Nädal välismeedias 14.-27. august 2006

VÄLISAGENTUURIDE
UUDISED

Euroopa Liit

NATO/JULGEOLEK

AJAKIRJANDUS

EESTI
VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika, Majandus, Varia

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED

Euroopa Liit

Laienemine

Serbian Deputy
PM Ivana Dulic-Markovic said that progress on joining the EU
depended on catching war crimes suspect Ratko Mladic. "The
general conclusion is that everything is up to Serbia. If we
manage to fulfil our obligations and full cooperation with
International Criminal Tribunal for the former Yugoslavia, the EC
and the EU will try to support our further steps into integration,"
Dulic-Markovic said. (Reuters, 17.08)

A high-ranking
official from the EP said that it was still possible for Croatia to
join the EU in 2009 despite growing reluctance about enlargement in
some member states. "Let us make an effort to arrive at an
agreement before EP elections in 2009," Elmar Brok, chairman of
the EP's Foreign Affairs Committee, told reporters in the Croatian
capital after talks with Croatian PM Sanader. (Afp, 25.08)

Macedonia's
PM-designate Gruevski outlined his plans for the country's economic
rennaissance and fast entry into the EU with a pledge for hard work
and speedy reforms. The former Yugoslav republic became an
official candidate to join the EU in December but must revamp its
economy and police to clinch a date for accession talks. A review is
due in October. (Reuters, 25.08)

Siseareng

The EU
external border agency, Frontex, cannot cope with the
explosion of illegal immigrants to the Canary islands, the
head of the islands' government Adan Martin said. The measures
taken by Frontex, charged with patrolling the African coastline from
which the migrants depart, "have been too little and too late,"
he said. (Afp, 17.08)

Britain's
interior minister John Reid urged his EU counterparts to make
sure that anti-terror measures were consistent throughout the
union. "It's very important that the measures that are taken
in one country are reflected in other countries because we want
equal security for all our countries," Reid said. "It's
not possible to fight terrorism without inconvenience. It's terrible
if somebody is delayed, but a delay is more acceptable than death.
The inconvenience has not been imposed for the sake of imposing it.
It has been imposed in order to defeat terrorism and to protect our
public and that is what the three ministers have as our highest
priority." (Afp, 16.08)

Jörg
Haider, the former strongman of Austria's extreme right,
proposed a referendum to ask Austrians, who are
largely unhappy with the euro and the EU, whether they wish to
stay in the EU. The proposal was quickly rejected by the
conservative OeVP party of Chancellor Wolfgang Schüssel, which
said it was it unrealistic. "Austrians should get a new
chance to decide whether they really want to be in the EU"
or whether they should "become a sovereign and neutral state
again," Haider said. The referendum would have to be held
before a European constitution was adopted because it would be
impossible afterwards, the governor of Carinthia province said. A
first attempt to pass the constitution was "thankfully rejected
by France and the Netherlands" last year, he added. (Afp,
14.08)

Spain and
Senegal agreed to launch joint military police patrols in a bid to
stem the unprecedent surge in illegal migration to the Canary
Islands, senior officials from the two countries said. Spain is
to give Senegal, from where much clandestine migrants are emanating,
surveillance equipment including a helicopter and two high-speed
patrol motorboats. (Afp, 21.08)

Spain said it
would ask the EU for more help in stemming the growing tide of
African illegal migrants arriving on its shores, complaining that
current support was not enough. Over 18,000 migrants, mostly
young men, have arrived on the Canary Islands in fishing boats this
year, with nearly as many arriving in the first three weeks of
August as in the whole of last year. (Reuters, 25.08)

Majandus

Britain's
Conservative opposition party wants the government to curb immigrant
workers from Bulgaria and Romania when they join the EU. The
party's spokesman on immigration Damian Green outlined amid fears
that British workers would lose out to a surge of new migrant
workers. "We urge the government to take this decision as soon
as possible to remove any uncertainty," Green said. "We
must learn the lessons of the unprecedented numbers who came to this
country after the last expansion of the EU." (Afp,
19.08)

European
economic momentum is expected to slow next year in response to higher
interest rates, weakening consumer demand and sluggish exports to the
U.S, the ratings agency Standard and Poor's predicted in a
report. The forecast sees a drop in foreign demand for European
goods, with the 12 nations in the eurozone hurt by a strengthening of
the euro against the dollar as the US Federal Reserve calls a halt to
its cycle of interest rate hikes. (Afp, 22.08)

The EU has
tightened document requirements on U.S long grain rice imports to
prove they are free of an unauthorised genetically modified organism
(GMO), the EC sai. Europe imported 300,000 tonnes of U.S. rice last
year, with 85 percent being long grain. No GMO rice is yet authorised
for import or sale in the 25 member countries of the bloc. (Reuters,
Afp, 23.08)

Välispoliitika

French
President Jacques Chirac held talks with Italy's PM Romano Prodi,
Turkish PM Recep Erdogan and Finish PM Matti Vanhanen stressing the
need to swiftly agree the make-up and mandate of a peacekeeping force
in Lebanon, his office said. He highlighted "the need to very
quickly specify the missions, the rules of engagement and the chain
of command" of the UN interim force in Lebanon. He also
insisted on the need for balance in the distribution of contingents
"which must reflect the commitment of all the international
community and, in particular European countries". (Afp,
19.08)

EU foreign
policy chief Javier Solana plans to send a special envoy to Darfur,
his spokeswoman Cristina Gallach said. The EU’s special envoy to
Sudan, Pekka Haavisto, will visit Sudan to meet the government,
Darfur armed movements, the African Union and the UN, she said.
(Reuters, 19.08)

The Finnish
presidency of the EU called on the warring parties in Sri Lanka
to return to the negotiating table. "The presidency urges the
government of Sri Lanka and the Liberation Tigers of Tamil Eelam
(LTTE) to cease hostilities at once and to resume peace talks,"
it said in a statement. "The senseless violence will not
resolve the ethnic conflict in Sri Lanka. We believe a continuation
of the fighting will only make the prospects for peace worse and will
benefit neither side. The US therefore calls for the immediate
cessation of hostilities." (Afp, 18.08)

European foreign
policy chief Javier Solana said that Hezbollah must "choose
between being a responsible force in Lebanese politics or a beachhead
for Iran." He said that he hoped the UN-mandated disarmament
of Hezbollah's militia in southern Lebanon would take place "in
the most political manner possible" so that the radical Shiite
group "becomes a political force in the life of a normalized
Lebanon. But the relations between Hezbollah and Iran will make this
process difficult," he said. (Afp, 15.08)

The EC said a
recent agreement between the Togolese government and the opposition
opened the way for EU "cooperation" with the country to be
restored. EU Development Commissioner Michel voiced "deep
satisfaction" with the agreement, which the two sides signed on
Sunday and which is aimed at ending the unrest that has blighted the
country for more than a decade. (Afp, 21.08)

The EU is to
adopt a direct funding of water supply and sanitation projects in
Nigeria through the NGOs and civil society groups, a senior
official has said. The head of rural water and sanitation of the EC
to Nigeria D. Plas told reporters that the funding approach was to
strengthen the capacity of the groups. (Afp, 23.08)

The outgoing
chief monitor of Sri Lanka's crumbling ceasefire criticised the EU
for banning the Tamil Tiger rebels and said his warnings of a violent
"worst case scenario" had come true. Brigadier General
Henricsson wrote a memo to the EU more than a month before May's ban
was imposed warning of a rise in violence and attacks in the capital
Colombo if the EU carried out its threat. (Afp, 24.08)

Lebanon
accepted an Italian offer to send 2,000 troops to Lebanon, the
most substantial commitment yet to a UN peacekeeping force to uphold
a truce between Israel and Hizbollah, officials said. Israel has
already told Italy it would be happy to see the Italians in charge of
the force, although Rome has not formally offered to lead it. Italy
said on Monday it was ready to do so if its European partners commit
themselves to the operation. (Reuters, 21.08)

EU president
Finland called on fellow bloc members to help Lebanon to clear up an
oil slick that has spread along its coast since Israel bombed a
power station last month. Finland said it would send money and
clean-up equipment worth 600,000 euros ($771,600). (Reuters,
Afp, 22.08)

Visiting Dutch
Foreign Minister Ben Bot said that the EU wants to see a stable
ceasefire on the ground in Lebanon before contributing troops to an
UN international force there. (Afp, 24.08)

France is ready
to send an extra 1,600 troops to bolster a revamped UN force for
Lebanon, President Chirac said, bringing the total French
contingent to 2,000. France initially offered only to double its
force in Lebanon to 400, However, France decided to dispatch many
more troops after winning assurances from the UN that the troops
would be able to defend themselves fully if they came under attack
and could use force to protect civilians (Reuters, Afp,
24.08)

Italy will
assume command from France of the UN peace force in Lebanon early
next year but will immediately run the mission's new mini-command
centre in New York, UN chief Kofi Annan said. Italy has committed
up to 3,000 troops, the biggest so far by any nation, for a force
meant to help secure a tense truce between Israel and Hizbollah
guerrillas. Annan said an Italian general will soon head to New York
to head UNIFIL's military operations command centre. (Reuters,
25.08)

European
nations pledged up to 7,000 troops Friday to form the core of a
beefed-up peacekeeping mission in Lebanon capable of enforcing the
fragile truce between Israel and Hezbollah, officials said. UN
chief Kofi Annan, speaking after a meeting with foreign ministers of
the 25 EU states, hailed the conference "a success". (Afp,
25.08)

Israel and
Lebanon both welcomed an EU pledge to contribute up to 7,000 troops
to a beefed-up UN peacekeeping mission capable of enforcing the
fragile truce with Shiite militants of Hezbollah. "Israel
congratulates European countries on their decision to send these
contingents for the international force in Lebanon," foreign
ministry spokesman Mark Regev said following Friday's decision by the
25-nation bloc. Mohammed Chatah, a senior advisor to Lebanese PM,
told AFP that "the government is very satisfied with this
positive and important decision. (Afp, 26.08)

The EC said
that it "firmly condemns" post-electoral violence in the
capital of the Democratic Republic of Congo and called for
"moderation" from all sides. "The EC calls for a
halt to all military provocation from one side or the other,"
said EU Development Commissioner Michel, who is in charge of the
commission's relations with African countries. (Afp, 22.08)

Some EU
military forces stationed in Gabon are being transferred to Kinshasa
in expectation of further unrest in the Congolese capital, a
senior German military official said. Asked if EU troops were
preparing for further clashes, the deputy commander of EU forces in
Congo, Admiral Henning Bess, told Reuters by telephone: "Yes."
(Reuters, Afp, 24.08)

The EU has
awarded Morocco 67 million euro to help it manage migration, boost
border security and crack down on human trafficking. The money
will help Moroccan government agencies combat illegal migration more
effectively, boost border surveillance and improve the judicial
framework, the EU said. (Reuters, 23.08)

