NATO, JulgeolekThe presidents of the three Baltic countries and Poland urged NATO to give a clear signal at its summit meeting later this month on the prospects for countries wishing to join the military alliance. "Unfortunately, the NATO summit in Riga is not an enlargement summit. But some message, some signal must be sent during the summit," Polish President Lech Kaczynksi said at a press briefing after meeting his counterparts from Estonia, Latvia and Lithuania here. "The presidents... stress their support for NATO's open-door policy, which should result in inviting aspirant countries, who are ready to fulfil the obligations and commitments, to become members of the Alliance," the four heads of state said in a statement. Latvian President Freiberga urged NATO to maintain its open-door policy, despite differences among the alliance's members over its future course. "We are concerned about prospects for NATO's future. But, at the same time, we feel strongly that the open-door policy must be maintained," the Latvian leader said. Less than a month before the NATO summit in Riga, France and the United States have voiced opposing visions for the alliance. In an opinion piece published in French daily Le Figaro early this month, French Defence Minister Michele Alliot-Marie urged the alliance to "remain a Euro-Atlantic organisation" and not become a global partnership engaged in ill-defined missions. Commenting on the article, US ambassador to NATO Victoria Nuland urged the alliance to take on greater global responsibilities, and predicted "tense conversation" between NATO allies in the run-up to and during the summit. (Afp, 6.11)
The further enlargement of NATO will bring stability to potential new member states and Russia should not fear such expansion, the NATO chief said. "NATO enlargement has brought more security, stability and democracy to the borders of Russia than ever before," Secretary General Jaap de Hoop Scheffer told reporters in Tallinn after meeting with Estonian officials. "There is no need to be afraid of the enlargement," he said. Moscow is now expressing increased concerns that the alliance is encroaching further onto its former stamping ground because of links with Georgia and Ukraine. Visiting Tallinn in the run-up to a NATO summit in the Latvian capital Riga Scheffer said the meeting would address closer ties with countries aspiring to tighten cooperation with the alliance. "There will be no decision on NATO enlargement at the Riga summit," he said. "But there will be encouraging signals to the countries of Western Balkans, and to Ukraine and Georgia." He said tense relations between Georgia and Russia would not hold back NATO's "intensified dialogue" with the former Soviet Caucasus republic. "The Riga summit will see a reconfirmation of the intensified dialogue with Georgia," Scheffer said. "De-escalation of tension is important and required both by Georgia and Russia," he added. Scheffer acknowledged that there was disagreement between NATO and Moscow. "It's a partnership of adults," he said. "In any relationship between adults, you have disagreements, and then you need to breed trust to overcome them." Estonian FM Urmas Paet said NATO members needed to continue offering support to Georgia on the Western-leaning path it has chosen. "There are no doubts among NATO partners about that," Paet said. (Afp, 10.11)
Military commanders from Afghanistan, Pakistan and NATO reviewed plans to build a jointly staffed centre to share intelligence in their battle against extremist militants. The commanders were in Kabul for the 19th meeting between the three forces that are together fighting unrest that spans the Afghan and Pakistan border and involves Islamist groups such as the Taliban and Al-Qaeda. Part of their discussions focussed on a planned joint military intelligence sharing centre expected to be based in the Afghan capital, an official with the NATO-led International Security Assistance Force told AFP. The centre will be staffed by Afghan, Pakistani and ISAF officials and will "work to understand what information can quickly be shared in a mutually beneficial fashion," he said. The meeting - led by Afghanistan's General Sher Karimi, Pakistan's Major General Ahmad Shuja Pasha and ISAF's General David Richards - also heard reports on border security and efforts to counter improvised bombs regularly used by the rebels. (Afp, 11. 11)
AJAKIRJANDUS
USA ja Suurbritannia ajakirjandus
Läbivateks teemadeks ingliskeelses ajakirjanduses olid eelkõige USA vahevalimised ja nende tulemuste seosed Iraagi sõja ning USA kaitseministri Donald Rumsfeldi tagasiastumisega, samuti Saddam Husseini surmamõistmine. Paljud USA vahevalimiste tulemuste teemalised lood seostavad demokraatide edu rahva rahulolematusega seoses Iraagi küsimusega, aga käsitlevad seejuures ka teisi tegureid.
