Nädal välismeedias 17.-30. juuli 2006

VÄLISAGENTUURIDE
UUDISED

Euroopa Liit

NATO/JULGEOLEK

AJAKIRJANDUS

EESTI
VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika,
Majandus,
Varia

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED

Euroopa Liit

Siseareng

The EU's ten new
member states may have to wait longer than expected to enter the
bloc's borderless Schengen area. The original plan was to
abolish internal borders with its newcomers in October 2007,
provided they fulfilled security criteria and that a new police
database was ready. But according to an EC internal document, the
timing will need to be postponed because of technical delays for the
central database. Diplomats from some new EU states feel older
members are trying to avoid letting them in the border-free zone.
(Reuters, 20.07)

The EU should
create a rapid response force of border guards who can be sent
to member states to help cope with sudden influxes of illegal
migrants, its executive arm said. The proposal comes after
Spain's Canary Islands and Malta asked other EU states for boats and
experts to help them deal with a rising number of illegal arrivals
aboard rickety boats. Under the proposal, border guards could assist
EU states faced by flows of migrants by checking travel documents
and searching vehicles, as well as by taking part in sea patrols,
stopping illegal crossings and interviewing migrants. The guards
could carry weapons if a country they came to help agreed to it, and
would wear blue armbands with the EU insignia, according to the
proposal to be discussed and adopted by EU justice ministers and the
EP. (Reuters, 19.07)

The EC suggested
that the EU create a common database on migrants, a
potentially controversial proposal meant to combat illegal
migration. In electronic database should be registered migrants
entries and exits. This would allow EU states to know
automatically when someone was overstaying illegally. It also
could also be used as a register for seasonal foreign workers.
(Reuters, 19.07)

EU interior
ministers wrangled over who deserved most help in tackling a surge
in numbers of illegal migrants by sea, with some saying the bloc
was failing to address the problem. Maltese Interior Minister T.
Borg said Malta could not cope alone, stressing the numbers of
migrants were rising fast putting the tiny Mediterranean island at
second place in the world in terms of arrival of refugees per
capita. Greece was also calling for help saying its plight was being
overlooked. (Reuters, 24.07)

Sheer shortage
of labour means that Europe must accept a long-term need for
immigration from African and Arab states, and avoid linking the
issue to religion, a leading Islamic academic said. Ramadan, who has
argued for the full integration of Muslims living in Europe, had to
turn down a position at a US university in Nevada in 2004 after the
State Department revoked his visa. (Afp, 19.07)

EU Justice
Commissioner F. Frattini warned Italy it could face sanctions if a
new decree authorizing permanent residency to 350,000 non-EU
immigrants was found to have breached EU law. Frattini told
reporters in Rome the government would have to sift "one by
one" through requests from hundreds of thousands of
undocumented immigrants seeking regularization to ensure they
complied with EU legislation. Frattini underlined that untaxed;
unregistered labour was "one of the key attractions"
drawing illegal immigrants to Europe, particularly to Italy. He
explained that in a survey dating from 2004: "Italy had 16-17%
working 'on the black', compared to a European average of four to
five percent: the fight against illegal immigration also has to be
seen in this light." Under a government decree announced last
week, Italy will establish a quota of 350,000 non-EU citizens who
will be able to legalize their status in Italy, and said it would
regularize more than 500,000 such immigrant workers already in the
country. By doing so, Italy hopes to make up a labour shortfall,
particularly in factories in the industrial north, and in turn boost
the economy. (Afp, 28.07)

Laienemine

More
EU citizens are against Turkey's entry into the 25-nation bloc than
in favour, with Austrians, Germans and Cypriots leading the
opposition, a public opinion poll showed on Friday. About 48% of
adults in the EU oppose the Muslim country's accession, even once it
fulfils all conditions set by the EU, while 39% back its entry, said
the Eurobarometer poll, published by the EC. The poll revealed
certain enlargement fatigue in many of the "old" 15 EU
members, which followed the bloc's expansion into ex-communist
Eastern Europe in 2004 to take in 10 newcomers. It showed people
generally believed enlargement enriches Europe's cultural diversity,
promotes democracy and helps ensure peace and stability. The
perceived negative impact of the EU's last enlargement and prospect
for Turkey's membership played a role in the rejection of the bloc's
constitution in referendums in France and the Netherlands last year.
The poll showed that more than two-thirds of EU population felt ill
informed about enlargement. (Reuters, Afp, 28.07)

Turkish
PM R. T. Erdogan warned that the unresolved dispute over the future
of Cyprus must not be used to harm Ankara's bid for membership of the
EU. Turkey is under EU pressure to open its ports and airports to
vessels from the Greek Cypriot majority south of the island under a
customs union pact with the EU. It refuses to do so until the bloc
eases the international isolation of the self-proclaimed Turkish
Republic of Northern Cyprus, as it promised to do after Turkish
Cypriots voted in favour of a UN settlement plan in April 2004. (Afp,
19.07; 20.07)

Majandus

Under pressure from G8
leaders, ministers from six key trade powers (from the EU, the
U.S, Brazil, Japan, India and Australia) are to start intensive
meetings to rescue the deeply troubled Doha round. They will
gather at the headquarters of the WTO in Geneva. G8 leaders set a
one-month deadline to get the Doha round back on track. Key to
progress is how much the U.S will cut farm subsidies, how much the EU
will lower tariffs on farm imports and how much developing countries
will reduce barriers to industrial and service imports. If no
breakthrough comes in the next few weeks, experts say there is a risk
the whole round could be put on ice for several years. Anti-poverty
campaigners expressed scepticism that the Doha process could move
forward without concessions by key players. (Reuters,
17.07)

The EC hit back at U.S.
criticism of its role in world trade talks, accusing the U.S of
making "a running commentary of insults" against Brussels.
A top U.S. trade official told Reuters the success of the WTO's Doha
round was in the hands of the EU, India and other "protectionists"
trying to divert attention from themselves by making demands on
Washington. On Tuesday, Peter Power, a spokesman for EU Trade
Commissioner P. Mandelson, said the bloc was keen to seek a deal in
negotiations to rescue the round later this month, and was close to
the position of developing countries. (Reuters, 18.07)

EU trade chief P.
Mandelson welcomed major trading powers' recently renewed commitment
to reach an agreement in stalled WTO talks. Leaders of G8 nations
and other big WTO players gave fresh backing to the talks over the
weekend and set a mid-August deadline on their negotiators to
thrash out the broad outlines of an overall deal. The 149-nation Doha
Round of negotiations, which kicked off in the Qatari capital in
2001, are meant to yield a wide-ranging treaty that will tear down
trade barriers such as subsidies and customs duties and harness
global commerce to help the developing world. Rich nations, and
particularly the U.S, are under fire from developing countries over
the subsidies paid to farmers. (Afp, 18.07)

EU Trade Commissioner P.
Mandelson appealed to U.S President G. W. Bush Tuesday to help
revive collapsed WTO talks, which he blamed on Washington's
refusal to cut farm subsidies. Mandelson has led a chorus of
criticism of the U.S for failing to offer bigger cuts in U.S farm
support, which Brussels says is largely responsible for the failure
of pivotal WTO talks on Monday. The EU trade chief said Bush could
help breathe new life into negotiations by blocking attempts to renew
a farm support package and prolonging special powers that allow the
White House to negotiate trade deals. WTO negotiators were hoping
to complete the current round of trade talks before the Trade
Promotion Authority expires in 2007, the same year that
the Farm Bill, which has allowed U.S farm subsidies to soar in recent
years, is due to come up for renewal. Once the TPA expires on June 30
next year, the US Congress will regain the right to amend trade
agreements, leaving any Doha agreement hostage to US vested
interests. (Afp, 25.07)

Italy lifted
restrictions on workers from eight new EU member states in Eastern
Europe, a move the EC said brings to 18 the number of EU states
with free movement of labour. Italy's centre-left government said
that as well as creating a new quota of 350,000 non-EU workers who
would be allowed to legalize their position in Italy, as part of an
ongoing series of amnesties, it would end restrictions on Eastern
Europeans. "We have put an end to discrimination against the
new EU countries," said Cabinet Undersecretary E. Letta,
referring to the eight Eastern European states who recently
joined the EU but whose workers until now were treated as non
EU-citizens. EC President J. M. Barroso welcomed the move. (Reuters,
21.07)

Välispolitiika

The EU called for an
immediate halt to hostilities in the Middle East and said it
would consider contributing to an international security force for
south Lebanon if one came into being. EU foreign ministers avoided
the term "ceasefire" but agreed on a joint statement which
diplomats said put greater onus on Israel to halt its strikes than a
declaration by the G8 major powers at their weekend summit in St
Petersburg. EU president Finland asked Israel to guarantee the
safety of thousands of EU citizens still in Lebanon and gave
guarded backing for an international security force for south Lebanon
as envisaged by U.N Secretary-General Kofi Annan. EU External
Relations Commissioner B. Ferrero-Waldner announced an additional aid
package of 20 million euros to provide food and cash subsidies to
more than 200,000 Palestinian deprived of their main sources of
livelihood. (Reuters, 17.07)

UN Secretary-General
called for a bigger, better-armed and more robust international force
to stabilize southern Lebanon and to buy time for the Lebanese
government to disarm Hizbollah guerrillas. Shrugging off U.S. and
Israeli reluctance, Annan said he expected European nations to
contribute troops to the proposed force in a bid to end fighting
between Israel and Hizbollah and to prevent a wider Middle East
conflagration. He told reporters after meeting EC President J. M.
Barroso that the proposed U.N. force would have to be more effective
than the current UN Interim Force in Lebanon, which has been unable
to keep peace on the Israeli-Lebanese border. (Reuters,
18.07)

