Nädal välismeedias 31. juuli - 13. august 2006

VÄLISAGENTUURIDE
UUDISED

Euroopa Liit

NATO/JULGEOLEK

AJAKIRJANDUS

EESTI
VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika, Majandus, Varia

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED

Euroopa Liit

Laienemine

European
Justice Commisioner Franco Frattini praised Monday in Sofia
"concrete progress" made by Bulgaria towards joining the
EU on January 1, 2007 but said more effort was needed fully to
implement changes. "I am a bit more optimistic after my last
visit here. I see concrete progress... Bulgaria is on the right
track. Now the key word is implementation," Frattini told after
meeting Bulgarian PM Sergey Stanishev. Frattini also praised
"important successes" in dismantling organised crime
groups, the abolition of bank secrecy, improving capacities to
protect external borders, fighting corruption in public
administration and eradicating petty corruption. (Afp,
31.07)

Bulgaria's
three-party coalition government said it would complete its key task
of leading the country into the EU in 2007. The three coalition
have often said they agreed to work together only to complete
necessary reforms to lead Bulgaria into the EU in 2007 as planned.
Bulgarian political analysts have suggested the coalition might fall
apart immediately after EU accession, throwing the country into new
political turmoil. The EC is due to give its final say in late
September on whether Bulgaria and neighbouring Romania are ready to
join the bloc on time, or whether either or both countries must wait
another year until 2008. (Afp, 9.08)

With just
months to go until it is due to join the EU, Bulgaria is being
flooded with citizenship applications by Macedonian and Moldovan
nationals claiming Bulgarian origins to obtain a European passport.
The issue is especially delicate with applicants from Macedonia, a
neighbouring Balkan country of about two million inhabitants with
which Bulgaria has historically had a dispute over the origin of its
Slavic population. Bulgarian historians say Macedonians are of
Bulgarian origin and their language developed from a Bulgarian
dialect. (Afp, 13.08)

Majandus

The EU's trade
chief Mandelson defended a decision not to attend a summit in
Australia designed to revive stalled global trade talks, accusing
Canberra of being too close to the U.S. Mandelson said Australia
should take a more balanced approach to the WTO talks, which
collapsed in July. Australian Trade Minister Mark Vaile rejected the
criticism, saying Australia had been an honest broker and was not
biased towards any side in the stand-off. (Reuters, 7.08)

Europe's trade
chief Mandelson has received an invitation from Brazil to attend
a summit of developing states as the first bid to revive stalled
world trade talks. The G20 group, led by India and Brazil, hopes
to discuss ways to convince developed nations to conclude the Doha
Round of WTO talks, suspended last month after major powers failed
to broker an agriculture deal. Mandelson has said the Doha Round
will remain a central priority of EU trade policy, promising that
the bloc will push for measures to help developing countries
regardless of the delay in the negotiations. (Reuters,
7.08)

The EC is
considering taking India to the WTO for duties imposed on European
wine and spirits that Brussels considers to be too high. With
the backing of member states, the commission has sent the findings
of the report to the Indian government and is poised to turn to the
WTO if New Delhi does not indicate it is ready to reform its duties.
The EC began probing India duties on European wine and spirits last
September after receiving complaints from EU producers, for whom
India represents a huge potential market. (Afp, 8.08)

Hungary is
likely to delay its targeted entry into the eurozone by at least one
year. Gyurcsany publicly floated for the first time the idea of
Hungary not meeting the criteria on public deficit, inflation and
debt by 2008, but he told reporters only that 2008, 2009 and 2010
were all dates under consideration. He also said the country's
revised euro convergence programme, which the government must submit
to the EC by September 1, would not include a target date for the
adoption of the euro. But analysts widely believe that Hungary,
which is struggling to rein in the highest deficit in the EU, can
adopt the euro in 2012 at the earliest. (Afp, 7.08)

Välispolitiika

EU urged
Ukraine's new coalition government to press ahead with the political
and economic reforms launched by its predecessor. "I trust
that the new government will continue on the path of both political
and economic reform," the bloc's External Relations Commissioner
Benita Ferrero- Waldner said in a statement. "This is essential
to create the conditions in which the country can build a prosperous
and stable future, firmly rooted in the Ukrainian people's attachment
to the principles of democracy, the rule of law and fundamental
freedoms," she said. "I welcome the new government's
intention to continue working with the EU to implement our joint
EU-Ukraine Action Plan," Ferrero-Waldner said. (Afp,
6.08)

Britain wants
to work with the new Ukrainian government to implement the reforms
needed to bring the former Soviet republic closer to the EU fold,
the Foreign Office in London said. Pro-Russian politician Viktor
Yanukovych was confirmed as prime minister Friday, ending a
four-month political crisis as the Ukrainian parliament endorsed a
new coalition government including pro-Western elements. "I
welcome the agreement that has been reached in Ukraine to appoint a
new government," British junior foreign minister Ian McCartney
said. (Afp, 8.08)

Finnish
President Tarja Halonen said there had to be a ceasefire in the
conflict involving Israel and Lebanon before international forces had
a role to play there. "We don’t want to do this with
violence. We don’t want to do it with fighting," Halonen said
in an interview with the Al-Jazeera television network. "I don’t
believe that with an outside military force we could get a solution
for this process," she said. But EU troops "will be ready
when the partners will be ready for the ceasefire," she added.
(Afp, 3.08)

A group of
lawmakers from parliaments in Europe, the Mediterranean and the EP
called for an "immediate ceasefire" to the hostilities
between Israel and Hezbollah. In a statement issued by EU
parliament president Borrell, the Euro-Mediterranean Parliamentary
Assembly urged the "UN Security Council to assume its
responsibility and to adopt a resolution for an immediate ceasefire."
French and US diplomats are working on a new draft UN resolution
after Lebanon and Arab nations opposed an earlier text on the grounds
that it did’t call for Israel to withdraw its troops after a truce
or end any but offensive operations. (Afp, 9.08)

The EU's
foreign policy chief Solana welcomed on a U.N. Security Council
resolution to end the month-long war between Israel and Hizbollah.
The council resolution adopted on Friday called for a halt to the
fighting and authorised up to 15,000 UN troops to be deployed to help
the Lebanese army enforce a ceasefire. A Lebanese official source
said his government, which includes Hizbollah, had accepted the
resolution and would issue a formal endorsement to the Security
Council on Saturday. Israeli PM Olmert will urge his cabinet to
approve the resolution at a meeting on Sunday. An Israeli official
said the army would not halt its offensive before that meeting.
(Reuters, 12.08)

A robust
international force including troops from several EU countries could
be deployed in southern Lebanon "very, very quickly", the
EU's foreign policy chief said. Solana did not specify which EU
countries would take part, but France and Italy are both expected to
provide troops. Israel wants the international force to be strong
enough to confront and disarm Hizbollah guerrillas. Lebanon objected
to any mandate for the peacekeepers which would authorise the use of
force. (Reuters, 13.08)

EU's aid chief
welcomed the mostly orderly voting in Congo's first free elections in
over 40 years, urging all parties to keep to this peaceful track.
"We are happy to note that (the voting) took place in the whole
country with no major incidents which could have endangered this long
process," EU aid commissioner and former Belgian FM Louis Michel
said. "We now urge the Congolese people and all parties
concerned to continue their peaceful participation in this process in
a spirit of reconciliation and respect for democracy," Michel
said. (Reuters, 31.07)

The EC said it
was "deeply shocked" by recent attacks on civilians and aid
workers in Sri Lanka and called for a probe into the killing of 16
members of a relief agency. The Paris-based charity Action
Against recovered the bodies of 16 local staffers who were killed
while fighting was going on between Sri Lankan troops and Tamil Tiger
rebels. "We are deeply shocked by the spate of violent attacks
on civilians and humanitarian aid personnel in Sri Lanka culminating
in the execution-style killing," EU External Relations
Commissioner Ferrero-Waldner and Humanitarian Aid Commissioner Louis
Michel said in a joint statement. The two commissioners warned that
if attacks continued EU- financed relief might not reach the more
than 325,000 highly vulnerable, uprooted people in northeastern Sri
Lanka, including 30,000 displaced in the last few days. (Afp,
7.08)

Tamil Tiger
rebels are insisting that truce monitors from EU countries quit Sri
Lanka despite efforts by peace broker Norway to persuade them to
drop their demand. Norway's top peace envoy Hanssen-Bauer told the
government that the Liberation Tigers of Tamil Eelam were demanding
monitors from Denmark, Finland and Sweden must leave by the original
deadline of September 1. Diplomatic sources close to the peace
process said Hanssen-Bauer tried and failed to persuade the Tigers to
drop their demand, or at least put off the deadline until Norway had
more time to reconstitute the SLMM. The Sri Lankan government
maintains that any change in the composition of the SLMM must be done
in consultation with Colombo and unilateral action would be resisted.
(Afp, 9.08)

The EU said it
would give Sierra Leone eight million euros to help prepare for next
year's presidential and parliamentary elections. Jeremy
Turnacliffe, the EU's representative in Freetown, said the elections
would "be a further step towards Sierra Leone's move to
democracy". The west African country has set July 28 2007 for
polls expected to serve as a crucial test of its democratic
credentials and establish whether the west African state, ravaged by
a 10-year brutal civil war, is on the road to full recovery. (Afp,
8.08)

