Nädal välismeedias 27. november - 3. detsember 2006

AJAKIRJANDUS

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
President George W. Bushi visiit, Poliitika, Majandus,
Riigikaitse, Kultuur, Varia

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED

Euroopa Liit

Inimõigused

The EU Agency for Fundamental Rights would assist member states to "take measures or formulate courses of action... to fully respect fundamental rights," according to a presidency statement ahead of a meetings of EU justice and home affairs ministers. After months of dispute over its powers, the agency, which is expected to be set up in January, will have no real teeth, being limited to conducting reviews over national and EU rights practices on issues such as discrimination and racism. There is as yet no agreement on extending the body's remit to monitoring member states' police and security forces due to strong opposition from Britain, Germany and others, according to EU sources. Other agencies, including the armed forces, will be able to deal with the agency on a voluntary basis. "Some members are trying to portray this as an outrageous interference in their national affairs," said British Liberal MEP Sarah Ludford, a member of the Parliament's civil liberties committee. "But we all have an interest in making sure that the EU institutions don't do things beyond their powers. It can also make sure that member states... don't go beyond those (human rights) principles," she told AFP. "It's a move to help protect EU citizens". The European agency, if agreed by the member states, would replace the narrower European Monitoring Centre on Racism and Xenophobia, based in Vienna. The agency would collect "objective, reliable and comparable information" on the human rights situation; examine breaches of rights and their cause and effects and of good practice that could be suggested as a model for other agencies and nations. It would also produce an annual report on fundamental rights issues and working closely with the Council of Europe human rights watchdog, to ensure "complementarity and added value". Each member state would appoint an independent expert to the agency's management board. (Afp, 1.12)

Majandus

A senior executive at Russian state-controlled gas giant Gazprom warned that the opening of the EU energy market to competition and political problems with Poland were forcing the company to look increasingly towards markets in Asia. Stanislav Tsygankov, director of international business at Gazprom, sharply criticised "uncertainty" created by EU policies, which limited the company's outlook on investment in supply for the 25-nation bloc. The EU markets for distribution of gas and electricity become fully open to competition from July 1 next year. "Liberalisation itself creates uncertainty for the producer countries and this could cause a supplier shortfall for the next decade," he told a UN meeting on sustainable energy supply. "Given the fact that in the EU such decisions have been taken, and that things are looking difficult for us and that there's more uncertainty, we've been looking towards the east," Tsygankov said. The Gazprom executive highlighted an agreement to start deliveries of 30 billion cubic metres of gas annually to China in 2011, and discussions with South Korea on deliveries from 2010. "We have a truly global market today and Europe is facing increasing competition from emerging demand centres such as southeast Asia and they need to compete for energy, not only Russian energy," Tsygankov said, speaking through an interpreter. "Europe's ability to meet its energy needs depends on itself. Europe needs to settle these problems, it is in its interest," he told the meeting of the UN Economic Commission for Europe's Committee on Sustainable Energy. The EU relies on Russia for more than 40 percent of its gas imports and over 30 percent of its oil imports, according to figures from the EC. Tsygankov said existing commitments would be honoured and Gazprom had shown its readiness to engage in EU supplies with recent deals signed with Germany's EON and Italian energy company ENI. However, he also delivered a warning about the Polish veto within the EU over discussions on natural gas supplies and prices, and the controversy over the "Nord Stream" pipeline from Russia to western Europ through the Baltic. "The Polish approach has set a very worrisome precedent for EU external relations and we believe the situation will only get more difficult with the EU today," Tsygankov said. (Afp, 28.11)

EU governments and lawmakers have settled a dispute over the bloc's 2007 budget, unblocking funds for foreign policy and agreeing to make EU spending more transparent. Under the deal, the EP dropped a threat to cut more than 70 million euros off foreign policy spending, a move that might have undermined a planned EU mission to help stabilise Kosovo once the breakaway Serbian province's final status is settled. In exchange, the 25 member states promised to inform the Strasbourg-based assembly better and further in advance about foreign policy initiatives. Many lawmakers resent closed-door foreign policy deals among EU governments. "The council (of EU governments) has adopted the budgetary package for 2007. That paves the way for parliament to vote on the budget on Dec. 14," EC spokesman Robert Soltyk told a news conference. Next year's budget was set at 115.5 billion euros, nearly 3.5 billion euros more than in 2006, with most spending to go to the EU's farm subsidies, aid for poor regions and projects promoting the bloc's economic competitiveness. Parliament had sought some 122 billion euros, but yielded to pressure from governments demanding strict financial austerity. Member states dropped a plan to slow down staff increases at EU institutions to handle the bloc's 2004 enlargement, and the admission of Bulgaria and Romania next January. The EC and other institutions will thus be able to hire 800 new staff next year, mostly from the central and east European newcomers. The deal also included measures to improve radically the transparency of the EU budget, by forcing member states to name all recipients of farm subsidies and regional development funds. Farm aid beneficiaries are to be fully disclosed from 2009 and those receiving EU "structural funds" from 2008. Some countries already publish such lists, including Britain, where hundreds of thousands of pounds in EU farm aid received by Queen Elizabeth and other aristocratic landowners prompt frequent criticism. (Reuters, 30.11)

Konsulaar

The EC published proposals for boosting consular protection for EU passport holders abroad, including the introduction of joint offices where national embassies are unavailable. The proposals, designed to deal with emergency situations such as the Asian tsunami or the conflict in Lebanon, include the creation of "joint offices" in tourist areas where member states are poorly represented, such as the Caribbean, the Indian Ocean, the Balkans and southern Africa. These could cut down costs and streamline procedures. "The need for protection is particularly important in regard to the considerable increase in travel to third countries, combined with the fact that member states do not always have permanent and accessible representation in third countries," the Commission said in information to be circulated to interested parties for comment. Citizens of EU states make approximately 180 million trips outside the 25-nation bloc every year. "Adequate protection of EU citizens abroad has to be granted to the increasing number of people who travel, work and live outside the EU," said EU Justice Commissioner Franco Frattini. There are currently only three countries where all 25 EU member states are represented - China, Russia and the United States. According to rules already in place, any EU citizen can use the consular services of another EU state if their own country is not represented in a third country. The areas covered for such intervention are arrest or detention, a serious accident or illness, a death or to aid a citizen otherwise in distress. One problem, according to the EU's executive arm, is that people simply do not know this. Only 23% of European citizens know their rights in this area, according to Commission figures, while half plan a trip outside the Union within the next three years. The Commission is also considering extending consular protection to EU citizens' family members who do not hold EU passports, and to simplifying the procedures for advancing cash in cases. (Afp, 28.11)

Laienemine

EU enlargement chief Olli Rehn said that Croatia should enter the bloc by the end of the decade, but warned the country that hard work lies ahead. "We set the timetable for Croatia's accession, providing that PM (Ivo) Sanader and the Croatian people succeed with their reforms, to around the end of the decade," Rehn told reporters here at the start of a two-day visit. Rehn said he expected Brussels to resolve within two years an institutional crisis caused by French and Dutch voter rejection of the European Union's first constitution, which would allow further enlargement. "We should achieve the new institutional settlement in the course of 2007 and 2008," he added. The main purpose of Rehn's visit is to encourage Croatia to boost key judicial and corruption reforms. Croatia opened membership talks with the EU last year. "One of the lessons that we learned from the previous enlargements, especially Bulgaria and Romania, is that further progress early on is needed on judiciary reform, reform of public administration and (the) fight against corruption and organised crime," he said. Rehn encouraged the Croatian government to keep up the pace of reforms next year despite forthcoming general elections. "If Croatia will be able to keep the momentum in 2007, that will enable a big leap forward in its own accession process," he added. Rehn participated in a conference on the challenges Croatia faces in reforming the judiciary and fighting corruption. "The reform of judiciary and fight against corruption are of key importance" for the country's attractiveness to investors. "There should be zero tolerance" of corruption, he said. According to Rehn the EU has helped Croatia reform its judiciary and police with some 30 million euros (40 million dollars) since 1999. "Croatia has the biggest number of judges compared to its population, and at the same time the biggest number of backlog cases. It is a paradox," he said. Croatia had 1.1 million backlog cases in November, 29 percent fewer than in November 2004. (Afp, 30.11)

NATO, Julgeolek

Tippkohtumine Riias

NATO's military operation in Afghanistan will succeed, the alliance's chief said, urging member countries not to lose heart despite a strengthening Taliban insurgency and unexpectedly high casualties. Speaking to a forum before a two-day summit, NATO Secretary-General Jaap de Hoop Scheffer insisted the alliance will prevail in its first mission outside Europe. He also expressed hoped that by 2008, Afghan forces could begin taking over security tasks. "I would hope that by 2008, we'll have made considerable progress ...(with) effective and trusted Afghan security forces gradually taking control," he said. Although De Hoop Scheffer predicted that by 2008, the NATO also will be able to reduce its presence in Kosovo, where about 17,000 peacekeepers are deployed, he said he could not yet envisage drawing down in Afghanistan. "Our exit strategy will depend on Afghanistan having its own security forces," he said, adding that NATO would launch a training program for the Afghan army. "Afghanistan is 'mission possible,"' he said. "We need to be frank about the risks, but we also need to avoid over-dramatizing. NATO has been in Afghanistan for three years - time enough to know what it takes to succeed." U.S. President George W. Bush, speaking in neighboring Estonia, urged NATO nations to provide the forces required by the alliance's commanders in Afghanistan. Making a stop on his way to the Latvia summit - his first meeting with European allies since the Democratic triumph in the U.S. midterm congressional elections - Bush said the 26 NATO allies must be ready to face difficult challenges in Afghanistan. De Hoop Scheffer also called for sweeping reforms to transform NATO into "a major strategic tool for coping with 21st century challenges." "There are still too many messages of the Cold War in the way that NATO is structured," he said. NATO's emerging new role as a guarantor of peace in global hotspots - discussed at the summit of 26 presidents and prime ministers, the first such gathering on the territory of the former Soviet Union. Russia is an "important and privileged partner," de Hoop Scheffer said, adding that NATO's relations with Moscow must be "rejuvenated." France is preparing to assume an expanded role in the Afghan mission, and officials said President Jacques Chirac will propose forming a contact group on Afghanistan to ensure that a global strategy guides NATO action in the country. British PM Blair planned to remind leaders that NATO has a significant role to play in rebuilding the country. "His message essentially will be, first of all, that Afghanistan wants to know that NATO is there for the long haul," Blair's official spokesman said, speaking on condition of anonymity in line with government policy. German Chancellor Angela Merkel has already said that while her country's units will remain based in the north, they could be sent for short-term, emergency missions elsewhere in the country. In an open letter to de Hoop Scheffer, Human Rights Watch urged NATO to focus not only on defeating Taliban forces but deal with "the other sources of insecurity bedevilling millions of Afghans, such as illegal armed groups and regional warlords." (AP, 28.11)

