Nädal välismeedias 4.-10. september 2006

AJAKIRJANDUS

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED

Euroopa Liit

Siseareng

The EU's 10 new member states face a delay of at least a year before borders with the bloc's 15 other states are opened, according to a EC report obtained by Reuters. The EU had originally planned to allow the 10 mostly ex-communist states which joined the bloc two years ago into its border-free "Schengen" area in October 2007. But technical and legal problems in building a new central police database - a precondition for removing the borders with the bloc's new states - have delayed plans, EU officials said. The EC's report estimates that the new police database will only be ready for the bloc's old member states by June 2008, and that full integration of the bloc's 10 new members will take at least four months, up to October 2008. The Commission report says that other options would be to integrate new EU states into the current police database or have both databases running in parallel, but both options would be time-consuming and expensive. EU interior ministers meeting in October will decide on the new Schengen police database timetable, based on the Commission's report, an EU diplomat said. "We are still uncertain about the dates," said an EU diplomat. "Obviously it's not 2007 anymore." He confirmed that diplomats were studying different options, such as running the old and the new police database in parallel. "There is a political pressure, but there is also a reality to face," the diplomat said. The Schengen police database stores details of stolen vehicles and people searched by the police in EU member states. (Reuters, 8.09)

Majandus

EU finance ministers voiced concern about the collapse of WTO trade talks. "We deeply regret the suspension of the Doha development round last July, this can have negative effects on world trade and this is something that we were worried about," Finnish Finance Minister Eero Heinaluoma said. "The negotiations ought to be restarted as soon as possible, all key participants must take the necessary action to secure a strong outcome (and) the European Union must be firmly committed to play its role," he added. Five years of talks at the WTO ground to a halt in July after negotiators failed to hammer out the framework for an agreement. EU Trade Commissioner Peter Mandelson said in Strasbourg that talks were unlikely to be revived before mid-term US Congressional elections in November. While the WTO talks languish, the EU is in the meantime sniffing around for possible bilateral deals with trade partners, and will in particular be seeking to advance that cause at a meeting of European and Asian leaders to take place in Helsinki. Top EU economic officials insisted that pursuing bilateral deals in the absence of a wide-reaching WTO agreement would not sap efforts to revive the WTO talks. "We are among the most committed, if not the most committed in the Doha negotiations, to overcoming the obstacles, but at the same time we are realistic," said EU Economic Affairs Commissioner Joaquin Almunia. "A way has to be found to work for free trade at the global level with a multilateral approach while at the some time develop trade and cooperation agreements with regions in the world which are interested in this type of agreement," he added. Likewise, European Central Bank President Jean-Claude Trichet said that the EU's approach was "complimentary" and "certainly not contradictory". "We continue to hope that it would be possible to have the multilateral negotiations take place again at the level of Europe and the world," he said. "That would be considered by all central bankers as something of extreme importance," Trichet added. (Afp, 9.09)

Põhiseaduslik lepe

Germany's FM said reviving plans for a EU constitution would be one of the country's top priorities when it takes over the rotating EU presidency. "We need a constitution as soon as possible," Frank-Walter Steinmeier told a gathering of the heads of German diplomatic missions. "We need this constitution so that we have a better representation in foreign policy and in security policy," he said. French FM Philippe Douste-Blazy, also at the conference, told the audience of mostly diplomats and members of Germany's foreign service, that France too wanted to see a revival of the project that his country's voters once rejected. "We shall see how this works out with our presidency in the second half of 2008. We would like to show that we still retain the European spirit," Douste-Blazy said. Steinmeier also said that among the other priorities for Germany's EU presidency would be deepening Europe's relations with its eastern neighbours, both Russia and the countries of central Asia. "Another topic is energy security. This is not just a topic for Russia," he said. A further priority for Gemany, Steinmeier said, will be continuing European diplomatic efforts in the Middle East, particularly regarding efforts to persuade Iran to suspend its uranium enrichment programme. (Reuters, 4.09)

Laienemine

Bulgaria and Romania should join the EU in 2007 with no strings attached because conditions would make them "second class members", the bloc's top justice official told Reuters. The EC is to recommend on Sept 26 whether to let the two Balkan states join the EU in 2007 or 2008, and whether they should face "safeguard clauses" such as being excluded from some EU policies if they are not fully prepared. "Both should be encouraged by...not postponing (EU entry to 2008)," EU Justice Commissioner Franco Frattini said. He said applying safeguards should be kept as a possibility of sanction after the countries' entry in the bloc if they do not comply with EU requirements, but not as a condition to their entry. "To say, well, you enter the EU, you are a full member but you are submitted to one, two, three safeguard clauses - that would mean establishing second class members," said Frattini. Frattini said Bulgaria would take a "major step forward" if it approved a constitutional reform on the independence of the judiciary before the Commission's recommendation on accession. Fighting corruption and organised crime, which in Frattini's view, are two of the main problems faced by both countries to convince the bloc to let them join in Jan 2007 rather than in 2008. (Reuters, 6.09) Romania and Bulgaria will join the EU on Jan. 1, 2007, the European Commissioner for Industry Guenter Verheugen said, echoing statements by his colleagues this week. "Within the Commission the decision-making process has been completed," Verheugen. Significant progress had been made by both countries, he said, adding that nothing could go wrong at this stage. (Reuters, 8.09)

