NATO, Julgeolek"Latvia, which wants an apology from Russia for (the Soviet) occupation, should apologize to Iraq for participating in its oc-cupation," the Russian ambassador to Riga Viktor Kalyuzhny said as saying during a lecture he gave at the University of Latvia. Latvia and its Baltic neighbours, Estonia and Lithuania, were occupied by the Soviet Union at the close of WW II, and only regained independence in 1991 as the USSR crumbled. Latvian President Vaira Vike-Freiberga has repeatedly called on Russia to apologize for the Soviet Union's post-war occupation of the Baltic states, but has always met with stubborn refusal from Moscow. Latvian lawmakers last week voted to extend the mission of the country's troops in Iraq for one more year. There are currently 120 Latvian soldiers in Iraq. In his university lecture, Kalyuzhny said Latvia should follow the lead of Spain and Italy and pull its troops out of Iraq. "The task for Latvia and all other countries (in Iraq) is to keep the peace. So they should follow the example of other nations, such as Spain and Italy, which have left Iraq," said the Russian ambassa-dor. (Afp, 20.12)
NATO is hoping to share a common future with former foe Serbia, General Yannick Asset, the head of the alliance's newly opened liaison office in Belgrade, said. "I fit more in the future than in the past. I'm here to build a better future for Serbia" by helping its bid to integrate with Euro-Atlantic institutions, the French general said in an interview with AFP. He was speaking after the opening this week of the NATO liaison office, which is located in one of the dozens of buildings targeted by the alli-ance during its 1999 air war against then Yugoslavia. More than seven years since the NATO action, the bombed out shells of several former government buildings still stand in the centre of Belgrade, awaiting potential new investment. General As-set reached out to Serbian citizens, many of whom still remain hostile towards the NATO over the intervention. "We are here at the request of Serbia... and we will do all that is possible so that it can advance within the framework of Euro-Atlantic inte-gration," said Asset, who has been appointed for a yearlong mission. The opening of the liaison office came the week after Serbia was formally inducted into PfP programme, which is seen as the first step towards full membership with the pact. As-set's principal mission would be the implementation of a 2005 agreement allowing the passage of NATO forces through Ser-bian territory. The alliance has peacekeeping troops in Bosnia and Kosovo. But Asset said the speed of Serbia's accession to NATO would depend on the country itself. "There is no pre-established program which will force the hand of Serbia," he said. "Each country joins at the rate which they want. Serbia will decide which actions it will be committed to having within the framework of the Partnership for Peace." NATO's decision to invite Serbia to join the programme marked a change of policy for the alliance, which had previously demanded that Belgrade first handover fugitives of the UN's International Crimi-nal Tribunal for the former Yugoslavia (ICTY). By accepting Serbia into the programme, the leaders of NATO's 26 member countries stressed, however, that they were still awaiting the delivery of the remaining fugitives to The Hague-based war crimes court. Among the six war crimes indictees still on the run from the ICTY is former Bosnian Serb general Ratko Mladic, who UN prosecutors believe is hiding within reach of Serbian authorities. "The obligations with respect to the international court are made in Serbia and the office has no action, no responsibility in this field... It is the full and entire responsibility of the Serbian state," said Asset. (Afp, 20.12)
AJAKIRJANDUS
USA, SUURBRITANNIA
Inglisekeelne meedia käsitles põhjalikult Venemaal toimuvat. Peamisteks teemadeks olid Litvinenko salapärane surm ja energiaressurssidega manipuleerimine, millele lisandusid ülevaateid demokraatia ja inimõiguste olukorra ning ärikliima hal-venemise kohta.
Royal Dutch Shell oli sunnitud Venemaa valitsuse survele järele andma ning müüs oma enamusosaluse naftaprojektis Sah-halin-2. Kui Venemaa suudab põlvili suruda sellise ka maailma mastaabis suure ettevõtte, siis kes on järgmine? Hermitage Capital Management’i peadirektori Bill Browder sunniti Shell Venemaalt lahkuma pärast sõnavõtte korporatsiooni juhtimise teemal ning varguste ja korruptsiooni paljastamist Venemaa ettevõtetes. Tema sõnul puudub Venemaal kindlaksmääratud reeglistik ning olukord võib väga ootamatult muutuda. New Europe Strategic Advisers’i tegevdirektor Mark Otto arvab, et inimesed alahindavad Venemaal esinevaid riske olulisel määral. „Suurbritannia investorite hulgas valitseb arusaam, et suur-tel Venemaa firmadel ei võimaldata nendega tehtavates äritehingutes endale võetud kohustustest taganeda, sest neil on Vene riigi garantii. Ent garantii kehtib vaid niikaua, kuni see Venemaa valitsusele sobib.” Viimasel ajal on Venemaa, tänu soodsale olukorrale energiaressursside vallas, muutunud kõrgimaks, sarnaselt Iraanile ja Venezuelale. Eelmisel aastal teh-tud otsus lõpetada gaasitarned Ukrainale ning surve