Nädal välismeedias 19. juuni - 2. juuli 2006

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED

Euroopa Liit

NATO/JULGEOLEK

AJAKIRJANDUS

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika, Majandus, Varia

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED

Euroopa Liit

Siseareng

EC urged the bloc's 25 states to give up their right to veto EU initiatives to foster greater cooperation on criminal justice and police matters. EC said majority rather than unanimity - effectively scrapping veto rights, should take decisions on such matters. "We need better efficiency and accountability in decision-making and more judicial protection for our citizens," EC President Barroso said in a statement accompanying long-awaited proposals. The move faces opposition from EU states that have backed the proposed new EU constitution, such as Germany and Ireland, who argue that similar reforms were included in the treaty whose fate is now unclear after rejections by French and Dutch voters. They fear that "cherry-picking" individual components of the charter will make it less likely for the whole constitutional treaty to be adopted. Others fear losing national sovereignty in the deeply sensitive area of justice and police work. Progress in creating common EU crime-fighting policies has been painfully slow. Last month, EU justice ministers dropped a proposal to allow cross-border police pursuits because they failed once more to reach consensus. Other proposals are stalled, including one, which would allow an EU citizen condemned in one EU country to serve his sentence in his home country. (Reuters, 28.06)

Põhiseaduslepe

Finnish FM Erkki Tuomioja said the bloc should keep as much as possible of its moribund constitution, but its name could be dropped. "We would be happy to call it something else than the constitution," he added. Tuomioja said that Finland wanted to keep as much as possible of the draft text, which was the fruit of years of tough bargaining. "I believe that it is important that the big institutional issues, the compromises... should be retained," he told a news conference ahead of the start of Finland's presidency. "If we start moving one part it will inevitably have effects on other parts and there we may start a process that may unravel the whole thing," he added. Tuomioja said that Helsinki would use its presidency to sound out other member states on their positions and help prepare the ground for later presidencies, which will have the difficult task of brokering a deal on what to ditch from the constitution. (Afp, 29.06)

Majandus

EU has no reliable alternative to Russia for energy imports, former German chancellor Gerhard Schroeder said in a speech that emphasized Russia's role as a stable energy supplier. "There is no more stable region in the world than Russia to provide oil and gas," said Schroeder. He added that potential foreign investors "should make an allowance for Russian pride" and said "Russian companies should have the same opportunities in the European market as the EU have in Russia." "The energy partnership between Russia and Europe will benefit both sides," he said. Schroeder said Russia's reputation had not been damaged by the cut-off. "A sovereign state has to pay market price for gas. At the time when Ukraine pays 50 dollars per 1,000 cubic metres, we pay 240 dollars. The privilege for Ukraine was amazing," he said. Responding to criticism of the North-European Gas Pipeline, particularly from Poland and Baltic states who say they were never consulted on the Russian-German deal, Schroeder said the project "is not directed against anyone or to replace any route." (Afp, 19.06)

EU and the energy ministers of Austria, Hungary, Romania, Bulgaria and Turkey agreed to go ahead with the construction of a pipeline that will enable Europe to reduce its dependence on Russian gas. In a joint declaration and in the presence of EU Energy Commissioner Andris Piebalgs, the ministers agreed to build the 3,300 km long Nabucco pipeline that will guarantee the supply of about 30 billion cubic metres of gas a year from Iran to Central Europe by 2015. According to predictions by the EC, which financed a pipeline feasibility study, between 10 and 15 % of the EU's gas supply will come from the Caspian Sea region by 2025. For Austrian Energy Minister Martin Bartenstein, whose country holds the EU presidency until June 30, "Nabucco represents a key element in European energy policy." (Afp, 26.06)

Laienemine

Concerning the EU's institutional reform, Finland's hands are tied, and FM Tuomioja said he simply hoped to "keep the EU constitutional process alive". "Before the Dutch and French elections we don't have a possibility of new conclusions," Finnish PM Vanhanen said. But Finland will be able to make its mark in further negotiations on EU enlargement, where the Nordic country hopes to clarify what some EU members, who are reticent towards admitting Turkey and other hopefuls, mean by the EU's "absorption capacity". EU members have accepted that this notion, sponsored by France, should play a key role in any membership negotiations after the admission of Bulgaria and Romania, which is scheduled for 2007 or 2008. The thorny question of Turkish accession has prompted a heated debate among EU members. The Turkish candidacy could be at risk if Ankara does not ratify a customs union with the bloc, Tuomioja warned this week. Turkey signed last July the so-called Ankara protocol to extend a customs union to the EU's 10 newest members, but insisted it did not amount to recognition of the Greek Cypriot authorities. Turkish authorities still do not let ships and planes from the southern part of the divided island, which joined the EU in 2004, to enter into their ports and airports. "The issue itself is evidently clear: we expect, everybody in the union expects, that Turkey will ratify the additional protocol, otherwise it may have consequences," Tuomioja said. (Afp, 30.06)

Välispolitiika

Incoming EU president Finland aims to boost energy cooperation with Russia during its six months in the EU chair while seeking alternative gas supplies, PM Vanhanen said. Vanhanen also said he would try to share Finland's model of economic competitiveness with EU partners, notably by encouraging them to spend more on research and development. The EU will attend three summits with Russian President Putin in the next five months focusing mainly on energy security, beginning with the Group of Eight industrialised countries' meeting in St Petersburg. "Of course when discussing about the external dimension of energy security, part of energy security for the EU is that we must in future have alternatives, especially when discussing natural gas," said Vanhanen. "We need pipelines from the north, east and south," he said, adding that the EU should import more liquefied natural gas to strengthen its security of supply. Vanhanen said the EU would pursue closer cooperation with Russia both by launching negotiations for an upgraded partnership agreement at a November summit and by building so-called Northern Dimension cooperation grouping Russia, Norway and Iceland with the EU. His enthusiasm for closer ties with Moscow may meet resistance from some of the EU's new central and east European members, which seek a tougher line on democracy, human rights and Russia's behaviour towards its ex-Soviet neighbours. Vanhanen said he shared concerns of other Baltic Sea states at the potential environmental risks from a major sub-sea gas pipeline under construction between Russia and Germany, and had discussed the issue at a recent Baltic prime ministers' meeting. (Reuters, 30.06)

US and EU have voiced concern over recent developments in Russia, in their final declaration published after a summit here. The US and EU administrations, meeting less than a month before a G8 meeting of global powers which Russia will host in Saint Petersburg, criticised what they said was a degradation of civil liberties in Russia. They also noted that Russia's international policies too often ran contrary to theirs, citing the debate over sanctions against Iran, the question of dealing with the radical ruling Hamas movement in the Palestinian territories and Russian President Putin's support for Belarus's authoritarian leader Lukashenko "We attach great importance to our relationship with Russia and are pursuing deeper cooperation on a range of issues of common interest, including some important foreign policy issues, non-proliferation and counterterrorism," said the text adopted during a visit here by US President Bush. "We are concerned about some recent developments in Russia and the region and will work with Russia to promote energy security, the application of the rule of law, an independent judiciary and full respect for human rights, including free and independent media and a vibrant civil society, and a resolution of frozen conflicts in the region," the communiqué continued. The US and EU leaders said they attached great importance to the relations with Russia and want stronger ties in international policy and the fight against terrorism and arms proliferation. And the western nations will continue to collaborate with Moscow on Iran and the Middle East. In the aftermath of Russia's oil row with Ukraine, which led to the tap being briefly turned off, Bush is concerned at Russia's strategic influence over the United States' European allies through its energy reserves. (Afp, 22.06)

EU finance ministers will pledge continued financial support in exchange for more economic reform in southern Mediterranean states. In the 10 years to 2005, the EU spent 15 billion euros in grants and loans to Algeria, Egypt, Israel, Jordan, Lebanon, Morocco, Syria, Tunisia and West Bank and Gaza, the EC said. Critics say reform has been very slow in several countries and vigorous in few, often due to opaque and authoritarian governance systems. The European Investment Bank has earmarked another 10 billion euros in loans for the region between 2007 and 2013 plus grants from the EU budget that could take most of the 12 billion euros allocated for the bloc's neighbourhood policy. "The EC wants to pass this message to the ministers that we have been supporting you and we will continue to do so, but you will have to continue reforms," EC spokeswoman Amelia Torres said. Four priority areas have been identified, including improvements in the business environment help companies invest, expand and create jobs, and EU and Mediterranean ministers will review progress at the meeting in Tunis. The other priorities are further liberalisation of trade to spur investment and productivity, improvement of public institutions and public governance - code for fighting corruption and clientelism, and macroeconomic stability. (Reuters, 23.06)

NATO/JULGEOLEK

NATO Secretary-General Jaap de Hoop Scheffer named Dutch diplomat Daan Everts as the alliance's top civilian envoy to Afghanistan, a key post as NATO readies to take over peacekeeping in the restive south. Everts, Dutch ambassador to Vienna-based rights watchdog OSCE, will take over from Turkish diplomat Hikmet Cetin in August, a NATO official said. He will be responsible for NATO's relations with the Afghan government and other groups acting in the country such as the United Nations and the Group of Eight major powers. (Reuters, 29.06)

AJAKIRJANDUS

USA ja Suurbritannia ajakirjandus

Inglisekeelse ajakirjanduse möödunud nädalate analüüsivamad kirjutised välispoliitiliste teemadel käsitlesid USA välisminister Condoleezza Rice'i visiiti Afganistani ja kogu regioon tulevikku, jätkus paljuvaieldud Guantánamo vangla saatuse otsustamise lugu.

