Nädal välismeedias 5.-11. märts 2007

AJAKIRJANDUS

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Diplomaatia, Valimised, Pronkssõdur, Majandus, Kultuur, Varia

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED

Euroopa Liit

Siseareng

Efforts to draft a 50th birthday declaration celebrating the EU's achievements and laying out its future goals ran into difficulties at a summit of the bloc's leaders in Brussels. "There are some controversial areas," German Chancellor Angela Merkel said following a dinner discussion with other EU leaders over the wording of the anniversary message. "There was complete agreement that the declaration should be addressed to the citizens of Europe and therefore it should be comprehensible to them," she said. "The views about future enlargement vary from one member state to another and the different member states have different views about the difference between integration and enlargement," Merkel said. (Afp, 09.03)

Poland criticised a proposed new voting system for the EU in a sign it is unwilling to accept a formula strongly supported by Germany and most of the other 27 members of the bloc. PM Jaroslaw Kaczynski said the "double-majority" rule, which would need votes to have the support of 55 percent of member states with at least 65 percent of the EU population, would weaken Poland's position if adopted by the bloc. President Lech Kaczynski, the PM's twin brother, struck a more conciliatory note at an EU summit. "Every country defends solutions that are advantageous for this country, but Europe is about compromise," he told after meeting EP President Poettering. (Reuters, 08.03)

The Czech Republic, often seen as one of the EU's most eurosceptic members, would not try to block a "reduced" version of the bloc's draft constitution, its PM Mirek Topolanek said. While insisting on the "quality" of the final text rather than when it is adopted, he told in Brussels that "we definitely do not intend to block anything." (Afp, 05.03) European politicians should drop the word constitution if attempts to make an expanded EU more flexible and competitive are to succeed, Czech Deputy PM Alexandr Vondra said. Vondra, in charge of European affairs, said the Czechs would prefer an agreement on revamping the functioning of the EU, which has grown to 27 countries from 15 since 2004, to be called something different because the word constitution did not correspond to the level of integration in Europe. (Reuters, 09.03)

Energeetika

A draft final statement at EU summit set a binding target of 20 percent of renewable sources in EU energy consumption by 2020 but offered flexibility on how member states meet that goal. The compromise circulated by EU president Germany on the final morning of a two-day meeting said "differentiated national overall targets" for renewables should be derived "with due regard to a fair and adequate allocation taking account of different national starting points". The 27 leaders also committed themselves to an ambitious target of reducing EU greenhouse gas emissions, blamed for heating the planet, by 20 percent by 2020 and offered to go to 30 percent if other nations follow suit. (Reuters, 09.03)

Former communist newcomers to the EU have openly embraced nuclear energy and are actively developing the sector, ignoring potential dangers which have caused many old member states to shun the atom as an energy source. The enthusiasm for countries such as Bulgaria, Lithuania, Romania and Slovakia for nuclear energy has not been dimmed by the fact that the world's worst nuclear accident – Chernobyl - happened just a few hundred kilometres away. Lithuania last week signed a deal bringing Poland into a project set in motion by the three Baltic States to build a nuclear power station in the east of Lithuania. The new Lithuanian facility is expected to come on stream in 2015 and would replace the ageing, Chernobyl-style reactors at the Ignalina plant that the Baltic state pledged in EU accession talks to shut down. (Afp, 08.03)

The EU Commissioner for energy Andris Piebalgs has promised to discuss with Russia the reopening of an important oil pipeline to Lithuania, a government spokesman said. EU and Russian leaders are due to hold a summit meeting on May 18 in the Russian city of Samara and the Druzhba-1 pipeline, which feeds Russian oil to Lithuania's Mazeikiu oil refinery will be a "key topic" for discussion. "This should be an example of Russia's credibility in the energy area”, Piebalgs said after he met with Lithuanian PM Gediminas Kirkilas. (Afp, 08.03)

Keskkond

The EU`s adoption of measures to fight climate change could set an example for the US, China and India, German Chancellor Angela Merkel said. EU leaders set a binding target at the EU Summit for renewable sources to make up 20 percent of EU energy consumption by 2020 and agreed to cut greenhouse gas emissions by the same amount in the same period. "We think that Europe could set an example for others to implement more attractive and better climate protection goals. By this I mean, for example, the U.S. and developing countries India and China. We want to discuss this at the G8 summit in Heiligendamm in June," Merkel said. (Reuters, 10.03)

Majandus

Gulf Arab states and the EU are likely to finalise a free trade deal by June, the secretary-general of the Gulf Cooperation Council said. "We will be meeting in April for a drafting round in Riyadh and we hope to conclude our negotiations," Abdul-Rahman al-Attiya told. (Reuters, 05.03)

Laienemine

The Greek Cypriot decision to raze the blockade across Ledra Street, a wall that divided the Cypriot capital for over 40 years, carried out in the dead of night, surprised residents and startled bureaucrats more used to tortuous diplomacy between the island's Greek and Turkish communities. Greek Cypriots say dismantling the barrier is a first step, but the crossing will not open to civilians until Turkey pulls back its troops. Diplomats say that if the crossing opens, the impact on the city of 250,000 people will be huge. (Reuters, 09.03)

EU enlargement chief Olli Rehn urged Greek and Turkish Cypriots to build on the "momentum" of the opening of a key symbolic crossing point between the two communities. "I urge all parties concerned to use the momentum created by this courageous decision and to rapidly take the next necessary steps to effectively open the Ledra Street crossing in the centre of Nicosia," the enlargement commissioner said. (Afp, 09.03)

EU could resume membership talks with Turkey this month for the first time since it froze part of the accession process last year, Enlargement Commissioner Olli Rehn said. "I expect in March we will be able to open one chapter, on industrial policies, and in June three more chapters," he told. EU officials suggest the three additional chapters would be "statistics," "economic and monetary policy" and "financial control." (Afp, 08.03)

Croatia's EU accession bid is on track but it must do more to fight corruption and restructure inefficient enterprises, the EU said. Germany said it hoped to be able to open more negotiating chapters in Croatia's bid before Berlin's six months at the EU helm end on June 30. "The accession negotiations are on the right track," German Minister for Europe Gunter Gloser told. EU Enlargement Commissioner Olli Rehn said the accession negotiations launched in October 2005 had started well and the two sides were now at "full cruising speed". However, he urged Croatia to take further steps in judicial reform and said that while Croatia enjoyed overall macro-economic stability, restructuring of key industrial sectors such as steel and shipbuilding must be intensified. (Reuters, 06.03)

Serbia could win the status of a candidate for EU membership as early as next year if its government resumes full cooperation on war crimes suspects, EU Enlargement Commissioner Olli Rehn said. "Achieving candidate status in 2008 is ambitious but under the best circumstances it can be possible," Rehn told after talks with Serbian President Boris Tadic. Rehn said this depended on Belgrade showing cooperation with ICTY. (Reuters, 06.03)

Romanian PM Calin Tariceanu called for EP elections planned for May 13 to be delayed over the continuing political crisis in his country. "A postponement of the European elections is imperative. That is why I have called a meeting of the government to take a decision," he told. "My call for a serious campaign for the European elections has been ignored - political parties seem more interested in political manoeuvring," he said. (Afp, 10.03)

Välis- ja julgeolekupoliitika

Russian President Vladimir Putin ratified an agreement signed with the EU last May to ease rules on visas and illegal immigration. Under the terms of the agreement, signed during a summit at the Black Sea resort of Sochi, Russia will undertake to readmit illegal immigrants who enter the EU from Russian territory and make it easier to obtain short-stay visas. (Afp, 04.03)

EU and Ukraine launched talks on a broad new agreement for boosting cooperation on areas ranging from trade to energy but the EU said this was not an automatic route to membership. Both sides insisted the new agreement was not hostile to Russia, which has criticised the closer ties the West has forged with former Soviet states since the end of the Cold War. "I do not think Russia would be concerned, there is nothing against Russia," Ukrainian Deputy FM Andriy Veselovsky said before the start of the talks in Brussels. EU External Relations Commissioner Benita Ferrero-Waldner said the bloc also wanted to launch talks on a similar agreement with Russia, currently held up by a dispute over farm exports. (Reuters, 05.03) EC said that it would almost double its financial aid to Ukraine over the next four years to help Kiev undertake EU-oriented reform. The aid will climb to 123 million euros a year from 2007-2010 compared to 70 million euros annually from 2004-2006 and is aimed at supporting reforms needed to implement an EU-Ukraine Action Plan. (Afp, 07.03)

The German EU presidency said that it did not recognise elections in Abkhazia, underlining its position that the breakaway province belongs to Georgia. "The EU reiterates its full support for the territorial integrity of Georgia," The EU "does not recognise the legitimacy of the so-called 'parliamentary elections' held in Abkhazia and of the local elections held on 11 February 2007," the statement said. (Afp, 05.03)

EU leaders pledged to work with a new Palestinian unity government as long as its programme takes into account the demands of the international Quartet on the Middle East. The Quartet - made up of the EU, United States, Russia and the United Nations - has consistently said that any new government must recognise Israel, renounce violence and respect past agreements. (Afp, 09.03)

Under pressure from the EU, Macedonian PM Nikola Gruevski and ethnic Albanian former guerrilla leader Ali Ahmeti have held talks to try to end Ahmeti's boycott of parliament. The six-hour meeting, held in the presence of EU and U.S. diplomats, was the first in a two-month political feud that the EU says is stalling the country's membership bid. (Reuters, 08.03)