avaldamine Leedule pärast Leedu valitsuse otsust müüa naftatöötlus-kompleks Poola, mitte Vene firmale, näitavad Putini valmisolekut kasutada tema käes olevaid vahendeid karmilt. (Iain Dey, The Daily Telegraph, 18.12) Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso nimetas surveavaldamist Shellile „murette-kitavaks”. Võib-olla on vaoshoitud toon seotud sellega, et Gazprom tarnib enam kui veerandi Euroopas tarbitavast maagaa-sist. Lasta riigil, mis sedavõrd vähe austab sõlmitud lepinguid, hoolitseda kriitilisel hulgal kütte ja elektriga varustamise eest ei tundu just osana mõistlikust majanduspoliitikast. Ka välisinvestorid, näiteks Shell, peavad endalt küsima, kas nad tõesti lasevad Venemaal endaga nii käituda vaid tänu tema suurtele energiaressursside varule. Venemaa mõjuvõim pole siiski nii suur, kui esialgu tunduda võib. Väga tõenäoliselt langeb riigis peagi tootmine ning siis läheb vaja välisettevõtete ekspertiisi ja kapitali, et ressursse jätkuvalt kasutada. Lääne valitsused ja firmad peaksid Moskvale seda meelde tuletama. Samuti seda, et omandiõiguste eiramine peletab lõpuks eemale kõik investorid. Isegi Putini liitlased peaksid meeles pidama, et ilma õi-guspõhimõtete järgimiseta võivad nende endi varad poliitilise olukorra muutudes löögi alla sattuda (Juhtkiri, The New York Times, 19.12)
Võib-olla ei saa me kunagi teada, kes tappis Litvinenko. Kuid see ei tähenda, et mõrvu Kremli poliitikas ei esineks. Kremlis toimuv sarnaneb Winston Churchilli kirjeldusele buldogite võitlusest vaiba all: kõrvaltvaataja kuuleb vaid urinat ja purelemist, ning alles siis, kui kondid vaiba alt välja lendavad, saab selgeks, kes võitis. Kuigi Putin pole tema võimuloleku ajal toimunud poliitiliste mõrvade osas üles näidanud ei kaastunnet ega ka mitte soovi mõrvu tõkestada, on ta sellisest melodramaatilisest käigust vähe võitnud. Ta on üritanud juurutada Venemaal korda ja austust süsteemi vastu, isegi kui see kord Läänele ei meeldi, ning tal on ka pehmemaid viise oma vastastega toime tulemiseks – näidetena võib tuua Hodorkovski vangistamise ning Berezovski ja Gussinski põgenemise Venemaalt. Seni, kuni Putin seisab tugeval positsioonil, on teda ümbritsevad ini-mesed talle ustavad. Ent vaiba all on juba noad välja tõmmatud. Nüüd peab Putin olema ettevaatlik – pärast oma pärija ni-metamist võib temast kergelt vabaneda. Ülejooksnud KGB agendi tapmist on mitmed rikkad ja mõjukad inimesed valmis enda huvides ära kasutama. Keda saab halvas valguses näidata? Või suudame me Vladimir Vladimirovitšit veenda, et ta ei lahkuks veel, jättes paljud meist ilma taskuvoolavatest hüvedest? Jälgige vaipa. (Serge Schmemann, IHT, 19.12) Venemaa süüdistab Briti uurijaid paranoialisuses Litvinenko mõrva asjus, pidades ennekuulmatuks, et keegi üldse söandab kahtlusta-da Venemaa võime selles kuriteos. Kui Venemaa oleks tõepoolest see muutunud ühiskond, milleks me seda juba pidama hakkasime, siis ei oleks selle mõrva uurimine riigi valitsuse jaoks probleem. Sellise suhtumise tulemuseks võib olla ainult veelgi suurem Venemaa kahtlustamine. Lõpuks võib isegi juhtuda, et ka Euroopa ise hakkab polooniumi haistma. (Helle Dale, The Washington Times, 20.12) Putini lähikonna jaoks ei ole kaalul üksnes poliitiline võim. Presidendi lähimad käsila-sed ei tööta mitte ainult ministritena valitsuses või abidena Kremlis, vaid ka erinevate riigi kontrolli all olevate ettevõtete juh-tidena, kus võib endale haarata miljardeid dollareid. Kui eemaldud Kremlist, kaotad ligipääsu neile arvetele. Seetõttu pole ime, et Vene ametnikke ärritavad Läänest tulevad demokraatiateemalised loengud. Putini arvates on demokraatia teema korduv tõstatamine külma sõja ajastu jäänuk, mida kasutatakse Venemaa allasurumiseks. Venemaa president ütles mõned kuud tagasi: „Läänes on mitmeid paadunud sovetolooge, kes ei saa aru, mis meie maal toimub ning ei mõista muutuvat maailma. Pole mõtet nendega vaielda. Nad väärivad vaid väga lühikest vastust: käige põrgu.” (Peter Baker, The Washington Post, 24.12)
Venemaal peaks võimaldatama pääseda oma minevikuga seotud klišeedest. Venemaa valitsuse kujutamine läbinisti kor-rumpeerunud ja ebaefektiivsena on traditsiooniline briti komme. 1990. aastate kapitalism oli Venemaal kahtlemata karm, ent mitte hullem, kui seda oli USA-s 19. sajandi lõpul ja Suurbritannias 18. sajandil. Robert Clive’i ja tema palgasõdurite tegut-semine Indias, Henry Fordi võitlus ametiühingute loomise vastu ja Vene oligarhide äritegevus on võrdselt amoraalsed. Seo-ses korruptsioonisüüdistustega tundub briti tüüpiline moraalijutlus veelgi rumalam. Ühiskonnad toodavad korruptsiooni, mis peegeldab nende endi väärtusi. Valitsuse toetus oma sõpradele naftafirmade ostmisel, poliitbüroole altkäemaksu andmine, et võiks jääda nomenklatuuri liikmeks, ja tšeki kirjutamine, et saaks ülemkoja liikmeks – moraalsest seisukohast lähtudes on need kõik vaid korruptsiooni erinevad vormid, mis ilmnevad erinevates ühiskondades. (Hywel Williams, The Guardian, 21.12)
SAKSAMAA, AUSTRIA
Jõulude-eelse nädala tähtsamateks teemadeks saksakeelses ajakirjanduses olid Süüria ja Iraan, nende seos Liibanoni ja Iraagi sündmustega; Poola-Saksa keerulised suhted ning Venemaa-Euroopa Liidu partnerluslepe ja Poola veto, samuti Darfuri probleem.
