Nädal välismeedias 30. oktoober - 5. november 2006

AJAKIRJANDUS

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED

Euroopa Liit

Laienemine

Romania has nominated deputy EU Integration minister Leonard Orban as the country's commissioner in the EU executive, a ruling coalition deputy said. " Orban is Romania's nomination for the EU commissioner post," Traian Dobre, a deputy from the Liberal party, one of the two main groups in the centrist government, told. The government said in a statement that it had submitted a new candidate for the EC, after its first choice, Liberal senator Varujan Vosganian, withdrew following media accusations of corruption and collaboration with the communist-era secret police. The statement did not name the new candidate and a government spokeswoman declined to comment on whether it was Orban. (Reuters, 30.10) EC chief Jose Manuel Barroso backed Romania's replacement candidate, Leonard Orban, for EU commissioner after the first nominee withdrew amid concerns over his political past. Orban was nominated to become European commissioner for multilingualism. "I am sure that Mr Orban, on the basis of his personnel, political and professional experience, qualities and commitment will successfully carry out the responsibilities which I wish to assign to him," Barroso said in a statement. (Afp, 30.10)

Cyprus blamed Turkey for the cancellation of last-minute talks planned by EU president Finland to make headway in a trade row between Ankara and Brussels over the divided island. "We understand that this development is owed to the positions and conditions put forward by the Turkish side with its overall stance, rendered the holding of proximity talks unworkable," said Cypriot government spokesman Christodoulos Pashardes. "The Cyprus government will continue to negotiate with the Finnish presidency, maintaining a constructive attitude as it has done up until now," Pashardes' statement said. A European source in Brussels said the meetings, ahead of a critical EC report on Ankara's progress towards EU membership, became "impossible" because of Turkish concerns over the multilateral format of the planned talks. Turkey, in turn, blamed the island's internationally recognized Greek Cypriot administration for the failure of the talks. A Turkish diplomat, speaking on condition of anonymity, said Cyprus pulled out after Ankara rejected its demand to negotiate with Turkey instead of the self-proclaimed Turkish Republic of Northern Cyprus (TRNC). "Turkey has been very supportive of the Finnish efforts from the very start, but unfortunately the Greek Cypriots abused and blocked the process," he told AFP. Turkish FM Abdullah Gul said the meetings fell through after Finland failed to secure the attendance of all parties. "Finland strove with goodwill, but unfortunately were unable to create an environment in which to take a positive step because, unfortunately, the sides they invited did not want to participate in such a meeting," Gul told reporters. (Afp, 2.11)

The EU should "keep the door open" to Turkey, Italian FM Massimo d'Alema said in an interview published ahead of a EC report expected to deal a blow to Ankara's membership hopes. "Opening up the prospect of integrating a large Muslim country into the EU is a strategic response to the clash of civilizations, just as integrating central and Eastern Europe was the response to the end of communism," D'Alema told the daily La Repubblica. "I see Europe's difficulties, and I also see the internal difficulties of Turkey before elections (next year). But we must keep the door open," he said. Erdogan will attend a November 28-29 NATO summit in Riga, Latvia, and return to Ankara for a meeting of Turkey's Supreme Military Council on November 30, when the pope will have travelled on to Ephesus en route to Istanbul. The Turkish prime minister's office said that he had no intention of snubbing the pope, who will be making the trip under a cloud because of remarks he made in September seen as linking Islam to violence. Benedict, making his first visit to a Muslim country, will meet Turkish President Ahmet Necdet Sezer and Grand Mufti Ali Bardakoglu, the country's top Muslim cleric. The pope, when he was still Cardinal Joseph Ratzinger, said that Ankara's membership in the European Union would be "a grave error against the tide of history". (Afp, 3.11)

The EC will resist pressure from France and others to draw final borders for the EU when it publishes a sensitive report on the bloc's capacity to absorb further members. EU leaders, under pressure from France and Austria, where public opposition to Turkey's candidacy is strongest, instructed the Brussels executive in June to prepare a definition of the Union's "absorption capacity" for a summit next month. The focus on "absorption capacity" has become a coded way of questioning whether the EU will ever be able to absorb such a large, poor, populous and overwhelmingly Muslim country as Turkey, extending the bloc's borders to Iran, Iraq and Syria. Conservative French presidential frontrunner Nicolas Sarkozy called in a recent speech in Brussels for the EU to spell out its ultimate borders.
He argued the EU should offer an intermediate status, which he calls a "privileged partnership", to countries such as Turkey or North African countries, which in his view should never join. Enlargement Commissioner Olli Rehn contends that the onus is on the EU to improve its ability to integrate newcomers by reforming its creaking institutions and overhauling its budget. Rehn says he is taking account of "enlargement fatigue" among voters, particularly in Western Europe, by consolidating the existing expansion agenda, applying strict conditions in entry talks, and being very cautious about any new commitments. That means the EU stays open to Turkey and all the Western Balkans countries, once they meet all the criteria, but it will neither offer a membership prospect to states such as Ukraine, Moldova, Georgia or Belarus, nor rule them out forever. Brussels has set tougher conditions in accession negotiations with Turkey and Croatia than were imposed on any previous candidate, much to the frustration of Ankara, which feels the EU keeps raising the bar. The Commission will resist French pressure to declare public acceptance a condition for further enlargement, but Paris has effectively done this unilaterally by writing into its constitution a provision that any new accession after Croatia will be subject to a referendum in France. A senior EU official said the bloc had a de facto breathing space of about five years until the next enlargement, once Bulgaria and Romania join in January. That leaves time for a new institutional settlement and budget reform provided the Union can overcome a political deadlock caused by the rejection of the EU constitution by French and Dutch voters last year. (Reuters, 5.11)

