Nädal välismeedias 18.-24. september 2006

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED

Euroopa Liit

NATO/JULGEOLEK

AJAKIRJANDUS

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika, Majandus, Varia

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED

Euroopa Liit

Siseareng

EU members should provide more boats, aircraft and manpower to tighten security at points where illegal immigrants are entering Europe, the bloc's top border official said. Each month, thousands of African migrants risk their lives on the high seas in small fishing boats or rubber dinghies hoping to enter Europe via Spain's Canary Islands, Italy's Lampedusa and Sicily islands or Malta. The Warsaw-based agency Frontex is patrolling waters off Spain's Canary Islands and plans a similar mission south of Italy to curb the flow of migrants. But Frontex chief Ilkka Laitinen said the impact of such missions was limited because his agency is dependent on voluntary contributions from EU member states. For the Canary Islands patrol, member countries donated two boats and two aircraft. "I call for more voluntary provisions to assist those countries that are in trouble," Laitinen told Reuters in an interview at his office in Warsaw. Frontex has a 2006 budget of around 16 million euros, less than the cost of a single helicopter outfitted with surveillance equipment. Portugal and Italy donated one ship each to Frontex's patrol between Senegal and the Canary Islands, which is assisting the Spanish coast guard. Italy and Finland contributed one aircraft each. But Senegal alone has 730 km of coastline. (Reuters, 19.09)

Majandus

The EU warned its new members from Central and Eastern Europe that they are too slow in using the billions of euros in the bloc's aid that is vital for their economic growth. The executive EC said the 10, mostly ex-communist countries that joined the EU two years ago, had spent only 26.2% of the bloc's regional development aid they were entitled to in 2004-2006. "It is not a disaster, but it is a warning," EU Budget Commissioner Dalia Grybauskaite told a news conference, singling out Poland and the Czech Republic as the countries that found it especially difficult to tap EU aid. She also reiterated that the EU spent too little on research and innovation and that its budget, dominated by outlays on regional aid and agriculture, needed to be reformed thoroughly during its planned review in 2008-2009. Grybauskaite said some newcomers had created their own unnecessary red tape, slowing the flow of funds. "They should simplify administrative procedure... which exist on the top of Brussels' requirements," she said. In a likely reference to Poland, the biggest newcomer, Grybauskaite said absorption of aid was hampered by political instability and frequent changes of government officials. The money from structural funds has to be spent within two years, so in 2007 any money not spent from the 2004 budget line will be lost. From 2007, a country will have up to three years to tap funds from a budget line from a particular year. The Commission has forecast that the funds, if properly absorbed, could create 2.5 million extra jobs in the region and add up to 12% to its economic output. Grybauskaite also presented figures, which showed that Greece, Portugal and Baltic countries were the biggest financial winners from the EU budget last year. (Reuters, 21.09)

Välispoliitika

The EC stressed that it does not recognise the "referendum" vote in Transdnestr, a breakaway region of ex-Soviet Moldova, overwhelmingly in favour of joining Russia. "As you know the EU doesn't recognise the Transdnestr Moldovan republic," said commission spokesman Pietro Petrucci. "This entity is not recognised by any country in the world," he told reporters in Brussels. He said: "The chairman of the OSCE made clear that the referendum and its results cannot be internationally recognised." The central electoral commission in the Transdnestr region said that 97.1%of voters backed the idea of joining Russia, with a turnout of 78.6%. The Finnish EU presidency echoed the commission's views saying: "This 'referendum' contradicts the internationally recognized sovereignty and territorial integrity of the Republic of Moldova. "The EU considers that the situation in Transdnestr does not allow the free expression of popular will." Finland, which currently holds the rotating EU presidency, continued in a statement: "The EU fully supports Moldova's territorial integrity and calls on both parties to the conflict to return immediately to the negotiating table... and work towards a speedy and transparent solution". (Afp, 18.09)

EC President Jose Manuel Barroso was quoted as saying that more European leaders should have spoken out in support of the Pope after he made controversial comments on Islam. "I was disappointed there were not more European leaders who said 'naturally the Pope has the right to express his views'," Barroso was quoted as saying to the Welt am Sonntag newspaper. "The problem is not the statements of the Pope but the reaction of the extremists," the paper quoted him. Barroso said the caution on the part of European leaders was probably due to "worries about a possible confrontation" as well as a "certain form of political correctness". "We have to defend our values," he said. "We should also encourage the moderate leaders in the Muslim world - and they're the majority - to distance themselves from this extremism." (Reuters, 23.09)

NATO/JULGEOLEK

NATO forces need reinforcements and military hardware immediately to "turn the corner" in the campaign in southern Afghanistan, EU envoy to Afghanistan Francesc Vendrell said. "We are clear on the strategy to follow; some quick military victories, quickly extend the area of governance by the central government... coupled with immediate improvement on governance and improvement on reconstruction," Vandrell told reporters in Brussels. "It is extremely important that the military part of the strategy in Afghanistan takes place as soon as possible and as quickly as possible. It is not politically a good idea to have a long fighting season," Vendrell added. It would be "highly desirable", he added, if the 2,000 to 2,500 extra forces and extra equipment, including helicopters, needed were made available immediately. NATO Secretary General Jaap de Hoop Scheffer urged further efforts to beef up alliance forces fighting Taliban insurgents in Afghanistan, even after a target of 2,000 additional soldiers was met earlier this week. Even among the 2,000 extra troops on offer, many will not be made available before next year. "I understand the urgency that NATO... feels to get some extra troops and helicopters and some other equipment to see if we can, by the end of British command, (January) and perhaps in terms of the weather by the end of November, if we can really turn the corner," he said. Vendrell said the key operation Medusa had "ended satisfactorily" but warned that a battle won did not guarantee success in the war. "But it does mean that the Taliban has seen the capacity of NATO and EU forces plus Canadians, to take definitive action in an area particularly difficult, such as Panjawi," he said. This military action must be followed quickly by assistance and reconstruction, he added. "There has to be visible and tangible reconstruction and efforts to provide more employment to people," he argued, saying the Taliban were able to pay better wages than the police or the army. (Afp, 22.09)