Liidukantsler Angela Merkel soovib põhiseadusleppe protsessi taaselustada. Oht, et idee lõplikult puruneb, on suur. Kui pok-kerimängija kaotused kuhjuvad, kaldub ta riskantset mängustrateegiat kasutama ning tõstab panuseid. Ta loodab, et mõnin-gase õnne korral ületab madalseisu ühe efektse võiduga, ning ehk õnnestub siis veel ka kogu mäng võita. Merkel on põhi-seadusleppe küsimuses põhimõtteliselt sarnases olukorras. Saksamaa jaoks oli Prantsusmaa ja Hollandi rahvahääletused katastroofiks. Uus lepe oleks Saksamaa kaalu ELis tõstnud – rohkem hääli Ministrite Nõukogus ja Euroopa Parlamendis. ELi välisministri ja vastava ametkonna loomine olnuks samuti Saksamaa huvides. Merkelil on nüüd šanss kaotus võiduks muuta. Kantsleri ainus võimalus on rõhutada 27-liikmelise ELi võimetust korralikult toimida ilma sisereformideta. Siiski tahab Sak-samaa saavutada midagi enamat kui „minileping” üksnes institutsionaalseteks korrastusteks. Panused on kõrged. Kui Merkel ebaõnnestub, on põhiseaduslepe pikkadeks aastateks surnud. (Wolfgang Proissl, FTD, 18.12) Saksamaa välismi-nister Frank-Walter Steinmeier nendib, et imesid ei maksa Saksamaa eesistumiselt oodata. Üheks peamiseks eesmärgiks on saavutada olukord, kus ELi liikmesriigid räägiksid välispoliitilistes küsimustes ühel häälel. Põhiseadusleppe osas on peamine luua võimalikult soodsad eeldused selle vastuvõtmiseks. (Martin Winter, SZ, 20.12) Saksamaa eesistumise välis-poliitilisteks prioriteetideks nimetab Steinmeier Türgi (ja Küprose) küsimust, Lähis-Ida konflikti ja Kosovo umbsõlme lahen-damist. Venemaaga tuleb sõlmida uus kahepoolsete suhete leping ning suuremat initsiatiivi üles näidata Kesk-Aasia riikide suunal. (Christoph B. Schiltz, Die Welt, 20.12) Põhiseadusleppe puhul tuleb ette vaadata, et võimalike ettepanekutega liiga vara välja ei tuldaks. Need peavad olema läbimõeldud ja hästi kaalutud. Praegune välispoliitiline kakofoonia eurooplaste seas, eriti mis puudutab Lähis-Ida, on ületatav põhiseadusleppe abil . Näiteks ELi välisministri institutsioon võiks selle prob-leemi lahendada. Samas tundub, et erinevate liikmesriikide erinev lähenemine konfliktide lahendamisele võib kokkuvõttes tulusaks osutuda, kui seda mingilgi määral koordineerida ja kooskõlastada. (Nico Fried/Stefan Kornelius, SZ, 21.12)
Kehv varustus seab Saksa sõdurite elu Afganistanis ohtu. Sellisele järeldusele jõudis Bundeswehri olukorda ja Saksamaa kaitsepoliitika perspektiive analüüsiv aruanne „Weißbuch 2006”. Näiteks võinuks kõik kaugjuhitavad lõhkeseadeldised, mis sõdurite elu möödunud aastal mitmel korral ohtu seadsid, neutraliseerida soomukitele monteeritavate segajatega. Maailma-turul on säärased segajad juba ammu müügil, Bundeswehri omad aga alles katsetuste staadiumis. Samuti jätab soovida missioonile suundujate väljaõpe. Ilmselgelt pole paljud sõdurid kasutusoleva tehnika ja seadmetega sina-peal. Probleeme on koguni laskerelvade ohutu ja oskusliku käsitsemisega. Pidevalt halveneb olukord õhutranspordi ja varustamisega. Koguni haavatute minematoimetamise osas lennukitel esines sageli vajakajäämisi. „Ülesanded ja nende täitmiseks eraldatavad va-hendid pole omavahel kooskõlas”, teeb aruanne kokkuvõtte. (Hans-Jürgen Leerssch, Die Welt, 19.12) Bundeswehri muu-tumine tavalisest maakaitseväest rahvusvaheliste ülesannetega kriisimissioonijõuks kestab liiga kaua. Peamiseks põhjuseks on alafinantseerimine. Valitsus ja parlament kiidavad muudkui uusi missioone heaks, kuid keelduvad kaitseministri rahasta-missoove täitmast. Praegune kaitseeelarve on 1991. aasta omaga võrreldes kolme miljardi euro võrra väiksem. Seda võib juba nimetada vastutustundetuseks sõdurite suhtes. (Jochim Stoltenberg, Die Welt, 19.12)
NATO riikide poliitikud tahavad kogu maailmas missioonidel osaleda, kuid kui asi jõuab raha eraldamiseni, vaadatakse hä-belikult kõrvale. Vaid seitse riiki 26-st eraldavad kaitsekulutusteks 2% SKTst. Missioonide rahastamine on iga riigi oma asi, kuid seda põhimõtet järgides minnakse liiale. Suuremate kulutuste ja raskemate ülesannete puhul võiks finantskoormat ja-gada või luua, vastuväidetele vaatamata, ühiskassa. Külma sõja ajal oli ehk praegune printsiip toimiv, kuid nüüd, mil tuleb operatiivselt tegutseda kogu maailmas ja kõrgeid tehnoloogiaid kasutades, võib iga-riik-rahastab-end-ise põhimõte mõnel riigil koguni selgroo murda. Nagu näitas Riia tippkohtumine – kõik saavad probleemist aru, aga ikkagi ei taha keegi maksta. (Burkhard Bischof, Die Presse, 21.12)
EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika
Uudisteagentuurid
Russia's FM Sergei Lavrov called on the EU to pressure Latvia and Estonia to grant citizenship to the Russian-speaking minority in those countries. "The EU should work more actively so that there would no longer be this shameful phenomenon of writing "foreigner" in the citizenship column," Lavrov told reporters. "With the current naturalisation pace, non-citizens in Latvia would be able to obtain citizenship in 40 years, and 28 years in Estonia," the minister said, adding that "this is a prob-lem of both EU and NATO which integrated those countries as being up to high standards of democracy." After Estonia and Latvia regained their independence from Moscow in 1991 they decided to not to automatically grant citizenship to the hun-dreds of thousands of Russians who moved there during over four decades of Soviet rule. In Latvia, the Russian minority makes up 30% of the 2.4-million population, but nearly a quarter of ethnic-Russians have not taken Russian citizenship or gained Latvian citizenship. In Estonia, some 170,000 people, most of them Russians, have the status of alien. Some resi-dents of Latvia and Estonia, however, chose not to claim any citizenship, keeping to their old Soviet passports, which allow them to travel to Russia without a visa and live in their country of residence without a permit. Some others refuse to learn the official language of their country of residence, which is the requirement for citizenship. (Afp, 21.12)
Vene välisminister Sergei Lavrov kutsus Euroopa Liitu kaitsma venekeelse elanikkonna õigusi Balti riikides. „Euroopa Liidul on Venemaa ees väike võlg, mis puudutab rahvusvähemuste õigustest kinnipidamist Eestis ja Lätis,” sõnas Lavrov. Ta tule-tas meelde, et Euroopa Liidu laienedes fikseerisid Venemaa ja EL vajaduse kindlustada rahvusvähemuste õigused Eestis ja Lätis. Lavrov pidas sündsusetuks samastada okupantide ja vabastajate sümboolikat, pidades silmas Eesti valitsuses heakskiidetud seaduseelnõu, mis keelab nii nõukogude- kui ka natsisümboolika kasutamise vaenu õhutamise eesmärgil. (Interfax, 20.12)
Suurbritannia ajakirjandus
Ida-Euroopas on luureteenistustel endiselt ebaproportsionaalselt suur mõju, vaatamata sellele, et on vabanetud plaanima-jandusest ja üheparteisüsteemist. Poolas peetakse sõjaväeluure WSI reformi, mille käigus vallandati umbes 300 nõukogude ajal väljaõppe saanud ohvitseri, üheks aasta põhisündmuseks. Leedus tabas skandaal julgeolekuteenistust VSD, mis ilmselt korraldas läbiotsimise luure siseinfo avaldanud ajalehe juures ja mille juhi Arvydas Pociunase tagasiastumist nõuab parla-mendikomitee. 2004. aastal oli VSD tähelepanu keskmes seoses president Rolandas Paksase tagandamisega, kui tollane VSD juht Mecys Laurinkus rääkis parlamendile presidendi Venemaa-suunalistest suhetest. Ida-Euroopas on raske leida en-dist kommunistlikku riiki, kus luure- ja julgeolekuteenistused oleks depolitiseeritud ja vabad vastuoludest. Bulgaarias leiti pärast parlamendis toimunud hääletust salajaste kommunismiaja arhiivide avamise teemal surnuna vastava osakonna direk-tor, keda oli tulistatud tema enda relvast. Võimud viivitasid surmast teatamisega ning see tõi kaasa süüdistused varjamises. Oktoobris sooritasid veel kaks osakonna juhtfiguuri enesetapu. Rumeenia president Trajan Basescu vallandas spiooniskan-daali tõttu mitu luureagentuuri Securitate juhti ning presidenti ennast süüdistatakse koostöös luurega Ceausescu valitsemis-ajal. Ida-Euroopa poliitikud ja avalikud institutsioonid ei suuda sageli toime tulla minevikuga seotud jõudude mõjuga. Vanad režiimid ei kadunud 1989. aastal lippude ja eufooria merre. Mitmed endise režiimi juhtfiguurid tegutsevad edukalt ka uues süsteemis. Aastakümneid kestnud totalitaarne süsteem hirmutab inimesi siiani. Üheks lahenduseks võiks olla – alustada otsast peale, uute töötajatega. Seda varianti kaalub Poola. Eesti, kelle väikest, Suurbritannia poolt väljaõpetatud luureteenis-tust peavad paljud üheks Ida-Euroopa parimaks, tegi seda 1992. aastal. Eesti luure tegutseb ka vastavalt põhimõttele, et poliitikute järgi ei tohi kunagi spioneerida. Vastavalt ühe selle esindaja sõnadele jäävad sellised juhtumid valijate otsustada. (Economist, 19.12)