USA välisminister Condoleezza Rice'i Afganistani-visiidi valguses püsib endiselt fookuses kogu piirkonna hetkeseis ning tulevikuväljavaated. Olukord, millega USA ja tema liitlased nii Afganistanis kui ka Iraagis silmitsi seisavad, on uudne. Kummaski riigis, kus me seni oleme harjunud demonstreerima militaarset võimu, et võimalikult nõrgestada diktaatorlikke režiime, leiame end praegu toetamas uusi valitsusi, kel ilmselgelt vähene rahva toetus. Mõlema riigi valitsusjuhid on võimule pääsenud USA diplomaatia ning USA relvade abil, kuid otsekui ajaloo paradokside kinnituseks hoiavad nad nüüd oma maade saatust pantvangis. Ameerika hiigelsuur investeering nii rahaliselt kui ka inimelude vaatevinklist sõltub nüüd kahest sealsest valitsusjuhist. (David, S. Broder, The Washington Post, 29.06) Kohati on ka USA president George W. Bush ise oma sõnavõttudes esinenud vägagi USA vägede väljatoomist pooldavalt, samas pole oodata vägede lahkumisjärgset kergendustunnet ilma eelneva eduta Iraagis. Tava-ameeriklasi frustreerib kõige rohkem pidev hukkunute arvu kasv, ilma silmnähtava võidustrateegiata. Ainus plusspoolele liigituv tegur vägede Iraagist väljatoomisel on aidata seeläbi Iraagi uut valitsust stabiilse, rahumeelsema keskkonna kujundamisel. (Juhtkiri, The Wall Street Journal, 19.06) Liitlasvägede Iraagist väljaviimise strateegias on Bushi administratsiooni jaoks võtmeroll Iraagi uue valitsusjuhi Nouri al-Maliki kaasamises vastavatesse kõnelustesse. Kindral George Casey on leidnud, et 2007. aasta lõpuks võiks USA vägede arv Iraagis olla kahanenud poole võrra. Samas kinnitas ta, et väljaviimise automaatset ajagraafikut pole veel võimalik paika panna. Seni selguseta situatsioonis on ometi ilmne üks tõsiasi - sõda Iraagis ei lõpe võiduparaadiga, vaid pikaldase ja mõlemaid pooli kurnava protsessina. Ent alternatiive pole: USA lõputut sõjalist okupatsiooni Iraagis ei poolda keegi. (David Ignatius, The Washington Post, 29.06)

The Washington Post tuletab meelde, et Kuubal asuva USA vangilaagri sulgemine on üksnes jäämäe veepealne osa. Guantánamo on püsinud maailma tähelepanu fookuses aastaid, tõendades USA-poolseid üleastumisi inimõiguste suhtes terrorismivastases võitluses. Mitmed rahvusvahelised organisatsioonid on nõudnud vangilaagri tegevuse lõpetamist. Ehkki kõik mäletavad juba 2002. aastal maailma avalikkuse ette jõudnud piinamis- ja jõhkrusfakte, tasub siiski meenutada mõnda sekundaarsemat seika. Fakt on see, et Guantánamo on praegu olmeliselt kõige mugavam ja seadusekohasem USA kinnipidamisasutus, mille asukateks välismaalased. 2002. aastast alates on oluliselt parandatud elutingimusi, vangidele on garanteeritud arstiabi, neile on võimaldatud juriidiline nõustamine, et nende kaasused lahenduse leiaksid. Kontrastina Kuubal asuvale vangilaagrile on näiteks Afganistanis Bagramis 500 inimest majutava vangla reaaltingimused oluliselt karmimad, seal USA poolt hallatava kinnipidamiskoha elanikel pole samu õigusi, mis garanteeritud Kuubal viibijatele - ei juriidilisi teenuseid ega isegi mitte õigust kaevata edasi USA kohtusüsteemis. Euroopa riikide poolt on silmakirjalik nõuda vangide vabastamist Guantánamos, samal ajal kui nii Suurbritannia kui ka Saksamaa jätkavad ohtlike terroristide, keda ei saa koheselt süütegudes kohtulikult karistada, preventiivset hoidmist kinnipidamisasutustes. Guantánamo sümboliseerib paljude jaoks ebainimlikkust, taolisest kuvandist oleks USAle kasulik eemalduda. Kindlasti peaks kõikidele võõrvangidele garanteerima Punase Risti abi, nende kinnipidamine peaks olema seadusega sätestatu, õigusega kaasuseid ümber vaadata ning apelleerida sõltumatule õigusemõistmisele. Seega, USA peaks keskenduma mitte ühe vangilaagri sulgemisele, vaid inimõiguste garanteerimisele. (Juhtkiri, The Washington Post, 22.06) USA Ülemkohus andis oma otsusega Guantánamo kohta teada, et USA on jätkuvalt õigusriigi põhimõtteid järgiv maa. Ülemkohus oli Osama bin Ladeni autojuhi Salim Ahmed Hamdani poolt ning ühtlasi USA kaitseminister Donald Rumsfeldi vastu. Seaduste ülimuslikkuse valguses on tähtis meenutada kahte seika: hetkeseis muudab oluliselt Bushi interpretatsiooni sõjaaja käsuliinidest. Äsjane Ülemkohtu otsus loob pretsedendi, kus nii Hamdani kui ka potentsiaalselt kõigi 450 Guantánamo praeguse asuka juhtumeid saab ja peab lahendama tavapäraste õiguslike meetoditega. Teiseks, Ülemkohtu otsus tuletab meelde rahvusvahelise õiguse ning eeskätt Genfi Konventsiooni kehtivust ka USAs - asjaolu, mis on Bushi administratsiooni võimuloleku ajal mõnevõrra tuhmunud. Mis saab edasi? Kõik vastused on USA valitsuskabineti käes. (Juhtkiri, Financial Times, 30.06) Nüüd, kus on deklareeritud, et spetsiaalsed laagrid terrorismis kahtlustatavate kinnipidamiseks on olnud ebaseaduslikud, jääb maailm ootama Bushi vastust Ülemkohtu otsusele. Kui kunagi oli Guantánamos üle 750 kahtlusaluse, siis tänaseks on see arv umbes poole võrra kahanenud. Vaid 10le inimesele on esitatud konkreetne süüdistus. (The Economist, 30.06)

Saksamaa ja Austria ajakirjandus

Möödunud kahel nädalal oli saksakeelses ajakirjanduses kõneaineks Georg W. Bushi Viini-visiit, jätkuvalt ELi tulevikudebatt, Ukraina sisepoliitika, Balkanimaade tulevikuväljavaated, Talibani aktiviseerumine Afganistanis, NATO õppused Aafrika rannikul (üldine hinnang - NATO eriüksus on vaid tinglikult löögivalmis), samuti WTO läbirääkimised ja G8 kohtumisega seoses Venemaast.