NATO agreed to offer closer ties to Georgia, while stressing that the republic must find peaceful solutions to conflicts with Russian-backed breakaway movements. Alliance foreign ministers in New York approved a decision by ambassadors to begin an "intensified dialogue" with Tbilisi, which can lead to NATO membership eventually but does not make it automatic. "Responsibilities come with that intensified dialogue," NATO Secretary-General Jaap de Hoop Scheffer said. "The alliance fully respects Georgia's territorial integrity," he said, but emphasized: "It is of great importance that a peaceful solution is found... where it concerns the conflicts in Abkhazia and Southern Ossetia." Georgia's disputes with the two separatist entities are among so-called "frozen conflicts" of the former Soviet Union that have become the front line of Russia's battle against Western influence in its backyard. Russia strongly opposes its neighbor becoming a NATO member. Some European allies have been cautious about closer ties with the nation of some 4 million people, citing the disputes with Moscow and questioning whether NATO's borders should extend to the troubled south Caucasus. But the US lobbied for the move, eager to offer support for pro-Western President Mikhail Saakashvili, who came to power in 2003. "It is important to recognize just how much Georgia has achieved," U.S. Assistant Secretary of State Dan Fried said. "It does face serious separatist problems on its territory," he added. "It's our view that intensifying NATO's cooperation with Georgia will give Georgia the confidence to pursue... peaceful, diplomatic approaches to resolving all of those conflicts." He said the US also wanted to work closely with Russia to promote peaceful solutions to the disputes. (Reuters, 21.09)

AJAKIRJANDUS

USA ja Suurbritannia ajakirjandus

Inglisekeelse ajakirjanduse tähelepanu keskmes, enim analüütilisi artikleid kirjutama ärgitanud teema oli läinud nädalal Ungarit vapustanud peaminister Ferenc Gyurcsany avaldus riigi tegelikust olukorrast.

Klišeetaoliselt võrreldi pea kõikides Ungari-teemalistes artiklites sündmusi 2006. ja 1956. aastal. Nüüd, pärast rohkem kui kümnendi pikkust demokraatiaperioodi, ootab Ungari valetamist tunnistanud valitsusjuhilt maa majanduselu parandamist. Ungari paradoks seisneb selles, et ta on alati tundunud kõige paremini Läänega ühinemiseks ette valmistunud Varssavi pakti riik. Tegemist oli suhteliselt arenenud maaga, kus teatava vabameelsusega oldi tuttavad juba enne kommunismiajastu lõppemist. Valitsus lootis juba 2006. aastal euro kasutusele võtta. Kuid täna peab Ungari julgema reaalsusele silma vaadata. (Juhtkiri, Financial Times, 20.09) Ungari praegune peaminister ei ole esimene poliitik, kes valetab selleks, et osutuda valituks, ning kui vale välja tuleb, rahva pahameele alla langeb. Ent Euroopa demokraatia ei saa eksisteerida koos rahvarahutustega, see pole viis demokraatlikult valitud peaministri väljavahetamiseks. Gyurcsany sõnade kohaselt hoiti majandust veepeal ainult jumaliku ettehoolduse, maailmamastaabis valitseva sularaha vähese kasutamise ning sadade trikkide abiga. Varem või hiljem peavad valijad Ungaris võtma seisukoha, kuidas riigi laokil majandusega edasi toimida, selgusehetk on käes järgmiste valimiste ajal. (Juhtkiri, The Wall Street Journal, 20.09) Ungari peaministri ootamatu seisukohavõtt väärib, hoolimata kahe ja poole aasta pikkusest hilinemisest, õlalepatsutust - parem hilja kui mitte kunagi on tunnistada kogu maailmale oma vigu. (Juhtkiri, The Daily Telegraph, 20.09) Lisaks eetilis-moraalsetele aspektidele sunnib Ungari valitsusjuhi ülestunnistus mõtlema konkreetsetele majanduslikele asjaoludele, millega seni end üheks Uus-Euroopa eduriigiks tituleerinud maa paratamatult arvestama peab. ELi ühe liikmesriigina võib Ungari nüüd kaotada ettenähtud toetused eri fondidest, ilmselt lükkub teadmata kaugusse edasi ka Euroopa ühisraha liitumine. Kõige tähtsam on aga see, et nüüdsest kuulub Ungari avalikult nende riikide musta nimekirja, kust senised investorid massiliselt oma kapitali välja viivad. (George Kopits, The Wall Street Journal, 21.09) Kõige kokkuvõtvamalt sõnastab hetkeseisu Kesk-Euroopa seni väidetavalt eduliinil liikunud majanduse kohta The Times, konstateerides, et peaministri avaldus viitab kindlalt sellele, et käimas on protsess, millest maailm on näinud vaid sissejuhatust. Jääme ootama uusi valimisi. (Adam LeBor, The Times, 21.09)

Prantsusmaa ajakirjandus

Prantsuse ajakirjanduses tekitas suurt vastukaja Ungari valitsuskriis, mille taustal kritiseeriti Ida ja Kesk-Euroopa üldist poliitilist arengut. Tõdeti, et Ungari ei ole ainus post-sovetlik riik, kes kannatab poliitilise ebastabiilsuse ja populismi all.