EU called on the U.N. to consider tighter sanctions on Sudan over Darfur and pledged to find funds to help transform an African Union peace force into a joint mission with the U.N. EU foreign ministers said in a statement they were "deeply concerned" about deteriorating security in Sudan's vast west and blamed all parties involved in the conflict. (Reuters, 05.03)

EU states delayed a review of sanctions on Uzbekistan until May, but the bloc's executive welcomed some positive signs on human rights from the energy-rich Central Asian state. EU foreign ministers agreed to delay the review until May, but EU External Relations Commissioner Benita Ferrero-Waldner said there had been some positive signals from Uzbekistan, a country with which the EU is keen to develop energy ties as part of a German-led strategy for Central Asia. (Reuters, 05.03)

NATO, Julgeolek

The Senate Foreign Relations Committee endorsed the admission of five Eastern European countries to the NATO, despite misgivings from Russia about the alliance's eastward expansion. "The goal of this bill is to reaffirm U.S.'s support for continued enlargement of NATO to democracies that are able and willing to meet the responsibilities of membership," said Republican Senator Richard Lugar. "In particular, the legislation calls for the timely admission of Albania, Croatia, Georgia, Macedonia, and Ukraine to NATO, and authorizes security assistance for these countries in fiscal year 2008," he said. (Afp, 06.03)

Russia's bomber force would have no trouble destroying planned US missile defence sites in Europe, its head said as the country's Security Council warned of new policies to counter NATO. "Since the components of the anti-missile defence system are weakly protected, all types of our aircraft are capable of using electronic countermeasures against them and physically destroying them," Lieutenant General Igor Khvorov said. (Afp, 05.03)

Polish President Lech Kaczynski rejected comments by some officials in the country that called into question Warsaw's commitment to NATO. A deputy Polish foreign minister and a senior parliamentarian were quoted as saying Poland needed a bilateral security pact with the US because it feared NATO lacked the steel to counter any serious threats. Some Polish officials are concerned NATO would be unable to react to threats from Poland's biggest neighbour and former master Russia. "We are a loyal NATO member, we are attached to this organisation and we have proven that," Kaczynski said. (Reuters, 08.03)

Afghanistan needs a powerful central authority to coordinate critical international relief operations amid the worsening narcotics and corruption problems there. US Marine Corps General James Jones, the recently retired NATO supreme commander said the U.N. was not playing an effective coordinating role at present. "Narcotics is the killings fields of Afghanistan, it affects every aspect of that society, it fuels crime, corruption, violence," he said. (Afp, 08.03)

AJAKIRJANDUS

USA, SUURBRITANNIA

USA ajakirjandus käsitles nädala jooksul sisepoliitilist skandaali seoses endise CIA ametniku Valerie Plame’i nime avalikustamisega kohtu alla sattunud poliitikutega. USA kohus mõistis endise Valge maja asepresidendi nõuniku Lewis “Scooter” Libby süüdi valevande esitamises.

Seoses vene ajakirjanik Ivan Safronovi kahtlase hukkumisega Moskvas ning ameeriklasest KGB eksperdi Paul Joyal’i tulistamisega Marylandis, kerkis nii USA kui ka Briti ajakirjanduse tähelepanu alla ajakirjandusvabadus Venemaal.

President Putini kritiseerimine muutub üha ohtlikumaks. Paul Joyal ütles telekanali NBC saates “Dateline”, et kõigile, kes kavatsevad sõna võtta Kremli vastu, on saadetud sõnum: “Kui teete seda, siis ükskõik kes te olete või kus te olete, me leiame teid üles ja vaigistame teid – kõige hirmsamal moel”. Artikli autori sõnul osutuseid need sõnad prohvetlikuks, kuna hr Joyal’i tulistati koduteel. Jaffney küsib artikli lõpetuseks, kas George W Bush laseb end kõigutada Putini poliitiliselt mõrvalikest jõupingutustest kriitikute mahasurumisel? (Frank J. Gaffney Jr, Washington Post, 07.03) Samal teemal ilmus Washington Post’is ka juhtkiri 09. märtsil.

The Wall Street Journal’i samateemalise juhtkirja pealkirjaks on “Veel üks surnud ajakirjanik”. Artikkel annab ülevaate Safronovi tööst ajalehe “Kommersant” kaitsepoliitika ajakirjanikuna. “Safronovi eelmisel aastal avaldatud kirjutis kolmandast järjestikkusest ebaõnnestunud katsest valmistada allveelaeval baseeruv tuumarakett ärritas Venemaa kaitsepoliitikaametnikke. Hiljuti uuris Safronov “Kommersandi” andmetel Venemaa rakettide ja lennukite müüki Iraanile ja Süüriale läbi Valgevene. Safronovit ähvardati seetõttu kriminaaluurimisega.” WSJE nendib, et Ajakirjanike kaitsekomitee andmetel on alates Vladimir Putini saamiseks presidendiks aastal 2000 Venemaal mõrvatud 13 ajakirjanikku. “Mõned neist, nagu Anna Politkovskaja Novaja Gazetast, kes tulistati surnuks eelmise aasta oktoobris, olid Putini tuntud oponendid. Teised, nagu Iskander Hatloni Raadio Vaba Euroopast, kirjutasid inimõiguste rikkumistest Tšetšeenias. Kolmandad , nagu Forbes’i Paul Klebnikov, uurisid vene oligarhide tegemisi.” “Vähestel juhtudest on leitud kahtlusalune. Mitte ühtegi mõrvajuhtumit pole lahendatud. (Juhtkiri, The Wall Street Journal, 08.03)

International Herald Tribune’i artikkel pealkirjaga “Tappes sõnumitoojaid, üksteise järel”, tõdeb et viimase kümne aasta jooksul on maailmas hukkunud ligi 1000 meediaga seotud inimest – ajakirjanikku, tõlki, operaatorit, autojuhti jne. “Enamik ajakirjanike surmadest ei ole lihtsalt halb õnn. Need on planeeritud hukkamised. Nad on valitud välja tapmiseks väga lihtsal põhjusel – nad tegid oma tööd otsides tõde”. Artikli autor Harold Evans toob näiteid riikidest, kus on ajakirjanike tapmiste uurimisel ja ennetamisel edu saavutatud. Iirimaa muutis 1996. aastal pärast ajakirjanik Veronica Guerini mõrva seadusi, et võtta vastutusele kuritegeliku narkojõugu liidrid, kes tapmise organiseerisid. 2005. aastal nimetati Brasiilas ametisse ajakirjanike vastu suunatud vägivallaga tegelev eriprokurör. (Harold Evans, IHT, 09.03)

PRANTSUSMAA

Vaadeldava nädala enim analüüsitud teemaks Prantsuse meedias kujunes Iraani tuumaprogramm, mis on ärgitanud rahvusvahelist üldusust aktiivselt kaasa rääkima ning otsima võimalikke lahendusi.

USA hoiab kahte rauda tules. Ühelt poolt üritab USA Iraani mõjutada diplomaatilisi kanaleid pidi, ähvardades majandussanktsioonidega, teisalt aga kaalub võimalust valida sõjalise sekkumise taktika. Kui tahetakse peatada Iraani püüdlusi tuumaprogrammi arendamisel, peavad kas USA või Iisrael midagi ette võtma. Teades, et sõjalise rünnakuga vaevalt saavutatakse täielik Iraani tuumaprogrammi arendavate rajatiste hävitamine ning ammugi ei ole võimalik kustutada Iraani tuumaekspertide juba olemasolevaid teadmisi, jääb üle küsida, kas Iisrael ning ülejäänud riigid eesotsas USA-ga suudaksid elada potentsiaalselt tuumarelva omava Iraaniga? (Laurent Zecchin, Le Monde, 07.03) Iisraeli riigi ja rahva jaoks on Iraani teema kujunenud rahvuslikuks kinnisideeks, uraanirikastamise programmis nähakse otsest ohtu juudiriigi julgeolekule. USA on aga Iraanist tegemas patuoinast, püüdes teda süüdistada regiooni julgeolekuohu suurendamises, ajal mil USA enda vajakajäämised Iraagi konflikti lahendamisel hakkavad ühe selgemalt ilmsiks tulema. Kaaludes edasisi samme, kerkib küsimus, et kui Iraan tõesti arendab tuumarelva, siis kui kiirelt on iraanlased võimelised vajaliku tehnoloogia välja arendama? Iisrael on välja pakkunud, et kolme kuni nelja aasta pärast on Iraanil tuumarelv, samas kui Ameerika eksperdid räägivad viiest kuni kaheksast aastast. Sõjalise sekkumise pooldajad põhjendavadki oma argumente sellega, et kui Iraan juba aatompommi omab, on hilja spekuleerida rünnakutega tuumaprogrammi arendavate rajatiste vastu. Siis peab maailm lihtsalt tunnistama, et Iraanist on saanud tuumarelva omav riik, nii nagu lepiti pärast lühiajaliste sanktsioonide rakendamist Pakistani ja Indiaga. (Laurent Zecchini, Le Monde 07.03) Prantsusmaa president väljendas hiljuti arvamust, et Iraani püüdlusi tuumarelva arendamisel ei peaks üle hindama. Paljud on siiski teisel seisukohal. On ilmselge, et Iraani lisandumisega tuumarelva omavate riikide nimistusse vallanduvad uued, prognoosimatud, hirmuäratavad ohud Lähis-Ida regioonis ning kogu maailmas. Mida teha? Sõjalise jõu kasutamine vaevalt võimalik on. Tuumarelva käikulaskmisel Iraani vastu oleksid ettearvamatud tagajärjed, mille üheks maailmapoliitiliseks arenguks võib kujuneda araabiamaailma solidaarne ühinemine muu maailma vastu. Diplomaatiliste lahenduste leidmine on absoluutselt ainuõige tee. Kuid Iraani valitsus ei ole kunagi avalikult väljendanud soovi tuumarelvastuda, vaid kinnitab jätkuvalt, et uraanirikastamise programm teenib tsiviileesmärki. Isegi kui Iraan oma elektrienergia saamise eesmärgil arendatava tuumaprogrammi varjus loodab valmistada aatompommi, ei tunnistataks ta seda kunagi avalikult. (Michel Rocard, Les Eckos, 07.03) Pärsia lahe piirkonna ebastabiilsust võimendavad Iraani ambitsioonid tuumaprogrammi arendamisel. Kui Iraani jaoks on USA kohalolek regioonis põhiprobleemiks, siis teiste Araabia riikide silmis on USA, vaatamata fiaskole Iraagis, siiski julgeolekugarantii Iraani võimalike rünnakute vastu. Tulevikuvisioon ekspansionistlikust ja domineerivast Iraanist, kes on varustatud tuumaarsenaliga ning keda juhib niisugune radikaalne liider nagu Mahmoud Ahmadinejad, on regioonis idanema pannud idee, et sõjalise jõu kasutamine oleks isegi õigustatud. (Emile El-Hokayem, Le Monde, 09.03)

