Nädal välismeedias 23.-29. oktoober 2006

AJAKIRJANDUS

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED

Euroopa Liit

Laienemine

Bulgaria's Minister for EU Affairs was officially nominated as European commissioner for consumer protection but the EU executive failed to announce a Romanian commissioner at the same time. "I am convinced that Ms Kuneva has the professional and political qualities, as well as the personal commitment and necessary experience to accomplish all the tasks which I am proposing to make her responsible for," Commission President Jose Manuel Barroso said in a statement. Barroso, who also met the Romanian goverment's choice for the EU executive, according to an EU source, said consultations to designate the Romanian commissioner were still going on. (Reuters, 26.10)

The constant playing down of Turkey's chances of joining the EU are weakening both EU credibility and Turkey's reform drive, EU Enlargement Commissioner Olli Rehn said. The EU has clearly decided to offer Ankara the chance to join if it fulfils the membership criteria, but Turks feel many European politicians keep questioning the country's suitability, Rehn told Finnish public television station YLE. "This weakens our credibility and the strength of the reforms in Turkey, and through this we shoot ourselves in the foot," Rehn said. "It is much better to be fair but firm. Fair in keeping our word and commitments in terms of Turkey's membership goal, but meantime firmly demanding reforms and fulfilment of the membership criteria." Asked about divisions within the EU on reaching a decision on accepting Turkey as a member later on, Rehn said that if Turkey reached a point in 10 to 20 years where it had fulfilled all membership criteria, the decision would be easier as Turkey would be a very different country from today. "The time span is essential in this discussion," Rehn said. Rehn also said he saw a chance that current EU president Finland could make an effective proposal on Cyprus by the end of the year. Turkey's refusal to open its ports and airports to traffic from EU member Cyprus, whose Greek Cypriot government it does not recognise, is a major stumbling block in its EU accession process. Cypriot President Tassos Papadopoulos said in an interview that EU accession talks with Turkey might be suspended or delayed if Turkey did not meet its obligations. Rehn said the parties were willing to negotiate on the issue, and no one had turned down Finland's proposal. Rehn said Finland's efforts on the Cyprus issue could lead to fresh moves to reunite Cyprus. "This is surely a much longer process but at the first stage we strive for untying the deadlock in trade and economic cooperation," he said. (Reuters, 29.10)

Välispoliitika

Belarussian opposition leader Alexander Milinkevich was awarded the EPs annual Sakharov human rights prize in an apparent bid to hasten the demise of what has been called "Europe's last dictatorship". The award to Milinkevich, who lost to President Lukashenko in March polls condemned by the EU and the US as fraudulent, comes after EU governments this week widened punitive travel bans on top Belarussian officials. Leaders of parliament's political groups awarded Milinkevich the prize for furthering freedom of thought, a statement said. Milinkevich, 59, was arrested and held for 15 days for protesting against the March poll results. He was given a hero's welcome when he visited the EU legislature earlier this year. Leading U.S. officials have branded Lukashenko's government "Europe's last dictatorship", although the EU has been more cautious in its public description of the authorities in Minsk. Past winners of the 18-year-old prize, named after Soviet nuclear scientist Andrei Sakharov who became an outspoken human rights campaigner and critic of the arms race, include South Africa's Nelson Mandela and U.N. Secretary-General Kofi Annan. The other finalists this year were campaigners against hostage-taking in Colombia, and Lebanese journalist and diplomat Ghassan Tueni, nominated to commemorate the assassinations of Lebanese democrats including former PM Rafiq al-Hariri. European governments toughened their stance on Belarus, adding four more officials to a list of 31 - including Lukashenko - banned from entering the EU because of their involvement in a crackdown on democracy. The four were judges and prosecutors involved in the much-criticised trial of jailed Belarussian opposition activist Alexander Kozulin, who announced he was going on hunger strike, and four other activists. (Reuters, 26.10)

EU lawmakers called for democracy and human rights to take priority in future EU-Russia relations and strongly condemned the killing of journalist Anna Politkovskaya. The EP urged Russian authorities in a non-binding resolution to conduct an independent and efficient investigation into the death of the high-profile reporter, whose work was often critical of the Kremlin. Lawmakers voiced concern about "increasing intimidation, harassment and murder of independent journalists and of other persons critical of the current government" and said the trend risked damaging Moscow's reputation. Parliament called on the EU and the Council of Europe, a pan-European human rights watchdog, to monitor the investigation into the Politkovskaya murder, which bore the hallmarks of a contract killing. The resolution called on governments "to give serious thought to the future of relations with the Russian Federation... with a view to placing democracy, human rights and freedom of expression at the core of any future agreement and instituting a clear mechanism to monitor the implementation of all the clauses of such an agreement". (Reuters, 25.10)

The EU and Arab States back the idea of a Palestinian government of technocrats to try to end an international aid embargo, the EU's foreign policy chief said. "It's being worked very hard at this very moment as we are talking a lot of people are working on this issue (a technocratic government)... we hope to see in not a very long period of time a possibility of that," Javier Solana told reporters in English after arriving in Jordan from Beirut. Talks on a coalition collapsed because rivals Hamas and Fatah could not agree on terms that might have led to an easing of a Western aid embargo, which is designed to push the militant Hamas to recognise Israel, renounce violence and accept past accords. "We need a government of experts, a government of whatever you want to call it in which that government could operate as a government of unity if you want to call it, or experts or professional people whatever you want to call it," Solana said. "We have asked that (a government of technocrats) from the EU, the Arab countries have asked also that and Abu Mazen (Abbas) said very clearly this is something that he would like also," Solana said. "This will be very important... if the Palestinians are one voice that could be able to talk on behalf of all Palestinians," he added. (Reuters, 29.10)