Ungari on seni olnud ELi uusliikmete seas üks kiidetuim. Ungari pole poliitilise ebastabiilsusega siiani silma paistnud. Nagu näha, sai nüüd otsustavaks valetamine rahvale. Ungari valitsus varjas rahva eest riigi tegelikku finantsolukorda, mis on viimastel aegadel aina murettekitavamaks muutunud. Sotsialistist peaminister Ferenc Gyurcsany kinniste uste taga peetud kõne põhjustas Budapestis suureulatusliku mässu, millesarnast pole pärast N. Liidu lagunemist nähtud. Sealjuures võib peaministri kõnes sisaldunud räpast kõnepruuki pidada järjekordseks nõukogude kooli negatiivseks pärandiks, millest on sirgunud paadunud bürokraadid, kes püüavad varjata oma põlgust valijate suhtes. Valitsusjuhi kõne lekkimine avalikkusesse võis samas olla ka plaanitud. Selle eesmärgiks võis olla ühiskonna tähelepanu pööramine riigi murettekitavale, aina halvenevale majanduslikule olukorrale selleks, et vajalikke, kuid ebapopulaarseid otsuseid täide viia. Ungari juhtum ei ole eriline. Poliitilistes raskustes on ka teised ELi uustulnukad. Poola valitsus on enam hõivatud populistlike ideede eest sõdimisega kui riigi majanduse juhtimisega. Tšehhi ei suuda välja selgitada valimiste võitjat, Slovakkias ja Leedus on võimul ebatavalised vasak- ja parempoolsetest koosnevad koalitsioonid. Vaid mõnda aega tagasi kujutasid Kesk- ja Ida-Euroopa riigid endast uut hingust vananevale ning majandusraskustes vaevlevale Euroopale. Siiski, enamuse uute liikmesriikide majandused arenevad kiiresti, kuid see on tingitud järelejõudmisest. Enne laienemist viidi reforme ellu trummipõrina saatel. Nüüd on uuendused tunduvalt aeglustunud. Selline olukord võib kahtluse alla panna ELi edasise laienemise mõttekuse. (Pierre Rousselin, Le Figaro, 20.09) "Poola torumehe" ning muude Idast tulenevate ohtude varjus ei mäleta Lääne-Euroopa ühiskonnad enam ärevaid sündmusi Berliini müüri langemise ning Sametrevolutsiooni päevilt. Pärast kaheksa Ida- ja Kesk-Euroopa riigi vastuvõtmist ELi ning Francis Fukuyama ennatlikku prognoosi "ajaloo lõppemise" kohta suunati tähelepanu idapoolsete murelaste - Moskva, Kiievi ning Tbilisi - poole. Ent unustati, et üleminek kommunismilt demokraatiale Kesk- ja Ida-Euroopas võtab samuti aega. Ungari ja Poola hiljutised valitsuskriisid tõestavad, et vaatamata väljapaistvalt dünaamilisele majandusele, vaevleb Kesk-Euroopa siiani poliitilise haavatavuse käes. Hoolimata karismaatilistest riigipeadest, ei ole Läti ja Leedu suutnud poliitilisest ebastabiilsusest pääseda. Isegi Balti tehnoloogiatiigri mainega Eesti on poliitiliselt lõhestunud ning ei suuda presidenti valida. Kiirest majanduskasvust pimestatuna lokkab neis riikides vaesus, sotsiaalsüsteemid ei paku inimestele piisavat kaitset. Sissetuleku kindlustamiseks on inimesed sunnitud kahel või kolmel kohal korraga töötama. Paljud noored lähevad parema sissetuleku huvides Londonisse või Stockholmi tööle. Need, kes sellist "seiklust" ette võtta ei julge, valavad oma viha välja poliitikute peale. Sellisest olukorrast saavad kõige rohkem kasu endised kommunistid, kes nüüdseks tegutsevad peamiselt sotsiaal-demokraatide ridades. (Laure Mandeville, Le Figaro, 25.09) Itaalia kirjaniku Umberto Eco sõnul tasub väidetava rahvusluse esilekerkimist Ida- ja Kesk-Euroopas seostada Nõukogude impeeriumi lagunemisega ning ta usub, et see mõjutab regiooni arengut veel kaua. Sarnaselt on ka Balkani riikide jätkuvad kannatused tingitud Rooma impeeriumi langemisest, nagu Lähis-Ida rahvaste omad Ottomani impeeriumi langemisest. (Marie-Laure Germon, Le Figaro, 25.09) Ei tohi unustada, et Ida-Euroopas lokkama löönud poliitiline ebakindlus on mõjutatud ka maailma poliitilise eliidi üldisest poliitilisest madalseisust ning korruptsioonist. Noore Ida-Euroopa probleemid on ka meie probleemid, sest nendest sõltub ELi taaskäivitamine. (Laure Mandeville, Le Figaro, 25.09)

Skandinaavia ajakirjandus

38. nädal tõi endaga kaasa uusi ja pingelisi olukordi valitsuste tasandil. Rootsi parlamendivalimised võitis Fredrik Reinfeldt, Ungaris mässas rahvas oma valitsuse vastu ning Tais toimus sõjaväeline riigipööre. Need on ka peamised teemad, milles Skandinaavia ajakirjanduses kirjutati.

Juba valimispäeva õhtuks selgus, et Rootsis on võimuladvikus toimunud muudatus. Valijad otsustasid ühe mehe domineerimise asemel hääletada uue juhtimise ja meeskonnatöö poolt - nad valisid võimule mõõdukate, tsentristide, rahvaerakondlaste ja kristlike demokraatide liidu. Paljud pidasid võidu saavutamist võimatuks, kuid nelik tõestas, et vaatamata omavahelisele konkureerimisele võivad kodanlikud parteijuhtkonnad üles ehitada usaldusväärse suhte ning tugeva valitsemisalternatiivi. Ehkki liidu peamiseks eestvedajaks on mõõdukad ning nende juht Fredrik Reinfeld, ei etenda teised liidu liikmesparteid võidus ega edaspidises juhtimises vähemat rolli. „Me teeme seda kõike üheskoos", ütles Reinfelt. (Juhtkiri, Dagens Nyheter, 18.09; Juhtkiri, Svenska Dagbladet, 19.09) Väga paljud inimesed, kes tavaliselt ei mõtlekski mõõdukate poolt hääletada, tegid seda seekord siiski. Miks? Hääleandmise kaalukaussi mõõdukate ning nende liitlaste poole aitas kindlasti kallutada Reinfeldti poolt rõhutatud uute mõõdukate tulek. „Me läksime valimistele kui uued mõõdukad. Me võitsime valimised kui uued mõõdukad ja meie, koos meie liidusõpradega, juhime Rootsit kui uued mõõdukad", oli Reinfeldt selgitus saavutatud võidu kohta. Siinkohal võiks Reinfeldti võrrelda Tony Blairiga, kellel samuti õnnestus liberaalina konservatiivide pikale valitsemisele lõpp teha. Nii Blair kui ka Reinfeldt mõistsid, et ei ole midagi olulisemat kui hoida oma partei pidevates uuendustes ja liikumises, sest aeg muutub. Niisugune pidev arenemine annabki poliitikale legitiimsuse ja tagasiside valijate loomulike soovide ja eelistuste kohta. Hüppelaudki on Reinfeldil praegu sama hea kui oli Blairil. Lisaks on veel üks asi, mis neid seob - reformid. Mis Reinfeldti jaoks on teistmoodi, on see, et ta peab hakkama reforme koos liitlastega läbi viima. Aga praegu on kodanlikud parteid üksteisele lähedasemad kui kunagi varem ning teavad, et neile on hetkel antud unikaalne võimalus panna alus teistsuguse ühiskonna loomisse. (Mats Wiklund, Dagens Nyheter, 19.09)

