Nädal välismeedias 24. september- 1. oktoober 2006

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED

Euroopa Liit

NATO/JULGEOLEK

AJAKIRJANDUS

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika, Majandus, Varia

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED

Euroopa Liit

Laienemine

Finnish PM Matti Vanhanen said membership of the EU should remain open to countries that wished to join. "We need to maintain a policy that keeps the EU open to countries that are willing and able" to join, without imposing further conditions to membership that "risk demoralising deserving candidates," Vanhanen said. Such countries considered the prospect of EU membership as "a strong incentive to reform and live up to European standards," according to Vanhanen. (Afp, 28.09)

FM Erkki Tuomioja said that it could take up to 10 years before Turkey was ready to join the bloc. "They are serious in their interest to come into Europe, they are continuing with their reforms, they themselves understand very well that they are not yet, and won't be for many years, ready to enter the EU," he said. "But the will is there and also the understanding of what it involves, that they must continue with reforms." He said it was in Europe's strategic interest to have a "European Turkey". (Reuters, 30.09)

Bulgaria and Romania received the green light to join the EU in January, but under the toughest terms imposed on any new entrants. "Accession of Bulgaria and Romania will mark a historic achievement, the completion of the fifth enlargement of the EU, which further pursues the reunification of our European family" EC President Jose Manuel Barroso said. "This is the genuine and final fall of the Berlin Wall for Bulgaria," Bulgarian PM Sergei Stanishev said. (Reuters, 26.09) "With Romania and Bulgaria's adhesion, I think that an institutional agreement should precede any more enlargement," said EC president Barroso. Turkey said it would reject any bid to impose tougher conditions. "We do not ask for privileges from the EU but putting forward new criteria is unacceptable for us," PM Recep Tayyip Erdogan said. "I think a lot depends on what happens with the institutions. It will be very difficult to get new members in without having some solution to this problem," said Philippe de Schoutheete, an analyst with the Belgian Royal Institute for International Relations. French PM Dominique de Villepin confirmed French hostility to further enlargement. "We have completed a new stage with Bulgaria and Romania and it's important for us to make progress within the terms of the present standing rules before going on to new stages," said Villepin. (Afp, 27.09) French President Jacques Chirac insisted on France's right to hold a referendum to approve any further enlargement. "As far as France is concerned, it has to retain control of its decision on any new enlargement through a referendum," Chirac said. "There has to be a real debate on enlargement, on the principles of enlargement within the EU," he said. "Enlargement is anchoring peace and democracy," Chirac said. (Reuters, 28.09)

Migratsioon

Spain, Italy, France, Malta, Greece, Portugal, Cyprus and Slovenia agreed to unite against illegal immigration from Africa. The countries agreed to reinforce sea patrols, create a joint network of coastal guards and develop an electronic alarm system to cover the Mediterranean and alert guards when immigrant-laden boats set off from African shores. "We all agree that illegal immigration is a shared problem," Spanish Deputy PM Maria Teresa Fernandez de la Vega. (Reuters, 29.09) Sarkozy warned that failure to turn back a tide of illegal immigrants could fuel an explosion of xenophobia in Europe. "The crisis confronting Europe is only beginning. If we decide not to act, we are going to give rise to xenophobic sentiments in our societies which we will not be able to control," he said. He applauded the "courage" of Spain's attempts to repatriate thousands of African illegal immigrants. "The best solution is not to grant papers to everybody. Unfortunately France experimented with the mass granting of papers in 1997 and that led to an explosion in demands, four times more refugees," he said. (Afp, 29.09) The EP called on to create a special fund to help deal with the wave of illegal immigrants. (Afp, 28.09)

Põhiseaduslik lepe

Germany aims to map out a timetable and blueprint for the EU constitution by the end of its presidency but critics of the treaty must compromise for it to succeed, Germany's FM Frank-Walter Steinmeier said. "Two-thirds are behind the constitution. I believe everyone should feel an obligation because of that. If it is to be saved, and we urgently need it, everyone has to move their position. But some have to move more than others," he said. "Our goal is nevertheless ambitious: we don't need any compromises on formula but rather a solution that makes Europe able to work and fit for the future." (Reuters, 25.09)

Välispoliitika

The presidents of Ukraine, Poland and Lithuania called for a diplomatic solution to the conflict between Russia and Georgia. Ukrainian President Viktor Yushchenko said that he, Polish President President Lech Kaczynski and Lithuanian President Vladas Adamkus approached the conflict with "solidarity in our concern." "We call on both sides not to establish relations based on pressure, but to show patience and understanding in finding a way to resolve this conflict through diplomatic means. We are ready to help in resolving this conflict," Yushchenko said. Lithuania's Adamkus said: "We have called President Saakashvili to tell him that there are three countries in this region expressing the opinion that conflict should be resolved through dialogue," he said, adding that "Georgia has the full right to defend its interests." "We always offer a helping hand in regulating the conflict," Adamkus said. (Afp, 30.09)

EC President Jose Manuel Barroso said Sudan and Western nations must be flexible enough to find a formula that will allow the UN to help improve security in Darfur. He said: "The UN has to be present here in a more effective way." Barroso said Western nations must face the fact that Sudan had rejected the U.N. force and that it was necessary to find a workable formula before the AU mission ends on Dec. 31. "My goal is not to discuss the formula, it is an instrument, our goal is peace," he said. (Reuters, 01.10)

NATO/JULGEOLEK

NATO Secretary General Jaap de Hoop Scheffer admitted to being embarrassed by the allies' low levels of defence spending. "It often embarrasses me when I visit partner nations, or aspiring nations who want to become a member who spend much more," de Hoop Scheffer said after a meeting of NATO defence ministers in Portoroz, Slovenia. "When I tell them 'please, go on doing what you're doing, or increase your defence budget', at the same time in the back of my head I know that many allies do not by far reach that target," he said. (Afp, 29.09)

NATO Secretary General Jaap de Hoop Scheffer called on Russia and Georgia to calm tensions. Scheffer called for "moderation and de-escalation, and that is relevant for all partners," after NATO defence ministers held talks with Russian Defence Minister Sergei Ivanov. "There was a lot of talk about that. I put forward the facts and the possible scenario that might evolve," said Ivanov, without clarifying what that scenario might be. (Afp, 29.09) Ivanov accused some alliance nations of illicitly selling weapons to Georgia. "Some members of NATO - shall we call them the younger generation? - are supplying Georgia with arms and ammunition of Soviet production," Ivanov said. He said Soviet arms exports to the region were made under the strict understanding they would not get into the hands of third parties. "It means these countries are breaching world practice," he said. (Reuters, 29.09)