Riigikaitse
Uudisteagentuurid
The Estonian parliament has extended the mission of the Baltic country's troops in Iraq until the end of 2007. Braving grow-ing public hostility to the mission in Iraq, parliamentarians approved the decision to extend the deployment for "up to one year," with 70 votes for and three against in the 101-member legislature, deputy speaker Maret Maripuu said. Forty Estonian soldiers are currently deployed in Iraq and two have lost their lives there since the dispatch of troops in 2003, when Saddam Hussein was ousted by a US-led coalition. A poll conducted this month showed that 71 percent of Estonians are against extending the mandate of the country's soldiers in Iraq, and a civic initiative has collected around 1,000 signatures in the past few days for a petition calling for Estonia to withdraw from Iraq. "The reasons for starting the war have turned out to be balatant lies," said Jaak Valge, academic director at the Viljandi Academy of Culture and one of the driving forces behind the petition. "There's hardly anyone in the world who thinks conquering Iraq has made the world a better place." (Afp, 19.12)
Majandus
Uudisteagentuurid
Vene kaitseminister Sergei Ivanov teatas, et Vene Balti mere laevastik asus teostama merepõhja uuringuid Põhja-Euroopa gaasijuhtme marsruudil. „Laevad hakkasid teostama uuringuid, tagamaks gaasijuhtme ehitamise ohutust,” teatas Ivanov. Ta tuletas meelde, et Läänemere põhjas asub palju Esimese ja Teise maailmasõja aegseid lõhkamata miine. Ka edaspidi võtab Balti mere laevastik aktiivselt osa gaasijuhtme rajamisest. Gaasijuhe plaanitakse käiku lasta 2010. aastal. Esimese ehitus-etapi valmides peaks selle läbilaskevõime olema 27,5, pärast teist etappi 55 miljardit kuupmeetrit aastas. (RIA Novosti, 19.12)
Suurbritannia ajakirjandus
Isegi Ida-Aasias tunduks kuue aastaga elustandardi kahekordistamine kaelamurdva tempona. Euroopas on see ennekuul-matu. Ent kahe Balti riigi, Eesti ja Läti majandused kasvavad vastavalt 11,6% ja 10,9%. See kiirus on tulnud ootamatult. EBRD poolt eelmisel aastal väljastatud 13 prognoosist oli Eesti kohta kõrgeim 6,4%. Isegi Eesti enda keskpank arvab, et pikemas perspektiivis on kasv 7-8%. Kõrge kasv on hea õnne ja hea poliitika erakordne tulemus. Mõlemad riigid on stabiil-sed, ärisõbralikud ja odavad, lisaks asuvad nad suurte ja rikaste turgude lähedal. Neil on proportsionaalne tulumaks, võrd-lemisi korruptsioonivaba valitsus ning stabiilsed rahvuslikud valuutad, mis on seotud euroga. Välismaalastele see meeldib – Eesti on välisinvesteeringutelt Euroopas esikohal. Mõlemas riigis kasvavad tarbimine ja laenamine. Eesti rahavarud kasva-vad sel aastal 33% võrra, Lätis kasvas tagatisega laenamine aasta algusest kuni oktoobrini 90% võrra ning krediitkaardilae-nud kahekordistusid. See peegeldab lääneliku rahanduse esiletõusu, mis suuremas osas Ida-Euroopast alles areneb. Eesti Panga president Andres Lipstoki sõnul on riigi edu oluliseks põhjuseks välispankade kohalolek. Probleemiks on kinnisvara-mull – riik soovib piirata laenude andmist pankade poolt. Kui toimuks kokkuvarisemine, peaks selle tagajärgi ära hoidma see, et pangad on välismaalaste omanduses (99% ulatuses Eestis ja 80% Lätis) – laenude mittetagasisaamise maksaksid kinni välisosanikud, mitte kohalikud maksumaksjad. Mõlemal riigil on suur väliskaubanduse defitsiit – 17,9% Lätil ja 12,5% Eestil. Ent vaestele postkommunistlikele riikidele, kes üritavad mahajäämust tasa teha, on vajadus imporditava tehnoloogia järgi mõistetav. Samas Eestil puudub välisvõlg. Kuigi Balti riigid edenevad kiiresti euroopalike elustandardite poole, puudu-vad neil pidurid. Nende rahanduspoliitika ei suuda ohjata inflatsiooni – kahel riigil puudub iseseisev kontroll intressimäärade üle. Rahanduspoliitika toimib teoorias, ent mitte praktikas – Eestil on suur eelarveülejääk ning Läti ei jää palju maha. Palgad kasvavad kiiresti tänu tööjõunäljasele majandusharude, näiteks ehituses, jaemüügis ja turismmajanduses. Mõlemad riigid üritavad integreerida suurt hulka nõukogude aja migrante, mistõttu tööjõu sissetoomine idast on äärmiselt ebapopulaarne. Raske on ahvatleda tagasi tulema paljusid välismaale siirdunud kohalikke, iseäranis rohkem kui 100 000 lätlast. Läti presi-dendi Vaira Vike-Freiberga sõnul pole