EU foreign policy chief J.
Solana called for an immediate solution to escalating violence in
the Middle East as Israel pressed on with its twin offensives in
Gaza and Lebanon. In his second visit to the region in days, Solana
met Israeli Foreign Minister T. Livni to discuss internationally
brokered efforts to end now eight days of fighting between Israel and
Hezbollah guerrillas. Solana urged "those who insist they may
have influence to help to solve this problem," in a possible
allusion to Iran and Syria, which support Hezbollah, saying they have
to do it "soon, immediately, now. Every day counts." (Afp,
19.07)

The EU has long
resisted U.S. calls to ban Hizbollah as a terrorist organization and
is not about to change that stance in the throes of a Middle East
war, diplomats and analysts say. With Israel pounding Lebanon in a
10-day bombardment sparked by Hizbollah's abduction of two soldiers,
the EU is focusing on diplomacy aimed at an immediate halt to
hostilities. Solana made clear in Jerusalem this week that listing
Hizbollah as a terrorist group - a step that would mean freezing its
funds in Europe - was not on the current agenda. Magnus Ranstorp,
a Hizbollah expert at the Swedish National Defence College, said one
factor restraining the EU was the difficulty of tracing who pulls the
strings in the group, which is backed by Iran and Syria. (Reuters,
Afp, 21.07)

Finland said that
Israel had drawn the wrong conclusion from a meeting in Rome by
believing it had been given the green light to continue its offensive
in Lebanon. "It is their own and wrong interpretation,"
Foreign Minister E. Tuomioja told Finnish News Agency STT by
telephone from Israel. (Reuters, 27.07)

Solana called for an
immediate ceasefire in the Middle East ahead of US Secretary of
State Condoleezza Rice's expected return to the region. "What is
important is to get a ceasefire as soon as possible," Solana
told AFP, when asked if Rice should seek a different strategy to
resolve the crisis in Lebanon. "We are going to consider now
first a humanitarian component, but without a political settlement, a
ceasefire, it will be very difficult to do it," he said, amid
mounting calls for an immediate halt to the fighting. (Afp,
28.07)

The EU blasted Belarus
over the "politically motivated" sentencing of opposition
leader Alexander Kozulin to five and a half years in prison and
called for his immediate release. The bloc called on Belarussian
authorities to "immediately free Mr Kozulin and all other
political prisoners." Kozulin is the head of the Social
Democratic party and was a contender in the March presidential
election in the ex-Soviet nation. He was arrested days after a March
19 vote, during a march by opposition supporters to a prison housing
detained protestors. The EU, which accused Minsk of wanting to
"punish the democratic opposition for exercising their
democratic rights", said the sentence was "in no way
commensurate with the alleged offence". (Afp, 18.07)

A EU military
force sent to Congo showed off its firepower and technology, saying
it was ready to help U.N. peacekeepers maintain security during this
month's elections. Soldiers parachuted into their Kinshasa base
from helicopters before Special Forces teams performed a simulated
hostage rescue and the force illustrated how it could quickly deploy
men and armoured vehicles. The EU has sent some 1,000 soldiers to the
Democratic Republic of Congo, meant to act as a deterrent against
anyone disrupting or challenging the result of the elections. Despite
the world's biggest U.N. peacekeeping force, voting will take place
amid tension. Thousands of rebels operate in Congo's east, many
candidates say the process is unfair and opposition parties are
calling for demonstrations and boycotts. (Reuters, 20.07)

New eastern
members of the EU are angry that the EC has again stalled retaliation
against the U.S for continuing to impose visa requirements on their
nationals, diplomats say. The Commission has warned Washington
the EU could impose a visa requirement on U.S diplomats and
government officials if it doesn’t extend its visa waiver scheme to
Greece and nine mostly ex-communist states that joined the EU in
2004. U.S officials say talks are continuing to overcome the problem,
a source of embarrassment with countries, which are generally
supportive of Washington in EU and NATO councils, but no time frame
can be set for a resolution. (Reuters, 21.07)

The EU called on
Iran to stop punishing human rights activists, including a lawyer
accused of spying on Tehran's controversial nuclear program. The
Finnish EU Presidency expressed "serious concern" about
what it called a deteriorating situation with regard to freedom of
expression in Iran and the status of human rights activists. "The
EU calls on Iran to refrain from punishing individuals for peacefully
exercising their rights as guaranteed in international human rights
conventions, including the right to freedom of expression," the
statement said. The EU statement also referred to the arrest of nine
people on charges of disturbing public order during a peaceful labour
protest. (Reuters, 27.07)

NATO/JULGEOLEK

NATO's
leadership is to visit insurgency-hit southern Afghanistan on a
tour to finalize the alliance's assumption of command of the troubled
area in the coming weeks. Civilian chief Secretary General J. de Hoop
Scheffer and military commander General J. Jones were to fly to the
volatile south from the capital Kabul where they met President H.
Karzai and others. They were scheduled to briefly visit the southern
provinces of Kandahar, Uruzgan and Helmand, which are due to come
under NATO command around July 31 when a US-led coalition in the area
for years hands over authority. The provinces have seen an upsurge in
attacks blamed on militants from the extremist Taliban government
that was toppled from power in late 2001 for not surrendering terror
mastermind and Al-Qaeda chief, Osama bin Laden. They are also the
focus of the largest operation launched against the militants by the
coalition and the Afghan security forces since the hardliners fell.
(Reuters, Afp, 20.07; Afp 21.07)

NATO
military commander General J. Jones said he wanted the NATO-led force
in Afghanistan to extend its command of foreign forces in the country
"as soon as possible". NATO's International Security
Assistance Force should cover the whole country by the NATO summit in
Riga in November "if not sooner", Jones said. Most of the
soldiers and infrastructure are already in place in the east, which
would make its transfer of command from a US-led coalition relatively
easy. (Afp 21.07)

The
failure by major donors to follow through on aid pledges to
Afghanistan could undermine its efforts to quell an insurgency in the
impoverished Muslim state, warned NATO. Dozens of international
donors pledged some $10.5 billion for Afghanistan reconstruction over
the next five years but Appathurai said they appeared to be dragging
their heals on delivering the cash. Appathurai said NATO was looking
to supply Afghanistan's poorly resourced national army with weaponry
such as small and medium arms, and called on other organizations such
as the EU to do more to help train local police. (Reuters,
27.07)

NATO
reacted cautiously to US and Israeli calls for it to lead a
peacekeeping force in Lebanon, while diplomats said the military
alliance is already hugely stretched, notably in Afghanistan. A NATO
spokesman made little official comment, but sources pointed out that
the 26-nation alliance has active missions in the Balkans, Africa and
Iraq as well as Afghanistan, which is facing a growing surge of
violence. The comments came after the U.S and Israel said that they
were ready to back an international force led by NATO in south
Lebanon to ease tensions. EU foreign policy chief Solana declined to
elaborate on plans for the force, but reiterated that several EU
states would be willing to support it. (Afp, 24.07)

Key
NATO countries played down prospects of the alliance spearheading a
peace force for south Lebanon, with France dismissing the idea
outright and Germany expressing doubts. World diplomats agreed at
Lebanon crisis talks in Rome that an international force under a UN
mandate was needed to bring peace to the nation, U.S. Secretary of
State C. Rice told a news conference. NATO Secretary-General J. de
Hoop Scheffer said NATO involvement could not be ruled out, but said
talk of a role was premature until international players had worked
out key details for the force, notably its mandate and mission.
(Reuters, Afp, 26.07)

Turkish
PM R. Tayyip Erdogan called for NATO to join the combat against
mounting violence by Kurdish rebels holed up in northern Iraq.
Erdogan's call came as Ankara becomes increasingly exasperated by U.S
reluctance to crack down on rebels of the outlawed Kurdistan Workers
Party. Last week, Ankara threatened a cross-border operation if
Washington and Baghdad failed to act against the rebels who use
Kurdish-populated northern Iraq as a springboard for attacks inside
Turkey. The U.S has warned against unilateral cross-border action by
Turkey and called for a joint effort by Ankara, Washington and
Baghdad. Erdogan said Ankara was willing to take part in such an
effort, but stressed it was also prepared to send troops into Iraq if
need be. (Afp, 25.07)

AJAKIRJANDUS

USA
ja Suurbritannia ajakirjandus

Eelnevatel nädalatel kirjutasid
Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide ajalehed G8 kohtumise
tulemustest, mille puhul suurt tähelepanu pälvis Venemaa
president Vladimir Putin. Oluliseks teemaks osutus Iisraeli sõjaline
vastasseis Hizbollah ja Hamasiga.