The EU urged
Iran to conduct an independent investigation into the death in prison
of a hunger-striking student and said it was "gravely concerned"
about human rights activists in Iran. Akbar Mohammadi died July
30 in Tehran's Evin prison, where he had been held for his role in
pro-democracy student demonstrations in July 1999. The EU said the
trial of Mohammadi was characterised by "severe deficiencies"
and cited allegations concerning "his inappropriate treatment
while in custody". (Afp, 24.08)

NATO/JULGEOLEK

NATO's top
general U.S. Marine Corps Gen. James Jones appealed to the
international community to do more to curb Afghanistan's growing drug
trade, which he said is helping finance a resurgent Taliban and
fueling instability. "It certainly cries out for more
international focus. The international community understands that we
have to have more success in the narcotics field, and we have to do
that in the fairly near future," Jones said. (Reuters,
17.08)

NATO war planes
dropped a bomb on Taliban fighters preparing to ambush troops in
southern Afghanistan, killing 11 of the rebels, the force said.
The rebels were spotted from the air preparing an ambush against
NATO-led International Security Assistance Force and Afghan troops in
a volatile area of southern Kandahar province, spokesman Major Scott
Lundy told AFP (Afp, 23.08)

The Taliban
denied secretly talking with the Afghan government and NATO to lay
down their arms in the volatile south, rejecting such reports as
propaganda by weakened foreign forces. The guerrillas' military
commander, Mullah Dadullah, told Reuters NATO and U.S.-led forces
were trying to sow dissent among Taliban fighters and supporters
(Reuters, 25.08)

NATO and EU
troops hunting war crimes suspect Radovan Karadzic searched the homes
of three Bosnian Serbs. U.S NATO soldiers blocked off parts of
Karadzic's wartime stronghold of Pale, east of Sarajevo, and searched
the home of military commander Jovan Skobo, believed to be helping
Karadzic, who is sought by the U.N war crimes tribunal in The Hague.
Last week, NATO troops conducted a similar raid in the Bosnian Serb
administrative centre of Banja Luka in western Bosnia, searching the
homes of three suspected Karadzic helpers and of another fugitive war
crimes suspect, Stojan Zupljanin (Reuters, 23.08)

AJAKIRJANDUS

USA
ja Suurbritannia ajakirjandus

Eelnevate
nädalate jooksul leidis Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide
ajakirjanduses kajastamist olukord Lähis-Idas pärast
sõjategevuse peatumist. Tähelepanu osutati ka Iraanile,
kes avaldas soovi hakata kohe tõsiseid läbirääkimisi
pidama, kuid keeldus täitmast ÜRO JN nõuet lõpetada
oma tuumaprogrammi elluviimine.

Iraani ettepanek
on põhjalikumaks uurimiseks aja kulutamist väärt.
Iraani tegelikke kavatsusi ära arvata ei ole sugugi lihtne. On
olemas vähemalt kaks erinevat võimalust mõista
selle riigi valitsusvõimu ametlikku vastust JN nõudmisele
peatada uraani rikastamine ja selle töötlemine hiljemalt
31. augustiks. Esiteks võiks tähele panna, et Iraani
vastus ei sisaldanud endas ettevõtlikkuse jooni ning et puudus
otsene vastus peamisele küsimusele. Need asjaolud, arvestades ka
ÜRO poolt paika pandud lähenevat tähtaega, on
tõenduseks jätkuvast põlgusest. Samas on aga
Iraani vastuse tõlgendamine piisavalt paindlik teise, palju
lootusrikkama hüpoteesi toetamiseks. Nimelt on mõnedel
valitsusvõimude tegelastel soov üritada leida lahendus
väljapääsmatule olukorrale, mille Iraan on endale ise
kaela toonud. (Juhtkiri, The Times, 23.08) Õige
oleks siiski nõuda, et Iraan keskenduks uraani rikastamise
peatamisele läbirääkimistel kokkulepitud tähtajaks.
Kui Iraan jällegi keeldub talle pandud kohustusest, siis ei ole
mõtet ka tunnustada tema ettepanekuid kauplemiseks. Kui uraani
rikastamine pole kindlaksmääratud päevaks peatatud,
siis peaksid ka Hiina ja Venemaa ühinema teiste ÜRO JN
püsiliikmetega, et rakendada Iraani suhtes mõjuvaid
sanktsioone. (Juhtkiri, International Herald Tribune,
24.08) USA administratsioon on aastate jooksul üritanud
Iraanile survet avaldada, et Iraan loobuks oma 18 aasta jooksul
salaja kavandatud tuumaprogrammist. Selge on aga, et praegune
Iraani vastus tuli raskel ajal. Iraan on oma regioonis julgustust
saanud, samal ajal kui JN ´žongleerib´ rohkete
kriisidega Lähis-Idas, kaasaarvatud sõda Iraagis ja
viimased Iisraeli ja Hizbollah, keda toetavad Iraan ja Süüria,
võitlused Lõuna-Liibanonis. Ebapüsivus on paljud
JN liikmed Iraanile surve avaldamisel palju ettevaatlikumaks muutnud,
kuna eeldatakse, et see võib kaasa tuua vastasseise Lähis-Ida
piirkonnas. (Dafna Linzer, The Washington Post, 23.08)

ÜRO poolt
toetatav relvarahu suutis peatada tapmised Iisraelis ja Liibanonis.
Nüüd seisab aga ÜRO rahujõud koos murtud
Liibanoni armeega silmitsi hirmuäratava ülesandega:
Hizbollah desarmeerimisega. Realistlik hinnang tekkinud
olukorrale oleks aga see, et Hizbollah kasutab relvarahu kui
taktikalist pausi, mitte ei võta seda kui kestvat kohustust
säilitada Iisraeliga rahuseisundit. Hizbollah on end
Liibanoniga pikaajaliselt sidunud ning tema nägemuses ei sobi
sinna ükski ÜRO rahuvalvejõud. Seda Hizbollah
hoiakut tunnetab ka ÜRO, mis on juba plaaninud rahu tagavaid
lahendusi. (Edward Royce, The Washington Times, 23.08) Kas
pooled jätkavad sõda? Seda eeldatakse Iisraelis.
Avalikkus arvab, et kui Hizbollah on võimeline taasrelvastuma
ja üleval pidama baase Liibanonis, siis võitlus jätkub.
Antud juhul satuksid jõudu kogunud Unifil´i väed ja
Liibanoni armee täpselt kahe poole vahele. Kui algaks tõsine
sõjategevus, oleks nad sunnitud tagasi tõmbuma. Siiski,
niikaua kuni nad sinna jäävad, mõjub nende
kohalviibimine tõenäoliselt kui pidurdav jõud sõja
taasalustamisele. (Julian Borger, The Guardian, 15.08)
Samal ajal kui Iisrael ja Liibanon vaidlevad selle üle, kes sõja
võitis ja kes kaotas, on üks tulemus ilmselge: USA
kaotas. Washingtoni otsus toetada Iisraeli sõjalist
kampaaniat, mis keeldus relvarahu poole liikumast, tõi USAle
tähtsusetut kasu, nagu näiteks mõningane Hizbollah
sõjalise võime nõrgenemine. Laiemalt vaadates on
olnud aga Washingtoni-poolne toetus sellele sõjale ja
kannatlikkus selle käigu suhtes täielikuks katastroofiks.
USA hoiak Liibanoni sõja suhtes on kaasa toonud laias ulatuses
negatiivseid tagajärgi Ameerika Ühendriikidele. Nende seas
ka uus usalduskriis USA Euroopa liitlastega just siis, kui
transatlantilised suhted olid hakanud paranema. (Philip Gordon and
Jeremy Shapiro, Financial Times, 21.08)

Saksamaa
ja Austria ajakirjandus

Saksakeelne
ajakirjandus lahkas eelnevatel nädalatel endiselt Lähis-Idas
toimuvat, arutleti, kas Saksa sõdurid peaksid osalema
loodavates rahutagamisvägedes. Taas kerkis esile ka Iraani
tuumaprogramm ning küsimus ÜRO võimalikest Iraanile
rakendatavatest sanktsioonidest.