EU External
Relations Commissioner Ferrero-Waldner said that she was "deeply
disappointed" that Kyrgyzstan had extradited five Uzbek refugees
to Uzbekistan. Kyrgyzstan extradited the five Uzbeks, who fled a
crackdown last year, despite the fact that they risk being tortured
and that four had official refugee status, according the Kyrgyz human
rights ombudsman. Activists and the UNs High Commissioner for
Refugees had tried to dissuade Kyrgyzstan from extraditing the four
refugees because of the allegedly systematic use of torture by Uzbek
authorities. (Afp, 11.08)

Finland,
holder of the rotating EU presidency, called on Belarus to
immediately release four election monitors the country sentenced to
jail and denounced the "erosion of the democratic process in
the country." The four Belarussian members of the Partnyorstvo
election monitoring group were found guilty on August 4 of
participating in an unregistered non-governmental organisation. They
were given prison terms ranging from six months to two years. (Afp,
11.08)

NATO/JULGEOLEK

NATO forces
took over security from a U.S.-led coalition in restive southern
Afghanistan, embarking on one of the alliance's biggest ground
operations in its history. NATO's International Security
Assistance Force (ISAF) is currently made up of 37 countries from
NATO and non-NATO states. They will take over security in six
provinces in the south, a stronghold of Taliban insurgents. "NATO
is here for the long term, for as long as the government and people
of Afghanistan require our assistance," Lieutenant-General David
Richards, the British NATO commander who will be responsible for the
south, said in a statement on Monday. "Today's transfer of
authority demonstrates to the Afghan people that there is a strong
commitment on the part of the international community to further
extend security into the southern region's provinces," said
Lieutenant-General Karl Eikenberry, commander of the coalition
forces. "This is a seamless transfer of responsibility and
authority from the U.S.-led coalition to NATO-ISAF." Taliban
vowed to continue attacks on NATO forces, saying the increase in the
presence of foreign troops would provide them with "new and easy
targets". The alliance will boost its presence in Afghanistan by
about 7,000 troops to 16,000, and their new deployment in the south
will boost the number of foreign troops there to around 9,000. The
extra soldiers should let the United States trim its Afghan force of
about 22,000. NATO hopes to proceed with the final phase of its
deployment into the east by the end of the year, giving it complete
security control in Afghanistan. (Reuters, 31.07)

Spanish air
force pilots on Tuesday began a four-month NATO mission to patrol the
skies of Estonia, Latvia and Lithuania. The Spanish contingent,
comprising 84 officers and pilots flying four Mirage F-1 fighter
planes, took over the air police mission from Turkey. (Afp,
1.08)

Turkey will cut
its land forces by 20 to 30 percent over coming years to make the
second biggest army in NATO more efficient, the powerful
military's incoming chief, General Yasar Buyukanit said in an
interview. The government is under EU pressure to rein in the
military, for example by tightening civilian control of its budget.
The EU, which Turkey seeks to join, is also concerned by a tradition
in the armed forces of making public statements on issues of national
politics. Analysts are watching whether Buyukanit will be less
reluctant than his predecessor General Hilmi Ozkok to bring the
military further under civilian control. (Reuters, 10.08)

Newly appointed
Ukrainian PM Yanukovich said that he would work toward Ukraine's
eventual entry into NATO, but warned that any decision should be
preceded by a referendum. Since Ukraine is not going to "immediately"
engage in NATO's Membership Action Plan, "we will take the time
to truly move toward the alliance, making the necessary reforms and
putting into effect the recommendations that have already been made"
by NATO, Interfax quoted Yanukovich as saying. He also suggested
delaying the question of NATO accession until Ukraine's population,
which largely opposes the idea, knew more about the alliance. (Afp,
10.08)

NATO will
redeploy its forces in southern Afghanistan so it can take the fight
to Taliban and other insurgents more effectively, a spokesman
said. The aim is to bring back soldiers assigned to guard public
buildings in some districts so they can fight insurgents more
effectively. British newspapers have reported problems encountered by
British troops in maintaining an adequate presence in advance
positions in Helmand province, where they face severe and sometimes
daily attacks in some districts. Some politicians and experts have
called for reinforcements to relieve a contingent exhausted by the
severity and frequency of combat in southern Afghanistan. London is
sending 900 extra soldiers to Helmand. (Afp, 13.08)

AJAKIRJANDUS

USA
ja Suurbritannia ajakirjandus

Suurbritannia ja
Ameerika Ühendriikide ajakirjanduses kajastavatest teemadest
osutusid parimateks paladeks olukord Kuubal ning ärahoitud
terroriakt Suurbritannias. Jätkuvalt hoiti silma peal
olukorral Lähis-Idas ja sellega seotud tegevusel väljaspool
konfliktipiirkonda.

On midagi
hullumeelset – ja see on veel pehmelt öeldud – nii lääne
poliitikas, kui ka Lähis-Idas. Hizbollah ja tema
liitlased on otsustanud Lähis-Idas sõda pidada Iisraeli
täieliku hävitamiseni; Iisrael omakorda on keeldunud alla
andmast ning on näidanud, et on valmis võitlema oma
eksistentsi eest; ning Lähis-Ida ei saagi rahuni jõuda
enne, kui agressiivsed jõud nagu Iraan, lõpetavad
Iisraeli-vastase sissisõja toetamise. USA president George W.
Bushi emissar Condoleezza Rice surub peale läbirääkimisi,
kuid ei ole kedagi, kellega läbirääkimisi pidada.
Iraan ja Hizbollah teavad ainsat tõde: sõda. Kus
on aga ÜRO Peaassamblee, kus on ÜRO peasekretär Kofi
Annan? Ühe ÜRO liikme eksistents ei ole lihtsalt
ohustatud, vaid ka teise ÜRO liikme pideva rünnaku all,
kuid siiani ei ole toimunud Iraani vastu mingit tegevust, rääkimata
olukorrast tervikult. Ja mis on Euroopa vastuseks varjamatule
agressioonile? EL kuulutas välja, et ei kanna Hizbollah
liikumist terroristlike organisatsioonide musta nimekirja, kuid
selle arutamine võib uuesti esile tõusta. Kas selline
„hoiatus” peaks tõesti Hizbollah´d hirmutama?
(Arnold Beichman, The Washington Times, 9.08) Tegelikkus
seisneb selles, et Liibanon seisab eksistentsiaalse ohu ees, kuid
samal ajal avalikustatakse Prantsusmaa-USA resolutsiooni visand,
mille sisu on ennekuulmatu. Sellele vastavalt saavad Iisraeli
okupatsioonijõud puutumatuse, Hizbollah´d ja kõiki
Liibanoni parteisid aga ei tunnistata ning midagi ei ole ette võetud
selleks, et kindlustada Liibanoni siseriiklik tasakaal ja poliitiline
tulevik. Ainuke järeldus, milleni võib jõuda, on
see, et tegelikuks Prantsusmaa-USA manöövri eesmärgiks
on hoolikalt kaalutletud ja läbimõeldud püüe
päästa Iisraeli vigane sõda poliitilise ja vaimse
kaotuse eest. (Ahmad Samih Khalidi, The Guardian,
10.08)

Luure ja
terrorismivastase võitlusega tegelevate ametiisikute sõnul
võivad Suurbritannias ärahoitud terrorirünnaku
kavandamise keerukus ja võimalike tagajärgede kaalukus
olla märgiks sellest, et Al Qaeda, mis ei ole vabalt tegutseda
saanud aastast 2001, on võimeline uuesti rünnakuid
korraldama. Kuid hoopis süngema pildi tulevikust tekitab
asjaolu, et sellise ambitsioonika plaani olid kavandanud
Suurbritannias üles kasvanud moslemid. Al Qaeda on ületanud
ainuüksi terroristlikuks organisatsiooniks olemise piire ning on
muutumas teatud inimeste jaoks peaaegu et meeleoluks. (Scott
Shane, The New York Times, 11.08) Kust saab aga terrorism
alguse? Paljud arvavad, et Islami terror on lääne
eksliku ja läbikukkunud poliitika tagajärg. Viidatakse
sõjale Iraagis, ebaõnnestunud katsetele lahendada
olukord Palestiinas, konfliktile Liibanonis kui islamiäärmuslust
ja viha soodustavatele faktoritele. Teiselt poolt leidub neid, nende
seas eelkõige USA president George W. Bush ja Suurbritannia
peaminister Tony Blair, kes väidavad, et põhjuseks on
Islami fundamentalism, mis, olles globaalseks ja totalitaarseks
ideoloogiaks, võib ohtu seada lääne
väärtushinnangud. Seetõttu on ka võimatu
terroristidega läbirääkimisi pidada. (Jeffrey
Gedmin, Financial Times, 13.08) Terrorismist tulenev oht
jääb reaalsuseks ning USA valitsus peab kasutama igat
seaduslikku vahendit, et sellest jagu saada. Oma territooriumil
tähendaks see luuret, valvet ja andmete töötlemist,
väljaspool riigipiire lisanduks sõjaplaan, mille
eesmärgiks oleks terroristide peatamine ja hävitamine.
Siis oleks terroristid sunnitud pidevalt mõtlema enda
kaitsmise peale, mis takistaks neil uusi terrorirünnakuid
planeerida. (Juhtkiri, The Wall Street Journal, 11.08)