The US would back an application by Ukraine to join NATO. U.S. Secretary of State Condoleezza Rice discussed possible NATO membership with Ukrainian FM Borys Tarasyuk. "She reiterated that the U.S. supports Ukraine's integration with Euro-Atlantic institutions," said a senior State Department official. "The pace of that evolving relationship will depend on continued reforms in Ukraine and the Ukrainian government's comfort with the pace of that evolving relationship," added the official. (Reuters, 25.09)

NATO's strategy in Afghanistan has to change to focus on security and reconstruction, Germany's defence minister Franz Josef Jung said. "The concept has got to be security and reconstruction," Jung said. "People must see that we are not occupying forces but rather that we are there to help them. NATO's strategy has got to change in this direction," he said. (Reuters, 29.09) NATO needs to speed up its capacity to generate and deploy soldiers to trouble spots, Britain's Defence Secretary Des Browne said. "It needs to look at its structures and its bureaucracy so that it can generate force in a way that responds in real time to the needs," Browne said. "I think it's becoming apparent in Afghanistan that the process of discussion is more complex than it needs to be." (Reuters, 28.09)

US Defence Secretary Donald Rumsfeld said success in Afghanistan was "important to Europe, it's important to Asia, it's important to the 25-27 million people of that country". "I have every confidence that NATO is fully committed in Afghanistan and that the requirements that the military commanders on the ground deem as appropriate and necessary will in fact be filled by the NATO nations and assisted by the European nations and other countries," he said. (Afp, 27.09)

AJAKIRJANDUS

USA ja Suurbritannia ajakirjandus

Nädala enim analüüsitud välispoliitilised teemad inglisekeelses trükimeedias puudutasid ELi laienemisprotsessi, kus järg on jõudnud Bulgaaria ja Rumeeniani ning terrorismivastase võitluse seaduseelnõud USAs.

EK president José Manuel Barroso sõnul on Euroopa kogukond formeerunud - laienemisuks, mis Bulgaariale ja Rumeeniale avatud, on kõigile teistele määramatuks ajaks tulevikus suletud. Eeskätt on Euroopa oma optimaalsed mõõtmed saavutanud poliitiliselt ja psühholoogiliselt. Säärane seis oli ilmne juba varem, kuid eelmine Euroopa Komisjon ning kandideerivate riikide liidrid otsustasid pärast kommunismi kokkuvarisemist, et EL ei pea mitte ainult päästma endisi Varssavi pakti riike postkommunistlikust viletsusest, vaid samaaegselt ELi laienemise kaudu tugevdama iseennast. Euroopa optimism ja kindlus tuleviku ees lõi kõikuma pärast 2001. aasta septembris asetleidnud terrorirünnakuid USAs, mis vallandusid hüsteerilise terrorismivastase sõja. Lääne-Euroopas poleks 2002. aastal keegi osanud arvata, et kõigest neli aastat hiljem saab hirm radikaalsete islamistlike immigrantide ees peamiseks poliitiliseks arutlusobjektiks nii suuremeelsetes ühiskondades nagu Holland või Taani. Praegu kuuldub üha sagedamini küsimust, kas laienemine osutus veaks. Põhjendus laienemisukse sulgemisele ei puuduta mitte sedavõrd majandust, kuivõrd poliitikat. (William Pfaff, International Herald Tribune, 28.09) Hoolimata EK värskest otsusest lubada Rumeenia ja Bulgaaria liituda alates jaanuarist 2007 ELiga, peab kumbki kandidaatmaa veel pingutama, et nõutud kriteeriumitele vastata. Brüsseli karm, kuid asjakohane kriitika mõlema riigi vajakajäämiste kohta õigusreformide läbiviimisel, korruptsiooni vastu võitlemisel, toidu kvaliteedi tagamisel ning ELi abirahade otstarbekas kasutamises oli etteennustatav. Ent detailid pole siinkohal kõige tähtsamad. Kõige kõnekam on seik, et ka EK on väljendanud ideed ELi laienemise mõneaegseks peatamisest, jättes sellega lahtiseks Horvaatia ja Türgi saatuse. 500 miljoni elanikuga 27 riigist koosnev liit on hetkel isegi segaduses, milliseks kujuneb kogumi tulevik. On tervitatav nõuda Rumeenialt ja Bulgaarialt normatiivide täitmist, see tuleb neile enestele kasuks, vältimaks n-ö teise klassi eurooplaste saatust. (Juhtkiri, The Guardian, 27.09) EL andis mõista, et laienemisukse avamisega pannakse ELi edasine laienemine „ooterežiimile". Nõnda öeldaks justkui, et EL ei saa korralikult funktsioneerida, kui tema naabritest aina rohkem seovad end demokraatia, seaduste primaarsuse ning turumajandusest lähtuva jõukusega. Tõepoolest, Lääne-Euroopa tahtejõuetutele poliitikutele oleks säärane asjade kulg üpris ebamugav. (Juhtkiri, The Wall Street Journal, 27.09)

Vaat mis juhtub, kui vastutustundetu USA Kongress rakendab üliolulise seaduseelnõu mõttetu vahevalimiste poliitika vankri ette. President Bush on saanud enam-vähem kõik, mis ta sellest seaduseelnõust soovinud on, nii annaks seadus jõustumisel Bushile võimu vangistada igaühte, keda ta kahtlustab terrorismis nii pikaks ajaks kui Bush vajalikuks peab, samas andes USA presidendile mõjuvõimu reinterpreteerida Genfi konventsiooni, lubada seadusega midagi, mida iga tavainimene piinamiseks peab ning mitte lubada seaduslikku kaitset sadadele ekslikult vangistatud isikutele. Vabariiklased on andnud ühemõtteliselt mõista, et kõik, kes selle terrorismivastase eelnõu vastu hääletavad, tembeldataks armutult terroristide õigustajateks. Aga järgmised põlvkonnad USAs ei mäleta pragmaatilisi põhjendusi, millele see konkreetne seaduseelnõu tugines. Nemad saavad teadma, et 2006. aastal võeti Kongressis vastu türanlik seadus. (Juhtkiri, The Wall Street Journal, 29.09) Kolm aastat tagasi kirjutas USA kaitseminister Donald Rumsfeld oma kolleegidele memo, kus püstitas kriitiliselt küsimuse terrorismivastase sõja kohta: kas Washingtoni strateegia edukast terroristide tapmisest ja vangistamisest on kiirem kui uute vaenlaste loomine? Seni pole küsimusele ametlikku vastust järgnenud. Nüüdki jäävad endiselt õhku rippuma argumendid - kas suunata tähelepanu Saddam Husseini järgselt Iraagilt Afganistanile või tegeleda Iraani tuumateemaga või siis Lähis-Ida rahuprotsessiga. (David E. Sanger, International Herald Tribune, 27.09)

Saksamaa ja Šveitsi ajakirjandus

Lisaks tavapärasele Lähis-Ida ja Iraani temaatikale huvitas saksakeelset ajakirjandust kahel viimasel nädalal eeskätt eesseisev ELi laienemine, Gruusia, Ukraina ja Transnistria probleemid, iseäranis palju ruumi pühendati Ungari sisepoliitikale, arutlusainet pakub jätkuvalt Saksamaa välispoliitika väljavaated ja hetkeseis.