Visa deals, progress on reforms, the promise of a free-trade agreement - the EU and Ukraine hailed the strengthening of their relationship, even though the prospect of EU membership remained distant. Ukrainian President Viktor Yushchenko welcomed the elevation of EU-Kiev relations "to a higher level" after the 10th EU-Ukraine summit held in Helsinki. The two parties signed an agreement, easing visa restrictions for Ukrainians travelling to the EU's Schengen no-borders area and took steps towards an enhanced cooperation treaty. The "new enhanced agreement" between Kiev and Brussels is set to replace an existing accord signed in 1998, which is due to expire in 2008. The agreement will include a free trade deal with the EU, which currently has 25 members but is due to take in two more next January. Talks on the deal are to begin in 2007, once Ukraine has joined the World Trade Organisation (WTO). The pro-Western Ukrainian president, seen as a foil to the country's more Russia-leaning Prime Minister Viktor Yanoukovitch, returns to Kiev without the "clear signal" he had hoped for regarding the future adhesion of Ukraine to the EU. "We did not discuss the issue," Finnish PM Vanhanen said, whose country currently holds the rotating presidency of the bloc. "Ukraine is not ready and we are not ready. Ukraine has still reforms to do, let's be honest about it, and today EU member states are not ready to assume new membership obligations," EC president Barroso said. "But this is not a negative signal to our Ukrainian friends, on the contrary," Barroso added. Vanhanen, a keen exponent of EU enlargement stressed that "all European countries that share European values and fulfil accession criteria have the chance to join." "Our positions are pretty close," Yushchenko said. The Ukrainian president highlighted a "landmark" visa agreement signed at the summit. "This document will be felt by every Ukrainian. This is a marking event between Ukraine and the EU," Yushchenko said. The deal was "much awaited" by Ukraine, Yushchenko said, and would simplify procedures for issuing short-stay visas to Ukrainian citizens travelling to the EU, with the aim of issuing such visas in under 10 days. The cost of the 30-day to three-month visas for entry to the Schengen area would also be cut from 60 euros to 35 euros from January 1 2007, and made cost-free for students, journalists, the handicapped and senior citizens. Kiev scrapped visa requirements for EU citizens in 2005. A second immigration agreement set out procedures for EU and Ukrainian authorities on repatriation of illegal aliens. The summit was included talks on energy. EC president Barroso praised a deal reached between Kiev and Moscow on gas prices, opening the way to reduced tensions between the two countries and an easing of European concerns about the reliability of Russian energy supplies. (Afp, 27.10)

Majandus

The EU took a step towards a broad nuclear pact with Kazakhstan, the world's third-biggest producer of uranium, with proposals for joint work worth 500 million euros ($630 million) over 10 years. The EC, the bloc's executive arm, said it would present EU states with a plan to launch cooperation such as exchange of technical information and experts and the development of joint projects and programmes. "Given the foreseen development of the EU nuclear industry and Kazakhstan's ambition to become the world's top uranium producer by 2010, it is in the mutual interest of both parties to expand their relations in this field," it said. Kazakhstan has a fifth of the world's known reserves of uranium and is the third biggest producer of uranium in the world after Australia and Canada. However, Kazakh uranium represents only three percent of uranium deliveries to EU utilities at present, the Commission said. The European nuclear industry is large and growing, and its backers cite it as a way to cover European energy needs without the impact on the climate associated with carbon-based fuel. Any final pact between EU and Kazakhstan would have to be approved by EU member states. (Reuters, 24.10)

NATO, Julgeolek

NATO Secretary General Jaap de Hoop Scheffer urged Russia to lift punitive sanctions against Georgia during a visit that was intended to ease tensions between the Western military alliance and Moscow. At a Kremlin meeting, the NATO chief and President Putin accentuated the positive in what has long been a rocky relationship, with Putin citing less controversial areas such as Russian participation in a NATO naval exercise in the Mediterranean. "Our cooperation is developing and developing successfully," Putin said. "We are cooperating in practical areas. This is very important for the whole international community." "This is the moment for moderation and de-escalation on all sides. Also that means the sanctions... I would hope that the time has now come to lift these measures," de Hoop Scheffer told journalists. He rejected claims made by Russian officials that NATO had encouraged Georgia to take a more aggressive stance towards Russia when it offered Tbilisi "intensified dialogue" in September. That offer was seen by the pro-Western leadership in Georgia as encouragement of its ambitions to join NATO. "Georgia has an intensified dialogue with NATO but that should be de-linked from what is happening. The only plea I'm making is for moderation," de Hoop Scheffer said. Other Russian officials made no bones about their concern at the activities of NATO, still associated by many in Russia with Cold War-era aggression. Russian FM Lavrov said earlier that De Hoop Scheffer's meeting in the Kremlin would focus on Russian concerns over NATO's eastward expansion and US plans to deploy a missile defence system in Eastern Europe. "NATO knows that Russia's concerns are well founded and have substance," Lavrov told ITAR-TASS news agency. Defence Minister Ivanov also alluded to the sophisticated missile defence system that would be linked with facilities in the US, after he met the NATO chief. Since the collapse of the Soviet Union, Moscow has been forced to watch from the sidelines as three former Soviet republics - Estonia, Latvia, Lithuania - as well as several Warsaw Pact partners have joined the Western alliance. NATO insists it does not see Russia as an enemy, but for new members and for hopefuls such as Georgia, membership of the alliance signals an historic opportunity to escape what in some cases are centuries of Russian dominance. The Western alliance has tried sugaring the pill for Moscow by creating a formal NATO-Russia council and setting up joint training exercises on combating terrorism, narcotics smuggling, and other practical tasks. De Hoop Scheffer underlined that there were no immediate plans to issue new membership invitations to other countries, saying only that alliance leaders meeting in Latvia next month might give "encouragement" to countries in the western Balkans. (Afp, 26.10)