Ungari seisab hetkel kuristiku ja „valusate" reformide vahel. Siiski on praegu endale raske ette kujutada, et Ungari liigub Euroopa keskmes asuva ühtse ja hästi organiseeritud riigi suunas. Ungarlased mässavad tänavail. Viimati tegid nad seda 50 aastat tagasi ning see oli suunatud sotsialistliku vasakpoolsuse ja äärmusliku kodanluse vastu. Nad pöördusid kõik üheskoos nõukogude armee poolt alal hoitud kommunistliku türannia vastu, mis kestis kuni 1989. aastani. Praegused rahutused näivad õnneks siiski olevat ühelt poolt märk riigi arengu üldisest stabiliseerumisest ning teisalt märk ungarlaste demokraatliku meelsuse kasvust. Pigem just see viimane ajendas inimesi tänavale tulema, kuna nende poolt demokraatlikult valitud valitsus vedas neid ninapidi. Praegune peaminister Frenec Gyurcsány ning tema lähikondlased valetasid oma valijatele „varahommikust hilisõhtuni", nagu Gyurcsány ütles, ja nii tervelt neli aastat järjest... või kui vaadata poliitikute kandumist endisest kuuluvusest teise, on valetatud kõik need kuusteist aastat. Sama on näha ka teistes Kesk-Euroopa riikides, kus on valitsemas esimese põlvkonna postkommunistlikud juhid, nt vennad Kaczinsky'd Poolas, Jiri Paroubek Tšehhis ja Robert Fico Slovakkias. Budapestis ja teistes linnades toimuvad meeleavaldused pole midagi heroilist, kuid nendes on ühtsust. Üheskoos on nii vanad kui noored, erinevate poliitiliste suundade pooldajad, kes tunnevad ennast poliitilise eliidi poolt petetutena. Siiski võib öelda, et Gyurcsány rääkis tõtt, ta tunnistas üles oma valetamised. Mitte ainult enda, vaid ka oma eelkäija Orbáni valed, mida Orbáni'l opositsioonis olles on kerge maha vaikida. Mis saab aga Ungarist edasi, ei oska keegi öelda. Kindel on vaid see, et võrreldes tänase vabaduse ja võimaluste juures ei soovi keegi praeguselt arengusuunalt vanade aegade juurde tagasi pöörduda. Siinkohal peavad ungarlased ise oma arengutee valima ja seejuures ka mõtlema, kuidas uuesti oma maine vähemalt ELi tasandil positiivseks muuta. (Richard Swartz, Svenska Dagbladet, 21.09; Per Nyholm, Jyllands-Posten, 23.09)

Tais toimus sõjaline riigipööre, millele Skandinaavia meedia vaatab kui sammu arengus tagasi. Sõjaline riigipööre ei ole poliitilise probleemi lahendamise viis, see on illegaalne võimu kukutamise vahend. "On tähtis, et poliitilised vastuolud lahendatakse konstitutsiooni piires, vabatahtlikult ja demokraatlike printsiipide kohaselt ning austuses inimõiguste vastu," kommenteeris toimunut Rootsi välisminister Jan Eliasson. Tema Taani ametivend Per Stig Møller oli sama meelt: „Loomulikult oleme me vastu igasugustele aktsioonidele, mis kukutavad demokraatia. Loomulikult oleme me vastu sellele, kui sõjavägi haarab riigis võimu." Kohati tundub sõjavägi toovat rahu rahulolematusesse, ja nii oli see ka Tais, kus mitmeid kuid kestnud poliitiline korralagedus ja kasvav rahulolematus peaminister Thaksin Shinawatra poliitikaga pani tailasi toimuvasse positiivselt suhtuma ning lasi ka kõigel rahumeelselt toimuda, ilma väiksemagi vastuhaku ja ohvriteta. Arvatavasti on tegu siiski ajutise poolehoiuavaldusega, sest Tai on võrreldes oma naabritega juba üsna pikka aega olnud demokraatlikul arenguteel ning need ajad, mil sõjaline riigipööre oli igapäevane, on möödas. Õnneks teatasid sõjaväelased kohe alguses, et nende huvides ei ole Taid juhtida ning nad kavatsevad võimu kahe nädala jooksul uuele peaministrile üle anda. Aasta jooksul peaks valmis saama ka uus põhiseadus, mis rajab tee võrdsete valimisteni. Kas on lootust, et need plaanid teostuvad? Ei ole küll mingisugust põhjust kahelda, kuid samas on mängus suured huvid, mis ei ole mitte ainult majanduslikud. Juhul kui sõjavägi oma lubadusi ei täida, peab Tai ühiskond selles suhtes midagi ette võtma. (Per Ahlin, Dagens Nyheter, 21.09; Klaus Justsen, Jyllands-Posten, 21.09; Juhtliri, Aftenposten, 21.09)

Soome ajakirjandus

Soome ajakirjanduses pöörati rohkelt tähelepanu Ungari poliitilisele kriisile ning Tais toimunud sõjaväelisele riigipöördele.