Soome peaminister Matti Vanhanen on põhiseadusleppe sisulise muutmise vastu. Soome soovib, et olemasolevat lepet elus hoitaks. Vanhanen ei kujuta endale ette, kuidas ja kui mitmendat korda on veel võimalik kompromissi leida. "Ei piisa mõtlemisajal niisama istumisest, tuleb hakata leppe kasuks selgitustööd tegema", märgib Vanhanen. Tõenäoliselt ratifitseerib Soome parlament leppe sügisel suure häälteenamusega. Austria kantsler Schüsseli ettepaneku üleeuroopalisest rahvahääletusest ei pea Vanhanen realistlikuks. Puhtõiguslikult on see võimatu. Mõeldav oleks aga rahvahääletuse korraldamine maades, kus see põhiseaduse kohaselt lubatud on, kuid teha seda ühekorraga, et vältida doominoefekti. Positiivse tulemuse saavutamiseks tuleb muuta Euroopa kodanike üldist suhtumist ELi. Ei ole mingit mõtet hakata üksnes põhiseadusleppe üksikasju hekseldama ja selgitama. (wus., FAZ, 19.06)

Soomlased sunnivad pidevalt endast rääkima: Pisa, Nokia, Lordi. Soomlased on musternäidis sellest, kuidas lühikese ajaga majanduslikust rusutusest konkurentsivõimeliseks tipptegijaks tõusta. Soomlased peavad viimatist ELi laienemist kolme Balti riigi võrra edusõnumiks ja iseäranis soodsaks Soome majandusele. Soome haridus on eeskujuks nii Euroopale kui ka Hiinale. Nii majanduses kui ka hariduses on Soome mudeliks võrdsed võimalused kõigile ning samas konkurents. Soome on üks konkurentsivõimelisemaid Euroopa riike ning eeskujuks teistele ELi maadele. (Manfred Pantförder, Die Welt, 28.06)

Väikeriikide võimalused ELis majanduspoliitiliselt midagi liikuma panna on nullilähedased. Austria oli eesistumisajal oma võimaluste piiridest teadlik. Teenustedirektiiv oli Austria eesistumise tähetund. Muudes Lissaboni kriteeriumite täitmiseks mõeldud reformikavades hoidis Austria madalat profiili, suurriigid samal ajal seisid üksnes oma huvide eest väljas. Euroopa riigid elavad majanduspoliitiliselt ikka veel oma rahvuslikku elu ning ei näe konkurenti mitte Hiinas või USAs, vaid lähimas naaberriigis. Oma kohustusliku osa täitis Austria ilusti, ületamata väikeriigile seatud võimaluste piire. (Michael Moravec, Der Standard, 26.06)

Elmar Brok tunnistab usutluses Austria väljaandele Der Standard, et suhtub Euroopa tulevikku taas optimistlikumalt. Euroopa on depressioonist üle saanud, kõikides institutsioonides vaadatakse tulevikku. Diskussioon Euroopa vastuvõtuvõime ja laienemisvajaduse tasakaalustamisest on normaalne, see ei ole probleem ega kriis. Oleme jõudnud ajajärku, mil diskussioon toimub ELi tuleviku kui terviku üle. Põhiseaduslepet tuleb ratifitseerida kõikides maades, kus see vähegi võimalik. Eks siis 2007. aastal näeb, mis saab. (Hans Rauscher, Der Standard, 28.06)

George W. Bush ehmatas eurooplased poolsurnuks, kui ta oma Iraagi sõjaga Euroopa peaaegu killustumiseni viis. Vahepeal on toimunud mitmeid positiivseid arenguid, kuid toonane vastasseis ei lähe meelest. Eurooplased on endale teadvustanud, kui habras on meie liit ja kui hirmus võib tunduda väikeriikideks pudenemise alternatiiv. Ka USA on õppinud seda, et isegi suurvõim ei saa siin ilmas üksi hakkama. Pärast Iraagi-skandaali sai Euroopale selgeks ka see, et ELi puhul on tegu geopoliitilise ääremaaga. Mõistetud on sedagi, kuivõrd sõltub Euroopa Ida-Euroopa energiatarnetest ning kuivõrd kahvatud ollakse majanduskasvu osas võrreldes Aasia riikidega. On jõudnud eurooplaste teadvusesse ELi nõrkus kriiside ja katastroofide puhul. Euroopa peab muutuma suurvõimuks, kui soovib olla poliitiliselt ja majanduslikult maailmas konkurentsivõimeline. EL kui selline on geniaalne vastus globaliseerumisele. Kuid see pole veel kõikide teadvusesse jõudnud, ka paljude tipppoliitikute teadvusesse mitte. Samas on Euroopa väga toimekas Afganistani, Iraani, Lähis-Ida suunal, energia ja kliima küsimustes. USA on mõistnud, et Euroopal on mõned omad retseptid, mis aitavad probleeme lahendada, mistõttu partnerlussuhted on väärt taastamist, selleks et maailmas ühiseid eesmärke saavutada. Euroopa teadvustab sammhaaval oma võimalusi. On aeg lõpetada tulutud tippkohtumiste rituaalid ning asuda asja kallale, probleemide ja päevakajaliste küsimuste juurde, kõige argisemal tasandil. (Stefan Kornelius, SZ, 22.06) Lääs ühineb sammhaaval jälle. President Bushi teine ametiaeg erineb esimestest kardinaalselt suhtumise poolt Euroopasse. USA peab Euroopat endiselt julgeolekupoliitiliselt teisejärguliseks tegijaks, kuid erinevalt varasemast, mil USAs itsitati "vana Euroopa" üle, ollakse nüüd sellesama saamatuse pärast vägagi mures. USA tajub oma piire maailmas ning mõistab, et tegutsemisvõimetu ja endassesulgunud Euroopa vaid kahjustab lääne huvisid. Euroopa julgeolekustruktuure ei vaadelda enam konkurentidena NATOle, vaid nähakse võimalusi Euroopa angažeerimiseks maailma kriisikolletes. Näiteks loodavad ameeriklased, et ELi missioon Kongos muutub omalaadseks treeninglaagriks, mis tõstab eurooplaste võimekust efektiivselt sekkuda mujal maailmas, näiteks Darfuris. Sellest, et uued suhted on mõnevõrra "kainemad" kui omal ajal, on ainult kasu. Arvestades olukorda Aafrikas, Lähis-Idas, Afganistanis ja Iraagis, arvestades Hiina ja India tõusu, jõuab eurooplastelegi pärale, et maailm ei oota, millal lääs taas ühise keele leiab. (Clemens Wergin, Der Tagesspiegel, 22.06) USA ja ELi igaaastased kohtumised loovad atmosfääri. Sestap nad on vajalikud. Kuid erinevalt Bill Clintoni aegadest, mil USA oli demokraatia ja inimõiguste musternäidis, tuli Bush seekord Viini mitte alluvaid üle vaatama, vaid peapesu saama. (Gerfried Sperl, Der Standard, 22.06)

Prantsusmaa ajakirjandus

Le Monde'ile antud intervjuus tõdeb endine Prantsuse välisminister Hubert Védrine, et ELi peab tunnistama põhiseadusleppe läbikukkumist, sest ükski Prantsuse president ei julge seda uuesti rahvahääletusele panna. Selle poolt ei hääletaks ka britid ning Saksamaa eesistumise ajal ei õnnestuks Merkelil saavutada 25 riigi üksmeelt. Lahenduseks pakub ta välja kaks sammu: esmalt saavutada üksmeel uue lepingu põhipunktide osas ning seejärel asuda detailsemate läbirääkimiste juurde; teiseks ellu viia olulised ELi edasiviivad projektid: tulusa majanduspoliitika abil luua uusi töökohti, arendada edasi põllumajandus-, tööstus- ja transpordipoliitikat, muuta eluviis keskkonnasõbralikumaks, parandada infrastruktuure, toetada sotsiaalprojekte ning arendada kaitsepoliitilisi meetmeid. Globaalsest vaatevinklist lähtudes peab Védrine vajalikuks Euroopa ja USA mitmekülgse koostöö suurenemist maailmas, kus Lääs on kaotamas oma monopoolset positsiooni, kuigi mitte mõju. USA on Lääne rolli vähenemist juba märganud ning püüab selles suhtes midagi ette võtta, avaldades toetust Jaapanile, Austraaliale, Lõuna-Koreale ja Iisraelile, et need saaksid liituda NATOga, mis võiks endas kehastada ameeriklaste pikaaegse unistuse täitumist, milleks on: juhtida ülemaailmset inimõigusi ja demokraatiat propageerivat organisatsiooni. NATO rahutagamisroll Afganistanis juba näitab, et Põhja-Atlandi Organisatsioon on ammu oma geograafilistest piiridest väljunud. Euroopa kaitsedimensiooni nõrkust põhjendab endine välisminister faktiga, et pärast II Maailmasõda loovutas Euroopa enda strateegilise kaitsmise ülesande USAle. Endiselt tehakse Euroopas vähe kaitsepoliitikaalast koostööd ning julgeolekuohtude analüüsimine jäetakse pigem ameeriklaste hooleks. Samas tõdeb endine välisminister, et kõigi maailma probleemide põhjuseks ei saa tuua terrorismi ning terrorismi vastu võitlemisel ei piisa üksnes sõjalisest sekkumisest. Ehkki sõjapidamine käib Euroopale endiselt üle jõu, tuleks tal leida oma nišš maailmas, milles kaasa rääkida. Nendeks võiksid olla näiteks keskkonnakaitse või energeetika. Teemade valik on lai. Euroopa ei tohiks jätkata USA „puksiiris" sõitmist ning peaks taasleidma oma mentaalse autonoomia ning poliitilise initsiatiivi. (Sylvie Kauffmann, Daniel Vernet, Le Monde, 25.06)