Afghan insurgents will change their strategy and shift from fighting pitched battles with NATO forces in the country to car bomb tactics used in Iraq, NATO's supreme commander said in an interview. "Militarily we will not be defeated... Their strategy is that we suffer a loss as a result of 1,000 IEDs (Improvised Explosive Devices)," General James Jones told The Daily Telegraph in an interview in Washington. General Jones also said there was a clear link between rampant drug production in Afghanistan and an increase in violence, noting that anti-drug campaigns must have a real impact to prevent further attacks. "The link between narcotics and insurgents is now clear... There has to be more focus, more cohesion in counter-narcotics," he said. He warned that restrictions placed on some foreign troops by their home countries from engaging in fighting in more violent parts of Afghanistan were hampering the coalition's efforts there. "A thinking enemy, which we're facing, will seek out those nations." (Afp, 25.10)

AJAKIRJANDUS

USA ja Suurbritannia ajakirjandus

USA ajakirjanduse peateemaks on taas tõusnud Iraak. Suurbritannia ajakirjanduses on Iraagi ja Põhja-Korea ning Venemaa teema kõrvale kerkinud arutelud islamiusu üle. Küsitlustulemuste kohaselt on USA kohalolek ja tegutsemine Iraagis tõusnud märkimisväärseks teemaks USA valimiskampaanias. Ajakirjas Newsweek avaldatud küsitluse kohaselt märkis 31% vastajatest, et olukord Iraagis on kõige olulisem tegur, mis mõjutab nende otsust 7. novembri valimistel. USA juhtivad päevalehed erinevad aga oma suhtumises Iraagi sõtta ja USA valitsuse tegevusse. The New York Times ja International Herald Tribune annavad Bushi administratsiooni tegevusele karmi hinnangu. IHT heidab USA valitsusele ette, et see ei ole, vaatamata lubadustele, suutnud tagada Iraagi varustamist minimaalsete teenustega ning senikulutatud ülesehitusrahade ülisuuri vahenduskulusid. Valitsuse poolt soositud firmad on teeninud suuri kasumeid, samal ajal kui iraaklased ei ole saanud enamikku lubatud hüvedest. (Juhtkiri, IHT 26.10.2006) New York Times nendib, et kuna USA-l ei ole piisavalt sõdureid Iraagi stabiliseerimiseks, tuleks suunata jõupingutused hoopis Afganistani, kuna seda riiki õnnestub veel päästa. "Moraal on selge - me peame tulema ära Iraagist, mitte sellepärast, et me tahaks päästa, mis päästa annab ja minema joosta, vaid kuna meie jätkuv kohalolek ei tee midagi muud kui hävitab ameeriklaste elusid. Kui meie ja meie Briti liitlaste vabanenud ressursid suunata Afganistani, suudaks me selle riigi ehk päästa." (Paul Krugman, NYT, 26.10) Suhtumine Iraagi sõtta on meedia hinnangul muutunud ka Austraalias. Kui peaminister John Howard on seni nautinud üsna suurt populaarsust ja ka meedia on Austraalia vägede kohalolekusse pigem mõistvalt suhtunud, siis nüüd on avalikkuse hoiakutes tekkinud teatud murrang. Algatajaks peetakse teenekat Austraalia diplomaati Richard Woolcotti, kes eelmisel nädalal peetud kõnes nimetas Iraagi sõda katastroofiks, mis on märkimisväärselt suurendanud terroriohtu, kuigi peaminister on väitnud vastupidist. Vast olulisimaks indikaatoriks ootamatust suhtumise muutumisest Iraagi sõtta oli päev pärast Woolcotti kõnet päevalehes The Australian avaldatud juhtkiri. Rupert Murdochile kuuluv konservatiivne ajaleht on olnud Iraagi sõja ja Austraalia osalemise kindel toetaja sõja algusest peale. Kuid reedeses juhtkirjas ütleb ajaleht, et aeg on vaadata probleemile värske pilguga: "Ei ole midagi halba selles, kui me seame kahtluse alla kõik senised oletused ning püüame vaadata lahendamatuna tunduvat probleemi värskete pilguga". (Repliik, IHT, 24.10) The New York Times nõuab valitsuselt vägede väljatoomise konkreetset ajakava. "Vaja on konkreetset, usaldusväärset ja avalikku tähtaegade kogumit - nii Iraagi juhtidele kui ka president Bushile - et tulla toime kõige raskemata probleemidega, sealhulgas sisside desarmeerimine, Bagdadi stabiliseerimine, vähemuste õiguste kaitse, samuti riigi naftaressursside jaotamine." (Juhtkiri, NYT, 27. 10) Wall Street Journal kolmapäevane juhtkiri seevastu ei poolda tähtaegade seadmist, kuna see võtab Iraagi juhtidelt kindluse tulevikus suhtes. WSJ ja The Economist`i seisukohad, kuigi kriitilised USA valitsuse senise tegevuse suhtes, on pigem USA jätkuvat kohalolekut pooldavad. "Jah, Iraagi projekt on raske, ja selle tulemus ohtlikult ebakindel. Bushi administratsioon ja tema kindralid ei ole senini suutnud piirata rünnakuid ega rahustada Bagdadi, ning peaminister Nouri al-Maliki valitsuse osapooled ei ole siiani suutnud teha vajalikke poliitilisi kompromisse. Kuid USA vastus sellele peaks olema sõjalise taktika või ressursside muutmine, kuni need osutuvad edukaks. Iraagi juhtidele tuleb anda kindlust, et nende rasked poliitilised valikud viivad USA toetuseni, mitte kiire tagasitõmbumiseni. Praegune paanika on täpselt see, mida mässulised on taotlenud oma oktoobrikuise vägivallalainega." (Juhtkiri, WSJ, 26.10) The Economist toetab USA vägede jäämist Iraaki. "George Bushi jaoks on Iraagi sõda mõnetigi juba kaotatud, sõltumata vahevalimiste tulemustest. Presidendi pärand saab igavesti olema määritud ülelubamiste ja alategutsemise tõttu. USA valijatel on õigus hinnata ja karistada Bushi parteid nii nagu nad soovivad. Aga ameeriklased teeks valesti, kui nad laiendaksid seda karistust iraaklastele, kes on juba niigi palju kannatanud". Isegi kui Iraaki tormamine oli viga, oleks veelgi suurem viga, kui mitte kuritegu, tormata nüüd välja ilma et oleks enne proovitud kasutada kõiki võimalikke vahendeid Iraagi stabiliseerimiseks ja laiema sõja vältimiseks. (Juhtkiri, The Economist, 28.10) Financial Times kolumnisti ja Middle East Quarterly toimetaja Michale Rubini hinnangul on vägede väljatoomine Iraagist kõige halvem valik. "Ehkki paljud Suurbritannias ja Euroopas tervikuna arvavad, et Iraagi sõda on ebaseaduslik, ei tohiks tavalisi iraaklasi ohverdada antiamerikanismi altarile." (Michael Rubin, FT, 26.10)