Majandus

EU trade chief Peter Mandelson heads to China to explain in greater detail a no-nonsense approach to commerce laid out in a recent hard-hitting policy paper, officials said. The paper, which raised eyebrows with its promise to drag China to the WTO in future disputes, is likely to top the agenda when Mandelson meets his Chinese counterpart, Commerce Minister Bo Xilai. "The essential rationale for the trip as far as we're concerned is to present the Chinese with the China strategy review," said a Brussels-based EU official. "This is his chance to sit down and talk through with Bo Xilai the message in that communication." No one questions the crucial nature of the relationship. China is the EU's second-largest trading partner, after the US, while the EU is China's top trading partner. The policy paper, issued last month by the EC, reflects this development, telling China it will be hauled before WTO litigators if disputes are not resolved through talks. And it comes amid warnings from the commission that China faces a political backlash in Europe if it does not play by the rules of international commerce. "China has reached a stage in its development when the rest of the world is entitled to ask for more from China," Mandelson told journalists. Laying out Europe's demands, the British commissioner said the EU wanted China "to fulfil its WTO obligations and continue to open its markets and liberalize trade in services and investment". China's response to the paper has so far been low-key, with FM spokesman Liu Jianchao saying merely that it was being studied carefully. "We hold that under the current international situation it serves the interests of both sides to constantly develop and enrich the China-EU strategic partnership," Liu told a briefing. Mei Xinyu, a Beijing-based economist with the Chinese Academy of International Trade and Economic Cooperation, said disputes were not necessarily an unhealthy sign. In the latest flaring of tensions, the EU applied anti-dumping duties on Chinese shoes last month just after it sought, along with the US and Canada, a WTO ruling against China in a car parts dispute. "We want to work cooperatively with the Chinese to address the kind of state intervention in the shoe investigation. But it's not something that we would negotiate, the duties are there," said the Brussels-based EU official. "(Disputes) are part of the political wallpaper of the relationship and Mandelson's strategy vis-à-vis China has always been to try to put those disputes, tensions or frictions into a much bigger context," he said. "In fact, the Chinese government has made great progress on IPR protection," said Li Gang, a researcher on European Studies at China's Ministry of Commerce. "When it comes to IPR, the EU seems to be following the US example of putting pressure on China not just for economic reasons but also for political reasons," he said. (Afp, 5.11)

The greater use of nuclear energy must be considered among reforms of Europe's energy sector aimed at cutting carbon emissions and fighting climate change, EC President Barroso said. He said the commission would present a road map for the energy sector in January that will recommend measures to increase energy efficiency and broaden the use of renewable energy sources, clean hydrocarbons and, "for those who want it", nuclear energy. "It is for the member states, not the commission, to decide on whether they use nuclear energy. But the community can make a contribution to those that want it, for example on research and on safety," he told an energy conference in Lisbon. "We cannot hide from the issue. A debate on nuclear energy should not be taboo," the former Portuguese PM added. Under EU nuclear rules the EC must clear investments for building or renovating nuclear power plants. (Afp, 30.10)

EU Energy Commissioner Andris Piebalgs said that cuts in Russian gas supplies were unlikely during the coming winter months, but pressed for details on deliveries by the state monopoly Gazprom. "There is an agreement between Russia and Ukraine on the next year on gas supplies, including on prices," Piebalgs told a press conference in Moscow. Enough gas was currently being stored in Ukraine to ensure supplies, "and I don't see any grounds why we should be worried" about shortages further downstream in the EU, the energy commissioner added. "I think this issue is completely resolved," Piebalgs said. Asked about the effects of an ongoing price dispute between Russia and Belarus, through which the remaining 20% of Russian gas exports pass, the commissioner said: "At the stage it seems that the negotiations with Belarus are under control, but we can be sure only when they will be concluded. "It doesn't mean necessarily that the supply is in danger." The EU depends on Russia for around a quarter of its natural gas imports, and that proportion is rapidly increasing. Russia's budget, meanwhile, depends on revenues from European energy sales. The Russian state gas monopoly Gazprom is moving aggressively to gain greater access to Europe's downstream energy retail market and has complained of unfair treatment from wary European regulators. European officials say Russia must provide a better climate for foreign investors in its energy sector and liberalise its energy infrastructure. Earlier Piebalgs had called for mutual trust in energy relations with Russia at the start of an EU-Russia energy conference. Russia and the EU should work to "reinforce mutual trust in the energy sector," Piebalgs said. "There is some work to be done on building up mutual confidence." The EU commissioner said later that detailed figures were needed on gas supplies from Gazprom to help the EU define its energy strategies. "What we are concerned with is the figures, if we know exactly how much gas comes from Gazprom," it would be clear whether investment needed to increase in other areas such as liquid natural gas (LNG) deliveries or the planned Nabucco pipeline that would go through Turkey, Bulgaria, Romania, Hungary and Austria and is due to be built in 2008. "It is important that we have these figures and that we trust the figures," Piebalgs said. (Afp, 30.10)

Välispoliitika

The EC welcomed Serbia's backing for a new constitution in a referendum as an "important development". "The replacement of the outdated Milosevic constitution would be an important development for Serbia," said commission spokeswoman for EU enlargement issues Krisztina Nagy. The new constitution, the first since the country introduced a multiparty system in 1990, was put to the people of Serbia in a weekend referendum six years after the ouster of former Yugoslav president Slobodan Milosevic. Preliminary results showed that 52,3% of the Serbian 6.6 million-strong electorate backed the new constitution while only 1,5% voted against the new charter in the two-day vote, electoral authorities said. "The EU has recommended Serbia to revise its constitution in line with European standards," said Nagy. The new constitution defines Serbia for the first time since 1918 as an independent country, taking into account the collapse of Yugoslavia, which was completed in May with Montenegro's independence. It also says that Serbia has sovereignty over the province of Kosovo, which is currently administered by the UN. Asked about that point, Nagy said “the future status of Kosovo is a separate matter" that had to be dealt with by UN negotiator Marrti Ahtisaari. (Afp, 30.10)

NATO, Julgeolek

NATO urged the EU to do more to help the civilian reconstruction of Afghanistan as it battles to overcome resistance by Taliban fighters in the south of the country. The U.S.-led defence alliance made the appeal after hosting a conference with senior officials of the UN, World Bank and EU on coordinating security and reconstruction efforts. "Particularly the EU has a great opportunity to make a significant and very timely difference in the area of the judiciary and the police," NATO's top civilian representative in Afghanistan, Ambassador Daan Everts, told a news conference. "The goal is wide open. They just have to kick the ball," he said. Everts said NATO could help the Afghan army defeat the Taliban insurgents, but others needed to help Afghanistan provide the "soft" human security and rule of law. While the top of the Afghan judiciary and interior ministry had been shaken up with reformers committed to the rule of law, there was an acute need to train and equip judges and police and to build administrative capacity - areas of EU expertise. U.N. official Chris Alexander said NATO's military offensive against the Taliban in south Afghanistan in the last two months, in which hundreds of guerrillas were killed, had shown the islamist gunmen could be defeated and boosted NATO's popularity. "The success of that operation injected enormous confidence in the population of Kandahar province... A sense of confidence has returned to Kandahar, Helmand and Uruzgan (provinces) that had frayed earlier this year," he said. He said the Taliban tactic of burning down schools built as part of the reconstruction effort had backfired, making the population more hostile to the islamists. (Reuters, 2.11)