G8 tippkohtumine aitas minimaalselt
kaasa energiajulgeoleku edendamisele või Iraani, Põhja-Korea
ja Liibanoni kriiside lahendamisele. Kuid Venemaa liidri Vladimir
Putini jaoks oli see saavutuseks, mis tõstis esile Venemaa
taasilmumist maailma areenile tugeva majandusliku jõuna ja
geopoliitilise vastukaaluna Läänele. Viimase 15 aasta
jooksul on tema riiki suurema osa Lääne poolt üleolevalt
koheldud, kritiseeritud või lihtsalt ignoreeritud. Täna
on aga Venemaa stabiilsem ja edukam kui ta on olnud peale N. Liidu
kokkuvarisemist. Putin suutis vältida eeldatavat kriitikat
Venemaa demokraatiaarengu suhtes ning pidas hoopis ise loengut USA
presidendile George Bush´ile ja Suurbritannia peaministrile
Tony Blair´ile USA ja UK demokraatiate kohta. (Jeremy Page,
The Times, 19.07) G8 riikide liidrid plaanisid jõuda
kokkuleppele küsimuses, kuidas peatada sõjategevus
Hizbollah ja Iisraeli vahel, ning kas saates sinna rahuvalvejõud.
KVenemaa liider jäi kindlaks selle juurde, et antud otsust vastu
ei võeta. Ta suunas tähelepanu Hiinale kui riigile, mis
on ainus G8 koosseisust välja jäetud pidev JN liige,
rõhutades seega, et ainult ÜRO võib antud otsuse
vastu võtta. On selge, et võitlus Lähis-Idas on
põhjustanud vastuolu suurenemise Venemaa ja Lääne
vahel. Lõhe on kasvamas ka erinevate majanduslike
seisukohtade tõttu: samal ajal kui Lääs võitleb
kaubanduse liberaliseerimise eest, liigub Venemaa teises suunas.
Putin rõhutab, et kaubandus peaks olema natsionaliseeritud
ning riigikontrolli all, nagu ka poliitika ja meedia.(Chris
Stephen, The Irish Times, 18.07) Oma esinemisega sel
tippkohtumisel on Venemaa liikunud veelgi rohkem selles suunas, et
teda peetaks sobimatuks tegelaseks industrialiseeritud demokraatiate
klubis. Venemaa kasulikkus G8 riikidele on tõeliselt
kaheldav ning huvitavaks küsimuseks võib osutuda see, kas
Putin väärib kutset järgmise aasta tippkohtumisele
Saksamaal. (Editorial, The Washington Times, 18.07)

On ilmne, et Iisraeli konflikt
Hesbollah ja Hamasiga on suurema konflikti üks osa, mis on
finantseeritav ja juhitav Iraani ja Süüria poolt.
Kahtlemata oli Iraan, soovides oma tuumaplaanidest tähelepanu
kõrvale juhtida, selleks riigiks, kes sanktsioneeris Hezbollah
avantürismi Iisraeli suhtes, Süüria aga omakorda
varjab Hamasi poliitilist liidrit Khaled Meshal´i, täielikult
toetades tema tegevust. Antud kriisi puhul on palju kaalul:
Iisraeli julgeolek, Liibanoni rahvuse elujõulisus, Hezbollah
ja Hamasi poliitiline kaal tulevikus, USA võime
funktsioneerida Lähis-Idas tõhusa jõuna.Edward M. Luttwak, The New York Times, 18.07) Kriisi
tragöödia seisneb selles, et Iisraeli vastus Hezbollah
agressioonile tõi välja hoolimatuse tsiviilisikute suhtes
ning selline asjaolu mängis kätte kaardid kõigile
neile, kes olid valmis sellest konfliktist kasu saama. Suurimad
kasusaajad – Iraan, Hamasi liikmed, võimas Süüria
režiim ja Hezbollah ise – on hoolikalt juhtinud järjestikke
sündmusi, mis on põhjustanud praeguse ohtliku olukorra.
Rahvusvaheline arvamus ja otsused peaksid olema võtmeks,
mis viib sõjakäigu eduka lõpetamiseni. Kui
maailm on kord piisavalt ehmunud Iisraelis ja Liibanonis toimuva
pärast, siis võetakse ka vastu otsus ellu viia hooletusse
jäetud ÜRO resolutsioon, mis tagab Hezbollah desarmeerimise
ja Liibanoni rahuvalvevägede paigutamise õigetele
positsioonidele. Ameeriklased, Eurooplased ja Araabide Liiga
peaksid unustama omavahelised tähtsusetud nääklemised
ning tunnistama kõlbmatuks Iisraeli taktika, asendades selle
oma õiglase ja efektiivse tegevustega. (Editorial, The
Guardian, 17.07) Tegelikkus näitab, et jõuda
kokkuleppele ei ole sugugi lihtne. Nii ei suudetud ka Roomas 26.
juulil peetud koosolekul, mille eesmärgiks oli Iisraeli,
Hizbollah ja Hamasi konflikti lahendamine, ühist otsust vastu
võtta. Kas seisukohad on siis niivõrd erinevad? Euroopa
ja Araabia riikide valitsused, samuti nagu ka ÜRO peasekretär
Kofi Annan ja ELi välispoliitika volinik Javier Solana püüdlesid
kohese relvarahu poole, USA peasekretär Condoleezzea Rice pidas
aga kinni „vastupidamisrahu” strateegiast, vastavalt millele ei
olnud vajalik pooltevahelist võitlust koheselt peatada.
Järgmiseks küsimuseks, milles ei suudetud samuti kokku
leppida, oli see, kas Süüria ja Iraan peaksid olema
protsessi kaasatud. Annan kutsus üles antud piirkonna riikidega
koostööd tegema, et jõuda lahendusteni, Rice ei
olnud antud arvamuse pooldajate seas. Läbirääkimiste
ajal Roomas oli vaja otsustada, kumb rahvusvaheline jõud peaks
edaspidi olema „puhvri rollis” Iisraeli ja Liibanoni vahel. USA
pooldas NATO poolt juhitavat üksust, eurooplased ei soovinud
NATOt kaasata, arvates, et sellega peaks tegelema ÜRO. Sõda
jätkub, seesama sõda, mille lahendus küll eeldab
ameeriklaste ja eurooplaste koostööd, kuid samas tõukab
nad teineteisest aina kaugemale. (Helen Cooper, Elaine
Sciolino, International Herald Tribune, 27.07 )

Saksamaa
ajakirjandus

Saksakeelses
ajakirjanduses pöörati kahe viimase nädala jooksul
kõige rohkem tähelepanu Lähis-Ida konfliktile,
kommenteeriti lõppenud G8 tippkohtumist, sise- ja
välispoliitilisi arenguid Poolas ning WTO Doha vooru kõneluste
nurjumist.

Lähis-Ida
kriis näitab, et Liibanoni valitsuse ja Palestiina omavalitsuse
hoiakutes Iisraeli suhtes on sarnaseid jooni. Mõlemal on kaela
küljes justkui kaks pead, mis üritavad liikuda
vastassuundades: üks pea tegutseb riiklikult, s.t ajab asju
poliitilisel teel, võrdlemisi mõõdukalt; teine
tegutseb oma suva järgi, ründab tsiviilisikuid, järgib
rassistlikku retoorikat ning nõuab avalikult Iisraeli
hävitamist. See topeltmäng on üks põhjustest,
mis raskendavad pikaajalise leppe sõlmimist Iisraeli ja selle
naabrite vahel. (David Grossman, FAZ, 17.07) Hizbollah
on vahend, millega Süüria Liibanoni oma haardes hoiab, ning
tuletikk, millega Teheran tuld süütab. Lähis-Idas on
ohvrid peaaegu alati ka kurjategijad ning vastupidi. Iisrael pidi oma
sõdurite röövimisele reageerima, kuigi sõjaliste
vahenditega ei vabastata ei sõdureid ega tagata Iisraeli
julgeolekut tulevikuks. Konflikt on väga ohtlik, kuna see vastab
Teherani soovile saavutada piirkonnas ülemvõim. Oma
plaanide toetuseks ehitab Iraan šiiidi telge, mis ulatub
Hizbollah´st ja Süüriast Iraagis valitsevate
šiiitideni. (Christiane Schlötzer, SZ, 17.07)
Iisraeli valitsuse dilemma seisneb selles, et Hizbollah´d ei
suudeta hävitada, ilma et sõjaliselt üle piiri ei
mindaks. Igasugune rahumeelne lahendus tugevdaks aga Hizbollah mõju
piirkonnas veelgi. Praegune kriis on tegelikult sõjaline
konflikt Iraaniga ning üksinda ei suuda Iisrael seda lahendada.
(Moritz Schuller, Tagesspiegel, 17.07) Iisraeli
poliitika on vale – viimane aeg, et Euroopa seda Iisraelile
avalikult ka ütleks. Iisraeli poliitikale on iseloomulikud
jooned, mis konflikti mitte ei lahenda, vaid seda hoopis teravdavad.
Praegune Ehud Olmerti valitsus kordab Ariel Sharoni põhilist
viga: oma poliitilise vastasega ei peeta läbirääkimisi,
vaid nõutakse esitatud tingimuste täitmist. Teine viga on
sõjaline ülereageerimine, mille tulemusena muutub Iisrael
Liibanoni jaoks taas vaenlaseks. Euroopa poliitikud peavad Iisraeli
rünnakuid küll mõõdukuse piiri ületanuteks,
kuid on väljendanud Iisraeli reaktsiooni suhtes siiski
mõistmist. Iisraelile ei saa praeguses olukorras kindlasti nõu
anda USA valitsus, kes on Iisraeliga tihedalt seotud ning Iisraeli
majanduslikult toetanud. Niisiis jäävad üle ainult
eurooplased, kes saaksid takistada uue sõja puhkemist
Lähis-Idas. (Lucas Zeise, FTD, 18.07) Kui kolmas
osapool sekkub käimasolevasse sõtta, muutub ta ise
konflikti osaks ning peab üsna pea otsustama, kelle poolel ta
sõdib. Need, kes räägivad neutraalsete vägede
saatmisest Lähis-Ida kriisipiirkonda, et luua kahe sõdiva
poole vahele puhverarmee, on naiivsed. Kes konflikti sekkub, kaotab
ruttu oma süütuse. Mõeldav on, et ÜRO annab
mandaadi trupile, mis takistab Iisraeli õhurünnakuid ning
relvitustab Hizbollah. Sellise üksuse suudaks välja
panna vaid USA, kuid USAl pole selleks huvi, samuti pole ka
teised võimalikud vahendajad huvitatud praegu Lähis-Ida
kriisi sekkumisest. Konflikti osapooled, nii regionaalsed võimud
kui ka USA ja Iraan mõistsid kiiresti puhkenud kriisi tõelist
tähendust: nõrgal tulel keedetakse suppi, mis võib
mürgitada kogu piirkonna. (Stefan Kornelius, SZ,
20.07) Selle asemel, et tegevusetult oodata, millal
lääneriigid tema suhtes sanktsioone hakkavad rakendama,
otsustas Iraan vallandada Lähis-Ida kriisi, ärgitades
Hamasi ja Hizbollah´d Iisraeli ründama. Iraani
eesmärgiks on takistada Euroopat ja USAd valla päästmast
teist võimalikku kriisi – Euroopa finantsturud ja
päevapoliitika suudavad toime tulla vaid teatud hulga
konfliktidega. Ilmselt loodab Iraan ka USA ja Euroopa ühist
positsiooni nõrgendada. (Edward N. Luttwak, Die
Welt, 21.07) Pärast poolteist nädalat kestnud
rünnakuid tunneb Iisrael, et kaotab tsiviilohvrite tõttu
poolehoidu – nüüd on aeg diplomaatiaks. Samuti kasvab
paljude Araabia riikide surve leida lahendus enne, kui Hizbollah
võitlejatest saavad rahva jaoks kangelased. Samas on raske
uskuda, et Hizbollah pakutavate ettepanekutega nõustuks. Miks
peaks ta oma võimupositsiooni loovutama? Ning kes oleks
võimeline Hizbollah´lt võimu võtma?
Iisrael on välja pakkunud, et piirkonda saadaks oma üksused
NATO, NATOt nähakse aga USA käepikendusena. Üle jääb
moodustada väed ELi sõduritest ja araablastest. Selline
üksus oleks küll poliitiliselt usutav, kuid sõjaliselt
ei tuleks see arvatavasti oma ülesannetega toime. (Stefan
Kornelius, SZ, 25.07) Tahavad eurooplased seda või
mitte, aga Lähis-Ida sõda on muutunud nende
välispoliitika tõsiseks proovikiviks. Loomulikult ei
leita konfliktile lahendust ilma USA ja ÜROta, kuid teed peab
selleks sillutama Euroopa. Küsimus on ainult selles, kas
eurooplased on selleks võimelised. ELi välispoliitika
on poliitiliselt ja strukturaalselt väga puudulik. Üheks
probleemiks on provintslikkus: paljud riigid jälgivad oma
isiklikke huve. Teiseks probleemiks on ELi välispoliitika
korraldus. Javier Solana on ELi jaoks õnnelik leid, kuid EL
hoiab teda raha ja personaliga lühikese lõa otsas. Ning
kui Solana ringi sõidab, et kriisiküsimustes
läbirääkimisi pidada, koperdab ta igal pool ELi
välisministrite otsa, kes omal käel poliitikat teevad.
EL suudab praegusele väljakutsele Lähis-Idas vastata
ainult sel juhul, kui ta allub rangele enesedistsipliinile.
(Martin Winter, SZ, 28.07)

