellest, et jäädi suurimaks parteiks ning säilitati peaministrikoht. Vasakparteile on kaotused nii tavaliseks saanud, et üks kaotus lisaks ei tekita suuri tundeid. SDPle oli 90 000 hääletaja kaotus šokk. (Juhtkiri, Kaleva, 25.03) Sauli Niinistöst tuli fenomen eelmistel presidendivalimistel ning sellel ilmingul on kaugeleulatuvaid poliitilisi tagajärgi. Niinistö parlamendivalimistel saadud 60 000 häält on kõigi aegade Soome rekord. Fenomeni taga on jõud, mille mõjusid Soome poliitikale võib vaid oletada. Veel ei ole teada, kuidas Niinistö uut positsiooni poliitilise iidolina kasutada tahab. Kas ta valib parlamendi esimehe koha või läheb valitsusse? Valik ei ole kerge. Presidendiamet võiks Niinistöle olla kättesaadav 2012. aastal. Loodetakse, et ta suudab peatada SDP ülemvõimu presidendi ametis, mis aastaks 2012 on kestnud juba 30 aastat. Valitsusse minnes võib poliitiline iidol muutuda tavaliseks surelikuks. Välisministri koht on suhteliselt turvaline, kuid mitte päris kindel, see-eest parlamendi esimeheks olemine ei sisalda suuri riske. (Risto Uimonen, Kaleva, 25.03) Alati on erakonnad pärast parlamendivalimisi liigutavalt üksmeelsed selles, et senine valimissüsteem on oma aja ära elanud. Seekord andis selleks põhjust Roheliste esimehe Tarja Cronbergi parlamendist väljajäämine, kuigi ta kogus Põhja-Karjala valimisringkonnas teisena kõige rohkem hääli ja roheliste nimekirjast 11,7 % häältest. Et Cronberg oleks tulnud valituks, oleksid Rohelised pidanud saama vähemalt 14,3 protsenti häältest,. Teised kõrge valimiskünnisega valimisringkonnad on Lõuna-Savo (14,3%), Põhja-Savo (12,5%) ja Lapi (12,5%). Helsingis piisab 4,5 % häältest. Soome valimissüsteem on juba ammu tegelikkusest irdunud ning ei tööta enam nii nagu peaks. Et tähtis reform ei jääks ainult jutuks, tuleks valimisseaduse remont kirjutada tulevase valitsuse programmi. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 23.03) Valimistulemuse põhjal on valitsuskoalitsiooni moodustajad teada. Keskpartei ja Kokoomus on kandvad jõud, lisaks tuleksid Rkp ja ehk rohelised või kristlikud demokraadid. Mingi muu variant kui parempoolsete valitsus oleks valijatele näkkusülitamine. (Juhtkiri, Etelä-Suomen Sanomat, 23.03)