Saksamaa ajakirjandus

Venemaa ja Euroopa Liidu suhted, Afganistan ja Iraak on endiselt kõige põletavamad teemad Saksamaa ajakirjanduses. Samuti Bundeswehri välismissioonid.

EL ja Venemaa halvavad teineteist praegu vastastikku energiapoliitika küsimuses. ELil on head argumendid, miks ta nõuab Venemaalt oma turu avamist, pealegi on Venemaa ju ka sõltuv välisinvesteeringutest. Venemaal on aga õigus kurta Euroopa kartuse suhtes Vene kapitali ees. Tegelikult pole sisuliselt midagi muutunud, vastastikkune sõltuvus oli ja on. Kuid uudsuseks on Putini arrogants. Uudsuseks on Vene energiasektori suur nälg investeeringute järele. Viimane asjaolu võib juba sel talvel ilmneda. Küsimuseks jääb, miks Moskva ei ole huvitatud moderniseerimisse investeerima. (kum., FAZ, 24.10) Venemaa president andis eurooplastele Lahtis lahkelt naeratades valusa võimupoliitilise õpetunni. Siiski ei saa tippkohtumist Lahtis luhtunuks pidada. 25 riigi juhid demonstreerisid, et on hakanud õppust võtma, kuidas Putini kaliibriga profist jagu saada. Lahkarvamused detailides hoiti enda teada ning Putinile mindi vastu üheskoos. Vaid nii saavad liikmesriigid oma huvisid kaitsta, selle asemel et taasärganud maailmavõimu mängukanniks olla. Kuid Baltimaade ja Poola katsed Putinit demoniseerida on samuti valed. Kui EK volinik Siim Kallas võrdleb praegust Venemaad Stalini ajajärguga, siis räägib ta mõttetusi. Uus ELi-Venemaa partnerluslepe peaks võimaldama mõju avaldada protsessidele Venemaal ning olema vastastikku kasulik. Peab olema enesekindel, kuid mitte püüdma kogu aeg Venemaad karistada. (Alexander Hagelüken, SZ, 23.10) Pärast Putini vasturünnakuid Euroopa süüdistustele inimõiguste rikkumise osas, hakkasid Hispaania poliitika- ja õiguskaitseorganite veskid kiiremini jahvatama. Korruptsioon teema on praegu eriliselt päevakorral, nii ajakirjanduses kui ka sisepoliitilises võitluses. (Leo Wieland, FAZ, 25.10) EP saadik Angelika Niebler (CDU) arvab, et kõik ELiga liitunud riigid lõikavad välispoliitilist profiiti liikmeksolekust. Kulub veel paar aastat, kuni EL on võimeline ühel häälel maailmapoliitika tegijana üles astuma. Ja võimaluse selleks annab USA positsioonide kaotamine. Mitmetes muudes küsimustes võiks aga EL end tagasi hoida. Miks peaks EL kehtestama reegleid, näiteks, suitsuvabade alade osas Inglismaal ja Eestis, kui mõistet “mittesuitsetajate kaitse” tõlgendatakse kummalgi maal erinevalt. Samas, energiapoliitika osas peame ühte hoidma, ja mitte ainult energiatarnete küsimuses, vaid ka energia kokkuhoiu (reeglite) vallas. (Thorsten Rienth, SZ, 24.10)