Venemaa president
Vladimir Putini erisooviks oli, et G8 tippkohtumise raskuspunktiks
saaks energiajulgeolek – valdkond, mis sisaldab palju konfliktset.
Kuna energiavajadus maailmas üha kasvab, võib tulevikus
maailmapoliitika üheks tunnuslauseks saada: veri nafta vastu.
(Nikolas Busse, FAZ, 17.07) Putini jaoks oli oluline
näidata, kus ja miks ta peremees on. Ning kui kappides poleks
peidus luukeresid, võiks öelda, et tema maja on
suuremaks, mugavamaks ning tänu G8 tippkohtumisele ka
stabiilsemaks muutunud. Kõik on üles ehitatud riigi
toorainele, mille roll julgeolekupoliitilise relvana oli ka Peterburi
kohtumise keskpunktis. Juba enne kohtumist oli Putin mõista
andnud, kuidas tema seda rolli defineerib – rohkem reaalpoliitilise
relvana kui valuutana, mida kasutada partnerlussuhetes. Venemaale
piisab iseendast. (kum, FAZ, 17.07) G8 tippkohtumise
tähtsaim tulemus mahub ühte lausesse: 7 meest ning 1 naine
mõistsid, et nad istuvad ühes paadis. Tuli võtta
ühine seisukoht Lähis-Idas puhkenud kriisi suhtes, et mitte
jääda oma riigi kodanike ja terve maailma naerualusteks.
Putinil olid muidugi veel muudki huvid mängus: Peterburi
kohtumine oleks pidanud Venemaa jälle maailma juhtivate riikide
hulka tõstma, kuid kroonimistseremoonia jäi olemata.
Kohtumine näitas küll Venemaa G8 liikmeksoleku positiivseid
külgi, kuid selgeks said ka selle piirid. Kõige selgemini
avaldub Venemaa iseärasus selles, kuidas seal mõistetakse
demokraatia ja õigusriigi olemust. Venemaa istub teistega
juba tükk aega ühes paadis, nüüd oleks aeg, et ta
ka kaasa aerutama hakkaks. (Daniel Brössler, SZ,
18.07)

Maailma
mõjukaimate tööstusriikide juhid lubasid Peterburis,
et maailmakaubanduse liberaliseerimises jõutakse kokkuleppele.
Kes seda juttu uskuma jäi, pidi pettuma. WTO Doha vooru
läbirääkimised nurjusid. See on halb uudis.
Suurimateks kaotajateks on arengumaad. Milline künism! Kaotada
üritusel, mille nimeks on arenguvoor! Kõneluste
läbikukkumise tagajärjed on selgelt näha: WTO
nõrgeneb ning selle asemel, et püüelda
multilateraalse majanduse liberaliseerimise poole, hakatakse enam
sõlmima kahepoolseid leppeid. (K. F, FAZ, 25.07;
Juhtkiri, FTD, 25.07) Praegu on veel ebaselge, kas ja
millal Doha kõnelustega jätkatakse. Loomulikult edendavad
ka kahepoolsed lepped ja regionaalne koostöö majandust,
kuid sel on ka omad puudused. Vaesed riigid pole selliseks koostööks
piisavalt atraktiivsed, sest ei paku küllaldaselt
ekspordivõimalusi. Seetõttu peavad nad
maailmakaubanduses osalemiseks andma poliitilisi lubadusi – nii aga
politiseeritakse ja natsionaliseeritakse kaubandussüsteem. (km,
FAZ, 26.07)

Prantsusmaa
ajakirjandus

Juulikuu teisel poolel kirjutas
Prantsusmaa ajakirjandus peamiselt Liibanonis esilekerkinud kriisist.
Tagasihoidlikumat kajastamist leidsid läbirääkimised
Kosovo iseseisvuse üle ning Venezuela president Chavez’i
“ümbermaailmareis”.

Suur osa maailmast teeb näo, et
Iisraeli ja Liibanoni vaheline sõda ja Iraani tuumakriis ei
ole omavahel seotud. Tegelikkuses teavad kõik, et need on
seotud ning üht kriisi ei saa lahendada ilma teisele lahendust
leidmata. (L’éditorial de Pierre Rousselin, Le
Figaro, 28.07 ) Liibanoni kriisi peasüüdlaseks olev
Hizbollah rühmitus allub enam Teheranile kui Beirutile. Pikka
aega on Liibanoni juhid Walid Joumblatt ja Saad Hariri püüdnud
islamiäärmuslikku Jumala parteid “libaniseerida”,
eesmärgiga vähendada Süüria ja Iraani
destabiliseerivat mõju Liibanonile. Nende pingutused läksid
luhta pärast seda, kui Hizbollah’ võitlejad röövisid
kaks Iisraeli sõdurit, mis vallandas omakorda vägivallalaine.
Tekib küsimus, kas järjekordse kriisi puhkemine
Lähis-Idas on Iraani kätetöö, kes võis
tuumakõneluste keerises Lääneriikidele järjekordse
kaardi välja käia? Ühe diplomaadi sõnul
jääb Hizbollah šiiitliku Iraani käepikenduseks
Lähis-Idas seniks, kuni on Läänega oma turvalisuse
osas kokkulepe saavutanud. Iraani ja Süüria poolt
“toidetav” Hizbollah on sisepoliitiliselt nõrga Liibanoni
ainus väljakujunenud struktuuriga partei, kellel õnnestus
Süüria vägede Liibanonist lahkumisest kasu saada.
Rühmituse võitlejad kuuluvad ametlikult Liibanoni
armeesse. Pärast Süüria rahuvalvajate lahkumist
Liibanonist ei pea Hizbollah enam oma meeste julgeolekuteenistuse
etteotsa sokutamisele aega raiskama. Tänu Kristlaste bloki
murdumisele moodustas Hizbollah koos Michel Aoun’I ja tema
partisanidega koalitsiooni. Šiiidi sõdalastel on riigi
asjadesse kaasarääkimiseks piisavalt autonoomiat ning
kulisside taga tegutsevad endiselt iraanlastest militaarnõunikud.
Seega ei ole Süüria vägede lahkumine Liibanonis suuri
arenguid paremuse poole esile kutsunud. Paljud liibanonlased taunivad
Hizbollah’d, kelle otsustada on, kas riigis valitseb sõda
või rahu. (Georges Malbrunot, Le Figaro, 15.07)
Hizbollahi ja Iisraeli rakettide hävitustöö hakul
Lähis-Idas oli lääneriikide ainsaks
prioriteediks oma kodanike evakueerimine. Ajal, mil kriis
välgukiirusel aina verisemaks läks, ei suutnud G8-le
kogunenud planeedi võimsamate riikide juhid varjata oma
võimetust, mis avaldus ühise seisukoha
puudumises relvarahu kehtestamise suhtes. Esmalt ei omanud nad
piisavalt mõjujõudu Hizbollahi (ka Süüria
ja Iraani) taltsutamiseks. Teiseks ei õnnestunud
neil veenda USAd Iisraeli toetamisest loobuma. (Éditorial
de Pierre Rousselin, Le Figaro, 17.07) Ainus hea uudis
Liibanoni ja Palestiina sündmuste taustal on see, et lääneriigid
on suutnud identifitseerida nende kriiside tõelised
põhjustajad, kelle vastu Iisrael enesekaitseks välja
astus - islamiäärmuslikud organisatsioonid Hizbollah ja
Hamas. Seda tõdeti isegi G8 kohtumisel. Siiski ei jätkunud
suurriikidel julgust toimunus Süüriat ja Iraani süüdistada.
Iisrael ei sõdi Liibanoniga. Need on Süüria ja
Iraan, kes kuulutasid Iisraelile sõja ning kes kasutavad
relvastamata Liibanoni marionettnukukesena. Euroopa on oma silmad
avanud ning mõistab Heebrea riigi rolli ülemaailmse
korralageduse kehtestamises. Iisrael võtab suure riski,
järgides liiga agaralt oma eesmärke, põhjustades
massilist rahvasterändamist ning saades hukkamõistva
suhtumise osaliseks. (Ivan Rioufol, Le Figaro, 21.07) Kütusetulust toituva Iraani
esilekerkimisele ei ole midagi vastu panna, sest tuumakõneluste
varjus kogub Teheran endale liitlasi, kes samuti Iisraelile
vastanduvad. Süüria, kelle lükkasid tagasi nii USA kui
ka Prantsusmaa, leidis Iraani näol endale mentori. Samas püüab
isegi Damaskus madalat profiili hoida, et vältida tüüpilist
Iisraeli-poolset kiiret rünnakut. Kas sõda Hizbollah
vastu kujutab endast esimest vastulööki Iraanile?
(Éditorial de Pierre Rousselin, Le Figaro, 21.07)