Eelseisva G8 kohtumisest tingitud mustad pilved Venemaa kohal on haihtumas. Venemaa panust Iraani tuumakriisi lahendamisse on Washingtonis hindama hakatud. Majanduslikus plaanis on riigis, kes on viimastel aastatel enim kasu lõiganud ülemaailmse kütuse ning toorainete hinnatõusust, näha investeerijate huvi suurenemist. Venemaa, kes soovib oma mõju maailmas taastada, on liiga kauaks olnud unustuse rüppe vajunud pilkamise ohver. Seda paljuski hirmu tõttu, mida tundsid külma sõja suurimad ohvrid - Balti riigid, Poola, Ungari - Venemaa militaarimpeeriumi ning majandusliku potentsiaali ees. Nende rahvaste pelgav suhtumine kajastus valitsuste poliitikas, kust see kandus üle rahvusvahelistesse organisatsioonidesse. Näiteks võib tuua NATO idapoolse laienemise, mis oli suur strateegiline viga. Miks oli Eestil vaja NATOga liituda, kui sellest olid hoidunud tema naabrid Soome ja Rootsi? Milleks oli vaja rutata Kesk-Aasia riikidesse baase rajama? Miks oli vaja kehtestada piirangud sõjatööstusele, mis nüüd rahuldab hoopis Hiina nõudlust? Külma sõja järgne nostalgia blokeeris suure potentsiaaliga uudse maailma tekkimist. Mõeldes miljonitele hukkunutele, oleks absurdne mõelda, et Külma sõja lõpp kujutas endast võitu Venemaa üle. Paljudest lubadustest, mis Gorbatšovile 1988. aastal anti, jätsid lääneriigid suurema osa täitmata. Seetõttu on Venemaa arenenud talle meelepärast rada pidi ning seal on taas lõkkele löönud endised mõtteviisid ning läänemeelsus ja liberaalsus on sattunud allakäiguteele. Ehkki paljud Venemaa probleemid on tekkinud lääneriikide mittesekkumise tõttu, võib Venemaad süüdistada näiteks kapitalituru vääras avamises, jõupoliitikal põhinevas kütuseekspordis, reetlikus suhtumises Lähis-Ida rahuprotsessi, soovimatuses tegeleda üha süvenevate regionaalsete probleemide lahendamisega. Venemaal on endiselt inimesi, kes usuvad, et nende kodumaa põhiülesanne on võidelda Lääne liberaalse demokraatia vastu. Ka USAs leidub veel inimesi, kes usuvad, et kuna Nõukogude Venemaa aitas saavutada võitu natsi-Saksamaa üle, võiks teda edukalt kaasata ka terrorismivastases võitluses demokraatia eest. Üheks sellise mõtteviisi pooldajaks on USA välisministrit, Condoleezza Rice'i, kelle edaspidisteks sammudeks võiksid olla: Venemaa ja Ukraina lepitamine, Moskvaga koostöös rahu tagamine Kesk-Aasias, aidata Venemaa jõududel püsida Vaikse ookeani läänekaldal, jagada raketitõrjevahendeid. (Alexandre Adler, Le Figaro, 22.06)

Iisraeli sõduri kinnivõtmisele järgnenud sõjaline operatsioon Gazas pälvis ajakirjanduses palju tähelepanu. Kõigi suuremate päevalehtede juhtkirjad lahkasid kriisi ning leidsid üksmeelselt, et pärast operatsiooni „Suvine vihm" (nagu Iisrael seda nimetab), tunnevad mõlemad pooled end senisest enamgi ohvritena ning rahu tagamine muutub vaid raskemaks. (Juhtkiri, Libération, 29.06) Le Figaro sõnul on Iisraeli sõduri kadumisele järgnenud operatsioon laiahaardeline, ülepingutatud ning töötab enesele vastu. Praegu toimuv on seda ohtlikum, et maailma istub ja vaatab kogu etendust käed rüpes pealt. Iisrael on vahistanud kolmandiku Palestiinat juhtinud Hamasi valitsuse liikmetest ning kümneid rahvasaadikuid. On äärmiselt kaheldav, et kõik see toimub avalikkusele teatatud eesmärgil vabastada Hamasi poolt kinni võetud Iisraeli sõdur. Peaminister Ehud Olmert peaks ometi kaaluma, kas tema poolt ette võetud operatsioon ei kanna soovitule vastupidiseid vilju, süvendades kriisi ning kahe rahvustevahelisi pingeid. Iisraeli jõudemonstratsioon Gaza sektoris ning Palestiina valitsusliikmete vahistamine vaid suurendavad Hamasi poolehoidjate hulka. On kaheldav, kas kaos ja anarhia tõesti teenivad Iisraeli riigi huve. (Juhtkiri Pierre Rousselin'ilt, Le Figaro, 30.06)

Skandinaavia ajakirjandus

21. juunil toimus Viinis USA ja ELi tippkohtumine, kus omavahel kohtusid USA president Georg W. Bush, ELi eesistujamaa Austria kantsler Wolfgang Schlüssel ja EK president Jose Manuel Barroso. Kohtumise peamisteks teemadeks olid Guantanamo vangla sulgemine, Iraani uraani rikastamisega seotud küsimused ning Iraagi sõda.

EL nõuab USAlt Guantanamo sulgemist pärast seal toimunud enesetappe, mida Bush lubas ka teha. Juba ühel varasemal kohtumisel Camp Davidis märkis Bush Taani peaministrile Andrs Fogh Rasmussenile, et ta sooviks Guantanamo sulgeda. (Jesper Kongstad, Jyllands-Posten, 20.06) Guantanamos on 400-450 vangi ning suurem osa neist pärit Afganistanist ja Saudi-Araabiast, kuhu enamus vange ka tagasi saadetakse. Bushi sõnul on mõned neist aga külmaverelised mõrvarid, kelle üle tuleb kohut mõista. Lisaks on Guantamos vange nii Taanist, Rootsist, Prantsusmaalt, Austraaliast kui ka Suurbritanniast. Wolfgang Schlüssel ütles, et terroriosmi vastu saab võidelda ainult demokraatlikke väärtusi, inimõigusi ja õigussüsteemi mitte unustades. (Marianne Björklund, Dagens Nyheter, 22.06; Klaus Jstsen, Jyllands-Posten, 26.06)

Nii EL kui ka USA loodavad, et Iraan on valmis edaspidiseks koostööks ning uraani rikastamise peatamiseks. Iraani president lubas tehtud ettepanekule vastata augustis, Bushi arvates on see liiga pikk aeg otsustamiseks. „Otsus peaks tulema nädalatega, mitte kuudega", märkis ta. Schlüsselgi ootab Iraanilt vastust nii kiirest kui võimalik. (Marianne Björklund, Dagens Nyheter,22.06).