Norman Lamont väidab Daily Telegraphis, et USA ja Suurbritannia peaksid oma väed Iraagist võimalikult kiiresti välja tooma. Autori väitel on valijad nüüd Iraagi sõja eest USA presidenti George W. Bushi karistanud ning olukorrale Iraagis lahendust otsiv Iraq Study Group koostab väljumisstrateegiat. Iraagi sõda on autori hinnangul Suurbritannia suurim välispoliitiline alandus pärast 1930. aastaid. (Norman Lamont, Daily Telegraph, 10.11) Wall Street Journal toonitab, et lisaks vabariiklaste ebaõnnestumisele seoses Iraagiga ei saa alahinnata ka demokraatide oskuslikku tegutsemist rahva rahulolematuse ärakasutamisel valimisedu saavutamiseks. Osavalt suudeti valida kandidaate ringkondades, kus oli tekkinud eduvõimalusi ning tulemusena hääletasid paljud seni kindlalt vabariiklasi toetanud valijad demokraatide poolt. Samas ei pakkunud demokraadid kuigivõrd selget programmi - mida nad ise paremini teeksid? - mistõttu jääb õhku küsimus, kuidas nad kavatsevad kasutada saavutatud võimu. Siinkohal tõuseb taas esile Iraagi küsimus. Demokraadid oleksid konstruktiivsemad, kui lisaks ebamäärasele lubadusele alustada umbes nelja kuu pärast Iraagist vägede väljatoomist järgiksid nad senaatorite Joe Liebermani ja John McCaini üleskutsed võtta ette mida iganes, et sõda võita ning töötaksid koos president Bushiga välja vastavasisulise strateegia. (Juhtkiri, WSJ, 9.11) Dick Armey mainib WSJ artiklis Iraagi sõda kui põhjust vaid korraks, seejärel toob aga esile ka „korruptsioonikultuuri”, mainides, et liiga paljud vabariiklased unustasid või kaotasid riikliku visiooni, tegutsedes selle asemel kitsarinnaliselt. Ei suudetud kinni pidada väljaöeldud põhimõttest “vähem valitsust ja vähem makse”. Vabariiklastel soovitab autor edu saavutamiseks lahti saada hirmust, nagu ei mõistaks valijaskond positiivset riiklikku nägemust, mida määratleb majanduslike võimaluste loomine - vähe valitsust ja isiklik vastutus. (Dick Armey, WSJ, 9.11) The Washington Timesi juhtkirjas märgitakse valimistulemusi analüüsides lisaks Iraagi sõjale veel ka vabariiklaste poolt juhitud Kongressi muid ebaõnnestumisi: ebarahuldav tegutsemine orkaan Katrina tagajärgede likvideerimisel keskvalitsuse tasandil ning jätkuv korruptsiooni- ja eetikaskandaal. (Juhtkiri, The Washington Times, 9.11) WSJ nendib, et valijad näitasid lisaks vastumeelsusele Iraagi sõja suhtes vastumeelsust ka poliitilise vastandamise ja korruptsiooni suhtes, mis võib omakorda luua paremad võimalused sõltumatu kandidaadi kampaaniale enne 2008. aasta presidendivalimisi. Selleks kandidaadiks võiks osutuda New Yorgi vabariiklasest linnapea Michael Bloomberg, kes juhib valdavalt demokraate pooldavat linna ning on edukalt suutnud koalitsioone moodustada ja vastuolusid vähendada. (Jeanne Cummings, WSJ, 10.11)
Daily Telegraph toob pärast valimisi ametist lahkunud kaitseminister Donald Rumsfeldi iseloomujoontena esile liigset jäikust ning soovimatust oma vigu tunnistada ja kompromissidele minna. Seetõttu tülitses ta korduvalt kindralitega. Autorid peavad Iraagi sõda Rumsfeldi pärandiks. Nad väidavad, et loobumisega Bushi esimese ametiaja välisministri Colin Powelli “ülekaaluka jõu doktriinist” ja väljumisstrateegiast tegi Rumsfeld vea. Ta uskus ekslikult, et pärast Saddam Husseini režiimi kukutamist saab Iraagis alguse demokraatia ja iraaklased suudavad edasise eest ise hoolt kanda (Damien McElroy ja Toby Harnden, Daily Telegraph, 9.11) The Washington Times väljendab kahetsustunnet Rumsfeldi tagasiastumise üle. Arvestades probleeme, millega USA vastamisi seisab – Iraan ja islamiusulised terroristid – oleks kindlasti vaja Rumsfeldi sugust kõva käega ja järeleandmatut juhti, kes ei läheks kergelt järeleandmistele. Tema asemele määratud Robert Gatesi peetakse pigem läbirääkimiste ja ettevaatliku lähenemise pooldajaks. (Diana West, The Washington Times, 10.11)
Saddam Husseini kohtuprotsessi kohta annavad 7. novembri Wall Street Journal ja The Washington Post ning 9. novembri The Washington Times järgmise hinnangu: kuigi kohtuprotsessi käigus ilmnes teatud puudusi, oli siiski tegu üldjoontes õiglase protsessi ja otsusega. Wall Street Journalis võrdleb Alan Dershowitz Husseini protsessi Nürnbergiga ja arutleb, et kas mitte kõik sõjajärgsed protsessid ei sisalda endas tegelikult võitja õiguse elluviimist. Vastavalt islamiusuliste riikide standarditele oli tegu „erakordselt õiglase” protsessiga. Dershowitz arvab, et ehk oleks kohtuprotsess olnud õiglasem, kui see oleks toimunud mingisuguse rahvusvahelise tribunali juhatusel väljaspool Iraaki. Kahtlemata oleks olnud vähem dramaatilisi ähvardusi advokaatide aadressil ning surmanuhtlust poleks saanud määrata. Samas puudub selline piisavalt usaldusväärne tribunal, vähemalt mitte ÜRO egiidi all. (Alan Dershowitz, WSJ, 7.11) Nürnbergiga võrdleb ja kohtuprotsessi toimumist ümbritseva vägivalla tingimustes rõhutab ka Anne Applebaum sama päeva The Washington Postis. Applebaum toob välja mitmesuguseid võimalikke etteheiteid kohtuprotsessile, ent märgib lõpuks, et kuritegu, milles Hussein süüdi mõisteti – 148 inimese tapmine Dujaili linnas – oli hästi dokumenteeritud, kohtus küsitleti põhjalikult tunnistajaid ning kasutati vastavasisulisi arhiive. See on autori arvates ainsaks standardiks, mida tuleb kasutada protsessi hindamisel. (Anne Applebaum, The Washington Post 7.11) Nürnbergiga võrdleb Husseini protsessi ka Suzanne Fields, kes võrdleb lisaks Saddami ja Hitleri valitsuse lõppu ning näeb Husseini protsessis koguni uut õigusemõistmise mudelit Lähis-Ida regiooni jaoks. (Suzanne Fields, The Washington Times, 9.11)
Prantsusmaa ajakirjandus
Antud nädalal kirjutas Prantsuse ajakirjandus USAs asetleidnud vahevalimistest, mille tulemus kujunes prantslastele meeldivamaks nii võidutsenud demokraatide partei poliitilise suunitluse kui ka oodatava vähemsekkuva välispoliitika suhtes. Mainimist väärib ka Saksa ekskantsleri intervjuu ajalehele Le Figaro, kus endine riigipea annab nõu Venemaaga suhtlemise ning Euroopa tuleviku küsimustes.