Kas Bundeswehr peaks liitlastele Lõuna-Afganistanis appi tõttama? Millal naasevad saksa sõdurid Kongost? Kuidas läheb saksa mereväelastel Liibanoni rannavetes? Ausat diskussiooni küsimuse ümber, milleks Saksamaale armee pärast 15 aasta möödumist Külma sõja lõust, pole avalikkuses veel peetud. Inimesed pole ohtudest, mis tänapäeva maailmas eksisteerivad, enamasti teadlikud. Sõjaväelased hüppavad ühelt missioonilt teisele, ilma et toimuks mingitki analüüsi tegelikest võimalustest ja ohtudest. Pärast 15 aastat sihituid investeeringuid võib Saksamaa hoopis isolatsionismi sattuda. Küsitlused näitavad, et üha rohkem kodanikke suhtub välismissioonidesse eitavalt. Selgeid kriteeriume pole, millal on mõttekas saksa sõduri elu õhtu seada, ehkki 10000 meest on kolmel kontinendil missioonidel. Ei peeta ka debatti maakaitse vajaduse üle ning kas Bundeswehr selleks üldse veel võimeline on. Ning kas stsenaarium, mille kohaselt Venemaa ühe võimaliku ohuna esineb, on tõesti päevakorrast täiesti maas? See pole üksnes konservatiivsete julgeolekupoliitikute mõttetalgud. Ükski riik ei eralda kallihinnalisele julgeolekule nii vähe vahendeid kui Saksamaa (1,4% SKTst). Juba praegu kurdavad kindralid, et transpordilennukite, soomustransportööride ja sõjaväearstide osas on kapatsiteet otsakorral. Selle asemel, et ressursse kontsentreerida ning Talibanile lõpp teha, muteerusid saksa kaitsejõud humanitaarabilisteks. 3000 sõduri kohta tuleb 40 ametnikku, kes õpetavad välja kohalikku politseid. Nõnda ei saavuta afgaanid kunagi taset, mis võimaldaks neil vastutuse riigi eest üle võtta. (Peter Müller, Die Welt, 25.10) Välismissioonid on Saksa sisepoliitikas ja parteidevahelistes intriigides praegu kuum teema, eriti Afganistan. Endine kaitseminister Volker Rühe (CDU) on öelnud, et Saksamaa ei tohi enam USA ja Briti missioonidest eemale hoida. Võitlus Lõunas Talibani vastu on täpselt sama moraalne nagu rahumissioon Põhjas. Kuid taolised hääled jäävad esialgu vähemusse. Hullemgi veel, britid ja ameeriklased ei tule selle pealegi, et mõnede oma sõdurite pieteeditundetute fotode pärast (ülesvõtted inimpealuudega Afganistanis) kogu missiooni mõttekus kahtluse alla seada. Sakslased aga küll. (Eckalt Lohse/Markus Wehner, FAZ, 29.10)

Skandinaavia ajakirjandus

Viimase nädala Skandinaavia ajakirjanduse peamiseks läbivaks teemaks olid Iraagiga seotud sündmused ja arengud.

7. novembril toimuvad USAs kongressivalimised. Üheks peamiseks ja otsustavamaks küsimuseks neil valimistel on Iraak ning sellega seotud küsimused. Valijate poolehoiu määrab see, kummal - kas vabariiklastel või demokraatidel - on selgem ja arusaadavam plaan Iraagis toimuva suhtes ning sõdurite kojutoomise küsimuses. Väga olulist rolli etendab siinkohal vabariiklasest presidendi Georg W. Bushi suhtumine sõtta. Seni on Bush pidevalt kinnitanud, et jätkatakse samal kursil ning mitte mingi hinna eest ei kalduta kõrvale. Sellest lubadusest on Bush ka kinni pidanud, hoolimata sellest, et partei on seetõttu suure osa oma pooldajatest kaotanud. Bush küll rõhutab, et iraaklased peavad ise järjest suurema vastutuse võtma, kuid „enne kui töö on valmis” Iraagist vägesid välja ei tooda. Ühes oma viimastest kõnedest parteikaaslaste ees tõdes Bush koguni, et võib tekkida vajadus veelgi suurema sõjalise jõu kasutamiseks. Seevastu demokraadist kongresmen John Murtha on loonud enda ümber üsna tugeva fraktsiooni poliitikutest, kes sooviksid koheseid muutusi Iraagi-poliitikas. Ta näeks meelsasti võõrvägede kohest tagasitõmbumist, sest Iraak on praeguseks jõudnud olukorda, kus ainult iraaklased ise suudavad oma probleeme lahendada. (Karl Erik Stougaard, Berlingske Tidende, 27.10) Möödunud kuu, mil muslimid ramadaani tähistasid, oli üks verisemaid kogu Iraagi sõja jooksul. Seda ka USA sõduritele, kes kuu aja jooksul pole kunagi niivõrd palju sõdureid kaotanud. See veriste sündmuste jada on ehk muutnud ka president Bushi vaateid sõjale, kes võrdles Iraaki Vietnami sõjaga ning viis mõtted strateegia muutmisele. Bushi lähim liitlane ja pooldaja Iraagi sõjas Anders Fogh Rasmussen, Taani peaminister, on samuti veendumusel, et tuleb teha muutusi. Fogh Rasmusseni sõnul on Iraagis käimas demokraatia ülesehitamine ja selle eest saavad vastutada ainult iraaklased ise. Samuti saavad nad vaid ise oma turvalisuse eest vastutada. Samas ei saa Fogh Rasmusseni arvates määrata vägede väljatoomiseks mingisugust kindlat kuupäeva, kuna provintside järk-järgulise ülevõtmise aeg sõltub siiski Iraagi valitsuse võimalustest ja võimekusest. Samuti usub ta, et Iraagi puhul on demokraatia ja turvalisus täiesti saavutatavad ning et seda soovib ka rahvas ise. USA suursaadik Bagdadis, Zalmay Khalildzar’i sõnul tuleb Iraagi valitsusel vastu võtta raskeid otsuseid, kuid ta loodab, et vähemalt kaheteistkümne kuu möödudes on näha silmatorkavaid muutusi, võrreldes praeguse olukorraga. Samuti tuleb leida ühine keel kurdide, šiiitide ja sunniitide vahel. Autonoomia andmine erinevatele riigi osadele, lähtuvalt usu- ja elanikkonna gruppidest, oleks üks võimalustest, kuid see poleks veel lahendus. Iraagi peaminister Nuri al-Maliki on palunud koalitsioonivägesid mitte koheselt riigist välja viia. (Uffe Tang, Philip Egea Flores, Berlingske Tidende, 25.10; Ole Tamkjær, Berlingske Tidende, 26.10)