EL tähistas Berliinis Rooma lepingu 50. aastapäeva. Pidutsemiseks on põhjust. ELi suurim saavutus on rahu. Kui 50 aastat tagasi oli rahu ELile endale mõeldud toode, siis nüüd on see ekspordiartikkel. ELi pehme jõud – veenmine õiges suunas – on olnud väga tõhus. Demokraatia ei kasva relvaga ähvardades. Kuigi laienemine läheb vanale Euroopale nii mõndagi maksma ning paneb süsteemi tegevusvõime proovile, on laienemise eelised palju suuremad kui sellega kaasnevad probleemid ja kulud. Väljaminekuid saab vähendada struktuure uuendades, kuid enne seda on vaja suuremat heakskiitu ELile. Kui kodanikud näeksid ELi saavutusi paremini, kasvaks tõenäoliselt ka poolehoid ning otsustajad saaksid muuta ELi toimivamaks, kuna poleks vaja karta poliitiliste punktide kaotust. Suurema aktsepti poole tuleb püüelda, kuna EL on iseenesest tohutu kordaminek. Seda ei tohi unustada. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 25.03) Paar aastat paigaltammunud EL on lühikese aja jooksul teinud kaks olulist sammu, ja seda üksmeelselt. Kliimamuutuste vastu võitlemises saavutati läbimurre märtsis toimunud tippkohtumisel ning nüüd võeti vastu nn Berliini deklaratsioon, mis aitab ehk avada umbsõlmes olevat põhiseaduslikku lepet. Saksa eesistumine on olnud edukas ning saavutused võib kirjutada liidukantsler Angela Merkeli arvele. Saksa eesistumisest võib järeldada, et ühe juhi mudel sobib ELile, kuid praegu ei saa siiski anda eesistumisele veel lõplikke hindeid. (Ilkka Ahtiainen, Helsingin Sanomat, 26.03) Keskealine EL on peo ära teeninud, EL on olnud edukas. Berliini deklaratsioon püüab vastata ELi tulevikuväljakutsetele, millest üks olulisemaid on ELi põhiseadusliku leppe ellu äratamine. Kiiresti laienenud EL vajab remonti. Loodetakse, et deklaratsioon annab uut hoogu uuendustele. Kuigi paber ei ole juriidiliselt siduv, peetakse seda tugevaks ühistahte avalduseks. Berliini deklaratsiooni tähendust hinnatakse juba järgmisel ELi tippkohtumisel juunis. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 25.03) ELi vaevavad kasvuvalud. EL on laienenud ning kavatseb ka edaspidi laieneda, kuid ei suuda korralikult läbi seedida oma muutumist. Ühtset suunda on raske leida ning enda struktuuri uuendamises edeneda. Rahvuslikkus tõstab pead. EL otsib iseennast, nüüd oleks vaja pisut enesekindlust. Praeguseks on saavutatud see, millest 1950. aastatel vaid unistati. Tulevastele põlvedele on antud midagi, mida varasemad ei suutnud: lapsed kasvavad Euroopas, kus rahu on iseenesestmõistetav ning kus iseseisvate riikide piirid on formaalsed. See on väga haruldane ning seda pärandit ei tohi raisata. (Juhtkiri, Kaleva, 24.03) EL on mõnes mõttes nagu „meheikka” jõudnud inimene, kes on leidnud oma koha maailmas, kuid mõnes asjas võib ELi võrrelda murdeikka jõudnud noorukiga. Finantsturul teeb EL kõvasti tööd ja kliimamuutuste tõrjumises on ELi seisukoht julge ning maailma muutev. Türgi liitumisläbirääkimised aga näitavad, et EL ei tea ise ka, kes ta tahaks olla. Välispoliitikas ei ole EL veel täiskasvanuks saanud. ELi kuldsed aastad on alles ees. (Jari Peltola, Kauppalehti, 26.03)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Soome ajakirjandus

Eesti koalitsioonikõnelused takerdusid üllatuslikult tülisse välisministri isiku pärast, kui koalitsioonileppe sisu suhtes oldi juba praktiliselt kokkuleppele jõutud. Valitsuse moodustaja, peaminister Andrus Ansip soovib, et Urmas Paet jätkaks välisministri ametis. Läbirääkimiste teine osapool, Isamaa ja Res Publica liit aga tahab, et välisministriks saaks Mart Laar, kes on rahvusvaheliselt tuntud liberalismi eestkõneleja, kuigi esindab konservatiivsemat paremerakonda. Välispoliitika suuna ja ka muude olulisemate küsimuste suhtes kahel paremerakonnal vaevalt erimeelsusi on. Ansip arvab, et esimese ministrikoha peaks saama valida Reformierakond, kuna parlamendi esimehe koht läheb valitsuse suuruselt teisele erakonnale, ehk Isamaa ja Res Publica liidule. Laari arvates aga peaks Isamaa ja Res Publica liit saama valida esimese ministrikoha, sest peaministri koht kuulub suurimale erakonnale ehk Reformierakonnale. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 23.03)

Pronkssõdur

Uudisteagentuurid

„Moskva peab karmilt reageerima nõukogude sõdurite monumendi demonteerimise kampaaniale Eestis,” ütles Vene asevälisminister Grigori Karassin. „Vene välisministeerium kavatseb edaspidi otsustavalt reageerida revanšistlikele tendentsidele Eestis ning kasutada kõiki võimalikke viise Tallinna mõjutada. Fašismist vabastava sõja nöökimine peab saama otsustava vastuse rahvusvaheliselt üldsuselt.” Samuti kinnitas Karassin, et Venemaa kaitseb oma kaaskodanike ja kaasmaalaste huve Eestis ja Lätis. (Interfax, 21.03)