Fidel Castro
ajutine lahkumine ametikohalt tervisliku seisundi tõttu suunas
tähelepanu sellele, et Castro-järgne, eelnevast erinev
Kuuba on paratamatu, isegi kui muutused ei ole kohe toimumas. USA
ja EL peavad hoolikalt läbi mõtlema, kuidas reageerida
Kuuba enda valitsuse plaanidele neid muutusi ära kasutada ja
kuidas vältida pingete suurenemist. Kui Castro kord lavalt
lahkub, peaksid USA ja EL hakkama edendama demokraatlikke reforme,
kaasates seejuures Kuuba ametivõime. Tähelepanelik
tuleb olla eelkõige eksiilis olevate gruppide suhtes, kes
loodavad radikaalsetele ja kohestele muutustele. Radikaalsed
muutused võivad tasakaalust välja viia mitte ainult
Kuuba, vaid ka kogu Kariibi piirkonna. (Juhtkiri, Financial
Times, 2.08) USA esmatähtsaks huviks on Kuuba rahumeelne
üleminek demokraatlikule ja majanduslikult dünaamilisele
ühiskonnale, millest selle riigi elanikkond juba kümneid
aastaid on unistanud. Kümme üksteisele järgnevat USA
presidenti on varasemalt teada andnud oma innukast soovist näha
Kuubat Fidel Castrota. Kui praegusel USA presidendil George W.
Bushil õnnestub eksiilis oleva kogukonna ideoloogiliste
vaadete piirest väljuda, võib temast saada esimene USA
riigipea, kes saab tõesti aidata kuubalastel üles ehitada
parem, Castro-järgne tulevik. (Juhtkiri, International
Herald Tribune, 3.08) Bushi sõnul jälgivad
Ameerika Ühendriigid aktiivselt kõike Kuubas toimuvat.
„Me toetame teie püüdeid jõuda edukalt tegutseva
valitsuseni ning jätame meelde kõik need, kes takistavad
teie liikumist vaba Kuuba suunas,” pöördus Bush
kuubalaste poole. Kuid ei tohiks välistada ka sellist varianti,
et USA sanktsioonid võivad osutuda liiga piiravaks ja
takistavaks ning Kuuba administratsioonil võib tekkida raskusi
muutuste poole liikumisel. (Sharon Behn and Stephen Dinan, The
Washington Times, 4.08)

Saksamaa
ja Austria ajakirjandus

Möödunud
kahel nädalal köitsid saksakeelset trükimeediat
Lähis-Ida, Ukraina, NATO missioon Afganistanis, Venemaa sise-,
majandus- ja välispoliitika, Kosovo ja Serbia tulevik. Üksjagu
leheruumi on pühendatud USA välis- ja majanduspoliitika
hetkeseisudele.

Saksamaa
välisminister Frank-Walter Steinmeier märgib
ajaleheusutluses, et Liibanonis kasutatakse õigustamatut
vägivalda. Õigus enesekaitsele ei saa õigustada
tsiviilohvreid. Seda sai ka Iisraeli ametivendadele öeldud ning
nad on seda endale ka teadvustanud. Mis puudutab Süüria
rolli konfliktis, siis Süüria peab osalema ja kaasa
aitama olukorra normaliseerimisele. Süüria on liiga oluline
regionaalne tegur selleks, et teda lihtsalt ignoreerida. “Olen
õppinud seda, et välispoliitiline värvipalett on
palju kirevam kui vaid must-valge,” tõdeb Steinmeier. Süüria
sisepoliitika kritiseerimist tuleb jätkata, kuid lähenemist
Iraanile takistada, aidates Süürial muutuda
konstruktiivseks partneriks piirkonna probleemide lahendamisel.
Süüria president Assad asus ametisse eesmärgiga riiki
moderniseerida. Suurt edu pole ta saavutanud. Üksnes tihedas
koostöös ELiga võib see tal õnnestuda.
Hizbollah aga peab otsustama, kas ta on sõjaline või
poliitiline jõud. Mõlemat korraga ei saa ta kauem
etendada. Seda, et tegemist pole klassikalise iisraeli-araabia
konfliktiga, näitas hiljutine Araabia Liiga tippkohtumine
(kritiseeriti Hizbollah´d ja Iraani). Rahvusvahelise
väekontingendi kokkupanemisel loodab Steinmeier peale ELi
riikide veel Venemaale, araabia riikidele ja Türgile. (Stefan
Kornelius, SZ, 1.08) Lähis-Ida on nii sõjalises
kui ka diplomaatilises mõttes mineeritud ala. See kehtib iga
riigi ja igasuguse valitsuse kohta. Seda tuleb silmas pidada, enne
kui hakatakse Angela Merkelit ja Frank-Walter Steinmeierit süüdistama
loiduses ja passiivsuses. Saksamaa räägib kõikide
konflikti osapooltega ning erinevalt Prantsusmaast või
Suurbritanniast ei aja taga oma isiklikke huve. Samas lasuvad
Saksamaal ajaloolised kohustused Iisraeli ees. Iisrael aga teeb
praegu oma liitlaste elu väga raskeks. Teisalt on mõjukaim
riik seal piirkonnas USA. USA esirolli ei taha nõrgestada ei
Merkel ega Steinmeier. See tähendaks Schröderi
õõnestustegevuse jätkamist. (Peter
Blechschmidt, SZ, 1.08) Euroopa on ajaloost õppinud.
Erinevalt Balkani konfliktist on EL nüüd ohjad enda kätte
haaranud. USA ei sobi juhtoinast mängima, sõda
Iraagis on ameeriklasi kompromiteerinud. Juhirolli peab nüüd
võtma EL. EL peab kaasa aitama sellele, et rahvusvaheline
üldsus hakkaks rääkima ühel häälel.
Ainult sel moel on võimalik saavutada reaalseid tulemusi,
piirdumata tühjade resolutsioonidega. (Martin Winter, SZ,
3.08) Iisrael lubab kõik sõjalised aktsioonid
peatada niipea kui rahvusvaheline rahuvalvevägi on koos.
Iseäranis oodatud on Saksa sõdurid. Iisraeli peaminister
Olmert näeb Saksa välisminister Steinmeieris oma head
nõunikku. Kogu maailmas teatakse, et ameeriklaste kõrval
kuulavad iisraellased kõige rohkem just sakslaste nõu.
Samas kogeb Steinmeier iga kord, kui araabiamaailmaga
telefoniühenduses on, et Saksamaa-Iisraeli sõprus ei
tekita kelleski kahtlusi Saksamaa võimekuses olla
rahuvahendaja. Saksamaa püüab seda “ausa maakleri”
renomeed hoida. Kontaktid Saksamaaga on araablaste jaoks sama
prestiižsed kui sõiduautod BMW ja Mercedes. See on see, mis
lisab sealses ühiskonnas kuulsust ja vägevust. (Wulf
Schmiese, FAZ, 6.08) Iisraeli peaminister Ehud Olmert
tõdeb, et Egiptuse, Jordaania ning Saudi Araabia üleskutse
Hizbollah relvitustada viitab suurtele muudatustele regioonis.
Iisrael ei ole Hizbollah´lt relvarahu palunud ega anunud.
Iisrael on öelnud: teie vastu võtame tarvitusele kõige
karmimad meetmed! Selleks, et sõda lõpetada, peab
sekkuma rahvusvaheline üldsus. “Iisraeli sõjaväe
vead ning tsiviilisikute hukkumine on meie jaoks alati tunnistus
läbikukkumisest, ebaõnnestumisest,” märgib Olmert.
“Erinevalt Hizbollah sõjarditest ei pea me tsiviilisikute
hukkumist raketitule läbi saavutuseks.” Araablased vist
arvasid pärast Iisraeli Lõuna-Liibanonist lahkumist, et
juudiriik on nõrk. See on vale. Kes soovib Iisraeli
provotseerida, saab vastuse, mis võtab edasiste
provokatsioonide korraldamise isu pikaks ajaks ära. (Thorsten
Schmitz, SZ, 4.08) Zbigniew Brzezinski märgib
ajaleheusutluses, et konservatiivsete poliitikute veendumus nii USAs
kui ka Iisraelis vägivalla kasust võitluses terrorismiga
võib viia fataalsete tagajärgedeni. USA võidakse
Lähis-Idast hoopis välja tõrjuda ning see oleks
Iisraeli riigi lõpu algus. Kõige ohtlikum oleks
konfrontatsiooni stimuleerimine suhetes Iraaniga. Selle riigiga tuleb
tegelda, sest Iraanil on praegu olemas kõik eeldused
sisemiseks konstruktiivseks arenguks. Pikas perspektiivis võib
ebaõnnestumine siinkohal muutuda Iisraelile eluohtlikuks.
(Nathan Gardels, Die Welt, 4.08) Saudi Araabia
poliitika Hizbollah suunal annab märku sügavatest
poliitilistest muutustest piirkonnas. Pärast mõnede
araabia riikide otsust mõista hukka Hizbollah rünnakud
Iisraeli vastu võib tunduda, et lõhe sunniitide ja
šiiitide vahel on nüüd sügavam kui Iisraeli ja
palestiinlaste vahel. Seda saab ehk koguni moslemite kodusõjaks
pidada. USA sõjakuulutus sunniitlikule Talibanile ja Iraagi
režiimile andis uue impulsi ja rohkesti julgust šiiitlikele
rühmitustele. Seda vast kardavadki Saudi Araabia võimud
kõige rohkem. Iroonilisel moel oli just USA – Saudi Araabia
suurim sõber ja toetaja – see, kes šiiitidele regioonis
võimu juurde andis. Et panaraabia meeleolusid oma riigis
vaigistada ning sunniitidest elanikkonna sümpaatiat šiiitliku
Hizbollah vastu vähendada, pöörduski Saudi Araabia
Hizbollah vastu. (Mai Yamani, Der Standard, 9.08) ELi
Nõukogu president Erkki Tuomioja rõhutab, et
rahvusvaheline väekontingent saab Lõuna-Liibanoni
positsioonidele asuda alles pärast seda kui kogu sõjaline
tegevus piirkonnas on peatatud. Iisraeli armee asendamine
sõjategevuse kestel on mõeldamatu. Rahvusvahelise
väekontingendi ülesandeks on aidata Liibanoni oma
rahvusriigi taastamisel ning kõikide mitteriiklike
relvaformeeringute relvitustamisel. Ning kui relvarahu rikutakse,
peab kontingent sekkuma. EL peab ÜRO väekontingendi
moodustamisel põhirolli etendama, araabia maades on usaldus
ELi vastu suur. USA peab aitama Iisraeli mõõdukusele
üles kutsuda. Kritiseerida tuleb nii terroriste kui ka
ebaadekvaatseid vastuseid terrorismile. Need vastused võtavad
sageli vorme, kus terrorismi kõrvaldamise asemel luuakse
hoopis potentsiaalset terrorismiohtu juurde. (Claudia von
Salzen, Der Tagesspiegel, 10.08)