On ajalooline paradoks, et pärast poolsada aastat tagasi toimunud Ungari ülestõusu meenutab Budapest taas võitlusareeni. Ungari noor demokraatia on uue iseseisvumisaja dramaatilisima proovi ees. Ungari peaministril Ferec Gyurcsanyl on õigus, öeldes, et tema ja valitsuse saatuse üle ei otsustata tänaval. Võimu kasutamine kuulub parlamentaarses demokraatias parlamendile. Teisest küljest võiks küpse demokraatiaga riigi peaminister ise aru saada, kuidas asjalood on. Ungaris on sellise arenguni veel pikk tee. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 21.09) Ungaris on sügav poliitiline kriis tänu peaminister Ferec Gyurcsany paljastustele riigi majandusliku seisundi kohta. Kõne avalikustamine oli rahvale suur šokk hoolimata sellest, et Ungaris eriti keegi ei usu, et erakonnad räägiksid vahetult enne valimisi tõtt. Peaministri toetajad väidavad, et peaminister on vähemalt nüüd aus juht, kes räägib asjadest nagu nad on ning teeb, mida vaja. Põhjendused oleksid usutavamad, kui peaminister oleks paljastanud Ungari majandusraskused avalikus, mitte salajases kõnes. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 23.09) Niinimetatud Visegradi riikides on omapärane poliitiline kultuur, mis on toonud ELi, võiks öelda, huvitava lisa. Visegradi riikide ühte patta panemine on ehk ebaõiglane, sest riikide vahel on samasuguseid selgeid erinevusi, nagu Põhjamaade vahel. Kuid ka sarnasusi leidub. Poliitilised erimeelsused ja skandaalid on pidevad, poliitikuid peetakse valetajateks ning "puhastust" oleks vaja mujalgi kui Ungaris. Natsionalism võimutseb, rahulolematus majandusuuendustega on laiaulatuslik. Poola, Tšehhi, Slovakkia ja Ungari liitusid kõik enne NATO ja siis ELiga. Pärast 2004. aasta laienemist tõdeti, et sotsialismijärgne siirdumisaeg on möödas. Kuid ei ole. (Heikki Aittokoski, Helsingin Sanomat, 21.09) Ees on karmide otsuste aeg. Peaministri kõne oli mõeldud erakonnale, et juhtida tähelepanu reaalsusele. Enne valimisi oleks võinud sellist avameelsust lugeda plussiks, kuid pärast valimisi tundub see paljude ungarlaste arvates pettusena, hoolimata sellest, et peaminister rääkis tõtt: Ungarit ootab ees sügav majanduskriis. Nüüd on kriis ka poliitiline. (Juhtkiri, Kaleva, 20.09)

Tai demokraatia kukutasid tülid ja riigipööre. Tais toimunud sõjaväeline riigipööre on kurb näide sellest, et demokraatia ja seaduslikkus ei ole alati ega kõikjal muutumatud. Tais on aastavahetusest alates olnud ebanormaalne poliitiline olukord. Armee kukutas peaminister Thaksin Shinawatra, kuna oletati ja kardeti, et ta võidab ka järgmised valimised. Selles suhtes toetas riigipööre diktatuuri, andes hoobi demokraatiale. Sõjaväejuht Sonthi Boonyaratglini teatel korraldatakse valimised 2007. aasta oktoobris. See tähtaeg on väga kaugel, kuid olukord ei ole ehk väljakannatamatu, kui vahepealset aega kasutatakse poliitilise elu tervendamiseks. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 21.09) Tai sõjavägi lubab demokraatiat. On paradoksaalne, et demokraatia probleeme püütakse lahendada diktatuuri võtetega. On selge, et juba stabiilseks peetud demokraatia areng on saanud hoobi. (Juhtkiri, Etelä-Suomen Sanomat, 22.09) Tais toimunud riigipöörde põhjuseks oli demokraatia kriis. Sellest hoolimata tulnuks probleemid lahendada tankideta. Sõjaväeline riigipööre demokraatlikus riigis on alati väga tõsine ja hukkamõistmist väärt sündmus. Taimaa võimuvahetus järgis sõjaväelise riigipöörde "traditsioonilist" skeemi. Välismaailma reaktsioon on olnud üllatavalt leebe. Teguviis on hukka mõistetud, kuid peaministri kiiret ametisse tagasinimetamist ei ole nõutud. Selles peitubki asja tuum. Sõjaväelaste võimu ei saa mingil juhul heaks kiita, kuid siiski on riigipöörde motiivid kergelt mõistetavad. Kõik sõltub nüüd sellest, kas sõjaväelased peavad oma lubadusest kinni ehk loobuvad kiiresti võimust. Ilma kuninga heakskiidu ja rollita sündmustes oleks olukord kriitiline. Praegu tundub, et monarhia ja armee võtsid üheskoos kogu võimu enda kätte, nii nagu riigi ajaloos on varemgi tehtud. Kuigi poliitiline kriis oli sügav, oleks sellest väljapääsu pidanud otsima siiski seaduslike vahenditega. Tai vajab uusi vabasid valimisi võimalikult kiiresti. Kõige halvem on Taist maailmale leviv eeskuju selle kohta, et sõjaväelased võivad võtta poliitilise rolli. Igal pool ei ole autoriteetset kuningat taustal ohjasid hoidmas. (Juhtkiri, Kaleva, 23.09)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Toomas Hendrik Ilves, a social democrat member of the EP and former foreign minister, was elected Estonian president at the end of a month-long wrangle. Though the position is largely ceremonial, the appointment of the U.S.-educated Ilves is likely to reinforce the small Baltic EU member's pro-Western policies and its drive to adopt the EU single currency, the euro. An electoral college of parliamentarians and local government representatives voted 174-162 for Ilves over incumbent Arnold Ruutel. Ilves begins his five-year term on Oct. 9, and will receive George W. Bush in November on the first visit to Estonia by a U.S. president. Three previous rounds of voting in parliament on Aug. 29 failed when populist left parliamentarians staged a boycott, forcing the vote to be moved to the Electoral College. Ilves was born in Sweden in 1953 to parents who had fled the re-occupation of Estonia by Soviet forces in 1944. He has twice served as foreign minister, and has also been Estonia's ambassador to the United States and a member of the Estonian parliament. He is married with three children. (Reuters, 23.09)

