NATO, JulgeolekThe UN and NATO are considering creating a 2,500-strong army in Kosovo. U.N. envoy Martti Ahtisaari discussed the possibility during meetings at NATO headquarters in Brussels on Wednesday. (Reuters, 21.10)
The Netherlands decided to send 130 troops to southeastern Afghanistan to supplement their current deployment, the Ministry of Defence announced. Nearly 1,550 Dutch soldiers are currently stationed in the southeastern province of Oruzgan. (Afp, 21.10)
Canada's FM Peter MacKay pressed NATO allies to send forces to stem a Taliban insurgency in southern Afghanistan, where Canada has lost 42 soldiers since 2002. Some 2,300 Canadian troops are based in Afghanistan's Kandahar region. "We will do our part in Afghanistan and we expect others to do their part," he said. (Afp, 19.10)
NATO is planning its first nationwide operations with Afghanistan's army and police in an effort to increase security and aid reconstruction, the alliance's top commander in the country said. Among the operations would be an effort to secure highways, including a major road that links the capital, Kabul, with the western city of Herat. (Reuters, 17.10)
NATO Secretary General Jaap de Hoop Scheffer said that suicide bombers would not defeat the military alliance's efforts to ensure democracy prevails in Afghanistan. De Hoop Scheffer said: "The Taliban and the other spoilers of the process of nation-building and democracy in Afghanistan are having to go with these kinds of horrible tactics - improvised explosive devices, suicide bombers and so on - because they know they can't beat NATO in other ways. (Afp, 19.10)
President George W. Bush said he would urge next month's NATO summit to back Croatia's admission to the alliance and renewed U.S. support for Zagreb's bid to join the EU. Bush said he would tell fellow NATO leaders meeting in the Latvian capital Riga that 2008 would be a reasonable date to extend an invitation to Croatia to join. (Reuters, 17.10)
Chairman of NATO's military council, Canadian General Raymond Henault said Georgia must improve relations with its giant neighbour Russia and work to resolve its internal conflicts if it is to join the Atlantic alliance. (Reuters, 17.10)
NATO and Israel stepped up cooperation with an agreement on Israel's contribution to an anti-terrorism mission in the Mediterranean. NATO has sought since the end of the Cold War to bolster its presence in the Middle East, and the accord is the first one to be finalised since the 26-member alliance offered in 2004 to forge closer ties with Israel and six Arab states (Afp/Reuters, 16.10)
AJAKIRJANDUS
USA ja Suurbritannia ajakirjandus
Lahtis toimunud ELi liidrite ning Venemaa president Vladimir Putini kohtumine ajendas inglisekeelset ajakirjandust nii Iirimaal, USAs kui Suurbritannias mõtisklema Venemaast ning ELi-Venemaa partnerlusest, seda eeskätt lähinädalatel toimunud mitme tellimusmõrva ning Gruusia-Venemaa suhete teravnemise taustal.
ELi-Venemaa suhted on seotud pikaajalise energiajulgeoleku ja inimõiguste alaste küsimustega. Euroopa riigid ei saa vastavate küsimuste lahendamisega üksi või kahepoolselt tegelda, hädavajalik on kaasata probleemide lahendamisse ka Venemaa. Lahtis aset leidnud tippkohtumine illustreerib kõnekalt olukorra komplitseeritust, aga ka võimalikku potentsiaali tulevikuks. Enamuse ajast pühendasid kokkutulnud ELi liidrid demonstreerimisele, et nad moodustavad ühtse ja üksmeelse partnerleeri Putini Venemaale, eriti mis puudutab energiajulgeolekut. Üksmeele puudumine võimaldaks Venemaal otsekohe lüüa kiilu liikmesriikide suhteisse. Saksamaa ja Venemaa on rajamas gaasitoru, mis ei lähe Poolast läbi ning seetõttu pole ka sellealased multilateraalsed läbirääkimised kuigi perspektiivikad. Saksamaa taoline kahepoolne suhtlemine Venemaaga ei saa kindlasti olla käitumismudeliks kogu ELi jaoks. Väljapakutud alternatiiv rõhutab suhete läbipaistvust, seaduslikkust, diskrimineerimise vältimist, avatud turgusid ning võimalust pikaajalisemale jätkusuutlikule energiaalasele koostööle. Järgmisel kuul algavad energeetikaalaseid läbirääkimisi ei saa aga kindlasti inimõiguste eiramise vastu vahetada. Putini valitsemisaeg on kantud agressiivsest suhtumisest inimõiguste kaitsesse lähinaabrite juures. See, mis toimus grusiinidega Venemaal, käitumine inimõigusorganisatsioonidega ning ajakirjanik Anna Politkovskaja mõrv viitavad ohtlikule jadale autoritaarse valitsemisstiiliga riigis. EL ei saa selliste suundumuste juures vagusi jääda. (Juhtkiri, The Irish Times, 23.10) Anna Politkovskaja ja veel kolme avaliku elu tegelase (palga)mõrvad Venemaal on viimaste nädalate jooksul taas tõstatanud küsimuse – mis Venemaal toimub? Siia lisandub Kremli šovinism