küsimus ainult rahas - lätlased avastavad, et välismaalastest ülemused ja kolleegid kohtlevad neid palju lahkemalt ja austavamalt kui oma kaasmaalased, ning avalikud teenused, näiteks tervishoid ja transport on välismaal paremad. Seni on tootlikkuse võimas kasv varjanud tööturu probleeme, ent see ei jää kestma. Mõlemal riigil on vaja saavutada majandus, mis põhineb aju-, mitte lihasetööl. See omakorda nõuab liberaalset immigratsioonikorraldust – vähemalt oskustega välismaalaste jaoks – ning jäiga ja enesega rahuloleva haridussüsteemi muutmist. Kumbagi pole tule-mas näha – mõlemas riigis lokkab eneseimetlus. Läti koalitsioonivalitsus, mis on lähedalt seotud kohaliku suuräriga, ei näita üles erilist soovi reformide järele. Eesti, kus märtsis on tulemas parlamendivalimised, tundub lootustandvam. Tähtpoliitik Mart Laar juhib pärast vaheaega taas opositsiooni, jutlustades proportsionaalsest tulumaksust, mille ta 1994 aastal peami-nistrina kehtestas. Tema partei hüüdlauseks on „Õnn ei ole rahas”. Kunagi oleks see olnud naeruväärne. Nüüd kõlab see päris hästi. (Economist, 13.12)
Jaanuaris arutab Euroopa Kohus nn Viking Line’i juhtumit, mis käsitleb konflikti ühelt poolt töötajate õiguste ja teiselt poolt tööandja õiguse vahel tegeleda äriga seal, kus ta soovib. See juhtum on toonud kaasa enam kui tosina Euroopa riigi valitsu-se sekkumise. Soome laevandusettevõte Viking Line üritab ennetada oma ametiühingusse koondunud töötajate streike ja boikotte. Töötajad seisid vastu plaanile viia kahjumis olev alus Eesti lipu alla, et tekiks võimalus laev mehitada odavama Eesti tööjõuga. Eelmisel aastal menetles juhtumit Londoni ülemkohus, otsus langetati algul ettevõtte kasuks. Ent kõrgem apellatsioonikohus suunas juhtumi edasi Euroopa Kohtusse. Rahvusvahelise Transporditöötajate Liidu juristid, kes ameti-ühingut esindasid, ütlesid kohtunikele, et juhtumi järelmõjud ulatuvad kaugemale nii Viking Line’ist kui ka laevandusest üld-se. Euroopa Kohtu arvamust küsitakse ka selles osas, et kas õigus kollektiivsele tegevusele, sealhulgas streigile, on põhiõi-gus, mida kaitseb EÜ õigussüsteem. Briti valitsus avaldas toetust ülemkohtu otsusele, vastandudes seega mitmele vanale liikmesriigile, kes toetavad kollektiivseid õigusi kaitsvaid töösuhete süsteeme. Teiselt poolt aga toetavad mitmed uued liik-mesriigid, näiteks Poola, Läti ja Eesti argumente liikumisvabaduse kasuks. Ametiühingute Kongressi sõnul on tegemist „sel-gelt olulise juhtumiga, mida ühingud tähelepanelikult jälgivad”. Rahvusvahelise Transporditöötajate Liidu esindajad ütlesid, et „vastamisi ei seisa mitte vana ja uus Euroopa, vaid võimsate Euroopa ja kodanike Euroopa.” (Nikki Tait, Financial Times, 18.12)
USA ajakirjandus
Vene ärimees, kes tegutses Eesti maaklerfirma abil, kasutas osavat petuskeemi aktsiaturul ebaseaduslikult raha teenimi-seks. USA väärtpaberi- ja aktsiaturu järelevalvekomisjoni (SEC) teatel varastas Jevgeni Gašitšev, kes kasutas Eestis basee-ruva Belize ettevõtte Grand Logistic kontot, interneti abil võrgus tegutsevate maaklerfirmade salasõnu. Komisjoni sõnul ostis Gašitšev omaenda konto abil aktsiaid firmades, millega börsil vähe kaubeldi. Kohe seejärel kasutas ta ohvrite kontosid, et osta samade ettevõtete aktsiaid suurtes kogustes, lüües sel moel hinna üles. Seejärel müüs ta oma aktsiad. Vahel müüs ta aktsiaid katteta ette, saades hinna langemisel veelgi enam kasu. SEC kaebuses on öeldud, et Gašitšev pani algselt Grand Logistic’i kontole 30 000$ ning võttis seitse nädalat hiljem välja 353 609$ pettuse teel saadud kasumit. SEC Philadelphia piirkonna juhataja Daniel M. Hawke ütles, et SEC on märganud võrgus tegutsevatesse maaklerfirmadesse sissetungimise hüppelist kasvu. „Oleme teinud tihedat koostööd teiste kontrollorganite ja maaklerfirmadega, et tagada võrgus toimuva kaup-lemise ohutus.” Komisjoni sõnul on New Yorgi föderaalkohtunik tõkestanud kasumi väljavõtmise väljaspool USAd asuvatest ettevõtetest ning andnud korralduse juba välismaalt võetud raha tagastamiseks. SEC jurist Amy J. Greer ütles intervjuus, et raha saadeti Eestisse, ent sealsed võimud külmutasid konto. Tema sõnul on Eesti võimud olnud väga abivalmid. (Floyd Norris, The New York Times, 20.12)
Prantsusmaa ajakirjandus