NATO-Vene suhted

Russia was "deceived" by previous NATO enlargements and considers the expansion of a US defence system in Europe "destabilising", Russian Defence Minister Sergei Ivanov said. "We were simply deceived, they said one thing and did another," Ivanov told students during a visit to the northwest Russian city of Saint Petersburg, ITAR-TASS news agency reported. Ivanov said Russia could not comment on the decision by sovereign states to join the alliance but added that the build-up of military infrastructure in the Baltic States did not help NATO aims of peacekeeping and counterterrorism. In an interview, Ivanov also criticised planned expansion of a US anti-missile defence system in Europe as a "destabilising" move that Russia would respond to. The stated reason for expansion "is just cover for an attempt to undermine strategic stability and will have a destabilising influence on Russia's containment potential," Ivanov said. In the interview with "Union State," a journal devoted to Russia-Belarus relations, Ivanov said that Russia was "not afraid" and would take the changes into account when building up its armed forces. The Pentagon said in May that the US is consulting European allies about deploying missile defences in Europe to thwart a Middle Eastern ballistic missile threat. "I assure you we will find asymmetrical... ways to defend our national interests and guarantee the security of the union state" between Russia and Belarus, Ivanov said. (Afp, 28,11)

NATO tippkohtumine Riias näitas, et alliansi püüded avaldada Venemaale energeetikaküsimustes survet ei olnud edukad. Nõnda järeldas Vene parlamendi ülemkoja väliskomisjoni esimees Mihhail Margelov. (Interfax, 30.11) Agentuurile RIA Novosti antud kommentaarides märkis Margelov, et NATO laienemine raskendab alliansi moderniseerimist. “NATO peab uuenema, kuid mida rohkem on uusi liikmeid, seda raskem see on,” sõnas ta. (RIA Novosti, 29.11) Venemaa kaitseminister Sergei Ivanov on mures, et NATO edasine laienemine vähendab Venemaa julgeolekut. Ta ei usu NATO kinnitusi alliansi laienemise ohutusest, kuna varasemate laienemistega seoses on Venemaa juba petta saanud. “Lähme ajas natuke tagasi ning tuletame meelde, mis meile räägiti 10 aastat tagasi NATO laienemise esimese laine ajal: Ärge kartke, me võtame need riigid NATOsse, kuid sõjalist infrastruktuuri ning midagi ähvardavat Venemaa suhtes ette ei võta,” märkis Ivanov telekanali Pervõi kanal saates “Voskressnoe Vremja.” “Ja me teame, mis pärast juhtus. Lihtsalt öeldes - meid peteti!” (Interfax, 03.12)

Laienemine

Croatia hailed NATO's declaration it would extend invitations in 2008 to new member countries that meet the military alliance's standards. "We welcome the declaration from Riga in which leaders of NATO countries have underlined Croatia's visible progress and set a clear time frame to join" the trans-Atlantic alliance, the FM said in a statement. "The message from Riga is an encouragement for the continuation of the reform process and implementation of the membership action plan," it added. The leaders of the 26-member organisation congratulated hopefuls from the Balkans - Albania, Croatia and Macedonia - for the progress on reforms that they had made toward joining the alliance. The document did not name any country best placed to join. (Afp, 29.11)

AJAKIRJANDUS

USA ja Suurbritannia ajakirjandus

Inglisekeelse meedia tähelepanu keskmes oli möödunud nädalal NATO tippkohtumine Riias, kus arutati ennekõike Afganistani missiooniga seotud küsimusi, samuti NATO muutunud rolli julgeoleku garanteerijana, ning samuti suhete üle Venemaaga.

Enne tippkohtumist rõhutati kahte probleemi seoses Afganistaniga: esiteks piiranguid, mis mitmed NATO liikmesriigid olid oma Afganistanis paiknevatele väekontingentidele sõjategevuses seadnud, ning Afganistanis viibivate vägede arvu. Nimetatud piirangud ei võimalda mitme riigi vägedel käia öistel missioonidel ning määratlevad, millistes Afganistani osades nad võivad patrullida. NATO komandöride sõnul takerdub seetõttu vägede liigutamine missioonide jaoks ning sageli ei suudeta saata abi hädasolevatele NATO vägedele. (Thom Shanker, NYT, 27.11) Lisaks piirangute ja vägede vähesuse probleemidele rõhutas The New York Timesi juhtkiri, et raskusi põhjustab USA presidendi George W. Bushi usaldusväärsuse nõrgenemine seoses Iraagi kampaaniaga, ning nüüd on oluline, mida võtavad ette teised alliansi liikmed (Juhtkiri, NYT, 28.11) Sama päeva The Washington Postis tsiteerivad Michael Abramowitz ja Pamela Constable Saksa Marshalli Fondi Brüsselis asuva Transsatlantilise Keskuse juhti Ronald D. Asmust, kes väidab, et NATO ei suuda edukalt täita oma soovi etendada aktiivsemat rolli maailma kriiside lahendamisel, sest NATO liikmed näitavad üles vähest tahet seda tõepoolest teha. Asmus lisab: „Külma sõja ajal ei oleks keegi söandanud seada piiranguid oma jõudude kasutamisele eesliinil. Oma südames ei usu inimesed, et edu saavutamiseks peab suures ulatuses riskeerima.” (Michael Abramowitz ja Pamela Constable, The Washington Post, 28.11) Piirangute küsimuses mainib The Daily Telegraphi juhtkiri, et NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer otsib võimalusi takistada liikmesriikide hoidumist sõjategevusest. Afganistanis on neli mõjukat NATO riiki – Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania – vältinud sõjategevust Afganistani lõunaosas ning jätnud sõjapidamise ja suurimad kaotused ameeriklaste, brittide, kanadalaste ja hollandlaste kanda. Paljudele võib tunduda, et NATO on oma olemasolu mõtte kaotanud, ent see arvamus on sügavalt ekslik. Siinkohal tuuakse esile Venemaa temaatika – uued NATO liikmesriigid, kes meeleheitlikult pingutasid liikmestaatuse nimel, on alliansi kindlaimad toetajad ja seda just Vene ohu tõttu. See toob teataval määral taas kord esile lõhe „uue” ja „vana” Euroopa vahel. Venemaa tugevnev haare Euroopa energiavarude üle ning hiljutised kurjakuulutavad sündmused Londonis näitavad, et Lääne demokraatlikud riigid peaksid olema valvel. (Juhtkiri, The Daily Telegraph, 28.11) Ka sama päeva The Timesi juhtkiri pöörab tähelepanu Venemaale, väites, viimase aja sündmused on näidanud, et jultunud ja taas enesekindel Venemaa võib rünnata kujutletavaid vastaseid. NATO peab suutma oma liikmeid selliste ohtude eest kaitsta. Balti riikide, Poola ja Ungari jaoks ei tähenda NATO liikmestaatus mitte ainult demokraatia, inimõiguste ja läänelike väärtuste kindlustamist, vaid ka kaitset tumedate jõudude eest, millest alles hiljuti vabaneti. Koos teiste uute liikmetega on need riigid näidanud oma NATOga seotud kohustuste osas üles sellist pühendumust ja tõsidust, et mitmed suuremad ja rikkamad vanad liikmesriigid peaksid häbi tundma. (Juhtkiri, The Times, 28.11) USA Senati välissuhete komisjoni esimees Richard Lugar tundis samuti muret Venemaa tegevuse pärast ning väitis julgeolekuekspertide kogunemisel, et NATO peaks abistama oma liikmesriike, kes on energiaressurssidest ära lõigatud - seoses NATO põhikirja 5. artikliga, mis kohustab andma abi liikmesriigile, keda rünnatakse, kuna „pole suurt vahet, kas liikmesriiki sunnitakse järeleandmistele energiaressursside äralõikamisega või sõjalise blokaadiga”: Lugari sõnul võib energiaressursside kasutamine relvana laostada riigi majanduse ning põhjustada sadu või isegi tuhandeid ohvreid. Lugar arutles võimaluste üle luua alternatiivseid võimalusi energiaressursside transportimiseks. Talle oponeeriti väidetega, et energiaküsimusega peaks pigem tegelema EL, 5. artikli kasutamine poleks siinkohal sobiv, olgugi, et vastastikune abi on vajalik. (Judy Dempsey, IHT, 29.11) Oli kuulda ka teistsuguseid arvamusi. Prantsusmaa president Jacques Chirac arvab, et NATO vajab muutusi, ent siinkohal oleks tema arvates ennekõike vajalik vähendada alliansi USA-kesksust ning kaasata aktiivsemalt Euroopa liikmeid. Samuti tähtsustab ta „usalduslike suhete loomist Venemaaga” ja mainib, et Euroopas pole enam suure sõja ohtu, NATO on põhjalikult kohanenud ümber, hõlmamaks veelgi enam noori demokraatiaid. (Jacques Chirac, The Guardian, 28.11) Suurbritannia ei suuda enam õigustada maailma suuruselt teisi kulutusi sõjaväele, kirjutab The Guardian, refereerides riigi kaitseministeeriumi 2003. aastal väljaantud dokumenti, milles tunnistatakse, et Suurbritannial ega NATOl pole põhjust karta laiaulatuslikku sõjalist rünnakut. Autori väitel ei soovi ükski riik, kes on suuteline ründama NATO riike, seda ka tegelikult teha ning ükski riik, kes sooviks, ei ole selleks võimeline. Allveelaevadest, hävitajatest ja tankitõrjerelvadest on vähe kasu inimeste vastu, kes rongidesse pomme panevad. (George Monbiot, The Guardian, 28.11) Tippkohtumise tulemused valmistasid pettumuse. Kinnitust leidsid hirmud, et liikmesriikide poliitiline tahe ei ole piisav toimetulekuks sõjaliste väljakutsetega Afganistanis. 15 aastat pärast N. Liidu lagunemist on NATOst saanud kummaline hübriid. Ühelt poolt jätkab organisatsioon oma poliitilist rolli Euroopa ühendajana läbi raudse eesriide – tippkohtumine toimus Lätis; mis oli varem Moskva võimu all; Albaaniale, Horvaatiale ja Makedooniale pakuti võimalust liituda; Bosniat, Montenegrot ja Serbiat aga kutsuti liituma PfP programmiga. Teisalt on jällegi kasvanud vajadus NATO panuse suurendamiseks Afganistanis. (Juhtkiri, The Daily Telegraph, 30.11) Vägesid ei saadud juurde soovitud hulgal, oma osa panustasid vaid Hispaania, Bulgaaria ja NATO liikmekandidaat Makedoonia. Saksamaa ja Prantsusmaa lubasid piirangutest loobuda vaid üksikjuhtudel, samas Tšehhimaa, Taani, Sloveenia, Luksemburg, Leedu, Kreeka ja Ungari loobusid piirangutest vägede kasutamisele. Luuakse Afganistani „kontaktgrupp”, mis hakkab koordineerima diplomaatilist ja muud tegevust konflikti lahendamisel. (Toby Helm, The Daily Telegraph, 30.11) Tippkohtumisel oli tunda vähest valmidust kiiresti ja otsustavalt tegutseda, polnud piisavalt pühendumist ega poliitilist tahet, mida Afganistanis väga vaja läheb. Tundub, et alliansi juhid on valmis tegema kõike, et operatsiooni jätkata, kuid mitte piisavalt, et omada reaalseid võimalusi võiduks. Aeg töötab Talibani kasuks. (Philip Stephens, FT, 01.12)