USA vahevalimiste tulemus, kus demokraadid said Kongressis mõjujõudu juurde, teenis siinpool Atlandi ookeanit soosiva hinnangu. (Nicole Bacharan, Le Figaro, 11.11) Demokraadid seisavad oma väärtuste ning tundlikkuse poolest Euroopas levinud mõtteviisile lähemal, samuti pooldavad nad maailmaasjadesse vähemsekkuvat poliitikat USA poolt. Samas ei garanteeri demokraatide enamus Kongressis veel nende väärtusi esindava presidendikandidaadi võitu 2008. aastal asetleidvatel presidendivalimistel. Selleks tuleks neil välja töötada uus kampaania järgmise liidri leidmiseks, mis ei põhineks üksnes Bushi kritiseerimisel. Kuni presidendivalimisteni peavad demokraadid ja vabariiklased koos töötades hakkama saama. Vabariiklaste suurimaks kaotuseks oli kaitseminister Donald Rumsfeldi tagasiastumine. Samas ei pruugi demokraatide võimulesaamine tõotada helgemaid päevi transsatlantilises koostöös ning kahepoolsetes suhetes. (Nicole Bacharan, Le Figaro, 11.11) Saksa ekskantsler Gerhard Schröderi arvates on nüüd peamiseks küsimuseks USA administratsiooni suutelisus välja töötada strateegiat Iraagist lahkumiseks, mille elluviimine peaks aga esialgu tahaplaanile jääma. (Pierre Bocev, Pierre Rousselin, Le Figaro, 13.11) Pärast president Bushi brutaalset poliitikat võib USA kiire eemaletõmbumine muretsema panna isegi need jõud, kes on seni USA imperialistlikku poliitikat tauninud. Ja USAl on tagasitõmbumiseks küllalt põhjuseid: häbistatud rahvusvaheline maine, Iraaki „naelutatud” armee, ebaõnnestunud püüdlused tuumarelvastust piirata, edasilükkunud rahulootus Lähis-Idas. Kindlasti ei naase USA 19. sajandi isolatsiooni, tema laevad jätkavad maailmameredel seilamist ning armee, kuigi nõrk, jääb endiselt Iisraeli, Lõuna-Korea ja Taiwani julgeolekugarantiiks. (Nicole Bacharan, Le Figaro, 11.11) Kuigi suur osa maailmast võttis Bushi kaotust vahevalimistel positiivselt, tuleb mõelda, mis saab edasi. Üheks peamiseks muutuseks on see, et enam ei hinnata olukorda ainuüksi läbi Iraagi prisma. Ka demokraatide võimu tugevnemine ei too probleemidele veel lahendust. Parlamendi mõlemas kojas mõju omades peavad nad pigem Iraagis käed külge panema ning kritiseerimise teiste hooleks jätma. Robert Gates’i valimine ametist taganenud kaitseministri Donald Rumsfeldi asemele on kasulik vaid selle poolest, et Gates on Iraagi küsimusega paremini kursis ning tema nõu võetakse meelsamini kuulda. Iraaklaste jaoks on saabunud aeg uue lehekülje pööramiseks ning nad peavad nüüd ise oma tuleviku eest vastutama hakkama, selle asemel et Washingtoni poolt ettekirjutatud juhendeid järgida. Bagdad peab end tõsiselt koalitsiooni vägede lahkumiseks ette valmistama. (Pierre Rousselini juhtkiri, Le Figaro, 10.11)
Endine Saksamaaa kantsler Gerhard Schröder jagab väljaandele Le Figaro antud intervjuus nõu, kuidas Euroopa riigid Venemaaga suhtlema peaksid. Eksriigipea, Vene presidendi hea sõber, kiidab Putinit Vene riigi ülesehitamise ning julgeoleku tagamise eest pärast kuuekümneaastast kommunismidiktatuuri, mille järgselt riik 1990. a-te algul totaalselt alla käis. Putin päris oma eelkäijalt ajaloolise ülesande riigi taastamiseks ning on selle täitnud, kindlustades riigi kõige tähtsama vajaduse – julgeoleku, ilma milleta demokraatlik riik eksisteerida ei saa. Ühelgi riigil, eriti Teise maailmasõja järel lõhestatud Saksamaal ei ole õigust kahelda Putini demokraatlikes vaadetes. Kui Euroopa tahab kindlustada oma positsiooni USA ning esilekerkivate riikide nagu Hiina ja India seas, siis vajab kontinent häid suhteid Venemaaga. Ekskantsler peab Euroopa ja Venemaa huvisid kattuvateks, eriti energeetikas. Vene eliit elab juba praegu Euroopa mudeli järgi. Kas me tahaks, et nad pööraksid pea Aasia suunas? (Pierre Bocev, Pierre Rousselin, Le Figaro, 13.11) Kantsleriametisse astudes uskus Schröder, et Saksa-Prantsuse Euroopa Liitu eestvedavat telge on võimalik täiendada Suurbritanniaga. Kahjuks oli Suurbritannia pilk suunatud rohkem oma endiste kolooniate (Commonwealth) ning USA suunas. Lisaks on brittidel kombeks siseriikliku poliitilise võitluse kandmine Euroopa konteksti. Kõik need asjaolud kokku tegid kolmeteljelise eurointegratsiooni võimatuks. ELi põhiseadusliku lepingu ratifitseerimise osas ei oska ekskantsler muud öelda, kui et on õnnelik, et ei pea selle probleemiga ise tegelema. Lisaks peab ta võimatuks uue lepinguteksti esitamist leppe praeguseks juba ratifitseerinud riikidele. (Pierre Bocev, Pierre Rousselin, Le Figaro, 13.11)
Skandinaavia ajakirjandus
Viimasel kahel nädalal on Skandinaavia ajakirjanduses onud kolm läbivat aruteluteemat. Põhilisteks teemadeks olid Türgi suhted ELiga ning USA vahevalimised, kuid mitte oluliselt vähem tähelepanu pälvis Saddam Husseinile määratud surmaotsus.