Välispoliitika

Italian PM Romano Prodi said Europeans could train Syrian forces to clamp down on alleged arms smuggling into Lebanon, but denied he had suggested Europeans might patrol the border. Syria denied that it would accept EU guards to monitor its border with Lebanon, amid allegations of weapons shipments to Hizbollah. The retort from Syria's official news agency SANA followed comments from Prodi that he had raised the idea of an EU mission to the frontier with President Bashar al-Assad, and that the Syrian leader had agreed in principle. Speaking at a news conference in Helsinki, Prodi said any EU deployment would be for training rather than patrolling. "They will be only technical functionaries without weapons or uniforms," he said during a summit of European and Asian leaders. "They will train Syrian troops who will control the border. What we had from the Syrian agency was just a clarification." Prodi underlined that the technical cooperation between Syria and EU would be "a step forward and would be reassuring for our mission in Lebanon". Prodi said he had spoken to Assad twice on the telephone recently. "He is open to technical cooperation with the EU without any military aspect. The technical details will be decided by a joint technical group." Syria and Iran are widely believed to ship arms and money to the Hizbollah militia. But Assad said last month deployment of international forces on the border would be a "hostile" move. "Assad never intended to have a military presence of the EU," said Prodi. Israel has gradually withdrawn forces since an Aug. 14 ceasefire and UN Secretary-General Kofi Annan says it should complete the withdrawal once 5,000 U.N. troops reach south Lebanon. (Reuters, 10.09)

NATO, Julgeolek

Ukraine sees neighbouring Poland as its strongest ally in its drive to join the EU and NATO, Ukraine PM Yanukovich was quoted as saying. "In recent years Poland has always stood behind Ukraine on the international forum," Yanukovich told Polish daily Dziennik ahead of his visit in Poland. "We are neighbours and we have to help each other…In my opinion it is also in Poland's interest that Ukraine joins the EU and NATO," he said. (Reuters, 6.09)

NATO will not be deterred by the resurgence of the Taliban in southern Afghanistan and will go ahead with its planned takeover from U.S.-led forces in the volatile east, the alliance's head said. NATO forces launched their biggest land offensive, Operation Medusa, to crush the Taliban in their southern heartland. "The ongoing violence in some areas of the country, as we are experiencing and witnessing today, will not deter NATO from carrying out its mission," Secretary-General Jaap de Hoop Scheffer told parliament during a three-day tour of the country. NATO forces have run into stiffer-than-expected resistance from the Taliban leading up to and following their July 31 takeover of the south from U.S. troops. The alliance is due to take control of the east by year-end. But de Hoop Scheffer said there remained tough challenges which could not be overcome by force alone and would also require reconstruction, economic development and extending the writ of President Hamid Karzai's government. De Hoop Scheffer said the illegal drugs industry, centred mainly in the south and expected to reach record crop levels this year, was also a huge challenge. Analysts say drug lords anxious to limit the reach of the army and police are working with and supporting the Taliban and other militants to maintain instability. (Reuters, 6.09)

NATO military chiefs pressed alliance member states to send more men and equipment to Afghanistan. "I reiterated to nations to send all the people and the capability they agreed were necessary and that had been signed up to," said Canadian General Ray Henault, chairman of NATO's Military Committee. "We are currently at about 85% of the requirements and want the remainder," he told at an annual meeting of the alliance's defence chiefs in Warsaw. Henault described Afghanistan as "the most complex mission NATO has ever undertaken" and one that was intensely demanding from a security and physical environment perspective. "Our collective assessment is that we are satisfied with the military-related progress today, particularly in the north and in the west, but less so in the south," Henault said. The two-day Warsaw meeting has been the first chance for NATO military chiefs to discuss the situation in Afghanistan since the ISAF took over military command of the south of the country on July 31 from the US-led coalition. The force - which has around 10,000 mainly British, Canadian and Dutch troops in the south - has come under regular attack, particularly in Helmand and Kandahar. US General James Jones had said before the Warsaw meeting that the strength of the Taliban-led insurgency in southern Afghanistan had taken the military alliance by surprise, and called for "modest reinforcements" of between 2,000 and 2,500 troops. He also criticised NATO members for dragging their feet over the provision of troops and equipment for Afghanistan. "It's a question of the nations stepping up to the plate and raising their hands and saying, 'We'll do that'," he said. "And I think we're at a moment where they should do that." Colonel Brett Boudreau, spokesman for the military committee, told AFP that that the call for more manpower and tools on the ground was not a distress signal. "Speaking of 'reinforcements' is misleading," Boudreau said. "It sounds like we need to call in the cavalry because things are going badly. That's not the case." He said the military alliance faced a particular problem in Afghanistan because of the lack of support it had from untrained locals. (Afp, 9.09)

AJAKIRJANDUS

USA ja Suurbritannia ajakirjandus

Nädala peateemadeks Suurbritannias ja USAs kujunesid Suurbritannia peaminister Tony Blairi valtsemisajaga seonduv, NATO missioon Afganistanis brittide silme läbi ning loomulikult terrorismivastane sõda ning Ameerika Ühendriikide president George W. Bushi kõne paljuräägitud salajastest terroristidele mõeldud vanglatest.