Esimest korda
pärast 1999. aasta traagilisi sündmuseid said ÜRO
egiidi all kokku Serbia ja Kosovo juhid, kes arutasid
Kosovo iseseisvumisküsimust. Kosovo delegatsiooni
esindajad esitasid ametliku iseseisvumisnõude ning andsid
selgelt mõista, et Kosovo ja Serbia ei saa enam “sama katuse
all” elada ning Kosovo tahab end ise juhtida, Serbiaga samas
heanaaberlikke suhteid omades. “Ühise katuse all elamine”
võib võimalikuks osutuda vaid ELiga liitudes. Serbia
pooldab endiselt provintsile autonoomia andmist. ÜRO
erisaadiku Kosovos, Martti Ahtisaari arvates ei olnud kohtumiselt
märgatavaid edusamme oodata, sest serblased aktsepteerivad
kõike peale iseseisvuse ja Kosovo albaanlased vaid
iseseisvumist. Montenegrost ilmajäänud serblasi ärritab
sama aastanumbri sees oma territooriumist 15% loovutamine. Kuigi
Serbia võim Kosovo üle on kõigest illusioon,
väidab riigi välisminister Drakovic, et Kosovo
iseseisvumine seaks ohtu terve piirkonna julgeoleku. Siiski
välistas Serbia president Tadic igasuguse sõjalise
sekkumise, püüdes anda mõista, et 1990.
aastate Milosevici Serbia pole enam sama mis 2006. aasta Serbia, kes
on end ELi suunda orienteerunud. Kosovo iseseisvumine on
reaalsus, mida toetab ka rahvusvaheline üldsus, samas kui Serbia
seisukoht peegeldab endas varasema seisukoha kaitsmist, mis ei vasta
enam reaalsusele. (Maurin Picard, Le Figaro, 25.07)

Venezuela president Hugo Chavez
otsustas oma maailmaturniiri raames külastada mitmeid
lääneriikidele probleemseid maid nagu Valgevene, Iraan ja
Venemaa. Valgevenes avaldas ta toetust oma suurele “sõbrale”
Lukašenkole, kel õnnestus presidendivalimistel saada võitu
“demokraatlikest võltsingutest, mis oleks viinud
rahvusvaheliste oligarhide diktatuuride kehtestamiseni.” Chavezi
valitsus kiitis heaks ka Põhja-Korea raketikatsetused.
Eks-leitnandist kolonel Chavez, kellele Ladina-Ameerika on kitsaks
jäämas, näeb end meelsamini ülemaailmse
“anti-imperialistliku” liidrina. Venezuela presidendi tegelik
eesmärk on ÜRO Julgeolekunõukogu mittealalise
liikmestaatuse saamine ning selleks käibki Chavez oma
mõttekaaslasi “ärarääkimas”. USA, kelle
suhted Venezuelaga on lähiajal tunduvalt halvenenud, eelistaks
JN mittealaliste liikmete esinduses Ladina-Ameerika esindajana
Guatemalat. Teiseks oluliseks nüansiks diktaatorliku riigijuhi
ümbermaailmareisil oli sõjatehnika muretsemine
Venemaalt, kellega allkirjastati leping 30 hävitaja ja
sõjahelikopterite ostuks. (Jean-Hébert Armengaud,
Liberation, 26.07) Chavez, kelle plaanitud
relvatehingutele Hispaania ja Portugaliga pani USA veto peale,
kinnitas, et ostu eesmärgiks oli Venezuela kaitsevõime
parandamine. USA valitsus hoiatas Moskvat relvade müümise
eest, põhjendades seda võimalusega, et Venezuela ületab
oma vajadust kaitsevarustuse järele ning ei aita kaasa regiooni
stabiliseerumisele. Moskva jaoks, kes kinnitas, et koostöö
Caracasega ei olnud suunatud kellegi vastu, oli tehing suurepärane
võimalus Ladina-Ameerika relvatööstuse turule
sisenemiseks. (Lamia Oualalou, Le Figaro, 28.07)

Skandinaavia
ajakirjandus

Skandinaavia viimase kahe nädala
ajakirjandusest kajastatud teemade põhirõhk lasub
ilmselt nagu enamike riikide ajakirjanduseski Iisraeli ja Liibanoni
vahelisel sõjal. Olukord Lähis-Idas suutis isegi
varjutada 15. ja 16. juulil toimunud G8 tippkohtumise Peterburis
ning seal meid kõiki puudutavate teiste oluliste teemade
arutelu, millest peamiseks oli energiaküsimus - pidevalt tõusvad
naftahinnad, kliimasoojenemisest ja keskkonna saastest tingitud üha
suurem vajadus tuumaenergia järele jm. (Leder,
Jyllands-Posten, Alf Ole Ask, Aftenposten, 18.07).

Lähis-Idas toimuv on üks suur
kompott erinevatest arusaamadest ja mitmest erinevast võimalikust
lahendusest. Iisraelil on õigus seista oma vabaduse eest
ning see on Lähis-Idas toimuva aluseks. Iisrael on alates
rajamisest ÜRO poolt olnud pidevates sõjalistes
konfliktides. Paljud lootsid, et kui Iisrael toob oma väed
Lõuna-Liibanonist välja, siis lõppevad raketivood
Iisraeli pihta. Samuti loodeti, et kui Iisrael toob oma väed
Gazast välja, lõppevad enesetaputerroristide rünnakud.
Kahjuks on kõik, vaatamata Iisraeli pingutustele luua rahu,
olnud asjatu ning vastuseks Iisraeli heale tahtele valiti Hamas
Palestiinat juhtima. Taani välissuhete konsultandi Niels
Dujardini arvates on Iisrael viimaseks läänelikuks
tsivilisatsiooni ja inimlikkuse verstapostiks enne totalitaarset,
fanatistlikku ja barbaarset maailma. Iisrael on ainuke demokraatlik
riik ümbruskonnas, mis suudab tagada inimõigused ka
riigis elavatele palestiinlastele ning sellisele riigile ei näe
terroristlikud organisatsioonid seal kohta. (Ledere,
Jyllands-Posten, 19.07; Niels Dujardin, Jyllands-Posten,
20.07).