Venemaa ajakirjandus

Sergei Lavrov rääkis Riigiduumas esinedes postsovetliku ruumi integreerimisest. Postsovetlikus ruumis kontsentreeruvad välisministri sõnul Venemaa huvid majanduse ja julgeoleku vallas. Sellest piirkonnast lähtuvad ka tõsised väljakutsed, nagu organiseeritud kuritegevus, narkokaubandus, illegaalne migratsioon. Mitmetes endistes liiduvabariikides said Lavrovi sõnul võimule inimesed, kes ei paiguta Venemaad peamiste prioriteetide hulka ja ajavad oma poliitikat. Duumasaadikud avaldasid ministrile nördimust seoses pronkssõduri teisaldamisega Tallinnas ning nõudsid, et suhted Balti riikidega sõltuksid sellest, kuidas seal suhtutakse kaasmaalastesse. Kuid kõige rohkem olid rahvasaadikud ärevil seoses NATO tegevuse aktiviseerumisega Venemaa piiride lähedal. Lavrov omakorda kinnitas, et jagab nende muret. (Tamara Škell, Rossiiskaja Gazeta, 22.03)

Majandus

Soome ajakirjandus

Balti riikidesse tekib uusi suuri biodiislikütust tootvaid ettevõtteid. Hiljemalt 2008. aastal suudavad kolm Balti riiki arvatavasti toota üle 400 000 tonni biodiislikütust, kui Läänemere kaldale ehitatavad tehased saavutavad täisvõimsuse. Igasse Balti riiki ehitatakse uus tootmisettevõte ning iga ettevõtte tootmisvõimsus on 100 000 tonni biodiislit aastas. MTT Taloustutkimus vanemteaduri Csaba Jansiki selgituste kohaselt keskendutakse ekspordile Lääne-Euroopasse, eelkõige Saksamaale. Leedu soovib tootmises kasutada peamiselt kohalikku rapsi, Lätis oleks kodumaise tooraine osa kolmandik. Eesti loodab peamiselt imporditavale toorainele. Kunagi hakkavad need ettevõtted konkureerima Neste Oiliga, kes on teatanud, et pürgib maailma suurimaks biodiislikütuse valmistajaks. Neste esimene biodiislit valmistav tehas kerkib Porvoosse selle aasta juunis. Sada miljonit eurot maksev ettevõte toodab 170 000 tonni diislit aastas. (Kristiina Yli-Kovera, Helsingin Sanomat, 22.03)

Kolme Soome kapitaliinvestori Joakim Heleniuse, Timo Jouhki ja Peter Fagernäsi omanduses olevat Eesti investeerimispanka Trigon Capitali juhtivad eestlastest pankurid lahkusid ettevõttest. Pankur Kristel Kivinurm-Priisalu sõnul tegid kuus varahalduse osakonna portfellihaldurit aktsionäridele pakkumise aktsiafondide juhtimise ostmiseks, pakkudes äritegevuse eest 34, 5 miljonit eurot, kuid omanikud keeldusid tehingust. Kivinurm-Priisalu sõnul oli pakkumise põhjuseks erinevad nägemused. Trigon Capitali juhi Joakim Heleniuse arvates ei jäta aktsiafondide juhtide lahkumine ettevõtet hätta ning ettevõte kavatseb varahalduse ümber organiseerida. Heleniuse sõnul on rühma lahkumisel selged põhjused, Trigon Capital kasvutempo on olnud võimas, kuid kaks aastat tagasi kasv peatus. Helenius selgitab, et fondide väärtus on tõusnud seoses turu väärtuse kasvuga, kuid raha ei ole juurde tulnud. Lahkumise põhjuseks ei ole Heleniuse sõnul ka palga suurus, eestlased said osa tulust rahvusvahelise tava järgi. (Leena Hietanen, Taloussanomat, 16.03)

Venemaa ajakirjandus

Veebruaris oli Eestis inflatsioon 4,6%, selles osas jagab Eesti Bulgaariaga Euroopa Liidus kolmandat kohta. Kõrge inflatsioon oli üks põhjusi, miks Eesti ei saanud eurotsooniga 2007. aasta 1. märtsil liituda. Enne valimisi ei tahtnud ka poliitikud rahvast hinnapoliitikaga ärritada. Valimiskampaanias oli kesksel kohal pronkssõdur ning tulumaksu alandamine. Seda tahetakse alandada 18 protsendini. Ühelt poolt tõusevad Eestis palgad ja maksuvaba miinimum. Teisalt tõuseb ka laenukoormus. Praegu on juba 100 000 peret ehk pooled peredest laenu võtnud. Kui aga tuua siia juurde terava tööjõupuuduse ja raske demograafilise olukorra, siis ei teagi, kuidas ametlikesse numbritesse suhtuda. ÜRO prognoosib, et aastaks 2050 on Eestis 1,3 miljoni asemel 750 000 inimest, kellest umbes 250 000 on venekeelsed. (Kalakauskas, Pskovskaja lenta novostei, 22.03)