Varasematest ELi ja USA vahelistest kohtumistest eristab seekordset kotumist asjaolu, et lisaks kaubandusküsimustele oli kõne all ka maailmapoliitika. USA ametlik ELi strateegia alates aastast 1992 on olnud „partnerid väliskaubanduses", kuid pärast N. Liidu lagunemist on EList viieteistkümne aastaga välja kujunenud tugev poliitiline jõud, millel on NATO kõrval ka oma sõjaline jõud. Kas USA suudab aktsepteerida ELi kui mitte ainult majanduslikku, vaid ka poliitilist maailmajõudu? (Nils Morten Udgaard, Aftenposten, 20.06) On ka arvamusi, et Bush ütles vaid just neid asju, mida Euroopa tahtis kuulda, kuna hetkel, pärast Iraagi sõja läbikukkumist, ei ole USA-l muid valikuid peale heade suhete ELiga. (Ole Bang Nielsen, Berlingske Tidende, 23.06)

Tippkohtumise ajal toimus USA poliitika vastane meeleavaldus, millest võttis osa üle 15000 inimese, kandes endaga kaasas plakateid „Bush, mine koju!". Meeleavalduse üheks põhjuseks on kindlasti USA negatiivne maine ELi liikmesriikide silmis. Uuring Suurbritannias, Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias ja Hispaanias näitas, et ca 36% inimestest peavad USAd maailma julgeoleku suurimaks ohuks, millele järgnesid kolmekümne protsendiga Iraan ning kaheksateistkümne protsendiga Hiina. (Jesper Kongstad, Jyllands-Posten, 20.06) Bush peab sellist arvamust absurdseks, kuid näeb selle taga sõda Iraagiga. „Ma mõistan seda. Meie jaoks muutis aga 11. september mõttesuunda. Ma ei lähtu uuringute tulemuste numbritest, vaid teen seda, mida pean tegema kui juht", märkis Bush. (Marianne Björklund, Dagens Nyheter,22.06; Ledere, Jyllands-Posten, 22.06)

Soome ajakirjandus

Soome ajakirjanduse põhiteemadeks olid 1. juulil alanud Soome eesistumisaeg ELis ning USA ülemkohtu otsus Guantanamo vangilaagris peetavate sõjaväekohtuistungite ebaseaduslikkuse kohta.

Eelmise eesistumisaja algus 1999. aastal oli pidulik ning Soome täis indu, kuid nüüd on käes argipäev ja huvi eesistumise vastu raugenud. Arvatavasti on ees madala profiiliga eesistumisaeg. Soomelt ei oodata eesistumisperioodi ajal kangelastegusid, tähtsaim ülesanne on tagada ELi töö jätkumine. Eesistumisaja olulisemaks teemaks on ehk ELi ja Venemaa suhete arendamine. Soomel on hea võimalus luua ELi ja Venemaa vahel tihedamad ja usaldusväärsemad suhted. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 1.07) Energiapoliitika suhtes puudub ELil selge nägemus ja strateegia. Majanduslik ja poliitiline sõltuvus imporditavast energiast kasvab, kuigi ELi energiapoliitika eesmärk peaks olema vastupidine. Soomel on head võimalused profileerida Soomet energia ja energiaga seotud oskuste kaudu. (Juhtkiri, Kauppalehti, 3.07) Soome eesistumisaja prioriteedid on: ELi laienemine, suhted Venemaaga, põhiseaduslepe ja ELi konkurentsivõime tõstimine, samuti suund suurema avatuse poole, millega püütakse saavutada senisest suuremat kodanike toetust ELile. Kui Soome suudab vähegi murda vanu protseduurireegleid ja lisada avatust Põhjamaade eeskujul, ei ole eesistumise jõupingutused olnud asjatud. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 1.07) Soome peaministri Matti Vanhaneni arvates peaks EL looma lisaväärtust, et inimesed näeksid - koos saavutatakse rohkem kui üksi. Vanhaneni arvates tuleks loobuda terminitest "uued" ja "vanad" liikmesriigid ning rääkida lihtsalt uuest Euroopast. (Minttu Mikkonen ja Matti Mielonen, Helsingin Sanomat, 3.07) Eesistumisaja üks teemadest on ELi laienemine. Soome ülesanne on käivitada ka arutelu põhiseadusliku leppe tuleviku üle. Peamine vastutus jääb selles osas järgmisele eesistujariigile - Saksamaale. (Minttu Mikkonen ja Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 1.07) Tänu oma mainele - väike ja eeskujulik, vaidluste lahendamise traditsioonidega riik - on Soomel ideaalsed võimalused ELi eesistumisajaks. EK president José Manuel Barroso kiidab soomlasi otsekohesuse ja praktilisuse eest. Barroso sõnul vajab Euroopa vähem sõnu ja rohkem tegusid. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 1.07) Eesistumisaeg on Soome jaoks varasemast argisem. Iga eesistujariigi kohustus on anda parim ELi arendamiseks ja kodanikele lähendamiseks. (Juhtkiri, Kaleva, 30.06) Kodanike usalduse saavutamiseks on oluline arutelu tulevikuvisioonide teemal. EL ei välju kriisist enne kui on olemas selge integratsiooni eesmärk. Põhiseadusliku leppe tulevik, laienemine, samuti ELi rahvusvahelise rolli laiendamine eeldavad vastust küsimusele integratsiooni tuleviku kohta. (Esko Antola, Turun Sanomat, 28.06)

USA presidendi George W. Bushi administratsioon sai enneolematult tugeva löögi, kui USA ülemkohus otsustas, et Guantanamo vangilaagris peetavad sõjaväekohtu istungid on ebaseaduslikud. Terrorismivastane sõda on läinud liiga kaugele. Tähelepanuväärne on asjaolu, et otsuse tegi oma riigi kõrgeima võimu institutsioon ning selle otsusega peab president arvestama. Guantanamo on ebamugav, kuid siiski vaid nähtav osa terrorismivastasest sõjast. USAl on salajasi vanglaid ja kinnipidamiskeskusi muuhulgas mitmetes Ida-Euroopa riikides, Tais ja Afganistanis. Loodetavasti on vaid aja küsimus, millal ka need peidusolevad vanglad leitakse. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 3.07) USA ülemkohus otsustas, et USA ei saa presidendi otsuse alusel rikkuda rahvusvahelisi kokkuleppeid, millega USA on end sidunud. Genfi konventsiooniga tuleb ka Guantanamo vangide kohtlemisel arvestada. Bush on võimu piirid proovile pannud ka paljudes teistes küsimustes ning laiendanud samaaegselt presidendi võimu, asjatundjate arvates, peaaegu ajaloolises ulatuses. See on toimunud nii avalikult kui ka poolsalaja. Kui USAs saab üks võimu juurde, siis teine kaotab võimu. Bushi ajal on võimu saajaks olnud president ja kaotajaks Kongress, kes on sellega üllatavalt hästi leppinud. Põhjus peitub 11. septembri terrorirünnakutes ja sõjas terrorismi vastu. Terrorirünnakud olid ameeriklastele nii suur vapustus, et nad kiidavad heaks igasugused tegevused. Hirmu poliitika on trump ja hirmul ei lasta ununeda. Kohtuotsus taltsutab võimu kahmimist Valges Majas. (Jyri Raivio, Helsingin Sanomat, 1.07) Guantanamo vangide kohtlemine on häbiks USAle. Riigi kõrgeim kohus seadis vähemalt piirid president Bushile. Bush on nüüd sunnitud pidama Kongressiga läbirääkimisi edasise tegevuse suhtes. On väär näidata maailmale, et sõja puhul on igasugused võtted lubatud riigis, kes väidab end olevat maailma suurim demokraatia. USA võiks näidata, et käitub sihikindlalt, kuid puhtamalt kui vastaspool. (Juhtkiri, Kaleva, 1.07)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Estonian officials accused their giant eastern neighbour, Russia, of battering the rights of the free media and setting up outlets that vilify the Baltic States. "The situation of the free media in the Russian Federation has deteriorated a lot under President (Vladimir) Putin, and information outlets have been created in Russia which consistently vilify the Baltic states," member of parliament Andres Herkel told AFP. "We need to strengthen the provision of Russian-language information in Estonia as it is a matter of national security for us," said Herkel, who is a spokesman for a parliamentary pressure group that wants the government to take steps against negative information being fed to the Baltic states from Russia. "Currently, the Baltic states are covered by Moscow-based TV channel Pervyi Baltiiski Kanal, which vilifies our countries," Herkel said. "We must come forward with ideas on how to respond to such attacks with balanced Russian-language programmes of our own. We need to weigh cooperation opportunities between the public service televisions of the three Baltic States," said Herkel. According to Herkel, Russian media make "consistent attempts" to cast the Baltic States in a bad light and distort history, such as depicting the Soviet occupation of the Baltics, from 1940 to 1991, as "liberation". In the 15 years since Estonia, Latvia and Lithuania regained their independence, relations with Moscow continue to be strained. Russia has accused Latvia and Estonia of discriminating against the sizeable Russian minorities who stayed behind in the Baltic States after the end of Soviet rule. Opposition parties in Estonia said in a letter to Prime Minister Andrus Ansip that Estonia's Russian community is "exposed to hostile propaganda" provided by the media in the neighbouring Russian Federation. "Most Russian-speaking people in Estonia get their information from TV programmes produced in the Russian Federation, transmitted by cable," the letter said. "The situation in which a considerable part of the population remains outside the Estonian information sphere carries a security risk for the country," it said. (Afp, 28.06)