Soome ajakirjandus

Soome ajakirjandus kajastas möödunud nädalatel peamiselt Euroopa Liidu ja Venemaa mitteametlikku tippkohtumist Lahtis. Suurt tähelepanu pöörati ka Soome rahuvalvaja haavatasaamisele Afganistanis.

Soome sai Lahti tippkohtumise korraldamisega hästi hakkama. Venemaa presidendi Vladimir Putini kutsumine oli riskantne, kuid see tasus end ära. Kuigi kohtumine läks hästi ja ELi juhid esinesid ühel häälel, on liiga vara ELi ühtsuse kohta järeldusi teha. Tõeline katsumus ELi ja Venemaa suhetes on novembris toimuv tippkohtumine Helsingis. Peaminister Matti Vanhanenil ei olnud ELi juhina muud võimalust kui ebameeldivad teemad otsekoheselt tõstatada. Putin on varem tõdenud - Venemaa tunneb, et Euroopa väärtushinnangud on Venemaale omased-, seega ei olnud risk kuigi suur. Lahti kohtumine näitas, et Venemaa tõepoolest kannatab otsekohesust. Kui naabritel on samad väärtushinnangud, peaksid nad saama asjadest rääkida otse, mitte ainult tänu ametipositsioonile. Soome ei ole veel kuigi tugev ütleja ega Venemaa kriitika kannataja. ELi eesistumine õpetab Soomele heas mõttes uut suunda. Selle põhjal on hea jätkata. Otsekohesusest tasub teha voorus idasuhetes, siis kui selleks on soodne aeg. (Risto Uimonen, Kaleva, 29.10) Kuigi EL esines Lahti tippkohtumisel Venemaa ees ühtsena, võis see olla tingitud pigem tõelise katsumuse puudumisest kui muutusest liikmesriikide poliitikas. Järgmine korralik mõõdupuu on ELi ja Venemaa läbirääkimised uue partnerluslepingu üle. Üks küsimus on see, kui palju on ELi liikmed valmis oma turgu venelastele avama. Teine probleem, või pigem kiusatus, on see, kas kokkuleppest jäetakse välja inimõigused selleks, et saavutada rahuldav lõpptulemus energiaküsimustes. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 24.10) Lahti kohtumist hinnates valitseb laialdane üksmeel selles osas, et ELi riikide ühisrinne oli edukas. Kuid Lahti kohtumise õnnestumist näitab alles aeg. ELi meie-tunnetus suhetes Venemaaga on alles uus nähtus. Uus võimalus avaneb novembris Helsingis, kui toimub ametlik ELi-Venemaa tippkohtumine. (Heikki Aittokoski, Helsingin Sanomat, 24.10) Kui enne tippkohtumist tekitas poleemikat küsimus, kas soomlased tegid Venemaa presidendi kutsudes vea, siis pärast kohtumist oli raske teha muud järeldust kui see, et Putini kutsumine oli õige lahendus. Kui EL arutab energiaküsimusi, ei pääse mööda Venemaast. Ja kui soovitakse parandada Venemaa inimõiguste olukorda või leevendada Venemaa ja Gruusia konflikti, on parem rääkida sellest Venemaa juhiga silmast silma. (Juhtkiri, Kaleva, 22.10) Soome juhte arvustati Venemaa presidendi Vladimir Putini kutsumise pärast Lahti tippkohtumisele. Kriitikat on raske mõista. ELil on olnud aastaid aega ühist Venemaa poliitikat luua, kuid seda ei ole tehtud. Peamiseks põhjuseks on see, et liikmesriigid on neile olulistes küsimustes Moskvaga ise otse kokkuleppeid teinud. Kui on eesmärk näidata Venemaale arusaamu inimõigustest, naabruspoliitikast ja demokraatiast, siis on otsene arutelu ja Putini kutsumine omal kohal. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 20.10)