Balti riigid on dilemma eest: kas majanduskasv või inflatsiooni pidurdamine. Euroga liitumine oli Balti riikide Briti ja Iiri mõju-tustega rahanduspoliitika prioriteediks. Eesti ja Leedu plaanisid euroga liituda 2007. algul, Läti 2008. algul. Kuid nende galo-peeriv majanduskasv põhjustas inflatsiooni tõusu, mis omakorda pahandas Euroopa Komisjoni, kes nõudis Maastrichti kri-teeriumitest kinnipidamist. Majanduskasv on põhjustatud sisetarbimise tõusust, mida toetavad sissetulekute suurenemine, välisinvesteeringute juurdevool, peamiselt Soomest ja Rootsist. Märkimisväärsed on ka Eesti saavutused tehnoloogilise arengu vallas: laialdane internetiga varustatus, e-valitsus ning mobiilsed teenused. Kuid Balti riikide probleemiks on viimasel ajal teravnenud tööjõu puudus. Kümned tuhanded lätlased ja leedulased ning väiksemal arvul ka eestlased on läinud tööle Iirimaale, Suurbritanniasse või Norrasse. Massiline töötajate lahkumine on muretsema pannud valitsuse, kes tööjõu välja-voolu takistamiseks on pidanud tõstma palku ning suurendama sotsiaalkulutusi. See aga omakorda tõstab inflatsiooni veelgi. Uste avamine idanaabrite tööjõule on Balti riikide poolesajandilise nõukogude okupatsiooni ning tugeva venestamise tõttu välistatud. (Olivier Truc, Le Monde, 19.12)
Venemaa ajakirjandus
Venemaa, kes sanitaarnõuetele viidates lubas lõpetada lihakaupade impordi Euroopa Liidust, nõustus seda siiski jätkama. Sisuliselt otsustasid EL ja Venemaa jätkata senikehtinud režiimi, mis tähendab seda, et Bulgaariale ja Rumeeniale, kes järgmisest aastast saavad Euroopa Liidu liikmeteks ning samuti Poolale jääb Vene turg endiselt suletuks. Juhul, kui uuest aastast oleks Euroopa Liidu lihaimport keelustatud, oleks Venemaal umbes kuu ajaga tekkinud vorstitööstuses kasutatava tooraine defitsiit. Venemaal ei toodeta näiteks pekki, mida kasutatakse kõigis suitsuvorstides. (Sergei Skljarov, Nezavissimaja Gazeta, 21.12.2006)
Gazprom ei saa endiste N. Liidu vabariikidega kuidagi gaasitarnete lepinguid sõlmitud. 10 päeva enne aasta lõppu oli 2007. aastaks sõlmitud lepingud üksnes Ukraina ja Armeeniaga. Teiste tarbijatega, välja arvatud Läti ja Eestiga, ei ole lepingute sõlmimist niipea ette näha. Kõige enam probleeme on Gruusia ja Valgevenega, kes keelduvad sõlmimast lepinguid Gazp-romi pakutud Euroopa hindadega. (Vremja Novostei, 21.12)
Kultuur
Suurbritannia ajakirjandus
Kui Neeme Järvi tegi oma debüüdi Suurbritannias, juhatades 1980. aastal Kuninglikku Šoti Rahvusorkestrit (RSNO), oli ta Läänes veel tundmatu. Kuid mitte kauaks. Leningradis õppinud eestlane võlus kõiki oma kergusega proovides ja spontaan-susega etendustel. Temast sai kiiresti RSNO põhidirigent. Ja siis, sama järsku, kui ta oli saabunud, ta lahkus. Mitmetel diri-gentidel, eriti neil, kelle tehnika on suurepärane, on raskusi oma tööle keskendumisega. Kui Järvi pärast pikka ootamist eel-mise nädala lõpul Šotimaale naasis, alustades kontserdiga Perthi uues kaunis kontserdisaalis, oli see kui armunute taasühi-nemine. Dirigent, kelle liigutused olid mõõdetumad, aga sära silmis polnud sugugi tuhmunud, oli 1980. aastal avaldanud sama mõju. Muusikud sõid tal peost. Publik naeratas. See jääb üheks muusika mõistatuseks, kuidas mõned kontserdid liht-salt tõmmatakse justkui võlukübarast välja, samas kui teised, mille jaoks on palju rohkem pingutusi tehtud, ei jäta nii võimsat muljet. See ei tähenda, et Järvi programm oleks kiiruga kokku pandud. Sibeliuse „Lemminkäise legendide” esimene osa „Lemminkäinen ja saareneiud” oli veatult ühendatud, värvid olid suurepäraselt segatud ja crescendo veatult paigutatud. Ja Tšaikovski viiulikontserti ei tõstnud esile mitte sooloesitus, vaid Järvi peenetundelised täiendused ja kogu orkestri üheaegne tõus. Järgnes Šoštakovitši 10. sümfoonia. Kui me selle muusiku sajandist üldse midagi õppinud oleme, siis on see muusika kahemõttelisuse säilitamine – mida Järvi, keda vormis Mravinski ajastu Leningradis, instinktiivselt valdab. Ta pole võimeline panema ükskõik mida kõlama ettevalmistatuna, ent esimesed liikumiste kõrgpunktid olid purustavalt võimsad, skertso kõlas kui orkaan, kolmandale liikumisele andis tooni nõukogude aega meenutav rõõmsalt kekslev valss ja finaal mängis banaalsu-se piiril. Õõnes triumfeerimine või hävitav ausus? Just sellised esitused paljastavad Šoštakovitši suuruse. (Andrew Clark, Financial Times, 21.12)
Belgia ajakirjandus
