Nädal välismeedias 3.-16. juuli 2006

VÄLISAGENTUURIDE
UUDISED

Euroopa Liit

G8 TIPPKOHTUMINE

NATO/JULGEOLEK

AJAKIRJANDUS

EESTI
VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika, Majandus, Varia

VÄLISAGENTUURIDE
UUDISED

Euroopa Liit

Siseareng

EU Commission
President Jose Manuel Barroso said Finland's EU presidency was a
chance to show that the bloc's leaders could still produce results.
"We want to move Europe forward. The next six months are an
opportunity to show that when we talk of the Europe of results, we
are serious," he said in. "This presidency will have the
responsibility to move Europe from reflection to engagement,"
Barroso said. Progress could be made on innovation, justice and
policing issues, EU constitutional deadlock, as well as enlargement
of the bloc, he said. Barroso and Finnish PM Matti Vahanen called
on Turkey to fulfil its accession requirements. "We keep all
our commitments and at the same time we ask Turkey to keep its
commitments. Generally speaking, negotiations are on track. But lack
of implementation of the additional protocol of the Ankara agreement
will have of course serious repercussions," Barroso warned. He
welcomed Finnish moves to improve EU-Russia ties during Helsinki's EU
presidency. The commission proposed the creation of a free-trade
zone embracing the EU and Russia once the country joins the WTO.
"The Commission has adopted today a recommendation for a new
agreement between EU and Russia set to replace the existing
Partnership and Cooperation Accord," Barroso said.(Afp,
3.07)

One year after
suicide bombers attacked London the Finnish presidency of the EU
stated: "The inhuman acts in London a year ago remind us that
nobody is safe from the threat of terrorism and underline the
need for all countries to work together to prevent and to suppress
terrorist acts. Terrorism remains a major security threat for
the EU and for the international community as a whole."
(Afp, 7.07)

Põhiseaduslepe

The EU’s draft
constitution will likely outlive those who have prematurely buried
it, predicted Former French president Valery Giscard d'Estaing
at a meeting with Polish President Lech Kaczynski. "It is
likely that the constitution will die less quickly that those who are
already announcing its death," he said. Poland has shown
reluctance to adopt the constitution and President Kaczynski made
little effort to hide his scepticism. "I think I am more
sceptical than president Giscard d'Estaing", he said, "I
see no use in putting the treaty to parliament, because it would be
rejected." "This choice of words is a little unfair to
the 15 countries that have ratified the constitution," said
Giscard. "They represent three-fifths of the member-states and
more than 60 % of the European population. A text that has been
ratified to that extent is hardly dead. It is interesting to note
that in the past year, no one has put forward an alternative,"
he added. “One would have thought that those who are against the
treaty would have proposed another to replace it. But nothing of
the sort has happened." (Afp, 7.07)

Migratsioon

European and
African ministers said on Monday that the waves of illegal migrants
seeking a better life in Europe would never be stopped until Europe
helps Africa fight poverty. The ministers, meeting in Rabat to reach
a plan on migration, were from 50 nations -- grouping for the first
time countries where migrants start out from, transit countries and
the destinations. They said legal migration should be encouraged in
order to channel money and skills back to Africa, the world's poorest
continent. European and African ministers hailed a new era of
cooperation in fighting illegal migration on Tuesday and agreed a
joint plan to monitor migration, crack down on human trafficking and
make aid to Africa more effective. "We have a plan and the
means exist to implement it," said France's European Affairs
Minister, Catherine Colonna, at the end of a meeting of over 50
countries in the Moroccan capital. (Reuters, 10.07)

Majandus

EU finance
ministers gave formal backing for Slovenia to join the eurozone,
clearing the last legal hurdle for the ex-communist country to adopt
the euro in January. The ministers' approval lets Slovenia begin the
final countdown to its eurozone debut, after the European Commission
deemed the tiny former-Yugoslav republic ready to join the currently
12-nation bloc in May. Eurozone and Slovenian ministers also backed a
commission proposal to set the definitive tolar exchange rate at
239.640 to the euro. (Afp, 11.07)

Hungary will
probably have to delay joining the eurozone analysts say, despite
an unpopular austerity package that parliament passed last week to
get the country's finances in order. The measures' main goal is to
cut a skyrocketing public deficit that is expected to top 8.0 percent
of gross domestic product (GDP) this year, to below 3.0 percent by
2008 so Hungary could adopt the euro two years later. But analysts
are skeptical the government can reduce spending to the extent
promised and say an expected rise in the national debt and
inflationary risks from some of the austerity measures might hamper
the country's euro effort. (Afp, 16.07)