Tänaseks on ELi ja Türgi läbirääkimiste alustamisest möödas aasta. EK avaldas Türgi kohta raporti, mis oli üsna kriitiline. Peamiseks komisjoni etteheiteks on see, et demokraatlike reformide areng peamiselt muslimitest elanikega riigis on aeglustunud. Teiseks põhiküsimuseks on kaheks osaks jagatud Küpros. (Jette Elbæk Maressa, Jesper Kongstad, Jyllands-Posten, 9.11) Demokraatlike reformide pidurdumist nähakse mitmes erinevas valdkonnas. Üheks neist on sõnavabadus. Sellest on palju rääkinud tänavune Nobeli preemia laureaat Orhan Pamuk. Teiseks kriitikat pälvivaks punktiks on see, et sõjaväel on riigi valitsemises endiselt suur mõju, ehki viimastel aastatel on tehtud jõuliselt tööd riigi täielikuks üleandmiseks tsiviilkontrollile. Tähelepanuta ei saa jätta ka puudusi kultuuriliste õiguste küsimustes, mis puudutavad peamiselt kurde. (Ingrid Hedström, Dagens Nyheter, 2.11) Aastatepikkune Küprose probleem võib saada Türgile tõeliseks komistuskiviks ELiga liitumisel. Kui Türgi ei ava tuleva kuu keskpaigaks oma sadamaid ja lennuvälju Küprosel Kreeka Küprose poolele, riskib Türgi sellega, et EL otsustab detsembris toimuval tippkohtumisel liitumisläbirääkimised peatada. Türgi seisukoht on, et EL ei ole täitnud oma kolme aasta vanuseid lubadusi seoses majandusliku abi ja kaubanduse elavdamisega rahvusvaheliselt isoleeritud Türgi Küproses. Lubaduste täitmine peab olema vastastikkune. (Ole Damkjær, Berlingske Tidende, 8.11) Vaatamata selle, et Türgil on veel pikk arengutee ees, on ELi huvides hoida Türgit nii kaua ja nii palju kui võimalik läänelikul poliitilisel ja majanduslikul arenguteel, mis annab lootust, et riik muutub Läänega niivõrd seotuks, et ei vajagi täielikku ELi liikmelisust. Praegu võib aga ELi laienemisküsimuste arutelus näha hoopiski hüsteeriat, kus kardetakse Türgit nagu Trooja hobust, mis üritab fundamentalistlikku islamit Euroopasse sisse smuugeldada. (Ole Bangt Nielsen, Berlingske Tidende, 6.11)
Päeval, mil USAs toimusid vahevalimised - 7. novembril - olid enamiku Skandinaavia päevalehtede juhtkirjade ja arvamuslugude peamiseks mõtteks see, et vahevalimised annavad hinnangu Bushi Iraagi-poliitikale ning see saab olema negatiivne. Vahevalimised võitsid demokraadid, mis teeb Bushi järgnevad kaks valitsemisaastat üsna keeruliseks. Ameeriklased langetasid Bushi tegude üle otsuse. Otsus tuli aga karmim, kui oodatud. Peale kuut aastat Texase cowboy’ga Valges Majas otsustasid ameeriklased lõpetada tema jutustused äärmuslikust õigusemõistmisest ning tema müristamised kogu maailma hädaohtudest. Nad otsustasid USA tagasi keskteele tuua, kus on rohkem koostööd, kõrgem moraal ja suurem julgeolek tulevikus. (Karl Erik Stougaard, Berlingske Tidende, 9.11) Dagens Nyheter seob mitte ainult demokraatide võidu, vaid ka Rumsfeldi tagasiastumise ebapopulaarse sõjaga Iraagis. Vaid mõni nädal tagasi kiitis Bush oma kaitseministrit „fantastilise” töö eest, kuid olukorras, kus valimistel saadi lüüa, tuli veelgi suurema kaotuse ärahoidmiseks midagi muuta. Rumsfeld üritas sõjaga seoses kindlasti anda endast parima, kuid samas oli ta koos asepresident Dick Cheney’ga välispoliitika sümboliks, mis väljendas arrogantsi ja tahtmatust teisi kuulata. Praeguseks on tekkinud olukord, kus Iraagi probleemi lahendamiseks on jäänud väga vähe alternatiive. Isegi varasem demokraatide Iraagi sõja suhtes kõige kriitilisem inimene - Howard Dean - on veendunud, et Iraagist ei ole enam võimalik vägesid kiiresti välja tuua, sest see tekitaks seal kaose. Küll tuleb aga ruumi jätta diplomaatilise lahenduse leidmiseks. Mis USAs täpsemalt juhtuma hakkab, on väga raske ennustada, küll on aga kindel, et muutused tulevad nii sise- kui ka välispoliitikas. (Juhtkiri, Dagens Nyheter. 10.11)
See, et Saddam kinni peeti, on ehk Iraagi sõja üks väheseid positiivseid tulemusi, sest praeguseni on Iraagis kaos, kirjutab varem Haagi tribunali juures töötanud inimõiguste jurist Mark Klamberg. Kuid tema arvates oleks tulnud Husseini üle kohut mõista väljaspool Iraaki, kus käimasolev sõda ja valitsus ei oleks saanud kohtuprotsessi mõjutada. Ehkki Saddam Hussein kuulub maailma jõhkraimate juhtide hulka, oleks tulnud talle määrata eluaegne vangistus. On üsnagi tõenäoline, et Saddami kohtuprotsessi tabab sama kriitika, mis sai osaks Nürnbergi kohtuprotsessidele – otsuseid mõjutavad okupatsiooniväed ja võitjad. (Mark Klamber, Svenska Dagbladet, 6.11)
Soome ajakirjandus
Soome ajakirjandus kajastas möödunud nädalal peamiselt USA vahevalimisi kongressi esindajatekojas ning Euroopa Komisjoni aruannet Türgi liitumisläbirääkimiste kohta ELiga.