Paljude
murelike eurooplaste ning eelkõige moslemite jaoks on
ÜRO resolutsioon 1701 ühe poole huve arvestav ja
ebaõiglane. Kuid ÜRO resolutsioonid ei vastagi maailma
südametunnistusele, vaid peegeldavad valitsevate jõudude
huve. Mitte ainult Iisrael ja USA ei näinud äsjases
olukorra pingestumises head võimalust Hizbollah
nõrgestamiseks, ka paljud Araabia ja Euroopa valitsused
lootsid salamisi, et Hizbollah´le antaks enne relvarahu veel
tugev löök. Juba seetõttu on märkimisväärne,
et resolutsioon üldse vastu võeti. Teisi konflikte
vaatab ÜRO kõigepealt kuid või aastaid pealt, enne
kui neisse sekkub. ÜRO algatus on praegu põhjendatav
muidugi sellega, et omavahel ei kakle mingisugused põlismetsade
hõimud, vaid sõda peetakse maailma kõige
plahvatusohtlikumas regioonis. (Nikolas Busse, FAZ, 14.08)
Alati kui teised riigid kainelt kaalutlevad, mis kasu võiks
tuua vägede saatmine konfliktipiirkonda, vaevavad sakslased end
südametunnistuse küsimustega, millele ei saa rahuldavat
vastust anda. Nii ka seekord. Need, kes vastustavad sakslaste
osalemist rahuvalveüksuses Liibanonis, väidavad, et
ajaloolise taaga tõttu ei tohiks Saksa sõdur sattuda
olukorda, kus ta peaks Iisraeli sõdurit tulistama. Samas võib
Saksa sõdur tulistada nii laps- kui ka moslemist sõdurit.
Kas see tähendab, et moslemi elu on sakslaste jaoks vähem
väärtuslik kui juudi oma? 16 aastat pärast sõjalise
iseseisvuse saavutamist otsib Saksamaa oma jõudude saatmiseks
ikka veel põhjendusi. Saksamaa välis- ja
julgeolekupoliitika suurim ülesanne järgnevatel aastatel on
pedagoogiline, sissepoole suunatud: poliitikud peavad rahvale selgeks
tegema, et vägesid ei saadeta konfliktipiirkondadesse ei
ajaloolistel, humanitaarsetel ega majanduslikel kaalutlustel.
Saksamaa panustab praeguse maailmakorra säilitamisse, millest ta
niisamuti nagu teisedki riigid kasu lõikab. Praegune
maailmapoliitika erineb teatud mõttes tunduvalt 20. sajandi
poliitikast. USA on ikka veel läänemaailma juhtiv riik,
kuid pole üksi enam võimeline tagama vabaduse ja
vabakaubanduse püsimist. Aasiast tõusevad USAle
majandusrivaalid, islamimaailmast aga ideoloogilised võistlejad.
Sõjavägi pole muidugi ainus vahend, et neid tendentse
vaos hoida, kuid see on üks võimalikest
valikuvariantidest. (Nikolas Busse, FAZ, 14.08) Ärev
diskussioon selle üle, kas ka Saksa sõjavägi peaks
osalema rahuvalveüksuste loomisel, algab jälle täiesti
valest kohast – iseendast. Räägitakse sellest, millised
ootused on maailmal Saksamaa suhtes. Paljudel julgeolekupoliitilistel
ning majanduslikel põhjustel peab Saksamaa tagama konflikti
leevendamise. Keskseks eesmärgiks peab olema ka demokraatliku
Liibanoni tugevdamine. Kogu regiooni ja ka Euroopa jaoks oleks
saatuslik, kui Hizbollah taas tõuseks ning Liibanoni oma
islamistlike ettekujutuste järgi kujundaks. ÜRO JN
resolutsioon pakub Liibanoni tugevdamiseks kahjuks ainult nõrku
vahendeid, seda tähtsam on aga, et võimalust kasutataks.
(Juhtkiri, FTD, 15.08) See sõda lõpeb
nii nagu peaaegu kõik sõjad Lähis-Idas lõpevad.
Enne kui Iisrael liiga palju saavutab, sunnib rahvusvaheline üldsus
riiki vaherahu sõlmima. Nii Iisraeli julgeolek kui ka
Liibanoni tulevik sõltuvad sellest, kas Hizbollah muutub
lõpuks poliitiliseks parteiks või on rühmituse
ideoloogiline fanatism nii suur, et see jääb kindlaks
ideele hävitada Iisrael. Siis oleks praegune sõda alles
esimene uues Lähis-Ida sõdade seerias. (Clemens
Wergin, Der Tagessiegel, 15.08) Taas kerkib esile üks
argument, mis tundus olevat kadunud debattidest, kus arutletakse
Saksamaa sõjalise sekkumise üle kriisipiirkondades.
Holokaust keelavat Saksa sõdurite saatmise Iisraeli piiri
äärde, ütlevad need, kes vastustavad Saksamaa
sekkumist olukorda Lähis-Idas. Saksamaa panustamise pooldajad
aga väidavad, et holokaust sundivat just sakslasi tegutsema, et
Iisraeli püsimajäämist kindlustada, seda isegi oma
sõdurite eludega riskides. Kui asi puudutab Iisraeli,
kiputakse holokausti argumendina ära kasutama, debattides tuleks
aga välja tuua tõelised argumendid. (Ralph Bollmann,
Die Tageszeitung, 15.08) Sõjalistesse
konfliktidesse sekkumise puhul pole oluline, mida ootavad Saksamaalt
liitlased või rahvusvahelised organisatsioonid, vaid see,
kas Saksa sõdurid suudavad konflikti lahendamisel kaasa aidata
ning kas Saksamaal on selleks piisavalt sõdureid. Saksamaa
positsiooni muudab praeguses olukorras eriliseks nii araabia maade
austus kui hea läbisaamine Iisraeliga. Saksa vägede
osalemine sinikiivrite trupis on nii Saksamaa kui Euroopa huvides.
(Kurt Kister, SZ, 16.08) Ilmselt on palju põhjuseid,
miks Saksa sõjavägi Liibanonis rahu peaks tagama.
Murettekitav on aga, et me neist teada ei saa. “Kui Saksamaad appi
kutsutakse, ei tohi keelduda,” öeldakse. Miks see nii on, ei
tea keegi. “Vaatamata holokaustile lepib Iisrael Saksa sõduritega,”
kuuleme räägitavat. Kas asi ka vastupidi töötab,
ei huvita kedagi. Saksamaa ei marsi teadlikult Liibanoni, vaid
koperdab sisse – läbimõtlematult, aga suuri sõnu
tehes. Mis on Saksamaa huvid? Kas me kaotame oma mõjuvõimu,
kui diplomaatia piiridesse jääme? Kas me tahame aidata
kaasa ÜRO JN resolutsioonide jõustumisel või
mõtleme pigem koolide ehitamisele Lõuna-Liibanonis?
Esimene variant eeldab lahingutrupi saatmist piirkonda, teisel juhul
piisab ehitustöölistest. Kas Saksa laevastik peaks
patrullima Liibanoni ranniku juures või pigem Gröönimaa
läheduses? Miks põhjas, küsitaks. Miks Liibanoni
vetes, kõlab vastus. Mõlemas paigas oleks laevastik
kasutu. (Jacques Schuster, Die Welt, 16.08) Saksamaa
kantsler Angela Merkel peab kõige olulisemaks poliitilise
lahenduse leidmist Lähis-Ida konfliktile, sõjaline
tegevus võib olla seejuures vaid üks paljudest
vahenditest. Rahu Lähis-Idas tähendab Iisraeli kui
riigi püsimise tagamist, iseseisva Liibanoni kindlustamist ning
Iisraeli-Palestiina konflikti lahendamist. Saksamaa ei saada oma
sõdureid tundmatusse, kõigi välismissioonide puhul
on Saksamaa alati käitunud väga vastutustundlikult. Nii ka
seekord. Ei tohi tekkida ettearvamatuid riske. (Intervjuu Angela
Merkeliga, Die Welt, 20.08)

Iraan ei ütle
“jaa” ega “ei”, vaid saadab ÜRO JN viiele vetoõigusega
riigile ja Saksamaale rea positiivseid ja negatiivseid sõnumeid.
Iraanil ei näi olevat erilist hirmu võimalike ÜRO
sanktsioonide ees – riik arvestab sellega, et Venemaa ja Hiina
sanktsioonid teatud piirides hoiavad. (Chi, SZ, 23.08)
Kui Iraani vastus ÜRO JN ei rahulda, tuleb tuumakatsetusi
tegeva riigi suhtes kehtestada sanktsioonid, muidu kaotab JN oma
usutavuse. Kuid JNs ei valitse üksmeel. Hiina ja Venemaa
huvid on USA huvidega vastuolus. Sellele on Iraan alati panustanud –
siiani edukalt. Iraani rahumeelset tuumategevust ei tohi takistada,
kuid see peab olema läbipaistev ning rahvusvaheliselt
kontrollitav. (Dietrich Alexander, Die Welt, 23.08)
Iraanil on kogemusi sellega, kuidas kahetähenduslike avaldustega
aega võita ning samal ajal oma vastaste koalitsiooni lõhkuda.
Tundub, et praegune konflikt on uuesti hoogu kogumas. Mõlemad
pooled on niivõrd oma kinnismõtete küüsis, et
diplomaatilise lahenduse leidmine probleemile tundub olevat võimatu.
Lääs on rõhutanud, et teeb Iraaniga kaupa vaid siis,
kui Iraan oma tuumaprogrammist loobub. Iraan on aga ammu loobunud
lääne tingimusi täitmast. Lääs ei tohiks
sanktsioonide määramisega kiirustada. Sisemiste konfliktide
tõttu ei tulnud JN toime isegi Liibanoni kriisi lahendamisega,
kuidas peaks JN jõudma konsensuseni isolatsiooni kehtestamises
sõjapiirkonnas asuvale Iraanile. (Nicolas Richter, SZ,
24.08)

Prantsusmaa
ajakirjandus

Suve viimastel nädalatel
kirjutas Prantsuse press järjekindlalt Liibanoniga seotud
teemadel.

Endine
Prantsuse välisminister ja suursaadik Jean-Pierre Raimond
tõdeb arvustades rahvusvahelise üldsuse suhtumist
Iisraeli-Liibanoni konflikti, et Balkani kriisist saadud
kogemusest ei ole kasu olnud. Lähis- ja Kesk-Ida kriis on
oma kestvuse, ebakindluse, ohvrite arvu, poliitiliste ja militaarsete
asjaolude poolest ainulaadne. Lisaks on see musternäidiseks
rahvusvahelisele situatsioonile, mis alates Iraagi sõja
puhkemisest aastal 2003 seisneb üleüldises
korralageduses, Euroopa äraolekus ning Euro-Atlandi koostöö
puudumises. Prantsusmaa, omades ÜRO egiidi all Liibanonis
traditsioonilist esindust aastast 1978, töötas koos USAga
välja resolutsiooni sõjategevuse lõpetamiseks
Liibanoni ja Iisraeli vahel ning otsustas presidendi sõnul end
militaarselt ning poliitiliselt siduda ÜRO rahvusvahelise
missiooni pikendamisega, eesmärgiga abistada Liibanoni valitsust
kogu riigi territooriumi oma võimule allutamisel. Lisaks
Iraagi korralagedusele ning Iisraeli-Palestiina lõppematule
konfliktile traumeerib Liibanoni-Iisraeli sõda regiooni nii
otseselt kui ka kaudselt. Araabia maailma läänevaenulikkuse
süvenemist arvestades ohustab see kogu rahvusvahelist
kontingenti, mis, suutmatuses ühist seisukohta leida, kardab ÜRO
täismandaati rakendada. (ÜRO põhikirja artikkel 7
lubab rahu kehtestamiseks jõudu kasutada.) Selline olukord
viib paratamatult mõtted ebaõnnestumisele Balkanil,
millel oli kaks olulist põhjust: ÜRO sinikiivrid,
kes ei olnud piisavalt varustatud, ei tohtinud jõudu
rakendada ning kiirete militaaroperatsioonide läbiviimiseks oli
vaja ÜRO heakskiitu, mis oli aga aeganõudev. Pärast
Daytoni kokkulepet läks sõjaliste operatsioonide
juhtimine NATO vastutusse, mis toimib näiteks Kosovos.
Suursaadiku arvates ei olnud USA ja Suurbritannia Iraagi sõda
alustades piisavalt ettenägelikud ning ta kahetseb, et need
riigid ei anna Liibanoni saadetavatesse vägedesse oma panust,
sest on Iraagis liiga hõivatud. Rahukehtestamis- või
rahutagamisoperatsiooni eest ainsana vastutamine suurendab
haavatavust, kui näiteks võtta Prantsuse juhitud Rwanda
missiooni tabanud kriitikat. Prantsusmaa soovib, et tema juhtimisel
Liibanoni saadetavad ÜRO väed omaksid analoogset võimu
ÜRO põhikirja seitsmendas peatükis kirjeldatule.
Probleem ei seisne ainult Liibanonis vaid kogu Lähis-Idas.
Lääs ei tohi illusoorses kurtmishoos end Islamimaadega
vastandada. ÜROd tuleks reformida nii, et Julgeolekunõukogus
oleks enam mitte-Euroopa riike. ÜRO, kelle vastutus on suurem
kui kunagi varem, ei tohiks end segada leadershipi kriisi,
mis vaevab Euroopat ja USAd. (Jean-Pierre Raimond, Le Figaro,
23.08)