Saksamaa ajakirjandus

Lisaks tavateemadele nagu Venemaa, Iraak, ELi laienemine jpm tõusis saksakeelses meedias esile NATO Riia tippkohtumine ning Afganistani missioon.

NATO Riia tippkohtumise eel avaldas Prantsusmaa president Jaques Chirac artikli ajalehes FAZ, milles kutsus üles säilitama alliansi senised liitlaspõhimõtted ja geograafilist ulatust. Samas peab iga liige oma sõjalise taseme eest hoolitsema, rõhutab ta. Liiga kaua lootsid eurooplased üksnes USAle. Euroopa peab moderniseeruma ja relvastuma, et üldist tasakaalu maailmas kindlustada ja allianssi tugevdada. NATO muutub vastavalt rahvusvahelisele olukorrale ning abistab kriiside lahendamisel koostöös teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega. Sellistel puhkudel aga tuleb vältida tarbetut dubleerimist. Ainsaks universaalse otsustusjõuga poliitiliseks foorumiks peaks jääma ÜRO. Alliansi sees peab otsuste tegemise mehhanism tagama eurooplastele senisest suurema kaalu. (Jaques Chirac, FAZ, 28.01)

USA välispoliitikast ja rahvusvahelisest olukorrast räägib Henry Kissinger usutluses ajalehele Die Welt. Kissinger rõhutab Iraagi küsimuses kontaktgrupi loomise vajadust, kuhu kuuluksid lisaks Süüriale ja Iraanile ka Venemaa, India ja Pakistan. Iraagi probleem tuleks internatsionaliseerida ja vältida olukorda, kus Ühendriigid ihuüksinda tuld kustutavad. Iraagi tulevik näib olevat - piiratud keskvõimuga riikide liit. Mitte ükski naaberriik ei soovi mitme iseseisva riigi teket Iraagi alal. USA välispoliitika on nüüd tasapisi naasmas reaalsuse juurde, ehkki teatav idealism jääb selle komponendiks alati. Vahe on vaid selles, kas demokraatiat ja läänelikke väärtusi kaitstakse nagu seda teevad prohvetid või nagu riigimehed. Prohvetil on üks tõde ja ta tahab selle kehtestamist iga hinnaga ja igal pool, riigimees aga lähtub olemasolevatest realiteetidest ning omab seetõttu ka suuremaid väljavaateid edu saavutada. (Doyle McManus, Die Welt, 28.11)

NATO-liitlased ja ISAF peakorter Kabulis pole rahul sellega, kuidas Saksamaa korraldab Afganistani politsei väljaõpet, milles tal on antud juhtroll. Politsei väljaõpe on armee väljaõppest umbes kaks aastat maha jäänud. Eriti Lõuna-Afganistanis on politseinikest suur puudus. Hamis Karzai andis 11000-le relvastatud miilitsale politseilised funktsioonid, et mingilgi moel korda tagada. 62000 politseinikku on praegu puudu, Saksamaa on suutnud viie aastaga koolitada vaid 17000. USA on sama ajaga 42000 tavapolitseinikku välja koolitanud. USAl on kohapeal 600 politseinõustajat, Saksamaal ainult 40. Investeeringutes on erinevus sama suur: USA poolt 1,6 miljardit dollarit, Saksamaa poolt 22 miljonit eurot. Saksamaa on oma kohaloluga Afganistanis ilmselt lühiajalisemalt arvestanud, sestap vähe vahendeid eraldanud. Nüüd on suur hulk tööd tegemata, USA aga tahab aastal 2010 sõjaväe välja tõmmata, selleks on vaja kohalikke politseijõudusid asemele. Veel üks etteheide, mida Saksamaale tehakse – kohaliku politsei väljaõpe pole küllaldaselt militaarne, mis vastaks Afganistani oludele. Saksa siseministeeriumis lükatakse kriitika tagasi ning osutatakse praegu väljatöötatavale uuele väljaõppestrateegiale. Ilma tugeva Afganistanita ei saa ju ka Bundeswehr sealt kuidagi minema. (Christiane Buck, Die Welt, 28.11) Pikka aega oli NATO Saksamaa jaoks tähtsam kui EL, tähtsam kui Põhiseadus ja kõik parteid kokku. Nüüd jääb allianss sakslaste teadvuses kõige muu varju. Tänapäeval peab NATOt oluliseks vaid 56% sakslastest. Samas on NATO endiselt Euroopa kõige tähtsam kaitseinstitutsioon, mis põhineb endiselt USA sõjalisel võimsusel. Kui solidaarsuse ja ühtsuse tunne kaob, on NATO ohus, ja seega Euroopa julgeolek. Ning seda terrorismi ja tõusvate tuumariikide ajastul! (Jaques Schuster, Die Welt, 30.11)

Riia tippkohtumise avaistungil kiitis USA president Bush Lõuna-Afganistanis võitlevaid üksusi, tõstes muu hulgas esile ka Eesti abistavat panust. Oma kõnes ehitas Bush silla Läti ja teiste türannia alt vabanenud Ida-Euroopa rahvaste juurest “noore demokraatiateni” Afganistanis ning visioonideni Lähis-Ida regioonis. NATO peasekretär de Hoop Scheffer rõhutas, et Afganistanis ei saa me endale lubada ülesehitusvägesid, kes võidelda ei saa või ei oska. Kanada, kes on seni Lõunas kõige suuremaid ohvreid kandnud, kutsus liitlasi üles lisavägesid saatma ja piiranguid oma vägede tegevusele kaotama. Kanada kaitseminister MacKay rõhutas, et kui lähemal ajal Afganistanis silmnähtavaid tulemusi ei saavutata, ei saa ta garanteerida, et Kanada valitsusel on tulevikus piisav toetus missiooni jätkamiseks. (Bc., FAZ, 29.11) NATO rolli globaliseerumise ja uute partnerite tekkimisega on mõnedel alliansi liikmetel tekkinud kartus, et liitlassuhete aluseks olev solidaarsusprintsiip võib nõrgeneda. (Horst Nacia, FAZ, 29.11) NATO on probleemi ees: ta tahab olla oma liikmete jaoks endiselt kaitsealliansiks, teisalt aga vajadusel kogu maailmas sekkuv interventsioonijõud. Seega hunt ja lammas korraga. Võib-olla toimibki poliitikas see, mis loomariigis võimatu? Puhtsõjaline NATO ei sobi hästi tänapäeva keerukasse maailma. Riias kõlanud jutud “transformeerimisest” pole muud kui soovunelm. Vähesed praegustest rahvusvahelistest kriisidest on lahendatavad mustri “pealetung ja kaitse” järgi. Probleemid on keerulisemad, samuti lahendused. NATOs puudub lahenduste osas ühtsus, mõni rõhub liialt sõjalist poolt, mõni eelistab vaid humanitaarset ülesehitustööd. NATO peaks jääma ÜRO või ELi teenindajaks julgeoleku küsimustes, mitte oma iseseisvat rolli otsima. Sealjuures ei tohi unustada, et kriiside reguleerimine ei ole kuidagi seotud kaitsealase solidaarsusega. (Martin Winter, SZ, 29.11) Riia tippkohtumise toimumise koht kõneleb iseenesest juba suurtest muutustest, mis maailmas toimunud on. Kuid tippkohtumine ise ei toonud endaga kaasa mingeid põhjapanevaid muutusi. Löödi palju lärmi vähese ümber. NATO jätkab endiselt ilma igasuguse kontseptsioonita. (Klau-Dieter Frankenberger, FAZ, 30.11) Alliansi ajaloos pole veel kunagi juhtunud seda, et tippkohtumise avaistungit alustatakse vaikimisminutiga, meenutamaks välismissioonides hukkunud sõdureid. See on märk muutustest. Taoline solidaarsus ja austusavaldus eesrindel võitlejate suhtes võiks olla üldkehtiv ka Afganistanis. (Horst Nacia, FAZ, 30.11)