Soome rahuvalvaja haavatasaamine Afganistanis on tekitanud ägeda arutelu rahuvalvajate varustuse üle ja juhtunu selgitamiseks. Afganistanis juhtus see, mida ei tohiks sõjas kunagi juhtuda. Soome rahuvalvaja jäi kahe tule vahele ja teda tulistasid omad väed. Juhtunust tuleb õppida, et sama enam ei korduks. Afganistan on rahuvalvajatele erakordselt ohtlik koht. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 27.10) Soome rahuvalvaja haavatasaamine on osutunud õnnetuseks, mis on erinevate arusaamatuste ja vigade summa. Rahutagamine on kallis, kuid kui on otsustatud osaleda, tuleb hoolitseda selle eest, et sõduritel on olemas vajalik varustus. Afganistani operatsioon ähvardab muutuda täielikuks sõjaks, eriti riigi lõunaosas. NATO on palunud liikmesriikidelt lisa vägesid Afganistani. Ei ole suur üllatus, et soovijaid ei leidu. Soomelt ei ole täiendust palutud, kuid kui palve esitataks, peaks sellesse suhtuma suure ettevaatusega. Afganistani operatsiooni mõistlikkus on varsti kahtluse all. Pigem peaks valitsus olukorda jälgima ja olema valmis Soome rahuvalvajad koju tooma, kui nende töö liialt raskeks muutub. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 27.10) Soomel oleks raske praegustest rahuoperatsioonidest loobuda. Tulevikus peab aga osalemise üle endisestki hoolikamalt otsustama. Soome võib ka ei öelda. On selge, et rahuvalveoperatsioonides osalemisest ei saa loobuda. See aga ei tähenda, et Soome ei peaks külmalt ja isekalt hindama, millistes operatsioonides ta osaleb ja millest loobub. (Juhtkiri, Kaleva, 27.10)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Prantsusmaa ajakirjandus

Eestlaste kaotused Teises maailmasõjas olid tohutud. Kord Saksa, kord Vene okupatsiooni all olles, jäi Eesti ilma 20% oma elanikkonnast. Vene võimu saabudes põgenesid paljud eestlased välismaale. Okupatsiooni algul hukati palju tuntud poliitikuid ja ettevõtjaid, sotsiaalsfääri töötajaid ning isegi põllumehi, kelle rikkust “tõestasid” juba 3 või 4 lehma. 40000 inimest küüditati. Saksamaa ja N. Liidu vahel huvitsoonide moodustamiseks 1939. aastal sõlmitud Molotovi-Ribbentropi pakt kutsub eestlastes esile kurbi mälestusi. Paljud neist pidid võitlema Saksa või Vene armees ning tuli ette olukordi, mil satuti lahingus üksteise vastu. Sõdima. Eestlased teadsid, et koolides õpetatav ajalugu erines tegelikkusest. Neid veendi selles, et eestlased palusid Nõukogude võimul end sakslaste ikke alt vabastada. "Vabastamisest" kujunes rahvuslikku identiteeti hävitanud 50-aastane okupatsioon. Prantsusmaa ning teised liitlased hülgasid Eesti teist korda. Kuigi minevik on inimeste mäludesse talletunud, on vimm suunatud eelkõige sovetliku ja kommunistliku ideoloogia vastu. Anne Sulling meenutab, et Nõukogude okupatsioon tõi igale perele kannatusi, kas siis surma või küüditamise näol, ning isegi kui viha venelaste suhtes on vaibunud, ei ole usaldus kaugeltki täielik. Siiani mäletatakse, kuidas N. Liit püüdis nn laulva revolutsiooni ajal Eesti ja teiste Balti riikide iseseisvumist ja selle tunnustamist takistada. Näiteks peatas Venemaa, sarnaselt Ukraina gaasikraanide kinnikeeramisega, kütusetarned Eestisse. Kütusekriisi aitas leevendada Rootsi. Pärast iseseisvumist oli Eestil valida kahe võimaluse vahel: kas jääda Venemaa mõjuvälja või pürgida Euroopasse. Eestlased otsustasid valida viimase. Kuigi Eesti-suguse väikeriigi häält oleks Euroopas raske kuulda, eriti kui parlamendis on vaid 6 saadikut, garanteerib EL eestlastele turvalisuse. Eesti parlament ratifitseeris ühehäälselt ELi Põhiseadusliku lepingu. Referendumit ei toimunud, kuna Eestis otsustab delikaatsete, keeruliste ja raskete küsimuste üle parlament. Prantsuse "Ei" ELi Põhiseaduslikule lepingule ei olnud tervitatav, 15 riiki on lepingu juba ratifitseerinud. Tänapäeval on Eesti suhted Venemaaga normaliseerumas, kuigi raskustega. Näiteks fikseeriti pikka aega lahendamata olnud piir. Samas, kui Eesti ratifitseeris piirilepingud, siis Venemaa keeldus seda tegemast, protesteerides Eesti parlamendi lepingutõlgenduse vastu, mille kohaselt oleks Eestile jäänud õigus Venemaalt oma ajaloolisi territooriume tagasi nõuda. Energeetiline sõltuvus Venemaast tekitab endiselt hirmu. (Peaministri ELi büroo direktor) Gert Ansu toonitab, et "sõltuvus Vene kütusest tekitab ELile absoluutse vajaduse ühise energeetikapoliitika järele". Vene valitsus tunneb end energia hindade tõusu pärast võimukamana. Lisaks tekitavad muret president Putini orientatsioon ning autoritaarne juhtimisstiil, mida venelased, kes ei oma õigest demokraatiast ettekujutust, aktsepteerivad, sest nad tahavad kõigest elada lihtsamat elu. Kuigi üleminek plaanimajanduselt turumajandusele oli väga raske, on Eesti majandustulemused väga head. Eesti püüab majandusarengu poolest Euroopale järele jõuda ning on selleks valinud liberaalse tee, millega paralleelselt püütakse lahendada sotsiaalseid probleeme. Majanduskasv 2006. aasta esimeses kvartalis oli 11,6% ja 2005. aastal 9%. Töötuse määr on samuti madal, jäädes 6-7% piiresse. Tööjõupuudus kergitab palkasid ning inflatsiooni tunduvalt kõrgemale kui euroga liitumiseks lubatud 2,7 % - 4,7 %, mistõttu keelduti Eestit eurotsooni vastu võtmast. See ei kurvasta aga kedagi, sest eurole üleminek oleks lühikese aja jooksul Eestile kolmas rahavahetus ja tähendaks eestlaste oma rahvuslikust uhkusest - Eesti kroonist - loobumist. Tulumaksumäär, mida igal aastal 1% võrra vähendatakse, on praegu 25%. Ettevõtted, kes taasinvesteerivad kasumi, on tulumaksu maksmisest vabastatud. Paljud okupatsiooni ajal süsteemselt ümberasustatud venelased on siiani Eestisse jäänud. Vastupidiselt teatud propagandale, ei ole venelased riigi elust eemaletõrjutud. Need, kes räägivad eesti keelt, on täiuslikult integreerunud ning kodakondsusega tunnustatud. Keeleoskamatutele on piiratud teatud ametikohtadel töötamine. Samas võivad nad osaleda ka kohaliku omavalitsuse valimistel ning neil on "hallid passid", mis annavad neile õiguse reisida ning Eestisse naasta. Eesti on maailmale avatud. Koolides õpetatakse peale inglise keele veel ühte-kahte võõrkeelt ning vene keelt. Eesti kultuur on okupatsiooni tingimustes hästi vastupidanud. Võime rahumeelselt evolutsioneerida on osa kultuurist ning traditsioonidest. Enne Teist maailmasõda soovisid eestlased paralleelselt riigi ülesehitamisega Euroopasse integreeruda. Eesti on aga kogu aeg kuulunud Euroopa kultuuriruumi. Aga originaalsus peab säilima. Kui kultuurid ei sõdiks üksteise vastu, vaid oleks kõigile avatud, oleks see kasulik tervele maailmale. Selline suhtumine võimaldaks teisi kultuure paremini aktsepteerida, neid austada ning erinevusi mõista. Tekib küsimus, kas Prantsusmaa ei vaevle mitte illusioonis, uskudes, et on piisavalt suur, et end isoleerida. Eesti on selleks liiga väike ning on seetõttu kohustatud end maksimaalset avama. (Francois Régis Hutin, Ouest France, 24.10)