Lähis-Ida on
viimasel ajal tunduvalt muutunud. Seda peamiselt tänu Iraani
presidendile Ahmadinejadile, kes soovib Iisraeli maamuna pealt ära
pühkida ning kelle populaarsus araabia maades aina tõuseb,
vaatamata araablaste ja pärslaste vahelisele ajaloolisele
vaenulikkusele. Iisraeli-Liibanoni sõda näitas, kui
suur on Iraani destabiliseeriv mõju Lähis-Idas. Lääs
ei tohiks alahinnata šiiitide võimu Teheranis, Iraagis,
Afganistanis, Palestiinas ning eriti Liibanonis. Ameeriklased
ei taha tunnistada oma mõjuvõimu vähenemist
regioonis ning ei ole siiani nõustunud Iraaniga
läbirääkimisi alustama. USA peaks vältima
dilemmat – kas pommitada Iraani või aktsepteerida Iraani
tuumaprogrammi. Järjekordsed tuumaläbirääkimised
Iraani ja ÜRO JN liikmete ning Saksamaa vahel ei seisnenud muus
kui läbirääkimistes läbirääkimistingimuste
üle. Prantsusmaa, kes on Iraani tuumakõnelustest väga
aktiivselt osa võtnud, püüab Iraanilt saada
garantiid oma Liibanoni saadetavate sõdurite julgeolekuks,
lootes ära hoida 1986. aastal juhtunu kordumist. (Daniel
Vernet, Le Monde, 23.08) Teadusuuringute Rahvusvahelise
keskuse direktor, kes on ühtlasi ekspert Iraani ja Kesk-Aasia
alal, Olivier Roy usub, et ÜRO sanktsioonid julgustaksid
Lähis-Ida konfliktidega tihedalt seotud Iraani veelgi.
Lääneriigid on teinud vea Iraaniga rangelt
bilateraalselt suheldes. Iraan on valinud sellise
provotseerimisstrateegia, mille lõpptulemus asetaks
lääne drastilise valiku ette: kas sattuda totaalsesse
kriisi või lasta Iraanil tuumarikastamist jätkata.
Iraan püüab kasu lõigata kõigist
Lähis-Ida konfliktidest, eriti Iraagis ja Afganistanis.
Liibanonis õnnestus Iraanil tekitada kriis ilma selles
otseselt osalemata. Mujal ollakse veel diskreetsed, oodates õiget
aega. Sanktsioonid tugevdavad alati autoritaarseid võime.
Rahvusvahelise üldsuse suutmatuse tõttu oleks
rakendatavate sanktsioonide efektiivsus kaheldav. Need
julgustaksid Iraani naabreid illegaalses naftatransiidis osalema.
Lisaks on majanduslikult võimsad Jaapan ja Hiina teada
andnud, et ei kavatse naftaembargost kinni pidada. Seega saaks
Iraan naftat edasi müüa ning koguni kõrgema hinnaga.
Olivier Roy pakub võimalikuks lahenduseks seda, et lääneriigid
peaksid Lähis-Ida jaoks välja töötama ühtse
strateegia ning lõpetama regiooni konfliktide eraldi
käsitlemise. (Marc Semo, Liberation, 23.08)

Skandinaavia
ajakirjandus

Rootsi
parlamendivalimisteni on jäänud viimased nädalad ning
valimiste vastaspooled peavad veel viimaseid debatte. Ühel
poolel asub praegune PM Göran Persson (sotsiaaldemokraat) ning
tema valimisliit ja teisel poolel mõõdukate liider
Fredrik Rumsfeldt ning põhiküsimuseks, mille üle
debatte peetakse, on suur tööpuudus.

On kindel, et
sotsiaaldemokraadid eesotsas Perssoniga valimisi üksi võita
ei suuda ning seetõttu sõltuvad nad suuresti Lars Ohly
juhitavast Vasakparteist, kelle kommunistlik maailmavaade ei tee
valimiste võidulootust Perssonile just eriti lihtsaks. Ohly
peab sarnaselt Perssonile tööpuuduse vähendamist
oluliseks teemaks, kuid samas rõhub sellele, et võimalikult
vähe institutsioone peaks olema erasektori kätes ning et
erasektoris juhtivatel positsioonidel olevad inimesed peaksid maksma
veelgi suuremaid makse. See paneb Vasakpartei kohta küsima, kas
tegu on liikumisega, mis üritab muuta ühiskonda või
on see kõigest üks inimeste kogum, mis on lihtsalt
millegi vastu. (Juhtkiri, Svenska Dagbladet; Johannes Ǻman,
Dagens Nyheter, 15.08) Sotsiaaldemokraatide tänavuse
aasta valimisplatvorm lubab heaolu kasvu, riigipoolsete suuremate
kulutuste tegemist. Rootsi majanduse seis on üleüldises
mõttes hea ning mõõdukate reformide elluviimine
muudab olukorra veelgi paremaks. Nii näiteks lubavad
sotsiaaldemokraadid, et luuakse uusi töökohti näiteks
riigi poolt finantseeritavatele ametialadele ning et riik hakkab
võimaldama eriala ümberõpet. Lastel on küll
hea, aga läheb veelgi paremaks – lubatakse maksimaalse
lasteaiamaksu alandamist, tasuta eelkooli, suuremaid ressursse
koolidele ning leebemat suhtumist vabakoolidesse. Ka vanuritel läheb
elu paremaks: rohkem vanadekodusid ja rohkem personali. Töötud
võivad aga kõik loota töötukassale. Kõikide
nende lubaduste täitmine läheks aga maksma 25 miljardit
Rootsi krooni. Sotsiaaldemokraatide raskuspunktiks on tööpuudus,
sest 12 valitsemisaasta jooksul ei ole suudetud selles vallas mitte
midagi paremaks muuta. Inimesed ei usu enam Perssoni sõnu, et
„töö tuleb”. Valijaid ei huvita enneaegne pension või
intressimäär või ümberkoolitus või juba
töötavate inimeste õigused, vaid paindlikum tööturg
ning rohkemate tööandjate olemasolu. Opositsioon lubab aga
kohitseda töövaldkonda puutuvat, mitte töötukassa
süsteemi täiustamist. Selline „uusvana”
sotsiaaldemokraatide valimislubadus lausa ajab inimesi proovima, mida
opositsioonil siis pakkuda oleks (Juhtkiri, Dagens Nyheter,
19.08)

Taani ajakirjandus on endiselt
keskendunud peamiselt Lähis-Idas toimuvale. Iisraeli ja
Liibanoni vahel on esialgu veel õbluke vaherahu, mis on
habras ajani, mil ÜRO rahuvalveväed Lõuna-Liibanoni
jõuavad. Samuti mängib vaherahu püsimajäämisel
olulist rolli Hizbollah roll Liibanoni poliitikas ning Iraan, kes kas
nõustub oma liitlaste, s.t Hizhollah allasurumisega või
mitte. Liibanon on peale sõda „seisma jäänud”,
Iisrael sai aru, et seda sõda ei anna võita relvadega
ning loodetavasti sai Hizbollahgi aru, et Iisraeli põhjaosa
pommitamine ei ole organisatsiooni järjepidevusele kasuks.
Paljud Iisraeli ja Liibanoni elanikud on aga endiselt veel
põgenikustaatuses ning loodavad tulla koju nii, et taevast ei
hakka jälle rakette alla sadama. USA õigustus Iisraelile
pommitamaks väidetavaid Hizbollah tugipunkte mille käigus
hukkusid enamasti tsiviilisikud, ei andnud USAle loodetud
iisraellaste toetust. Hizbollah näib aga olevat oma positsiooni
Liibanoni poliitikas tugevamini kinnitanud kui see oli enne sõda.
Ollakse tagasi praktiliselt alguspunktis ning sellise olukorra
muutumist Liibanonis ega üleüldse kogu Lähis-Idas ei
ole loota seni, kuni midagi ei muutu riikides endis. Nimelt võib
probleemi alguseks lugeda valitsuse ja rahva totaalselt erinevaid
ühiskonnakorralduse arusaamu, mis tulenevad sellest, et üldiselt
puudub araabia riikide valitsustel rahva poolt valituks saadu staatus
ning valitsused ei tunne ka kohust rahva ees vastutada. Kui ÜRO
jõud suudavad Hizbollah relvitustamist kiirendada ja Iraani
poolt ei järgne sellele negatiivset reaktsiooni, siis on alust
loota, et rahu on mõneks ajaks saavutatud, kuid seejuures on
väga naiivne mõelda, et probleem selle vaherahuga
lahendatud saab. Parimaks lahenduseks ja edaspidise rahu
säilimiseks oleks see, kui šiiidid, kes on peamised Hizbollah
toetajad, leiaksid endale mõne muu poliitilise väljundi,
mida peaks toetama rahvusvaheline kogukond koos rahuvalvejõududega.
Lõuna-Liibanonile ning Beirutile tuleks luua hulgaliselt
abiprogramme, mis annaks šiiitidele tulevikulootuse ka Hizbollahd
toetamata. (Lars Erslev Andersen, Jyllands-Posten,
16.08; Juhtkiri, Jyllands-Posten, 25.08)

Soome
ajakirjandus

Soome ajalehed kirjutasid möödunud
nädalatel peamiselt olukorrast Lähis-Idas,
Iisraeli-Liibanoni konfliktist ja arengutest Iraanis, tähelepanu
äratas ka Venemaa ennetähtaegne võla tagasimaksmine
Pariisi Klubi liikmetele.