Prantsusmaa ajakirjandus

Prantsuse ajalehtedes kajastatud silmapaistvaimaks sündmuseks kujunes NATO tippkohtumine Riias. Siinjuures käsitletakse Prantsusmaa nägemust tuleviku NATOst, mis erines tunduvalt USA omast. Oluliseks kujunes samuti laienemine ja partnerlussuhted.

Riia tippkohtumise üheks kuumemaks teemaks oli USA soov väljuda NATO geograafilistest dimensioonidest ning arendada efektiivsemaid partnerlussuhteid Austraalia, Jaapani, Uus-Meremaa, Lõuna-Korea, Rootsi ja Soomega. USA arvestab nende riikide panust Afganistani ja Balkani missioonides ning ka Iraagis ning soovib neid läbi tihedamate suhete NATOga tänada. See idee ei meeldi aga prantslastele, kes ei taha, et NATOst saaks geograafiliselt laialevalguv organisatsioon. Prantslaste arvates on eurooplase jaoks partnerlus Ukraina või Venemaaga tähtsam kui Lõuna-Korea või Jaapaniga. Lisaks kutsus Prantsusmaa üles alliansi enam militaaroperatsioonide läbiviimisele keskenduma. Jacques Chirac tegi ettepaneku moodustada Afganistanis NATO liikmete ja missioone sõduritega varustavate riikide vahel Balkani eeskujul kontaktgrupp, kuhu peaks kuuluma ka „kurjuse liini” esindaja - Iraan. Kindlasti ei leia see idee - anda Iraanile sõnaõigust NATO tegemiste suhtes Afganistanis - ameeriklaste seas poolehoidu. (Alexandrine Bouilhet, Le Figaro, 29.11) Pariisi soov taastada ELi sõjaline roll rahvusvahelise turvalisuse tagamisel ei läinud läbi. Prantsusmaa sooviks Euroopa rolli tugevnemist NATOs. President Bush aga eelistaks, et NATOst saaks organisatsioon, mis ei tegeleks ainult Euroopa kaitsmisega, vaid ka vabaduse kaitsmisega väljaspool Euroopat. NATO edasise laienemise suhtes on prantslased kehvasõnalised. Pigem on prantslased huvitatud NATO kiirreageerimisjõudude loomisest. President Chirac ei ole enda sõnul kunagi laienemise pooldaja olnud ning NATO laienemine ei ole tema prioriteediks. Siiski saadeti Riiast häid uudised Balkanile – Bosnia Hertsegoviina, Serbia ja Montenegro said kutse osaleda PfP projektides, mis on eeletapp laienemisele. Siinkohal sai otsustavaks nende riikide koostöö sõjakurjategijate tabamiseks. NATO peasekretär Schefferi sõnul soovis allianss neile edastada poliitilise sõnumi. (Laurent Zecchini, Le Monde, 01.12)

NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer peab Afganistani missiooni osas olulisimaks ka teiste institutsioonide kaasamist. Scheffer nendib, et Afganistani probleemide lahendamine ei „figureeri veel ELi radari-ekraanil” ning avaldab lootus, et EL, ÜRO ja IMF mõistavad, et tegemist on ühisoperatsiooniga. Otsesemalt kutsub Scheffer ELi üles Afganistani politsei varustamisse ja väljaõppesse panustama. Peasekretär avaldas nördimust piirangute pärast, mida osade liikmesriikide valitsused oma sõjaväekontingentidele kehtestavad. Kui temalt küsitaks, kas ta on liikmesriikide panusega 100 % rahul, vastaks ta „Ei!”. (Laurent Zeccini, Le Monde, 28.11) Mitte keegi ei salga, et olukord Afganistanis on muutunud tõsiseks ning koheselt on vaja rakendada meetmeid, pööramaks ümber tendentsi, mis seisneb tekkinud muljes, et Taliban ja al-Qaeda on asunud otsustavalt NATO tallaalust õõnestama. Probleem seisneb mitme Euroopa riigi vägedele kehtestatud piirangutes, mis ei luba nende vägesid vägivaldsemas Lõuna-Afganistanis kasutada. USA, Kanada, Suurbritannia ja Hollandi sõdurid on ohtlikus Lõuna-Afganistanis Talibani tule all, samal ajal kui Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania väed asuvad rahulikumas piirkonnas. (Laurent Zeccini, Le Monde, 29.11) Afganistani küsimuses jäid kohtumise tulemused tagasihoidlikuks. Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Hispaania otsustasid moka otsast vähendada oma vägedele kehtestatud piiranguid ohtlikemas tsoonides opereerimisele, Prantsusmaa andis paar helikopterit, Poola suurendas oma osalust 1000 sõduri võrra, Tšehhi kahekordistas oma osalust 225 sõdurini. (Laurent Zecchini, Le Monde, 01.12)

Soome ajakirjandus

Soome ajakirjanduses sai rohke tähelepanu osaliseks Riias toimunud NATO tippkohtumine.

NATO tippkohtumise peateemaks oli olukord Afganistanis. Sõjalise liidu 26 liiget kinnitasid üheskoos solidaarsust ja otsustavust, kuid tundub, et kohtumise praktilised saavutused jäid väikesteks. Edusammud riskide ja vastutuse võrdsema jaotuse saavutamisel olid vaid osalised. Tšehhi ja veel kaks riiki on lubanud lisavägesid, kuid arvestades olukorra tõsidust ei ole see kuigi suur saavutus. Riia kohtumise huvitavaim seik oli see, et NATO rahupartnerlusprogrammiga kutsuti liituma Bosnia ja Hertsegovina ja Montenegrole lisaks ka Serbia. Sellega püütakse ilmselt lepitada Belgradi valitsust Kosovo iseseisvuse suhtes. NATO avaldas täit toetust president Martti Ahtisaari jõupingutustele Kosovo tulevikku puudutava lahenduse leidmisel. Ootused tippkohtumise suhtes ei olnud suured, kõik otsused Afganistani kohta olid igal juhul samm õiges suunas. NATO ei ole siiski ühtne. Sisemised pinged erinevates liikmesmaades on väga erinevad. USA liidriroll on president George W. Bushi ajal nõrgenenud ning Afganistani olukorda hinnatakse eri pealinnades erinevalt. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 1.12) Tippkohtumine avas ettevaatlikult uksed mõnedele partnerriikidele. Riias kogunenud NATO riikide juhtide kommünikeest paistab välja, et organisatsiooni mittekuuluvate riikide õigustele tuleb asetada piirid. Kui tahetakse osaleda ka ettevalmistustes ja otsuste tegemisel, peab olema julgust saada organisatsiooni täisliikmeks. Mitmed NATO partnerlusprogrammid ja samaaegne ELi kriisihaldamine keedavad julgeolekupoliitikast sellise supi, et ühisseisukohtade leidmine on raske nii rahvale kui ka poliitikutele. Otsustajatel tasub meeles pidada, et kõige rohkem hirmutab soomlasi sõdurite saatmine üha ohtlikematesse kriisikolletesse. Oma riigi kaitse tugevdamine ressursse lisades saab värskemate arvamusuuringute kohaselt tugeva toetuse. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 1.12) Esimest korda peeti NATO tippkohtumine endise N. Liidu pinnal. Lätlastele ja teistele Balti riikidele oli see kinnituseks, et Lääs ei jäta neid enam üksi. Lätis testiti NATO liikmete omavahelist solidaarsust. Prantsusmaa jäikuse tõttu ei räägitud laiendatud rahupartnerlusprogrammist. Vastamisi olid USA ja Prantsusmaa nägemused NATO rollist. Lõpptulemus ja kogu Riia kohtumine näitab, et NATO ei tea, mida tahab. Soomes peetavale NATO arutelule on sellel oma mõju. (Juhtkiri, Kaleva, 30.11) Oli ootuspärane, et NATO juhid saavutasid vaid osalisi edusamme Riias toimunud tippkohtumisel. Usk pelgalt sõjalisse lahendusse Afganistanis on kustumas ja seepärast astuti Riias samme koostöö suurendamiseks ELi, ÜRO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega. Afganistani operatsioonile ei seatud ajalisi piire, kuid on selge, et NATO riikide juhid ootavad tulemusi enne järgmist tippkohtumist. NATO partnerlusprogrammi pakkumine Serbiale oli tippkohtumise üks vähestest üllatustest. Afganistanis üha suuremate raskustega võitleval NATOl ei ole Soome või Rootsi liikmelisusega suurt kiiret, nagu ka täisliikmelisusse aastast aastasse järjekindlalt tõrjuvalt suhtuvale Soomele. Soome tugevus NATO partnerina põhineb ka edaspidi mõistlikel ettepanekutel koostöö arendamise osas ja praktilistel rahutagamise oskustel. Tänapäeva NATOs, kellele Afganistani olukorra lahendamisest võib tulla senisest suurem väljakutse, vajatakse mõlemat üha rohkem. (Pirkka Kivenheimo, Turun Sanomat, 30.11)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