Soome ajakirjandus

Eesti president Toomas Hendrik Ilves teatas, et palub Riigikogul rahuldada kaitseväe juhataja Tarmo Kõutsi tagasiastumispalve. Tagasiastumise üheks põhjuseks on kaitseministri ja kaitseväe juhataja vahelised erimeelsused. Reformierakonda kuuluv kaitseminister Jürgen Ligi nõuab Tarmo Kõutsi kiiret ametistlahkumist. Kõutsi tagasiastumispalve heakskiitmine lükkus edasi, kuna seaduse kohaselt on presidendil neli kuud aega asja käsitleda. Tarmo Kõutsil on riigis hea maine, enne presidendivalimisi peeti teda üheks võimalikuks presidendikandidaadiks. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 27.10)

Majandus

India ajakirjandus

Majandusteadlased kutsuvad Eestit Balti tiigriks, justnagu järjeks Keldi tiigrile kui Euroopa eduloole, Eesti poliitika on isegi veel radikaalsem kui kunagi Iirimaal. Majandusvabaduse viimase aasta indeksi järgi on Eesti esikohal, enne Iirimaad ja USAd. Majandusreforme alustas 1990-te alguses 32-aastane peaminister Mart Laar, kes oli siis lugenud vaid ühte majandusalas raamatut – Milton Friedmani teost. Laar oli poliitiliselt naiivne, rakendamaks teooriaid praktikasse. Eesti peamised võidud seisnesid välisinvestoritele soodsa keskkonnloomises, ettevõtet privatiseerimises, maksureformis (drastiline maksukoormuse langetamine nii üksikisikute kui ettevõtete puhul). Tänaseks on Eestilt maksualast eeskuju võtnud nii naabrid Balti riikidest, aga ka Venemaa, Ukraina ja Rumeenia. (Philippe Benoit du Rey, The Asian, Age, 08.09)

Varia

Uudisteagentuurid

A Finnish fishing vessel went down in the stormy Baltic Sea but all four crew members were rescued, the Estonian border guard said. "The Finnish fishing vessel Borka sank in the Baltic Sea 35 kilometres from Hiiumaa island. All four crew members were rescued," Estonian border guard spokesman Lauri Luht said. The ship sank because water poured into the vessel's engine room. Strong winds prevented a helicopter rescue of the crew who left the Borka on the vessel's lifeboat and were picked up by a Swedish ship, Luht said. Heavy winds have disrupted passenger services on ships between Estonia and Finland. (Afp, 27.10)

Soome ajakirjandus

Eesti rannikualadel, peamiselt Pärnu maakonnas ja Narva lahe lähedal, valmistuti tugevaks tormiks ja merevee tõusuks. Meteoroloogid ennustasid, et merevesi tõuseb Pärnus ja Haapsalus üle meetri ning Narvas meetri võrra üle tavalise taseme. Merevee tõus jääb siiski väiksemaks kui aasta tagasi jaanuaris, mil merevesi tõusis kohati isegi üle kahe meetri ning tekitas suuri kahjusid. Tugeva tormi tõttu jäi Eestis tuhandeid kodusid elektrita. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 28.10)