Kultuur

Soome ajakirjandus

Soome lavastaja ja kirjanik Kristian Smeds tõi Tallinna huvitavaimas teatris - Von Krahlis - lavale Anton Tšehhovi „Kajaka”, millele ta endale truuks jäädes kirjutas nii eelloo kui ka lisas omi märkusi. Smedsi „Kajakas” on šokeeriv. Lavastaja tõlgendab Tšehhovit häbematult julmalt ja jultunult tänapäevalt. Tšehhovi tõlgendus irvitab häbematult traditsioonilise teatri üle. Smeds on meelitanud lavale Eesti karismaatilisemad kahe sugupõlve isad ja pojad, näitlejad, kes kohtuvad nüüd esimest korda samas teatris. Kõigist „Kajakatest” on see kõige enam hämmeldust tekitav ja sõnatukstegev kogemus. (Kirsikka Moring, Helsingin Sanomat, 20.03)

Varia

Uudisteagentuurid

An Estonian team probing the sinking of a passenger ferry 12-and-a-half years ago, which claimed 852 lives, it had no evidence to show the accident was caused by an explosion. "An explosion on board the ferry can be ruled out, based on the findings of the commission," Estonian Justice Minister Rein Lang told reporters. An admission by Sweden that Russian military equipment had been transported on board the ferry on at least two occasions in 1994 gave credence to the explosion theory. But the report issued Thursday said that chemical analyses have turned up nothing to indicate there had been an explosion. (Afp, 22.03)

Border checks have been stepped up and police are on high alert ahead of Euro 2008 qualifier between long-time rivals Estonia and Russia. A potential trouble-spot could be the statue of a Red Army soldier that stands in the center of Tallinn. Russian fans have announced they will pay a pre-match visit to the World War II memorial, which Russia sees as a tribute to those who defeated fascism but which to many Estonians is a painful reminder of 50 years of Soviet occupation.(Afp, 23.03)

Estonia's Supreme Court has dismissed an appeal against the expulsion of an 88-year-old ex-Soviet secret policeman convicted of crimes against humanity. Vasily Beskov was given an eight-year suspended jail sentence in 1999 for his part in deporting some 20,000 Estonians to Siberia under Stalin in 1949. He was ordered to leave the country last year. The court said no exceptions could be made for crimes against humanity. But it is not certain that Mr Beskov will be forced to leave the country. The Estonian government, which has the final decision on the matter, says it will take into account their age and long-established family ties to the country when considering whether or not to enforce the ruling. (BBC, 21.03)

EC announced legal action against six EU countries for failing to provide information needed for the bloc's efforts to combat climate change. Bulgaria, Estonia, Greece, Italy, Luxembourg and Malta will be sent final warnings before possibly being taken to the EU's top court for not providing important technical data relating to their greenhouse gas emission targets under the Kyoto Protocol. (Reuters, 22.03)

Austria ajakirjandus

Üks eesti hiireke lubas endale mitte just eriti maitsvat, kuid see-eest kallihinnalist rooga. Rakvere linna ühe rahaautomaati rahakasseti vahetamisel avastati, et hulk 500-krooniseid rahatähti on purustatud. Mõistatus lahenes kiiresti ühe minevajooksva hiirekese näol. Küsimuseks jääb, kuidas hiireke sinna sisse sattus, sest rahakassettide täitmine toimub rangete turvameetmete tingimustes. (APA, Der Standard, 23.03)

Venemaa ajakirjandus

Poominaator: Üks Eesti koondise väravavahi löödud värav tegi ta kuulsaks tervel Inglismaal. 35-aastane Mart Poom on tuntuim ja armastatuim Eesti jalgpallur. Koondise eest on ta mänginud juba 15 aastat ja osalenud rohkem kui sajas mängus. Aga tõsiseid saavutusi Poomil ei ole – pika karjääri jooksul pole ta midagi võitnud. Lihtsalt pole vedanud… Kui ta läks Tallinna Florast minema, tuli see Eesti meistriks. Kui Poom tuli tagasi, siis jäi meeskond jälle tiitlist ilma. (Sovetskii Sport, 21.03)