Saksamaa välisminister Frank-Walter Steinmeier pidas oma esimese ettekande ÜRO peaassambleel. Selle keskmes oli Saksamaa jagunemise ületamine, mis olevat õnnestunud. Sest tugevam partner tunnetas vastutust. Sestap tahab Saksamaa nüüd võtta vastutuse ka Euroopa ja kogu maailma saatuse üle. Steinmeier kõneles palju Saksamaa panusest Afganistanis, Kongos, Libanonis. Ja ei ühtegi sõna Euroopa Liidu perspektiividest, põhiseaduslikust lepingust või Saksamaa eelseisvast eesistumisest. Ja seda kõike ajal mil EL muutub ÜRO jaoks üha tähtsamaks. Kummaline kõne... Ei ühtegi sõna NATOst ega transsaltlantilistest suhetest. Kõigest sellest, mis seni Saksa välispoliitika jaoks fundamentaalne olnud, polnud seekord juttu. Erinevalt oma eelkäijatest ei alustanud Steinmeier kõnet natsidest ega holokaustist, vaid alles 1946. aastast. Kõnetoolist, kus esines hiljuti Iisraeli maamunalt pühkida lubanud Iraani president ning ajal mil Saksa merevägi on teel Liibanoni, ei peatunud Steinmeier pikemalt Iisraeli riigi eksistentsiaalsetel probleemidel. Sellest kõnest jäävad meelde pigem lüngad kui sisu, ehkki argumentatsioon Saksamaa ÜRO rollist kõlas veenvalt. (Nico Fried, SZ, 25.09) Saksamaa on endale eesistumisajaks ELis ja G8s välispoliitiliselt liiga palju ette võtnud. Euroopa Liidul on teatav arengurütm, mis kestab üle aastate. Näiteks maksude ühtlustamise eesmärk on täiesti ülearune. Pooleteiseaastase järelmõtlemispausi ajal põhiseaduslepingu küsimuses on tekkinud lihtsakoeline ja väär arusaam, nagu suudaksid sakslased probleemi imekergelt korda ajada. Merkeli välkkiire tegutsemine eelarveläbirääkimiste päästmiseks tekitas paljudes õigustamatuid lootusi. Need meeleolud on ohtlikud. Saksa valitsus peab jälgima, et ta nendega kergekäeliselt kaasa ei lähe. (Stefan Kornelius, SZ, 25.09) Kuna Saksamaa välispoliitiline kaal kasvab pidevalt, püüab riik taas ÜRO Julgeolekunõukogusse pääseda. Kuigi Saksamaal pole häält ega kohta, räägib ta sisuliselt igal pool ja kõiges aktiivselt kaasa. Ning teda võetakse kuulda. Joshka Fisher korraldas lõputuid visiite Lähis-Itta, kuid ei saavutanud midagi, nagu ka muu maailm. Kuid sõda Liibanonis avas rahvusvahelisele üldsusele värava tõhusaks sekkumiseks. Ning nüüd, kus Ameerika Ühendriigid on seotud missiooniga Iraagis, peavad nad varasemast rohkem lootma oma Euroopa partneritele. Steinmeieri sõnul ongi Saksamaa suutlik panustama varasemast rohkem rahutagamisse, nõnda et USA ei pea enam eurooplaste eest kõike ära tegema. (Nico Fried, SZ, 20.09)

Euroopa Liit peaks Ungari näitest õppust võtma ning Bulgaaria ja Rumeenia suhtes eriti range olema. Leegid Budapestis osutavad tõsiasjale, et uute liikmesriikide tee läände on valulikum kui osati ette arvata. Siiski on EL olnud seni edukas. Mingit odava tööjõu üleujutust pole näha. Demokraatia ja turumajandus teeb Ida-Euroopas edusamme. Kuid psühholoogiliselt pole lääs laienemist veel läbi seedinud. Põhjuseks kodanike kartus, et riigijuhid annavad katteta lubadusi. Et probleeme on varjatud, seda tunnistavad sündmused Ungaris. Euroopa Komisjonil on piisavalt survevahendeid, et Bulgaarialt ja Rumeenialt kriteeriumite täitmist nõuda ning kummagi riigi valitsused pole kaugeltki oma võimalusi selleks ammendanud. (Jeanne Rubner, SZ, 22.09) "Südametu Tere tulemast uustulnukatele." Ajad on muutunud, eelarvamusi edasise laienemise suhtes on rohkem kui 2004. aastal. Bulgaaria ja Rumeenia peavad arvestama sellega, et nad võetakse eriti tähelepanelikult luubi alla. EL peab tõestama, et ainult need riigid võetakse liikmeks, kes selle nimel tõsiseid jõupingutusi teevad. See on sõnum, mis tuleb saata nendele, kes tulevad pärast Bulgaariat ja Rumeeniat. (Detlef Fechtner, Frankfurter Rundschau, 25.09) Saksa majanduseliit toetab Bulgaaria ja Rumeenia liitumist. Saksamaa on seni laienemistest kõige suuremat tulu lõiganud. Selleks, et ka tavakodanikud Euroopas laienemise poliitilist ja majanduslikku kasu mõistaksi, tuleb ELi bürokraatlikud ja diplomaatilised struktuurid demokraatlike institutsioonide surve alla seada. Selleks on vaja eelkõige põhiseaduslikku lepingut, et liidu toimimisest selget pilti luua. (Gerd Appenzeller, Frankfurter Rundschau, 25.09) Bulgaaria ja Rumeenia on mõlemad õigeusklikud maad. Küpros ja Kreeka samuti. Arvestades Jugoslaavias katoliiklaste ja õigeusklike vahel kulgenud rindejoont, võib Euroopa saavutusi õigeuskliku ruumi integreerimisel pidada küpsuse märgiks. (Wok, NZZ, 26.09) Bulgaaria ja Rumeenia pole liitumiseks valmis. Euroopa komisjon tegeleb nende kahe riigi puhul poliitiliste mängudega ning kogu liitumisprotsess on olnud üks farss. Euroopa peab leidma endale uue laienemise kontseptsiooni: põhimõte "stabiilsuse eksport läbi liikmelisuse" on oma aja ära elanud. (Christoph B. Schiltz, Die Welt, 27.09) Pärast laienemist saab Rumeenial ELi Ministrite Nõukogus olema rohkem hääli kui Hollandil, Rootsil või Austrial. Europarlamendi rahvastepaabel täieneb veelgi. Kuid asjal on ka oma positiivne külg: alles nende kahe riigi liitumisega muutub ELi struktuuride reformimine möödapääsmatuks ning see saab lõppude lõpuks hoo sisse. (Cornelia Bolesch, SZ, 27.09) ELi vanad liikmesriigid ei saa üleolevalt teisi õpetada ja moraliseerida, samal ajal kui endal korruptsiooni, tervishoiu või toitlustussanitaarnormidega lood kehvad. Kogu kontinent peab muutuma. Ida-Euroopa avanemine ja globaliseerumine on Euroopa uude olukorda seadnud. See peaks olema nüüd diskussioonide keskmes struktuursete reformide teostamisel. (Klaus Brill, SZ, 27.09) Erinevalt Kesk-ja Ida-Euroopa riikide liitumisele eelnenud vaimustusest Euroopa ühendamise üle, pole Ida-Balkani maades tunda midagi. Liitumist võetakse pigem kui pikaajalist tüütut kohustust. Kui aga juba Rumeeniat ja Bulgaariat nende majanduslike ja poliitiliste puuduste tõttu Euroopa teise klassi riikideks nimetada saab, siis mida rääkida veel ülejäänud Balkanimaadest. Sellega seoses kõlavad Euroopa poliitikute kinnitused, et kogu Balkanit ootab ees ELiga liitumise perspektiiv, õõnsalt. Nendele, kes ukse taga, muutub liitumine nii või teisiti keerulisemaks. Kui aga Balkani liitmine lükkub väga kaugesse tulevikku, moodustub Euroopa kontinendil "must auk", millest EL ei tohiks küll huvitatud olla. (C.Sr., NZZ, 27.09) Sofias ja Bukarestis ollakse rahul, kummagi maa liitumine on otsustatud. Kuid mures on Horvaatia. Kardetakse, et edasine laienemine muutub veelgi raskemaks ja hakkab venima. Takistavaks asjaoluks saab nimelt põhiseadusliku lepingu ja vastavate struktuurireformide puudumine. Samas ei kahtle Zagrebis keegi Horvaatia võime üle lähemate aastate jooksul ELi-küpsus saavutada. (Kps, FAZ, 28.09)