A week after unveiling a new long-term vision for its military, Germany is agonising about its global role as former generals attack the government for lacking a strategy. Emerging from the shadow of its Nazi past, Germany has sought to expand its global role in the last decade and has some 9,000 troops in places like the Balkans, Congo and Middle East. But pictures of troops in Afghanistan desecrating skulls and incidents off the Lebanese coast, where the navy is part of an international peacekeeping force, have raised questions about whether the German army is suited to taking on much more. Defence Minister Franz Josef Jung, who last week said he wanted to boost the number of German troops in international missions, underlined the dilemma when he talked about withdrawing troops from Bosnia. His comments struck a chord with many Germans and some lawmakers who are uneasy with rising military commitments. An Emnid poll for broadcaster N24 showed that 69% of Germans think the Bundeswehr is overburdened and 60% oppose further overseas deployments. Although Jung had previously signalled a desire to pull peacekeepers from Bosnia, some commentators saw his call for a gradual pullout of Germany's 850 soldiers there as a knee-jerk reaction to the Afghanistan pictures. Even Chancellor Angela Merkel thought Jung had sent "the wrong signal at the wrong time", German newspapers said. The lack of clarity has also irked the German military. "Politicians have not developed a strategy to take account of the fact that we want to intervene in another country," former general Klaus Reinhardt told Financial Times Deutschland. "There is no strategy for the Balkans, none for Afghanistan." Former General Inspector of the armed forces Hans-Peter von Kirchbach warned in the same paper against unilateral decisions. In Germany's first long-term review of military strategy since 1994, Jung said he wanted 14,000 troops to take part in future international missions, up from 9,000 now. Germans may not be ready for that. It is only seven years since the country undertook its first combat operation since World War Two when it participated in NATO air strikes in Yugoslavia. The decision to send some 1,000 sailors to patrol the waters off the Lebanese coast this year sparked a fierce debate about Germany's role in the Middle East 60 years after the Holocaust. To compound the sensitivies, two cases of Israeli fighter planes flying close to German ships in the last week caused some tension with the Israeli government and sparked accusations the government failed to explain exactly what Germany's mandate is. Once feared as a ruthless and efficient fighting force, the German army has struggled to shake off its image as being capable of little more than helping with reconstruction work. After years of underfunding, Germany still spends only 1,4% of its GDP on defence, less than other large European countries like France, Italy and Britain. Bernhard Gertz, head of Germany's army association, said last week spending levels affected the quality of soldiers. "We must realise that quality depends on price and as we pay our soldiers so badly, perhaps we only get what can be bought at that price," he told Reuters. (Reuters, 31.10)

NATO Secretary General Jaap de Hoop Scheffer called on alliance members to boost their defence spending to at least 2,0% of gross domestic product during a brief visit to Slovakia. "Only seven of the 26 NATO members already reach this percentage. So I make this plea not only in Bratislava but also in numerous NATO member capitals. It is important for the future of NATO," de Hoop Scheffer said during a joint press conference with Slovak PM Robert Fico. The secretary general said he wanted NATO's upcoming summit in Riga to give "a positive signal" to candidate countries. These include Ukraine, Georgia and a series of Balkan states. "Candidate countries will be invited to become NATO members at the stage when they fulfil the criteria," he added without detailing a clearer timetable. NATO's extension to include the former Soviet republics of Ukraine and Georgia has annoyed Russia, which already had difficulty accepting an earlier wave of the alliance's eastward enlargement. De Hoop Scheffer left Bratislava for Prague, where he was due to meet with President Vaclav Klaus and members of the current Czech caretaker government. (Afp, 30.10)

AJAKIRJANDUS

USA ja Suurbritannia ajakirjandus

Kui USA meedia keskendus peamiselt lähenevatele vahevalimistele ning sellega seoses Iraagi sõjale, siis teiseks oluliseks teemaks, valdavalt Briti meedias, on majandusteadlase Sir Nicholas Sterni poolt Briti valitsusele koostatud raport kliimasoojenemise majanduslikest mõjudest. Stern hoiatab, et "mittemidagi tegemise" strateegia võib viia maailma SKT vähenemiseni kuni 20% võrra. Samas kui maailm investeeriks ühe protsendi SKT-st kliimasoojenemise vältimisse, oleks majanduse katastroofilist langust võimalik vältida. The Economisti hinnangul on brittide koostatud raport eelkõige suunatud USA-le. „Kui Euroopas ei peeta tegutsemist globaalse soojenemise ärahoidmiseks reeglina enam liiga kalliks ega mõttetuks, on see USAs tavaline. USAs on levinud arvamus, et kasvuhoonegaaside piiramine on osa Euroopa sotsialistlikust konspiratsioonist USA elustiili õõnestamiseks”. (Juhtkiri, The Economist, 04.11) Bushi valitsus eelistab kasvuhoonegaaside piiramisele uutesse tehnoloogiatesse investeerimist. Kongressi menetluses on aga mitmeid eelnõusid kasvuhoonegaaside emissiooni piiramiseks. Ühte neist toetab John McCain, üks vabariiklaste peamisi presidendikandidaate aastal 2008. Kui tema või Hillary Clinton peaks saama presidendiks, võib USA taas kord haarata juhtohjad kliimamuutuste vaoshoidmisel. Ja see ongi Sir Nicholas'i raporti juhtmõte. (Kommentaar, The Economist, 04.11) Sama meelt on ka Financial Timesi kolumnist Philip Stevens, kes ergutab USA-d liituma Kyoto protokolliga, kuna see on pikemas perspektiivis USA enda huvides. "Põletades vähem fossiilseid kütuseid, väheneb riigi krooniline sõltuvus naftast, mida imporditakse paljudest maailma ebastabiilseimatest paikadest." (Philip Stevens, FT, 03.11.2006) Daily Telegraphi hinnangul ei ütle Sterni raport teaduslikus mõttes midagi uut, kuid esimest korda on kasvuhooneefektile kinnitatud hinnasilt. Ajalehe juhtkiri nendib samas, et valitsused ei ole eriti efektiivsed organisatsioonid ja suudavad harva asju juhtida. Kliimasoojenemise puhul on tegemist globaalse, mitte rahvusliku probleemiga ja sellesse tuleks ka vastavalt suhtuda. "See tähendab, et ettevõtted, mitte bürokraadid, on sobivaimad haarama liidrirolli valitsuste poolt seatud laias raamistikus" (Juhtkiri, Daily Telegraph, 31.10) Financial Times seab aga kahtluse alla Sterni arvutuste õigsuse. "Maailmalõpuvisioonil baseeruv uus majanduslik raamistik võib osutuda suureks raharaiskamiseks” (Max Wilkinson, FT, 03.11) The Guardiani juhtkirja sõnul on Sterni raporti peamiseks sõnumiks: liikuda statistika üle vaidlemiselt otsustavatele tegudele rahvusvahelisel tasandil. Sterni sõnum on selge - poliitikale ei ole alternatiivi, tegutseda tuleb üleilmsel tasandil. Siiski ütleb hiljutine kogemus, et üleilmsed institutsioonid ei pruugi selle ülesandega hakkama saada. WTO on viidud kollapsi äärele võimetusega rahvusvaheliselt kokku leppida asjas, mida majandusteadlased peavad elementaarseks - põllumajandustoetuste lõpetamises. Miks peaks kliimamuutuste teemal minema teisiti? Maailmas on puudus poliitikutest, kes mõtleksid kaugemale kui viis aastat ja vaataksid riigimehelikult viiskümmend või rohkemgi aastat ette. Kaalul ei ole partei tagasivalimine, vaid planeedi ellujäämine (Juhtkiri, The Guardian, 31.10)