Suurbritannia ajakirjandusväljaanded osutusid harvaesinevalt üksmeelseteks, kui kõne all oli peaminister Tony Blairi karjääri ammendumine valitsusjuhina. Nüüd, kus on ametlikult teatatud, et Blair taandub 2007. a mais, märgib The Daily Telegraph, et isegi kõige lojaalsemad liitlased põgenevad Blairi riigilaevalt. Blairi autoriteedi kadumist võib jälgida tundides, nüüd peaks Tööpartei vältima saatuslikku viga ning järgmise liidri kroonimise asemel korraldama poliitilise võitluse võimalikele mantlipärijate vahel. (Juhtkiri, The Daily Telegraph, 07.09) Kahtlemata on Blair, esimene leiboristide liider, kel on õnnestunud võita kolm üldvalimist, olnud silmapaistev peaminister, kuid tema aeg on ümber saanud. Viimaste päevade sündmused ei kvalifitseeru kuidagi hea režissuuriga etenduseks, pigem on tegemist mõistuse häält mitte arvestava ja brutaalse kodusõjaga. Suurbritannia parlamendisüsteem võimaldab suurimal parteil, mis valitsuse moodustamiseks loa saab, võimu parteisiseselt üle anda. Ent praegusel juhul nii toimides tähendaks see valijaskonna petmist. Loomulikult on rahandusminister Gordon Brown suurim favoriit peaministritoolile, kuid me teame üllatavalt vähe tema tulevikunägemusest riigijuhina. Ka Tööparteis eneses on kaks peavoolu, mille vaateid esindavad Blair ja Charles Clark. Millise positsiooni võtab Brown, kes kõigi oma ministriaastate vältel on asunud nimetatud suundade vahel? Millist välispoliitikat temalt oodata võiks, lisaks perioodilisele ja juhendavale rollile kombetalitustes Euroopa partneritega? Ei Gordon Brown ega Tony Blair tohi unustada, et nad teenivad riiki; ja Suurbritannias tähendab see valijaskonna teenimist. (Juhtkiri, Financial Times, 08.09) Blairi ametiajaks kujuneb summa summarum terve dekaad. Praegusel hetkel on Suurbritannial abitu peaminister, kes on avaldanud soovi lahkuda mitte enne 2008. aastat, peab seda aga üldsuse survel tegema lähema aasta jooksul. On selge, et lahkuda on raske, Blair soovib reformida nii tervishoiu- kui haridussüsteemi ning olla kindel, et tema poliitikat jätkatakse. (The Economist, 08.09)

NATO lennuki hukk Afganistanis, kus 14 britti surma sai, osutus Suurbritannia suurimaks kaotuseks pärast Falklandi sõda. Tegemist on ohtliku, kuid vajaliku missiooniga, mis peab olema vääriliselt rahastatud. Siin on arenguruumi nii kaitse- kui ka rahandusministeeriumil, toetamaks Suurbritannia välispoliitilisi püüdlusi. (Juhtkiri, The Times, 04.09) Mitte keegi pole kunagi õnnetuste eest kaitstud, eriti sõjapiirkonnas Afganistanis. Valitsus on püüdnud avalikkusele selgitada missiooni varjupoolt, mida algselt serveeriti kui julgeoleku tagamist tsiviilelu taastamiseks ja arendamiseks, kuid langenud brittide arv (septembri alguse seisuga 89) räägib millestki muust. Kandaharis juhtunu on tõstatanud mitmeid küsimusi – varustuse ebapiisavusest kuni armees valitsevate meeleoludeni. Ebakõlad Afganistani suhtes pole võrreldavad Iraagi-missiooni probleemsusega, kuid kui britid peavad surema selle eest, et muuta üks kauge riik paremaks paigaks, siis vajab Suurbritannia üldsus täpset teavet, mis toimub ja miks. (Juhtkiri, The Guardian, 04.09) Aeg-ajalt on kasulik meelde tuletada, et ehkki näiliselt sarnased, on missioonid Iraagis ja Afganistanis väga erinevad. Saddam Hussein ei kujutanud Suurbritanniale otsest sõjalist ohtu. Samas, Talibani režiim treenis ja saatis fanaatikuid võitlema Lääne vastu. Afganistani okupeerimine on võimaldanud treeninglaagrite likvideerimist ning oluliselt vähendada ususõda pidavate isikute operatiivset võimekust. Suurbritannia on oma ajaloos võitnud kaks sõda Afganistaniga. Sellele peaksid mõtlema ka tänapäeva poliitikud, kes kiites küll suurepäraseid sõdureid, ei võimalda neile vajalikku materiaalset tuge. (Juhtkiri, The Guardian, 04.09)