Prantsuse ajakirjandus

Möödunud nädalal kirjutas Prantsuse ajakirjandus Euroopa Komisjoni otsusest võimaldada Bulgaarial ja Rumeenial 2007. aastast ELi liikmeks saada. Selline samm püstitas hulgaliselt küsimusi edasiste laienemiste võimalikkuse ning ELi rolli kohta Balkanil ja Lähis-Idas.

Bulgaariale ja Rumeeniale näidatud „roheline tuli" sulgeb Euroopa Liidu ajaloo suurima laienemise tsükli. Vähem kui kolme aasta jooksul võeti liitu vastu 12 riiki, kes kõik viisid liikmestaatuse saamiseks läbi hulgaliselt poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid reforme. EK otsust võib võrrelda oma kohustuste järgimisega, et täide viia antud lubadused esimesest laienemisringist väljajäänud Bulgaariale ja Rumeeniale. Küsimus seisneb ELi võimes uusi liikmeid vastu võtta. Edasisi laienemisi tuleks pidurdada selleks, et EL jõuaks oma institutsioone reformida. Selge on see, et 27-liikmeline EL ei saa toimida institutsioonide abil, mis loodi väiksearvulisemale liikmeskonnale. Reformimine saaks võimalikuks läbi Põhiseadusliku lepingu ratifitseerimise kas praegusel või uuel kujul. Samas koputab Horvaatia juba uksele. Kes julgeks Horvaatiale „Ei" öelda, kui riik täidab kõik liitumiseks vajalikud kriteeriumid. Päris kindlasti viib ka Türgi läbi kõik liitumiseks vajalikud reformid. Mitte kellelgi ei jätku julgust öelda välja, et EL vajab laienemistest pausi, ning tõstatada institutsioonide reformimise vajalikkust. Sest see vähendaks kandidaatriikide motivatsiooni. Kuna Euroopa juhid ei ole suutnud dilemmast väljuda, on laienemisest saanud paratamatus. (Juhtkiri, Le Monde, 29.09)

Tulevaste laienemiste perspektiivis on ELil oluline roll riikide separistlike liikumiste ja sõdadega muserdatud Balkani regiooni stabiliseerimises. Siin näitaks teed Horvaatia, kelle vastuvõtmine annaks väärtuslikku eeskuju tema naaberriikidele. Oma vigade ja puuduste tunnistamise asemel propageerib EL oma mõjuvõimu säilitamiseks institutsionaalsete reformide vajalikkust. Selline ettekääne ei õigusta end eriti kaua. Administratiivsete muutuste läbiviimisest ei piisaks. Ka ELi piirid on vaja kindlaks määrata. Seni pole ükski eesistujariik seda teemat tõstatanud. (Pierre Avril, Le Figaro, 29.09)

Endine Saksamaa välisminister Joschka Fischer kritiseeris ELi käitumist, öeldes, et see ärgitab Türgit Venemaa ja Iraaniga tihedamaid suhteid looma. ELi turvalisus sõltub tulevikus eelkõige Vahemere idaranniku ning Lähis-Ida stabiilsusest. Oma huvide kaitsmiseks peaks EL välja töötama strateegia, mille keskpunktis oleks Türgi poliitiline, sõjaline, majanduslik ja kultuuriline integreerimine. Praegune ELi käitumine on sellele vastupidine - suleti silmad Türgi ees, kes nõudis ELilt tunnustust oma strateegilisele positsioonile. Türgi moderniseerimine ning demokratiseerimine on kasulikud nii Türgile kui ka teistele islamiriikidele, luues neile eeskujuks mudeli demokraatlike reformide läbiviimiseks. Vahest aitaks see leida lahenduse Küprose lõhestatuse probleemile. Austria, Prantsusmaa ja Saksamaa ning teiste ELi liikmesriikide suhtumine Türki on vastutustundetu ning näitab nende suutmatust ette näha teatud riikide sisepoliitilisi arenguid, mis võivad tulevikus saatuslikuks osutuda. (Joschka Fischer, Le Figaro, 02.10) Geopoliitiliselt oleks Türgi vastuvõtmine kasulik, sest siis moodustuks Türgi sild Euroopa ja probleemse Lähis-Ida vahel. (Pierre Avril, Le Figaro, 29.09)

Soome ajakirjandus

Soome ajakirjandus kirjutas peamiselt Rumeenia ja Bulgaaria valmisolekust ELiga liitumiseks ning ELi laienemisest üldisemalt.