Teiselt poolt on probleemiks see, et
sõjalistes rünnakutes hukkuvad ka tsiviilisiku. Lootus
niiviisi Hizbollah hävitada näib üsna ebareaalne.
Mida rohkem hukkub tavainimesi, seda suurem viha neis tekib Iisraeli
vastu ning sellega toetavad nad üha enam Hizbollah’d. Nii nagu
USA üritas Iraaki rünnates terrorismist jagu saada ning
sattus veelgi suurema terroriohu alla, samasugune skeem toimib ka
Lähis-Idas. (Dagens huvudledare, Dagens Nyheter,
18.07) Sellest lähtuvalt on üsna kerge aru saada, miks
Iisrael on saanud suure kriitika osaliseks just nende poolt, kes pole
tahtnud või viitsinud temaatikasse süveneda. Iisrael ei
rünnanud oma stabiilselt toimivad naabreid Jordaaniat ja
Egiptust. Ta ründas Liibanoni, kuna Liibanonist tulistas
Hizbollah rakette tema pihta. Iraani poolt toetatud Hizbollah on
selle konflikti mootoriks, kelle eesmärgiks näib olevat
mitte lasta Liibanonil muutuda demokraatlikuks riigiks (Ledare,
Svenska Dagbladet, 20.07)

Suurim otsustaja Lähis-Idas näib
olevat USA ja tema president Georg W. Bush. Rootsi päevalehe
Dagens Nyheter’i juhtkirjas nenditakse, et Bush küll
ütles koos teiste G8 liidritega Peterburis, et Iisrael peab oma
väed Gazast ja Liibanonist välja tooma, kuid tegelikkuses
andis USA Iisraelile sõjaliste rünnakute jätkamiseks
carte blanche’i. (Dagens huvudledare, Dagens Nyheter,
18.07) On selge, et USA ei oota kiiret vaherahu, vaid näeb
selles sõjalises operatsioonis võimalust tegeleda
temale sobilikus piirkonnas nn terrorismivastase võitlusega
ning ei hooli hukkuvatest tsiviilisikutest ei Iisraeli ega Liibanoni
poolel. Kui USA oleks tahtnud kiiret vaherahu, ei oleks USA
välisminister Rice mitte kohtunud kummagi konfliktis osaleva
poolega eraldi, vaid teinud ühise kohtumise Damaskuses ning
nõudnud vaherahu, nagu tegi Clintoni-aegne USA välisminister
1996. aastal. (Lars Erslev Andersen, Centre for Mellemøst-studier
Syddansk Universitet,Jyllands-Posten, 24.07; Tilde Rosmer,
Aftenposten, 28.07)

ELil tundub kogu kriisi puudutavates
küsimustes oma arvamus puuduvat, vähemalt ühtsest
ELi välispoliitikast siinkohal rääkida ei saa, täpsel
nagu Iraaki puudutavates küsimusteski. Sellises situatsioonis
lööb välja erinevate ELi riikide erinevad hoiakud,
huvid ja ideoloogiad. Suurbritannia hoiab näiteks USA poole,
konteksti arvestades on Saksamaa küll pisut keerulises olukorras
ning hoiab ebalevalt Suurbritannia selja taha. Prantsusmaa näitab
tugevat poolehoidu Liibanonile, mis oli kunagi üks tema asumaid
ning Soome, olles hetkel ELi eesistujariik, üritab laveerida
mõlema poole vahel. Seoses erimeelsustega on ka üsna
raske leida ühist keelt küsimustes, mis puudutavad vaherahu
kriisikoldes ning sinna rahuvalvejõudude saatmist. (Dagens
huvudledare, Dagens Nyheter, 22.07; Jesper Kongstad, Heidi
Amsinck, Jyllands-Posten. 27.07)

Soome
ajakirjandus

Soome
ajakirjandus keskendus möödunud nädalatel põhiliselt
Liibanoni ja Iisraeli vahelisele sõjale, Hizbollahi
rühmitusele Liibanonis ja G8 tippkohtumisele Peterburis.

Liibanoni
peaministri Fouad Siniora abipalved ÜRO-le konflikti
lõpetamiseks ei kanna vilja, terroristliku mainega rühmitusele
tema võim aga ei laiene. Rühmitus väidab, et
Iisraeli sõdurite vabastamiseks on vaid üks tee – kui
Iisrael vabastab vastutasuks palestiinlastest poliitvange. Sama
taktikat on rühmitus varemgi kasutanud. 2004. aastal vahetati
kolme Iisraeli sõduri surnukehad ja üks Iisraeli kodanik
ligi neljasaja palestiinlasest vangi vastu, kes samal ajal vabadusse
lasti. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 17.07) Praegu
keeldub Iisrael välja-pressimisele järeleandmast,
vastatakse suure jõuga ja see on ennekõike ähvarduseks
Liibanoni valitsusele, kuid ka Iraanile ja Süüriale.
1982. aastal Iisraeli okupatsiooniväe Liibanonist
väljatõrjumiseks loodud rühmitus Hizbollah pole
suutnud Iisraeli eksistentsiga leppida ka pärast juudiriigi
vägede lahkumist. Piiriülene tulevahetus on edasi kestnud.
Nüüd, kui Iisrael oli vastutasuks kahe sõduri
pantvangistamise eest korraldanud rünnaku ka Hizbollahi liidri
Sayyid Hassan Nasrallahi peakorteri vastu Beirutis, kuulutas
Hizbollah avalikult Iisraelile uue sõja. (Virve Kähkönen,
Helsingin Sanomat, 19.07) Vägivaldsus Liibanonis ja
Iisraelis saab päev päevalt hoogu juurde. Probleem on
ilmselge: mida pikemaks konflikt venib, seda suuremaks kasvab oht, et
kriis väljub kontrolli alt. (Juhtkiri, Kaleva, 19.07)
Euroopa Liit on valmis kriisipiirkonda saatma kümme miljonit
eurot. Euroopa komisjoni esimees José Manuel Barros usub
samuti, et EU-riikidest leidub poliitilist tahet saata sõudreid
ÜRO stabiliseerimisüksusesse, et rahustada kriisi
Edela-Liibanonis. Enne väeüksuste saatmist tuleb
loomulikult ÜRO Julgeolekunõukogul selle kohta otsus
langetada. Barroso rõhutas siiski, et tüli osapooled
peavad kõigepealt rahu soovima, selleks et rahvusvaheline
üldsus võiks aidata olukorda lahendada. (Toni
Peltonen, Helsingin Sanomat, 21.07) Rahukõnelused
Roomas lõppesid konkreetsete tulemusteta, läbirääkimisi
pingestas Iisraeli neli ÜRO vaatlejat tapnud rünnak. Rooma
kohtumisel osalesid USA, ELi, Araabia riikide ja Venemaa esindajad.
Iisraeli, Iraani ega Süüriat seal ei olnud. Lepiti küll
kokku, et sõjategevus peab lõppema, kuid selgeid
tingimusi ja ajakava paika ei pandud. Osalejad nõustusid
sellega, et Lõuna-Liibanoni tuleb saata ÜRO mandaadiga
rahvusvahelised rahuvalvejõud. Millistest riikidest täpsemalt
väed tulema peaksid ja millised oleksid nende õigused
Liibanonis, jäi otsustamata.(Inka Kovanen, Helsingin
Sanomat, 28.07)

G8 tippkohtumist
Venemaa edukaks pidada ei saa. Venemaa ja USA ei jõudnud
kokkuleppele küsimustes, mis takistavad Venemaa ühinemist
WTOga. Peamiseks lahkhelide põhjustajaks jäi
põllumajandus. Venemaa presidendi Vladimir Putini soovil
keskendus G8 tippkohtumine energiajulgeoleku teemadele, kuid
ametlikku päevakorda vääras vägivald Lähis-Idas.
Juhtivate tööstusmaade riigipead kutsusid
ühisdeklaratsioonis Iisraeli, Liibanoni ja Hizbollah rühmitust
vaoshoitusele, et luua tingimused vaherahuks. (Susanna Niinivaara,
Helsingin Sanomat, 17.07) G8 riigipead võtsid
vastu tagasihoidliku dokumendi nimetusega “Globaalne
energiajulgeolek,” mis põhimõtteliselt tunnistab
tuumaenergia rolli kliimasoojenemise vähendamises. Saksamaa
nõudmisel lisati siiski punkt, mis möönab
aatomienergeetikaga seotud riske. Tuumaenergeetikaga oli seotud ka
väike läbimurre Vene– USA suhetes. Riigipead nõustusid
alustama kõnelusi USA tuumajäätmete võimaliku
Venemaale ladustamise üle. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat,
18.07)

EESTI
VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Eesti antifašistid kavatsevad
korraldada protestiaktsiooni, sest on endiste SS-laste Sinimäel
toimuva mälestusürituse vastu. Eesti antifašistid
levitavad oma aktsiooni käigus raamatut “Fašistide ja nende
abiliste kuriteod Baltimaades (Eestis)” ja salvestavad SS-laste
kokkutulekut foto ja videokandjatele, et nende materjalide abil
kujundada dokumentaalfilme katsetest revideerida Teise Maailmasõja
tulemusi. Belgia suursaadik Eestis Pierre Dubuisson keelas oma
riigilipu kasutamist veteranide üritusel. Samas saadikul ei
olnud midagi vastu mälestusmärgi püstitamisele.
(Interfax, 29.07)

Eestis toimus 20. SS-diviisi
veteranide kokkutulek, mille raames avati mälestusmärgid
Saksa poolel sõdinud Hollandi ja Belgia sõdurite
mälestuseks. Mälestusmärkidele on graveeritud rist ja
riigilipud ning kantud kirjad eesti, hollandi ja prantsuse keeles,
millega mälestatakse Sinimägedel langenuid SS-lasi. Koos
eesti SS-lastele paigaldatud mälestuskiviga ühendatakse
kõik monumendid SS-lastele pühendatud
memoriaalkompleksiks. Interfaxi andmetel osales mälestusürituses
300 inimest: SS veteranid Eestist, Belgiast ja Hollandist ning
palju noori skinheade mustades T-särkides. Kokkutuleku osalised
võtsid aplausiga vastu SS-laste tervitused Belgiast,
Hollandist ja Saksmaalt. Kokkutulekul viibinud Eesti antifašistliku
komitee sekretär Andrei Zarenkov kinnitas, et talle tekitab
meelepaha Eesti ja teiste riikide sümbolite kasutamine SS-laste
kokkutulekul. Zarenkovi esindaja rõhutas, et tal on ebamugav
elada riigis, kus Nürnbergi Tribunali poolt süüdimõistetud
SS-lased avavad endale monumente, samas kui riigivõimud
kavatsevad teisaldada Tõnismäe monumendi, mis on
pühendatud fašistidega sõdinud sõduritele.
(Interfax, 29.07)