USA president George W. Bush tunnistas, et Luure Keskagentuuri (CIA) salavanglad terroristidele eksisteerisid üle maailma. Võib-olla polegi tähtis, kuidas Bush selliste vanglate olemasolu ning sealseid meetodeid kirjeldas, ehk on hoopis tähtsam, et säärased kinnipidamiskohad eksisteerivad ikka veel nii Rumeenias kui ka Poolas, samuti Marokos ja Egiptuses. Ometi leidub ka positiivsem külg – kui Guantanamo asukaid peetakse pigem vaenulikeks võitlejateks kui sõjavangideks, siis Genfi Konventsioonist juhinduv uus reeglistik näeb ette ka Rahvusvahelise Punase Risti sekkumise. (Juhtkiri, The Guardian, 08.09) Financial Times tõdeb, et Bush pole oma õppetundi piinamistest ära õppinud. Viis aastat pärast sõja välja kuulutamist, mis on tugevasti kahjustanud USA moraalset autoriteeti maailmas pole Bush mõistnud, et piinamine ja sõjaseadused ei taga võitu. (Juhtkiri, Financial Times, 08.09) The Washington Post leiab, et seadusetuse lõpetamine salavanglate kujul on igati tervitatav. Kuid USA president pole ilmutanud mingisugust kahetsust selle suhtes, kuidas on terrorismis kahtlustatavaid viie aasta jooksul salavanglates koheldud. Samal päeval kui USA kindralid nimetasid seniseid ülekuulamistehnikaid ebatõhusateks ja alandavateks, kinnitas Bush CIA salavanglate eksisteerimist ning jõu kasutamise vajalikkust ülekuulamistel. USA üks juhtivaid ajakirjandusväljaandeid soovitab presidendil ja Kongressil tegutseda CIA vanglate küsimuses pigem õigesti kui kiiresti. (Juhtkiri, The Washington Post, 07.09)

Saksamaa ja Šveitsi ajakirjandus

Läinud nädala põhiteemadeks saksakeelses meedias oli Iraani küsimus, Saksamaal alustati diskussiooni Libaboni-missiooni ümber, arvustati Bushi sõnavõtte terrorismi teemadel, vaagiti Euroopa Liidu välispoliitika väljavaateid.

Saksamaa välisministeerium initsieerib kursimuutust Moskva suunal. Venemaa tuleb Euroopa julgeolekupoliitikasse kaasata. EL tahab oma suhteid Venemaaga viia uuele tasemele. Energiapartnerlus, ühine vabakaubanduspiirkond ja haridus-teadusalane koostöö Venemaaga on märksõnadeks. Javier Solana meeskonnas mõeldakse juba pikemat aega, kuidas saaks Moskvat tihedamini ühise kaitse- ja julgeolekupoliitikasse kaasata. Eesmärgiks on kunagi ka sõjalise koostööni jõuda. Saksamaa on oma eesistumisaja raskuspunktid asetanud suhete arendamisele Venemaa, Ida-Euroopa, Kaukaasia ja Kesk-Aasia riikidega. Tuleb omada julgust uueks mõtlemiseks, märgitakse Saksamaa välisministeeriumis. Oktoobris lõpus toimuval Lahti tippkohtumisel on Euroopa poliitikutel võimalus neid küsimusi arutada Venemaa president Putiniga. Lappeenrantas avaldatud arvamusele, et liikmesriikide vahel pole antud küsimuses suuri erimeelsusi, räägib vastu Balti riikide ja Poola ettevaatlik suhtumine Berliini ja Moskva lähenemisse. (Martin Winter, SZ, 4.09) Angela Merkel otsib teemasid Saksamaa eesistumisajaks. Brüsselis ollakse juba skeptilised: “Me ei tea ikka veel, millised teemad on Berliini jaoks need kõige tähtsamad”, märkis üks EK juhtiv kaastöötaja. Teemade valik on suur, aga olulisimat juhtmõtet pole veel leitud. Tähtsaimaks ülesandeks saab olema põhiseadusliku lepingu päästmine. See teema ei tõuse aga päevakorrale enne 2007. aasta kevadsuve. Välisminister Steinmeier soovitab naabruspoliitika ümbervaatamist ja edasiarendamist, nn “moderniseerimipartnerlust” juhtideeks. Kindel on see, et energeetika, bürokraatia ja telekommunikatsioon saavad olema igal juhul Merkeli Euroopa-agendas. Populaarsemad teemad nagu sisseränne ja terrorismivastane võitlus mõistagi samuti. (Christoph B. Schiltz, Die Welt, 6.09) Saksamaa ei tohi unustada, et on pärast sõda kosunud ja oma praeguse rahvusvahelise kaalu saavutanud tänu transsatlantilisele poliitikale. Oma välispoliitilist joont tuleks tihedalt USAga kooskõlastada. Iraani ja uraani probleemiga poleks me nõnda sügavale langenud, kui eurooplased poleks auahnest ambitsioonist USA endast maha jätta uhkelt ratsusid saduldanud. (Herbert Kremp, Die Welt, 6.09)