Prantsusmaa
ajakirjandus

Möödunud
nädalatel kirjutas Prantsuse press järjekindlalt
Liibanoni-Iisraeli konfliktist, Ukraina uuest valitsusest ning Kuuba
liidri Fidel Castro tervise halvenemisest.

Endine Liibanoni
finantsminister Georges Corm kirjutab Le Figaros „läänevaenulikkuse”
ülekandumisest liibanonlastele ja palestiinlastele. Raske on
mõista paljude reaktsiooni puudumist Liibanoni draama suhtes.
Verise kaose taustal naudib Euroopa viimaks ometi saabunud rahu
ning ei mõista, et surmav hullus, mis möllab Palestiinas,
Afganistanis, Liibanonis ja Iraagis, on suuresti Euroopa ajaloo
toodang. Sajandite vältel Euroopas sündinud ning Teise
maailmasõja ajal kulmineerunud antisemitismi järelmõjud
on ülekandunud Lähis-Itta. Kuigi tol ajal olid USA ja
Suurbritannia käsutuses võimekad spionaaživahendid, ei
suutnud nad juudivaenulike kuritegude sooritamist piirata. Loodeti,
et Saksamaa taasintegreerimine demokraatlike riikide hulka ning
Nürnbergi kohtuprotsess võimaldavad genotsiidi
põhjustatud psühholoogilisest traumast üle saada.
Eurooplaste süütunne juutide ees ning juutide „ängistuse
ülekandumine” on viinud olukorrani, kus rahvusvahelise ning
humanitaarõiguse ranged normid ei kehti juba
pikemat aega Iisraeli suhtes, kes Liibanonis ja
Palestiinas sõjalisi aktsioone ellu viib. Pealegi on Iisrael
riik, mis on loodud terve rea ÜRO resolutsioonide tulemusena
okupeeritud territooriumile. Pärast vana vaenlase, kommunismi
kadumist leidis lääs endale islamiterrorismi näol uue
vaenlase. Araabia riikidest ümbritsetud Iisrael aga tunneb end
selles konfliktis eelpostina. Tänapäeval jätkab
Lähis-Ida Euroopas aset leidnud veriste sõdade moraalsete
võlgade eest tasumist. Selles suhtes peaks konflikti eest
vastutav Euroopa uute verevalangute ärahoidmiseks midagi ette
võtma, võimaldamaks rahu ning lepituse saavutamist
Lähis-Idas. (Georges Corm, Le Figaro, 11.08)
Pikaajalise rahu saavutamiseks Lähis-Idas tuleb arvestada
kolme strateegilist faktorit. Esimeseks neist on Iraani ambitsioon
tõusta regiooni mõjukaimaks riigiks, juurutades
seal vaenulikkust juutide, ameeriklaste ja eurooplaste suhtes.
Selline käitumine paneb peale Iisraeli, mille Iraani president
hea meelega maa pealt ära pühiks, muretsema nii Lähis-Ida
riigid, kes istuvad avalikust arvamusest sõltuva
“püssirohutünni” otsas, kui ka lääneriigid.
Piirkonna ainsa mitte-araabia riigina varustab Iraan
islamiäärmuslastest araablasi kõrgetasemeliste
taparelvadega. Sealjuures on kõigile teada Iraani roll
islamiäärmuslike rühmituste nagu Hizbollah,
rahastamises ja modelleerimises. Liibanoni-Iisraeli konflikt on vaid
osa maailmamastaapsest probleemist, mille väljundiks võib
tulevikus olla kahe tuumariigi – Iisraeli ja alles
tuumarelva väljatöötava Iraani vastasseis.
Iisraeli-Liibanoni konfliktist on kõige
rohkem kasu saanud Iraan. Ameerika- ja iisraelivastasuse
suurenemine araabia maades on ka Hizbollah’st teinud poliitilise
võitja. Kahjuks ei ole ühegi rahvusvahelise
kokkuleppe võimuses Hizbollah’ desarmeerimine ega ka
suveräänse Liibanoni loomine ilma Teherani ja Damaskuse
alistamiseta. Kõik lääneriigid ning Venemaa ja Hiina
teavad, et Iraani sundimine tuumarelvastumisest hoiduma võib
väga kalliks maksma minna. Iisraeli valitsuse suurimaks veaks
olid ebaproportsionaalsed rünnakud Palestiina ja Liibanoni
vastu. Palestiina pommirünnakute ajendiks oli ühe
Iisraeli sõduri Shalit’i röövimine palestiinlaste
poolt. Samas olid Hamasi valitsusjuht Haniyeh ja Palestiina president
Abbas juba ametlikult läbirääkimiste alustamiseks
Iisraeli valitsuse poole pöördunud. Ka kahe Iisraeli sõduri
röövimisele Liibanoni piiri lähistel järgnes
pommitamine. Päris kindlasti oli mõlemal juhul tegemist
provokatsiooniga. Teiseks suurimaks veaks, mida kahtlemata mõjutas
ameerikalik mõtlemine Iisraeli armees (Tsahal), oli
distantsilt pommitamine, mis ei ole efektiivne üksikute
mässuliste vastu võitlemiseks, küll aga
tsiviilelanike surmamiseks. Timukaks tembeldatud Iisrael kaotas
ka kõige põhilisema sõja – mainesõja.
Hoolimata tohutust sõjalisest ja majanduslikust võimsusest
ning diplomaatilistest pingutustest, on Ameerika Ühendriikide
võimalused Lähis-Ida arenguid mõjutada otsa
lõppenud ning üle jääb vaid pealt vaadata.
USA välisminister Rice ei tihanud eriti tugeva ameerikavastasuse
tõttu isegi Beirutisse sõita. Siseriiklikes
probleemides vaevlev USA paneb kõik oma lootused sellele, et
Hizbollah hävitamiseks plaanitavad rahvusvahelised väed
koosneksid NATO Euroopa liikmesriikide sõduritest. Sellest
võib järeldada, et USA roll NATOs on hakanud kahanema
ning ebaedu Iraagis ja võimetus Iraani ümber veenda on
oma töö teinud. Iisraeli-Liibanoni sõjas on
esmatähtsaks vaherahu, vältimaks tsiviilelanike massimõrva.
Samas, Hizbollah’ desarmeerimiseta ei oleks Liibanoni
suveräänsuse tagamisel rahvusvahelistest vägedest
kasu. Kui Iisraeli armee ei suutnud seda kuu ajaga, ei suudaks
seda ka rahvusvahelised jõud. Ainsaks lahenduseks Liibanoni
staatuse kindlustamisel oleks globaalne kokkulepe, millega nõustuksid
ka Süüria ja Iraan. Sellise lahenduse leidmine oleks
rahvusvahelisele kogukonnale, eriti Euroopale ja Prantsusmaale, väga
raske ülesanne. (Pierre Lellouche, Le Figaro, 9.08)
USA ekspresident Jimmy Carter kirjutab Le Figaros, et
ajutistest lahendustest ei piisa ning et kumbki sõdivatest
pooltest ei arvesta enamuse sooviga rahus elada, keeldudes üksnes
äärmuslaste vägivalla tõttu poliitilise
lahenduse otsimisest. Iisraellased traumeerivad end asjatus
lootuses, et ühepoolne tagasitõmbumine okupeeritud
aladelt ning barjääride ehitamine muudavad elu
turvalisemaks. Pigem on selline käitumine provotseeriv
ning teeb häbi Iisraeli liitlastele. Kuna Iisrael ei pea
kinni rahvusvahelise üldsuse poolt väljatöötatud
ÜRO resolutsioonidest, okupeerides araabia territooriume ning
ängistades palestiinlasi, ei ole püsiva rahu saavutamine
võimalik. Samas võib kasu olla 1967. aastal Iisraeli
kindlaksmääratud riigipiiride nihutamisest, mis tuleks
kõne alla küll vaid sellekohase rahvusvahelise kokkuleppe
saavutamisel. (Jimmy Carter, Le
Figaro, 3.08)