grusiinide aadressil ning maailma aina kasvav mure Venemaa energiapoliitika kasutamise pärast neoimperialistlike eesmärkide saavutamiseks. Venemaast ei saa iial USA Euraasia-versiooni, sellesuunalisi püüdlusi võib pidada niihästi tulututeks kui ka ohtlikeks. On ränk viga uskuda, et Venemaast võib tema ajaloolise pagasiga saada modernne riik, ilma et võetaks omaks demokraatia, usaldusväärsuse, seaduslikkuse ja vaba poliitilise diskursuse aluspõhimõtteid. Praegune Venemaa nendes “detailides” just ei hiilga, juba ajalooliselt on mammutriigi areng olnud pärsitud tsaristlikest autokraatidest, totalitaarsetest kommunistidest, tänapäeval on kaalukeeleks kokteil Kremli demagoogiast, oligarhidest ning organiseeritud kuritegevusest. Putin on deklareerinud, et soovib Venemaad näha modernse ja dünaamilise riigina, kasutades samal ajal strateegiat, mis viib riigi pigem poliitilise ja ühiskondliku stagnatsioonini. (Robin Shepard, International Herald Tribune, 20.10) Ookeanitagune The Wall Street Journal leiab Euroopa poole vaadates, et kui EL vajab tänapäeva reaalpoliitika õppetundi, siis Putin on siinkohal ideaalne õpetaja. Euroopa energiaalane sõltuvus Venemaast on seik, mis võimaldab Putinil transsatlantilise alliansi erimeelsusteni viia, sõlmides kokkuleppeid Berliini või Pariisiga. Euroopa eelistab “pehmet” diplomaatiat, paludes Venemaad avada energiaturud konkurentsile ning olles äärmiselt leebe kõige suhtes, mis puudutab sõnavabadust ja demokraatiat Venemaal. (Juhtkiri, The Wall Street Journal, 20.10) Soomlaste probleem, kes on oma eesistumise põhipunktiks ELis sel poolaastal seadnud energiapoliitika, seisneb lootusetuses saavutada kõigi 25 liikmesriigi üksmeel antud küsimuses. Tegelikult märgibki Lahti mitteametlik tippkohtumine erimeelsuste hetkeseisu ELis. Lennutatud on teravaid kriitikanooli Saksamaa aadressil, kes on sõlminud bilateraalsed kokkulepped Venemaaga gaasitoru rajamiseks Läänemeres. On loogiline, et näiteks Balti riigid ja endised Varssavi pakti maad eeldavad ELilt märksa karmikäelisemat poliitikat Venemaa suhtes. (Michael Binyon, The Times, 17.10)
Saksamaa ajakirjandus
Saksakeelne ajakirjandus jätkas möödunud nädalal Gruusia-Vene suhete arvustamist, endiselt on aktuaalsed suhted Venemaaga, P.-Korea järeleandmatus, olukord Afganistanis, samuti Iraaki ähvardav lagunemise oht. Uue teemana tõusis ajakirjanduse veergudele Euroopa Komisjoni voliniku Günter Verheugeni kriitika Euroopa Liidu bürokraatia aadressil.
EK volinikud, kes kunagi omal maal tähtsad poliitikud on olnud, esinevad Brüsselis maata kuningatena. “Volinikud tulevad ja lähevad, aga meie jääme”, ütlevad ametnikud. Günter Verheugen osutas hiljuti ametnike kalduvusele poliitikutest mööda minnes poliitikat teha. See on avalik saladus, millest seni ei söandanud keegi rääkida. EK sisemise struktuuri muutused on hädavajalikud, sealjuures ei piisa paarist reformist, vaid kogu struktuur tuleb totaalselt ümber teha. Probleem pole kõrgetasemelistes ja haritud spetsialistides, kes kogu masinavärki käigus hoiavad. Probleem on mentaliteedis, mis ei sobi moodsasse demokraatlikku Euroopasse. Seda mentaliteeti iseloomustab hästi reageering, millega võeti vastu Verheugeni kriitika - see kahjustavat Euroopa Liidu selletagi madalat autoriteeti. Nõnda mõtlevad demokraatlikus ühiskonnas vaid need, kes isekalt arvavad end paremini kui keegi teine teadvat, mis on Europale kasulik. Saksamaal on oma eesistumisperioodi ajal võimalus komisjoni bürokraatliku struktuuri uuendamist alustada, seda eelkõige valitseva mentaliteedi kaotamiseks, mitte üksnes efektiivsuse tõstmiseks. See meie-teame-paremini-mis-on-õige mentaliteet oli hädavajalik ühenduse algusaegadel, mil rahva arvamusega arvestamine poleks lasknud ühendusel sündidagi. Nüüd on taolised ajad möödanik. Praegune poliitika peab tuginema eelkõige liikmesriikide valitsuste avatud debatile oma kodanikega, selgitamaks – kus ja millised piirid on Euroopa Liidul ning mida ühendus endast üldse kujutada tahab. (Martin Winter, SZ, 16.10) EK volinik Almunia arvab, et komisjoni bürokraatia tegutseb efektiivselt ja tõhusalt. Paljuski on see tingitud asjaolust, et ametnikke ei ole liiga palju. Komisjonil on neid vähem kui, näiteks, Madridi linnavalitsusel (kui tõlkijad välja arvata). Almunia ei leia selles midagi laiduväärset, kui tippametnikel on omad ideed ja initsiatiivid. Volinike ülesanne on neid hinnata ja kasutada oma poliitilises töös. Sellised on reeglid, ja kui kõik nende järgi tegutsevad, toimib komisjon hästi. (wmu., FAZ, 18.10)