President George W. Bushi visiit

Uudisteagentuurid

President Bush intensified diplomatic efforts to quell rising violence in Iraq and Afghanistan, turning to allies. His national security adviser, Stephen J. Hadley, meanwhile, said the conflict in Iraq had entered "a new phase" requiring changes. "Obviously everyone would agree things are not proceeding well enough or fast enough," Hadley told reporters aboard Air Force One as Bush flew eastward. The president spent last night in this tiny Baltic nation, ahead of a two-day NATO summit in Riga, Latvia. He was expected to discuss deteriorating conditions in Afghanistan, where NATO has 32,000 troops. Both Estonia and Latvia are former Soviet republics. Bush is the first sitting US president to visit Estonia. His brief stopover in this medieval capital was seen as a token of American gratitude for the Baltic ally's strong support in both Iraq and Afghanistan. Unlike in most of Europe, there is hardly any public criticism here of Bush's administration or the Iraq war. A small protest by anarchists was planned in Tallinn, but was not expected to cause any major disruption. (AP, 28.11)

US leaders said they would try to expand the number of countries whose citizens can enter the US visa- free, addressing a major irritant in relations with the new democracies of eastern Europe. US President George W Bush unveiled the initiative during a trip to the Baltic nations of Estonia and Latvia, saying he would send US lawmakers a proposal to ease visa rules. "I am pleased to announce that I'm going to work with our Congress and our international partners to modify our visa waiver programme," Bush told a joint news conference with President Toomas Ilves in the Estonian capital, Tallinn. Former communist countries of Europe have pressed the US to allow visa-free travel for their citizens as a reward for their support of the US-led invasion of Iraq. US relations with Poland, Czech Republic, the three Baltic nations and others have cooled in part because of the visa issue, but Washington says security must come first in the wake of the September 11, 2001 terrorist attacks. "We envision a secure travel authorization system that will allow us to receive data about travellers from countries before they get on the plane," US Homeland Security Secretary Michael Chertoff said. "Countries that are willing to assist the US in doing effective checks on travellers could be put on track to enter the programme soon," he said in a prepared statement. Currently, 27 countries participate in the US visa waiver programme, most of them in Europe. Slovenia is the only ex-communist nation in the group. Nationals covered by the programme can travel to the US for business or tourism for 90 days without needing a visa. In Estonia, Bush said the new approach would have to involve improved technology and information sharing to track travellers to and from the US. "It's in our nation's interest that people be able to come and visit. And it's important, at the same time, to make sure that those who want to continue to kill Americans aren't able to exploit the system," he said. In Latvia, where Bush was attending a NATO summit, President Vaira Vike-Freiberga raised the visa issue with the US president. "She is deeply concerned that the people of Latvia aren't able to travel to the US as freely as she would like. And I fully understand your concerns, madam president," Bush told Vike-Freiberga. (dpa, 28.11)

President Bush says the US should have a simpler tax system. Apparently he has found one he likes - Estonia's. In a brief stop in the Baltic nation, Bush managed to tout Estonia's flat income tax three times. "They've got a tax system here that is transparent, open and simple," Bush said in Tallinn after getting a look at how Estonian citizens can file their taxes online. In a toast about an hour later to Estonian President Toomas Hendrik Ilves, Bush said, "I am amazed to be in a country that has been able to effect a flat tax in such a positive way." And before fielding reporters' questions with Ilves, Bush again praised Estonia's approach to taxation. "I appreciate the fact that you got a flat tax, you got a tax system that's transparent and simple," he said. Back home, Bush has pledged to simplify the tax laws in the US, which he calls a complicated mess. One idea is a flat tax, which taxes all income at a single rate and gets rid of deductions. Yet comprehensive reform of the U.S. tax system has gone nowhere in Congress. (Foxnews.com, 28.11)

USA ajakirjandus

USA presidendi külaskäigu eelõhtul väljendas Eesti uus president muret seoses Kremli tuntud kriitiku mürgitussurmaga Londonis, näidates seda kui järjekordset halvaendelist märki Venemaa poliitilise olukorra kohta. Toomas Hendrik Ilves, kes elas enne USA kodakondsusest loobumist selles riigis 23 aastat, ütles, et ta ei soovi spekuleerida selle üle, keda tuleks süüdistada endise KGB agendi Litvinenko surmas. Kuid ta ütles usutluses lehele: "Kui sa näed, et Kremli kritiseerija sureb, mürgitatuna radioaktiivse polooniumiga, millele on võimalik ligi pääseda vaid riikide valitsuste loal, on muretsemiseks põhjust." Samuti tõi ta esile teise Kremli kriitiku, ajakirjaniku Anna Politkovskaja mõrva, mida Litvinenko uuris. "Sellised asjad peaksid kõigis demokraatlikes riikides elavates inimestes tekitama rahutust." Eesti presidendi sõnul tundub, et Venemaa peab demokraatiaid oma piiridel julgeolekuohuks, ning näeb meelsasti despotismi oma piiridel, kuna see esindavat „stabiilsust”. Selline seisukoht ei aita lahendada meie maailmajao julgeolekuprobleeme." Ilves ütles, et ta ei pea oma minevikku USAs eriti oluliseks. "Minu vastu seisvad parteid tegid sellest suure probleemi, ent ilmselt polnud see piisavalt oluline, et saada määravaks. Ma olen teeninud Eesti riiki peaaegu alates iseseisvuse taastamisest. Ma loobusin oma USA kodakondsusest. Mida ma veel teha saaksin?" (Michael Abramowitz, The Washington Post, 28.11)

Kohtumisel Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvesega Tallinnas ütles Bush, et ta kavatseb mõjutada Kongressi lõdvendama nõudmisi, mis kehtivad USA viisa saamiseks. Praegune viisavabadusprogramm võimaldab 27 riigi kodanikel kehtiva passiga siseneda USAsse ilma viisata kuni 90 päevaks. Bush ütles, et kavatseb töötada Kongressi ja rahvusvaheliste partneritega viisavabadusprogrammi muutmise nimel, et võimaldada Eesti-sugustel riikidel kiiremini programmiga ühineda. Ent ettepanek viisavabade riikide nimekirja laiendada tekitab muret sisejulgeolekuministeeriumile ja Kongressi uurimisega tegelevale harule GAOle, millel on niigi raskusi nimekirjas oleva 27 riigiga. EL on teinud etteheiteid USAle, öeldes, et kuigi USA kodanikud saavad viisavabalt külastada kõiki EL 25 liikmesriiki, on neist vaid 15 maa kodanikul võimalik viisavabalt külastada USAd. Viisavabadusprogrammi mittekaasamine põhjustab rahulolematust endistes kommunistliku bloki riikides, näiteks Eestis, Poolas ja Ungaris, kes on sõjas terrorismiga kindlad USA liitlased. Bushi sõnul on need riigid oma majanduslike ja poliitiliste edusammudega ära teeninud osaluse programmis. Bush ütles, et ta tahtis kinnitada Kongressi liikmetele - ka pärast viisavabadusprogrammi nõuete lõdvendamist suudame me endiselt oma riiki kaitsta inimeste eest, kes programmi ära kasutavad eesmärgiga tulla meie maale ja meile halba teha. Riikliku Julgeolekunõukogu esindaja Gordon Johndroe sõnul soovib Bush Kongressilt loobuda mõne riigi puhul 3% nõudest. Viisavabadusprogramm hakkas hiljuti nõudma, et passid sisaldaks masinaga loetavat arvutikiipi, millel oleks julgeolekumeetmena olemas passiandmed. GAO hoiatas, et viisavabadusprogrammi karmistamise või lõpetamise tulemusena võivad mitmed riigid hakata USA kodanikelt viisat nõudma. Uurijate sõnul aga on programmi puuduseks see, et viisavabadest riikidest saabuvad reisijad ei pea läbima niivõrd põhjalikku turvakontrolli kui reisijad muudest riikidest. (Stephen Dinan, The Washington Times, 29.11)