SOOME

Soome ajakirjanduses kajastati vaadeldaval nädalal peamiselt Brüsselis toimunud ELi Ülemkogu energia- ja kliimavaldkonna küsimustes ning Soome parlamendivalimisi.

ELi tippkohtumisel saavutati kokkulepe ühistes kliimat puudutavates eesmärkides. Kasvuhoonegaaside vähendamise suhtes jõuti kiiresti kokkuleppele, kuid taastuvenergia kasutamise üle kokkuleppe saavutamine oli raske. EL soovib vähendada 2020. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 20 protsenti. Selleks on vaja kaasata kliimamuutuste vastasesse võitlusse ka teised riigid, näiteks Hiina, Venemaa, India ja USA, kuna vastasel juhul ei ole ELi otsusel mingit mõju. Peale selle võib kannatada ELi konkurentsivõime. Hoolimata riskidest oli ülemkogu otsus õige: keegi peab teed näitama. Taastuvenergia kasutamine on aga keerulisem teema. ELi juhid seadsid ülemkogul eesmärgiks suurendada aastaks 2020 taastuvenergia osakaalu ELi energia kogutarbimises 20 protsendini. See eesmärk on raske, kuna liikmesriikide lähtekohad on erinevad. Soome puhul võib taastuvenergia kulutuse kiire suurendamine tähendada seda, et tuleb suurendada puude põletamist. Tuumaenergiasse positiivselt suhtuvad riigid kinnitasid tähelepanu asjaolule, et tuumaenergia ei tekita kasvuhoonegaase. Ka tööstuse esindajad tegid etteheiteid: nüüd seati eesmärk, mille majanduslikest tagajärgedest ei ole mingit ettekujutust. Kokkulepe saavutati, jäigalt paindlik poliitika leiti, kuid vaidlus jätkub. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 10.03) Põhimõte, kuidas kasvuhoonegaase vähendatakse 20 protsendi võrra aastaks 2020, on muidugi suurepärane. Üllas on lubada 30 protsendilist vähendamist juhul kui USA kavaga ühineb. Kuid mil moel neid eesmärke saavutada, jäi ebaselgeks. Peamine küsimus on see, milliste põhimõtete järgi ja kui palju iga liikmesriik peab taastuvenergia kasutamist suurendama. Hetkel on olemas vaid poliitilised põhimõtted, mille alusel peetakse läbirääkimisi liikmesriikidega. Paari nädala eest rõõmustati Soomes ELi kliimakaitse läbirääkimiste tulemuste üle, kuigi on teada, et kasvuhoonegaaside vähendamine läheb riigile kalliks maksma. Enne valimisi tuleb näidata, et tippkohtumine oli Soomele edukas. Nii on ennegi tehtud. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 10.03) EL võttis siduvate eesmärkide seadmisega endale suunanäitaja rolli. Soome seisukoht Brüsselis oli, et saavutatud lahendus arvestab piisavalt liikmesriikide erinevate lähtekohtadega. Nii see ongi, kuid lõpptulemuse kohta ei ole garantiisid ning läbirääkimised ei ole kerged. Kuigi ELi otsus on alles kõva koor ilma selge sisuta, ei tasu selle väärtust alahinnata. Ajastus on väga oluline. Nüüd oli EL õiges kohas õigel ajal. (Juhtkiri, Kaleva, 10.03) Soome valitsus muutis oma seisukohta, mis veel mõne aja eest oli, et taastuvenergia suhtes end siduvate eesmärkidega ei seota. Suunamuutus eeldab, et neid energiapoliitilisi otsuseid kasutatakse edaspidi maksimaalselt Soome huvides. Energiamajanduse väljakutse on ELile väga suur. Samas loovad otsused ka märkimisväärseid majanduslikke võimalusi näiteks Soome energiatehnoloogiale. Kõige rohkem tekitab survet see, kui hästi Soome olukorda liikmesriikide vahel koormat jagades arvesse võetakse. Taastuvenergia osa kogu ELis on vaid seitse protsenti, kuid Soomes umbes 26 protsenti. ELi energiapoliitika põhiprintsiip on olnud rahvuslik enesemääramisõigus energia tootmise viiside üle. Sellest nurgakivist ei tohiks loobuda, kui EL lähtub sellest, et liikmesriike ei sunnita end siduma oma huvidele vastupidiste lahendustega. (Juhtkiri, Kauppalehti, 12.03)

Soome majanduse- ja poliitika instituudi EVA küsitlusele vastas 40 protsenti soomlastest, et ükski partei ei tegele talle oluliste küsimustega. Valimisvõitluses suuri teemasid seekord ei ole, rohkem kui 2 000 kandidaadist on esil vaid kolm peaministrikandidaati ning väiksemad erakonnad jäävad tagaplaanile. Nimekiri selle kohta, mida peaks muutma, on ebareaalselt suur. Erakonnad toovad esile samu ebakõlasid kui neli aastat tagasi. Harva suudetakse nimetada mingit konkreetset teemat, mis oleks teistest tähtsam. Lisaks sotsiaalala ja tööga seotud küsimustele pääsevad kümne olulisema hulka üksnes energia kättesaadavus ja selle hind. (Ari Valjakka, Turun Sanomat, 13.03) Valimistel ei käsitleta Soome julgeolekut puudutavaid teemasid, hoolimata sellest, et järgmine parlament koostab uue julgeolekupoliitika raporti. See, kas Soome peaks NATOga liituma või mitte, ei ole ainuke küsimus. Soome võiks hakata tegelema ELi ühise õhukaitsega. Vaikimine ei johtu üksmeelest selle küsimuse suhtes. Näiteks osadele on Venemaa sündmused andnud põhjuse kriitikat suurendada, teisi on teinud ettevaatlikuks president Putin ning leidub ka neid, kes tahavad Venemaa pärast kiiresti NATOga liituda. Rahvast teema huvitab, kuid miks siis julgeolekupoliitikast ei räägita? Põhjus peitub selles, et poliitikud ei taha enne valimisi esile tõsta raskeid teemasid, ning arutelud selle üle, millises maailmas elame, mis Soomet ohustab ja kuidas ohtudele vastata, jäetakse pidamata. Küsimus ei ole pelgalt NATOga liitumises või mitteliitumises. Soome julgeolekupoliitikal on neli varianti: NATOga liitumine, peitupugemine, postmoderne maailm ja ELi kaitsepoliitika. Soome poliitika on hetkel neist võimalustest kõige lähemal peitupugemisele, teised võimalused on viimasel ajal kõrvale jäetud. Kaitseminister jätab kaks varianti: lisaraha kaitsejõududele või NATOga liitumine. Enamik valib sel juhul lisaraha. On üllatav, et variant, kus Soome julgeolekupoliitika vundamendiks oleks ELi ühine kaitsepoliitika, ei ole saanud suuremat toetust. Julgeolekupoliitika ELi kaudu eeldab loobumist kahest sügavalt juurdunud arusaamast: iseseisva kaitse hädavajalikkusest ning hirmust Venemaa ees. (Tapani Vaahtoranta, Helsingin Sanomat, 11.03) Parlamendivalimiste eelvalimised algasid paljulubavalt. Üle nelja protsendi valijatest kiirustas valima kohe esimesel päeval. Hääli anti 45 000 rohkem kui neli aastat tagasi. Eelvalimiste populaarsus kasvab. (Juhtkiri, Etelä-Suomen Sanomat, 9.03)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Diplomaatia