Kanada nõuab partnerriikidelt suuremat osalust Afganistani missioonis. Kandahari provintsis on juba hukkunud üle 40 Kanada sõjaväelase, viimasel ajal juhtub seda peaaegu igal nädalal. Kaitseminister Gordon O`Connor kutsus suuri NATO liikmesriike (Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania) võtma maha piiranguid oma väekontingendi volitustes, nõnda, et nood saaksid osaleda aktiivses lahingutegevuses Talibani vastu Lõuna-Afganistanis. Mõned NATO-riigid ei lase oma sõduritel öösel patrullimagi. O`Connori sõnul võib praegu puhtsõjalistes operatsioonides rakendada üksnes Lõunas paiknevaid USA, Suurbritannia, Kanada, Madalmaade, Taani, Eesti ja Rumeenia vägesid. Poola saadab lisavägesid ning võtab igasugused piirangud nende tegevusvabaduselt maha. Kuid tegutseda võiksid ka mõned suuremad riigid. Euroopa diplomaatilised ringkonnad näevad seost O`Connori sõnade ja Riias toimuva NATO tippkohtumise vahel. Kanada valitsus kompab, millise ja kui selge sõnumiga saab valitsus Riia kohtumisel üles astuda. (Gerd Braune, Frankfurter Rundschau, 16.10) Afganistanis valitseb endiselt kaos, ülesehitustöö toppab, elanikkond on üha enam vaenulik liitlasvägede vastu, sõjategevus muutub piirkonniti intensiivsemaks, enesetaputerroristide rünnakud sagenevad. Kuid Saksamaa hoiab end kõrvale. Võitlemine Kandahari ja Helmandi piirkonnas jäetakse teistele. Sõdimine pole üksnes ohtlik sõduritele, vaid ohtlik ka toetusele kodumaal. Üksnes mõte aktiivsest sõjategevuses paneb paljusid ahhetama. Paradoks, et Bundeswehr tegutseb kogu maailmas, kuid väldib igati otsest lahingutegevust, tuleneb poliitilise tahte paradoksidest. Saksamaa ei saa missioonidest ära öelda. Arvestades riigi rahvusvahelist kaalu, tullakse vastu ÜRO, USA, NATO ja Euroopa Liidu soovidele. Kaua see nõnda kesta ei saa – olla korraga nii sees kui väljas, lubada liitlastele sõjalist tuge, kuid rääkida kodus üksnes rahumissioonist ja ülesehitustööst. Kui asi tõsiseks läheb, pole ilusatest sõnadest enam kasu, siis tuleb nii või teisiti tegutseda. (Ulrich Speck, Der Tagesspiegel, 17.10)
Prantsusmaa ajakirjandus
Möödunud nädalal kirjutas Prantsuse press Lahti tippkohtumisest ning Euroopa ja Venemaa suhetest.
Et saatanaga koos suppi süüa, on vaja suurt lusikat. Vene president Putin on ELi just sellisesse olukorda asetanud. Soome “õhtusöök” Putini ja 25 riigi peaministritega pidi olema ELi ja suure naaberriigi uue partnerluse algus. Üritusel, millest kujunes diplomaatia reeglitele mittevastav rusikavõitlus, tekkis küsimus: millist suhtumist rakendada Kremli autoritaarsete kõrvalekallete suhtes. Euroopa ei ole suutnud ühisel häälel Venemaale vastata ning tunneb end haavatuna, sest osad liikmed, eesotsas Prantsusmaaga, otsustasid rääkida “sõpradevahelises tõe keeles”. Prantsuse president Chiraci poolt Putinile antud kõrge orden - Auleegionääri Suurrist (La Grand Croix de la Légion) külvab diplomaatilistes ringkondades segadust. Moodustades maailma suurima turu, peaks ELil olema piisavalt kaalu rahvusvaheliste jõudude seas. Soome ebakõla andis õppetunni: Euroopa peab enne saatanaga supi söömist kokku leppima ühtse juhtimise osas. (Pierre Haski juhtkiri, Liberation, 23.10) EL on saavutanud konsensuse ühise eesmärgi osas, luua Venemaaga partnerlusliit, mis kindlustaks kontinendi varustamise gaasi ja kütusega. Eesmärgile lähemale oleks viinud ELi Lahti tippkohtumine, mis kahjuks langes samale ajale Gruusia kriisi ja Politkovskaja mõrvaga. Kõrgetasemelist dialoogi raskendab Kremli autoritaarne ja natsionalistlik poliitika. Vana-Euroopa diplomaadid tõdevad, et praegune aeg ei ole sobiv Venemaale inimõigustest kinnipidamist meelde tuletada. (Alexandrine Bouilhet, Le Figaro, 20.10) President Putin on mõistnud, et saabuv ressursidefitsiit ning ELi suutmatus 25 rahvuslikku energiapoliitikat ühtseks poliitikaks kujundada on kaardid tema kätte mänginud. Energiaküsimuse lahendamise muudavad veelgi keerulisemaks käimasolevad läbirääkimised Venemaaga koostöölepingu pikendamiseks järgmiseks kümneks aastaks. Moskva on asunud energeetikatööstust taasriigistama, nurjates välisinvestorite juurdepääsu. (Jean Quatremer, Liberation, 23.10) Moskva peab küsitavaks mitmete lääne firmade kaasamise suurtesse gaasiprojektidesse, samal ajal võimaldavad Vene suurfirmade investeeringud Euroopa energiasektorisse Gazpromile ligipääsu ELi siseturu klientidele. Võrreldes Venemaaga, kes ilma süümepiinadeta kasutab energiaressursse oma rahvusvahelise positsiooni tugevdamiseks, näib Euroopa nõutu. Olles 30% ulatuses sõltuv Vene gaasist ja kütusest, ei saa tingimusi dikteerida. Moskva lõikab kompleksivabalt kasu ELi üksmeele puudumisest Venemaa suhtes. Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia on pikka aega kuulunud Venemaa parimate Euroopa partnerite hulka, hoolimata Tšetšeenia konfliktist. (Alexandrine Bouilhet, Le Figaro, 20.10) Kunagi N. Liitu kuulunud ELi uusliikmete suhtumine Venemaasse erineb teistest tunduvalt. Nad ei tee nägu, nagu midagi ei oleks juhtunud, riskides mõningate teiste liikmesriikide majanduslike huvide nurjamisega. Eesti PM Ansipi sõnul peab EL leidma tasakaalu oma põhiväärtuste ja huvide vahel. Ka Europarlamendi president Josep Borrell väljendas veendumust, et inimõigusi ei saa vahetada energia tarbimise vastu. Prantsuse ja Saksamaa riigipead Jaques Chirac ja Angela Merkel on endiselt arvamusel, et moraalseid ja majanduslikke huvisid ei saa omavahel kõrvutada. Samas, EK president Jose Manuel Barroso hoiatab energiaküsimuse ülepolitiseerimise ja dramatiseerimise eest. (Jean Quatremer, Liberation, 23.10)