Liibanoni
sündmused näitavad, milliseid tagasilööke saab
USA poliitika kogu Lähis-Ida piirkonnas. Segadus Iraagis
süveneb, Palestiina rahuprogramm on kildudeks, Iraan on
tugevnenud, Saudi Araabias ja Egiptuses kasvavad pinged ning
USA-vastasus on suurenenud järsult kogu Lähis-Idas.
Põhjuseks on USA tingimusteta toetus Iisraeli pommirünnakutele
ja relvarahuga viivitamine, mis on osutunud suurimateks vigadeks üle
pika aja. USA poliitika on tugevdanud fundamentaliste ja lääneriikide
vastaseid jõude Iraanis ja mujal Lähis-Idas ning
vähendanud araabia riikide ja Iraani mõõdukate
tegevuspiirkonda. Liibanoni sündmused on nõrgendanud
kõigi lääneriikide positsioone Lähis-Idas.
Konflikt tundub üha rohkem olevat islamiusuliste ja kristliku
maailma vaheline konflikt. (Olli Kivinen, Helsingin
Sanomat, 22.08) Mida Liibanoni sõda näitab
rahvusvahelise poliitika hetkeseisu ja Lähis-Ida kohta? Juba
mõnda aega on märke sellest, et maailm on siirdunud
”külma sõja järgse aja järgsesse aega”.
Muutus tuleneb USA hegemoonia murenemisest, mille tagajärjeks on
suurem ebakorrapärasus rahvusvahelistes suhetes. Liibanoni
sõjas on jooni, mis toetavad seda tähelepanekut. Pikemas
perspektiivis tugevdab sõda Iraani positsioone. Hizbollah´
sitke vastupanu ja Iisraeli tekitatud kahju Liibanonis võivad
suurendada radikaalsust Lähis-Idas ja lisada toetust
islamistidele eri maades. Seda arengut pelgavad araabia riikide
valitsused, kuna see tugevdaks Iraani mõjujõudu.
Halvimal juhul võib USA rünnata Iraani, kuid see näitaks
USA poliitika ebaõnnestumist. Iraani tuumaprogrammi suudetaks
sellega vaid aeglustada ja rünnaku rahvusvahelised poliitilised
tagajärjed oleksid ettearvamatud. Ei jää muljet, et
USA oleks kõikvõimas, et ta suudaks muuta Lähis-Ida
nii nagu soovib. Võib-olla just seetõttu jälgisid
Venemaa ja Hiina passiivselt Liibanoni sõja edenemist, nähes,
et protsess nõrgendab USA positsioone ja oodates, et aeg teeb
töö nende eest. USA raskused ja Venemaa ning Hiina
tegevusetus annavad ELile võimaluse suurendada oma rolli
Lähis-Idas. Lisaks rahutagamisele peaks EL püüdma
lahendada suuri poliitilisi probleeme. (Tapani Vaahtoranta,
Helsingin Sanomat, 24.08) EL ja ÜRO on Liibanoni sõja
lõppedes tegutsenud kiiresti, arvestades olukorra keerukust ja
mõlema organisatsiooni iseloomu. Sellest hoolimata on aega
kulutatud liiga palju. Järgmine kord tuleb suuta paremini
tegutseda. ÜRO vägede ülesanne Liibanonis on
stabiliseerida olukorda, luues eeldusi poliitilisele
stabiliseerimisele. On ohtlik olla kohtunik kahe relvastatud
osapoole vahel, kui nende jõukatsumine on pooleli. Kui
Hizbollah otsustaks eirata ÜROd, jääks rahuvalvajatele
kaks võimalust: kasutada jõudu ja saada nii sõja
osapooleks või sulgeda silmad ja Iisrael võiks uuesti
relvad haarata. Lõppkokkuvõttes on probleem
poliitiline ja seda ei lahenda ÜRO rahuvalvajad, vaid Iisrael,
Liibanoni valitsus ja Hizbollah. Miski ei takista neid aga
veeretamast süüd ÜROle, kui nende oma tahe ja tarkus
pole piisavad. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 26.08)
Rahuvalveoperatsiooni ja rahuvalvajate turvalisus sõltuvad
sellest, milline positsioon leitakse Hizbollah´le praeguses
olukorras. ÜRO vägede ja Liibanoni armee tulek varem vaid
Hizbollah´ võimu all olnud Lõuna-Liibanoni on
suur muutus. Et rahu säiliks, peab Hizbollah teesklema, et tal
ei ole relvi Lõuna-Liibanonis. ÜRO väed taas on
sunnitud teesklema, et nad ei tea, et piirkonna keldrid on täis
Hizbollah relvi. Relvi ei loovutataks, kuid neid ei saaks ka
kasutada. See oleks Liibanoni mõõdupuu järgi päris
hea tulemus. (Kari Huhta, Helsingin Sanomat, 26.08)
Iraani tuumaprogrammi probleemis võib näha
samasuguseid arenguid nagu Liibanoni stabiliseerimises pärast
viimast sõda. Iisraeli toetav USA valitsus on oma huvides
suhteliselt lühinägelikult kaotanud usutavuse püsiva
rahu tagajana Lähis-Idas. See on avanud ELile ja teistele
Euroopa riikidele suuremaid võimalusi tegutseda
rahuvahendajana. Loodetavasti suudab EL olukorda rahustada nii Iraani
kui ka Liibanoni osas vähemalt niikaua kui USA saab sellise uue
valitsuse, mis suudaks verevalamise ja vihameelsusele õhutamise
asemel Lähis-Idas ka midagi muud teha. (Juhtkiri, Turun
Sanomat, 28.08)

Venemaa näitab
end kord vaese kord rikka riigina. Seekord otsustas Venemaa end
esitleda kui rikast ja maksis ennetähtaegselt tagasi üle
20. miljardi dollari suuruse võla kõigile Pariisi Klubi
liikmetele, sh Soomele. See on erakordne. Venemaale oli võla
tagasimaksmine rahvuslik auasi: Venemaa soovis vabaneda alandusest,
mida oli sunnitud taluma, kui kaheldi Venemaa võimalustes
laenu tagasi maksta. Venemaa võlg Soomele oli algselt 600
miljonit eurot. Mõni aasta tagasi hakkas Venemaa võlga
tagasi maksma ning nüüd maksti tagasi kogu järelejäänud
summa, 200 miljonit eurot. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat,
27.08) Venemaa on üks nendest riikidest, kes saab energia
hinnatõusust kasu. Venemaa ei ole kasutanud raha elatustaseme
tõstmiseks, kuigi selleks oleksid head põhjendused,
vaid otsustas alustada välisvõla tagasimaksmisest.
Ennetähtaegse tagasimaksega säästab Venemaa
intressides hinnanguliselt 6 miljardit eurot. Venemaa näeb end
endiselt suurriigina. Relvajõudude arendamine neelab tohutuid
summasid, kuid ei likvideeri riigi probleeme. Kas Venemaa vajab
endiselt majanduslikku toetust keskkonnainvesteeringuteks? Soovi
korral oleks Venemaal vahendid nende teostamiseks, nagu ka
infrastruktuuri ehitamiseks. Tugev majandus toob ka poliitilist
stabiilsust. Kuid milline on Venemaa poliitiline stabiilsus, on
täiesti eri küsimus. Praegu tugevdab see presidendi võimu
ja vähendab demokraatiat. (Juhtkiri, Etelä-Suomen
Sanomat, 23.08)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Estonia
rejected criticism from human rights groups that police failed
to protect a rally for homosexual rights. Amnesty International
said the Estonian authorities provided "insufficient numbers of
law enforcement officials to protect the marchers, and those
officials who were present were not adequately identifiable to act as
a deterrent." Estonian interior ministry spokeswoman
Kristina Leer said that a risk analysis "did not show that there
was a need to provide more protection." Estonian police director
general Raivo Aeg said: "The level of police presence at the
latest rally was decided based on previous experience and by
assessing the risks. It is inevitable that at an event with such a
large number of people, there is a risk of public order violations,
irrespective of police preventive measures." The leftwing
mayor of London, Ken Livingstone, criticised Estonian authorities:
"The failure of the police and political authorities in Tallinn
to protect lesbian and gay citizens from violence during this year's
peaceful gay pride parade is inexcusable." (Afp,
16.08) Erle Rudi, a spokeswoman for the Estonian
prosecutor's office said they had ordered the security police
to take over an investigation into the incidents that took place
during the gay pride march" in Tallinn. We upgraded the
investigation into a criminal case because we have received
information that the incidents involved physical violence, promotion
of social hatred and discriminatory statements against
demonstrators," Rudi said. "About 15 to 20 people
received blows from wooden sticks or stones, thrown by a gang who
call themselves Estonian patriots," said Lisette Kampus, a
spokeswoman for the parade. "The reason why more people have not
officially turned to police with complaints is that they are afraid
of the reaction of their families or workplaces, as they have not
openly come out as homosexual," she added. (Afp,
15.08)

Latvia may
contribute troops to UN peacekeeping force in Lebanon, while
neighbouring Estonia ruled out sending soldiers. Estonian FM Paet
said his country "supports the ceasefire in southern Lebanon -
but at the moment we lack the capability to participate in
international peacekeeping forces with a military unit".
Paet said Estonia was prepared to send humanitarian aid to the
region. (Afp, 24.08)

Estonian armed
forces chief Vice Admiral Tarmo Kouts announced his resignation,
saying he planned to run in the Estonian parliamentary elections in
March. Kouts's resignation follows media reports of differences of
opinion with Defence Minister Ligi over whether conscription should
continue in Estonia. Kouts wants Estonia to continue conscripting
recruits, while Ligi advocates a fully professional army. (Afp,
24.08)

Välisminister Urmas Paet
teatas, et Eestil pole praegu võimalust osaleda
Lõuna-Liibanoni saadetavates täiendavates rahujõududes.
Paet nentis, et Eesti kaitseväelased on praegu hõivatud
neljas rahvusvahelises missioonis. Välisministri sõnul
võttis valitsus vastu otsuse osaleda Liibanoni
ülesehitusprotsessis. (Interfax, 24.08)

Urmas Paet loodab, et
käesoleva aasta sügisel sõlmitakse Venemaaga
Eesti-Vene valitsustevahelist komisjoni ja kahepoolset majanduslikku
koostööd puudutavad lepingud. Kohtudes Venemaa
suursaadiku Konstantin Provaloviga seoses saadiku ametiaja lõppemise
ja Eestist lahkumisega, nimetas Paet kiirülesandena ka uue silla
ehitamise Narva ja Jaanilinna vahel. Provalov ei kahelnud selles, et
kõikide vajalike kokkulepeteni jõutakse järgmise
aasta sügiseks. (Interfax, 17.08)

1991. aasta 20. augustil
kuulutas Eesti NSV Ülemnõukogu välja Eesti Vabariigi
iseseisvumise taastamise. Taasiseseisvumise 15. aastapäeva
puhul peetud kõnes ütles Eesti riigipea Arnold Rüütel,
et vaatamata mõningatele negatiivsetele näitajatele on
Eesti siiski maailmas positiivselt silma paistnud. Peaminister Andrus
Ansip rõhutas, et riik on suure töö ära teinud
ning miski ei saa demokraatia ja turumajanduse arengu suunas
liikumist kahtluse alla seada. (Interfax, 20.08)

Esmaspäeva hommikul oli
Eesti saatkonna juures Moskvas pikett väidetavate fašistlike
meeleolude kasvu vastu Eestis. Piketil osales umbes 50 Rodina
(Kodumaa) partei ja selle noorteühenduse liiget. Pikettijad
kandsid loosungeid, nagu "SS-i timukad võlla" ja
"Milleks EL-ile Eesti SS?". Osalejad üritasid Eesti
saatkonnale anda nende sõnul fašismi vastu suunatud raamatuid
Teisest maailmasõjast ja Nürnbergi protsessist, aga see
soov jäi ellu viimata. (Ria, 21.08)

President Arnold Rüütel
andis lahkuvale Venemaa suursaadikule Konstantin Provalovile üle
Maarjamaa Risti ning tänas teda kahe riigi suhete arendamise
eest. Rüütli hinnangul on Provalovi töö
Venemaa suursaadikuna Eestis olnud 2001. aasta jaanuarist tänaseni
sisutihe ja mitmekesine. Provalov on olnud suursaadikuks Eestis
peaaegu 6 aastat, Venemaa uueks suursaadikuks Eestis saab viimase
aastakümne oma riigi julgeolekunõukogus töötanud
Nikolai Uspenski. (Interfax, 22.08)