NATO peab endale selgeks tegema, mida ta Afganistanis veel teha suudab, ja vajadusel areenilt lahkuma. Reaalselt saavutatava eesmärgita on sõdurite saatmine võitlusesse Talibani jõukudega vastutustundetu. Afganistani konflikti vietnamiseerumine kutsub hoiduma lisajõudude saatmisest. Kui pole valmisolekut finantsilisi vahendeid ja elavjõudusid otsustavalt kasutama, siis on parem tagasi tõmbuda. (Martin Winter, SZ, 6.09) NATO strateegia Afganistanis on olnud kompromissitu. Kuid vajatakse lisajõude, ja just elavjõudu. Helikopterite arvu suurendamine, nagu tegi oma ajal nõukogude väejuhatus, viib tsiviilisikutest ohvrite arvu suurenemiseni. Õhust on vastast raske identifitseerida. Juba praegu tuleb mõnel pool ühe tapetud Talibani võitleja kohta kolm süütut eraisikut. Afganistanis on aga suur hulk neid, kes alles vaatavad, kelle poole võit kaldub ja kes tundub vastuvõetavam, ning otsustavad selle järgi. Talibani veendunud toetajaid on praegu üksnes 10% ringis. (Bernard Imhasly, NZZ, 7.09)

Skandinaavia ajakirjandus

Viimasel nädalal on Skandinaavia meedia olnud teemade valikult üsna hüpilk, kajastades lühidalt erinevaid nädala vältel toimunud sündmusi ning jättes põhirõhu Rootsit ees ootavatele valimistele.

Valimisteni on jäänud veel loetud päevad ning küsitluste järgi on hääled väga ühtlaselt jaotumas - tulevase peaministri nimi võib olla kas endiselt Göran Persson või Fredrik Reinfeldt. Persson tahab kindlasti omal kohal jätkata ka siis, kui valimisvõit on napp, kuid selleks on tal vaja koos teiste parteidega koalitsioon moodustada. Praeguse koalitsiooni parteid - nii Vasakpartei kui ka Keskkonnapartei - on öelnud, et nemad sotsiaaldemokraatidega enam koalitsiooni ei lähe ning mõlemad parteid on ka oma valimisplatvormidega välja tulnud. Roheliste valimisplatvormi punktideks on, näiteks, kõrgemad maksud bensiini ja elektri eest, normaaltööaja lühendamine 35 tunnini nädalas, tuumaenergia kasutamise lõpetamine, Rootsi lahkumine EList jne. Vasakpoolsed lubavad 200000 uut töökohta avalikus sektoris, kuuetunnist tööpäeva, kuid palk jääks samaks, kõrgemaid makse sissetuelkutelt jne. Kummagi erakonna valimisplatvormid ei sarnane sotsiaaldemokraatide omaga. Aasta enne möödunud valimisi ütlesid sotsiaaldemokraadid, et nemad vasakparteiga tegemist ei tee, kuid kolm nädalat peale valimisi kirjutati alla koostööleppele. Sellise varasema kogemuse põhjal ei oleks uus koostöökokkulepe kuigi üllatav. Küll aga oleks pidanud koostööplaanidest juba enne valimisi rääkima, sest inimestel on õigus teada, mis oleks nende kolme erakonna tegelik ühine nägemus Rootsist tulevaks neljaks aastaks. Tõenäoliselt jääksid roheliste ja vasakpoolsete plaanid leppest sujuvalt kõrvale ning domineeriksid sotsiaaldemokraadid. Küll oleks aga väga suur kahju sellest, kui Persson loobuks Rootsi suunamisest globaalmajandusega kohandumisele, kuna vasakpoolsed on sellele vastu. (Hans Bergström, Dagens Nyheter, 5.09; Juhtkiri, Dagens Nyheter, 8.09) Reinfeldt on ennast valimisdebattidel üldiselt Perssonist tugevamana näidanud ning tema erakonnaga – Mõõdukatega - seoses pole inimestel ka nii palju küsimusi ja eelarvamusi, mis oleks ajendatud varasemast käitumisest nii lepingute sõlmimisel kui ka valitsemisel, nagu seda sotsiaaldemokraatide puhul juhtunud on. Küllap on see ka üheks põhjuseks, miks viimasel valimiseelsel debatil möödunud pühapäeval Persson Reinfeldi suhtes nii tugevalt ründavaks muutus. Kahjuks oli tema tahe Reinfeldti nurka suruda nii ebameeldiv, et see talle endale hoobina tagasi tuli. Peamisteks vaidlusteemadeks olid abi- ja tööpoliitika, kuid Persson püüdis teemadest kõrvale kalduda, rääkides hoopis kõrvalistest asjadest. Debatist selgus lõpuks, et rootslastel on tegelikult valimistel üsna lihtne – neil on valida kas töötu abiraha või töö. Mille rootslased valivad, see selgub juba peale 17. septembril antud häälte kokkulugemist. (Juhtkiri, Svenska Dagbladet, 11.09)