50 setude esindajat korraldasid Toompeal piketi, nõudes Riigikogult piirilepingu tühistamist. Setu Vanematekogu pöördumises oli kirjas, et praegune piirijoon poolitab setu ja ingerisoomlaste alasid. Korraldajad rõhutasid, et Eestile kulus 50 aastat, et vabaneda okupatsioonist, kuid 5,2% Eestimaast on jätkuvalt annekteeritud Venemaa poolt. Eesti parlament lisas piirilepingu ratifitseerimise käigus poliitilise preambula, millega lõi eeltingimused territoriaalsete pretensioonide esitamiseks. Seejärel kutsus Venemaa lepingult oma allkirja tagasi. Setud kavatsevad luua Kagu-Eestis koostöös UNESCO-ga rahvuspargi "Setomaa", mille piirid pole täpselt teada. Viimase rahvaloenduse andmetel elas Eestis umbes 13000 setut. (Regnum, 21.06)

28. juunil kohtusid Moskvas välisministrid Urmas Paet ja Sergei Lavrov. Muuhulgas käsitleti ka piirilepingu küsimust, kuid Eesti Välisministeeriumi teatel ei ole Eesti ja Vene positsioonid selles küsimuses muutunud. Ministrid panid oma allkirjad maismaa- ja merepiiri lepingutele 18. mail 2005, kuid Eesti lisas ratifitseerimisseadusse preambula, mis annab võimaluse esitada territoriaalseid pretensioone tulevikus. Seetõttu oli Moskva sunnitud oma allkirja tagasi võtma. Eesti ja Vene välisminister arutasid peamiselt kahepoolse ja piiriületava kostöö küsimusi Põhjamõõtme raames. Paet hindas kui asjalikku ja kasulikku mõlemapoolset soovi sõlmida juba käesoleval aastal kaubandus- ja majanduskoostööleping ning valitsusvahelise kahepoolse komisjoni koostööleping. Ministrid rääkisid koostööperspektiividest keskkonnakaitse, hariduse ja transpordi valdkonnas piiriäärsetel aladel. Samuti arutati koostöövõimalusi õlireostuse tõrjumisel Läänemerel ja Peipsi järvel ning HI-viiruse leviku tõkestamisel. Paet rõhutas, et nende projektide elluviimine vastab nii Eesti kui ka Venemaa kodanike huvidele ja praktilistele vajadustele. Narva uue maanteesilla ehitamise küsimuses pidasid mõlemad pooled vajalikuks intensiivistada ekspertide koostööd. Välisminister Lavrov näitas üles huvi luua aktiivsem infovahetus professionaalset huvi pakkutavates küsimustes. Vene välisministri ettepanekul tuli jutuks ka venekeelse elanikkonna naturalisatsiooni tempo (Interfax, 28.06)

Eesti president kinnitab intervjuus ajalehele Võrumaa teataja (29.06), et Vene-Eesti suhted võiksid olla aktiivsemad, näiteks majanduse valdkonnas. Praegune hetkeseis ei rahulda mõlemaid pooli. Riigipea rõhutas, et kontaktide puudumine valitsustevahelisel tasasandil ei annagi võimalust leida lahendusi olulisemates küsimustes. See näitab poliitilise tahte puudumist, kusjuures see puudutab peamiselt Vene poolt. (Nikolai Adaškevitch, Ria Novosti, 29.06)

Eestis tähistatakse võitu Vabadussõjas. 23. juunil 1919 purustas Eesti armee baltisakslastest ja maailmasõjas lüüasaanud Saksa Keisririigi Baltikumi jäänud vägedest moodustatud Landeswehr'i Võnnu (praegu Läti Cesise) all. Seda sündmust peetakse tähtsaimaks lahinguks Eesti Vabadussõjas. Esmakordselt tähistati riigipühana Võidupüha 1934. aastal. Käesoleval aastal tähistatakse Võidupüha aastapäeva mereparaadiga, milles osalevad 20 sõjalaeva Läänemere riikidest ja Suurbritanniast, Saaremaal Küdema lahes. (Interfax, 23.06) Eesti president avas Eesti merejõudude lipulaeval esimese mereparaadi riigi ajaloos, selles osales 9 riigist saabunud 19 sõjalaeva. Riigipea kutsus suurendama kaitsekulutusi 2%-ni SKTst, et täita NATO eest võetud kohustusi. Selle kohustuse täitmiseks peab pingutama, sest Eesti kui piiririik paikneb väga tundlikus geopoliitilises asukohas. President teatas, et ta ei poolda kohustusliku ajateenistuse asendamist palgaarmeega. Rüütel usub, et oluline on tõsta territoriaalkaitse efektiivsust, sest see oleks kogu riiki hõlmav strateegia. (Interfax-AVN, 23.06)

Opositsiooniline natsionalistlik erakond Isamaaliit edastas valitsusele ettepaneku luua venekeelse elanikkonna jaoks eraldi telekanal ja tõi selle idee põhjenduseks venekeelse elanikkonna puudulikke teadmisi Eesti ajaloost, muidu poleks ju see ühiskonnagrupp protestinud Sõdur-Vabastaja üleviimise vastu. Peaminister kinnitas intervjuus Raadio 4-le, et ei toeta opositsiooni ettepanekut. Oma seisukoha põhjenduseks ta tõi rea argumente. Esiteks, venekeelsed elanikud ei muuda juba väljakujunenud eelistusi uue kanali kasuks. Teiseks, venekeelne kanal läheks maksma ca 300 mln EEK (20 mln eurot), kuid rahale võiks leida parema rakenduse. Peaminister kinnitas, et ei ole mõtet kohe lükata opositsiooni ettepanekut tagasi ja ideed võiks edasi arendada. Ühe alternatiivina pakkus Ansip nn uue põlvkonna meediat, esmajärjekorras elektrooniliste kanalite võimalusi. Omalt poolt positiivse näitena tõi valitsusjuht eesti ajalehtede venekeelseid versioone. (Interfax, 27.06)

Vabatahtlik ühendus "Öine vahtkond" nõuab politseipiirete eemaldumist Tõnismäel, sest piirdelintidega võrdsustab valitsus vandaale ja seadusekuulekaid kodanikke. Praegune turvasüsteem solvab "vahtkonna" hinnangul inimväärikust ja kahjustab riigi mainet. "Öise vahtkonna" esindajad on veendunud, et Eesti võimud avaldavad mitteametlikku survet teatud ühiskondlikele organisatsioonidele ja liikumistele ning tahavad, et nood nõustaksid monumendi üleviimisega. Samaaegselt ignoreeritakse monumendi kaitsjate soovi arutada seda küsimust ühiselt ümarlaua taga. (Regnum, 21.06)