Belgias ja
Hollandis kuulsust kogunud mälestussammaste avamine vallooni
ja hollandi SS-vägede võitlejatele Sinimäel, kes
olid võidelnud Eestis Punaarmee pealetungi vastu, kutsus esile
vihase reaktsiooni Teise maailmasõja veteranide seas Belgias.
Seoses SS-vägede võitlejate kokkutulekuga teatas Belgia
suursaadik Eestis Pierre Dubuisson, et ta on Sinimäele Belgia
riigilippude viimise vastu. (Ria, 14.08)

Keskerakond ja Rahvaliit
allkirjastasid 14. augustil omavahelise kokkuleppe, milles on
ette nähtud praeguse riigipea Arnold Rüütli toetamine
presidendivalimistel, Eesti vägede väljaviimine Iraagist,
maksusüsteemi muutmine, elanikkonna sissetulekute vahe
vähendamine. Eesti peaminister Andrus Ansipi arvates näitab
ühislepe hirmutavat pilti, kuid niikaua kuni koalitsioonilepingu
tingimusi järgitakse, ei ole põhjust ka praeguse
koalitsiooni lagunemiseks. (Interfax, 15.08)

Kaitseväe juhataja
viitseadmiral Tarmo Kõuts esitas president Arnold Rüütlile
lahkumisavalduse. "Ametisse astumisel püstitatud
eesmärgid on saavutatud," ütles Kõuts. Ta
märkis oma avalduses, et Eesti valitud tasakaalustatud
riigikaitse mudel, mis sisaldab elukutselisi üksusi ja
ajateenistusele tuginevat reservi, lubab olla oma kohustuste
täitmisel paindlik. Kõutsi sõnul jätkub
Kaitseväe areng samal lainel NATO ümberkujundamise ja
arenguga. (Interfax, 24.08)

Prantsusmaa
ajakirjandus

Eesti PM Andrus Ansipi hinnangul saab
Euroopa ühisrahaga liitumine 2008. aastal Eestile kõrge
inflatsiooni tõttu keeruline olema. "Tõenäosus,
et Eesti 2008. aastal euroga liitub, on väike," ütles
Ansip. Rahandusminister Aivar Sõerd prognoosis tänavuseks
aastaks oodatust kõrgemat inflatsiooni. Kõrge
inflatsiooni tõttu lükkas Eesti valitsus euroga liitumise
edasi juba aprillis. (Les Echos, 23.08)

Eesti PM Andrus
Ansip kinnitas, et 2008. aastal ootaksid tema riiki euroga liitudes
probleemid, mille põhjuseks oleks liialt kõrge
inflatsioon. (Le Monde, 24.08)

Eesti PM Andrus
Ansipi sõnul on tõenäosus, et Eesti 2008. aastal
euroga liitub, vähenenud. Peamiseks põhjuseks on kõrge
inflatsioon, mis on 4,7% prognoositud 3,7% asemel. (Liberation,
23.08)

24. augustil toimus Arzoni linnas
konverents "Prantsuse-Balti kohtumised", kus
käsitleti prantslaste suhteid baltlastega läbi
aegade. Märkimist väärivad kaubandussuhete loomine
13. sajandil Hansaliitu kuulunud Baltikumi linnadega, Napoléoni,
Talleyrand'i, Louis XVIII, Artiste Briand'i sidemed regiooniga ning
Normandia-Niemani eskadrill Teises maailmasõjas.
Prantsuse-Balti suhete arengukava pärast taasiseseisvumist ning
ELiga liitumist kutsub esile minevikumälestused ning esitab
küsimusi tulevikuvõimaluste suhtes. (Ouest France,
24.08)

Saksamaa
ajakirjandus

Riigikogu valib
presidenti. Favoriidiks peetakse praegust presidenti Arnold
Rüütlit, kuid šansid on ka europarlamendi saadikul,
Eesti endisel välisministril Toomas Hendrik Ilvesel.
Presidendiks saab 2/3 riigikogu häältest kogunud kandidaat,
aga ilmselt ei õnnestu nii palju hääli esimeses
voorus kokku saada ühelgi kandidaadil. Ilves kasvas üles
USAs, kuhu tema vanemad põgenesid N. Liidu okupeeritud
kodumaalt. Aastatel 1988–1993 töötas ta Münchenis
raadios Vaba Euroopa, mis toetas Ida-Euroopa demokraatlikke
liikumisi. Eesti välisministrina pidi Ilves Saksa
vestluspartneritele selgitama, et Eesti peab saama koha lääne
organisatsioonides. Arnold Rüütlil oli ENSV Ülemnõukogu
viimase esimehena suur roll Eesti taasiseseisvumisel. (Thomas
Urban, SZ, 28.08)

Riigikogu ei
suutnud presidenti valida ei valimiste esimeses, kui kandidaadina oli
üles seatud riigikogu asespiiker Ene Ergma, teises (kandidaat
Toomas Hendrik Ilves) ega kolmandas voorus. Ametis olev president
Arnold Rüütel ei tahtnud oma kandidatuuri riigikogus üles
seada, kuigi tema šansse taasvalituks saada peetakse suureks. Kuna
riigikogus presidenti ei valitud, läheb ülesanne president
valida valimiskokku, kuhu kuulub lisaks 101 riigikoguliikmele ka 246
omavalitsusesindajat. Valimiskogus on enamus maaregioonide
esindajatel, mistõttu on Rüütli võimalused
presidendiks saada suurimad. Presidendil on Eestis eelkõige
esinduslik funktsioon. (Th, FAZ, 29.08; 30.08)

Eestis algasid
presidendivalimised, kuid ilmselt läheb veel kuu, enne kui
selgub praeguse presidendi, Arnold Rüütli järeltulija.
Järeltulijaks võib olla ka Arnold Rüütel ise,
kuigi ta siiamaani valimistel veel kandideerinudki pole. Kahel
konservatiivsel erakonnal ja sotsiaaldemokraatidel on riigikogus 65
häält, mis on otsustatud anda 1. voorus ülesseatavale
Ene Ergmale ning 2. voorus kandideerivale Toomas Hendrik Ilvesele.
Mõlema kandidaadi puhul on küsitav kolme lisahääle
saamine vastasleerist, sest nii Keskerakond kui Rahvaliit on
otsustanud panustada ametis olevale presidendile. Rüütli
sobivust presidendina jätkata ei kõiguta kahe erakonna
arvates ei Rüütli kommunistlik minevik ega vanus. See, et
praegune president pole eriti kõneosav, et tema inglise keele
oskus on puudulik ning et ta rahvusvahelistel kohtumistel pisut
saamatu on, räägib Rüütli toetajate sõnul
pigem tema rahvalähedusest. (Reinhard Wolff, Die
Tageszeitung, 29.08)

Soome
ajakirjandus

Eesti parlament
koguneb presidenti valima. On oht, et hääletamised muutuvad
pelgalt formaalsuseks. Keskerakond ja Rahvaliit on nimelt
teatanud, et nende esindajad ei kavatse osaleda presidendi
hääletamisel riigikogus. Esimeses voorus on vaid üks
presidendikandidaat, akadeemik ja riigikogu aseesimees Ene Ergma, kes
kuulub Isamaaliidu ja Res Publica Liitu. Ergmat toetab parlamendi
enamik, ehk lisaks Isamaa ja Res Publica Liidule ka Reformierakond ja
sotsiaaldemokraadid. Vajalikust häälteenamusest jääb
siiski puudu kolm häält. Valimisi boikoteerides püüavad
Keskerakond ja Rahvaliit kindlustada, et kolm parlamendisaadikut ei
hääletaks teise poole kasuks. Valimiste teises ja kolmandas
voorus kordub tõenäoliselt sama skeem, siis on aga
kandidaadiks sotsiaaldemokraatide euroesindaja Toomas Hendrik Ilves.
Kui presidenti ei õnnestu valida riigikogus, valivad
presidendi valimiskogu liikmed septembris. Siis on põhikandidaatideks
tõenäoliselt Ilves ja Arnold Rüütel, kelle
võimalused valituks saada on valijakogus suuremad kui
riigikogus. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 28.08)
Keskerakond ja Rahvaliit on presidendivalimiste eel sunnitud
üha sagedamini tõrjuma teiste erakondade süüdistusi,
mille kohaselt vallajuhte meelitatakse erakonna ridadesse, lubades
neile rahalisi toetusi. Nii soovitakse väidetavalt
kindlustada ülekaalukus valimiskogus, kus president tõenäoliselt
valitakse. Keskerakond ja Rahvaliit eitavad toetuse hankimist sel
viisil ning peavad süüdistusi alusetuks. Tõsiasi on
siiski see, et selle aasta sees on erakonda vahetanud peaaegu 20
vallajuhti ja vähemalt Hanila valla juht Arno Peksar tunnistab,
et vahetas sotsiaaldemokraatide partei Keskerakonna vastu valla huve
silmas pidades. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat,
28.08) Rahvaliidu ja Keskerakonna koostöökokkulepe
presidendivalimistest ja ühise valitsuse moodustamisest
tuleval kevadel aastateks 2007–2011 ärritab teisi Eesti
parlamendierakondi. Kokkulepet, mille kohaselt Keskerakond lubab
toetada presidendivalimistel Arnold Rüütlit ja Rahvaliit
nõustub toetama pärast järgmisi parlamendivalimisi
Edgar Savisaart peaministriks saamisel, kritiseeritakse. Nelja
parlamendierakonna arvates on kokkulepe populistlik ja sisaldab
mitmeid tühipaljaid ja Eestile isegi ohtlikke lubadusi. (Anneli
Reigas, Turun Sanomat, 17.08) Suhteliselt keeruline ja
Euroopa poliitilisel kaardil väga omapärane hääletusmeetod
on põhjuseks, et riigikogu ei saa valitud presidenti
augustis-septembris toimuvatel presidendivalimistel. Rahvaliit ja
osa keskerakondlasi toetab president Arnold Rüütli
jätkamist presidendina. Res Publica kandidaat on parlamendi
asespiiker Ene Ergma. Kuigi Savisaar peab igas suunas läbirääkimisi,
ei ole kahtlust, keda ta ise meelsasti presidenditoolil näeks:
presidendi amet oleks oivaline lõpp pikale poliitilisele
karjäärile. Sotsiaaldemokraatide kandidaat on Toomas
Hendrik Ilves. Rahvaliidul ja Keskerakonnal ei ole piisavalt hääli,
et üksi otsustada, kellest saab järgmine Eesti president.
Kuid 34 häälega on neil võimalus viia valimised
parlamendist valimiskogusse, kus Rahvaliidu ja Keskerakonna toetajaid
oleks tõenäoliselt rohkem kui parlamendis. Presidendi
valimine toimub ajal, mis võib otsustavalt mõjutada
riigi lähitulevikku. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 14.08)