Ukraina
president Viktor Juštšenko võttis vastu raske otsuse
nimetades oma rivaali, Viktor Janukovitši peaministriks. Tema
otsus oli vajalik, et saada võitu Ukraina kroonilisest
poliitilisest ebastabiilsusest. Juštšenko
reserveeris endale võtmeministrite – välis-, kaitse-,
sise- ja justiitsministrite kohad. (Gaidz Minassian, Le Monde,
7.08) Esimest korda on üks post-sovietlik riik sattunud
olukorda, kus koalitsioonis on koos kaks vastandlikku parteid:
Janukovitši Regioonide partei, mis esindab Ukraina idapoolseid
õigeusklikke ja venemeelseid tööstuspiirkondi ning
presidendi partei, mis esindab katoliiklikke, põllumajanduslikke
ning Euroopale orienteeritud lääneregioone. (Juhtkiri,
Le Monde, 9.08)

9 Ameerika
presidenti ei ole suutnud Kuuba liidrit Fidel Castrot
positsioonilt kõrvaldada. Seda suudab vaid loodus, teisiti
öeldes surm. USA president Bush kutsus kuubalasi üles
püüdlema demokraatlike muutuste poole. Miamis eksiilis
olevad paremäärmuslike vaadetega kuubalased, eesotsas
kaubandussekretäri Carlos Gutierreziga, kinnitasid, et muutused
Kuuba saarel on kuubalaste endi mitte ameeriklaste teha. Seega
oleks USAl parem oodata ning vaadelda arenguid Kuubal ning loota
muutusi. Palju oleneb ka Fidel Castro mantlipärija, tema noorema
venna kaitseminister Raul Castro soovist USAga koostööd
teha. (Laurent Mauriac, Liberation, 6.08) Raul Castrost
ei saaks demokraatlikum valitseja kui seda on Fidel. Reaalsuses on
castrism pidevalt eksisteerinud kahepealisena. Legendaarne
Fidel figureeris avalikkuses, samal ajal kui pragmaatilisem Raul
juhtis sõjaväge. Seega on kindel, et nii kaua kui Raul
elus püsib, järgib ta sama poliitikat nagu tema vend ning
suuri muutusi Kuubal tuleb veel mõnda aega oodata. Samas ei
tohiks unustada allasurutud opositsiooni, mis on nõrk,
killustunud, kuid väga julge ja võitlushimuline, ning
kahte miljonit Floridas eksiilis elavat kuubalast, kes võivad
riigis demokraatia tuuled puhuma panna. (Jacobo Machover, Le
Figaro, 3.08) Kuigi olukord Kuubal võib tasapisi
demokraatia poole arenema hakata, on Ladina-Ameerikas pead tõstnud
diktaator Venetsueela president Hugo Chavez, kelle Castro on
otsustanud oma vaimse pärandi pärijaks valida.
Venetsueelast on naftahinna tõusu järel saanud maailma
viies naftatootja. Naftast saadavad tulud võimaldavad Chavezil
endale mõjuvõimu “osta”, olgu siis lobitööd
tehes ÜRO Julgeolekunõukokku saamiseks või
antiimperialistlikku (ameerikavastast) mõtteviisi levitades
laias maailmas (Iraanis, Venemaal, Valgevenes, Põhja-Koreas
jne). (Sylvie Kauffmann, Le Monde, 3.08)

Skandinaavia
ajakirjandus

Viimasel kahel
nädalal on endiselt kogu Skandinaavia ajakirjanduses aktuaalseks
teemaks olnud olukord Lähis-Idas. Kui varasematel nädalatel
pöörati rõhku Lähis-Idas toimuvatele
konkreetsetele sündmustele, siis viimase kahe nädala
peamiseks teemaks on olnud vaherahu võimalikkus ning selle
saavutamine.

Oodatakse vaherahu, aga millele? Genfi
konventsiooni järgi defineeritakse sõda kui kahe riigi
omavahelist võitlust, kuid selles sõjas ei võitle
kaks riiki. Siin võitlevad omavahel Iisrael ja Hizbollah
Liibanoni territooriumil. Senikaua kuni Iisrael demokraatliku
riigina jätkab erinevate alade pommitamist, tabades ÜRO
töötajaid ning tsiviilisikuid ja kuni Hizbollah kasutab
neid inimesi oma kilbina, ei ole piirkonnas püsivat rahu oodata.
(Juhtkiri, Jyllands-Posten, 1.08)

EL on rahu saavutamise protsessis
olnud üsna saamatu, kuna erinevate liikmesriikide arusaamad
sõjast ja selle lõpetamisest Lähis-Idas on väga
erinevad. 1. augustil toimunud ELi välisministrite
erakorralise kohtumise tulemusena loodeti nõudmist
otsekoheseks vaherahuks, mida kahjuks ei tulnud. Küll aga
peeti diplomaatiliseks edusammuks jõudmist ühise
arusaamiseni, et ÜRO rahvusvaheliste rahuvalvejõudude
viimine Lõuna-Liibanoni on oluline ja et Liibanon saab tagasi
kontrolli kogu oma riigi üle ning Hizbollah´lt relvade ära
korjamine jätkub samade põhimõtete alusel, nagu
see toimus juba enne sõda. (Jesper Kongstad,
Jyllands-Posten, 2.08) Olukord Lähis-Idas, eriti
Liibanonis on Euroopale oluline. Sõja eest põgenes ligi
miljon liibanonlast ja juba nende pärast on ELile oluline
vaherahu sõlmimisele kaasa aidata ning püüda tagada
selle püsima jäämine. Siinkohal on Euroopal lausa
moraalne kohustus aidata ning ELil kui suurel jõul oleks
võimalik palju ära teha. Kahjuks ajab iga liikmesriik
antud küsimuses oma poliitikat, ning kahetsust tekitab, et
Prantsusmaal ja Hollandis öeldi ELi põhiseadusleppele ei,
sest läbi leppes sätestatud punktide oleks olnud lihtsam
töötada nii ühise välispoliitilise kui ka
julgeolekupoliitilise ühtsuse suunas ka Lähis-Ida
küsimustes. (Juhtkiri, Dagens Nyheter, 10.08)

Kas Lähis-Ida on ikka
Euroopale nii oluliseks küsimuseks, et sellest teha igas ELi
liikmesriigis suur poliitiline küsimus ning kas seda teemat peab
iga päev ajakirjanduses kajastama? Niisuguse küsimuse
püstitas Mikael Vedby Rasmussen, Kopenhaageni Ülikooli
Riigiteaduste Instituudi lektor. Iseenesest ei mõjuta
Lähis-Ida ELi julgeolekut mitte kuidagi. Varasemalt oodati
sõjalist ohtu NLilt, läbi mille oleks Euroopale teatud
ohtu kujutanud ka Lähis-Ida, kuid peale NLi lagunemist ja selle
ohu kadumist otsustati pilk Lähis-Idale kui ohule siiski pidama
jätta. Tundub, et Iisrael ja araabia maad mängivad mängu,
millesse tahavad väga tõmmata ka läänemaailma.
Esimesed konfliktid Iisraeli ja araabia maade vahel tõid
terrorismi läänemaailma ning tegid sellega Lähis-Idas
toimuva oluliseks. Sellega tõsteti konflikt oma kontekstist
muusse maailma ümber nii, nagu praegu teeb USA Iraani
tuumaprogrammiga. Lisaks on Lähis-Ida välja mänginud
oma geopoliitilise tähenduse, mis võiks iseenesest ju
tähtis olla, kuna seal leiduvad maailma suurimad naftatagavarad.
Kuid kas nafta on tõesti nii oluline kui me arvame? Lisaks on
Lähis-Ida nafta vaid osa kogu maailmas leiduvast naftast. Lisaks
on kõrged naftahinnad andnud positiivse tõuke
alternatiivenergia kasutuselevõtmiseks. Lähis-Ida peaks
hakkama oma naftavarudega eputamise asemel hoopis mõtlema, et
mitte meil ei ole vaja naftat osta, vaid et neil on vaja seda müüa.
(Mikael Vedby Rasmussen, Berlingske Tidende. 2.08)

Rootsis 17. septembril toimuvad
parlamendivalimised on leidnud üha suuremat kajastust Rootsi
ajakirjanduses. Tutvustatakse erinevaid valimisplatvorme ning
arutletakse uue võimaliku peaministrikandidaadi üle,
ka selle üle, kas Perssonil on taaskord õnne saada
peaministriks. Kuid mis oleks see lubadus, millega Persson uuesti
suudaks võimule tulla? Alates 1994. aastast on ta alati
suutnud inimesi puudutavate loosungitega välja astuda, kuid
praegu ei tundu justkui midagi leiduvat. Eelmisi valimisi analüüsides
tundub aga visiooni puudumine Rootsi poliitikale iseloomulik olevat
ning näib, et poliitikud räägivad vahetult enne
valimisigi vaid juba teadaolevatest faktidest (Juhtkiri, Svenska
Dagbladet, 8.08; Ristian Larsson; Svenska Dagbladet,
13.08)

Soome
ajakirjandus

Viimastel
nädalatel kirjutati soome ajakirjanduses jätkuvalt
Lähis-Ida kriisist – kas ja kuidas saaks EL ning Soome ELi
eesistujariigina kaasa aidata konflikti lahendamisele; tähelepanu
pöörati Suurbritannias aset leidnud arreteerimiste taustal
ka terroriohule maailmas.