EK otsustas, et Rumeenia ja Bulgaaria on vastuvõtmiseks valmis 1. jaanuaril 2007. Liitumisele seati siiski ranged tingimused. ELi tugevuseks on nn pehme jõud, oskus sundida liituda soovijaid läbi viima reforme. Bulgaaria ja Rumeenia liiga varajase liitumisega vaadatakse, kas pehme jõud toimib ka pärast 1. jaanuari 2007. Vaevalt, et muretsemiseks põhjust andvad küsimused kiiresti seljataha jäävad. (Heikki Aittokoski, Helsingin Sanomat, 27.09) Rumeenia ja Bulgaaria ELiga liitumisel võetakse vastu kaks kõige ebaküpsemat riiki. Seda näitab ka EK raport. ELi poolt määratud tähtaeg liitumisele oli tagantjärele mõeldes viga. Nüüd tuli valida vaid liitumise edasilükkamise või selle vahel, et riikide arengut jälgitakse pärast liitumist väga hoolikalt, ning kui vajalikke reforme läbi ei viida, järgnevad karistused - näiteks ELi toetuste külmutamise teel. Kui järelevalve tõesti toimib ning karistusi julgetakse määrata, valiti nendest kahest võimalusest parem. Kõigist kahtlustest ja laienemisväsimusest hoolimata on ELi laienemine olnud edukas. Euroopa uued demokraatiad rajasid ühiskonna kiiresti läänelikele põhimõtetele, neile andis hoogu lootus ELiga liitumiseks. Seda visiooni ei tohiks ära võtta riikidelt, kellele liikmelisust lubatud on, nagu näiteks Lääne-Balkani riikidelt ja Türgilt. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 28.09) EL oli sunnitud esimest korda ajaloos langetama liikmelisuse kriteeriume nii madalale. ELi otsus on segu soovunelemisest ja väljapressimisest. EL loodab, et liikmelisus aitab Bulgaariat ja Rumeeniat lahendada tõsiseid probleeme nendes riikides, kuid kui seda ei tehta, rakendatakse karistusi. Jääb loota, et ELi Damoklese mõõk on piisavalt hirmuäratav. Kui EL peab tegema järeleandmisi enda poolt seatud kriteeriumitele, kaotab ta kodanike silmis taas usaldusväärsust. Karistuste kasutamine aga sunniks mõtlema, kas EL tegi otsuse liigselt kiirustades. (Pekka Mikkola, Kaleva, 28.09) Rumeenia ja Bulgaaria tee ELi liikmeks ei ole olnud kerge. Edasiminek on toimunud, kuid mõlemas riigis on veel vaja teha tõsiseid jõupingutusi. EK oleks võinud vajadusel riikide liikmelisusega aasta võrra viivitada. Praegune otsus on siiski põhjendatud. Aastaga viivitamine olnuks tublisti kodutööd teinud riikide jaoks alandav tagasilöök, mis oleks võinud vähendada motivatsiooni reformide läbiviimiseks. Võib küsida, mis mõtet on ELil võtta uusi liikmeid ning muudkui paisuda. Kõigest hoolimata ei tuleks ELi väravaid täiesti kinni lüüa, vähemalt mitte veel. ELil on Euroopas stabiliseeriv mõju. Et saada ELi liikmeks, viisid endise N. Liidu mõjupiirkonda kuulunud maad läbi põhjalikud reformid. Sellist arengut on vaja ka kõigis Balkani riikides, mis on olnud traditsiooniliselt ebastabiilsuse allikad. Kõige paremini saab seda teha need riigid ELi liikmeks võttes. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 27.09) Soome peaministri Matti Vanhaneni sõnul ei pea ELi laienemist pärast Bulgaaria ja Rumeenia liitumist peatama. Vanhaneni arvates oleks laienemisele uute tingimuste seadmine tohutu tagasilöök Euroopale. EL peab edaspidigi olema liikmelisust taotlevatele riikidele avatud. (Minttu Mikkonen, Helsingin Sanomat, 29.09)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Canadian Immigration Minister Monte Solberg announced that Estonian citizens no longer require a temporary resident visa to visit Canada. "Canada has the largest community of Estonians outside of Estonia and we enjoy strong trade and tourism ties," Solberg said. "This decision will help build on that relationship." (Afp, 27.09)

USA ajakirjandus

Tiananmeni väljakul Hiinas hävitasid kommunistlikud tankid üliõpilasaktivistide loodud „Demokraatia jumalanna" ajaloolise ülestõusu ajal 1989. aastal. Nüüd on kümne jala kõrgune pronkskoopia püstitatud Washingtoni kesklinna kui igavene pühendus hinnanguliselt 100 miljonile inimesele, kes tapeti eri kommunistlike režiimide poolt. 27. septembril peeti põhjapanev kommunismiohvrite memoriaali tseremoonia kohal, kus G tänav kohtub Massachusettsi ja New Jersey avenüüdega, Uniooni jaama lähedal. Sündmus meelitas kohale ligi 100 inimest, kaasa arvatud suursaadikud ja teised ametlikud isikud Tšehhist, Lätist, Leedust, Eestist, Hiina Vabariigist (Taiwan). (Sue Anne Pressley Montes, The Washington Post, 28.09)

Saksamaa ja Austria ajakirjandus

Saksamaa liidukantsler Angela Merkel püüab hajutada baltlaste ja poolakate muret seoses väidetava Saksa-Vene-Prantsuse "telje" moodustamisega. Pariisis toimunud kolme riigipea kohtumise ettevalmistamise protsessi kaasati ka Balti riigid ja Poola. Merkel oli ärritunud Chiraci kohtumiskutse peale, mis pani Saksamaa sundseisu, kuid ta võttis selle siiski vastu. Merkel olla kohe järgmisel päeval pärast kutse saamist andnud oma välispoliitika nõunikule korralduse helistada Poola, Leedu, Läti ja Eesti suursaadikutele ja kinnitada, et kohtumise idee polnud tema oma. Mingit telge üle nende nelja riigi peade ei moodustata. Merkel julgustas suursaadikuid oma arvamust avaldama suhetesse Venemaaga, mida saaks Pariisis ka arvesse võtta. Eesti ja Läti tuletasidki liidukantslerile meelde, et Venemaa on kohustunud nende riikidega piirilepingud sõlmima, see võiks kohtumisel jutuks tulla. Seega täidab Merkel oma valimiseelset lubadust, väiksemaid ELi liikmesriike Saksa välispoliitika kujundamisse kaasata. (elo./mwe., FAZ, 21.09)