Belgia ajakirjandus
Mõned aastad tagasi käitus USA Venemaa suhtes väga valvsalt ning umbusklikult, ärgitades ka Euroopat valvsust säilitama. Nüüd on asjaolud muutunud. Nii eurooplased kui ka ameeriklased ei taha Venemaaga mõõku ristata. Tekkinud on kolmikliit, kus kõigil on üksteist vaja. USA Euroopa asjade Riigisekretär Dan Fried toonitab, et Venemaa, kellest on saanud globaalne tegija, on partner, kellega tuleb koos astuda Iraani ja Põhja-Korea vastu. Samuti välistab ta Venemaale surve avaldamise ülemaailmsete huvide tõttu. Järgmiseks ELi eesistujaks saav Saksamaa on koos teiste suurriikidega huvitatud energeetilise tuleviku kindlustamisest ning Venemaale investeerimisest huvitatud ettevõtete juriidilise turvalisuse tagamisest. Poola ning Balti riikide käitumine Venemaa suhtes on endiselt atavistlik, kujutades endast okupatsiooni-kogemusest pärinevat hirmu Venemaa uue esilekerkimise suhtes. Vene suursaadik ELi juures Vladimir Tšižov andis märku, et teatud eurooplastel on geneetiline hirm Venemaa suhtes. (Christophe Lamfalussy, La Libre, 20.10)
Skandinaavia ajakirjandus
Möödunud nädalal toimus ELi mitteametlik tippkohtumine Lahtis, mille üheks külaliseks oli Venemaa president Vladimir Putin. Euroopale olulise küsimuse - energiaalase koostöö arutelu - ning Venemaal viimasel ajal aset leidnud sündmused on kindlasti tippkohtumise niivõrd laiapinnalise kajastamise põhjuseks Skandinaavia meedias.
Euroopale on väga olulised head suhted Venemaaga, mis puudutab energiaalast koostööd, ning see oli ka peamiseks aruteluteemaks Putini ja EL liikmesriikide valitsusjuhtide vahel. Venemaa on peamiseks gaasitarnijaks ELi. Taanis ollakse veendunud, et gaasi import Venemaalt kasvab 56 protsendilt pea 70 protsendini aastaks 2030. EK presidendi Jose Manuel Barroso arvates oleks õige, kui energiaküsimus Venemaaga ei baseeruks liialt poliitikal, vaid kaubanduspõhimõtetel. Tema sõnul ei tohiks energiaküsimus Venemaad ja Euroopat lõhestada, nagu seda tegi kommunism. „ELi ühtsus seisneb selles, et EL peab olema tugev ja ühtne nii nendes küsimustes, mis puudutavad energeetikat kui ka muid teemasid, mis puudutavad suhteid Venemaaga”, kommenteeris Taani peaminister Fogh Rasmussen. Tippkohtumise positiivse tulemusena näeb Rasmussen energiaalast arenguplaani, mis näeb ette taastuva energia kasutuse kasvu ühe viiendikuni kogu kasutatavast energiast aastaks 2025. Taani on taastuva energia kasutuse poolest Euroopas teistele eeskujuks, saades 20% vajalikust energiast tuulikutest. Lisaks energiaküsimustele peaks EL rohkem tähelepanu pöörama kliimamuutustele. Energia kasutamise efektiivsemaks muutmine vähendaks kasvuhoonegaaside ja muude keskkonnakahjulike jääkide hulka. Kui varasematel tippkohtumistel on energiaküsimusi arutatud, siis kunagi varem pole jõutud niivõrd konkreetsete tulemusteni kui see kord. (Marianne Björklund, Dagens Nyheter, 21.10; Jesper Kongstad; Jyllands-Posten, 21.10)
Kas EL peaks energiaküsimustes Venemaast niivõrd palju sõltuma, on omaette küsimus. Venemaa on suurim maagaasivarusid omav riik, Põhjamere gaasivarud on aga otsa lõppemas. Kas me peaksime ennast täielikult Vene gaasiga siduma? Sellele küsimusele kindlat vastust olemas ei ole. On oluline, et kasutatav energia oleks nii odav kui võimalik, mis hoiaks ELi liikmesriike konkurentsivõimelistena. Venemaalt tulev gaas on küll kõige odavam, kuid Venemaa endapoolsed varasemad teod panevad tõsiselt kahtlema. Võtkem näiteks möödunud aasta Ukraina gaasikraani kinnikeeramine või varasemad Moskvale vastuhakkavate riikide nagu Gruusia ja Moldova ahistamine. Tõsi, Lääne-Euroopa vastu ei ole Venemaa kunagi taolisi võtteid kasutanud, ka Külma sõja ajal mitte. Teisalt tuleb aga tõdeda, et mitte ainult meie ei sõltu Venemaast, vaid ka Venemaa majandus sõltub peamiselt just gaasi ja nafta ekspordist Euroopasse. Ehk peaks küsima, kumb on kummast rohkem sõltuv ja selle põhjal otsuse tegema. Siiski ei maksaks pimedalt riskida sellega, et ühel külmal talvel otsustab Venemaa pahameel mõned Põhja- või Ida-Euroopa riigid toasooja ja elektrita jätta. Selle probleemi ainsaks lahenduseks oleks täielik alternatiivkütustele üleminek, kuid see võtab veel vähemalt kakskümmend aastat aega ning sinnamaani on maagaas suhteliselt puhas fossiilkütus, mida kasutada. (Peter Toft, Berlingske Tidende, 20.10)
EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika
Uudisteagentuurid
Britain's Queen Elizabeth II visited Estonia on the last leg of a landmark trip to the Baltic states, during which the 80-year-old monarch has been unceasing in her praise of the Baltic people and their determined fight for freedom. (Afp, 19.10) Usually considered a nation of introverts and disciplinarians, Estonians cut class and took a day off work Friday for the chance to spend a brief moment with Britain's Queen Elizabeth II. (Afp, 20.10) The visit by Britain's Queen Elizabeth II to Lithuania, Latvia and Estonia added joy and colour to the drab Baltic autumn and boosted the profile of the states, officials, citizens and the media. PM Ansip said it was "a great honour to be among the very few countries to which the queen pays an official visit," and stressed that the royal guest would help Estonians to take pride in their national identity, which was all but obliterated under 50 years of Soviet occupation after World War II. (Afp, 20.10) Thousands of people packed into Tallinn's medieval City Hall Square to give the Queen a musical send-off. "The idea of the concert is to present Estonia as what we are - a singing nation," conductor Aarne Saluveer said. (Afp, 20.10) The Queen praised Estonians for their dynamism and lauded the unwavering love of liberty of the people of the three Baltic States. "The creativity, dynamism and optimism of the Estonian people are visible everywhere, and much in evidence in the conversations we have had and the stories we have heard," the queen said at a state dinner in her honour. (Afp, 19.10) Historians claimed that Elizabeth II was part Baltic. Estonian historian Indrek Jurjo wrote that the lineage of British Kings Edward VII, George V and George VI - Elizabeth II's father - leads back to Peter August Friedrich von Holstein-Beck, a governor of Tallinn in the 18th century. Lithuanian historian Alfredas Bumblauskas said that the family trees of Elizabeth II and Lithuanian Grand Duke Gediminas intersect in the 15th century. (Afp, 19.10)
The Estonian parliament urged Russia to lift sanctions against Georgia and restore normal diplomatic ties, officials said. "Parliament condemns the sanctions applied by the Russian Federation against Georgia and its citizens, and calls on Russia to discontinue the anti-Georgian sanctions and reinstate normal diplomatic relations," said a declaration endorsed by nearly three-quarters of the lawmakers in the 101-seat parliament (Afp, 17.10)
Estonian classical composer Arvo Part is dedicating all performances of his music during the 2006/7-concert season to the memory of recently slain Russian journalist Anna Politkovskaya. The move is reminiscent of U.S. composer Steve Reich's memorial piece for Wall Street Journal reporter Daniel Pearl, who was beheaded in 2002 in Pakistan, where he was investigating a story on Islamic militants. (Reuters, 16.10)
Suurbritannia ajakirjandus
Briti ajalehe võrguversioon võtab kokku kuninganna Elizabeth II visiidi Balti riikidesse ja tõdeb, et kuninganna peatus kõikides hiljuti endisest N. Liidust lahku löönud Balti riikides, kuid teda Tallinnas tervitanud publik ületas kõik ootused. Väljaandes öeldakse, et eestlastel on tugeva laulurahva maine, mis väljendub enda vabakslaulmises rahvalauludega. Lauludega astuti vastu ka nõukogude tankidele. Eestlased võivad rinna ette lüüa ka maailma ainsa kutselise ja suure meeskooriga. 13. sajandist pärineval Raekoja platsil ootas kuningannat üle 700 laulja lummava tervituslauluga. Raekoja platsil toimuv meenutas aga Eestis regulaarselt toimuvat võimast laulupidu, kus laval on sama palju lauljaid kui lava ees kuulajaid – pool Eestit laulab ja pool kuulab. Raekoja platsile kuningannat tervitama tulnud Piret Võsu ütles: “Kuninganna näeb tõeliselt armas välja. Ta ei ole sugugi ähvardava olekuga, nagu seda on muud riigipead. Ma kahtlen, kas George Bushi tuleb novembris siia nii palju inimesi tervitama.” (Alan Hamilton, The Times, 21.10)