Prantsusmaa ajakirjandus

Eesti võimud on otsustanud rajada oma esindused Iisraeli ja Egiptusesse. Tel Avivis ja Kairos avatavad saatkonnad on esimesed Eesti esindused Lähis-Ida piirkonnas. “Eesti jaoks on oluline, et meil oleksid diplomaatilised esindused Iisraelis ja Egiptuses, kuna need kaks on Lähis-Ida võtmeriigid ning ELi liikmesriigina vajame üha enam alalist kohalolekut selles strateegiliselt olulises piirkonnas,” selgitas välisminister Urmas Paet. (Actualité Juive, Bernard Abouaf, 08.03)

Valimised

Uudisteagentuurid

Estonia's centre-right PM has begun talks to form a broad conservative coalition after winning elections, shunning his current left-of-centre coalition partner. A right-of-centre coalition is likely to lead to further tax cuts and a perhaps harder attitude to ties with Russia. Both the centre-right parties backed the removal of a Soviet-era World War II monument from central Tallinn, a plan which Moscow has called blasphemous. (Reuters, 06.03)

Estonian PM Ansip pledged to revamp the country's ruling coalition after his party won general elections, ditching past allies to create a more broad-based and stable government. "I favour a governing coalition which has both right-wing and left-wing views," Ansip, who became the first Estonian PM to ever win re-election, told. (Afp, 05.03)

Estonia leads with way with technological voting during its parliamentary elections. But the go-ahead 21st century technology available to the electorate contrasts sharply with some of the social and economic statistics in the Baltic republic, where men die younger, prisons are fuller and inflation booming. (Euronews.net, 05.03)

Inglisekeelne ajakirjandus

Riigikogu valimistele järgnenud nädalal kirjutasid inglisekeelsed juhtivad ajalehed Eesti valimistest peamiselt uudisteagentuuride (Reuters, AP, AFP) vahendusel. Pikemad artiklid ilmusid Irish Times’is. 5. märtsi Irish Times annab ülevaate valimistulemustest. 6. märtsi lehes kirjutab Daniel McLaughlin, et Eesti uus koalitsioon saab tõenäoliselt tulema venevastasem. “Eesti peaminister Andrus Ansipilt oodatakse oma mandaadi kasutamist uue värske koalitsiooni moodustamiseks, mis alandaks makse ja võtaks karmi liini suhetes naaberriigi Venemaaga”. Ajaleht märgib, et alates 1991. aastast on esmakordselt õnnestunud ametisoleval valitsusel uuendada oma mandaati, kuid tõenäoliselt loobub Ansip senisest vasaktsentristlikust partnerist IRL kasuks. “Me oleme ideoloogiliselt nendega väga sarnased”, ütleb Ansip. Ajalehe hinnangul varjutas maailma esimesi e-valimisi osaliselt dispuut Moskvaga pronkssõduri teemadel. Artikkel mainib ka, et paljud Eesti venekeelsed elanikud ei saa valimistel osaleda, kuna ei ole läbinud keeleeksamit, mis on kodakondsuse saamiseks vajalik. (Irish Times, 05., 06.03)

Saksamaa ja Austria ajakirjandus

Ükski vene partei ei ületanud valimiskünnist, ehkki vene vähemus moodustab kolmandiku Eesti elanikkonnast. Tugevaim ei saanud isegi 1% häältest. Seevastu Keskerakond, kes astus ainsana välja Pronkssõduri kesklinnast teisaldamise vastu, sai venelaste toetuse. Savisaar lubas enne valimisi avaliku sektori palkade tõusu, mida ta plaanis rahastada tulumaksu asteliseks muutmise kaudu. Seevastu võitjaerakond lubas senise maksusüsteemi säilimist ning maksumäära alandamist. Sellega loodetakse aastaks 2015 jõuda viie rikkaima Euroopa riigi hulka. (Th., FAZ, 6.03) Juhtkiri: „Eeskujulik Eesti.” Eesti pidevalt vahelduvatel valitsustel on üks ühine omadus – piiramatu usk Erhardisse. Eesti on uutest ELi liikmesriikidest musternäide. Tugevamini kui teistes Balti riikides on kõik valitsused siin olnud orienteeritud liberaalsele turumajandusele. See polnud enesestmõistetav, kuid ka mitte üllatav, et Ludwig Erhard eeskujuks võeti ning majandusliberalismi põhimõtted peaaegu et dogmaatiliseks kuulutati, ajal mil valitses postsovetlik kaos ja vaesus. Eesti on, erinevalt Ida-Saksamaast, igasuguste rahasüstide ja välisabita end ise juukseidpidi soost välja tõmmanud. Mõistagi esinesid algusaastatel ka negatiivsed nähud nagu pensionäride ja töötute raske olukord, kuid praegu puudutab erakordne majanduskasv juba valdavat osa ühiskonnast. Inflatsioon on suur, liitumine euroga lükkub edasi. Kuid väliskaubandust see ei mõjuta, Eesti kroon on kindlalt euroga seotud. Muret valmistab vene vähemuse küsimus. Nõukogude ajal Moskva organiseeritud asustamispoliitika viis selleni, et eestlasi ähvardas vähemussejäämine omaenda kodumaal. Kõikide heasoovlike nõuannete ja soovide juures, mida rahvusvahelise institutsioonid esitavad, tuleks eestlaste olukorra suhtes mõistev olla. Ning kedagi pole ju minema aetud, kõigil on võrdsed majanduslikud võimalused, kodakondsuseta isikud osalevad kohalike omavalitsuste valimistes, neil on piiramatu elamisluba. Kõik Moskva katsed vene vähemuse küsimust survevahendina kasutada on ebaõnnestunud. Elu Eestis on parem kui Venemaal, keegi ei kipu Venemaale tagasi. Ka Pronkssõduri skandaal on peamiselt venepoolsete provokatsioonide tulemus, Eesti valitsus ei lase end häirida – monument viiakse ristmikult sobivamasse kohta, kalmistule. Moskval pole õigust sekkuda. Ning Eesti võib endale sellist häirimatust lubada, sest ei sõltu Venemaast mitte kuidagi. (Siegfried Thielbeer, FAZ, 7.03) Ansip persoonirubriigis: „Pragmaatiline Eesti.” Andrus Ansipi poliitilise karjääri lühike kokkuvõte. (Siegfried Thielbeer, FAZ, 7.03)

Interneti teel hääletas, tõsi küll, vaid 30 000 inimest, kuid see oli siiski ajalooline samm. Eestlased on uhked E-stonia üle, Eesti on viimaste aastatega läbinud enneolematu moderniseerumiskuuri. See sai võimalikuks tänu sellele, et riik avas end välisinvestoritele kohe algusest peale. Seda kurssi tahab Ansip hoida. Nagu FDP, kellega Ansipil on head ja tihedad kontaktid, on Reformierakonnalgi kollane ja sinine tunnusvärvideks. Ansip sai tuntuks Tartu linnapeana, tema reformid tegid ta kuulsaks üle kogu riigi. Mõningat meelehärmi tekitab riigis nõukogude mälestusmärkide ümber toimuv, kuid selles küsimuses on suurem osa rahvast kindlalt peaministri taga. Paljuski just seetõttu sai Ansip esimeseks Eesti peaministriks, kes on jäänud oma ametisse teiseks perioodiks. (Thomas Urban, SZ, 6.03)

Eestlased valivad interneti kaudu oma „paberivaba valitsust”. Valimisi järginud OSCE esindajatel puudus vajalik tehnoloogia, et e-valimisi jälgida, sestap seadsid nad süsteemi turvalisuse ja läbinähtavuse kahtluse alla. Eeldused e-valimisteks olid Eestis erakordsed – 80% elanikest on ID-kaart. Peale võimaluse valida saab selle kaardiga makseid sooritada, need on autolubade eest, ravikindlustuse tunnistuseks, raamatukogukaardiks ja sõidukaardiks. E-valimine käib nagu tavalinegi valimine - hääl „pakitakse” anonüümsesse andmepaketti nagu ümbrikusse, seejärel hääletaja digitaalallkirjaga varustatult pakitakse ta veel ühte andmepaketti. Olulisim erinevus tavaliste valimistega – oma eelistusi võib kuni valimiste lõpuni muuta. Viimane asjaolu tingis president Rüütli sekkumise, kuid Riigikohus leidis, et kõik vastab Põhiseadusele. (Ulrich Clauss, Die Welt, 6.03)

Valimisaktiivsus oli väga madal – kõigest 62%, ehkki võimalus oli ka interneti teel hääletada. „Kas koalitsioonis saab olema kaks, kolm või neli osapoolt, pole oluline. Oluline on see, mida lubati enne valimisi”, märkis Andrus Ansip. Poliitilised vaatlejad arvestavad pikemaajaliste läbirääkimistega. (Helmut Steuer, Handelsblatt, 6.03)

Valimiskampaania ajal pistis Ansipi erakond rinda eeskätt vasak-populistliku Keskerakonnaga. Praeguseks on selge, et koostöö ideoloogiliselt nõnda kauge partneriga on lõppemas. Ansip eelistab rahvuskonservatiivset blokki. Vene rahvuslastel ei aidanud emotsioonid hääli võita – 1,2% on selge kaotus. Koalitsiooni võivad pääseda ka (Eesti oludes üsna parempoolsed) sotsiaaldemokraadid. Keskerakond pole veel lootusi kaotanud ega alla andnud. (Hannes Gamillscheg, Frankfurter Rundschau; Die Presse, 6.03)