ELi
välisministrite erakorraline nõukogu Brüsselis
toimus ilmaasjata. Pole vahet, millises vormis esitab EL
relvarahunõudmise, kui Iisrael ja Hizbollah seda niikuinii ei
täida. Kuigi ELil pole Lähis-Idas sellist mõjuvõimu
nagu USAl, ei tähenda see, et ELi mõju puuduks täiesti.
Ning kuigi EL ei mõju ühtsena, on siiski positiivne, et
lahkhelid ei ole väga suured. (Heikki Aittokoski, Helsingin
Sanomat, 2.08) Soome eesmärgiks oli panna EL rääkima
ühel häälel ning see õnnestus. Ühel
häälel kõnelemise negatiivseks küljeks on aga
see, et sõnum on lahjem – tuleb arvestada kõigi
liikmesriikide arvamusi. EL on välispoliitilises mõttes
reageerija, mitte suunanäitaja; sõjalistes kriisides ei
saa EL võtta juhtpositsiooni. ELi kasutada on vaid
poliitilised ja majanduslikud vahendid, millega Lähis-Ida kriisi
praegu kahjuks ei mõjuta. Muidugi võiks nõuda,
et EL peaks muutuma militaristlikuks, siis kuulataks ELi rohkem, kuid
see ei ole võimalik. ELi mõjulepääsu takistab
ka USA. EL ja Ühendriigid võiksid koos tegutseda, kui
teineteist kuulataks ja teineteiselt õpitaks. Kuid USA ei
kuula ega õpi. Maailmas on üks suurvõim – USA.
Paljude arvates on Lähis-Ida konflikti taga just Ühendriigid:
rünnakud Lähis-Idas lõpevad siis, kui USA seda
Iisraelilt nõuab. ELi ühtsust ei tugevda ka see, et
Ühendriikidel on Euroopas valitud sõbrad, kellega
suheldakse. (Esko Antola, Turun Sanomat, 3.08) ELi on
harjutud kutsuma majandushiiglaseks, kuid poliitiliseks kääbuseks.
Kuna liikmesriigid pole tahtnud loovutada oma välispoliitilist
võimu, on ELil tervikuna seda vähem kui ELi suurriikidel
eraldi. Hiiglase-kääbuse võrdlus osutab hästi
ka ELi statistirollile Lähis-Ida poliitikas. ELi ja Iisraeli
suhted on olnud pikka aega problemaatilised ning USA on piirkonnas
ohjad enda käes hoidnud. (Juhtkiri, Kaleva, 3.08)
Soome eesistumisaega ELis on peetud üldiselt vaheperioodiks, mil
teemasid valmistatakse ette Saksamaa eesistumisajaks. Iisrael ja
terroriorganisatsioon Hizbollah otsustasid aga teisiti ning nüüd
on ELil lahendamiseks uus ja raske Lähis-Ida kriis. Samal ajal
kui sõda jätkub, peab Soome tugevdama ELi rolli ning
otsima lahendusi relvarahuks ja võimalust rahvusvaheliste
vägede saatmiseks piirkonda. Lähis-Ida kriis paneb
proovile ELi tegutsemisvõime ja Soome suutelisuse täita
ELi eesistujamaa kohuseid. Soomel on harva võimalus
rahvusvahelises poliitikas mõnes kindlas valdkonnas end
näidata. Nüüd oleks selleks võimalus Soome
peaministril, kui ta vaid oskab ja tahab olukorda kasutada.
(Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 4.08)(Juhtkiri,
Turun Sanomat, 5.08) Soomel on avanenud
eriline võimalus otsida lahendust Iisraeli ja Hizbollah
vahelisele konfliktile. Selle asemel, et pidada ülesannet
Soomele üle jõu käivaks, tuleks selles näha
riigi võimalust end rahvusvaheliselt näidata ja tõestada.
Soomel on teatud eelised, mis nii mõnelgi teisel riigil
puuduvad: väikse maana ei kujuta Soome kellelegi ohtu – see
annab tegevusvabaduse; kuna Soome pole tüli osapooltest kedagi
eelistanud, on kontaktid kõigiga säilinud.

Hizbollah on
Liibanoni ühiskonna lahutamatu osa, riigi suurima etnilise
rühma, šiiitide poliitiline esindaja. Hizbollah´d toetab
ka Iraan, kuid oma poliitilised otsused langetab rühmitus
iseseisvalt. Hizbollah´ga on vaja pidada läbirääkimisi,
veelgi olulisem on alustada kõnelusi Süüria ja
Iraaniga – sellele on USA aga siiani tugevasti vastu seisnud.
Iisraeli lõunapiiril valitsev rahu näitab, kui oluline
on, et vägede väljaviimine põhineks rahulepingul.
Ühepoolne tegevus pole Iisraelile rahu toonud. Lähis-Idas
pole küsimus terrorismivastases võitluses
irratsionaalsete terroristide ja nende toetajate vastu, vaid
konkreetsetes poliitilistes küsimustes, mis tuleb lahendada.
(Hannu Juusola, Helsingin Sanomat, 7.08) Praegused
sündmused piirkonnas pole ärritanud araabia maid samavõrd
kui varasemad Lähis-Ida sõjad. Araabia riigijuhtide
vaikimine tuleneb paljuski hirmust. Mida kauem kestavad lahingud
Liibanonis, seda nõrgemaks muutub mõõdukate
otsustajate positsioon kõigis Lähis-Ida riikides.
Hizbollah lüüasaamine tekitab aga uusi Hizbollah´-sarnaseid
rühmitusi Süürias, Egiptuses või Iraagis.
(Johanna Mannila, Helsingin Sanomat, 7.08) Iisraeli-Hizbollah vahelise sõja selle tavatähenduses
võidab varem või hiljem Iisrael, kuid propagandasõjas
jääb Iisrael kindlasti kaotajaks. Naabritega peetud
suuremates sõdades on Iisraelil olnud rohkem toetajaid kui
araabia maadel, kuid aegamööda on see toetus vähenenud,
seda ka Iisraeli enda poliitika tõttu. Iisraelil oli võimalus
praeguse konflikti puhkedes olukorda muuta, kuid kõik ei
läinud plaanipäraselt ning propagandasõda on
nüüdseks Iisraeli vastu pöördunud. (Kyösti
Karvonen, Kaleva, 7.08)

ELi
nn uute liikmesriikide rahvuslik eneseväärikus pannakse
taas proovile: riikide liitumine Schengeni viisaruumiga ähvardab
edasi lükkuda. Sotsiaalset diskrimineerimist võib näha
ka muudes valdkondades. Uued liikmesmaad pidid leppima lubatust
väiksemate toetustega, kui lepiti kokku ELi 2007.–2013. aasta
eelarves; peaaegu kõik vanad liikmesriigid kehtestasid uute
liikmesriikide tööjõu liikumisele piirangud; samuti
rakendatakse majandus- ja rahaliidu kriteeriume vastavalt sellele,
millise riigiga on tegemist. Idaeurooplaste jaoks tähendab liitu
kuulumine eelkõige üldist jõukamaks muutumist,
liikumisvabadust Euroopas ning ühisraha. Innustus võib
aga aja möödudes muutuda pettumuseks, sest idaeurooplased
pole saanud, mida neile lubati. Vanadel liikmesriikidel pole õigust
suhtuda uutesse liikmetesse kui noorematesse vendadesse. Igat riiki
tuleb liidus kohelda vastavalt selle panusele. EL on laienemiste
käigus muutunud ja muutub ka edaspidi ning seda tuleb
aktsepteerida. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 11.08)

Terrorirünnakute
plaani paljastamine Suurbritannias tekitas lennuliikluses kaose,
külvas hirmu ja segadust ning põhjustas suurt
majanduslikku kahju. Plaani elluviimise suutsid ära hoida
politsei- ja turvatöötajad. Selleks polnud vaja nn
terrorismivastast sõda, mille kasu Euroopa jaoks on üleüldse
küsitav. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 12.08)
Inimesed peavad lennujaamades arvestama terroriohu tõttu
karmistatud reeglitega ning aeglustunud teenindusega ka tulevikus,
sest vanad ajad ei pöördu tagasi nii pea, kui üldse
kunagi. Tihti jäävad terrorirünnakuplaanide
paljastumisel tekkinud kaoses tähelepanuta sellise
sündmusteahela käivitajad. USA ja Suurbritannia on oma
välispoliitika tõttu islamiäärmuslaste jaoks
kerge sihtmärk. Kuid Iraagi sõda ja Iisraeli pidevad
konfliktid naabritega pole terrorismi ainsad põhjused ega
õigusta seda kuidagi. (Juhtkiri, Turun Sanomat,
12.08) Terrorirünnakuplaanide ilmsikstulek ning nende
õnnestunud takistamine näitab, et terrorismi vastu on
võimalik võidelda ka edukalt. Võitlust saab
pidada rahumeelsete vahenditega, toetumata valedele, nagu seda tehti
Iraagi puhul. Liibanonis käiva sõja üks tulemus on
ilmselt islamimaailma kibestumise kasv. Terrorismivastaseks
võitluseks peetav tegevus ei pruugi alati terrorismi
vähendada, vaid võib seda hoopis õhutada.
(Juhtkiri, Kaleva, 11.08)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