The Economist annab USA vabariiklikule valitsuse tegevusele karmi hinnangu. „Ükskõik mis nurga alt vaadata, väärivad vabariiklased järgmisel nädalal kaotust”, pealkirjastab Economist oma juhtkirja. Ajakirja hinnangul on suur osa süüst president Bushil. „Iraak, Katrina ja Guantanamo on üle maailma saanud ühesõnalisteks süüdistusaktideks administratsioonile, mis on olnud üheaegselt nii ebakompetentne kui ka upsakas. Kodus ei ole Bush saanud valitsuse kulutusi kontrolli alla, eriti tervishoiu ja pensionite osas. Bush on kaldunud kristlikku äärmuslusse, vastustades geeniuuringuid ja toetades üleriigilist seadusemuudatust homoabielude keelustamiseks. Ajakiri on kriitiline ka Kongressi suhtes, kes ei ole valitsuse üle piisavalt järelvalvet teostanud, mitmed juhtivad liikmed on saanud korruptsiooni- või ahistamissüüdistuse; samuti ei ole ajakiri rahul nn katuserahade jaotamisega. (Juhtkiri, The Economist, 04.11.,006)

The New York Times süüdistab president Bushi elamises fantaasiamaailmas. „Kuna ta ei suuda kaitsta oma poliitikate ja otsuste tulemusel loodud reaalset maailma, on Bush leiutanud fantaasiamaailma, kus teha kampaaniat väljamõeldud teemadel kujuteldavate vaenlaste vastu. Bushi maailmas teeb USA Iraagis edusamme. Päriselus näitavad kõik märgid, et Iraak vajub halastamatult kaosesse. Bushi maailmas marsib tema administratsioon külg külje kõrval demokraatiale orienteeritud ja kodusõda vältida püüdvate Iraagi ametnikega. Pärismaailmas nõuab Iraagi peaminister USA kontrollpunktide eemaldamist Bagdadis ning ning aitab kaasa mässuliste tegevusele. Bushi maailmas on kahte sorti ameeriklasi – need, kes on terrorismi vastu, ja need, kes millegipärast ei näe selles probleemi. On ameeriklased, kes toetavad USA sõjaväelasi, ja ameeriklased, kes ei toeta. Ja kõige selle aluseks on võikalt ohtlik fantaasia, et nende ameeriklaste vahel, kes armastavad oma maad ja nende vahel, kes seavad kahtluse alla Bushi juhtimise, haigutab kuristik. (Juhtkiri, New York Times, 02.11) The Washington Posti kolumnisti Robert Kagani hinnangul ei muuda demokraatide ennustatav võit oluliselt USA välispoliitikat, kuna kongress ei ole tavaliselt välispoliitikas olulist rolli mänginud ning president Bush ei kandideeri järgmistel presidendivalimistel. „Paljud inimesed üle maailma rõõmustavad vabariiklaste kaotuse üle järgmisel nädalal. Nad võik nautida seda hetke nii kaua kuni suudavad, sest kui suits hajub, leiavad nad end asju ajamas selle sama Ameerikaga, kõigi oma vooruste ja vigadega.” (Robert Kagan, Washington Post, 02.11.2006)

Saksamaa ajakirjandus

Saksakeelses ajakirjanduses olid kandvateks teemadeks Saksa-Poola suhted, Türgi puudused teel Euroopa Liitu, Saksa väekontingendi väljaviimine Bosniast, Serbia rahvahääletus, Saksa välisministri Frank-Walter Steinmeieri visiit Kesk-Aasia riikidesse ja muidugi Bulgaaria ning Rumeenia valmisolek liitumiseks Euroopa Liiduga.

Vaatamata Saksa-Poola suhete keerulisele hetkeseisule näib, et liidukantsler Angela Merkel peab oma sõna ning võtab tõepoolest baltlaste ja poolakate muresid tõsiselt. Keegi ei tohi enam arvata, Venemaal õnnestub Poolat või teisi naaberriike šantažeerida, ilma et EL sellele otsustavalt vastu ei astu. Merkeli ja Poola peaministri Kaczynski kohtumine Berliinis lõppes sellega, et vähemalt suhete atmosfäär paranes. Tegelikult ei muutu ju näiteks Läänemere gaasijuhtme osas sisuliselt midagi, see ehitatakse plaanide kohaselt ikkagi valmis. (Frank Nienhuysen, SZ, 31.10) Poola peaminister teravdas Saksa-Poola suhteid kunstlikult, tehes läbimõtlematuid ja lahmivaid avaldusi Saksamaa suunal (näiteks sõjajärgsete saksa põgenike teemal). Nüüd aga seisis ta liidukantsleri kõrval, esines nõnda tagasihoidlikult ja viisakalt, rääkides “arusaamatustest” ja “personaalsest sidemest” liidukantsleriga. Kohtumise ainus tulemus oligi üksnes see, et lõppude lõpuks hakati üksteisega vähemalt rääkima. (Sebastian Bickrich, Der Tagesspiegel, 31.10)

NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer nendib ajaleheusutluses, et allianss tegeleks meeleldi üksnes ülesehitustööga, kuid kahjuks tuleb Afganistani lõunaosas tegelda sõdimisega, selleks et luua üldse alus tsiviilülesehitustööks. Peasekretär on juba kuus või seitse korda lõunaprovintsides viibinud ning võib tunnistada, et kõikjal käib hoogne riigiloomine, ehkki lõplikku lahendust sõjavägi pakkuda ei saa. NATO ei saa kogu tööd ära teha, kuid võib luua vastavad tingimused. Sellele peavad kaasa aitama kõik, kaasa arvatud EL, G8 ja ÜRO. Juba praegu toimib president Karsai poolt koordineeritud ühistegevus hästi. Tähtis on, et Afganistani probleemi kõrgemal poliitilisel tasandil paremini teadvustatakse. NATO saab iga päev Afganistanis uusi kogemusi, sageli läbi eksimuste ja vigade. Kuid väited, nagu oleks Afganistan NATO jaoks elu ja surma küsimus, ei pea paika. Õnnestumine on ülioluline, kuid alliansi saatust see otsustavalt ei mõjuta. Tähtis on Afganistani puhul rahvusvahelise ja riigisisese koordineerimise parendamine. NATO võib ju moonipõllud maha põletada, kuid mida talupojad siis peale hakkavad? Jälle jõuame humanitaar- ja arenguabi küsimusteni, mis ei ole NATO kompetentsis. (Robert Birnbaum, Der Tagesspiegel, 1.11) ÜRO Afganistani-volinik Tom Koenigs märgib ajaleheusutluses, et toetus Talebanile Lõuna-Afganistanis tuleb küladest, kuhu rahvusvaheline kriisi- ja arenguabi pole jõudnud ning kuhu Afganistani valitsuse reformid pole ulatunud. Ilmselt tulnuks palju suuremat tähelepanu osutada lokaalsetele ja regionaalsetele, mitte ainult üleriigilistele struktuuridele. Vajame rohkem siseriiklikku diplomaatiat, et kõik kohalikud hõimud politsei- ja haldusstruktuuridele õla alla paneksid. Saksamaa peaks kriitilise olukorra tekkimisel Lõunas liitlasi abistama, et sõjalist kaotust vältida. Vastasel juhul osutub kogu allianss absurdiks ning Kolmandas maailmas läbiviidavate missioonide jaoks sobimatuks. (Ahgmad Taheri, FAZ, 5.11)

Prantsusmaa ajakirjandus

Möödunud nädalatel kirjutas Prantsuse press USA valimiste ja NATO Riia tippkohtumise eel julgeoleku tagamisest maailmas, keskendudes Afganistani ja Iraagi missioonides saavutatule ning saavutamatule.

NATO novembrikuise Riia tippkohtumise eel kirjutab Prantsuse kaitseminister Michèle Alliot-Marie väljaandes Le Figaro enda ootustest tippkohtumise eel ning avaldab arvamust, et NATO peab jääma euroatlandi organisatsiooniks. Tänapäeval arutatakse NATO missioonide laiendamist kahes suunas: geograafiliselt, tehes koostööd uute riikidega, ning funktsionaalselt – tsiviilvaldkonnas, kriisidest väljuvaid riike rekonstrueerides. Geograafilisest vaatevinklist lähtudes peaks NATO tugevdama koostööd alliansiväliste maadega ning hindama nende panust julgeoleku tagamisel maailmas, näiteks võib tuua Austraalia ja Jaapani osalemise rahutagamisel Afganistanis. NATO loomulik olemus peaks aga säilima euroatlandi militaaralliansina. Minister on arvamusel, et oma usaldusväärsuse säilitamiseks peab NATO keskenduma eelkõige sõjaliste missioonide läbiviimisele ning rekonstrueerimine peaks jääma eelkõige selleks kompetentsete organisatsioonide ÜRO ja ELi pädevusse. NATOst ei arendata organisatsiooni, mille ülesandeks oleks üheaegselt nii majanduse kui ka demokraatia taastamine. See ei vastaks NATO legitiimsusele ning olemasolevatele vahenditele. Juba praegu ei jätku NATOl piisavalt vahendeid oma militaarmissioonide tarbeks. Minister kutsub teisi NATO Euroopa liikmesriike üles oma kaitsekulutusi tõstma, et olla USAle võrdväärseks partneriks ning taamaks alliansi vastupanuvõimet maailmas, mille julgeolek on aina suuremas ohus. (Michèle Alliot-Marie, Le Figaro, 30.10)

Novembri algul külastas Prantsusmaad esmakordselt Iraagi president Jala Talabani, kelle põhieesmärgiks oli kindlustada Prantsusmaa toetus oma kodusõja lävel olevale riigile. Talabani usub, et kodusõda Iraagis annab vältida, rakendades selleks riiklikku lepituspoliitikat. Paraku teevad olukorra raskeks endised Saddam Husseini režiimi aegsed terroristid, kes soovivad Iraaki taas pimedusse juhtida. Talabani loodab optimistlikult, et kord saabub päev, mil Iraagi rahvas saab tänada oma abistavaid sõpru. Samas peab ta oma prioriteediks seda, et rahvusvahelise üldsuse erimeelsused ei omaks negatiivset mõju tema riigile. Rahvusvahelise väekontingendi väljaviimine Iraagist oleks katastroofiliste tagajärgedega nii Iraagile, Lähis-Idale kui ka kogu maailmale. Hoolimata eelseisvatest valimistest USAs, loodab Talabani, et demokraatide ja vabariiklaste kokkulepped Iraaki jäämise suhtes kehtivad edasi. Samuti loodab ta samasugust arusaamist Euroopas. Iraagi väed ei ole veel valmis riigi julgeolekut iseseisvalt tagama. (Georges Malbrunot intervjuu Iraagi president Jalal Talabaniga, Le Figaro, 01.11)