Mõned Eesti venekeelsed organisatsioonid korraldasid aktsiooni valitsuse residentsi ees, nõudes PM Ansipi tagasiastumist. Konstitutsioonilise partei eestvedaja Andrei Zarenkov teatas usutluses Interfaxile, et oma aktsiooniga avaldavad piketeerijad protesti selle vastu, et peaminister nimetas Sõdur-Vabastaja monumenti "okupatsiooni sümboliks". (Interfax, 22.06) Eesti ametlik ajaloolane Peeter Kaasik tõdeb õiendis, mille ta koostas Vabariigi Valitsuse tellimisel, et Sõdur-Vabastaja monumendi paigaldamises oli ideoloogiline tagapõhi. Teadlane juhtis oma uuringus tähelepanu sellele, et nõukogudeaegsele ideoloogiale vatsavalt pidi igas linnas olema "vabastajate monument" koos punaarmeelaste ühishauaga. Eri allikates esinevad 14 langenud punaarmeelase nimed, kes on väidetavalt maetud ühishauas Tõnismäel. Samas vaid 9 neist teenisid sõjaväeüksustes, mis osalesid Tallinna vallutamise operatsioonis 1944. aastal. Kaasik väidab, et arhiivimaterjalide alusel pole suudetud leida tõendeid, et keegi punaarmeelastest oleks saanud surma vahetult Tallinna hõivamisel. Kaasik avaldas kahetsus, et Tallinna operatsioonis osalenud Punaarmee sõjaväüksuste arhiivid on suletud Eesti teadlastele. PM Ansip tegi valduse, mille kohaselt tuleb monument kõrvaldada "mida varem, seda parem". Tallinna venekeelne elanikkond ei toeta valitsusjuhi plaane, see viis ühiskonna lõhenemisele etniliste tunnuste järgi. (Interfax, 26.06)

PM Ansip teatas valitsuse briifingul, et ühishaua ja monumendi küsimust tuleb käsitleda eraldi. Valitsusjuht kinnitas, et ühiskonnas valitseb ühitne arusaam punaarmeelaste säilmete ümbermatmise küsimuses. Luteri, katoliku ja juudi kirikujuhid toetasid Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kiriku metropoliidi Korneliuse ettepanekut matta säilmed ümber. PM rõhutas, et keegi ei kavatse õigusriigis teisaldada "pronkssõdurit" ööpimeduses. (Interfax, 29.06)

Tallinna linnavalitsus otsustas edastada Vabariigi Valitsusele ettepaneku keelata avalikel üritustel "okupatsioonirežiimide sümboolika" ehk N. Liidu ja natsi-Saksamaa sümboolika kasutamise. Selle ettepaneku tegi valitsev koalitsioon, kuid volikogus on opositsioonilis Reformierakond. Reformierakonna volikogu eelnõud toetas ka Keskerakond, kelle poolt valimistel hääletab palju venekeelseid elanikke. Tallinna volikogu võtab eelnõu menetlusse augustis. (Interfax, 28.06)

Prantsusmaa ajakirjandus

Eestist lahkus Hollandi suursaadik, tuues põhjuseks tema ning ta kaaslase vastu suunatud homovastast kampaaniat. (Nathalie Dubois, Libération, 24.06) Ajal, mil Euroopa Parlament mõistab homofoobiat hukka, lööb see Ida-Euroopas endiselt välja. Hollandi suursaadik Eestis, Hans Glaubitz otsustas Eestist lahkuda, kuna teda ning tema kaaslast tabasid pidevad solvangud ning üks Eesti ajaleht korraldas koguni nende vastu suunatud homovastase kampaania. (Myriam Desvergnes, L'Humanité, 24.06) Hollandi suursaadik Eestis Hanz Glaubitz otsustas homofoobia tõttu riigist lahkuda. Solvangud tema ja ta mustanahalise kaaslase pihta algasid pärast seda, kui üks Eesti ajaleht väitis, et homoseksuaalse suursaadiku ametissemääramine on Hollandi poolt provokatsioon. Suursaadiku kinnitusel kohtlesid Eesti võimud teda hästi. Glaubitzi sõnul ei ole Eesti ühiskond veel valmis aktsepteerima homoseksuaalide paari ning veel vähem olukorda, kus üks neist on mustanahaline. Glaubitz asub järgmisena Montréalis asuvasse konsulaati. (Ursula Del Aguila, Têtu, Juuni 2006)

Soome ajakirjandus

Eestis ei vali presidenti rahvas, vaid otsustavaks saavad erakondade kokkulepped, mis annavad võimaluse üllatustulemuseks. Praegune valimisviis soosib selgelt Arnold Rüütlit. Rüütel ütles 2004. aastal Rovaniemes, et pooldab presidendi otsevalimist. Julgesin kahelda juba tollal tema siiruses. Rüütli taagaks on tema kommunistlik minevik, ta on soositud, kuid eakas. Rüütli tagasivalimine ei ole iseenesestmõistetav. Riigi suurima erakonna esimees Edgar Savisaar teatavasti presidendiks ei soovi, vaid on pigem huvitatud peaministri ametikohast. Pärast Lennart Meri surma on tõstatus küsimus, kas Eesti vajab Meri või Rüütli sarnast presidenti. Küsimus ei ole õigesti püstitatud. Meri oli omal kohal Eesti esimese presidendina, ta oli kõigi Balti riikide tark eestkõneleja. Rüütli teene on aga lõhenenud riigi taasühendamine. Tänu Rüütlile ei ole EL enam sõimusõna. Eesti vajab presidenti, kes suudaks olla teenäitaja. Inimest, kes on kogenud nõukogude aega, kuid kes suudaks koondada ja innustada nii murettekitavalt killustatud rahvast. (Esko Ollila, Turun Sanomat, 19.06)

Majandus

Uudisteagentuurid

Konteinervedude valdkonnas Läänemerel valitseb tihe konkurents. Et omada konkurentsieeliseid, hakkab Muuga sadam pakkuma transiidioperaatoritele mitte ainult maad, vaid ka infrastruktuuri ja kaid. Sel eesmärgil otsib Tallinna sadam uut operaatorfirmat. (Vene raudtee internetiuudiste portaal rzd-partner.ru, 20.06)

Saksamaa ajakirjandus

Sergej Matvienko täitis oma lapsepõlveunistuse. Putini usaldusisiku, Peterburi kuberneri Valentina Matvienko poeg ostab 10 ha maad naaberriigis Eestis. Asustamata saarele Talliinnas tahetakse investeerida 5-10 miljonit dollarit. USA saatkond soovis samuti seda maatükki, kuid Peterburi meeskond, kasutades vanu häid võtteid (raha!), suutis looduskaitsjad ja ümbruskaudsed elanikud "pehmeks rääkida". (Manfred Quiring, Die Welt, 24.06)

Prantsusmaa ajakirjandus

Eesti merekaubandus õitseb. Kaheksa aastaga on Tallinna sadama konteinerkaubanduse mahu kahekordistumine teinud linnast Peterburi ning Primorski järel Läänemere suuruselt kolmanda sadama. Eesti koosseisu kuulub 1500 saart, merepiiri pikkuseks on 3700 km. Merendus on Eestis pikaajaline traditsioon ning ulatub tagasi 13. sajandisse, mil Tallinnast sai Hansaliidu liige. Nõukogude ajal oli eestlastele igasugune merendustegevus keelatud ning nüüd püütakse seda kiiresti tagasi teha. Eesti edukamateks laevandusfirmadeks on Saaremaa Shipping Company ning Tallink, kellest on pärast Silja Line'i ostu saanud üks suurimatest Läänemerel opereerivatest laevandusfirmadest. Tallinki laevad veavad reisijaid Eesti-Soome, Eesti-Rootsi, Läti-Rootsi ja Soome-Rootsi liinidel. Hiljuti avati laevaliin Sillamäe ja Kotka vahel, milles nähakse kaubavahetuse ning turismi hoogustumist. Tulevikuperspektiivis näevad majandusministeeriumi transpordinõunik Heldur Vaher ning Mereosakonna direktor Aivo Lind Eesti sadamate rolli kasvu Hiinast tulevate kaupade transiidis. Eesti infrastruktuuride ning teenuste pidev arenemine on heaks välisinvestorite ligimeelitajaks. (Jean-Pierre Frigo, La Tribune, 16.06)

Möödunud aastal tõusid Eesti kinnisvarahinnad arvatavasti kõige kiiremini maailmas. Pealinnas Tallinnas tõusis ruutmeetri hind aastaga 30%-50% protsenti, jõudes äärelinnades 1500 euroni ning vanalinnas 4000 euroni ruutmeetrilt. Leidub muidugi kõrgemaidki hindu - Tallinn südalinna kerkivatesse kaksiktornidesse müüdi hiljuti kortereid, mille ruutmeetri hind ulatus 8000 euroni. Vaatamata suurele laenukoormusele on eestlase elamispind inimese kohta pea poole väiksem Lääne-Euroopa keskmisest - kui eestlane elab keskeltläbi 23 ruutmeetril, siis keskmine eurooplane elab 46 ruutmeetri suurusel pinnal. (Jean-Pierre Frigo, La Tribune, 26.06)