Estonian political life was given an injection of new blood when Toomas Hendrik Ilves, a dab hand at foreign policy and international relations who has a seat in the EP, beat President Arnold Ruutel in the race for the presidency. The victorious Ilves raised both hands in jubilation on the balcony of the concert hall in Tallinn where the Electoral College had met to choose the next president of the new EU member state. Ruutel was the first to congratulate Ilves, giving him a bouquet of white and blue flowers. Thanking Ruutel, Ilves said: "We may have differences of opinion, but both of us have the future of Estonia in our hearts." Outside the concert hall, thousands of people had gathered for concerts in support of both candidates, and when the result was announced, Ilves' backers chanted the name of the new Estonian president and applauded energetically. "Ilves for Estonia!" they shouted, waving the blue, black and white Estonian national flag. Ilves on Saturday repeated a campaign pledge that he will make foreign policy and Estonia's international representation a key plank of his presidency. "More strongly to the heart of Europe!" he said, when asked by reporters what his foreign policy priorities were. "The president of Estonia has to ensure that our foreign policy is consistent," Ilves said. He also reaffirmed his strong ties to the European Union, saying of Estonia's often strained relations with Russia: "The road to Moscow goes through Brussels." Ilves, who is fluent in English, German and Spanish in addition to his native Estonian -which he speaks with a slight accent -, was elected in a landslide victory to the EP in 2004. His election to the Estonian presidency means that the heads of state of all three Baltic countries are former exiles who returned home in the 1990s when their countries regained independence from the Soviet Union after nearly 50 years of occupation. Ilves has often pointed as an example to Latvian President Vaira Vike-Freiberga -- who spent the Soviet occupation in Germany, French Morocco and Canada - praising her for significantly raising her country's international profile and making it a bigger player on the world stage than Estonia. (Afp, 23.09)

Prantsusmaa ajakirjandus

Eesti presidendiks valitud Toomas Hendrik Ilves astub ametisse 9. oktoobril. Uus president soovib Eestit enam Euroopa keskmesse viia. Samuti loodab ta, et tulevikus suudab Eesti koos eesrindlikemate Euroopa riikidega ideid genereerida. Suhetes Venemaaga loodab ta edusamme saavutada läbi Brüsseli. Pikka aega peeti valimiste favoriidiks lahkuvat president Arnold Rüütlit, kes endise tippkommunistina omas suurt toetust maapiirkondade ning venekeelse elanikkonna seas, kes moodustavad Eesti rahvastikust 26%. (Le Nouvel Observateur - AP, 23.09)

23. septembril valiti Eesti presidendiks Toomas Hendrik Ilves. Eesti presidendi võim on piiratud. Riigipeana on tema ülesandeks parlamendis vastuvõetud seaduste väljakuulumine või nende tagasisaatmine Riigikokku, juhul kui need ei vasta Põhiseadusele. Ta on relvajõudude ülem ning riigi välispoliitika esindaja. Valimised kaotanud Rüütli sõnul olid mõlemad kandidaadid eriarvamustel, kuid mõlemal oli Eesti tulevik südameis. Uus president Ilves soovib Eestit Euroopale lähemale. (Le Monde - Afp, 23.09)

Eesti delegatsioon, eesotsas Eesti Suursaadikuga Prantsusmaal ja UNESCOs, Margus Ravaga, külastas Rhone'i regiooni prefektuuri. 15-liikmelise majandusringkondade ja kohaliku omavalitsuse esindajatest ning ajakirjanikest koosneva delegatsiooni juhina pani suursaadik koos konsul Serge Arnoult'ga paika teetähised tulevikuks. Visiit oli delegatsiooni jaoks väga oluline, arvestades, et Eesti puhul on tegemist viimasel ajal igakülgselt ning täiuslikult arenenud riigiga. (Gisèle Lombard, Le Progrès, 12.09)

Portugali ajakirjandus

President Arnold Rüütel kaotas sotsiaaldemokraat Toomas Ilvesele. Parlamendisaadikutest ja kohalike volikogude esindajatest koosnev valimiskogu valis Eesti presidendiks 52-aastase Toomas Hendik Ilvese. Uus riigipea lubas esimestes avaldustes, et püüab suurendada väikese 1,3 miljonilise elanikkonnaga Balti riigi mõju Euroopa Liidus ja NATOs. "Jõulisemalt Euroopa südame suunas," kinnitas ta. Suhete kohta naaberriigi Venemaaga avaldas arvamust, et "tee Moskvasse läheb läbi Brüsseli". Rootsis sündinud Ilves on elanud Ühendriikides, Kanadas ja Saksamaal. 1993. aastal, kaks aastat pärast Eesti taasiseseisvumist, loobus ta USA kodakondsusest. (Pedro Caldeira Rodrigues, Público, 24.09)