Vabariiklasest USA president George Bush, kes ise meelsasti kinnitab, et ameeriklased on Iraagis võitmas, on ise valimisi kaotamas. Kasutades ära rahva pettumust Iraagi missioonis, on demokraatide väljavaated valituks saada tunduvalt paremad kui pärast 2001. aasta 11. septembri sündmusi rahvuslikkuse toel administratsioonis kandakinnitanud vabariiklastel. Ameeriklaste negatiivse hoiaku põhjuseks ei ole mitte vägede kohalolek Iraagis, vaid missiooni ebaõnnestumine ning edasise perspektiivi puudumine. Ettenähtud Iraagi stabiliseerimine pärast demokraatlikke valimisi ei ole siiani aset leidnud. USA väed on iseenda poolt vallapäästetud sündmusteahela vangis. Vietnami sõjast saadik ei ole USA siseriiklikel valmistel olnud niivõrd suurt mõju välispoliitikale. (Gèrard Dupuy juhtkiri, Liberation, 30.10) Mainimata ei saa ka jätta Iraani rolli Afganistani ja Iraagi missioonide luhtumises. Sellega on seotud ka erinevate kogukondade – kurdide, sunniitide ja šiiitide verised kokkupõrked, mis on Iraagii kodusõja lävele viinud. Ainsaks väljavaateks on praegu Iraaki jäämine, sest vägede väljaviimine tähendaks, meenutades N. Liidu kaotust sõjas Afganistani vastu, islamiäärmusluse võitu USA üle. (Gerard Chaliand, Le Figaro, 03.11)

Olukorra halvenemine Iraagis on tähelepanuta jätnud teise rahvusvahelise stabiilsuse tagamise seisukohast olulise sõjakolde - Afganistani, kus NATO võimuvõitlus jõudu koguva Talibaniga aina ägeneb. Kuigi see sõda ei ole veel kaotatud, on see algusest saadik ebaõnnestunud. Afganistani presidendi Hamid Karzai valitsuse võim ei ulatu pealinnast Kabulist kaugemale. Kuigi Taliban on veel kaugel pealinna alistamisest, on rühmitus, keda abistavad Iraagist saabuvad sõdalased, aina paremini relvastatud ning organiseeritud. Võitluste intensiivistumise tõttu on riigi lõuna- ning kaguosast saanud tõeline sõjatander. Taliban püüab tundlikes tsoonides tagasi võita poolehoidu elanike seas, kelleni uute võimude poolt lubatud abi ei ole jõudnud. Ennustatakse, et aasta pärast võib suur osa Afganistani elanikkonnast olla Talibani poolele üleläinud. Suure poliitilise eksimuse tõttu on oopiumitööstus taas õitsele puhkenud, põhjustades korruptsiooni vohamist ning mässuliste positsioonide tugevnemist. Sellises kontekstis olemasolevast NATO kontingendist ei piisa, eriti olukorras, kus USA vähendas oma vägede kohalolekut 8000 sõdurini. (Pierre Rousselini juhtkiri, Le Figaro, 02.11) USA peab oma väljatõmbumisotsuse üle tõsiselt järgi mõtlema. NATO võitlejate arv Afganistanis – riigis, mis on Prantsusmaast pisut suurem - on umbes 10 000. Afganistani enda väed moodustuvad 30 000-st alarelvastatud sõdurist ning samuti korrumpeerunud politseinikest, kelle esmaseks huviks ei ole sugugi turvalisuse tagamine ega ka lahenduste leidmine. Afganistan sõltub 95% ulatuses välisabist. (Gerard Chaliand, Le Figaro, 03.11) 135 000 ameerika sõdurit ei suuda kaost vältida isegi Iraagis, mis on rahvaarvu poolest Afganistaniga võrreldav. Samuti ei suutnud seda omal ajal N. Liidu 150 000-line armee. Briti kindral David Richards soovitab rakendada uut poliitikat, mis võimaldaks „vallutada afgaanide südamed ja hinged”. Lääneriikide panuste suurendamine relvajõudude osas on tingimata vajalik. Samas on NATO sõdurid kaugel sellest, et sümboliseerida muserdatud rahva jaoks pääseteed ning heaolu saavutamise võimalust. Esimest korda tegutseb NATO väljaspool oma geograafilisi piire. Oleks väga kurb, kui parema tuleviku nimel alustatud operatsioon osutub võimatuks missiooniks. (Pierre Rousselini juhtkiri, Le Figaro, 02.11)

Soome ajakirjandus

Serbias toimunud hääletus riigi uue põhiseaduse üle sai läänes hapu vastuvõtu osaliseks. Ja põhjusega. Hääletajatele pakuti põhiseadust, mille olulisem sisu tundus olevat riigi terviku kaitsmine. Kosovo on Serbia lahutamatu osa - seisis põhiseaduses, mis sai loomulikult suure toetuse osaliseks, sest Kosovo albaanlastest oli suur osa valimisõigusest ilma jäetud ning hääletusaktiivsus tagati pettusega. Lääne vaatlejate hinnangul said paljud serblased hääletada mitme sedeliga. Kui see vastab tõele, tuleb lõpptulemust näha kui Belgradi katset mõjutada seda, mida Kosovo tulevikuna lähiajal välja pakutakse. ÜRO Kosovo rühma tööd hääletus ei mõjuta. Tõenäoliselt tehakse igal juhul ettepanek, mis sisaldab ühel või teisel moel iseseisvust maakonnale. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 1.11) Arutelu Kosovo tuleviku üle on ägenemas. Serbia jätab vähe võimalusi kompromissideks. Seda näitab ka rahvahääletus, millega Serbia püüab kuulutada Kosovo oma lahutamatuks osaks. Tellimustööna valminud hääletus andis soovitud tulemuse: enamik valijaid toetas uut põhiseadust. Kahtlane valimistulemus annab Serbia juhtidele tuge läbirääkimistel. Kosovo positsiooni määramine on oluline pretsedent. Kui Kosovo saab iseseisvuse, kas tuleks siis seda lubada ka mitmetele endistele N. Liidu osadele - Moldova Transnistriale ning Gruusia Abhaasiale ja Lõuna-Osseetiale? Venemaa on mõista andnud, et kui Kosovo saab iseseisvuse, tuleb sama põhimõtet rakendada ka väljaspool Venemaad olevatel venemeelsetel aladel. Selline võimalus tugevdaks Venemaa mõju lähipiirkondades ja oleks karuteene mitmetele N. Liidust iseseisvuse saavutanud riikidele. EL saab mõjutada Serbiat, sidudes Kosovo küsimuse Serbia sooviga saada ELi liikmeks. (Juhtkiri, Kaleva, 31.10) EL võib püüda Serbiaga mõistlikult rääkida. Kui kompromissi Kosovo tuleviku üle ei saavutata, ei ole ka Serbial mõtet loota ELi liikmeks saada. Kosovo albaanlased tunnevad end juba nüüd võitjatena. Kuid nad peaksid aru saama, et mingisugused kompromissid on hädavajalikud. Kosovo saab nii või teisiti mingisuguse iseseisvuse. (Juhtkiri, Etelä-Suomen Sanomat, 31.10)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