Sheryl Gay Stolberg räägib New York Timesis USA presidendi George W. Bushi visiidist Tallinna ning mainib, et oli palju asju, mis Bushile Eestis meeldis. Talle meeldis lugu noorest demokraatiast, mis õitseb Nõukogude võimu alt vabanenud Balti riigis. Talle meeldis oma Eesti kolleeg, endine Raadio Vaba Euroopa reporter Toomas Hendrik Ilves, kes kannab kikilipse ning, olles üles kasvanud USAs, räägib perfektset inglise keelt kerge New Jersey aktsendiga. Samuti meeldis Bushile Eesti paberivaba bürokraatia, mis võimaldab inimestel maksta parkimise eest mobiiltelefoni abil ja esitada tuludeklaratsioon läbi interneti. Bush nimetas seda süsteemi "kadestamisväärseks kõigi riikide jaoks". Ent eriti meeldis USA presidendile Eesti proportsionaalne tulumaks. "Mulle meeldib, et teil on proportsionaalne tulumaks, teil on läbipaistev ja lihtne maksusüsteem", ütles Bush Ilvesele pressikonverentsil, mis peeti - võib-olla mitte juhuslikult - Eesti Pangas. Hiljem Ilvesega lõunalauas istudes teatas Bush: "Olen hämmastunud, et viibin riigis, mis on suutnud niivõrd positiivselt rakendada proportsionaalset tulumaksu." Nagu selgub, oli proportsionaalne tulumaks endise peaministri Mart Laari mõttetöö vili. Laari inspireeris ainus majandusalane raamat, mida ta üldse kunagi lugenud oli - Milton Friedmani "Free to Choose". Ekslikult arvas Laar, et proportsionaalne tulumaks kehtib Läänes ning ta kehtestas selle ka Eestis. Sel aastal andis Cato instituut Laarile Milton Friedmani nimelise vabaduse auhinna. (Seejärel räägib artikkel NATO tippkohtumisest Riias ning mainib ka ära, et algselt pidi Bush Riias pidama kõne Mustpeade Majas. Ent Valge Maja hakkas muretsema suhete pärast afroameeriklastega, kuna majas leidus palju räbalaisse riietatud tumedanahalise Püha Mauritiuse kujusid ning lõpuks pidas Bush kõne hoopis poliitiliselt neutraalses Läti Ülikoolis.) (Sheryl Gay Stolberg, NYT, 29.11)

Soome ajakirjandus

President Bush püüab külastada võimalikult paljusid NATO liikmesriike. Eesti visiit on ajastatud Lätis toimuva NATO tippkohtumisega. Õhkkond Tallinnas enne Bushi visiiti oli pisut tardunud. Koolilapsed võivad visiidipäeval koju jääda, politsei on soovitanud vältida autodega liikumist kesklinnas. Eesti välisminister Urmas Paet rõhutas, et USA presidendi visiit on tunnustus Eesti riigile. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 27.11) Eesti jaoks on ametisoleva USA presidendi visiidil ajalooline tähendus. Ennekõike on tegemist Bushi tänuvisiidiga Eestisse. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 28.11) Esimese USA presidendina Eestit külastanud George W. Bush lubas Tallinnas, et kiirendab eestlastele viisavabaduse andmist Pressikonverentsil kiitsid Bush ja Ilves riikidevahelisi liitlassuhteid ja peaaegu täielikku üksmeelt. Bush kiitis Eesti tugevat seotust Iraagis ja Afganistanis. President Ilves pidas kohtumist iseäranis õnnestunuks: „Esimest korda tuli USA president Eestisse. Ta tuli sellepärast, et oleme uus demokraatia, mitte sellepärast, et meil oleks probleeme, nagu [Tarja] Halonen ja [Erkki] Tuomioja vahel väidavad”, märkis Ilves (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 29.11) Tallinnasse visiidi teinud USA president Bush ei pea Iraagis pea igapäevaseks muutunud veresauna veel kodusõjaks. Bush kohtus Eesti presidendi ja peaministriga ning tunnustas Eesti majanduslikku ja infotehnoloogilist arengut. Bush tänas Eestit panuse eest Iraagi ja Afganistani operatsioonides. Pressikonverentsil sai presidentidele esitada vaid neli küsimust, eesti ajakirjanikud said esitada küsimusi vaid võimaliku viisavabaduse ning Gruusia ja Venemaa vaheliste suhete kohta. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 29.11) Kui USA president oleks kohe pärast Eesti iseseisvuse taastamist saabunud Tallinna, oleksid tänavad olnud täis teda tervitavaid inimesi. Kuigi vanema Bushi toetus oli Balti riikide vabadusepüüdlustele nõrk, oleks rahvas siiski tervitanud USA presidenti kangelasena. Eestlastele oli Nõukogude okupatsiooni ajal väga oluline Washingtoni ametlik poliitika, mis ei tunnistanud kunagi Balti riikide liitmist N. Liiduga. President George W. Bushi tervitas Tallinna tänavatel vaid väike hulk inimesi. Ajakirjanikele kell 6.00 alanud turvakontroll, suletud linnaosad, automaatidega relvastatud mehed ja mitmed linnakodanikele jagatud käitumisjuhtnöörid olid aga korralik katsumus. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 2.12) Lähedal, aga ometi nõnda kaugel. Tallinnas leidis aset esimene ametisoleva USA presidendi visiit. President Bush sõitis Eestist NATO tippkohtumisele Lätti. Soomes ei ole Bushi nähtud mujal kui radarist vaadatuna mööda lendamas. Ametlik tõlgendus on: Soome ja USA suhted on head ja visiite polegi vaja. Teine tõlgendus on aga see, et visiite lihtsalt ei korraldata, kuigi Soome seda sooviks. Tundub, et Soome ja USA riigijuhtide kahepoolsetes kohtumistes on tekkimas rekordiliselt pikk vaheaeg. (Juhtkiri, Kaleva, 29.11)

Poliitika

Uudisteagentuurid: Sümboolikaseadus

A Russian FM spokesman said it was "blasphemous" to equate the hammer and sickle with Nazi emblems. The Estonian government has put a bill before parliament calling for fines or jail terms of up to three years for those who display such symbols. Estonia was occupied by the Nazis in WW II and then ruled by Moscow for five decades. Russia denies the Soviet years amounted to an "occupation" of Estonia. War veterans in the large Russian minority in Estonia often wave red Soviet flags when marking Soviet-era anniversaries. Russian FM spokesman Mikhail Kamynin said "recently the Estonian side has been obstinately taking provocative steps aimed at seriously aggravating our relations". "The Estonian authorities are continuing their blasphemous attempts to rewrite the history, bracketing Nazi crimes with the feat of the Soviet people, who made a decisive contribution to the liberation of Europe from fascism," Itar-Tass news agency quoted him as saying. (BBC News, 1.12)

Russia is indignant about "blasphemous" moves by Estonia to criminalize displays of Soviet symbols in public. The provisional approval of legislation "which equates Soviet symbols with Nazi ones, arouses indignation," the FM said in a statement. The Estonian government approved a draft law that would make it a crime to display Soviet or Nazi-era symbols in public. The bill, which requires approval from lawmakers, bans the display of the flags of the Soviet Union and Nazi Germany, and other official symbols of the two "occupying regimes" of Estonia if it is likely to fuel hatred between different ethnic or social groups. The Estonian authorities are "continuing their blasphemous attempts to rewrite history, putting the crimes of the Nazis on the same level as the achievement of the Soviet people, who made the decisive contribution in freeing Europe from fascism," the statement said. It is customary for Soviet war veterans and their supporters among the country's large Russian population to wave the red Soviet flag when they mark Soviet-era anniversaries. If the law is passed, displays of Soviet symbols would be punishable by up to three years in prison. Estonia regained independence from the collapsing Soviet Union in 1991, and there have been regular angry exchanges between Tallinn and Moscow since then over the two countries' deep differences about the legacy of World War II. Estonia was under Russian rule until 1918, and its first period of independence was snuffed out when Soviet troops invaded in 1940. The Baltic country was then occupied by Nazi Germany from 1941 until 1944, when the Red Army expelled Hitler's forces and incorporated Estonia into the Soviet Union. Moscow refuses to recognize its five-decade rule as an occupation. Around one-third of Estonia's population of 1.3 million are Russians, most of whose families were moved to the country during the Soviet era. Estonia's neighbour Latvia, which suffered a similar fate, has a law banning the use of both Soviet and Nazi symbols at public meetings. (Afp, 1.12)

Okupatsioonirežiimide sümboolikat keelustav seaduseelnõu: “See on järjekordne ekstreemne otsus Eesti valitsuse poolt, millega üritatakse rahva teadvusest välja juurida mälestusi nõukogude perioodist,” ütles Riigiduuma välisasjade komisjoni juht Konstantin Kossatšov. Tema sõnul ei tohiks administratiivsete otsustega ajalugu ümber kirjutada. Nõukogude sümboolika samastamine natsisümboolikaga on Kossatšovi sõnul pühadust teotav ning selline seaduseelnõu on “inimkonna ajaloos pretsedenditu.” (Interfax, 01.12) “Sellist seaduseprojekti saavad koostada ainult inimesed, kes on hingesuguluses fašistliku ideoloogia ja hitlerliku Saksamaaga,” kommenteeris Sõjateaduste Akadeemia president, armeekindral Mahmut Garejev. (Interfax, 01.12)

Uudisteagentuurid: Eesti-Vene piirileping

Eesti suursaadik Venemaal Marina Kaljurand avaldas lootust, et Venemaa tuleb tagasi piirilepingute ratifitseerimisprotsessi juurde. “Meil pole ega saa olla Venemaa suhtes mingeid territoriaalseid pretensioone ning me loodame, et Venemaa naaseb nende lepingute ratifitseerimise juurde,” ütles Kaljurand pressikonverentsil ning tuletas meelde, et Eesti pool on lepingud juba ratifitseerinud. (Interfax, 29.11)