Eestil on uus president. Ilves on oma läänemeelsuse, elukogemuse ja kultuuritaseme tõttu väga populaarne, olles kontrastiks Arnold Rüütlile, endisele agraartehnikule. Alati kikilipsuga, anglosaksilikult vaba olemisega, kuid igati väärikas, mõjus ta Euroopas esialgu veidi ärritavalt oma liiga otsese Venemaa-kriitikaga. Nüüd saab Eestist Euroopas rohkem kuulda. Juba välisministrina lasi Ilves Eestil suuremana välja paista kui maa tegelikult on. Omal ajal täiendasid nad Lennart Meriga teineteist suurepäraselt. Eesti russofiilsetele vasakparteidele tundub ta liiga läänemeelne ja arrogantne. Ilvese valimisvõidule aitas paljuski kaasa tema ühemõtteline seisukoht Venemaa suhtes. (FAZ, 24.09; 25.09; 26.09) Eestlased tegid lätlaste ja leedulaste järgi, valides presidendiks põhjaameeriklase. Notoorselt heatujuline, kikilipsu kandev Ilves on õnnelik, et tema pere stalinistlikust terrorist pääses. Oma Saksa kolleegidele peab ta alati üle kordama, et on "vasakpoolne antikommunist". Sealjuures saab Ilves suurepäraselt tõlketa hakkama. (Thomas Urban, SZ, 26.09) Ilves on Euroopa vasakpoolne poliitik, keda Eestis parempoolsesse laagrisse paigutatakse. Poliitik, kes räägib selget keelt. Eesti Balti naabreid olid ärritanud tema väite peale, et Eesti pole mitte Balti vaid Skandinaavia riik. Mis puudutab suhteid Venemaaga, siis olla ta enda sõnul "realist - s.o. pessimist". Paljude arvates sobib Ilves Eesti modernse imagoga suurepäraselt. (Die Presse, 23.09; 26.09) Valijamehed saatsid Rüütli pensionile. (Hannes Gamillscheg, Frankfurter Rundschau / Die Presse, 25.09)

Soome ajakirjandus

Kuigi presidendivalimised edenesid alguses konarlikult, oli lõpptulemuseks väga huvitav valik. Toomas Hendrik Ilvesel on kõik eeldused saada Ida-Euroopa eeskõnelejaks. Ilvese valikuga jääb riigi nõukogude aeg üha kaugemale ning Ilves viib Eestit mitu sammu edasi Euroopasse. Eesti on loomulikult juba praegu mitme mõõdupuu järgi nii läänes kui ka Euroopas nii kui üldse olla saab. Läänelikumaks saab vaid rõhutades suundumust Euroopasse ja suhete arendamist Venemaaga Brüsseli kaudu. Seda Ilves tegigi pärast valimisi toimunud pressikonverentsil, öeldes, et Eesti Venemaa poliitikat tuleb arendada ELi kaudu. Kuidas peaks aga Soome tulevikus Venemaaga suhteid arendama? Loodetavasti hakatakse ka Soomes arutlema selle üle, mis teed pidi Soome tulevikus Moskvasse läheb. (Suvi-Anne Siimes, Turun Sanomat, 27.09) Toomas Hendrik Ilvese valimine Eesti uueks presidendiks viimistleb Balti riikide lääneliku muutuse, millesse kuulub juba ELi ning NATO liikmelisus. Ilves võitis valimised väga napilt, kogudes valimiskogus 174 häält. Ilvese populaarsus rahva seas tõstis ta lõpuks Rüütlist ettepoole. Arnold Rüütel täitis oma ülesandeid väärikalt, kuid kuulub siiski minevikku. Ilvese valik tähendab, et Eesti uue iseseisvusaja esimene president Lennart Meri on saanud väärika järglase. Eesti riigi eesotsas on kosmopoliit, kelle kogemused aitavad tal avada ka neid uksi, mis muidu võiksid püsida väikese vabariigi presidendi ees kinni. Eestit tasub valiku üle õnnitleda. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 26.09) Toomas Hendrik Ilvese valik Eesti uueks presidendiks oli kergendus paljudele Eesti maine pärast muretsevatele inimestele. President Arnold Rüütel ei ole olnud halb riigijuht, kuid tema kandideerimisega seotud poliitiline mäng jättis sellise jälje, mida poleks eakale poliitikule vaja olnud. Kuigi presidendi amet on suures osas vaid esinduslik, toob Ilves Eesti poliitikasse uusi tuuli. Läänes kasvanud Ilvesel ei ole nõukogude mineviku koormat. (Juhtkiri, Etelä-Suomen Sanomat, 26.09) Eesti saab eestvedajaks Lennart Meri sarnase kosmopoliidi. Toomas Hendrik Ilvesest loodetakse saada Lennart Meri sarnast Balti riikide või isegi kõigi uute ELi riikide eeskõnelejat maailmas. Ilves tõrjub võrdluse Lennart Meriga, kuid kinnitab, et hakkab tegelema aktiivselt välispoliitikaga. Ilves loodab lähendada Eestit Euroopa tuumikule ning teha väikese riigi häält endisest rohkem kuuldavaks. Suurte välispoliitiliste kogemuste tõttu on Ilvesel head eeldused edu saavutada. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 26.09)

Majandus

Inglisekeelne ajakirjandus

Pärast pool sajandit kestnud totalitaarse režiimi kütkeist vabanemist on Eesti julgelt eksperimenteerinud mitteortodokssete ideedega, mis on aidanud noorel riigil kaotatud aega tasa teha. Eesti oli kõige esimene nõukogude vabariik, kes võttis kasutusele oma raha ning esimene riik Euroopas, kus võeti kasutusele proportsionaalne tulumaks, mida nüüd kopeerivad ka paljud teised Euroopa riigid. Samaaegselt on Eestist saanud planeedi üks tehnoloogiliselt arenenumaid paiku. Mobiiltelefoni saab kasutada auto parkimise eest maksmisel, bussipileti ostmisel või lapse koolihinnete vaatamisel. Enam kui 80% maksumaksjatest täidab oma tuludeklaratsiooni internetis, palju võib leida tasuta interneti levialasid ning riigi üks kuulsamaid projekte on internetitelefon Skype. Lisaks on Eesti üks kahest ELi liikmest, kelle riigieelarve on ülejäägiga. (Peter Gumbel, Time, 28.09)