USA ajakirjandus

Tallinna Ülikooli professor Wolfgang Drechsler kirjutab Washington Postis Eesti e-valimiste kogemusest. Autori hinnangul oli e-valimine Eesti kohalikel valimistel edukas. Hääletus kinnitas Eesti juhtpositsiooni e-valitsemise rakendamisel, kuid andis ka aimu sellest, millised saavad olema tulevikuvalimised nii Euroopas, USA-s kui ka mujal. Autor kirjeldab e-valimiste süsteemi ning erinevate erakondade suhtumist sellesse. Samuti annab ta ülevaate, millised ühiskonnagrupid on e-valimistele vastuvõtlikumad. Autori hinnangul õnnestusid e-valimised Eestis igati ning andsid mitmeid õppetunde. "E-hääletamine on võimalik, ja seda ilma tehniliste takistusteta. E-valimiste mõju demokraatiale sõltub aga iga riigi kontekstist ja oludest, eelkõige sellest, kas ja millises ulatuses on tehnoloogiline teadlikkus rahva seas võrdeliselt jaotunud. Kui e-valimised muutuvad oluliseks hääletusvormiks nii Eestis kui ka mujal, siis uuteks võitjateks ja kaotajateks ei ole mitte ainult kandidaadid, vaid ka erinevate tehnoloogiliste võimetega ühiskonnakihid. Ning need võitjad ja kaotajad võivad olla varasematest erinevad." (Wolfgang Drechsler, The Washington Post, 05.11)

Iiri ajakirjandus

Eesti välisminister andis oma Dublini-visiidi raames intervjuu ajalehele The Irish Times. Paet nendib usutluses, et riigid, kes on juba ratifitseerinud Euroopa põhiseadusliku leppe, ei peaks sama dokumendi uut versiooni enam ratifitseerima. Paeti seisukoht on sarnane Iiri välisministri Dermot Aherni hinnangule, kes ütles, et Iirimaa on vastu Prantsusmaa pakutud nn "mini-lepingule" ning ei toeta lepingu osalist jõustamist. Paet külastas Dublinit ligi 20-pealise äridelegatsiooniga, mis Eesti välisministri sõnul on siiani suurim Eesti ettevõtjate visiit Iirimaale. Paet puudutas ka Venemaa ja Gruusia suhteid, rõhutades et suurimaks probleemiks on Vene vägede jätkuv kohalolek Gruusias. Välisminister puudutas intervjuus ka Iraagi teemat, nentides et Iraagist vägede väljatoomine oleks väär olukorras, kus endiselt eksisteerib kodusõja oht ja Iraagi riik ei ole piisavalt tugev. Eesti-Vene suhete kohta ütles Paet, et praktiline ja majanduslik koostöö toimib hästi, ainus problemaatiline ala on poliitiline koostöö."Kahjuks on Venemaal siiani kõrgeid poliitikuid, kes emotsionaalselt ei aktsepteeri fakti, et Eesti taastas oma iseseisvuse 1991. aastal ning võttis kursi Euroopa Liidule ja NATO-le." (Deaglán de Bréadún, The Irish Times, 03.11)

Majandus

Prantsusmaa ajakirjandus

Eesti, mille sarm rabab jalust, kujutab endast enam kui 10%-lise majanduskasvuga väikest Euroopas asuvat Hiinat. Eriti kiire on areng finants- ja hi-tech sektoris ning turismitööstuses. 2005. aastal külastas Balti riikidest kõige põhjapoolseimat kaks miljonit väliskülalist. Tallinna Turismiameti turundusdirektor Tiina Kibus toob välja turismisektori edu põhjused ning näitab üles huvi paljutõotava Prantsuse turu suhtes. Enne iseseisvumist, 1991. aastal, eksisteeris turism Eestis vaevumärgatavalt. Riiki sisenemine oli raskendatud ning välismaalaste tegemisi jälgiti hoolikalt. Paljude linnade külastamine oli välismaalastele keelatud ning teistes võis liikuda vaid päevasel ajal. Turismisektori areng 1990. a-te algusest alates on olnud tormiline. Olulised investeeringud majutusasutuste renoveerimiseks ning mitmekesisemaks muutmiseks võimaldasid linnadel taas atraktiivsemaks muutuda. Riigis on ligikaudu 20 SPAd. Populaarseima sihtkoha – Tallinna – eripäraks on keskaegne vanalinn, mis kuulub UNESCO maailmapärandisse, modernne kesklinn ning Euroopa pealinna staatus aastaks 2011. Turismisektoris töötab ligikaudu 8% aktiivsest elanikkonnast ning selle käive moodustab 8% SKTst. Iga aastaga tõuseb turismi arendamiseks mõeldud eelarve 10,5 miljoni euro võrra. Peamiselt kulub see Eesti tutvustamiseks maailmas, turismiarendusprogrammidele, uuringutele ja analüüsimisele ning informatsiooni liikumise täiustamisele. Eesti on ideaalseks sihtriigiks nii individuaalreisijatele kui ka suurematele gruppidele, keda meelitab ligi mitmete erinevate ajaveetmisvõimaluste (kontserdisaalid, ööklubid, konverentsikeskused jne) olemasolu. Oodatud on ka terved perekonnad ning vanemaealised. Huvi äratamiseks prantslastes, kes praegu moodustavad väliskülastajatest 5%, organiseeritakse turismi ja meediaga hõivatud professionaalidele tutvumisreise Eestiga. Kuigi prantslasi on turistide seas vähe, viibivad nad populaarsust koguvas Eestis kauem. Palju on kaasaaidanud lennuühenduse loomine Tallinna ja Pariisi vahel. (Louis-Cyril Tharaux, TourMag, 18.10)