Eesti on teel tšempionide ligasse. Peaminister Ansip tahab viia Eesti viie rikkaima Euroopa riigi hulka, kuid selleks tuleb ületada mõningad kitsaskohad. Savisaar nõudis suuremaid palku ja pensione, viidates riigi rikkusele. Kuid külmalt kalkuleerivad eestlased hoidusid pigem Ansipi poole. Viie rikkaima riigi sekka jõudmiseks tuleb senist majandusliberaalset ja innovaatilist joont jätkata. Kuid valimistulemusi mõjutas ka „vene faktor”, mille teadvustas eestlastele taas viimasel ajal puhkenud tüli Pronkssõduri pärast. Siinkohal maksid Savisaarele kurjalt kätte sidemed Venemaaga (leping „Ühtse Venemaaga”, Vene kapitali promomine). Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti parteimaastik ja poliitiline süsteem on stabiliseerunud. Küllap valib Ansip nüüd partneriks IRL, siis kinnistub turumajanduslik kurss ning transsatlantiline orienteeritus. Uus valitsus hakkab mõtlema kindlasti ka energiajulgeoleku peale. Soome on juba kaabel veetud, nüüd kavandatakse tuumajaama ehitamist Leetu. Eesti on teel tšempionide liigasse, ning selle eesmärgi nimel ollakse valmis kiirest euro kasutuselevõtust loobuma. Innovatsioonid ja majanduskasv aga pole veel kõik, kuidagi tuleb lahendada ka sotsiaalsed probleemid, vene vähemuse küsimus ning demograafiline kriis. Vaid kõike seda arvestades võib Eestist saada Euroopa eduriik, mida hakatakse pidama eeskujulikuks mudeliks kõigile. (Kai Olaf Lang, Der Standard, 6.03)

Rootsi ajakirjandus

Peaminister Andrus Ansipi liberaalne Reformierakond võidutses Eesti parlamendivalimistel. Võit oli aga napp, vasakpoolne Keskerakond püsis pingsalt sabas. Eesti majandusel on viimasel ajal hästi läinud, möödunud aastal oli majanduskasv koguni 11 protsenti. Nüüd otsustasid eestlased Ansipit ja Reformierakonda selle eest premeerida, andes varasema 19 parlamendikoha asemel koguni 30. Teisena kõige enam hääli saanud Keskerakond kogus napilt üle 26 protsendi elanike häältest. Need kaks erakonda olid kogu valimiskampaania aja rivaalid ning omavad erinevat nägemust muuhulgas ka maksupoliitikast. Peamiselt rahakotiküsimustele keskendunud kampaanias tõstsid siiski nad mõlemad esile majanduskasvu jätkumise vajaduse. (Thomas Hall, Dagens Nyheter, 5.03)

Mõtle, kui leiduks partei, kes lubaks 18-protsendilist proportsionaalset tulumaksu – sama maksupiiri kõigile, vaatamata sissetulekule. Ja mõtle, kui see partei võidaks valimised, oleks kõige suurem partei ja saaks niipalju mandaate, et tõesti oma plaan ellu viia. See sai just Eestis tõelisuseks. Reformierakond, mille nimi on talle nii sobilik, võitis valimised. Andrus Ansip jääb peaministriks. Möödunud aastal oli majanduskasv 11,5 protsenti võrreldes Rootsi hea 2,9 protsendiga 2005. aastal ning 4,3 protsendiga 2006. aastal. Seda kuuldes tundub Eesti olevat väga, väga kaugel, kuid tegelikult on ta üks meie lähemaid naabreid. Eesti on juba mitmes valdkonnas Rootsile tõeliseks konkurendiks saanud, kuid ka koostööpartneriks. Niisiis peagi vähendatakse tulumaksu, mis juba praegu on alla poole keskmisest tulumaksust Rootsis. Eesti jaoks on see märkimisväärne, kuid Rootsile mitte just sama rõõmustav. Kuidas me peaksime suutma olla konkurentsivõimelised, saamaks kvalifitseeritud ja loomingulist tööjõudu, kui me maksustame töö vilja üle poole kõrgemalt kui need, kellega me konkureerime? Eesti läks üle proportsionaalsele tulumaksusüsteemile 1994. aastal, mil peaministriks oli Mart Laar. Ta ise ütleb, et oli selleks ajaks lugenud vaid ühte majandusalast raamatut - Milton Friedmani „Valikuvabadust”, ja arvas, et Läänes viiakse seda juba ellu. Tegelikult sai äsja vabanenud Balti riigist ühe radikaalse idee pioneer. Ja see kukkus hästi välja. Inflatsioon ja tööpuudus vähenesid ning kapital hakkas sisse voolama. Teised erakonnad haarasid samuti ideest kinni, seda nii Eestis kui ka teistes Kesk- ja Ida-Euroopa riikides. Seni on kaheksa riiki otsustanud sama rada minna. Ja nüüd langetatakse veelgi maksupiiri. Välisminister Carl Bildt kommenteeris Eesti valimisi oma blogis: ”Valimised olid stabiilsuse tunnistuseks muljetavaldaval reformide kursil.” Loodetavasti on see signaal sellest, kuidas reformikurssi nähakse Mõõdukate seas ning Rootsi valitsuses. Varem või hiljem jõutakse debatini, kas Rootsi peaks ehk proportsionaalsele tulumaksule üle minema. Mida rohkem juhtivaid poliitikuid selleks hetkeks on mõistnud Eesti reformide väärtust, seda parem. (Juhtkiri, Svenska Dagbladet, 6.03)

Eesti valimiste suurvõidu sai liberaalne Reformierakond. Tegu on erakordsete valimistulemustega, kuna modernse Eesti ajaloos on peaminister enne ja peale valimisi sama isik. Ansipi jaoks oli see lausa topeltvõit – ta võib nüüd ennast Eesti kõige populaarsemaks poliitikuks nimetada, sest sai rekordilise arvu hääli - 22 556. Viimastel aastatel on mitmete Ida-Euroopa riikide poliitika olnud näidanud rahulolematuse ja stagnatsiooni märke. Seevastu Eesti keskendumine liberaalsetele reformidele ja proportsionaalsele tulumaksule töötab suurepäraselt. Suur optimism on ka Reformierakonna tunnuseks: Ansip on lisaks kõigele lubanud järgneva viieteistkümne aastaga viia Eesti viie rikkaima Euroopa riigi hulka. Ülejäänud Euroopal on Eesti tulevikuoptimismist õppida. Samas on vist õigustatud ka kriitika, et Reformierakond on eelkõige noorte ja edukate erakond. Tallinna kesklinna pastelsete hoonete vahel näib vaesus olevat kaugel, kuid tegelikult elab iga seitsmes eestlane allpool vaesuspiiri. Need inimesed ja ka venekeelne elanikkond hääletas vasakpoolse populistliku Keskerakonna poolt. Nüüd jääb Ansipil üle valida, missugust teed jätkata. Ta on öelnud, et kindlasti peab valitsuses osalema vasakpoolne jõud, kuid kindlasti pole selleks varasem koalitsioonipartner Keskerakond. Heaks võimaluseks oleks Reformierakonna IRLi ja Sotsiaaldemokraatide liit, kus valitsus jätkaks liberaalset, majandusele keskendunud reformipoliitikat, kuid omaks seost ka sotsiaalse poolega. Mis puudutab uue tehnoloogia kasutuselevõttu, on Eesti poliitikud ka selles kaugele jõudnud. Juba mitme aasta eest sai Eesti valitsus tuntuks kui „paberivaba” valitsus. Tehnikasõbralikku suhtumist on näha ka Reformierakonna valimisprogrammis. Kuna Eesti on oma pindalalt ja rahvaarvult väga väike, on muudatusi võimalik läbi viia väga kiiresti. Niisiis on tõepoolest võimalik, et Eesti tõuseb peagi viie rikkaima Euroopa riigi hulka. Kuid esmalt tuleb Ansipil toime tulla ühe teise raske ülesandega - luua koalitsioon, mis kogu valimistevahelise perioodi vastu peaks. (Karina Rebas, Dagens Nyheter, 6.03)

Taani ajakirjandus

Eestis võitis valitsusjuhi erakond, kuid ilmselt valivad nad uue koalitsioonipartneri. Valimistest osavõtt ei olnud põhjaeuroopaliku traditsiooni mõttes kõrge – 61%. Kuid 30 000 valijat andsid oma hääle interneti teel. Eesti on tuntud oma hea internetilevikuga ning panustab kõvasti internetitehnoloogiale oma ettevõtlusarengutes. Telekommunikatsioonitarkvarafirmal Skype on suur arendusosakond Eestis. (Flemming Ytzen, Politiken, 5.03)

Taani teadusteminister Helge Sander soovib läbi viia uuringu e-hääletamise võimalikkusest Taanis. Eesti parlamendivalimistel toimus esimene e-hääletamine kogu maailmas ning selline valik võib olla ajaloolise tähtsusega, seetõttu vajab seda kogemust ka rahvusvaheline üldsus. (Lene Møbjerg, Jyllands-Posten, 7.03)