President George W. Bush sai koos vabariiklastega kibeda isikliku kaotuse osaliseks. Järgijäänud kaks viimast ametiaastat saavad olema Bushile rasked. Poliitiline õhkkond võib pärast valimisi tunduvalt muutuda. Vabariiklaste kaotuse üheks põhjuseks on Iraagi sõda. Kaitseminister Donald Rumsfeldi ametistlahkumine on esimene märk sellest, et valijate rahulolematust püütakse arvesse võtta. Pärast valimisi on Bushil raskem Iraagi sõda jätkata, hoolimata sellest, et president on USAs suhteliselt sõltumatu. Demokraatide nõrkuseks on see, et ka neil ei ole veenvaid lahendusi umbsõlme lahendamiseks. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 9.11) Vabariiklased on saanud aastaid riiki suveräänselt valitseda. Kongressivalimiste tulemus muudab olukorda. Demokraadid ei võitnud siiski mitte niivõrd tänu oma teenetele, vaid kongressivalimisi võib põhjendatult pidada hääletuseks president George W. Bushi poliitika ja ennekõike Iraagi sõja vastu. Vabariiklaste koormat suurendasid Katrina torm, korruptsiooni- ja seksiskandaalid. Kõige selle tulemuseks oli hävitav hukkamõist Bushi administratsioonile. Bushi kaks järelejäänud ametiaastat ei ole kindlasti kerged. Uut enesekindlust saanud demokraadid püüavad vastavalt võimalustele muuta presidendi poliitikat Iraagi suhtes. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 9.11) Demokraatide võit vahevalimistel tähendab pöördepunkti USA poliitikas. President Bush ei ole enam vabariiklaste edu sümbol. USA poliitikas puhuvad nüüd uued tuuled. Bushi administratsioon on erakordselt ideoloogiline ning ka USA mõõdupuu järgi väga parempoolne oma väärtushinnangute ja tegude poolest. See poliitika jõudis nüüd lõpusirgele. Vahevalimiste tulemusi ei saa tõlgendada teisiti kui hääletusena Bushi poliitika üle. Välispoliitikas ootab ees tõenäoliselt tagasipöördumine “normaalsesse” olukorda. Siiski näitab alles aeg, mis on Bushi administratsiooni tõeline reaktsioon valimistulemusele. Endise poliitika jätkumine on samuti täiesti võimalik. (Juhtkiri, Kaleva, 9.11) Seekordne valimistulemus näitab taas kord seda hoolimatut ja halastamatut viisi, millega ameeriklastel on kombeks näidata, mida nad arvavad presidendist, kes isekalt on koostöö kongressiga hüljanud. Üldiselt võib öelda, et USA kongressivalimised siiski harva muudavad Ameerika välispoliitika suunda oluliselt. (Richard Müller, Turun Sanomat, 10.11) Vaevalt, et võimuvahetus Kongressis mõjutab USA välispoliitikat mujal nii palju kui Iraagis ja lähipiirkonnas. Iraani rünnakuplaanid jäetakse kõrvale ja Põhja-Korea tuumarelvapoliitikat hakatakse haldama võimalikult paljude vahenditega. Suhtumine Venemaasse võib muutuda karmimaks, mida on praegugi näha. Euroopa suunal vaevalt suuri muutusi tuleb, kuid leebem poliitika Iraagi suhtes ja mujal annab positiivse aluse koostööle. Teisest küljest loob demokraatide protektsionism majanduspoliitikas uusi pingeid ELiga ja raskendab Doha läbirääkimiste lõpuleviimist. (Raimo Väyrynen, Turun Sanomat, 10.11)
EK aruanne Türgi kohta oli nõudlik. Aruandes olid kirjas tingimused, millele Türgi peab vastama, kui soovib liitumisläbirääkimisi jätkata. Iseenesest ei ole liitumisläbirääkimiste venimine katastroof. Kui tegemist on nii mitmetahulise ja keerulise protsessiga, tuleb sellele aega anda. Läbirääkimiste lõpetamine oleks siiski viga. (Juhtikiri, Turun Sanomat, 11.11) Türgi ja ELi läbirääkimiste õnnestumisele ELi liikmelisuse üle antakse enamasti pessimistlik hinnang, kuna Türgi ja EL ei ole oma nägemustes üksteisele piisavalt lähedal. EK ei soovinud veel anda lõplikku hinnangut Türgi eurokõlblikkusele, vaid andis riigile lisaaega. Uks on endiselt lahti - tegelikult vaid natuke paokil. EK otsus on igati põhjendatud. Türgi sai tunda kriitikat, kuid samas anti aega, leidmaks kompromissi Küprose küsimuses. Detsembris toimuval tippkohtumisel on siiski käes viimane tähtaeg. Kui läbimurret ei saavutata, otsustab EL tõenäoliselt, et Türgi liitumisläbirääkimised jäävad talveunne. See on kõigist diplomaatilistest pingutustest hoolimata tõenäoline lõpptulemus. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 9.11) Kiputakse unustama, et praegune Türgi on oma probleemidega erinev sellest Türgist, mis 2016. aastal ELiga ehk liituks. Selleks ajaks on ka EL end uuendanud. Seepärast oleks hea, et Türgi ja EL suudaksid oma probleemid lahendada. Mõõkade täristamisest ei saa keegi kasu. Türgi süüdistab ELi ja EL süüdistab Türgit. Mõlemad tahavad, et teine annaks järele. See on lapsik. Türklased ja EL peaksid mõlemad peeglisse vaatama. EL tahab levitada demokraatiat Aasiasse ja Türgi soovib osaleda endisest rohkem Euroopa asjades. Kõlab hästi. Puudub vaid see, et keegi oskaks need ühtivad nägemused ühendada. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 9.11)
EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika
Prantsusmaa ajakirjandus
Uue tuumaelektrijaama ehitamine Leetu Balti riikide energeetilise sõltuvuse vähendamiseks Venemaast on eelkõige poliitikute otsustada. Läti, Leedu ja Eesti energiafirmad andsid kolme riigi valitsustele üle uurimuse uue tuumaelektrijaama ehitamiseks. Projekt, mille elluviimine maksaks 2,5-4 miljardit eurot, oleks Kesk-ja Ida-Euroopa olulisim tuumaprojekt pärast Temelini tuumajaama ehitamist Tšehhis neli aastat tagasi. Lietuvos Energija president Rimantas Juozaitis usub, et uus tuumaelektrijaam, mis võib tööle hakata 2015. aastal, võimaldaks elektrit toota odavamalt kui praegustes traditsioonilistes elektrijaamades. Teisalt vähendaks see Balti riikide energeetilist sõltuvust Venemaast, mille suurenemist oodatakse kolme aasta pärast, kui Leedu sulgeb Ignalina tuumajaama teise reaktori. Ukraina-Venemaa gaasikriis ei ole Balti riikides märkamatuks jäänud. Ennustatakse, et kolme riigi valitsused kiidavad projekti heaks. Paljud välisfirmad, nende seas Tšehhi päritolu CEZ, Saksa E.ON, Prantsuse Areva, Kanada AECL ning Jaapani Mitsubishi, on tuumajaama ehitamise suhtes juba huvi ülesnäidanud. (Fréderic Thérin, Les Echos, 27.10)
Soome ajakirjandus
Presidendiks saades tõdes president Toomas Hendrik Ilves talle omase otsekohesusega, et edaspidi peab Eesti läbirääkimisi Venemaaga Brüsseli kaudu. Suomen Kuvalehti intervjuus avaldas president kahetsust selle üle, et rahvuslikud huvid tõusevad ELis endiselt esikohale ka siis, kui on tegemist selliste raskete partneritega nagu Venemaa. President Ilvese arvates on Soome mänginud ELi ja Venemaa suhetes enda kasuks ning soomlastele armas ELi põhjadimensioon on muutunud liialt idasuhete abivahendiks. Põhjadimensiooni projektidega seotud rahad on läinud ainult Venemaale, mis tähendab, et Eesti ei saa midagi. Kui on küsimus põhjadimensioonist, tuleks Ilvese arvates keskenduda Läänemere piirkonna probleemidele, mitte naabrussuhetele. Ilves teab endise europarlamendi liikmena väga hästi, et põhjadimensioon liitub just ELi välispoliitikaga, eelkõige Loode-Venemaaga. Eesti ei saa pärast ELiga liitumist olla põhjadimensiooni sihtriik, kuid see-eest saab Eesti palju raha erinevatest ELi fondidest, nii nagu teisedki liikmesriigid, eriti uusliikmed. Nende rahadega võrreldes on põhjadimensiooni poliitikas liikuvad summad imeväikesed. EL vajab kindlasti ka Läänemere strateegiat. Jääb soovida, et president Ilves ei tembelda põhjadimensiooni poliitikat vaid „ühe liikmesriigi kahepoolsete suhete instrumendiks Venemaa suunal”. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 7.11)
Tallinna väisanud NATO peasekretäri Jaap de Hoop Schefferi sõnul on NATO laienemisel olnud positiivne mõju ka Venemaale. Laienemine lisas julgeolekut kogu piirkonnas. Schefferi sõnul jätkab NATO laienemist ka lähiaastatel. Eesti presidendi, peaministri, välisministri ja kaitseministriga NATO eelseisvast tippkohtumisest Riias vestelnud NATO peasekretär arutas Tallinnas ka Eesti ja teiste Balti riikide õhuruumi julgeoleku tagamist. NATO peasekretäri sõnul ei ole enam olemas Balti riikide õhuruumi, on üksnes NATO õhuruum. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 11.11)
Majandus
Uudisteagentuurid
Estonian central bank governor Andres Lipstok said that continued high inflation would mean Estonia was unlikely to make the switch to the euro before 2010. "According to our estimates, during the next two years inflation in Estonia will be higher than the Maastricht criteria to join the euro. It is very unlikely that Estonia will switch to the euro even by January 1, 2009," Lipstok told a news conference that coincided with publication of the bank's economic forecast report for 2006-2008. The report predicted that inflation would run at 4.4% this year, at 4.5% in 2007, and would peak at 4.7% in 2008, when excise duties on alcohol, tobacco, and fuel are due to be increased. At the same time, Estonia's economy will grow by 11.8% this year before slowing to 8.3% and 7.6% in 2007 and 2008, the forecast said. "The high inflation level is normal for such a rapidly developing economy and does not pose any threat to us," Lipstok said. The report said the rate of growth was "faster than the 7-8% that would be practicable for the country under normal circumstances" and predicted that the trend would continue, at least through next year. Strong growth was fuelled by domestic demand, which was supported by rising incomes, and a substantial inflow of foreign capital. Certain sectors of the economy were at the upper limits of their output capacity, the report said. Strong economic growth was putting upward pressure on wages and prices, causing the bank to scale up inflation forecasts - and to suggest postponing euro-zone membership until 2009 at the earliest. "Taking into account the current interpretation of the Maastricht inflation criterion, which is the precondition for adopting the euro, Estonia will not be able to fulfil the criterion until 2008," the report said. Estonia in April delayed by a year the target date for switching to the single European currency after high inflation thwarted its plans to join the eurozone at the start of 2007. Four months later, Estonian Prime Minister Andrus Ansip said the "probability of Estonian joining the eurozone in 2008 has strongly decreased" after the finance ministry revised upward, from 3.7% to 4.5%, its inflation forecast for this year. (Afp, 8.11)