Suurbritannia ajakirjandus

NATO tippkohtumise pidamine Riias rõhutab seda, et Balti riigid on nüüd euroatlandi ühenduse kindel osa. Ometi on nende riikide territoriaalse julgeoleku tagamine keerulisem kui NATOga liitumisel võis tunduda. Balti riikidel on endiselt julgeolekuprobleeme seoses Venemaaga, eriti energiajulgeolekuküsimustes ja seoses poliitilise sekkumisega nende siseasjadesse. Läti presidendi Vaira Vike-Freiberga ütles Financial Times'ile hiljuti, et NATO tippkohtumise pidamisega Riias "eemaldatakse viimased raudse eesriide jäänused". Eesti, Läti ja Leedu jaoks oli NATO liikmeks saamine eriti oluline, sest aastatel 1945-1991 olid need riigid okupeeritud N. Liidu poolt ning nad suhtuvad Venemaasse endiselt ebamugavustundega. Vaira Vike-Freiberga hoiatas ajaleheusutluses, et Venemaal on endiselt jõude, kes soovivad saavutada rohkem mõju endiste satelliitriikide üle. Seda võimendasid kuulujutud Venemaa presidendi Putini võimalikust visiidist Riiga, mis võinuks varjutada Balti riikide poolt tõstatatavaid küsimusi. Venemaa kasvav mõjuvõim suhetes Läänega tekitab Balti riikidele erilist muret. Suhteid Venemaa ja Balti riikide vahel häirivad näiteks lahendamata ajalooküsimused seoses Nõukogude okupatsiooniga, mis segab piirilepingute sõlmimist ning Venemaa kriitika venekeelse vähemuse kohtlemise suhtes. Kuigi sel on olnud vähe majanduslikke tagajärgi, on sellel oluline mõju Baltimaade poliitikale. Vaira Vike-Freiberga pidas vajalikuks rõhutada NATO vastastikuse kaitse garantiid. See küsimus tõusis taas kord esile 2005. aastal, kui Vene hävitaja kukkus alla Leedus ning Saksa päritolu hävitajad ei jõudnud NATO baasist kohale kursist kõrvalekalduvat lennukit takistama. Seoses sellega tähtsustavad Baltimaad lähedasi liitlassuhteid USAga ning osalemist Iraagi kampaanias, samuti "sõda terrorismiga" - Eesti, Läti ja Leedu osalevad nii USA poolt juhitud stabilisatsioonijõududes Iraagis kui ka NATO Afganistani missioonis. Lisaks sellele üritatakse siduda end võimalikult tihedalt Euroopaga. Mõneti sunnib see neid leidma kummalist tasakaalu, kus on ühelt poolt tegemist ELi integratsiooni kõigis sammudes osalemise sooviga ning teiselt poolt vastumeelsus oma konkurentsivõimet vähendada, näiteks seoses maksupoliitika ühtlustamisega. Edaspidi lähenevad Balti riigid Euroopale siiski nii või teisiti - arvatakse, et kõik kolm riiki liituvad eurotsooniga kas aastal 2010 või varsti pärast seda. Samuti paranevad transpordivõimalused seoses "avatud taeva" poliitika ning ELi poolt rahastatud Via Baltica ja Rail Baltica projektidega. Kiire majanduskasv ja investeeringud aitavad vähendada elatustaseme vahet Lääne-Euroopaga. Ometi on haavatavus Venemaa poliitiliste sekkumiste tõttu säilinud. Kõik kolm riiki sõltuvad 90% ulatuses nafta- ning peaaegu täielikult gaasitarnete osas Venemaast. Lisaks on olemas risk, et tulevikus peavad Baltimaad ka elektrit hakkama Venemaalt importima - praegu Eesti ja Leedu küll ekspordivad seda, ent Leedus suletakse 2009. aastal Ignalina tuumaelektrijaam ning Eestis on põlevkivist energia tootmine surve all seoses keskkonnamõjudega ning konkurentsiga odavamate energiaallikate, näiteks gaasi suhtes. Venemaa energiapoliitika negatiivseid tagajärgi on Baltimaad juba tunda saanud seoses Ventspilsi sadama kaudu toiminud kütuseekspordi lõpetamisega, uue kütuseterminali avamisega Primorskis ning Leedu Mažeikiu naftarafineerimistehasesse viiva torujuhtme sulgemisega. Balti riigid loodavad tugevdada oma positsioone Venemaa vastu energiasõltuvuse küsimuses ennekõike seoses ELiga. See on aga problemaatiline, sest suuremad Lääne-Euroopa riigid eelistavad kasutada kahepoolseid suhteid Venemaaga. Baltimaade suurimaks mureks on Saksamaa ja Venemaa vahele ehitatav, mööda Läänemere põhja kulgev gaasitoru. Sellega seoses kardetakse, et Venemaa võib lõpetada gaasitarned Ida-Euroopale, häirimata samas oma Lääne-Euroopa partnerite varustamist. Balti riikidel on siiski lootust rohkem mõju avaldada, kui suudetakse teha koostööd sarnast muret omavate riikide, näiteks Rootsi ja Poolaga. Baltimaade eraldatus Lääne-Euroopa energiasüsteemist lõpetati hiljuti merealuse elektrikaabliühenduse kasutuselevõtmisega Eesti ja Soome vahel. Edaspidi võib järgneda veelgi enam sarnaseid projekte, näiteks "energiasild" Saksamaast Leetu läbi Poola, mis sai hoogu juurde pärast Kaczynski kaksikute võimuletulekut Poolas. Muretsemiseks on põhjust ka seoses Venemaa sekkumisega Baltimaade sisepoliitikasse. Lätis väidavad parempoolsed parteid liialdatult, et vasakpoolsed parteid, kes tõmbavad venekeelse valijaskonna hääli, on Kremli tööriistad, samas Venemaal on oma roll selles, et neid erakondi ei soovita valitsusse kaasata. Leedus tagandati populistlik president Rolandas Paksas võimult ja viimased parlamendivalimised võitnud partei juht Viktor Uspasskih pidi oma kohast loobuma, ning mõlemal juhul olid põhjuseks arvatavad seoses Venemaaga: Paksase puhul organiseeritud kuritegevusega, Moskvasse põgenenud Uspasskih puhul aga Vene luurega. Tõeline probleem on siinkohal Baltimaade endi suutmatus suurendada läbipaistvust ja vähendada korruptsiooni oma poliitilistes süsteemides. Kokkuvõtteks, hoolimata liikmelisusest euroatlandi institutsioonides, kasvavast jõukusest ja läbikäimisest Lääne-Euroopaga avaldab Venemaa endiselt Balti riikidele psühholoogilist survet. Nende riikide ebamugavustunne suhetes endise okupeerijaga on aeglane kaduma ning see on jätkuvalt poliitika kujunemisel oluline tegur. (The Economist 1.12.2006)

Soome ajakirjandus

Venemaa välisluureteenistus tõi päevavalgele salajasi luureandmeid aastatelt 1930-1940. Väidetavalt dokumendid tõestavad, et USA ja Suurbritannia olid heakskiitnud Nõukogude vägede sisseviimise Balti riikidesse. Arhiivimaterjalide paljastamine on arvatavasti katse leida argumente Eesti ja Venemaa vahelises tülis N. Liidu ja Baltimaade ajaloo teemadel. Venemaa tahab tõestada, et Balti riikide okupeerimine 1940 ja 1944 oli Londonis ja Washingtonis kui mitte otseselt, siis kulisside taga heaks kiidetud. Eestis võeti hiljuti vastu seadus, mis võimaldab mälestusmärkide ja monumentide eemaldamise avalikest kohtadest, kui need ülistavad okupatsioonivõime. Venemaa on seaduse hukka mõistnud. Venemaad ärritab, et Eesti kavatseb tõenäoliselt Pronkssõduri eemaldada. (Kalle Schönberg, Turun Sanomat, 28.11)

Eesti valitsus otsustas, et nõukogude okupatsiooni sümbolite ja natsisümbolite avalik kasutamine on kuritegu, kuna see õhutab rahvastevahelist viha. Justiitsminister Rein Langi sõnul võivad punalipud siiski tulevikus olla eksponeeritud näiteks näitustel ja Nõukogude aja sümbolid okupatsioonimuuseumis. Kuid Nõukogude sümbolite kasutamine Pronkssõduri juures on keelatud. Natsisümbolite kasutamise keelamise otsust oodati samuti pikka aega. Võrreldes Venemaaga on uusnatside arv Eestis väga väike, kuid nende tekitatud negatiivne pilt meeleavaldustel on jätnud pleki Eesti mainele. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 1.12)

Majandus

Uudisteagentuurid

Estonia has decided not to set a target date for making the switch from its national currency, the kroon, to the euro because of unpredictable, high inflation, officials said. "We consider it right to abstain from setting a specific date for adopting the euro," Estonian Finance Minister Aivar Sõerd said in a statement after the government approved the policy. "As price developments change fairly quickly, it is hard to offer reliable inflation forecasts for more than a few years," Soerd said. "This is why it is not possible to establish a precise moment when Estonia could fulfil the price stability criterion and become a full member of the euro-zone." Estonia was one of three countries that initially wanted to join the euro-zone on January 1 next year, but in April the most northerly of the Baltic states delayed its bid by one year because inflation was running too high. Of the other two euro candidates, only Slovenia was allowed to adopt the single European currency, with Lithuania faltering because inflation was a shade outside the EU-set requirement. The strict so-called Maastricht criteria for adopting. (Afp, 1.12)

Saksamaa ajakirjandus

Hinnašokk polnud baltlaste jaoks üllatus – Gazprom tegutseb ootuspäraselt. Ja sõltuvust Venemaa energiast on Eestis, Lätis ja Leedus üsna raske vähendada, ehkki see on olnud tähtsaks teemaks neis riikides uba mõnda aega. Baltlastel on hullematki tulnud üle elada kui praegune hinnatõus. 1990. aastal keeras Gorbatšov gaasikraanid Leedu suunas kinni. Ja seda külmal talvel. Nüüd keerati Leedu naftatöötlemistehasesse viiv naftajuhe kinni. Eesti katab Vene nafta ja gaasi kujul umbes kolmandiku oma energiavajadustest, kuid põlevkivi on kohutavalt keskkonnavaenulik ja ebaefektiivne energiaallikas (seda vaatamata viimaste aastate investeeringutele põlevkivitehnoloogiasse). Leedul on probleeme vana tuumajaama ümberehitamisega. (Hannes Gamillscheg, Frankfurter Rundschau, 29.11)