Soome ajakirjandus

Soome ajakirjanduse tähelepanu keskpunktis oli viis aastat kestnud terrorismivastane sõda, Lähis-Ida olukord ja Soome otsus saata oma rahuvalvajaid Liibanoni.

Terrorismivastane sõda on ainult lisanud probleeme. Reaalse olukorra ja selle kujutamise erinevus on viie aasta jooksul vaid kasvanud ning sellest on saanud takistus ohtude hindamisel. 11. septembrist tuli ajalooline veelahe ennekõike seetõttu, et USA presidendi George W. Bushi administratsioon otsustas kogu USA julgeolekupoliitika segi ajada selle elu ja surma küsimuseks tõlgendatud ohu põhjal. Al-Qaidat varjanud Talebani ründamine Afganistanis oli põhjendatud, Iraagi vallutamine aga täiesti eraldiseisev otsus. Kahjuks selgus, et see tekitas rohkem probleeme kui lahendas. Islamiäärmuslus ja terrorism kujutab endast püsivat ohtu. Selle võitmiseks tasub teha kõik, et 11. september ei korduks või ei juhtuks midagi veel halvemat. Washingtoni mõõdukam keelekasutus tuleks asja edendamisele kasuks. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 10.09) Afganistanis ja Iraagis hukkunud ameeriklaste arv kasvas 2974-ni, mis tähendab, et terrorismivastases sõjas on surma saanud rohkem ameeriklasi kui 11. septembri rünnakus, kus sai surma 2973 inimest. On selge, et president Bush on sõja kaotanud. Miks Bushi sõjapoliitika on nõnda ebaõnnestunud? Bush ei ole oma põhiolemuselt pragmaatiline riigijuht, vaid mees, kelle mõtlemist sumendab tõlgendusest sõltuv, äärmiselt naiivne või äärmiselt küüniline ideoloogia. Sõjapoliitikat juhivad Bushi administratsioonis võtmepositsioonidel olevad uuskonservatiivid, kelle suhtumine modernsesse läänelikku demokraatiasse on oma põhiolemuselt peaaegu sama tõrjuv kui islamiterroristidelgi. Bushi administratsioonile omane uuskonservatiivne mustvalge mõtlemine on raskendanud ka Iisraeli ja Palestiina vahelise konflikti lahendamist. (Pirkka Kivenheimo, Turun Sanomat, 10.09) Ühest terrorirünnakust sai religioonide sõda. Viis aastat pärast 11. septembrit on raske otsustada, kas peaks rohkem muretsema terrorismi või terrorismivastase sõja pärast. Terrorismivastane võitlus jätkub ilmselt veel kaua, midagi ei ole lahendatud, seevastu on esile kerkinud üha uusi probleeme. Ohvrist on saanud süüdlane. Septembris 2001 kartis suurem osa maailmast koos ameeriklastega, mida tulevik toob. Nüüd tundub, et suurem osa kardab, mida ameeriklased kaasa toovad. Viis aastat pärast New Yorgi ja Washingtoni rünnakuid ei ole ei terrorism ega terrorismivastane sõda saavutanud midagi. Rünnak oli hirmus kuritöö, kuid tegelik ajalooline õnnetus sai alguse USA juhtkonna reageerimise viisist, mis on suurendanud terrorismiohtu ning vägivalda. (Markku Heikkilä, Kaleva, 6.09)