Soome ajakirjandus

Toomas Hendrik Ilvese valimine Eesti presidendiks tähendab seda, et Eesti nõukogulik minevik jääb taas sammu võrra kaugemale. Uus president suundub läände. Vaevalt, et suhted Venemaaga kiiresti soojenevad. On märkimisväärne, et jahedate suhete parandamine Venemaaga peab Ilvese arvates toimuma Brüsseli kaudu. Presidendivalimised venisid pikale ning osa poliitikutest loopisid pori nii, et Eestil jääb üle vaid loota, et maailmal oli sel ajal muudki teha kui valimisi jälgida. On ime, kui presidendi valimisviisi Eestis ei muudeta. Ilvesel ei ole veel samasugust autoriteeti nagu oli president Lennart Meril, ning hetkega see ei teki. (Juhtkiri, Kaleva, 25.09) Eesti liikus lõplikult uude ajastusse. Toomas Hendrik Ilvese valimisega Eesti presidendiks tekib üllatuslikult Balti riike ühendav olukord, kus nii Leedus, Lätis kui ka Eestis on presidendiks inimene, kes on suure osa oma elutööst teinud mujal kui Baltimaades. Ilvese valimine presidendiks tähendab selget jätku Lennart Meri valitsemisajale ning eemaldumist Arnold Rüütli aegadest. Samas oli ka toetus Rüütlile suur, mis näitab Eesti ühiskonnas juba pikka aega aruteluteemaks olnud lõhet Eesti ühiskonnas. Selles peitub Ilvese olulisim ülesanne: oma isikliku eeskujuga tasandada lõhet kahe Eesti vahel. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 24.09) Eestis on presidendil tugev sümboolne väärtus ning temalt oodatakse ennekõike arvamusliidri rolli. Toomas Hendrik Ilves lubas pärast presidendivalimisi toimunud pressikonverentsil, et kasutab võimu rahva eest seismiseks ning arvas, et temast võiks saada ka rahva ühendaja, kuna küsitluste kohaselt toetas üle 60% rahvast Ilvese valimist presidendiks. Ka peaminister Andrus Ansip pidas Ilvese valimist presidendiks oluliseks sammuks rahva ühendamise teel. Toomas Hendrik Ilves tuli Eestisse Radio Free Europe kaudu. Nüüd on Ilvesel võimalus tegutseda vastupidises suunas, ehk siis olla Ida-Euroopa riikide hääl ja eeskõneleja läänes. Eesti valis sarnaselt Läti ja Leeduga presidendiks väliseestlase, kes on kasvanud läänes ning pöördunud kodumaale tagasi alles pärast nõukogude okupatsiooni. Eestis sümboliseerib Ilves kosmopoliiti ja demokraatlikku juhtimisstiili. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 24.09) Toomas Hendrik Ilves lubab tõsta Eesti positsiooni maailmas. Ilves peab tähtsaks, muuhulgas, riigi energiapoliitika suuremat integratsiooni Euroopaga ning sõltuvuse vähendamist Venemaast. Pressikonverentsil kiitis Ilves president Arnold Rüütlit viimase viie aasta töö eest. Ilvese sõnul on Eestil on head suhted Soomega ning president Tarja Haloneniga. Tihti ja karmilt Edgar Savisaart kritiseerinud Ilvese võit on suur kaotus Keskerakonnale, kes soovis Rüütlit toetades kindlustada järgmistel parlamendivalimistel peaministri tooli Savisaarele. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 24.09) Toomas Hendrik Ilves võitis napilt Eesti presidendivalimised. Uus president lubab Eestile endisest nähtavamat rolli ELis. Ilvese sõnul peab Eesti olema tugevamalt ELi keskmes ning selle ideegeneraatorite hulgas. Ilvese toetajad ootavad, et Ilves oleks samasugune arvamusliider ja Eesti "visiitkaart" nagu seda oli president Lennart Meri. (Kai Juvakka, Aamulehti, 24.09) Ilvesega sai Eesti "ameeriklasest" presidendi. Läänes elukogemuse hankinud riigipead on teistes Balti riikides olnud populaarsed. Innustusest ameeriklaste vastu võib hästi aru saada. Nad on alternatiiv nõukogudeaegsetele veteranpoliitikutele, kelle kogemus väljaspool idablokki on kasin. Ilves on tüüpiline haritlane ning meenutab praegustest Eesti poliitikutest kõige rohkem president Lennart Merit. Olukord on praegu siiski teistsugune - Meri võitles riigi välja rahvusvahelisest nullolukorrast, Ilves aga hakkab juhtima riiki, mis on ELi ja NATO hinnatud liige. Ilvese ametiaeg saab olema Eesti jaoks oluline. Uue presidendi põhirõhk hakkab olema tõenäoliselt välispoliitikal, kus on oodata edu, kuid seda siiski vaid läänes. (Jorma Rotko, Kaleva, 24.09) Toomas Hendrik Ilves rõhutas pärast valimisi peetud kõnes, et nüüd on aeg unustada vanad tülid, lõpetada valimiste ajal toimunud poriloopimine ning keskenduda tulevikule. Peaminister Andrus Ansipi arvates saab Ilvesest rahvast ühendav riigipea ning mõjukas esindaja välismaal. Ilvese populaarsus rahva hulgas on jätkuvalt kasvanud. Enne valimisi toetas Ilvest kaks kolmandikku kodanikest, Arnold Rüütlit vaid neljandik. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 24.09) Suurimad erinevused kandidaatide vahel on nende stiilis ja taustas. Rüütel esindab stabiilsust ja püsivust. Ilves on terava keelega kosmopoliit, kes esindab muutusi ja samas ettearvamatust. Välispoliitilistes küsimustes on Rüütlil ja Ilvesel sarnane suhtumine ELi, NATOsse ja Venemaasse. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 23.09) Sõnasõda enne presidendivalimisi muutus nii teravaks, et Keskerakonna esimees Edgar Savisaar hoiatas Kesknädalas rahutuste eest. Räigeimat laimu on avaldanud Keskerakonna häälekandja Kesknädal ise. Kesknädal ülistab president Arnold Rüütlit ning laimab Toomas Hendrik Ilvest. Sõltumatu Eesti Ekspress on seevastu pilganud Rüütlit. Kõik on samal arvamusel selles suhtes, et valimiskampaania on erakordselt räpane. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 21.09) Viimaste arvamusuuringute kohaselt toetab vaid neljandik eestlastest president Arnold Rüütli uuestivalimist presidendiks. Emori küsitluse kohaselt toetab Ilvest 64% eestlastest. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 20.09)