Inglisekeelne ajakirjandus
Põhjamaade suuruselt teine pank Danske Bank laienes Soome, Baltimaadesse ja Venemaale, ostes ära Sampo panga. Sellega omandas Danske kontrolli Soome suuruselt kolmanda panga üle ning ühtlasi selle filiaalid Leedu, Läti, Eesti ja Venemaa kiiresti arenevatel turgudel. Hind - umbes 4 miljardit eurot - oli küll kallis, ent Danske tegevdirektori Peter Straarupi sõnul põhjustas seda asjaolu, et Sampo oli ainus Soome pank, mida oli võimalik osta. Straarup nõustus ka analüütikute väitega, et Taanis olid panga arenguvõimalused piiratud, mistõttu tuli tegutsemisvõimalusi juurde otsida mujalt. Ta lisas siiski, et Danskele pakkus huvi Soome majandus, mille kasv ületab ELi keskmise ning Balti regioon, kus on oodata kiiret majanduskasvu. (David Ibison, Financial Times, 09.11)
Soome ajakirjandus
Eesti president Toomas Hendrik Ilvese arvates meenutab riigi jätkuvalt kiire majanduskasv juba rubla-aja lõppu, mil palkasid tõsteti mitte kord aastas, vaid iga kuu. President Ilves hoiatas rahvast mitmete Eesti tulevikku ohustavate riskide eest. Eesti Panga ennustuste kohaselt on riigi majanduskasv sel aastal 12% ning see püsib kõrge ka lähiaastatel. Samas euro kasutuselevõttu takistab inflatsioon. Kui tingimusi ei muudeta, ei saa Eesti eurot kasutusele võtta ka 2008. aasta jaanuaris ega tõenäoliselt ka veel aasta hiljemgi. Ilves hoiatas rahvast ka liiga suure kulutamise ja laenude eest. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 10.11)
Sularaha sissemaksete automaadid muutuvad Eestis üha populaarsemaks. Varimajanduse arengut uuriva Eesti Konjunktuuriinstituudi hinnangul oli 8% eestlaste sissetulekutest veel eelmisel aastal nn ümbrikupalk. See on kindlasti üks põhjus, miks sissemaksete automaadid on Eestis nii soositud. Esimesed sissemaksete automaadid tõi Eestisse Hansapank kolm aastat tagasi ning automaate tuleb üha juurde. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 7.11)
Varia
USA ja Suurbritannia ajakirjandus
The Washington Post kirjutab USAs hiljuti müügile tulnud Eestist pärit kasehalgudest, mida New Yorgi elanikele meeldib kaminates põletada. Kaminapuid valides eelistavad sisekujundajad autori sõnul just nimelt kasehalge. Halud kuivatatakse ahjus, seeläbi eemaldatakse niiskus, hallitus ja putukad. Ameerikasse veab halge firma Estonian Forest. 12-haluseid kotte on 6.99 dollari eest võimalik osta Whole Foodsi ketti kuuluvates kauplustes. (Jura Koncius, The Washington Post, 09.11)
Sarah Turner pakub brittidele välja 10 kohta, kuhu talvel puhkama minna ning kohe esimesena toob ta välja Tallinna. Autor kiidab mugavaid keldribaare, kus saab küünlavalgel istuda, häid söögikohti ja maitsvaid pagaritooteid, soovitab jalutada keskaegse vanalinna tänavatel, vaadata varemeid ja gooti stiilis kirikuid ning osta käsitöötooteid. Talvel on brittide jaoks ka tõenäosus kohata Tallinnas poissmeestepidu pidavate kaasmaalaste seltskonda tunduvalt väiksem. Eraldi on esiletõstmist väärinud söögikoht Vanaema Juures, kus saab kõhu korralikult verivorsti, metssealiha ja pannkooke täis süüa. Ka on mainimist väärinud saunad, mis on olemas isegi kõige tavalisemates hotellides ning kuluvad marjaks ära linnas, kus talvel võib temperatuur langeda 25 kraadini. (Sarah Turner, The Guardian/Observer, 12.11)
Sunday Times pakub välja 10 sihtkohta talviseks puhkuseks, sealhulgas ka Tallinna. Kinnikülmunud järvedel pealinnast idas saab tegeleda jääpurjetamisega, aga meeldejääv elamus on ka suurepäraselt säilinud keskaegne vanalinn, mis asub ühes Euroopa talvel kõige lumisemas osas. Suurepäraselt sobib jalutamiseks ka Kadrioru park ja külastada tasub seal KuMu - uut ultralahedat eesti kunsti muuseumi. Kui külm peaks hakkama, siis võid arvestada, et asud parasjagu ühes maailma parimatest saunalinnadest. Saunad on olemas enamuses hotellidest. Suuremad hotellid võimaldavad ka saunu välja üürida, näiteks Olümpia, mille 26. korruse saunadest avaneb kaunis vaade linnale. (Sunday Times, 12.11)
Prantsusmaa ajakirjandus