Hollandi suursaadik Eestis Balthasar
O.J.R. Glaubitz väljendas kahetsust, et tema riigi lippu
kasutati 20. SS-diviisi veteranide kogunemisel Sinimägedel.
Suursaadik rõhutas, et tema kahjuks ei viibinud eelmisel
nädalal Eestis ja ei saanud ühineda oma Belgia kolleegi
avaldusega. Samas Hollandi saadik kinnitas, et ta ühineb
Belgia suursaadiku Pierre Dubissoni positsiooniga, kes arvas, et
riigilippude kasutamine SSi veteranide üritustel on täiesti
lubamatu. (Interfax, 31.07)

Venemaa juudi kogukondade föderatsiooni
liikmed on šokeeritud mälestusmärkide püstitamise üle
SSlastele Kirde-Eestis. Venemaa juutide ühenduse avalike suhete
osakonna juht Gorin tegi avalduse, milles märgitakse, et
mälestusmärkide püstitamine SS-lastele on kohalike
võimude katse teha kurjategijatest ja mõrvaritest
iseseisvussõja kangelasi. Samas avalduses rõhutatakse,
et tõenäoliselt on natside õigeksmõistmine
ja heroiseerimine üks Eesti riigipoliitika suundadest, mis
tekitab mõistmatust ja šokki. Gorin lisas, et nüüd
on arusaadav, miks selles EL liikmesriigis diskrimineeritakse
venekeelset elanikkonda, sest võetakse malli nendest
“kangelastest”, kellele püstitakse mälestusmärke.
Vene juutide kogukondade esindaja on veendunud, et sellised üritused
aitavad taastada inimsustevastast natsismi ideoloogiat, mille
ohvriteks juba langesid kümneid miljonid inimesed. Gorin
kritiseeris EL vaikivat positsiooni, mis veel hiljuti arutas
natsisümboolika (haakristi) keelustamist. Venemaa juudid
ootavad nüüd mitte ainult ELi, vaid kogu demokraatliku
maailma kvalifitseeritud hinnangut sellele neonatsistlikule
aktsioonile. (Interfax, 31.07)

Vene välisministeerium tegi
avalduse, milles nimetatakse Eestis tehtavad katseid rehabiliteerida
SSlaste mälestus lubamatuteks. Pressi- ja informatsiooni
departemang oma kommentaarides rõhutab, et taolised faktid
näitavad väga selgelt ametliku Tallinna kavatsust püsida
fašistide ja nende abiliste heroiseerimise joonel, mis provotseerib
venevastaseid meeleolusid. Vene VM avaldas lootust, et Eesti
partnerid EL-is juhivad sellele Eesti tähelepanu. Avalduses
juhitakse tähelepanu sellele, et Eestis tehakse katseid
revideerida ajalugu ja ülistada neid, kes sõdisid
Natsi-Saksamaa armees. (Interfax, 02.08)

Vene saatkond Eestis teatas, et
Venemaa ei loobu Nõukogude sõdurite haudade
hooldamisest. Kommentaaris rõhutatakse, et reeglina sõdurite
haudade ja memoriaalide ees hoolitseb riik, mille territooriumil need
paiknevad, kuid sellise tegevuse aluseks on vastavad kahepoolsed
kokkulepped. Samas toonitati avalduses, et Venemaa pakkus Eestile
võimaluse sõlmida selline dokument, kuid seni pole
õnnestunud kokkuleppele jõuda. Peale N. Liidu
lagunemist jätkas ametlik Moskva Teise maailmasõja
aegsete nõukogude sõdurihaudade eest hoolitsemist ja
vajadusel kulutas suuri summasid taastumistöödele. Saatkond
juhtis tähelepanu asjaolule, et Eestis paikneb mitusada
vennashauda, millest kannab hoolt Vene pool, hoolimata sellest, et
seal leidsid viimase rahupaiga mitte ainult venelased, vaid ka
teistest rahvustest sõdurid (k.a. eestlased), kes võitlesid
Euroopa fašistidest vabastamise eest. (Interfax,03.08)

Eestis valmistatakse ette seadust,
millega muudetakse mälestusmärkide püstitamise ja
mahavõtmise korda. PM Ansip rõhutas
pressikonverentsil, et praegu see küsimus on kohalike
omavalitsuste pädevuses. Markantne näide oli 20. SS-diviisi
sõduritele pühendatud monumendi paigaldamine Lihula
vallas, mis teisaldati valitsuse otsusega. Uut seaduseelnõud
hakkas valmistama Justiitsministeerium vahetult peale maisündmusi
monumendi “Tallinna fašismist vabastaja monumendi” juures.
Tollal natsionalistid nõudsid selle monumendi teisaldamist ja
tegelikult nende nõudmistega liitus ka PM Ansip, kes pooldas
monumendi üleviimist kesklinnast “mida rutem, seda parem”.
(Interfax, 03.08)

Suurbritannia
ajakirjandus

2004. aasta maiks
kujundasid 8 endist kommunistlikku riiki ümber oma
majanduslikud ja poliitilised süsteemid, et täita vajalikud
nõuded ELi astumiseks. Kuid nii poliitiline kui ka
majanduslik nõrkus antud riikides ei kipu siiski niipea
kaduma. Eesti omab ettevaatliku koalitsiooni, mis tegeleb pigem
võimu jagamise kui edasiste reformide poole püüdlemisega.
Üks Eesti probleemidest on väljarändajate arvu
kasv, mis võib ohustada kogu riigisüsteemi.
Antud probleemi lahenduseks võiks olla tööturu
avamine migrantidele, kuid valitsusel puudub nägemus selle idee
realiseerimiseks. (The Economist, 20.07.2006)

Prantsusmaa
ajakirjandus

Vene VM
väljendas oma muret Eesti PM Ansipi avalduste pärast seoses
"vabaduse eest võitlejate” kogunemisega Ida-Virumaal.
PM Ansip tervitas manifestatsioonidel osalenud endisi SS-lasi
ning kinnitas, et nende võitlus oli "tegu, mida tuleb
kõrgelt hinnata nii praegu kui ka tulevikus." Vene VM,
kes ei jaganud sama arvamust, märkis, et " valitsusjuhi
osalemine natsistide pooldajate üritusel on käegakatsutav
tõendus sellele, et Tallinn ülistab SS-leegionäre
ja metsavendi. Katsed suitsuloori varjus vastutusest vabastada neid,
kes põhjustasid miljonite inimeste surma,meenutavad
pühaduseteotust." (Céline Bayou, Regard
sur l'Est, 13.07)

Soome
ajakirjandus

Riigikogu
kandidaadid augusti presidendivalmistel on sotsiaaldemokraatlik
europarlamentäär Toomas Hendrik Ilves ja Riigikogu esimees
Ene Ergma. Riigikogu jagas kandidaatidele punkte eurovisiooni tava
kohaselt: kõige rohkem lemmikule ja kõige vähem
vastumeelsele kandidaadile. Astronoomina elutöö teinud Ene
Ergma tuli poliitikasse möödunud parlamendivalimistel Res
Publica poolehoidjate nimekirjast. Ta on olnud kui emakuju noorte
meeste hulgas. Enne poliitikaase tulemist töötas ta Eesti
TA asedirektorina. Ta on olnud ka TÜ teoreetilise ja
astrofüüsika professor. Laia poolehoidu Riigikogus nautiv
Ilves on sotsiaaldemokraatide ning parempoolse Res Publica ja
Reformierakonna kandidaat. Ilves on olnud Eesti välispoliitika
keskne kuju 1990. aastate keskpaigast alates. Euroopa Parlamendi
valimistel tõstis ta oma häältega
sotsiaaldemokraadid Eesti suurimaks erakonnaks EPs. Küsitluste
andmetel on mõlemal võimalus saada valituks. (Kaja
Kunnas, Helsingin Sanomat, 20.07)

Osa endistest N.
Liidu ohvitseridest ei taha Eestist lahkuda. Nad keelduvad
muretsemast Venemaa passe, kuid Eesti keeldub neile elamisluba
andmast. Eesti Kodakondsus- ja Migratsiooniameti kohaselt on umbes
kümnel elamisraha vastuvõtnud endisel nõukogude
ohvitseril Eestis kohtuprotsess pooleli või varjavad nad end
võimude eest. Venemaa sõjaväe eruohvitseride ja
reservväelaste olukord Eestis on üks riikidevahelisi
tüliküsimusi, mida Venemaa on pidanud päevakorras ja
ühe näitena inimõigusrikkumisest Eestis. (Kaja
Kunnas, Helsingin Sanomat, 24.07)

Liibanonis
tegutsev eestlane, ÜRO vaatleja kapten Madis Morel ei usu, et
Iisraeli ÜRO-tugipunktile tehtud rünnak oli õnnetus.
Moreli arvates oli rünnak tõenäoliselt tahtlik. Nad
kuulsid tulistamise ajal kõike juhtunut, sealhulgas vaatlejate
abipalveid rünnakute ajal raadioühenduse vahendusel.
Tulistamist jätkati isegi siis, kui ÜRO päästeüksus
kohale saabus. Olukord on masendav. ÜRO vaatlejatele tundub, et
see pole nende sõda ja nad ei suuda enam saavutada eesmärki,
milleks nad sinna saadeti. (Anneli Reigas, Turun Sanomat,
28.07)

Majandus

Uudisteagentuurid

The
German discount supermarket chain Lidl's decision to give up
expansion plans in Estonia is bad for the Baltic state because
its retail sector needs more competition, the country's economic
affairs minister said. "We are not happy with competition in
Estonia," Edgar Savisaar told reporters. Lidl, which has around
4,000 shops around Europe, had begun an expansion drive into the new
EU member states, where the disposable incomes of consumers are much
smaller than in the older member states in Western Europe. (Afp,
20.07)