Austria ajakirjandus

Hirmust, et venelased jaole saavad, otsustas riik sekkuda Eesti Raudtee omandiküsimusse. Viie aasta eest oli Eesti ainus riik Euroopas, kus kogu raudtee erastati. Kogu reisijatevedu võtsid üle bussifirmad, jäi üksnes Narva-Tallinn transiidiliin. Erastamine algas halvimal võimalikul ajal, talvel 2002 ütles bussiühendus üles. Paremini ei läinud ka siis, kui USA vedurid klimaatiliselt sobimatusse Eestisse toodi. Vaidlused riigiga veotariifide üle viisid konfliktini. Nüüd on riik õppinud. Uue erastamise korral jäävad igal juhul rööpad ja signaalsüsteemid riigiomandisse. (Hannes Gamillscheg, Die Presse, 2.11)

Norra ajakirjandus

Pärast peaaegu ühekuist Est-lingi katsetusperioodi on selge – Norra võib importida energiat, mis on tuntud kui Euroopa määrdunuim energia. Seda toodetakse Eestis õlikiltkivimist, mida kutsutakse ka „põlevkiviks”. Eestis toodetakse praktiliselt kogu energia õlikiltkivimist. See on kütus, mis ei jäta mitte ainult tohututes kogustes tuhka elektrijaama ümbrusesse, vaid paiskab ka üle kolme korra rohkem süsihappegaasi ühe kilovati elektri kohta atmosfääri kui seda teeb puhastamata maagaasist toodetud elektri tootmine. Est-link on uue Tallinna ja Helsingit ühendava merekaabli nimi, mis on Baltikumi esimene taoline ühendus läänega. „See on ajalooline sündmus,” ütles paigaldajafirma Nordic Energy Link’i asedirektor Indrek Aarna. Praegu maksab megavatt elektrit Soomes 50-60 eurot, kuid Eesti hind on 35 eurot, mis Aarna arvates on Põhjamaade elektriturule jõudmise kindlaks eelduseks. Tallinna lähistel asuvast tohutusuurest muundurjaamast lähevad elektriliinid otse Narva elektrijaama, mis asub 200 km idapool. Narva elektrijaam koosneb kahest hiigelsuurest jõujaamast, mis mõlemad põletavad õlikiltkivimit. „Me teame, et meil tekib palju keskkonnakahjulikke jääke, kuid me tegeleme suure uuendusprogrammiga. Kümne aasta pärast plaanime täita kõiki meile ELi poolt ette antud kriteeriume,” ütles Eesti Energia aseesimees Dmitri Lipatov. Üheksa kilomeetrit eemal asub teine Narva elektrijaama osa, Balti elektrijaam. Need kaks elektrijaama toodavad 94% kogu Eestis vajatavast elektrist, lisaks lähevad liinid Venemaale ja teistesse Balti riikidesse. Eestis, Lätis ja Leedus asuvate alaliste jõujaamade esindajad on ühel meelel, et Ignalina Tšernobõli tüüpi tuumaelektrijaama sulgemise järel 2009. a võiks samasse kohta ehitada uue tuumaelektrijaama. Lipatovi sõnul on Eesti valmis põhjamaadele energiat tootma. Lipatov ei näe süsihappegaasi tekkimises suurt probleemi, küll on aga probleemiks ümber elektrijaamade tekkivad tuhamäed. Kahe tonni õlikiltkivimi põetamisel jääb järgi tonn tuhka. Ümberkaudsele tasasele maapinnale kasvavad kivikõvad kõrged tuhamäed. Probleem loodetakse lahendada 2016. aastaks. (Tor-Hartvig Bondø, Øyvind Nordahl Næss, VG, 31.10)

Varia

Uudisteagentuurid

Although snow in November is not unusual for Estonia, the northernmost of the Baltic States, the first snowfall of winter caused road chaos and several accidents, at least one of them fatal. Three staff members of a northeast Estonian prosecutor's office were killed in a road accident as they left Tallinn in a heavy snowstorm, after attending a legal training meeting. Cars which are still fitted with summer tyres were further slowing traffic, and the ferries that serve Estonia's islands stayed in port because of high winds in the Baltic Sea. Shipping lines that cover the 70 kilometres between Tallinn and the Finnish capital Helsinki also suffered some disruptions because of the weather. Although it is not unusual for winter to arrive in November in Estonia, and temperatures of minus five degrees Centigrade and snow are nothing extraordinary in the country that lies north of the 58th parallel, the first snow of the winter often catches road-users off guard, an insurance expert said. (Afp, 2.11)

Soome ajakirjandus

Erinevalt soomest on paljudel Eesti meestel enne neljakümnendat eluaastat seljataga pikk ja prestiižne juhtimise kogemus. Sportland Internationalin 35-aastane tegevdirektor Üllar Jaaksoo ei ole erand. EBRD kutsus Jaaksoo 1990. a-tel juhtima Hoiupanga ja Hansapanga ühendamist. Välismaised investeerijad palkavad meelsasti Eestist noori, kes tunnevad lääne majandust ning oskavad keeli. Eesti noored on ka oma-algatuslikumad kui vanemad sugupõlved, keda nõukogude süsteem sellise omaduse eest pigem karistas. Noorte kiire karjääri taustaks on Eestis 1990. a-te alguses toimunud muutused: Eesti iseseisvus, piirid läände avanesid ning sotsialism teisenes kapitalismiks samal ajal kui maa siirdus arvutite aega. Noorte eeliseks oli ka see, et nad ei olnud korrumpeerunud ja bürokraatliku nõukogude süsteemi poolt rüvetunud. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 4.11)

Eesti edeneb arvutite kasutamises Euroopas kõige kiiremini. Näitena võib tuua interneti teel hääletamise, mida kõik soovijad said proovida Eestis aasta tagasi toimunud kohalike omavalitsuste valimistel. Valimistel hääletas interneti kaudu suhteliselt väike arv inimesi - 10000. Nendest 60% kasutas internetti esimest korda elus. Eesti progressiivse valimissüsteemi loonud Tarvi Martens on hääletamise esmakogemustega rahul, kuid hääletamise süsteemi kavatsetakse järgmisteks valimisteks täiendada. (Seppo Ylönen, Kaleva, 3.11)