Soome ajakirjandus

Välismaised investeeringud Eestisse kasvavad hoogsalt. Summad on rahvusvahelises mõõtkavas veel väikesed, kuid kasvu kiirus on tohutu. Kuigi sama võib märgata ka teistes üleminekumajandustes, on Eesti näide sellest, kuidas tuua riiki investeeringuid. Aluse sellele panid vahetult pärast iseseisvumist läbiviidud laialdased erastamised, mis tõid riiki raha. Eesti üks tugevamatest pooltest on maksusüsteem, mis soosib ettevõtteid: reinvesteeritud kasum on maksuvaba. (Eeva Eronen, Helsingin Sanomat, 21.06)

Võlgades Tallink mängib ohtlikku mängu. Silja Line ost on vaid üks Tallinki viimase aja suurtest investeeringutest. Börsikursist on näha, et investorite usaldus Tallinki vastu langeb, tendents on allasuunas „nagu lehma saba". Tallink on teinud suuri investeeringuid, mis panevad teisi õhku ahmima. Selle aasta sees tehtud investeeringute summa on üle miljardi euro ning kui sellele lisada vanad võlad, on võlakoorem juba 1,3 miljardit eurot. Kuigi Tallink on Läänemere laevakompaniidest ainus kasumit teeniv ettevõte, on sellise võlakoorma kandmine raske. (Liisa Enkvist, Turun Sanomat, 28.06)

Varia

Uudisteagentuurid

Estonian PM Ansip unveiled a memorial in Tallinn to British rally driver Michael Park, who died last September in an accident during the Wales Rally GB. Park was killed when the Peugeot 307 driven by Estonian rally driver Markko Martin and co-piloted by the Briton went out of control during a stage in last year's Welsh rally. "Michael Park was honoured and loved here in Estonia," Ansip said at a ceremony to unveil the memorial. "For us he wasn't a foreigner, he was our co-driver, our own hero. He was a member of the Estonian team," Ansip said. The memorial, crafted by Estonian sculptor Mati Karmin, depicts a huge metal cube standing on one corner and bears Park's name. Five rally champions - Tommi Makinen, Sebastien Loeb, Marcus Gronholm, Colin McRae and Petter Solberg - attended the ceremony, along with Park's widow and his two children. The five drivers were among rally stars participating in a karting charity event held in Tallinn to raise money for the Michael Park Fund, which backs projects in Estonia and Britain. (Afp, 20.06)

Eesti valitsus võib anda endise Venemaa esimese asepeaministri ja Vene raudteeministri Nikolai Aksenenko pojale Rustamile Eesti kodakondsuse eriteenete eest. Vastava ettepaneku tegi Eesti valitsusele rahvastikuminister Rummo, tuues põhjenduseks Rustami strateegilisi investeeringuid Eesti majandusse. Ministri kinnitusel on 31-aastane vene ärimees üks Eesti kaasaegase transiidiäri loojatest. (Interfax, 27.06)

Eestlased said naisekandmise maailmameistriteks. Maailmakarikat sel alal korraldati juba 11. korda. (Interfax, 03.07)

Saksamaa ajakirjandus

Süddeutsche Zeitung avaldab ilukirjandusliku reisikirja läbi Eesti. Geograafiat, ajalugu ja ilukirjandust siduv artikkel mainib Lennart Mere teoseid ja nendes sisalduvaid vihjeid ajalooliste suurkujude teostele, Tõnu Õnnepalu "Piiririiki", Viivi Luige "Ajaloo ilu", Jaan Kaplinskit jt. (Volker Breidecker, SZ, 24.06)

Taani ajakirjandus

Naised juhivad Baltikumi modernse kõrgtehnoloogilise teadusühiskonna suunas. Lätis ja Leedus koosneb teadlaskond aukartustäratavast arvarvust naistest - vastavalt 53% ja 48%, Eestis lausa 60%. Võrreldes väheste naisteadlastega Põhjamaades, on seda palju. Info selle kohta saadi ELi viimase „Science and Technology indicators" uuringu tulemusena. Ka teistes valdkondades on ELi uued liikmesriigid eesrindlikumad. Näiteks oli möödunud aasta viimase kvartali majanduskasv Leedus 11% ning Lätis ja Eestis ca 10%. Poolas on alla 30 a noorte seas ELi kõrgeim kõrgharidust omavate noorte protsent - 8. Lätis on 44% tippjuhtidest naised. Meil on neilt palju õppida. Elame nendega uks ukse kõrval ning koos Taaniga, koos kõigi Põhjamaadega moodustaksime ideaalse koosluse - Euroopa tipu. Selleks aga, et saaks tekkida nn Euroopa tipp, peaksid poliitikud tegelema Läänemeremaade koostööga nii kiiresti kui võimalik ning kõikides valdkondades. See säästaks nii tööjõu mobiilsusega seotud lisakulutusi kui ka majanduslikke ja tööstuslikke ressursse. (Peter Frank, Børsen, 20.06)

Rootsi ajakirjandus

Soome esimene inimkaubandust hõlmav kohtuprotsess toob välja jõhkraid detaile organiseeritud kuritegevusest, nimelt on julmalt ära kasutatud viitteistkümmet Eesti naist. Süüdistatavaid on kaheksa, kaks soomlast ja kuus eestlast. Naisi meelitati Soome tööle erinevaid ameteid lubades, nende seas ka seltsidaamiks. Üks ohvritest oli 21-aastane intellektipuudega naine, kellele lubati lapsehoidja kohta. Soome jõudes sunniti naisi tegelema hoopis prostitutsiooniga. (Jeanette Björkqvist, Svenska Dagbladet, 28.06)

Soome ajakirjandus

Juhani Salokannelit tuntakse mõlemal pool Soome lahte Eesti kirjanduse esitlejana ja tõlkijana. Salokanneli arvates on Tallinna linnal oma lõhn: vihma poolt märjaks kastetud paekivi lõhn. Salokanneli meelest algab Euroopa Eestist: paekivi lõhn ja iga viie kilomeetri tagant mõisad. Euroopalik on ka austus kultuuri ja koolituse vastu, mida peegeldavad muuhulgas Jaan Krossi romaanid. Soome kultuur võiks pakkuda Eestile muusikat ja disaini. Salokannel soovib, et Eesti kirjandust rikastaks lähiajalugu käsitlevad realistlikud romaanid. (Hannu Marttila, Helsingin Sanomat, 28.06)

Arvestades tööealiste ehk alla 65-aastaste ja rahvastiku arvu, on Eesti südame- ja veresoonkonnahaigustesse suremuse poolest maailma tipus. Kahekümne aasta jooksul ei ole olukord muutunud, südame- ja veresoonkonna haigused on suurim surma põhjustaja. Sotsiaalministeerium ja WHO hoiatasid, et eestlaste haigused ja tööealiste kõrge suremus aeglustavad riigi majanduskasvu. Valitsus on käivitanud rahvusliku 15-aastase südameprogrammi, mille eesmärgiks on õpetada eestlastele tervemaid eluviise ja selle kaudu tõsta eluiga. (Jussi Niemeläinen, Helsingin Sanomat, 26.06)

Eestis tähistatakse 23. juunil Võidupüha paraadidega. Sel aastal võib aga sõdurite marssimise asemel näha sõjalaevade pidulikku mereparaadi. Paraad korraldatakse Küdema lahel Saaremaal. Lisaks Eesti mereväe lipulaevale Admiral Pitka ja seitsmele muule alusele osalevad mereparaadil üks sõjalaev Lätist, Poolast, Prantsusmaalt, Soomest ja Suurbritanniast. Taani saadab isegi neli laeva. Kokku saab Küdema lahel näha 18 laeva, kellest suurim on Suurbritannia HMS Edinburgh. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 22.06)

Kõigis Eesti riigimetsades on tule tegemine keelatud. Keelu rikkumise eest võib saada trahvi 800 eurot. Tuletegemise keelu põhjuseks on Eestis lahvatanud tulekahjud, millest suurim on metsatulekahju Kuusalus. Eesti päästeameti juhi Mati Raudami sõnul on viimastel aastatel lahkunud päästestruktuuridest paarsada inimest, põhjuseks liiga väike palk. Päästeoperatsioonidesse vajatakse aga hoopis lisaks veel umbes 400 inimest. (Anneli Reigas, Turun Saomat, 21.06)