Eestlaste jaoks oli Suurbritannia kuninganna Elizabeth II 24-tunnine visiit kantud uudsusest ja uudishimust. Eestil pole kunagi olnud oma monarhi, see väike maa on ajalooliselt olnud nii Taani, Rootsi kui Venemaa valitseda. Elizabeth II võttis Eestis vastu kaks nädalat ametis olnud värske president Toomas Hendrik Ilves, endine Eesti parlamendisaadik EPis. Presidendi kikilips oli karjuvas vastuolus kuninganna türkiissinise riietusega, presidendiproua oli kübarata, kandes igavat maasikavahu tooni kostüümi. Eesti valitsusliikmed jätsid esitlemisel range-tõsise, peaaegu sovetiaegse mulje. Nii nagu lõunanaabritel, pole ka Eestil kuningannale väärilist lossi ööbimispaigaks pakkuda – nii ongi Elizabeth II reisinud kui jõukas turist, kasutades tšarterlende ning peatudes parimates hotellides, Tallinnas Kolmes ões, mis asub väljapaistvas UNESCO maailmapärandisse kuuluvas vanalinnas. (Alan Hamilton, The Times, 20.10)
Prantsusmaa ajakirjandus
Eesti meedia imestab uue presidendi nõunike arvukuse üle. Toomas Hendrik Ilves on endale Kadriorgu loonud tõelise lähikonna, mis koosneb 11 nõuandjast: õigus-, välis- ja siseasjade küsimustes, organisatsioonidega suhtlemiseks, majandus-, riigikaitse-, julgeoleku-, teadus- ja koosseisuvälisest nõunikust. Seega, kui President Ilves läheb koos oma suure kaaskonnaga kohtuma Soome presidendiga, mõtlevad viimase nõunikud kindlasti, et mida kõik need inimesed Kadriorus teevad. (Celine Bayou, Regard sur l'Est, 13.10)
Soome ajakirjandus
Eesti president Toomas Hendrik Ilves kinnitas koos Soome presidendi Tarja Haloneniga, et Eesti ja Soome suhted on suurepärased ja lähedased. Ilvese visiit Soome oli viisakusvisiit, kuid Ilves vestles Haloneni ja peaminister Matti Vanhaneniga ka ELi, Soome ja Eesti suhete ning rahvusvahelistel teemadel. Ilvese sõnul on tal ja Halonenil sarnane nägemus EList. Lisaks ELile kerkis esile ka NATO teema. (Jussi Niemeläinen, Helsingin Sanomat, 17.10) Eesti uus president Toomas Hendrik Ilves ei pea Soome liitumist NATOga oluliseks Läänemere piirkonna koostöö osas. Ilvese arvates on NATO liikmesus siiski olnud parim julgeolekulahendus Eesti jaoks. Iga riik otsustab Ilvese sõnul ise oma julgeolekut puudutavate küsimuste üle. Ilvese Helsingi-visiidi käigus kiitsid Ilves ja Soome president Tarja Halonen Eesti ja Soome vahelisi suhteid. Ka presidentide vaheline isiklik sõprus tuli mitmel korral esile. (Reetta Nousiainen, Kaleva, 17.10)
Suurbritannia kuninganna Elizabeth II sõitis Tallinna lennuväljalt Kadrioru parki peaaegu piki tühje tänavaid. Kesklinna tänavaid valvasid sajad politseinikud ning julgeoleku tagamiseks olid mitmed tänavad autodest tühjaks tehtud. Presidendilossi ette oli siiski kogunenud mõnisada inimest kuninganna saabumist jälgima. Presidendilossi külastanud Elizabeth II kinkis president Ilvesele veinikannu, kuninganna sai kingituseks gobelääni. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 20.10)
Kahekordne ekspeaminister Mart Laar kandideerib uuesti peaministri kohale. Laar on Isamaa ja Res Publica Liidu peaministrikandidaat järgmisel kevadel toimuvatel parlamendivalimistel. Samale ametikohale kandideerinud Tartu ülikooli rektor Jaak Aaviksoo ei saanud erakondade juhtidelt vajalikku toetust, kuid osaleb siiski parlamendivalimistel. Lõpliku otsuse peaministri kandidaadi osas teeb Isamaa ja Res Publica Liit 21. oktoobril 2006. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 17.10)
Majandus
Uudisteagentuurid
Estonia reversed a controversial deal to privatise its national railway company, buying back a 66% stake from the consortium that took over Estonian Railways in 2001. The state is to pay 2.35 billion kroons (150 million euros) to the Baltic Rail Services (BRS) to recover the stake BRS bought for one billion kroons five years ago. (Afp, 18.10)
USA ajakirjandus
Nagu enamikes arenenud riikides üle maailma, on ka Eestis negatiivne iive, mis perspektiivis vähendab majanduskasvu ning suurendab tulevikus pensioniealiste osakaalu ühiskonnas. Nii Euroopas kui ka Aasias on probleemi teadvustatud, kuid lahendusteede leidmiseks pole midagi märkimisväärset ette võetud. Siinkohal paistabki silma Eesti, kus las-minna-mentaliteedist on jõutud aktiivse tulevikukujundamiseni. Eesti “ärkas” 2001. aastal, mil ÜRO aastaraport osutas, et kui toonased tendentsid kestavad, kaotab väikeriik 50 aasta pärast peaaegu poole oma 1,4-miljonilisest elanikkonnast. 1990. a-te lõpul oli keskmine laste arv ühe naise kohta langenud nõukogudeaegselt 2,2lt lapselt 1,3le. Allakäigutrepist üles tulemiseks astus Eesti valitsus 2004. aastal julge sammu ning määras igale emale palga – töötavad naised, kes jäävad pärast sünnitust lapsega kuni 15 kuuks koju, saavad igakuist toetust, mille lagi on 1560 USA dollarit. Seni mittetöötanud emade sissetulek suureneb igakuiselt 200 USA dollari võrra. Kahe aasta jooksul on mainitud strateegiline näitaja Eestis tõusnud 1,5le, rahvastiku vähenemise pidurdumiseks on aga vajalik keskmiselt 2,1 last ühe naise kohta. (Marcus Walker, The Wall Street Journal, 20.10)