Soome saadab ÜRO Liibanoni rahumissioonile Unifil kuni 250 rahuvalvajat. Esimesed üksused lähevad Liibanoni oktoobris ning järgmised novembri alguses. Soomlased kavatsevad osaleda operatsioonis 2007. aasta lõpuni, arvestades kohalikku ja rahvusvahelist olukorda. (Toni Peltonen, Helsingin Sanomat, 9.09) Parlamendis soovisid ainsana Liibanoni saadetavat üksust vähendada 60-80 sõdurini Soome kristlikud demokraadid, soovides operatsioonile ka lõplikku tähtaega. Soomlastel on head eeldused Liibanonis õnnestumiseks, kuna on olnud piirkonnas rahuvalvajatena juba 20 aastat. ELil on nüüd võimalus tõsta oma profiili Lähis-Ida konflikti vahendajana. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 9.09) Eesseisev ülesanne on kõike muud kui rutiinne ja ohutu. Soome peab teadvustama sellega seotud tavapärasest suuremaid riske. Kõigest hoolimata aga on Soome otsus igati põhjendatud. (Juhtkiri, Kaleva, 9.09) Soomel ei ole mingit võimalust keelduda üksuste saatmisest Liibanoni. Ei ELi eesistujariigina ega ka ennast rahuvalve suurriigina reklaamiva maana. Sellest hoolimata tekitavad lisaks sõdurite lähedastele ka poliitilistele vastutajatele kahtlusi operatsiooniga seotud riskid. Globaalne vastutusekoorem muutub ebamugavalt raskeks ja isiklikuks, kui kriisikoldesse tuleb saata oma riigi üksusi. Põhimõtetel ja üldisel heaolul on oma hind. Kui kriisikollet ei kustutata, võivad riskid suureneda ja tulla veelgi lähemale. (Ari Niemi, Turun Sanomat, 7.09)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Soome ajakirjandus

Eesti presidendi valimiseks loodi omal ajal väga keeruline süsteem, mis saab nüüd laialdase kriitika osaliseks. Eestis soovitaksegi muuta presidendi valimine otsevalimiseks. Pärast presidendivalimisi, millest on seekord saanud häbiväärne näidend, arutelu kindlasti tugevneb. Riigikogu püüdis valida presidenti kolmel korral. Kõigis hääletustes jäi kandidaatidel valitukssaamisest puudu vaid mõni hääl. Riigikogul ei õnnestunud presidenti valida, kuna Keskerakond ja Rahvaliit boikoteerisid hääletust. Nende erakondade juhid keelasid oma erakonna liikmeid hääletusel osalemast. Rahvaliit ja Keskerakond soovivad sellise taktikalise mänguga tõsta presidendikohale oma kandidaati, president Arnold Rüütlit. (Juhtkiri, Etelä-Suomen Sanomat, 4.09)

Majandus

USA ja Suurbritannia ajakirjandus

Majandusinimesed nimetavad Eestit Balti tiigriks sarnaselt Keldi tiigriga, mis on ju lausa Euroopa edulugu. Ent Eesti poliitikud on iirlastest radikaalsemad. Selle aasta liberaalsuse edetabelit (riigid poliitilise ja majandusliku vabaduse järgi) juhib Eesti - eespool isegi Iirimaast ning seitse kohta ees USAst. Eesti muutus isoleeritud ja vaesest N. Liidu osast eduriigiks tänu endisele peaministrile Mart Laarile, kes oli tollal 32-aastane ja lugenud majandusest vaid ühte raamatu – Milton Friedmani „Valikuvabadus”. Laar oli poliitiliselt piisavalt naiivne, et teooriad kohe praktikasse rakendada. Ta tühistas ühepoolselt tollid, tervitas välisinvestorite saabumist ning erastas enamiku senistest riigiettevõtetest, seadis sisse 26% ühtlase tulumaksu. Praegu on Eestis mureks hoopis see, mida teha eelarveülejäägi ja tööjõupuudusega. Majanduskasv on riigile toonud nüüdseks nii palju ootamatut maksutulu, et tulumaksu on hakatud alandama. Laar ise ütleb, et kuigi inimesed peavad progresseeruvat tulumaksu õiglasemaks, ei märka nad tihti, kuidas siis jõukad maksudest kõrvale hiilima hakkavad. Eesti maksusüsteemis on vähe korruptsiooni, kuna see on nii lihtne. (John Tierney, The New York Times, 05.09)

Kõrged energiahinnad ja hirm majanduslanguse ees on uute ELi liikmesriikide lootusele eurotsooniga liituda tagasilöögi andnud. Enamiku uute liikmete eurotsooni astumine on kuni kaks aastat edasi lükkunud. Kõrged naftahinnad on aga väikestes suure majanduskasvuga maades - nagu Balti riigid - inflatsiooni kasvatanud. Leedu ja Eesti loodavad nüüd euroga liituda 2009. aastal. Fitch Ratingsi uurimuse kohaselt on üksnes Küpros võimeline ühisrahaga liituma 2008. aastal, Malta ja Slovakkia 2009. aastal. Kolm Balti riiki võiksid selle agentuuri arvates liituda 2010. aastal, võimalik, et Eesti saaks hakkama juba aasta varem. (Graham Searjeant, The Times, 05.09)