Eesti Kaitseväe
juhataja Tarmo Kõuts esitas presidendile lahkumisavalduse ja
siirdub poliitikasse. Kuus aastat Kaitseväe juhatajana
ametis olnud Kõuts ja eelmise aasta oktoobris kaitseministriks
saanud Reformierakonda kuuluv Jürgen Ligi on olnud mõnedes
riigi kaitset puudutavates küsimustes erinevatel arvamustel,
kuid Kõuts rõhutas, et erimeelsused ei ole lahkumise
põhjuseks. Kõuts soovib siirduda poliitikasse ja
osaleda järgmistel parlamendivalimistel. (Anneli Reigas,
Turun Sanomat, 25.08)

Norra
ajakirjandus

Eestis seisavad
presidendivalmistel vastastikku vana ja uus aeg. Paljud soovivad
praeguse presidendi, 78-aastase Arnold Rüütli eemaldumist
poliitikast, kuid tema pooldajad on näidanud ennast vilunud ja
tarkade taktikutena, mistõttu ei õnnestunud eile
Eestile uut presidenti valida. Kaks erakonda, kes pooldavad Rüütlit,
hoidsid hääletamisest kõrvale, kindlustamaks, et
keegi nende seast ei tunneks kiusatust valida ülesseatud
kandidaadi poolt, mistõttu Ene Ergmal jäi väga vähe
presidendiks saamisest puudu. Täna on valimiste uus voor, kus
kandidaadina on üleval Toomas Hendrik Ilves. Ilves on üsnagi
noor ja esindab poolt, mis soovib Eestit moderniseerida ning viia
riik lääneeuroopalikku poliitikasfääri. Omalt
poolt pole aga ka Rüütel olnud halb president, olles Eesti
poliitika moderaatoriks, kuna riigis on palju noori poliitikuid, kes
sooviksid ilma igasuguste vastuväideteta järgida kõige
äärmuslikumat kapitalistlikku poliitikat. Kui presidenti ei
valita riigikogus, viiakse hääletamine septembri lõpus
valijameeste kogusse. Siiski on ükskõik, kas
presidendiks saab Rüütel, Ilves või keegi kolmas,
Eesti on niikuinii kiirel teel olemaks normaalne, tehnoloogiliselt
väga modernne Euroopa riik (Halvor Tjønn,
Aftenposten, 29.08)

Majandus

Uudisteagentuurid

The number of
passengers passing through Estonian airports soared by 28 % in the
first half of this year compared with the same period in 2005,
the Estonian department of aviation said. A total of 773,000
passengers passed through Estonian airports and helicopter airfields
from January to June, the department said. (Afp, 14.08)

More than
427,000 people from the eight EU member states in eastern Europe have
come to work in Britain since the bloc's enlargement in May 2004,
according to government figures. Poles made up the vast majority of
registered workers (264,560) followed by Lithuanians (50,535) and
Slovakians (44,300). The other EU newcomers include Czech Republic,
Estonia, Hungary, Latvia and Slovenia. (Afp, 22.08)

Higher than
expected inflation forecasts have seriously dented Estonia's hopes of
adopting the euro in 2008, Estonian PM Andrus Ansip said. The
finance ministry predicts inflation will be 3.9 percent next year and
4.2 percent in 2008. A decision on setting a possible new euro entry
target date will be taken later this year, after the EC and the
Estonian central bank issue fresh forecasts. (Afp, 22.08)

Unemployment in
Estonia fell to 6.2 percent of the workforce in the second quarter
from 8.1 percent in the same period last year, as the number of
people with jobs hit a 12-year high, the national statistics office
said. In the first quarter of 2006, the unemployment rate was 6.4
percent. (Afp, 23.08)

Eesti valitsus ja Eesti Pank ei pea
euroga liitumist enne 2009. aastat tõenäoliseks.
Eesti Panga presidendi Andres Lipstoki sõnul raskendab eurole
üleminekut inflatsioonikasvu tempo. Vastavalt
rahandusministeeriumi prognoosile on aastaks 2008 inflatsioonimääraks
4,2%. Valitsuse eesmärgiks on liituda euroga niipea kui
võimalik. (Interfax, 22.08)

Prantsusmaa
ajakirjandus

Balti riikide majandustulemused on
pretsedenditud. 2006. aasta esimeses kvartalis oli Läti
majanduskasv 13,1%, Eesti 11,8 % ja Leedu 8,8%. Majandusnõunik
Roberts Remessi sõnul ei tasu unustada, et hoolimata Euroopa
kiireimast majanduskasvust püüavad Balti riigid
Lääne-Euroopale arengutaseme poolest järele jõuda.
Pärast N. Liidu lagunemist pandi paljud ettevõtted üleöö
kinni ning mitmete tööstusharude kadumine traumeeris
majandust. Kogu süsteem tuli ümber struktureerida.
Vähendamaks majanduslikku sõltuvust Venemaast,
orienteerusid paljud ettevõtted läänele. Nüüdseks
on toodang jõudnud samale tasemele kui 90ndatel. Odav tööjõud
ning soodne maksusüsteem meelitasid ligi palju välisinvestoreid.
Suur osa neist on Vene päritolu, keda meelitas ligi elanike vene
keele oskus. Väliskapitali sissevoolule järgnes kohaliku
tarbimise suur kasv. Seda seletab fakt, et pärast lagunemist
jäeti väikesed Balti riigid "omapäi" ning
neil õnnestus riigivara kõrge hinnaga maha müüa.
Tarbimise kasvu iseloomustab ka laenukoormuse tõus:
Balti pangad pakuvad mitmesuguseid laenuvõimalusi ning see on
omakorda viinud kinnisvarabuumini. Kiire kasv on muretsema
pannud IMFi, kes kardab inflatsiooni kiirenemist. Analüütikud
ei pea kiiret majanduskasvu ohtlikuks, viidates USA ja Jaapani edule
pärast Teist maailmasõda. (Fréderic Thérin,
Les Echos, 24.08)

Balti riikide elanike seas on aina
rohkem neid, kes lähevad võõrsile varandust
teenima. Kui miski seda trendi ümber ei pööra, võib
nende riikide rahvastik 2050. aastaks Eurostati hinnangul tunduvalt
väheneda. Emigratsiooniga kaasneb ka struktuurne
tööjõupuudus. Tallinnas resideeruva diplomaadi
sõnul ei ole Eesti avalikus sektoris madala palga tõttu
piisavalt personali. Näiteks soosib selline olukord
turvafirmasid, kus mõningatel töötajatel on
abipolitseiniku õigused. Valitsus on sunnitud seadusekuulekuse
tagamiseks mõningatest eelisõigustest loobuma. Kõigist
sektoritest enim kannatab tööjõu vähesuse all
jõudsasti arenev ehitustööstus. Lisaks rahale
meelitavad Balti riikide elanikke välismaale tööle
paremad töötingimused. (Frédéric Thérin,
Les Echos, 24.08)

Statistikaameti andmeil vähenes
tööpuudus Eestis teises kvartalis 8,1%-lt 6,2 %-le.
Tööhõive on viimase 12 aasta kõrgeimal
tasemel. (Le Monde, 25.08)

Soome
ajakirjandus

Cowboy-kapitalismi
valinud Eesti majandus kasvab: ehitustellinguid püstitatakse
võidu ja üha rohkem inimesi kasutab trendikate kohvikute
terrassil kaasaskantavaid arvuteid. Riigi majandus kasvas aasta
alguses 11, 6 protsenti, samas ei olnud Eesti eurokõlbulik
kõrge inflatsiooni tõttu. Kuhu lõunanaaber õige
sihib? On märke sellest, et vanade võtetega – vabaduse
ja maksude vähendamisega – kasv enam endistviisi ei jätku.
Ei ole hea, et Eesti majanduskasvu aluseks on kodumaise nõudluse
kasv. Et majanduskasv püsiks, peaks see põhinema
praegusest rohkem ekspordil. Lisaprobleeme tekitab see, et samal ajal
kui palgad kasvavad, on tootlikkuse kasv peatumas. Rahvastiku
vananedes tööjõud väheneb ja rikkad
naaberriigid meelitavad parimaid töötajaid. Eesti Panga
hinnangul samamoodi jätkates riigi konkurentsivõime
väheneb. Mida Eesti siis nüüd tegema peaks?
Produktiivsuse küsimused huvitavad lisaks kodumaistele
ettevõtjatele ka naaberriike. Turumajandust õppides on
välismaised investeeringud olnud väikese riigi jaoks
elutähtsad. On selge, et praktiliselt olematu ettevõtete
maksustamine ja hirmutavalt vaba ärikeskkond meelitavad
investeeringuid vaid lühiajaliselt. Vähemalt praegu tundub
siiski, et olukord lahe taga Soome investeerijaid ei häiri.
(Eeva Eronen, Helsingin Sanomat, 22.08)

Eesti ja
Venemaa majanduse kiirest kasvust saavad oma osa ka soomlased. Kasvu
kiiruse riskidest ja tagajärgedest räägitakse siiski
üllatavalt vähe. Vaevalt on paljud soome ettevõtted
teinud tagavaraplaani juhuks, kui naabrite majanduskasv peaks
peatuma. Selline võimalus on aga olemas, kuigi paljud ei taha
seda uskuda. Kui ettevõtte eksport Eestisse ja Venemaale on 30
protsenti, oleks hea alustada tagavaraplaani tegemisega kohe. Eesti
Hiina tüüpi 11-protsendiline majanduskasv on hämmastav.
Venemaa majanduskasv on aeglasem, kuid siiski üle 7 protsendi.
Kas naabrite majanduskasvul on tugev alus? On ja ei ole. Mõlemas
riigis on majanduse kasvu aluseks tarbimise kasv. Kasv ei põhine
ekspordil ega näita tegelikult majanduse konkurentsivõimet.
Eestis kasvavad palgad 10 protsenti aastas, kuid tootlikkuse kasv on
poole väiksem. Inflatsioon on 4 protsendi ringis, takistades
eurotsooniga liitumist. Eestis on kasutusel ühtne tulumaksumäär,
välismaised investeeringud Eestisse olid eelmisel aastal 730
miljonit eurot. Samas on tervishoiusüsteem unarusse jäetud.
(Esko Lukkari, Kauppalehti, 22.08)

Laevakompanii
Tallink kavatseb koondada 180 töötajat Soomes ja 80
Rootsis. Ettevõte püüab sulandada hiljuti
ostetud Silja organisatsiooni enda omaga ja ühendada kattuvad
tööülesanded. Praegu väljaöeldud arvud on
hinnangulised, mis täpsustuvad septembris algavatel
läbirääkimistel ametiühingutega. (Olavi
Koistinen, Helsingin Sanomat, 26.08) Tallink
alustab läbirääkimisi ametiühingutega 260 töökoha
vähendamiseks Soomes ja Rootsis. Koondamised puudutavad
põhiliselt Helsingi, Espoo, Turu ja Stockholmi kontorite
töötajaid. Soome ametiühingud peavad koondamisi liialt
suurteks, eriti kui arvestada, et Silja on juba selle aasta jooksul
vähendanud töötajaid 20 protsendi võrra. (Liisa
Enkvist ja Kirsi Turkki, Turun Sanomat, 26.08)

Tallinki ja
Soome Meremeeste Ametiühingu (Merimies-Unioni) vahel on
puhkenud riid Hanko ja Rostocki vahel liiklevate Superfast Ferries
laevameeskondade palkade üle. Ametiühingu väitel
ei ole Tallink kinni pidanud kokkulepitud palgatõusust.
Tallink Finland tegevdirektori Keijo Mehtoneni sõnul puudutab
kokkulepe vaid palgatõusu tingimusi ja sobiva palgataseme
püüab välja töötada vastav töörühm,
mis peaks septembri lõpuks töö valmis saama.
Mehtoneni sõnul peetakse Tallinnas Meremeeste Ametiühingu
tegevust soomlaste sekkumiseks Eesti siseasjadesse. (Katri
Kallionpää, Helsingin Sanomat, 20.08) Tallink
ei ole Soome Meremeeste Ametiühinguga tehtud kokkuleppest
hoolimata tõstnud Superfasti laevade meeskondade palka. (Liisa Enkvist, Turun Sanomat, 19.08)
Palgatõus oleks pidanud algama selle aasta juunis. Ametiühingu
esimehe Simo Zittingu sõnul kaalutakse vastumeetmeid, milleks
võivad olla tööandja kohtusse kaebamine või
boikott. Tallink Finlandi juhataja Keijo Mehtonen ei soovinud teemat
kommenteerida.