President
Arnold Ruutel looked likely to be re-elected to the Baltic state's
largely figurehead presidency after political parties failed to agree
on a candidate. Four of the six parties represented in Estonia's
parliament met to choose a candidate to put forward for the first
round of the presidential election, but failed to choose. "The
failure to come up with a joint candidate today means the current
president has bigger chances of re-election, as it becomes more
probable that there will be a second round of voting, in the
electoral college," political scientist Rein Toomla told AFP.
The shortlist for pre-selection: European lawmaker and former foreign
minister Toomas Hendrik Ilves and Deputy Parliamentary Speaker Ene
Ergma, a member of Res Publica. The main reason for the failure to
choose a single candidate was the refusal of the Centre Party to
attend the pre-selection meeting. Another party, the People's Union
has already pronounced itself firmly in favour of 78-year-old Ruutel.
"Ruutel has good chances of winning in the electoral college,
provided the Centre Party throws its weight behind him," Toomla
said. (Afp, 3.08)

Four political
parties in Estonia picked the deputy parliamentary speaker Ene Ergma
as their joint candidate for president, a surprise move aimed
at preventing head of state Arnold Ruutel being reelected. The
presidential election will take place on August 28. If Ergma
wins, she would become the Baltic state's first female head of state.
The Centre vote will be decisive when parliament meets to choose
Estonia's next president, a largely figurehead position. If the vote
by lawmakers at the end of the month fails to produce a clear winner,
a second poll by an electoral college will take place. Incumbent
president Ruutel has announced he will only enter the race if the
parliamentary vote is inconclusive and the president again has to be
chosen by the electoral college, as was the case when he was first
elected in 2001. (Afp, 10.08)

Prantsusmaa
ajakirjandus

1.
augustil suri endine Prantsuse minister Gabriel Kaspereit. Ta
oli Prantsuse Rahvusassamblee esindaja ENPAs, kus ta oli tuntud ka
Balti riikide kaitsjana. Nicolas Sarkozy kiitis tema tööle
pühendumust Pariisi abilinnapeana, Teise maailmasõja
uurijana ning Balti riikide tunnustatud kaitsjana. (Christophe
Jakubyszyn, Le Monde, 4.08)

12. augustil
toimus Tallinnas geiparaad, mis erinevalt Riias asetleidnud
ettevõtmisest möödus ürituse
pressiesindaja Maali Kabini sõnul rahumeelselt. Marss
organiseeriti heas koostöös politsei ja
munitsipaalvõimudega. Riigikogus mitteesindatud kristlike
demokraatide üleskutse Tallinna linnavalitsusele keelata
geiparaad ei pälvinud tähelepanu. Maali Kabini hinnangul on
Eesti Balti riikidest kõige tolerantsem. Vaatamata suhtelisele
sallivusele on geidele kõikide õiguste tagamiseni pikk
tee. "Me soovime homoseksuaalsust ühiskonnas
normaliseerida, et homod end siinses ühiskonnas hästi
tunneksid," ütles Kabin ning lisas, et parlamendis on
arutusel uus perekonnaseadus, mis küll ei reguleeriks
samasooliste liite. (Ursula Del Aguila, Têtu, 10.08)

Soome
ajakirjandus

Viis Eesti kuuest
parlamendiparteist on kogu suve otsinud ühist
presidendikandidaati. Sõelale on jäänud vaid kaks
nime: riigikogu asespiiker Ene Ergma ning EP väliskomisjoni
aseesimees Toomas Hendrik Ilves. Keskerakonna äsjased kõnelused
Rahvaliiduga ähvardavad nurjata teiste erakondade plaani valida
president riigikogus. Üheks võimaluseks olukorra
lahendamisel peetakse täiesti uue kandidaadi esitamist.
Rahvaliidul ja Keskerakonnal pole küllaldaselt hääli
otsustamaks riigikogus, kellest saab Eesti järgmine president,
kuid 34 häälega on neil võimalus viia
presidendivalimine valijameeste kogusse, kus Rahvaliidu ja
Keskerakonna toetajaid on kindlasti rohkem kui parlamendis. Mitmed
Keskerakonna käitumise pärast solvunud poliitikud on
öelnud, et nende arvates on Edgar Savisaar algusest peale
soovinud presidendivalimisi valijameeste kogus, sest loodab, et võiks
seal ise edukas kandidaat olla. (Anneli Reigas, Turun Sanomat,
9.08)

Järgmise
aasta augustis Schengeni viisaruumiga liituda sooviva Eesti
piirivalveametit vaevab suur tööjõupuudus. Kolmandik
ametikohtadest on täitmata, Eesti-Vene piiril on puudu isegi
pooled töötajad. Madal ja aeglaselt tõusev palk ei
meelita noori piirivalvesse. Sellegipoolest usub valitsus, et
tööjõupuudus ei saa takistuseks Schengeni
viisaruumiga liitumisel. Piirivalveameti üldosakonna kapten
Harry Kattai arvab teisiti: „Piirivalvurite vähesus võib
ohustada Eesti eesmärki liituda Schengeni ruumiga, sest
rahvusvaheline kontrollgrupp testib ka Eesti võimet kaitsta
oma piiri. Fakt on see, et mehi ei jätku. See ei tähenda,
et piir oleks kaitsmata, kuid probleemid avalduvad kasvõi
pikkades järjekordades piiripunktides.” EK on toetanud ELi
idapiiri valve arendamist Eestis 77 miljoni euroga. Tehniliselt on
Eesti idapiir muutumas kaasaegseks, kuid küsimus on, kas kogu
tehnikale leidub ka kasutajaid. (Ivo Laks, Etelä-Suomen
Sanomat, 8.08)

Majandus

Prantsusmaa
ajakirjandus

Internetitelefonifirma
Skype tutvustab oma uut toodet, milleks on Skype'i tarkvara
kasutav Wi-Fi telefon, millega saab tasuta helistada. See on
uueks etapiks Eesti päritolu üliedukale väikefirmale,
mille Ameerika Internetifirma eBay mullu 2,5 miljardi dollari eest
endale ostis. (Frédéric Therin, Les Echos, 25.07)

Varia

Uudisteagentuurid

Estonia has
appealed to Moscow for help over the reported kidnapping of an
Estonian national in Russia's Caucasus republic of Dagestan. A
leading figure in an Estonian-Dagestani cultural society Apandi
Makhmudov, has told the Estonian authorities that his daughter
Aminat, a 19-year-old student at a Tallinn university, was kidnapped
by seven masked assailants while she visited her father in Dagestan's
capital Makhachkala last week. Makhmudov said that the. The Estonian
Ministry of foreign Affairs and Estonian parliament's
Estonian-Russian group appealed to the Russian authorities "to
offer speedy assistance." (Afp, 7.08)

Estonian
student who was kidnapped in Russia's Caucasus republic of Dagestan
was Saturday returned safely to her parents, Estonian officials
said. Makhmudov said his daughter had been kidnapped in order to be
married off, adding that such incidents used to be traditional
practice in Dagestan. Makhmudov accused the local authorities of
being passive over the incident, adding that the kidnapping of a
woman to be married was not considered "a real crime" in
the Caucasus. He also said the local investigators had not been
interested in pursuing the case as the kidnappers were linked to a
senior local official. (Afp, 12.08)

Anti-gay
protesters armed with stones and sticks attacked a march for
homosexual rights in Estonia injuring around a dozen people in a
country that prides itself on its tolerance, organisers said. Around
20 young men attacked the parade as some 500 gay-rights supporters
with rainbow-coloured flags made their way through the winding
streets of the capital, Tallinn, in Estonia's third such annual
event. Parade spokeswoman Lisette Police said they detained six
people for violating public order. Two earlier gay pride events held
here over the past two years passed without violence. (Afp,
12.08)

A fatal
helicopter crash off the coast of Estonia last year was caused by a
fault in the hydro-amplifier of the US-manufactured chopper,
investigators said. Tonu Ader, deputy chairman of the Estonian
government commission probing the accident said the full, formal
report by investigators would be released at the end of the year but
added: "Our thorough investigation into the crash leaves no room
for doubt as to the cause." The Sikorsky factory has been asked
to carry out additional tests which could provide new information
about the technical details of the servo malfunction, but which would
not change the overall findings of the probe, Ader said. Pilot error
or unexpected weather conditions had been completely ruled out as the
cause of the crash. (Afp, 8.08)

Suurbritannia
ajakirjandus

Käesoleva
aasta septembrist alustab EBS päevaõppes uue
rahvusvahelise magistriprogrammiga, kus õppetöö
toimub täielikult inglise keeles. Programm sisaldab
spetsialiseerumismooduleid erialadele ärikeeled ja
kommunikatsioon, juhtimine ja turundus ning tulevikus ka erialale
finantsjuhtimine, mida pakutakse koostöös Põhjamaade
juhtivate äriülikoolidega. (Linda Andreson, Financial
Times, 31.07)

Saksamaa
ajakirjandus

Eestit peetakse
maailma üheks eesrindlikumaks ja tolerantsemaks riigiks. Kuid
kui 500 homo ja lesbit läbi Tallinna marssisid, loobiti neid
mädamunadega, mindi kallale kaigastega, sülitati.
Reaktsioon, mis on viimasel ajal Ida-Euroopa maades muutunud
tavanähtuseks. Homoklubile Sauna tänavas tehti sama päeva
hommikul pommiähvardus. Mädamunadega loopima õpetasid
eestlasi lätlased, märgib üks riialane. “Gay Parade”
lõpetas nädal kestnud festivali “Tallinn Pride”.
Paarkümmend skinheadi kandsid T-särke kirjadega
“Wehrmacht” ja “Eesti Leegion”. Toompeal, otse Saksa
suursaadiku residentsi vastas ründasid nad rongkäigus
osalejaid rusikate ja kaigastega. 15 vigastatust suurem osa olid
naisterahvad. Samas toimub suhtlemine ametiasutuste ja
homoseksuaalide ühenduste vahel professionaalsemalt kui Lätis.
Poliitilisel ja ametlikul tasandil ollakse seksuaalvähemuste
suhtes tolerantsemad kui Lätis. Seni pole homoparaadiga seoses
Tallinnas mingeid intsidente toimunud, kuid seekord andsid
skinheadidele ilmselt julgust juurde hiljutised sündmused
Riias. (Matthias Kolb, SZ, 13.08)