Mitmekordse Nobeli kirjanduspreemia kandidaadi, Eesti kultuskirjaniku Jaan Krossi Antoine Chalvini poolt prantsuse keelde tõlgitud romaan "Paigallend” toob lugejateni ajaloo ohvriks langenud eestlase kannatusterohke ning heitliku eluloo. 1920. aastal Tallinnas sündinud kirjanik peeti 1944. aastal natside poolt kinni ning kaks aastat hiljem saatsid kommunistid ta Siberisse. Kirjutama hakkas ta 1951. aastal kodumaale naastes. Tema pikad poeemid ning ajaloolised romaanid võimaldavad mõista pikka aega Nõukogude ikke all kannatanud Eestimaa ajalugu. Hoolimata tsensuurist suutis ta perestroika ajal oma isikupärase irooniaga välja teenida Balti riikide Thomas Manni tiitli. 1998. aastal Tallinnas ilmunud romaan on justkui autori autobiograafia, mis loob ettekujutuse pimeduse loori all oleva riigi varju alla jäämisest. (André Clavel, Lire, November)
Norra ajakirjandus
Innbygda kooli õpilased Trysilis korraldasid viimase rahakogumisaktsiooni, et päästa lastekodu Narva-Jõesuus. Kool tegeles kogu sügise oma ülesande – aktsioonipäeva - korraldamisega. Päeva jooksul koguti 50 000 krooni lastekodu päästmiseks, mis oli ka kooli poolt seatud eesmärgiks. Õpilased treisid lõikelaudu, valmistasid erinevaid ehteid, tegid klaasimaale, korjasid kadakamarju, valmistasid šokolaadi, lõikasid ja liimisid, kudusid, heegeldasid ja sõlmisid. Kõik valmistatu seati üles müügiks kooli koridorides ning vanematele, vanavanematele ja teistele huvilistele läks kaup kui soe sai. Spordisaali seati üles kohvik ja läbi küla ringles annetustekarp. Üks õpilastest müüs tänaval möödujatelel kuuma põdraliha suppi ning grupp õpilasi korraldas külas minikontserdi, millega kogusid maha pandud mütsi sisse 1200 krooni. Kooli direktor Mette Amdahl oli pankuriks, kes kogus kokku ka kõige väiksemad summad. Ta oli pea keeletu imetlusest selle vastu, millega lapsed hakkama said. Kogutud raha antakse üle käest-kätte 22. novembril. Marit Øvergårdsi jõulukingituurile Narva-Jõesuusse lähevad kaasa õpilasomavalitsuse juht ja veel kaks õpilast. (Ingrid Nylund, Østlendingen, 11.11)
Soome ajakirjandus
Rahvaliikumine hoidis ära Tallinna kesklinna 1985. aastal ehitatud kultuurikeskuse Sakala lammutustööde alustamise. Kunagi varem ei ole ehitis olnud tallinlastele nii armas kui praegu. Internetis oli keskuse säilimise eest vastavale pöördumisele oma toetuse andnud üle 6 000 inimese. Väga omapärast Sakala keskust peetakse arhitektuuriliselt huvitavaks ja ilusakski, kuid selle kasutamise ja remondi suhtes ei ole suudetud üksmeelt saavutada. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 11.11)
Rootsi laevadel on nähtud ühte ja teist, kuid sellega, et halvasti käitub oma laevakompanii juhtkond, ei ole harjutud. Rootsi meremeeste ametiühing kaalub juhtunu tõttu pöördumist kohtu poole. See on põhjendatud. Silja ostuga sai Tallinkist Läänemere laevaliikluse valitseja. Nüüd on viiteid selle kohta, et samas on hakatud rakendama ka firmakultuuri, mis on pärit Soome lahe lõuna poolt ning aegadest, mis Soomes ja Rootsis on juba ammu kauge minevik. Tallinki juhid tegid ise kõik selleks, et rikkuda samal ajal nii Tallinki kui ka Silja mainet. (Juhtkiri, Kaleva, 13.11) Silja omanik Tallink ei ole selgelt omaks võtnud Silja väärtusi. Tallinki juhtide käitumine Silja Symphony Stockholmi kruiisil ei kannata kriitikat. Tööandjate halb käitumine rikub tööõhkkonda ja avalikkuse ette jõudes annab ettevõtte mainele tõsise löögi. Mainet ei paranda ettevõtte juhtkonna üleolev suhtumine ega vaevaliselt esitatud vabandused. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 12.11) Eestis oodati asjatult Tallinki juhtkonna selgitusi toimunu kohta. Tallinna börsil ei olnud skandaali mõju tunda. SEB Eesti Ühispanga aktsiaturgude osakonna juhataja Peeter Koppeli sõnul ei ole skandaal aktsiat mõjutanud. Koppeli arvates on Tallinkil kommunikatsioonioskuste osas veel palju õppida. Hansapanga analüütik Sander Danil arvab, et Silja Symphonyl toimunu ei ole nii suurt kära väärt, kuid kui see on juba kord juhtunud, siis töötab ettevõtte kommentaaride viibimine ettevõtte enda vastu. Eesti meedia on suhtunud Rootsi ametiühingute väidetesse Tallinki juhtide käitumise kohta tõsiselt. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 10.11) Silja nimi sai pleki külge juba esimestel meetritel, kui Tallinki „normaalses joobeseisundis” pidutsenud juhtkonna käitumine avalikuks tuli. Asjaolusid alles selgitatakse, kuid juba praegu on selge, et Tallinki juhid ei käitunud korrektselt. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 10.11) Rootsi meremeeste ametiühing Seko kavatseb Tallinki juhtide käitumise pärast pöörduda avaldusega politsei poole. Eesti meremeeste ametiühingu EMSA esimeest Kaia Vaski Tallinki juhtide käitumine ei üllatanud. Vaski sõnul on Tallinki juhtkond ka eestlastest töötajaid sobimatul viisil kohelnud. (Kalle Koponen ja Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 9.11)