Eesti ekspeaminister Mart Laar käis Costa Ricas kogemusi jagamas, kuidas Eestil õnnestus läbi viia radikaalsed struktuurimuudatused ning jõuda vabaturumajanduslikku ühiskonda. 1992. aastat iseloomustas Eesti puhul 1000-protsendiline inflatsioon... Täna on Eestis ettevõtete 0-protsendiline tulumaks reinvesteeritud kasumilt, ühtlane tulumaks eraisikutele ning täielikult ümberreguleeritud majandus – kõik see ahvatleb nii inimesi kui väliskapitali. SKT kasvu prognoos aastateks 2006-2007 näeb ette rohkem kui 8% aastas. (The Wall Street Journal, 11.10)
Suurbritannia ajakirjandus
Põhjalikus ülevaates ELi uutest liikmesmaadest säästetakse ohtrast kriitikast vaid kaht Kesk- ja Ida-Euroopa riiki – Eestit ja Sloveeniat. Põhiliselt Poola ja Ungari praeguste valitsuste tegevuse kritiseerimisele keskendunud artiklis märgitakse, et vaid kaks väikest uut liikmesriiki - Eesti ja Sloveenia - on näidanud end Euroopa Liidus väga heast küljest. Mõlema riigi valitsust kiidetakse stabiilsuse eest, kuid heidetakse samas ette ka vähest tegevusaktiivsust. Valdavalt negatiivse tooniga artikkel märgib siiski ka üht positiivset nihet, milleks oli hiljutiste Eesti presidendivalimiste tulemus: “Eesti valijameeste kogu valis presidendiks nupuka ja kõneosava väelis-eesti päritolu Toomas Hendrik Ilvese ning tagandas senise presidendi Arnold Rüütli, keda toetasid populistlikud Venemaa-orientatsiooniga parteid”. (The Economist, 14.10)
Saksamaa ajakirjandus
Veel enne, kui kogu raudteeliiklus koost laguneb, ostab riik raudtee tagasi. Kuid kas valitsus ka midagi õpib tekkinud olukorrast? Riia ja Tallinna vahel ei sõida enam ühtegi reisirongi. Eesti Raudtee on põhjamajandatud, ning selle tingis erastamine. Juba aastate eest kirjutas Postimees: “Kui raudteeliiklust määrab raha, lõpeb kõik tupikteel!” BRS on Eesti Raudtee paljaks röövinud, ruineerinud ja nüüd veel ka head äri teinud väärtusetuks muutunud ettevõtte müügiga. Ühes ollakse nüüd Tallinnas kindlad – ka uue erastamise korral jääb raudtee (rööpad) riigi valdusesse. Eesti meedias on võimalike uute investeerijatena nimetatud ka Saksa Railioni. Ettevõte on aktiivne mitmetel Lääne-Euroopa turgudel, Venemaa-transiit Eesti kaudu peaks samuti huvi pakkuma. Peale selle võivad huvi pakkuda suured tulevikukavad - konteinerveod Skandinaaviast Hiinasse, Läänemere-ruumist Vaikse ookeani rannikuni. Baltimaade raudteed ja sadamad võivad siinkohal keskset rolli etendada. (Reinhard Wolff, Die Wochenzeitung, 19.10)
Soome ajakirjandus
Eesti riik ja Baltic Rail Service (BRS) püüavad saavutada kokkulepet, mille kohaselt võiks riik lunastada raudteest tagasi selle osa, mille ta viis aastat tagasi BRSile müüs. Oletatavasti jõutakse kokkuleppele oktoobris. Eesti Raudtee konkurentsivõimet on nõrgendanud see, et eraettevõte ei saa ELi struktuurifondidest toetusi taotleda. Eelmise aasta lõpus kerkis esile ka võimalus, et BRSi võiks osta Vene ärimehed, kes tundsid selle vastu aktiivselt huvi. Siis hakkas Eesti riik otsima võimalust raudtee tagasi osta. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 17.10)
Tallink vähendab oodatust vähem töötajaid Soomes. Läbirääkimiste tulemusena väheneb Tallinki, Silja Line ja Superfasti laevaliikluse ühendamisega 128 töökohta, kuigi algselt räägiti Soomes 180 ja Rootsis 80 töökoha kaotamisest. (Kirsi Turkki, Turun Sanomat, 19.10) Laevakompanii Tallinki reisijate arv ettevõtte põhiliinidel Tallinna ja Helsingi ning Tallinna ja Stockholmi vahel langesid pisut viimasel arvestusperioodil. Suvekuudel reisijate arv siiski kasvas, kuna Helsingi liinil võeti kasutusele uus laev Galaxy ning Romantika viidi Stockholmi liinile. (Liisa Enkvist, Turun Sanomat, 19.10)
Varia
Uudisteagentuurid
Four people have died in a north Estonian town, apparently from drinking illegal alcohol made with methanol. Five years ago, 68 people died within a few days in southern Estonia after drinking illegal homebrews containing methanol. (Afp, 20.10)
A ship, which Ivory Coast says discharged toxic waste that killed 10 people in the West African country, was given formal permission to leave Estonian waters after unloading its toxic waste for processing. The Panamanian-registered Probo Koala was impounded on Sept. 27 in the Estonian port of Paldiski, following a request by Ivory Coast. (Afp, Reuters, 15.10; 16.10)
Saksamaa ajakirjandus
Kunstiajaloolane Krista Kodres, kelle initsiatiivil antakse välja kuueköiteline “Eesti kunsti ajalugu”, sai Böckleri Mare-Balticum fondi auhinna eriliste teenete eest Baltimaade rahvaste kujutava kunsti teadvustamisel. Auhind anti üle konverentsil „25. Homburgi kõnelused kunstist ja kultuurist Balti riikides”. Saksamaa ja Ida-Euroopa maade teadlaste ettekandeid peetakse traditsiooniliselt Bad Homburgis ja Herderi Instituudis Marburgis. (che, Frankfurter Rundschau, 17.10)