Eesti kunstimuuseumis KUMU on kuni 11. veebruarini eksponeerimisel Belgia kunstniku Félicien Ropsi looming. Ropsi 240 teosest koosnev väljapanek on esimene seerias “Paljastus”, mis on Kumu kunstiharidusprojektina suunatud amatööridest noortele eesti kunstnikele ning esindab Prantsuse kogukonna kunsti. Projekti teostus sai võimalikuks tänu paljude erakol-lektsionääride ning muuseumite abile. (Belga, La Libre, 07.12)
Varia
Uudisteagentuurid
The Council of the EU has decided to permit non-citizen residents of Latvia and Estonia to travel in the EU without visas. The decision, approved by the EU's 25 agriculture ministers on Wednesday at the advice of the EP and EU justice ministers, opens the Union's doors to more than 500,000 "resident aliens" of mainly Russian origin. The announcement has been broadly welcomed in the Baltics, but some authorities warn that it could have a negative impact, reducing non-citizens' moti-vation to apply for citizenship. Estonia and Latvia were occupied by the Soviet Union 1940-91. In that time, hundreds of thousands of Soviet citizens moved to their territory, materially altering the ethnic balance in the two states. When the duo declared the renewal of their independence in 1991, they declared that those residents, who had come there during the oc-cupation, and their descendants, could only become citizens if they passed exams in the local language, history and culture. Those unwilling to sit the exams were declared "resident aliens," holding no citizenship and needing a visa to travel any-where outside their homeland. Since 1991, almost 250,000 have naturalized, but over 500,000 remain – 80% of them in Latvia. Many "new" citizens say that the opportunity to travel was one of the main reasons they naturalized. As a result, some observers suggest that the new law could reduce the number of non-citizens willing to naturalize. (dpa, 22.12)
The Estonia ferry was used by Sweden to secretly transport Russian military equipment, an Estonian probing team said. "At least twice in 1994, military technological equipment was transported on board the ferry Estonia," said Margus Leivo, head of the probe team. "But we could not establish whether there is a direct link between the accident and the secret transportation of the equipment," he said, presenting the final report of the commission. An international probe team determined in 1997 that faulty bow doors that gave way in stormy weather had caused the accident. But many relatives of the dead, shipping experts and politicians have claimed the Estonia went down after an explosion on board, and have questioned the findings of the 1997 report. Last year both Estonia and Sweden launched new probes into the sinking, in particular to determine whether military equipment had been transported on the ferry. (Afp, 19.12)
Prantsusmaa ajakirjandus
Eurobarameetri ning konsultatsioonifirma Aon Consulting kohaselt on Eesti pensionisüsteem ELis pärast Taanit teisel kohal. Neljandal positsioonil on Läti. Aon Consultingu sõnul vaadeldi demograafilisi näitajaid, pensionäride osakaalu aktiivses ela-nikkonnas ning oodatavat eluiga. Viimane on uutes liikmesriikides lühem kui vanades. Tulemusi mõjutasid ka struktuuri-muudatused, mille vajalikkuse tingis pensionäride osakaalu kiire tõusmine aktiivse elanikkonnaga võrreldes. Uutes liikmes-riikides on pensionäride osakaal 39 %, samas kui vanades liikmesriikides 32 %. Taani ja Eesti soosisid hilisemat pensionile minekut ning eakate inimeste töötamist, vastupidiselt teistele riikidele nagu Prantsusmaa, Belgia ja Kreeka, kes ei suuda pensione kinni maksta. (Isabelle Moreau, La Tribune, 19.12)
Belgia ajakirjandus
Peagi saab Tallinnast Lissaboni reisida ilma, et peaks piiril dokumente näitama. ELi siseministrid leppisid kokku kontrolli kaotamises maa- ja mere piiripunktides 2007. aasta detsembrist ning lennujaamades 2008. aasta märtsist. Uued liikmesrii-gid, kes suutsid tekitada mulje, et neid ei taheta, tõstsid kisa siis, kui nende liitumist Schengeni tsooniga ähvardasid pidur-dada „tehnilised probleemid”, mis olid pigem tingitud euroskepsise levimisest vanades liikmesriikides. Kesk-Euroopa ning Balti riikide jaoks tähendas ELiga liitumine eelkõige vaba liikumise võimalust, nagu seda saavad praegu kasutada saksla-sed, prantslased, hispaanlased jne. Lõplik otsus piirikontrolli kaotamise üle tuleb 2007. aasta Oktoobris. (S. Vt, La Libre, 06.12)