Prantsusmaa
ajakirjandus

Tippmodell Carmen
Kass mõistis 14-aastasena, et piltidel poseerimine teeb
võimalikuks põgenemise bolševistlikust vanglast –
toonasest Eestist, mis meenutas Gulagi vanglat, ning kus tulevik
paistis pigem sünge kui helge. Kaks aastat tagasi tegi
paremtsentristlik partei Carmen Kassile ettepaneku kandideerida Eesti
jaoks esimestel europarlamendi valimistel. Valimistel sai Kass 9000
häält, mis on Eesti mõistes suur arv, kuid millest
ei piisanud, et valituks saada. (Denis Taranto/ Jean-Yves
Douzouer, Paris Match, 27.07-2.08)

Rootsi
ajakirjandus

Rein Moora, tüpograaf, kes
armastas loodust ja merd, suri 80aastasena peale pikaajalist haigust.
Rein Moora sündis ja kasvas Tartus, suved viisid aga Ehaverre,
perekonna suvekoju. Seal puutus ta kokku looduse ja veega, mida ta
armastas kogu oma elu. Peagi saabusid aga mustad pilved ajalugu
varjutama ning NL ja natsi-Saksamaa hakkasid Molotovi-Ribbentropi
pakti järgi okupeeritud maid jagama. Saksa okupatsiooni ajal
võeti Rein Moora tööle sõjaväetagalasse,
kus ta jagas varusid sõdurite asemel eestlastele. Ta
vangistati, kuid isa abiga õnnestus tal vabaneda. Isa soovil
lahkus Rein Eestist ning läks Soome, kus otsustas koos paljude
teiste noorte Eesti meestega liituda Soome armeega, astudes eestlaste
oma jalaväerügementi. II maailmasõja lõpus
tuli Rein Moora Rootsi, Örnsköldsviki. Rootsi
väliseestlaste seas oli Rein väga aktiivne, olles tegev
mitmete seltside, k.a JR200 relvavendade seltsi juures. Koos Eevald
Uustaluga kirjutasid nad raamatu Eesti vabatahtlikest Soomes. Lisaks
kirjutas ta artikleid nii Eesti, Soome kui ka Rootsi ajakirjandusele.
Vaatamata aktiivsele elule oli tal palju aega pere jaoks. Ornöle
osteti suvekodu, kus Rein veetis suure osa oma ajast. Viimastel
eluaastatel tegeles ta heategevusorganisatsioonide toetamisega.
Maailm on kaotanud ühe suure vabadusvõitleja. (Tanel
Moora, Dagens Nyheter, 2.08)

Eesti. Enamus turiste veedab
aega Tallinna vanalinna müüride vahel tuuritades. Kuid on
viimane aeg tutvuda väljaspool Tallinna turismikvartaleid asuva
Eestiga. Niisiis, jäta Tallinna vanalinn ja munakiviteed
sinnapaika, väljaspool linnamüüri ootab tõeline
Eesti! Saaremaa – Eesti Gotland, kahe saare kliimas ja
looduses on palju sarnast. Läänemere suuruselt teine saar
on väljaspool hubast ja maalilist Kuressaaret kui ajarännak:
tuuleveskid, pankrannik, vanad majad, suured metsad, madalad rannad
ja suur rahu. Nõukogudeaegne suletus säästis saare
rasketööstustest, säilinud on armsa maakoha tunne.
Pärnu – Eesti ametlik suvepealinn, mille puhkusehõng
on tajutav. Nõuab palju, et sellest Eesti Riviera pärlist
mitte tükki kaasa haarata. Pärnusse reisisid paljud jõukad
rootslased juba 1930ndatel. Käima pandi isegi Stockholmi-Pärnu
laevaliin. Nüüd teevad turistid palverännakuid Pärnu
randa, ravimuda kasutavatesse spaahotellidesse ja kirevasse vaba aja
veetmise võimaluste melusse. Haapsalu – võluv
idülliline väikelinn puumajade ja lossivaremetega ning
linna ulatuvate roopuhmaid täis skääride ning madalate
randadega. Mitte kusagil mujal Eestis ei paista nii palju päikest
ja vesi ei ole nii soe kui siin. Mitmed suved veetis siin Ilona
Wikland – Astrid Lindgreni raamatute illustraator. Paldiski –
NLi aegne ülisalajane tuumarelvaga varustatud allveelaevabaas.
Pikad read lagunevaid betoonmaju, sõjarämps ja rüüstatud
barakid. Ei, see ei kõla küll ahvatlevalt, kuid kes tahab
näha midagi teistsugust, sellele oleks Paldiski väärt
reisisihiks. (Niklas Nyberg, Expressen, 10.08)

Taani
ajakirjandus

Oma artiklis “Sõida ida poole”
kutsub Lars From taanlasi autosse istuma ning ida poole sõitma.
Ühe võimaliku puhkekohana märgib ta Eestit:
Tallinnas ringi käimine on kui ajas edasi-tagasi liikumine:
vanad elurajoonid, säravad ostukeskused ja moekad
kauplustekompleksid on ümbritsetud elurajoonidest, mis
meenutavad aega, mil Eesti oli Nõukogude võimu all ja
kapitalism oli üks küla Venemaal. Käik kohalikule
turule raudteejaama kõrval on samuti kui väike ajas
tagasiminek, täidetud erinevate inimeste, kommete ja
kulltuuridega. (Lars From, Jyllands-Posten, 4.08)

Kaj Anton Petersen elab Eestis ja õpib
Interneti vahendusel Majandusakadeemias. Eestis ootab teda ees töö
23 ruutkilomeetril ja 16 töölist, kelle töömoraal
ei ole võrreldav taanlaste omaga. Kui taanlane saab mõne
ülesande, võtab ta selle eest täieliku vastutuse
ning viib ülesande korralikult lõpuni, mitte ei hakka
vahepeal midagi hoopis muud tegema. Võib-olla on see
kommunistliku süsteemi mõju siinsetele inimestele ning
loota, et midagi muutub viie või kümne aasta jooksul
oleks naiivne, kuid muutused on toimumas. (Thomas Klenow With,
Søndagsavisen, 4.08)

Eestlane Marko Märtin teatas
Hartmann Racingule, et ta lõpetab DTC rallidega. Eestlane
põhjendab lõpetamist aja- ja huvipuudusega. Selle
asemel soovib ta rajada Eestisse oma ralliklubi ning võib-olla
tegeleda võidusõiduga standardautodel veelgi kõrgemal
tasemel, WTCC sarjas. Meeskonna juht Hans Hartmann Petersen on
Märtini lahkumises pettunud, kuna leping sõlmiti terveks
hooajaks. (Steen Nielsen, Den Blå Avis, 4.08)

Norra
ajakirjandus

Viinapidu
Eestis sõlmis ebatavalise sideme kahe tõenäolise
USA presidendikandidaadi John McCaini ja Hillary Rodham Clintoni
vahel. Kui kaks mõjuvõimsat USA senaatorit, Clinton
ja McCain kahe aasta eest Svabaldi tulid, oli aru saada, et kontakt
nende kahe vahel on suurepärane. Nimelt tulid nad otse Eestist
viinapeolt, peolt, mis oli nii õdus, et hiljem kutsus McCain
Hillaryt “üheks parimaks”. Senaator Clinton oli Eestis
olles teisi delegatsiooniliikmeid pealelõunal üllatanud,
tehes ettepaneku võistelda viinajoomises. McCainile näis
see nii hea ettepanekuna, kuna „kumb suudab enam juua” osas
puudus valitseja. (Morten Fyhn, Aftenposten, 31.07)

Soome
ajakirjandus

Tallinnas ja
Tartus üritatakse bussijuhtide puudust leevendada palkade
tõstmisega. Palganõudmisi on Eesti Transpordi
ametiühing põhjendanud Soome, eriti Helsingi tööturu
atraktiivsusega eesti tööjõu jaoks. Põhjused,
miks eestlased Soome tööle lähevad, on
kolme-neljakordsetes palkades. Tallinnas on bussijuhi kuupalk 660
eurot, Helsingis on miinimumpalgaks 2004 eurot, millele lisanduvad
veel lisatasud. Suur osa Helsingis töötavatest eesti
bussijuhtidest läks Soome 2000ndate alguses. Tööjõu
liikumise piirangute kaotamine selle aasta mais suurendas taas Soome
tööle siirdumist. Tallinna Transpordiameti juhataja Andres
Harjo ei paneks aga võrdusmärki Helsingi populaarsuse ja
Tallinnas valitseva bussijuhtide puuduse vahele, sest vastavad
uuringud puuduvad. Paljud bussijuhid siirduvad teistelegi paremini
tasustatud kohtadele. (Iiro-Pekka Airola, Kaja Kunnas, Helsingin
Sanomat, 1.08)