Saksamaa ajakirjandus

Pärast liitumist ELiga otsivad paljud eestlased tööd Soomes. Soome mängureegleid tutvustavad neile Eesti ametühingud Tallinna infokeskuses. Infokeskuse idee sündis Soome ametühingutel, kes polnud rahul Soome suunduvate eestlaste teadmatusega. Eelkõige kannatasid selle all töötajad ise, sattudes petturite ohvriks. Vaatamata tööpuudusele valitseb Soomes tööjõupuudus paljudel aladel - näiteks kinnisvara- ja laevaehituses. Kuna Eestis valitseb "ultraliberaalne" majandussüsteem ning ametühingutel on nõukogude ajast peale märk küljes, on Eesti ametühingud alles soomlaste õpipoisteks. Nimetatud nõustamiskeskuses ei käi nõu järel ainult töövõtjad, vaid sageli ka mõlema maa tööandjad. Senine kogemus on sedavõrd positiivne, et isegi pärast Euroopa Liidu finantstoetuste lõppemist kavatsetakse infokeskust edasi ülal pidada. (Stefan Tschirpke, Deutsche Welle, 1.10)

Soome ajakirjandus

Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Tarmo Kriis väljendas Eesti ajalehtedes imestust selle üle, kust saada Eestisse 100 000 töötajat viie aasta jooksul, ehk siis aastaks 2011. Eestis on tööjõupuudus mitmetel aladel. Pärast piiride avanemist ja ELiga liitumist on Eestist lahkunud kümne viimase aasta jooksul umbes 60 000 töötajat. 1,3 miljoni elanikuga Eesti tööhõive on vaid 57% ja töötuid on 7,9%. Pole ime, et Kriis kardab väikest kriisi. (Juhtkiri, Kauppalehti, 2.10)

Laevakompanii Tallink ja Soome Meremeeste Liit (Merimies Unioni) saavutasid kokkuleppe Hanko ja Rostocki vahel sõitvate Superfast Ferries laevade meeskonna palkade suhtes. Sellega Tallinki mured veel ei lõpe, sest nüüd on tekkinud konflikt Eesti Meremeeste Ametiühinguga Riia ja Stockholmi vahel sõitva Regina Baltica meeskonna pärast. Eestlased korraldasid meeleavalduse Tallinki vastu, kes vahetas eestlastest laevameeskonna lätlaste vastu ning viis laeva Eesti lipu alt Läti lipu alla. (Katri Kallionpää, Helsingin Sanomat, 27.09) Tallink vahetas Regina Baltica 250 eestlasest töötajat lätlaste vastu pärast laeva siirdumist uuele Riia-Stockholmi liinile. Grupp Tallinki töötajaid korraldas meeleavalduse Tallinki peakontori ees Tallinnas. Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu sõnul on vaid aja küsimus, millal ülejäänud Tallinki laevad Eesti lipu alt ära viiakse ning laevameeskond välja vahetatakse. Tallink põhjendab Regina Baltica siirdumist Läti lipu alla ja meeskonna vahetust keeleoskusega ning väiksemate kuludega. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 26.09)

Varia

Uudisteagentuurid ajakirjandus

Estonia has immobilised the Ivory Coast waste ship and launched a criminal probe after finding toxic waste on board. Environment Minister Villu Reiljan said: "The Probo Koala expected to leave its toxic waste in Estonia, hoping that our administration would be too weak to prevent this." Piret Seeman, a spokeswoman for the prosecutor's office, said: "The results of the analyses show similarities between the waste on board the Probo Koala in Estonia and the waste delivered by the Probo Koala to Ivory Coast, which caused mass poisoning there." (Afp, 27.09) EU Environment Commissioner Stavros Dimas slammed the "illegal shipping of toxic waste" and praised Estonia for impounding the ship at the heart of a poisoning scandal in Africa. "Such highly toxic waste should have never left the EU. European and international laws were broken. There is no excuse for it. What happened was not only unethical... it was criminal. What is more, I fear that the Probo Koala incident is only the tip of the iceberg," he added. "European governments need to be more aware of what is happening in their harbours and on their ships, and of what needs to be done to prevent another such disaster," he said. (Afp, 28.09) A team of investigators from Ivory Coast will travel to Estonia. Spokesman for the Ivorian government, Apollinaire Yapi, said: "The aim of our mission to Estonia is to collect evidence on the causes of the pollution" in Abidjan. He said: "The Ivory Coast authorities asked the Estonian government to impound the Probo Koala. Now we need to know what is happening there. Our aim is to find out who caused the pollution" and will foot the bill for cleaning it up and paying compensation to victims, he said. "The Probo Koala will remain in Estonia as long as needed to carry out all necessary criminal investigations," said Piret Seeman. (Afp, 30.09)

Prantsusmaa ajakirjandus

Greenpeace'i laev takistas Paldiski sadamas tankerlaeva Probo Koala lahkumist. Laevalt pärinevad toksilised jäätmed põhjustasid Elevandiluurannikul, Abidjanis keskkonnakatastroofi, mille tulemusena suri 7 inimest ning tuhanded said mürgitada. Elevandiluuranniku uurimiskomisjon palus Eestil Probo Koala lahkumist takistada. Eesti ametivõimud ei leidnud Probo Koalalt mürgiseid jäätmeid. Eesti Veeteede ameti pressiesindaja Tarmo Ots peab Greenpeace' aktsiooni alusetuks. Kuna naftatankeri omanikuks on Hollandi firma Trafigura Beheer, pöördus keskkonnaorganisatsioon laeva edaspidiseks kinnipidamiseks Hollandi poole. (Le Monde, 27.09) Pingelisse olukorda sattunud Eesti pidas kinni Panama päritolu naftatankeri Probo Koala, mis vastutab Elevandiluurannikul asetleidnud ökoloogilise katastroofi eest. Kuigi laev läbis kontrolli, mille käigus ei avastatud midagi ebanormaalset, otsustati siiski alustada kriminaalmenetlust. (Liberation, 28.09)

Nõukogude ajal asus Tartus üks Punaarmee tähtsamaid baase, mis oli lihtinimestele suletud ning mida ei võinud leida ühegi kaardi pealt. 1990. aastal, üks aasta enne Eesti taasiseseisvumist ning kolm aastat enne Vene vägede lahkumist, loodi Tartus innovaatorlik kartograafia firma - Regio. Kuueteist aastaga on ettevõte saavutanud liidri staatuse mitmel turunišil ning välja arendanud kõige erinevamaid tooteid. (Jean-Pierre Frigo, La Tribune, 28.09)