Soome ajakirjandus

Eestis sai interneti vahendusel hääletada juba teist korda. E-hääletusel on omad probleemid, kuid plusse on rohkem. Netihääletus ei ole keeruline, Eestis kasutas seda võimalust 30 000 inimest. Ka Soomes on hakatud arutlema e-hääletuse üle, mis saab nii toetust kui ka vastuseisu. Ajalehe Kaleva korraldatud uuringust Oulu valimisringkonnas netihääletusse suhtumisest selgub, et kuus valijat kümnest tahaks hääletada elektrooniliselt. Netihääletuse põhiprobleemiks on hääletamissaladuse säilitamine. Neil eestlastel, kes on mures hääletamissaladuse pärast, säilib võimalus kasutada valimisurni. See võimalus jääks alles ka Soomes. Soomes arutletakse ka selle üle, kas e-hääletus toob kasu teatud erakondadele. Eestis arvatakse, et e-hääletus soosis Reformierakonda, kelle valijad on nooremad ning rikkamad. Asjaajamine neti kaudu on laienemas. See muudab elu kergemaks ning säästab ühiskonna ressursse. Samas suunas on põhjust liikuda ka hääletamisel. (Juhtkiri, Kaleva, 12.03)

Keskerakonna esimehe majandusminister Edgar Savisaare sõnul ei võeta Keskerakonda Eesti uude valitsusse ning erakond läheb opositsiooni. Savisaare arvates ei kavatse Reformierakond Keskerakonda koalitsiooni võtta ning räägib sellest võimalusest seetõttu, et soovib mõjutada tulevasi koalitsioonipartnereid paremat kokkulepet sõlmima. Pärast valimisi on halva valimistulemuse tõttu kolme erakonna juhid teatanud tagasiastumisest. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 9.03)

Varasema koalitsiooni jätkumine ei olegi iseenesest mõistetav, kuna väikese üllatusena saavutas opositsioonis olnud Isamaa ja Res Publica liit 19 kohta Riigikogus. Liberaalsele Reformierakonnale oleks koostöö ühinenud parempoolsetega ideeliselt lähedasem kui Keskerakonnaga. Paljud siiski kahtlustavad, et varasema koalitsiooni jätkamise suhtes on tehtud kokkuleppeid juba kaua aega tagasi, hoolimata sellest mis juhtub valimistel. Kui nii, siis unustatakse valimisvõitluses antud lubadused ja senine uusliberaalne majanduspoliitika ning süvenev koostöö läänega jätkuvad. Kui aga Keskerakond läheb opositsiooni ja parempoolne valitsus teisaldab Pronkssõduri, tähendab see pingete suurenemist Eesti ja Venemaa vahel. (Juhtkiri, Etelä-Suomen Sanomat, 7.03)

Parlamendivalimised võitnud peaminister Andrus Ansip lubas valimiskampaanias vähendada tulumaksu 18 protsendini ja kahekordistada pensione ehk teisisõnu anda lisahoogu juba niigi tulikuumale majandusele. Tegelikult peaks Ansip hakkama majandust pidurdama, kuna kõik selle peamised mõõdikud näitavad juba punast. Palkade suurenemise ja tootlikkuse kasvu vahel on Eestis suur vahe. Välismaised investeeringud siiski jätkuvad ja investeerijad usuvad majandusse. Kuid mis juhtub siis, kui usaldus hakkab kõikuma? See tõstaks protsendid kõrgele ja pidu oleks hetkega läbi. Eesti majanduses on ka palju head. Töötus on viis protsenti ja mitmel alal on suurem tööjõupuudus kui Soomes. Eesti palkade kasvutempot arvestades ei tööta Eesti ehitajad ja metallitöötajad kuigi kaua Soomes. Kui Reformierakonna populaarsel peaministril - natuke Matti Vanhaneni olemusega Andrus Ansipil - õnnestub moodustada töötav ja üksmeelne valitsus, saab valitsus hakata tegelema vajalike majandusuuendustega. (Esko Lukkari, Kauppalehti, 7.03)

Eesti poliitiline maastik on käärinud kogu 15 aastat kestnud taasiseseisvusaja. Valimistel on hääletajad tavaliselt keeranud selja valitsusparteidele ning toetanud uusi, kellel seejärel on halvasti läinud. Pärast valimisi moodustatud enamusvalitsused on hajunud valimisperioodi keskel ja need on asendunud vähemusvalitsustega. Ideelistest erinevustest hoolimata sujus Reformierakonna ja Keskerakonna koostöö hästi. Peaminister Ansip lubas valimiskampaania käigus, et eesmärgiks on Eesti kuulumine 15 aasta pärast ELi viie rikkaima riigi hulka. Kiire majanduskasvu pahupool on inflatsiooni suurenemine, mis ähvardab konkurentsivõimet ja lükkab euroga liitumise üha kaugemale. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 6.03)

Kuigi valitsusparteid Reformierakond ja Keskerakond said parlamendivalimistel märkimisväärselt suure valimisvõidu, arvatakse, et läbirääkimised saavad olema pikad ja keerulised. Esimest korda Eesti ajaloos pärast iseseisvuse taastamist võitis valimised võimulolev partei. Eesti parlamendivalimised olid ajaloolised ka seetõttu, et esimest korda maailmas sai eelvalimistel hääletada mh interneti kaudu. Parlamendivalimised olid mitte ainult valitsusparteide, vaid ka optimistide võit. Reformierakonna ja Keskerakonna meeletud valimislubadused meeldisid valijatele. Valijatel oli tore mõelda, et Eesti saab viie rikkaima Euroopa riigi hulka viieteistkümne aastaga ning pensionid kahekordistuvad kahe aastaga ja kõik lapsed saavad lasteaiakoha. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 6.03)

Parlamendivalimiste tulemus annab alust uskuda, et noore vabariigi poliitiline süsteem hakkab tasapisi stabiliseeruma. Esimest korda pärast 1991. aastat toetasid valijad valitsusparteisid. Demokraatia juurdumist näitab ka venekeelsete valijate käitumine. Enamik 170 000 venekeelsest valijast andis hääle eesti erakondadele. Venekeelsed valijad toetasid eelkõige Keskerakonda, kellel on varasemast ajast head suhted Eestis elavate venelastega. Isegi nii head, et on sõlminud koostööleppe Venemaa presidendi Vladimir Putini parteiga Ühtne Venemaa. Keskerakonna juhile Edgar Savisaarele on valimistulemus pettumus. Arvamusküsitlused ennustasid talle peaministri kohta. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 6.03)

Valimised võitnud Reformierakonna esimees Ansip tahab luua laiapõhjalise valitsuse, kuhu kuuluksid ka vasakpoolsete erakondade esindajad. Mitme asjatundja arvates on võimalik, et lõppude lõpuks moodustatakse uus valitsus kõigele vaatamata Reformierakonna ja Keskerakonna vahel. Hoolimata ühest lisakohast parlamendis olid valimised Keskerakonnale kaotus. Valimiste teine võitja oli Mart Laari Isamaa ja Res Publica liit. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 6.03)

Eesti parlamendivalimiste tulemust võib õigusega pidada erakordseks kuna valitsusparteid olid valimistel nõnda edukad. Nii Reformierakonna kui ka Keskerakonna toetus koguni kasvas võrreldes eelmiste valimistega. 1991. aastast alates on valitsuses olemine tavaliselt tähendanud kaotust juba järgmistel valimistel. Valijate arvates on Ansipi valitsus hästi hakkama saanud. Valimiste üks nähtavamaid muutusi on Roheliste pääsemine Riigikogusse. Erakond sai seitse protsenti häältest, mis tõstab ta suuruse poolest samasse klassi Euroopa teiste keskkonnaparteidega. Valimistulemust võib tõlgendada nii, et Eesti poliitika ebastabiilsed aastad on möödas ning poliitiline maastik stabiliseerumas. (Juhtkiri, Kaleva, 6.03)

Parlamendivalimiste tulemusel on hakatud moodustama valitsust, mis koosneks kahest parempoolsest erakonnast ja sotsiaaldemokraatidest. Taas kord jäetakse kõrvale üks Eesti poliitika põhijõududest, Edgar Savisaare Keskerakond, kellel seisab ees opositsiooni minek, mis tõsi küll ei pruugi kaua kesta, kuna valitsuspartnerid lähevad alati tülli ja otsivad uusi sõpru opositsiooni seast. (Jorma Rotko, Kaleva, 6.03)

Soome ettevõtted tõlgendavad Eesti parempoolsete erakondade valimisvõitu kui usaldusavaldust riigi praegusele majanduspoliitikale. Soome Ettevõtjate Klubi Eestis (SEKE) esimees Pentti Nokelini hinnangul senine madal maksusüsteem ilmselt jätkub ja poliitilised riskid vähenevad. Trigon Capitali juht Joakim Helenius peab valimistulemust suurepäraseks. Heleniuse arvates on nüüd võimalus luua valitsus, mis suudab läbi viia pikemaajalisi uuendusi. Helenius usub, et valitsuse moodustavad Reformierakond, Isamaa ja Res Publica liit ning Rohelised. Helenius arvab, et Eesti majanduses on ees kohustuslike muutuste aeg, kuna odavale tööjõule põhinev majandus ei tööta enam. (Leena Hietanen, Taloussanomat, 5.03)