Prantsusmaa ajakirjandus

Eesti Statistikaamet prognoosis 2006. a kolmanda kvartali majanduskasvuks 11,6 %. Võrreldes eelmise aasta sama näitajaga on Eesti SKT tõusnud 10,6%. Statistikaameti sõnul on majanduskasv eelkõige mõjutatud majandustegevuse aktiviseerumisest hulgi- ja jaekaubanduses. Mõju avaldasid veel tööstustoodangu suurenemine, transpordi- ja ladustamisvõimaluste paranemine ning ehitustegevus. (Les Echos, 04.12)

Soome ajakirjandus

Huvi Eesti põlevkivi vastu on suurenenud nafta maailmaturuhinna kasvades. Eesti keskkonnaministeeriumis on järjekorda ootamas nii palju taotlusi, et kui need teoks saaksid, suureneks põlevkivi kaevandamine kolmekordseks. Lubade väljaandmine on hetkel külmutatud ning ministeeriumi juhtimisel koostatakse uut põlevkivi kasutamise arengukava. Samal ajal on Eesti Energia alustanud Jordaania põlevkivi kaevandamise ja töötlemise tasuvuse arvestusi. Ka Soome hakkab detsembris Eesti põlevkivist toodetud elektrit ostma merealuse kaabli Estlink kaudu. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 28.11)

Eesti-Soome Ärijuhtide Ühing (ESLY) tähistab oma 10. aastapäeva. Ühingusse kuulub 115 Eestis tegutsevat Soome ettevõtet. Esimesed firmad tulid Eestisse Soome majanduskriisi ajal. Kalevi Lankinen asutas 1994.aastal ettevõtte OÜ Patricol, mis on nüüdseks üks juhtivamaid kahjuritõrje firmasid Eestis. Lankineni arvates on Eestis hea see, et ettevõtte kasumi pealt ei maksta makse, kui see reinvesteeritakse ettevõttesse. Lankinen usub, et kui Keskerakonnal ei lähe õnneks maksusüsteemi muuta, on Eesti peagi viie rikkaima Euroopa riigi hulgas. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 1.12)

Riigikaitse

Uudisteagentuurid

European company MBDA has been chosen over its US rival Raytheon to supply Estonia with a new antiaircraft defence system. "We will acquire for the first time modern antiaircraft ability - a mobile system of radars, communications and missiles," Defence Minister Juergen Ligi was quoted by LETA news agency as saying. Both MBDA Missile Systems and its US rival Raytheon offered in April to supply Estonia with anti-aircraft missiles in a deal worth 45 million euros. MBDA is jointly owned by BAE Systems of Britain, European aerospace and defence group EADS and Italy company Finmeccanica. The Estonian government said the MBDA offer was the better of the two and authorised the defence ministry to launch supply contract. When Estonia announced the international tender last year, it said the new missiles were needed as Estonia stands out among NATO member countries "for its weak air defence capability". Estonia currently has Israeli missiles which are out-of date, the defence ministry said at the time. Raytheon is a global aerospace and defence equipment supplier, which has its headquarters in the northeastern US state of Massachusetts. (Afp, 1.12)

Four Belgian F-16 Fighting Falcon jets took over NATO patrols of the airspace of the three Baltic states, replacing the Spanish military, the Lithuanian defence ministry said. Fifty-two Belgian servicemen will help patrol the airspace of Estonia, Latvia and Lithuania for four months, and be replaced in April by the French. The new air policing mission, based out of the Zokniai air base in northern Lithuania, is Belgium's second since March 2004, when the Baltics joined NATO, and older alliance member states began taking it in turns to carry out the sky patrols. Valdas Tutkus, the commander of the Lithuanian army, said at the official takeover ceremony that NATO's air patrol missions allow Lithuania to direct its limited military resources to other needs. "It allows Lithuania to take part in NATO operations in Afghanistan and Kosovo. If we protected our air space ourselves, it would not be possible to go on missions," Tutkus said. Lithuania currently leads a NATO provincial reconstruction team (PRT) in western Afghanistan and has some 120 troops deployed there. NATO Secretary General Jaap de Hoop Scheffer said during a visit to Lithuania last month that the alliance would continue to patrol the skies of the Baltic States and would not demand that they acquire fighters themselves. "I think it would not be the right way to spend money in Lithuania or any other Baltic state, going out and buying fighters. They are tremendously expensive and this money can be spent in other areas of defence," Jaap de Hoop Scheffer said during his visit to Vilnius, on November 10. (Afp, 1.12)

Soome ajakirjandus

Eesti saatis novembris kõigi aegade suurimasse välisoperatsiooni Lõuna-Afganistani 130 sõdurit. Nende hulgas ka Ravo Hirvesoo, kes üheksateist aastat tagasi saabus Afganistanist koju Nõukogude armee teenistusest. Hirvesoo sõnul on ettevalmistuse osas vahe suurem kui ööl ja päeval. Nõukogude ajal oli ettevalmistus minimaalne ja sihtkoht ei olnud enne teenistuse algust teada. Riigikogu langetas otsuse vägede suurendamisest Afganistanis aasta tagasi ja sõdurid on harjutanud just nimelt Afganistani olusid silmas pidades. Eestis ei ole vägede suurendamine Afganistanis äratanud peaaegu üldse avalikku arutelu. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 3.12)

Kultuur

Prantsusmaa ajakirjandus

Kuulus Eesti päritolu dirigent Paavo Järvi juhatas Viini Filharmoonikute esinemist Pariisis. Kontserdi eel andis Järvi Le Figarole intervjuu, kus ta selgitab enda nägemust dirigeerimise olulisematest nüanssidest. Näiteks peab ta oluliseks orkestriga detailide harjutamist, et see end mugavalt tunneks, ning samas hoiatab muusikute intelligentsi alahindamise eest. Piisava vabaduse korral suudavad instrumentalistid oma vead ise ära parandada. Lisaks eelistab ta olla muusikutele kaaslaseks, mitte kindraliks. Selleks et muusikud teda kuulaks, peab ta eelkõige ise muusik olema. Järvi peab oma suureks eeskujuks Leonard Bernsteini, kellega ta koos õppis. Samas soovib ta säilitada oma originaalsuse ning Bernsteini mitte imiteerida. Ainsaks musitseerimise põhjuseks peab põhjamaalasest dirigent emotsiooni, mille see annab. Noor Järvi õpib palju orkestritelt, keda ta juhatab. Dirigeerimine on kogemus, mis põhineb muusikast arusaamisel. (Christian Merlin, Le Figaro, 28.11)

Saint-Etienne’i Disaini biennaalil olid esindatud ka Eesti disainerid Eesti Kunstiakadeemiast, kes olid Ameerika Punase Risti soovitusel valmistanud Katrina orkaanis kannatada saanud lastele kunstipärase kingipakikese, mis sisaldas endas mängukostüümi, sooja ja pehmet tekki ning kotikest, mida igaüks endale veelgi meelepärasemaks muuta saab. Sellise pakikese kunstiteraapiline mõju peaks kannatada saanud laste turvatunnet suurendama. (Sophie Péters, Les Echos, 29.11)

Varia

Norra ajakirjandus

Raio Piirojast sai Fredriksstad Blad’i aasta mängija. Fredrikstadi FK poolkaitsja oli hooaja lõpumängudel klass omaette. Raio andis kogu oma sisemise jõu klubile. Ka hooaja alguses saadud ninaluumurd ei peatanud tema entusiasmi. Lisaks FB karikavõidule nimetas Plankehaugen Fredrikstad Raio 2006. aasta parimaks klubi mängijaks. Seejärel valiti ta veel ka Eesti parimaks aastamängijaks. Poolfinaalist viis ta peale rünnakuid Start’ile Fredrikstad FK finaali. Finaali viis ta juba tuntud punapüksina taevasse lüües kaks täistabamust. (Vidar Henriksen, Fredriksstad Blad, 23.11)

Tänavu veedab 20 Tallinna vaest tänavalast jõulud Norra perede juures. Kaks neist, Igor ja Nastja lähevad Fredrikstadi. Viieaastane Igor läheb Høistad’ide perekonda, kus ta võib mõneks päevaks unustada Tallinna vaestekvartali - Kopli - elu. Fredrikstadis ootab aga ees söök, soojus ja kindlus. Pereisa sõnul saab Igor tavalise Norra jõulu kogemuse kinkide ja jõulutoiduga, uut aastat minnakse vastu võtma mägedesse, kus poiss saab esimest korda ka suuski jalga proovida. Üheteistkümne aastane Nastja läheb külla Ressleritele. Ka siin saab jõulude tähistamine olema traditsiooniline ja mõnus. Oma kahele tütrele on pereema selgitanud, et Nastjat koheldakse nendega võrdselt, mis tähendab lisakingituste otsmist. Norra külastust organiseerib Solveib Bergsland, kes on juba üheksa aasta jooksul kogu oma vaba aja kulutanud Kopli vaeslaste aitamisele. Koplis, mis Nõukogude ajal oli elamurajoon venelastest vabrikutöölistele, on viletsus suur. Vaatamata sellele, et Eestis on üks Euroopa kõige kiiremini kasvav majandus, ei saa kõik sellest osa, eriti vene vähemusel on raske. Ka enamus Norrasse tulevaid lapsi on venekeelsed. (Odd Helge Brugrand, Fredriksstad Blad, 29.11)