Šveitsi ajakirjandus

Tallinn on peoturistide haardes. Kultuurihuvilisi reisib Eestisse vähem. Kadrioru loss pole paljude turistide reisikavaski. Söögikohad on end seetõttu üha enam masside maitsele kohandanud, kuid esineb ka erandeid nagu "Kuldse Notsu Kõrts", "Egoist", "Stenhus" ja "Pegasus". Sama kiirelt kui restoranid, arenevad Tallinnas klubid. Kummaline, et kõige selle juures pole Tallinn hektiliseks muutunud. Isegi vanalinnas võib leida rahu ja vaikuse oaase. (Reto E. Wild, NZZ, 21.09)

Baltimaad on külastamist väärt! Eesti meelitab suurejoonelise looduse ja elava ajalooga. Lahemaal asub kunagise N. Liidu esimene rahvuspark. Looduskaitsesse aga suhtutakse trotsivalt. Eestlane laseb harva endale ettekirjutusi teha. Saarlased olla omal ajal kristliku kiriku mahapõletamised alles siis järele jätnud, kui selle seintele ja lakke paganlikud sümbolid joonistati. Minevik, kas reaalne või müstiline, on Eestis kõikjal käegakatsutav. Ka väljaspool keskaegset Tallinna. (Franz Lerchenmüller, NZZ, 21.09)

Soome ajakirjandus

Greenpeace nõuab, et Eesti peaks kinni ja kontrolliks mürgitankerit Probo Koala. Eesti ametiisikute sõnul saabus Greenpeace`i laev Arctic Sunrise ilma loata Paldiski sadamasse. Veeteede Ameti Välissuhete ja Infoosakonna juhi Tarmo Otsa sõnul suhtub Eesti keskkonnaaktivistide tegevusse austusega, kuid nõudmisi seekord ei rahuldata. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 27.09) ELi direktiiv, mis keelab mürgiste jäätmete vedamise kolmandatesse riikidesse, ei toimi. Mürgitanker on peatunud mitmeid kordi ELi ja Aafrika sadamates ilma, et seda oleks varem uuritud ja kinni peetud. Nüüdki pidi tanker jätma vaid „pesuveed" Paldiski sadamasse. Ilma keskkonnakaitseorganisatsiooni Greenpeace sekkumiseta oleks tanker tõenäoliselt ka seekord oma teed jätkanud. Eesti keskkonnaministril Villu Reiljanil on ilmselt õigus, kui ta arvab, et laev püüdis ära kasutada noore ELi liikmesriigi kogenematust pilsi- ja jäätmevee kvaliteedi kontrollis. EK keskkonnavoliniku Stavros Dimase kiirvisiit Paldiskisse väärib tunnustust. See andis ka Eesti ametnikele julgust tegutsemiseks. Kordki oli Greenpeace`i ja ametiisikute koostöö efektiivne. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 1.10) Keskkonnavolinik Stavros Dimas mõistis Paldiskis peetud pressikonverentsil hukka tankeri Probo Koala tegevuse. Dimase sõnul on tanker toiminud vastutustundetult, ebaeetiliselt ja kuritegelikult. Dimasi sõnul on pooled ohtlike jäätmete merevedudest ebaseaduslikud. Probo Koalast sai hoiatav näide teistele. ELil ei ole õigust laevu trahvida, seadusandluse rakendamine jääb käesoleva juhtumi puhul Eesti kanda. Tankeri sadamast lahkumise takistamine on Greenpeace`i töövõit. Keskkonnavolinik Dimas ja Eesti keskkonnaminister Villu Reiljan tänasid Greenpeace koostöö eest. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 29.09) Omal algatusel Eestisse saabunud EK keskkonnavolinik Stavros Dimas käis koos keskkonnaminister Villu Reiljaniga Paldiskis tankeril Probo Koala ja Greenpeace Arctic Sunrise laeval. Varem Paldiski sadamas ebaseadusliku tegevuse eest trahvi saanud Greenpeace aktivistidest said kangelased, keda kiitsid nii Dimas kui ka Eesti keskkonnaminister. Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Allan Gromovi sõnul näitab Probo Koala juhtum, et midagi tuleb ette võtta, et vastavaid probleeme tulevikus ära hoida. Probo Koala suhtes Eestis algatatud kriminaalmenetlusest saavad kasu ka teised ELi riigid. Gromovi sõnul tuleb selgitada ka seda, kas ELi direktiivid on piisavad selliste juhtumite ärahoidmiseks või on neid vaja uuendada. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 29.09) Riigiprokuratuur teatas, et Keskkriminaalpolitsei pidas kinni tankeri Probo Koala ning alustas kriminaalmenetlust. Esialgsete tulemuste põhjal on laevast leidunud samu aineid, mis põhjustasid Elevandiluurannikul katastroofi. Keskkonnaminister Villu Reiljan sai ametliku faksi Elevandiluuranniku keskkonnaministrilt Ahizi Aka Danielilt, kes palus teha kõik võimaliku Probo Koala peatamiseks. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 28.09) Riigiprokuratuur algatas kriminaalmenetluse mürgitankeri Probo Koala juhtumi selgitamiseks ning keelas laeval sadamast lahkuda. Otsus langetati pärast seda, kui selgus, et tankeri pilsiveest võetud proovidest leiti mürgiseid kemikaale. Analüüs näitas, et tegemist on samade ainetega, mis põhjustasid Elevandiluurannikul mitme inimese surma ning tuhandete haigestumise. Probo Koala vastu meeleavalduse korraldanud Greenpeace aktivistid olid rahul, et Eesti vastas nende palvele tanker kinni pidada. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 28.09) Mürgiste ainete veos kahtlustatav tanker Probo Koala jäi veel Paldiski sadamasse. Sadam ei võtnud vastu tankeri pesuvett enne analüüside vastuste selgumist. Probo Koalat kahtlustatakse 500 tonni mürgiste jäätmete viimises Elevandiluurannikule. Ka EK on palunud Eestil tankeril silm peal hoida. Riigiprokurör Eve Oleski sõnul ei ole Eestil seaduslikku alust tankerit kinni hoida, kuna rahvusvahelist palvet aluse kinnipidamiseks ei ole esitatud. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 27.09)

Helsingis toimuvad kolmel päeval Eesti, Venemaa ja Soome ühistööna valmiva filmi „Georg" võtted. Georg Otsa imelisest elust ei ole kavas teha mitte kõikehõlmavat filmi, vaid see tehakse Georg Otsa teise abikaasa Asta Saare vaatenurgast lähtudes. Soomes esilinastub film 2007. aasta oktoobris. (Riku Jokinen, Helsingin Sanomat, 2.10)