Saksamaa ajakirjandus

Euro kasutuselevõtu lubamine Eestis ja Leedus premeeriks kumbagi riiki ning oleks teistele stiimuliks. Pärast ELi laienemist on uued liikmesriigid muljetavaldavalt näidanud, mis nendes peidus on. Majanduskasv on kõrge, inflatsioon madal ja eksport õitseb. Kõigest sellest on kasu ka vanadel liikmesriikidel, kes saavad seal üha tõhusamalt investeerida ja oma kaupu müüa. Vanade ja uute liikmesriikide vahel on aga endiselt suur erinevus jõukuse tasemes, õigussüsteemi arengus, avalikus halduses, infrastruktuuris ja poliitiliste struktuuride vallas. Uued liikmesriigid järgivad erinevaid majanduspoliitikaid, seetõttu võib välisinvestorite jaoks edukamad riigid muutuda mõõdupuuks. Aga ka need edukamad riigid võivad kapitali juurdevoolu tulemusel ohtu sattuda, nende valuutad surve alla. Selle ohu saaks kõrvaldada ühe hoobiga – nad euroruumi vastu võtta. Iseäranis Eesti ja Leedu peaksid euroruumiga võimalikult ruttu liituma. (SZ, 5.09)

Soome ajakirjandus

Turu linnas korraldatud internetiküsitluses pidas enamik vastajatest laevaühendust Tallinnaga huvitavamaks kui traditsioonilist marsruuti Stockholmi. Ka teised Eesti ja Balti riikide sihtpunktid olid üllatavalt populaarsed. Tallinn oli enne Stockholmi esimesel kohal, kolmas oli Riia, kuid vastajad hindasid ka Pärnut ja Saaremaad. Küsitluse tulemus annab hoogu Turust Eestisse laevaliikluse avamise läbirääkimistele. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 5.09)

Varia

Uudisteagentuurid

An international operation was launched in the Baltic Sea to clear Estonia's coastal waters of mines laid there during World Wars I and II. "A great number of remaining mines and other explosive ordnance still pose a threat to shipping, and especially fishing vessels, in Estonian coastal waters," Sten Sepper, commander of the operation, said in a statement. "The operation in Estonian waters provides challenging training opportunities to conduct a live naval mine clearance operation," he said. A total of 26 military vessels from 14 nations are taking part in the exercise, which is expected to last until around the middle of September. Participating countries include France, Germany, Poland, Russia, Sweden and Britain. (Afp, 4.09)

Saksamaa ajakirjandus

Christian Hartmann avaldas retsensiooni raamatule „Julgeolekupolitsei Eestis 1941-44. Uurimus kollaboratsionismist Idas”. Autor: Ruth Bettina Birn. - Külma sõja igijää all oli peidus palju saladusi sakslaste poolt okupeeritud Eesti ajaloo kohta. Tegemist on uskumatu materjaliga, millest keegi polnud teadlik. Sakslased ja eestlased, kes olid Julgeolekupolitsei ja SD teenistuses, panid hoolega kirja kogu oma tegevuse. Ruth Bettina Birn kogus selle materjali Tallinna Linnaarhiivis kokku. Esitatud materjal ei oma põhjalikkuselt ja detailirikkuselt analoogiat. Ka Eestis, mis võttis sakslaste rassiklassifikatsioonis sisse suhteliselt kõrge positsiooni, kehtestasid okupandid hirmuvalitsuse. Ka siin langesid terved ühiskonnagrupid rassivaenu ja ebatolerantsuse ohvriks: juudid, kommunistid, mustlased, sõjavangid, “assotsiaalideks” tembeldatud. Need tundmatud ohvrid saavad nüüd taas endale nime ja näo, “juhtumitest” saavad saatused. Ja mitte üksnes see pilk saksa okupatsiooni kohalikku mikrokosmosesse ei ole uudne. Teadmata oli ka eestlaste kollaboratsionismi ulatus. Sest eestlaste ajalugu on raske, üksteisele järgnesid nõukogu ja saksa okupatsioonid. Nende režiimide hävitusjõud oli suur, seda paljuski seetõttu, et kohapealt õnnestus neil palju kohalikke kaasa värvata ("mitmeid jõudusid vallandada"). Praegune Eesti kannab rasket minevikukoormat, ka sellest kirjutab autor oma targas kokkuvõttes. Siiski on ta midagi enamat tallele pannud kui üks järjekordne regionaalne uurimus saksa okupatsioonist. Siin kirjeldatakse erakordse põhjalikkusega kollaboratsionismiprintsiipi, ehmatava häirimatusega (probleemideta) toiminud okupatsioonivõimu ja kohaliku omavalitsuse kokkumängu. (Christian Hartmann, FAZ, 4.09)

Norra ajakirjandus

Laupäeval kohtuvad Eestis, Häädemeestes, 32 last neljast riigist - Eestist, Lätist, Norrast ja Rootsist. Nädala jooksul õpitakse teineteist läbi muusika, teatri, filmi ja vabaajategevuste tundma ning tehakse koostööd ühiseks lõpukontserdiks. Lisaks töötubadele on plaanis tutvuda Tallinna vaatamisväärsustega, külastada koole ja tegeleda spordiga. Kohtumine leiab aset "Euroopa noored" programmi raames. (Ruth Sunnanå Sveistrup, Haugesunds Avis, 8.09)