Venemaa ajakirjandus

Suhted Eesti ja Venemaa vahel halvenevad jätkuvalt, kuid pronkssõduri saatus on juba otsustatud – see viiakse Tallinna kesklinnast minema. Selline on 4. märtsi parlamendivalimiste tulemus. Valitsusjuhiks jääb Andrus Ansip, kes rääkis üheselt sellest, et pronkssõduri koht ei ole pealinna keskel. “Parempoolse koalitsiooni teke on eesti-vene suhetele kõige halvem. Parlament hakkab nüüd vaatama üksnes Lääne poole,” ütles nüüd juba endine parlamendisaadik Sergei Ivanov. Temal, nagu ka mitmetel teistel vene poliitikutel ei õnnestunud parlamenti pääseda. Kuid venelaste huvide eest võitlevad parteid jätkavad võitlust. “Vahetult pärast valimisi selgitati meile, et saime 1% häältest. Nüüd teatavad võimud, et saime 0,995%,” ütles Konstitutsioonierakonna liider Andrei Zarenkov. 0,005%ne puudujääk jätab partei ilma riigi toetusest ja määrab ta sisuliselt hukule. “Me kavatseme valimistulemused vaidlustada,” kinnitas Zarenkov. Veelgi vähem hääli sai Eesti Vene partei. Aga mis seal imestada, kui selle juht enne valimisi ära oli ja sõitis Moskvasse kongressile. Aga aseesimees sõitis puhkama Indiasse. Just India plaažilt andis ta kommentaari valimistulemustele. “Ma ei teagi veel, palju hääli sain. Ehk ütlete mulle?,” huvitus ta oma partei käekäigust. Ekspertide arvates on kolm põhjust, miks vene parteid parlamenti ei saanud. Esiteks ei suutnud nad ühineda ja minna valimistele ühtse rindena. Teiseks olid nad moodustatud rahvuslikul pinnal, eestlastele nendes kohta polnud ning see välistas automaatselt hulga valijaid. Kolmandaks polnud ühelgi vene parteil majanduslikku programmi ning rahvale ei pakutud lahendusi sotsiaalsete probleemide lahendamiseks. (Nadežda Sorokina, Rossiiskaja Gazeta, 09.03)

Tallinna kesklinnas asuvat pronkssõdurit ähvardab teisaldamine, oht on reaalsem kui kunagi varem. Uus parlamendikoosseis kavatseb peagi minna mööda presidendi vetost ja hääletada monumendi demontaaži poolt. Valimised võitsid just need, kes käisid peale, et okupatsioonisümboli koht ei ole Tallinna kesklinnas. Suurimaks kaotajaks nendel valimistel oli Venemaa. Esiteks tegid Vene poliitikud panuse Keskerakonnale. Ühtse Venemaa juhid kohtusid tsentristidega tihedamalt kui teiste Eesti rahvasaadikutega. Teiseks nurjusid täielikult vene erakonnad. Selle fiasko võib muidugi osaliselt kirjutada selle arvele, et 125 tuhat kodanikku hallide passidega ei saa siiani valimistel osaleda. Aga see ei ole ainus põhjus – venelased lihtsalt ignoreerisid valimisi. Kirde-Eestis, kus venekeelseid elanikke kõige rohkem, oli valimisaktiivsus kõige madalam. (Jelena Šesternina, Izvestija, 06.03)

Pronkssõdur

Suurbritannia ajakirjandus

The Guardianis ilmunud arvamusartiklis ründas Vene Riigiduuma väliskomisjoni esimees Konstantin Kossatšov teravalt Eestit, süüdistades Eestit fašismi heroiseerimises ning heites ette kava teisaldada pronkssõdur. Artiklis pealkirjaga “Solvang meie sõjas langenute vastu” nendib Kossatžov, et vastusena mälestusmärgi kõrvaldamisele pooldavad mõned Venemaal Eesti-vastaseid sanktsioone. “Kuid see peaks olema äärmine võimalus. Kui sõjahaudade seadusi ei jõustata, peaks juhtuma vastupidine – majandus- ja kaubandussidemed peaksid tugevnema.” (The Guardian, 06.03)

Prantsusmaa ajakirjandus

Langetatud päi, kiiver rippumas puusal - pronkssõdur isegi ei vaata inimeste poole, kes ta jalge ette punaseid nelke toovad ning küünlaid süütavad, just nagu oleks ta väsinud kärast, mille keskmes ta on pidanud olema 2006. aasta 9. maist peale. Eestis elavate venelaste jaoks sümboliseerib kuju võitu natsistliku Saksamaa üle Teises maailmasõjas, samas kui eestlastele seostub “Tallinna vabastaja” nime kandva kujuga nõukogude okupatsioon ja 200 000 represseeritud rahvuskaaslase kannatused, selgitab Urmas Paet. “Kas mõnes Euroopa linnas asub ausammas, mis mälestaks natside tegusid?”, küsib Mart Laar. Ometi unustab Laar, et 2004. aastal oli Eesti valitus sunnitud üldsuse survel teisaldama Lihulasse püstitatud ausamba, mis oli pühendatud nõukogude vastasele võitlusele ning kujutas sõdurit SS-lase mundris. Pronkssõduri teisaldamise teema on jaganud ühiskonna kahte leeri. Monument viitab sügavale probleemile Eesti ühiskonnas. “Kuidas selgitada meie keerulist ajalugu vene rahvusest kodanikele ühelt poolt, aga teisalt ka Venemaale ja Euroopale?”, mõtiskleb ajaloolane Marek Taam. Lõhe eestlaste ja venelastest vähemuse vahel hakkas süvenema, kui parlament võttis vastu kodakondsusseaduse ja keeleseaduse. Olgugi, et ELi nõudmisel muudeti seadusi paindlikemaks, on keelebarjäär põhiline takistus venelaste integreerumisel ühiskonda. Töötute protsent venelaste seas on kahekordne võrreldes eestlastega. Pooled vene rahvusest elanikud, kes Eestisse asunud juba kolm inimpõlve tagasi, on jäänud riigituteks kodakondsuseta isikuteks, kuna nad pole enam ei Venemaa alamad ega ka Eesti kodanikud (Marielle Vitureau, Libération, 05.03)

Venemaa ajakirjandus

“See maa ei ole meie esiisade säilmetele väärikas,” teatas liikumise „Rodina” juht Dmitri Rogozin. Ta tegi ettepaneku püstitada Moskvasse Tallinna pronkssõduri täpne koopia ning pöördus sellega Moskva linnapea Juri Lužkovi poole. “Selline žest oleks parim viis jäädvustada nende sõdurite mälestust, kes andsid oma elu selle eest, et planeedile tuleks rahu,” ütles Rogozin. Veel oli ta teinud Moskva linnapeale ettepaneku muuta selle tänava nime, kus asub Eesti saatkond. “Sellel tänaval võiks olla näiteks mõne ohvitseri nimi, kes juhatas meie vägesid Baltikumis,” ütles Rogozin. (Russkaja Linija, 08.03)

Eesti võimude poolt provotseeritud olukord pronkssõduri ümber võib lõppeda ennustamatute tagajärgedega. Õiendades ajaloolisi arveid Venemaaga, N. Liidu järeltulijaga, üritavad meie naabrid üle saada oma kompleksidest ning end määratleda. (Nikolai Jefremov, Izvestija, 06.03)

Eesti parlamendivalimised võitsid natsionalistlikud parteid. Ja see pole juhuslik. Tuleb silmas pidada, et olulisele osale Eesti ühiskonnast sümpatiseerivad juba pikemat aega profašistlikud jõud. Tuletan meelde, et kaks aastat tagasi püstitati Eestis SS-leegionäride mälestusmärk, mis eemaldati alles USA suursaadiku käsul. Selle peale fašistlikud jõud solvusid ja otsustasid, et kui te ei lase meil SS-veteranide monumenti püsti panna, siis võtame maha nõukogude armee monumendi. Nendega on üldse mõttetu rääkida. Tuleb kasutada muid meetodeid. Näiteks võib kasutada Eesti poliitikute mõjutamist. või Euroopa Liitu ja NATOt. Siis saab otse küsida - kas fašismi toetamine vastab teie organisatsiooni printsiipidele? Kui mitte, siis avaldage sellele riigile survet. Võibolla ta muutub siis paremaks. (Mihhail Leontjev, Komsomolskaja Pravda, 06.03)

Majandus

Uudisteagentuurid

Estonia could pull out of a project to build a new nuclear power plant in Lithuania after Vilnius "unilaterally" brought Poland into the deal. "Estonian government has to decide now whether to agree to this breach of our existing agreement by Lithuania," Heido Vitsur, an aide to Estonia's economy minister said. „We have to decide whether to swallow this or go some other way in diversifying our energy supplies. Estonia has to weigh alternatives in nuclear projects elsewhere." (Afp, 06.03)

USA ja Suurbritannia ajakirjandus

Balti riikide majanduslik tasakaalutus kütab inflatsiooni ning lükkab eurotsooniga liitumist veelgi edasi. Tänu ELi aastakümne kiireimale majanduskasvule on tööpuudus Leedus, Lätis ja Eestis kukkunud tasemeni, mida pole nähtud alates 1990. aastate algusest. Need tegurid on samas viinud palgakasvu ja laenukoormuse kasvuni, hüppeliselt tõusnud kinnisvarahindadeni ja kasvava jooksevkonto defitsiidini kõigis kolmes riigis, kuna nõudlus impordi järele kasvab ekspordist kiiremini. Analüütikud arvavad, et kui vastavaid meetmeid kasutusele ei võeta, võivad nende riikide majandused olema sunnitud läbima valuliku kohanemisperioodi. (WSJE, 06.03)