35-aastane Tallinnas sündinud Mihkel Kütson võitis tänavu esimest korda Berliinis välja antud Saksa Dirigendipreemia. See preemia on välja kasvanud Bad Homburgi dirigendipreemia traditsioonist ning selle väärtuseks on 15000 eurot. Kaks 10000 eurost eripreemiat said USA dirigent Evan Christ ja eestlane Hendrik Vestmann. Preemiaga kaasneb kohustus olla vähemalt ühe hooaja Bad Homburgi lossikontsertide muusikaliseks juhiks. (che, Frankfurter Rundschau, 18.10)
Prantsusmaa ajakirjandus
Teise maailmasõja ajal sai kunagine kuurortlinn Sillamäe tugevalt kannatada. 1950. a-tel ehitati linn stalinistlikus stiilis uuesti üles, ent linnast sai hoopis suletud sõjatööstuslinn, mida ei olnud isegi kaartide peal. Linna territooriumil viibimine oli välismaalastele rangelt keelatud ning KGB hoolsa valve all. Sillamäel oli tuumarelvastumises oluline osa, sest linna lähedal asuvast uraanikaevandusest kaevandati Külma sõja ajal u 100000 tonni uraani, millest sai toota 70 000 tuumalõhkepead. Nii olid ka esimesed NSVLi tuumapommid toodetud Sillmeti tehases töödeldud uraanist. Kuuba kriisi ajal oldi valmis sõjalis-strateegiliselt olulise Sillamäe sadama hävitamiseks. Kaevanduse ning paljude tehaste tarvis toodi Venemaalt massiliselt töölisi sisse, kelle lisaotstarbeks oli Eesti venestamine. Paljud neist, kes tänaseni Eestis elavad, on taasiseseisvunud Eestis jäänud isoleerituks. Lisaks integratsiooniprobleemidele vaevavad Ida-Virumaa piirkonda kõrge töötus ning probleemid narkootikumidega. Täna elab Sillamäe u 20000 inimest. Linna südamest mõne kilomeetri kaugusel asuv uraanikaevandus on nüüdseks pikka aega suletud olnud, kuid tehase korstnad heidavad siiani varju Sillamäe siluetile. Sovetiaegsest tööstusest on alles jäänud 12 miljonit tonni radioaktiivseid jäätmeid, mis ELi normide kohaselt teeb sellest paigast endise N. Liidu ühe ohtlikuma tsooni. 1999. aastal kaeti ELi ning Skandinaavia riikide rahalise toetusega kaua lageda taeva all seisnud jäätmehoidla 15-meetrise kaitsekihiga. Sealhulgas likvideeriti Soome lahte reostavad silohoidlad. ELi direktiivide kohaselt on piirkonna hoonestamine 100 aastaks keelatud. Linnale tooks kergendust vastavatud kaubasadam. 2006. a veebruaris avati Kotka ja Sillamäe vahel laevaliin. Tulevikus nähakse ette Peterburi kaasamist. Väike Eesti soovib tulevikus omada olulist rolli Hiina kaupade transiidis Euroopasse. Sillamäe sadamast on saanud arvestatav konkurent Rotterdami sadamale, mis on senini olnud peamine peatuspunkt Euroopasse saabuvale Hiina kaubale. 600-hektarilise tollivaba tsooni ja kütuseterminali abil püüab sadam vähendada transpordikulusid ja -aega. Projekti õnnestumine tooks lahenduse ka kilomeetrite pikkustele veoautode järjekordadele Narva piiripunktis. (Agnes Villette, Regard sur l’Est, 15.10)
Kuuldused sellest, et prantsuse keel on ilusam, kui seda ei räägita, vähemalt välismaal, ei pea paika. Näiteks väikses, hiljuti ELi vastuvõetud Eestis leidub noori ja andekaid inimesi, kes räägivad perfektset prantsuse keelt ilma aktsendita. Kuigi üle kümne aasta on Eesti ameerikalikku kurssi järginud, juhib riiki mees, kes on kunagi Pariisi Ladina kvartalis õppinud. Oma emakeele - eesti keele - säilitamiseks on Eesti sunnitud kasutusele võtma kaitsemeetmed. (Claude Duneton, Le Figaro, 19.10)
Soome ajakirjandus
Eestlaste jaoks tähendas Ungari rahvaülestõusu verine mahasurumine 1956. aasta sügisel viimase lootuse kadumist. Väljastpoolt tulevat abi ei olnud pärast seda mõtet oodata ka Eestis. Tuli leppida reaalsusega ja nõukogude korraga. Väga vähesed julgesid ungarlastele kaastunnet väljendada. Tol ajal 17-aastane Enn Tarto otsustas koos kaaslastega lendlehti levitades ungarlasi toetada. KGB paljastas lendlehtede levitajad, Tarto koos kaaslastega võeti kinni ning saadeti vangilaagrisse. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 24.10)
Elektroonilisest isikutunnistusest - ID-kaardist - on nelja aasta jooksul saanud üks osa eestlaste igapäevaelust. Oktoobris 2006 omab ID-kaarti üle miljoni Eesti elaniku ehk ligi 90&% 15-75 aastastest elanikest. Seda on rohkem kui mujal Euroopas. Soomes on samasugune ID-kaart sajal tuhandel inimesel. ID-kaart on Eesti elaniku jaoks kohustuslik isikutunnistus, kuigi selle puudumine ei ole karistatav. Kaardiga saab Eestis allkirjastada ka dokumente ning hääletada interneti kaudu kohalike omavalitsuste valimistel. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 23.10)
Keila ja Tallinna vaheline rongiliiklus on vähenenud, kuid muidu püsinud peaaegu muutumatuna viimased 29 aastat. Ka rongid on samad, mis 29 aastat tagasi. Lähemal ajal on kavas need uute vastu välja vahetada. Uus on WiFi teenuse pakkumine rongides. Reisijate arv on viimasel ajal kasvanud. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 17.10)