Prantsusmaa
ajakirjandus

ELi
majandusarengu osas parimate kasvandike hulka kuuluvad Eesti ja
Sloveenia on teadlikud eelistest, mida neile andis turismi
arendamine. Eesti Turismiarenduskeskuse andmetel kasvas ööbimiste
arv Eestis 2005. aastal eelneva aastaga võrreldes 9% ning
turismist saadud kasu 8%. Lisaks skandinaavlastele, venelastele ja
sakslastele on tunduvalt suurenenud Suurbritanniast, Itaaliast,
Hispaaniast ja Prantsusmaalt pärit turistide arv. Kui
Sloveeniasse meelitavad turiste gastronoomia, suitsuvorsti poekesed,
puuviljadest tehtud alkohoolsed joogid ning sarnasus itaaliapärase
elustiiliga, siis Eesti võlub välismaalasi oma
metsikute saarte, kuurortide ning vapustava ööeluga,
mis on eriti iseloomulik suvepealinnale Pärnule. Sellise edu
saavutamises omavad suurt rolli infrastruktuuri moderniseerimine,
SPAde ning sanatooriumite renoveerimine ning rajamine Pärnusse
ja Haapsallu. Tervisekeskuste külastamine on reisi eesmärkide
järjestuses kolmandal kohal. (Marie-Anne Sobra, Regard sur
l'Est, 01.07)

Varia

Uudisteagentuurid

Estonia
and Russia signed a deal to build a new border bridge over the River
Narva, a project that aims to speed up traffic flow across the
EU's often congested eastern frontier, officials said. The agreement,
signed in Tallinn by the Estonian and Russian transport ministers,
says the two countries will conduct a feasibility study that will
assess the cost, exact location and date by which the bridge is to be
built. The current bridge across the Narva river is considered too
narrow and often creates long queues at the border. (Afp,
22.06)

Suurbritannia
ajakirjandus

Eestlanna Egeli Rästa mõrv
oli tekitanud segaseid reaktsioone Mertonis, Lõuna-Londonis,
kuna ta osutus neljandaks mõrvatud isikuks antud linnaosas
alates 2005. aasta maist. Kohalikud elanikud väidavad, et
Eestist pärit noore neiu mõrv suurendas nende hirmu
kuritegude ees.(Lucy Bannerman and Steve Bird, The Times,
20.07.2006)

Põgenedes lahutusest ja
illusioonide purunemisest, võttis The Guardian´i
ajakirjanik Mike Carter ette reisi läbi kogu Euroopa, sattudes
lõpuks ka Tallinnasse. Suheldes soomlasega, saab ta teada, et
kõik eestlased on vargad, eestlane aga hoiatab teda
hoopis venelaste eest, kes on väidetavalt kõik
mõrtsukad.(Mike Carter, The Guardian,
30.07.2006)

N. Liidu ajal olid inimesed valmis
igast suure riigi linnast ja külast tulema Balti rannikule, kus
olid riigile kuuluvad pansionid ja sanatooriumid. Tänapäeval
meelitab Balti rannik ligi oma sarmika loodusega, liivarandadega
ja puhkekeskustega ülejäänud Euroopa elanike. Kas
Läänemeri on muutumas uueks Vahemereks, kus meri rahulik,
naised saledad ja õlu odav? (Joanne O´Connor, The
Guardian, 30.07.2006)

Saksamaa
ajakirjandus

Siin, Muhu saare
põhjaosas on taevas suveõhtuti veel kell üksteist
sinine. Lähedalasuvas männimetsas sahiseb saladuslikult.
Muhul kasvavad kivid ning loodus räägib. Muhu on nii
karjamaa kui ka muinasjutumets, seal on käputäis külasid
ja 200 aasta vanused kivimüürid. Muhu on loodud jalgrattaga
liiklemiseks, autosid näeb saarel enamasti siis, kui tuleb
praam. Jalgratturi ainus vaenlane on tuul. Muhu on puhas loodus –
seega püha oma elanikele. Saarel elab alla 2000 inimese, kes
elatuvad põhiliselt turismist. Toit tuleb lauale oma aiast,
kuid kõik kasvab vaevaliselt, sest Muhu pinda katab vaid õhuke
mullakiht. Pärast iga talve on maapõuest välja
pugenud uued kivid... Kõige kuumem on Muhul juulis ja kõige
külmem veebruaris, siis võib isegi juhtuda, et Suur väin
külmub kinni, nii et saarele pääseb autoga üle
jää. Siis on Muhu veelgi vaiksem. Väikeste majade
korstnatest tõuseb siis suitsu ning kivimüüridel on
valged mütsid. Ehk tuleb siis metsast ka uje põder, keda
me kuumas tünnisaunas istudes igatsedes ootasime. (Inge
Ahrens, Die Welt, 22.07)

Suur hulk Balti
riikide noori lahkub välismaale, et seal oma õnne
leida – kannatab aga Baltimaade majandus. Läti,
Leedu ja mõningal määral ka Eesti rahvastikuarv
kahaneb teiste ELi riikidega võrreldes kõige kiiremini.
Välja rändavad neist maadest just noored, hea väljaõppe
saanud aktiivsed inimesed. Balti riikide kiire majanduskasv pidurdub
ning maksudest saadav tulu väheneb. Tööandjad kaebavad
tööjõupuuduse üle, Eestis on puudu
tolliametnikest ja politseinikest. Kuigi Eesti on praegu massilisest
väljarändest puutumata, võib välismaale
lahkujate arv kasvada, sest mai lõpust alates on eestlastel
kergem ligipääs Soome tööturule. Balti riigid
saavad neid negatiivseid arenguid takistada, vähendades kääre
oma ja teiste ELi liikmesriikide palkade vahel. (Robert von
Lucius, FAZ, 28.07)

Prantsusmaa
ajakirjandus

Eesti keskaegne
pealinn Tallinn kujutab endast võluvat sihtpunkti
nädalavahetuseks või päevakeseks. Rahulik ja
sarmikas linn on ideaalne romantilisteks nädalavahetusteks.
Linna ajalooline keskus, mis on ka UNESCO maailmapärandi
nimekirja kantud, suured väljakud, gooti stiilis tornid ja
kirikud, väärivad kahtlemata tagasipöördumist.
(TourMag, 06.07)

Rootsi
ajakirjandus

Lapsed vajavad üha
enam füüsilist liikumist, mis aitaks terve olla ka vanemaks
saades. Vähemalt 90 minutit liikumist päevas on miinimum,
mis aitab ära hoida hilisemat haigestumist südameveresoonkonna
haigustesse. Niisuguse tulemuseni jõuti ühes Norra
uurimuses, mis korraldati 9- kuni 15-aastaste koolilaste seas
Taanis, Eestis ja Portugalis. Kokku uuriti 1732 last. Madalaimat
riskifaktorit haigestuda omasid lapsed, kes liikusid päevas
vähemalt kuni poolteist tundi. Kahekümnel protsendil
lastest, kes olid kõige vähem aktiivsed, oli kolm korda
nii kõrge tõenäosus haigestuda südameveresoonkonna
haigustesse kui sellel kahekümnel protsendil lastest, kes olid
kõige aktiivsemad. Tegu on esimese niivõrd
laiaulatusliku uurimusega, mille käigus võrreldi
füüsilise aktiivsuse seoseid vererõhu, kaalu,
kolesteroolitaseme ja insuliinitundlikkusega. (Anna-Lena
Haverdahl, Svenska Dagbladet, 22.07)

Soome
ajakirjandus

Soome
rahvusvaheline päästerühm läks Eestisse
metsatulekahjusid kustutama. Soomest saadeti piirivalveasutuse
helikopter ja Finn-Rescue päästekomandost 25-liikmeline
rühm. Tugev metsatulekahju märatses Ida-Eestis Peipsi järve
põhjapoolel Venemaa piiri lähedal. Tulekahju hinnati
olevat nelja ruutkilomeetrisel alal. Maastik on põlengu alal
eriti raskesti läbitav, teid on vähe ja vee saamine raske.
Soomlaste ülesanne on eelkõige aidata tulekollete
leidmisel. Eestis on sellel suvel olnud rekordiline arv
metsatulekahjusid. Suurimad põlengud on olnud Saaremaal
Mustjalas, Ida-Virumaal Kurtnas ja Harju maakonnas Palas. (Stefan
Urmas, Helsingin Sanomat, 17.07)

Soome kohus
mõistis kuus meest ja ühe naise aastateks vangi jõhkra
inimkaubitsemise eest. Karistatud tegutsesid eesti-soome kupeldajate
jõugu liikmetena, vahendades eelmise aasta oktoobrist kuni
selle aasta märtsini Soome prostituudina tööle 15
eesti naist, kellest üks oli arengupeetusega. Karistus määrati
jõugu neile liikmetele, kes tegutsesid Soome territooriumil.
(Lasse Kerkelä/Mikko Paakkanen, Helsingin Sanomat,
21.07)

Eestis
tahetakse avalikku joomist legaliseerida. Eesti linnatänavatel
ja parkides tohib peagi alkohoolseid jooke tarbida otse pudelist
politseid kartmata, kui Justiitsministeeriumi värske ettepanek
saab parlamendi toe. Plaan on juba algstaadiumis äratanud ägedat
keskustelu ja suutnud juba varem Eesti alkoholipoliitika arvustajaid
raevu ajada. Justiitsministeeriumis äsja valminud uue
seaduseelnõu kohaselt alkoholi tarvitamine avalikus kohas on
lubatud seni kuni see teisi inimesi ei häiri. (Ivo Laks,
Etelä-Suomen Sanomat, 19.07)