Varia

Prantsusmaa
ajakirjandus

Prantsuse telekanalil "France
5" näidatakse viimase 50 aasta kõige
suuremaid katastroofe käsitlevas dokumentaalseerias 27.
septembril 1994 põhjaläinud "Estonia"
hukkumise lugu, mida võrreldakse isegi Tšernobõli
katastroofiga. Väljamõeldud süžee ning pääsenute
tunnistusega dokumentaalis loob saate autor Jill Fullerton
Smith tund tunni haaval ettekujutuse laeva dramaatilisest
hukkumisest ning selle põhjustest: tugev torm, vee tungimine
garaaži läbi visiiri, meeskonna ning kapteni kogenematus ja
hilinenud abistajad, kes ei suutnud enam kedagi päästa. 12
aastat hiljem kritiseerivad ellujäänud Eesti
päästemeeskonda. Laevade veekindluse suurendamisvajaduse
mõistmiseks pidi seda katastroofi ootama. Vahemikul 1980–1994
on merelained oma rüppe neelanud 43 sama tüüpi laeva.
(Charlotte Portalis, Le Figaro, 21.08)

Juulikuu lõpus
esines Eestis toimunud traditsioonilise muusika harrastajate
ülemaailmsel kokkutulekul – Viljandi
Pärimusmuusikafestivalil Prantsuse bänd nimega
Bertrandi Duo. Grupi üks liikmetest, Sébastian
Bertrand tundis end festivali atmosfääris väga
koduselt ning oli vaimustunud entusiastlikust publikust, mis erines
Prantsuse publikust oma nooruse ja dünaamilisuse poolest.
Muusiku sõnul kannavad Eesti muusikud endas edasi pärandit
riigist, mida on pikka aega poliitiliselt ning kultuuriselt alla
surutud ning mis nüüd on taas õide puhkenud ning
oma pärimuse poole tagasi pöördunud. Maa, kus isegi
kell kaks öösel pole veel pime, on muutustest joobunud.
Kahtlemata jätkub Eestil veel üllatusi. (C.M, Ouest
France, 24.08)

Eesti on Balti
riikidest kõige põhjapoolsem ja väikseim. "Laulva
revolutsiooni" tulemusena 1991. aastal Nõukogude
ikkest vabanenud Eesti liitus 2004. aastal ELiga. Balti riik avab
end üha rohkem turismile ning kogub tuntust tänu oma
rikkalikule minevikule. Külastama kutsub ka kaunis loodus oma
järvede ja metsadega, millega on kaetud ligi 40% riigist.
Lõunaosas asuvates mägedes ning orgudes on võimalik
jalutada, ratsutada, kalastada ning talvel suusatada. Avastamist
väärib ka 3794 kilomeetri jagu rannaalasid. Tuntumateks
linnadeks on Tallinn – Taani linn ja vanim linn Tartu. Eesti
paganlike juurtega kultuuri on mõjutanud nii kristlus kui ka
viikingid. (Easyvoyage, August)

Mõnikümmend
aastat tagasi oli Läänemere sadamalinn Tallinn viimaseks
enklaaviks, mis ühendas Euroopat ja N. Liitu. Läbi aja on
eesti kultuuri mõjutanud Taani, Saksa, Rootsi ja Vene
ülemvõim. Tallinna vanalinn oma kaunite katedraalide,
raekoja, kohvikute, terrasside ja poekestega on pälvinud UNSECO
maailmapärandi staatuse. Pisut kaugemal asub Kadriorg oma
barokse lossiga, mille lasi ehitada Vene tsaarinna Katariina Suur.
Kadrioru pargis paikneb ka 2006. aasta veebruaris avatud KUMU. 1991.
aastal taasleitud iseseisvuse sümbolina peidab vaatamisväärne
klaasist ja betoonist hoone endas Eesti kunsti kollektsioone. Kumu
peegeldab noore rahvuse mälu ning võimaldab tulevikku
aduda. (Nathalie Nort, Ideat, September)

Soome
ajakirjandus

Eestis ei ole
veel saavutatud üksmeelt 1987–1991 aastatel toimunud sündmuste
üle. Aastate jooksul on oma versioone selle aja kohta
esitanud Edgar Savisaar, Arnold Rüütel, Eesti Komitee juhid
jt. Oma nägemus oli ka president Lennart Meril, kes tuletas
tihti meelde, et pärast 1918. aastat on Eestil põhjust
tähistada iseseisvuspäeva vaid 24. veebruaril, mitte pärast
1991. aastat mõningate poliitikute seas uueks
iseseisvuspäevaks kutsutud 20. augustil. Eesti lehti lugedes
võib kergelt jääda ettekujutus, et samadel
sündmustel osalenud inimesed räägivad täiesti
erinevast ajast ja riigist. Eri versioonid kerkivad esile sõltuvalt
sellest, kes on hetkel valitsuses ja presidendilossis ja kelle
versioone usuvad Eesti lehtede toimetajad. Eestis laialt levinud
arusaam ajaloost, mille kohaselt Balti riikide iseseisvumise
taastamine sai teoks ennekõike tänu eestlastele ja
Riigikogule, tundub olevat Eesti lähiminevikku uurides
suurevõitu eksimus. Toimetajana, kes jälgis Moskva
sündmusi Venemaa parlamendihoonest, meenutan 20.08.1991 sündmusi
hoopis erinevalt kui need, kelle arvates Eestil on põhjust
tähistada 20.augustil Riigikogu kangelaslikkust. (Anneli
Reigas, Turun Sanomat, 22.08)

Viisteist aastat
tagasi oli lehe tegemine toimetajale painaja ja samas unelm. Unelm
seepärast, et ei olnud vaja mõelda, kas leidub korralikke
uudiseid, painaja seepärast, et tähtsaid uudised maailmast
tuli jätkuvalt. Peateemaks oli võimuhaaramiskatse N.
Liidus ja sellele järgnenud sündmused. Kaleva leht ja kogu
Soome jälgis sel ajal eriti täpselt Eestis toimuvat. Eestis
läks kõik hästi nagu teisteski Balti riikides.
Eestis tähistati iseseisvumise taastamist nähtavalt.
Eesti muutus on olnud hingemattev, majanduskasvu prognoos on sel
aastal 9,6 protsenti, mis on isegi liiga kõrge. Kuigi
majanduskasvu taga on ka suured ühiskondlikud kitsaskohad, on
neid siiski kergem parandada, kui riigil on rohkem raha. Tähtpäeva
tähistamine Moskvas on seevastu tagasihoidlikum. See pole ime,
sest president Putin on iseloomustanud N. Liidu kokkuvarisemist kui
1990ndate suurimat geopoliitilist katastroofi. Siin on siiski õudus
vaataja silmis. (Pekka Mikkola, Kaleva, 24.08)

Tallinn laieneb
üha kiiremini ja laiemale lähimatesse valdadesse. Endistele
kolhoosipõldudele kerkib kui seeni pärast vihma uusi
elupiirkondi, kuhu kolivad Lasnamäe ja teiste „mägede”
elanikud. Pangad pakuvad rohkelt laenuvõimalusi ja
laenuprotsendid on rekordiliselt madalad. Pärast iseseisvuse
taastamist 1991. aastal on Tallinna naabervaldadesse tekkinud 171
täiesti uut eeslinna, kuhu on ehitatud 3 400 maja, millest
90 protsenti on individuaalelamud. Uued elurajoonid on Tallinna
elanike arvu vähendanud 17 000 võrra. Kui trend
jätkub, võib see tekitada probleeme Tallinna eelarvele,
kuna lahkujad on hea sissetulekuga ja Tallinn kaotab nende makstavad
maksud. Kruntide hinnad Tallinna lähedal on aastaga
kahekordistunud ja kinnisvara vahendajad ennustavad jätkuvat
hindade tõusu. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat,
28.08)

Tallinna sadama ja
Kadrioru pargi lähistele ehitatakse lähiaastatel linna uus
raekoda ja selle kõrvale uus park, võimalik, et ka
ooper. Tallinna reisisadama piirkond ja kesklinna rannapiirkonnad
muutuvad seetõttu tunduvalt. Kõik Tallinna
linnavalitsused on arutanud sadama ja kesklinna mereäärsete
piirkondade ehitamist. On korraldatud mitmeid arhitektuurivõistlusi,
kuid seniseid tulemusi kritiseeritakse. Kallisse piirkonda on
ehitatud vaid paar elumaja ja mõned kaubamajad. Linn kaotas
suure osa sõnaõigusest piirkonna planeerimisel, müües
hinnalised maad eraisikutele. (Anneli Reigas, Turun Sanomat,
14.08)

Üha
sagedamini saavad Eesti kodutud koerad endale uue kodu Soomest.
Tallinna lähedal elav eestlane Lara Larsen asutas kaks aastat
tagasi kodutute loomade adopteerimiskeskuse PETS Estonia, millele
loodi sõsarühing Soomes PETS Finland ry. Eelmisel aastal
leidis nõnda endale uue kodu 550 Eesti koera. Keskusesse
toodud koertest 80 protsenti adopteeritakse Soome, ülejäänud
Rootsi ja Eestisse. Koerapidamiskultuur on riigiti erinev. Eestis ja
Venemaal võetakse koer tihti valvekoeraks. Larseni sõnul
viiakse Soome aga väiksemaid koeri, suuri koeri ei saa Soome
kultuuriliste erinevuste tõttu viia. (Piia Lavonen,
Helsingin Sanomat, 21.08)