Majandus

Uudisteagentuurid

Officials at the Estonian port of Sillamae, the closest EU deep-sea port to Russia, announced plans to build a 45-million-euro liquid chemicals terminal. "The Port of Sillamae and the Baltic Chemical Terminal Ltd have agreed to cooperate in building a new liquid chemicals terminal at Sillamae," the port said in a statement. The expected capacity of the terminal will be one million tonnes of ammonium and half a million tonnes of liquid carbamide fertilizers per year. The Port of Sillamae, located in northeast Estonia, just 25 km from the EU-Russia border, is a new deep-sea port in the EU that started operations at the end of last year. The port's infrastructure consists of berths, a railway station and tracks, and roads connecting the port with the highways leading to St Petersburg and Moscow. The port is navigable all year round. "We aim to become a key centre for developing the international distribution of cargo to and from the neighbouring markets of Russia, the CIS countries, the EU and the Far East," Tiit Vahi, chairman of the council of the Port of Sillamae, said in the statement. (Afp, 21.09)

Soome ajakirjandus

Kahte arhitekt Lars Soncki projekteeritud laohoonesse Läänesadamas kavatsetakse ehitada hotellid ja restoranid. Hotellide tegevuse eest vastutaks Tallink ja ruumid ehitaks valmis SRV-yhtiöt. Tallink sobib hästi vastutajaks hotellide tegevuse eest, kuna on põhiline Tallinna reisiliikluse korraldaja ning ettevõttel on kogemus hotellialalt. SRV-yhtiöt soovib alustada hotellide ehitamist juba enne 2009 aastat. (Santtu Parkkonen, Helsingin Sanomat, 19.09)

Varia

Prantsusmaa ajakirjandus

Tallinn unistab Põhjamaade disainipealinnaks saamisest. 850-aastane ajalugu on Tallinna arhitektuurile erinevaid stiile kokku sulatades oma jälje jätnud. Tallinn on Eesti pealinn ning Põhja-Euroopa üks suuremaid sadamalinnu. Keskaegne vanalinn kuulub UNESCO maailmapärandisse. Esmakordselt mainiti Tallinnat 1154. aastal. Sellest ajast saadik kuni iseseisvumiseni 1991. aastal on linn tunda saanud Taani, Saksa, Vene, natsi ja nõukogude okupatsioone. Uute horisontide avanemine pärast taasiseseisvumist ning suhteliselt noor rahvastik on tekitanud modernsuse laine. Uuemate generatsioonide seast, kes ei mäleta eriti hästi Nõukogude aega ning on oma mõtlemises vabad, kerkib esile talendikate disainerite põlvkond. Silmapaistvamad neist on Annike Lago, Keret Altpere, Igor Volkov, Llona Gurjanova, Emil Urbel, Indrek Aallmann jt. (Edith Pauly, Le Nouvel Observateur, 21.09)

Norra ajakirjandus

Projekt Haiba - Haiba lastekodu toetuseks ette võetud aktsioon, Svelviki noorte omaalgatuslik projekt -sai kohalikelt elanikelt täieliku toetuse. Noored lausa uppusid korjandusele toodud asjadesse. Toodi riideid, mänguasju, tarbeesemeid, s.t toodi kõike, mida ühes lastekodus vaja läheb. Peagi jõuab ka Svelviki lahkete annetajate poolt toodu Eestisse. (Dag E. Wathne, Svelviksposten, 21.09)

Korsvollis said laste laulukoorist alguse aktsioonid Eesti lastekodude aitamiseks. Esialgu laienes laulukoor perekooriks ning sellest sai sihtasutus. Esimesed kokkupuuted Eestiga toimusid juba 1992. aastal, mil poodides olid pikad järjekorrad ja kehv valik. Tänaseks on Tallinnal väga läänelik nägu, kuid tänavalastel, eriti just venekeelsete lastel on elu väga raske, mis on ajendanud SA-d mõtlema lastekodu ehitusele ning on selleks jõudnud koguda 15 miljonit Norra krooni. Praegu vajatakse ehituse alustamiseks lastekodule patrooni ja muud kaasabi. Üheks koostööpartneriks Eestis on luterlik Peeteli kirik, mille kõrval juba tegutseb pisikene lastekodu 18 kohaga ning mille keldris asub kriisiabi keskus. Iga päev käib seal läbi 30-40 last, et süüa, pesta, saada õpiabi ning hoolitsust. (Tone Berild Kristiansen, Nordre Aker Budstikke, 22.09)

Soome ajakirjandus

Eelmisel talvel Soome lahes uppunud kaubalaeva "Runner-4" kütusepaagid kavatsetakse enne talve tulekut tühjaks pumbata. Eesti valitsus otsustas eraldada selleks otstarbeks valitsuse reservist 1,7 miljonit eurot. Laeva tühjakspumpamist teostab Hollandi firma Mammoet. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 22.09)

Tänu soodsatele piletihindadele ja mitmekülgsele eeskavale istub Eesti Rahvusooperis tuhandeid soomlasi aastas. 2005. aastal külastas ooperit 110 000 inimest, kellest soomlasi oli neljandik ehk 26 000. Eesti Rahvusooperi juhi Paul Himma sõnul on soomlaste osakaal välismaalastest külastajate seas langenud, kuna teistest riikidest tuleb üha rohkem publikut. (Auli Räsänen, Helsingin Sanomat, 19.09)

Eesti gümnaasiumi ja kutsekoolide õpilased õpivad koolis relvade käsitsemist ning muid riigikaitseoskusi. Riigikaitse õppimine on vabatahtlik, kuid selle populaarsus kasvab pidevalt. Õppematerjalide kulud katab Kaitseministeerium, kes koolitab ka vabatahtlikke õpetajaid koostöös Tallinna Ülikooliga. Riigikaitseõpetuse kuludeks on miljon krooni ehk 65 000 eurot aastas. Relvaõpe on vaid üks osa riigikaitseõpetusest. Lisaks õpitakse ka Eesti ajalugu, rahvusvahelisi suhteid, keskkonnakaitset ning liikumist maastikul. (Tuula Koponen ja Pentti Väistö, Aamulehti, 20.09)