Eesti vajab säravamat valitsust. Eesti on tõestanud seda, et kindel raha, kiire erastamine ja vaba kaubandus toimivad päris hästi. Majandus kasvab 11%, tööpuudus on minimaalne. Samas tuleb hoiduda reformide seiskumise eest. Endistes kommunistliku bloki riikides Balti merest Musta mereni puuduvad praegu reformidele orienteeritud valitsused, ning kahjuks Eesti ei ole enam erand. (The Economist, 09.03)

Financial Times kirjutab soomlastele kuuluvast Pomarfinni kingatehasest, mille 140 töötajast 120 asub Eestis. Leht kirjeldab Pomarfinni omalaadrest müügistrateegiat, mis võimaldab igal ostjal tellida just talle kohaldatud jalavarjud. “Tehase paiknemine Eestis, kus tööjõukulud on vaid kolmandik Soome vastavatest kuludest, on Pomarfinni strateegia oluline osa. Kuid Eesti, kus tööjõukulud pidevalt tõusevad, on kallis võrreldes Hiinaga, kus valmistatakse suurem osa maailma jalatsitest. Hiinas on tööjõulukud vaid viiendik võrreldes Eestiga.” (FT, 09.03)

Taani ajakirjandus

Baltikumi majandus kasvab, kuid Eestist ja Lätist tulevad hoiatussignaalid, kiire majanduskasv põhjustab tasakaalutust. Just eestlased ja lätlased peaksid säästma, et vähendada inflatsiooni ja kaubavahetusbilansi defitsiiti, ütlevad Swedbanki majandusanalüütikud. Küll aga ei soovi nad tunnistada, et ka neil endil on suurte laenude andmisega seos võimalik majanduse ülekuumenemine. Nii Eestis kui ka Lätis oli 2006. aasta majanduskasv üle 11 protsendi, ning ka tänavuseks aastaks prognoositakse kümne protsendilist kasvu. Ehkki elatustase tõuseb kiiresti, oli Eesti inflatsioon 2006. aastal viis protsenti ja Lätis koguni seitse protsenti. Tarbimine Eestis kasvas 15 protsenti ning majapidamiskulud tõusid 66 protsendini sissetulekutest. Palkasid ei saa kummaski riigis majanduse tasakaalustamiseks kasutada, küll aga peaksid valitsused oma eelarved tõsisemalt üle vaatama. (Fredrik Braconier, Svenska Dagbladet, 8.09; Johan Schück, Dagens Nyheter, 8.03)

Varasemad N. Liidu liikmesriigid Eesti, Läti ja Leedu triivivad majanduskasvuharjal, kuid on näha märke selle mulli võimalikust lõhkemisest. Peter B. Rasmussen analüüsib Børsenis põhjalikult kolme Balti riigi majandusi. (Peter B. Rasmussen, Børsen, 8.03)

Prantsusmaa ajakirjandus

Majanduse ülekuumenemismärke ilmutav Eesti jätkab endisel kursil. Esimest korda pärast taasiseseisvumist võitis valimised peaministri partei, kuid Andrus Ansip ei näe peamise koalitsioonipartnerina mitte eelmise valituse liitlast Keskerakonda, vaid eelistab konservatiivset Isamaa ja Res Publica Liitu. Koalitsioonipartneritena alates 2005. aastast vastandusid Reformierakond ja Keskerakond üksteisele valimiskampaanias, kus pildusid ebarealistlikke lubadusi. Ekspertide sõnul on Eesti majanduses juba praegu märgata ülekuumenemise märke, seda just tänu liiga ekspansionistlikule eelarvepoliitikale. Majanduskasv ületas eelmisel aastal küll 10% ning töötus jäi 5,6% tasemele, kuid jooksevkonto defitsiidi määraks kerkis 12% SKTst. 30% laenukoormuse tõus 2006. aastal väljendub tarbimise kasvus ning kinnisvarahindade hüppelises tõusus. Ruutmeetri hind Tallinna kesklinnas küünib täna juba samale tasemele hindadega Stockholmis või Kopenhaagenis. Tarbijahinna indeks on kerkinud 4,4% eelmisel aastal, võrreldes 3% 2005. aastal. ...2,9% avaks juba ukse eurotsooniga liitumiseks. Ühisrahaga jäi Eestil 1. jaanuaril 2007 liitumata, praeguse tempoga jätkates on ebatõenäoline, et 2009. aastaks planeeritud liitumine teoks saab.(Les Eckos, Stéphane Dupont, 06.03)

Kultuur

Saksamaa ajakirjandus

Väike maa, kuid suur muuseum – KUMU. 200000 inimest kogu maailmast on seda futuristlikku ehitist külastanud. Iseäranis tuntakse huvi nõukogudeaegse sotsrealismi väljapaneku vastu. Mis on aga ühist Stalinil, keiser Wilhelmil, eesti talupojal, baltisaksa aadlikul ja merekajakal? Kõik nad on koondatud ühte ruumi, nende hääled kajavad sosinal seintelt ning moodustavad ühtse häältemere. Villu Jaanisoo ansambel on iseäranis armastatud välismaiste külaliste poolt. Võib olla seetõttu, et nii see ruum kui ka kogu maja ühendab ühtseks tervikuks erinevad epohhid, mida Eesti ajaloos on olnud väga palju. KUMU on põhjamaise elegantsi paraadnäide ning näitab, kuivõrd eestlased on Põhjamaadele orienteeritud. (Alexandra Frank, Sonntagsblatt, 11.03)

Soome ajakirjandus

Riho Undi sõnul oli tal 25 aastat tagasi kaks võimalust - minna Narva mööblit valmistama või Nukufilmi multifilme tegema. Sisustusarhitekt valis multifilmid. Tampere lühifilmifestivalil on Nukufilmi 50. aastapäeva auks kaks esitust. Samavanune Unt on stuudio märkimisväärseim kunstnik ja Euroopa üks tähtsamaid animaatoreid. Riho Undi kaks meistriteost „Hing sees" ja „Vennad karusüdamed” esitatakse ka Tamperes. (Harri Römpötti, Helsingin Sanomat, 9.03)

Varia

Prantsusmaa ajakirjandus

Teinud edukat karjääri suhtekorralduses, tundis Michèle Samuel endas soovi kurssi muuta ning pärast mõningast otsimist ja esimesi ebaõnnestumisi eraettevõtjana sukeldus internetikaubandusse, müümaks disainerite toodangut... mis tehtud Eestis. "Ühel ööl nägin unes, et läksin Eestisse otsima kohalikke disainereid. Miks Eestisse? Mul pole õrna aimugi. Võtsin unenägu kui märki ning mõni kuu hiljem, otsustanud järgida oma intuitsiooni, hakkasin tegutsema. Nüüd juba kaks aastat müün ma interneti vahendusel Eesti disainerite loodud esemeid", jutustab Michèle Samuel. Peale saatuslikku unenägu, leidnud internetist peaaegu 600 disainerit-kunstnikku, võttis ta ühendust Eesti Disainerite Liiduga ning juba mõne aja pärast asus teele Tallinnasse. Kohtunud Disainerite Liidu esindajatega, veenis ta kohalikke kunstnikke usaldama talle Eesti disainerite toodangu vahendamise ja müügi Prantsusmaal. Disainerite Liit nõustus finantseerima Michèle'i osalemist kuus kuud hiljem Pariisis toimunud messil Maison & Object. Täna jätkab ta alustatut ning varustab edasimüüjaid, suuri kaubamaju ning butiike Eesti disainerite loodud esemetega. (Vivreplus, Diane-Isabelle Lautredou, 07.03)

Norra ajakirjandus

Eestlase Enar Jäägeri jahtimine lõppeb lõpuks ometi ning ta sõlmib lepingu Aalesundi jalgpalliklubiga. Leping sõlmitakse kaheks ja pooleks aastaks. Jääger on üldiselt kaitsja, kuid saab väga hästi hakkama ka poolkaitses. Hetkel on Jäägeril küll probleeme põlvega, kuid teda oodatakse palliplatsile juba kuu aja pärast. Ei ole veel teada, kui palju Aalesundi jalgpalliklubi Jäägeri praegusele klubile - Moskva Torpedo - lepingu pealt üleostmise eest maksab. (Anders K. Christiansen, Vedens Gang, 6.03)

Soome ajakirjandus

Paldiskis lammutatakse nõukogudeaegset allveelaevakeskust jäänud hooneid. Rahva poolt Pentagoniks nimetatud tohutu kompleks lõhutakse viimaks ometi maatasa, 13 aastat pärast nõukogude vägede lahkumist Eestist. Pentagoni lammutamisega kaob Paldiskist nähtavaim nõukogude aja märk. Siiski võib linnas tunda mineviku hõngu: Paldiski on venekeelne saareke keset eestlaste Eestit. Umbes 4000 elanikust on enamus venekeelsed. Praegu toimub Paldiskis sõdurite koolitus rahvusvahelistele missioonidele minekuks Iraaki või Balkanile. (Heikki Aittokoski, Helsingin Sanomat, 11.03)

Venemaa ajakirjandus

Uskumatu! Eesti sõjaväeluure jälitab ebaseaduslikult poliitilist eliiti. Riigiprokuratuur alustas kaitseminister Jürgen Ligi avalduse põhjal uurimist, selle viib läbi kaitsepolitsei. Varem on Eesti meedias olnud juttu sellest, et uurimise alla võivad sattuda endine kaitsejõudude ülemjuhataja Tarmo Kõuts ning peastaabi ülem Alar Laneman, kellele allub sõjaväeluure. (Novoje Russkoje Slovo, 07.03)