EU Economic and
Monetary Affairs Commissioner Joaquin Almunia called for a
stronger voice for the euro on the world stage to cement the success
of the single European currency. In his annual statement on the
euro area, Almunia also urged the currency club's members to step up
reforms as well as adopt measures to complete the bloc's single
market. "Seven years after its creation, the euro has brought
huge benefits," Almunia said. "But the euro alone cannot
solve Europe's economic problems: it needs the support of structural
reform, the completion of the single market -- especially in the
services sector -- and a stronger voice on the world stage," he
added. (Afp, 12.07)

The eurozone
economy grew 0.6 percent in the first quarter from 0.3 percent in
the previous quarter, the EU's Eurostat data agency said, confirming
an earlier estimate. On a 12-month basis, the economy of the 12
nations sharing the euro grew 2.0 percent in the first quarter after
expanding 1.7 percent in the final quarter of 2005, Eurostat said.
(Afp, 12.07)

European Union
regulators fined Microsoft an extra 280.5 million euros ($357.3
million) on Wednesday for defying a 2004 antitrust ruling, and warned
the company to comply or face bigger fines in future. The tough new
penalty is the first of its kind and comes on top of a record 497
million euro fine the Commission imposed in its landmark antitrust
decision against the U.S. software giant in March 2004. "The EU
Commission cannot allow such illegal conduct to continue
indefinitely. No company is above the law," Competition
Commissioner Neelie Kroes told. (Reuters, 12.07)

The European
Union urged Poland on Thursday to set up a required computer system
to ensure that billions of euros in EU aid funds are not misused. "We
ask Poland to set up this system. Without it you can hardly avoid
mistakes," EU Regional Aid Commissioner Danuta Huebner said. She
dismissed a report by Polish daily Gazeta Wybrocza, which said on
Thursday that the EU executive may freeze part of aid funds for
Poland from next year unless the country speedily sets up the
monitoring system for the funds. (Reuters, 13.07)

Laienemine

Finland vowed
to keep the bloc open to new members despite growing unease in
western Europe about further enlargement. "Not only is
enlargement a key tool for strengthening stability and democracy
but it is also one of the strategic responses to the challenges of
globalisation," Finnish PM Matti Vanhanen told the European
Parliament. He said: "The EU must continue to be an open union.
European countries that fulfil the membership criteria must have the
possibility to join. No new criteria should be set for applicant
countries but at the same time it is imperative that the existing
ones be adhered to." He rejected the idea that his country was
condemned by circumstances to a "caretaker presidency"
handling day-to-day business until the French and Dutch elected new
leaders. "There may be something of a wait-and-see mood in the
Union, but the world around us is not going to stop and wait. We
would be doing future generations of Europeans a great disservice if
we were simply to shut our eyes to the historic challenges that we
face and wait for better times to come," he said. British
lawmaker Nigel Farage of the Eurosceptical UK Independence Party
accused Vanhanen of riding roughshod over the democratic will of the
peoples of Europe. "What you represent is the professional
political class in Europe, who of course are all in favour of the
EU," he said. "Public opinion doesn't matter a damn, does
it? It's business as usual and you're going to press on with
enlargement, you're going to press on with a common asylum policy,
despite the fact that your own countrymen and virtually nobody else
wants it," he added. (Reuters, 5.07)

EU Enlargement
Commissioner Olli Rehn welcomed the generally good conduct of
elections in Macedonia. "I welcome the orderly electoral
process, marking a further step in the consolidation of the country's
democracy," Rehn said in a statement after the OSCE deemed the
general elections to be "largely democratic". "The
high turn out and the statements by party leaders were important
signals of political maturity of the country," he said. "We
will actively support a reform oriented government. Substantial EU
financial assistance is available to contribute to the efforts of the
new government to address the most urgent reforms," he said. "In
particular critical reforms in the Police, the rule of law, the
economic environment, the approximation of legislation to the EU laws
and standards and the strengthening of the administrative capacity,"
he added. (Afp, 6.07)

The European
Union has a special responsibility for the stabilisation of the
Balkans, EU Enlargement Commissioner Olli Rehn said. "The EU
has a particular responsibility for democracy and stability in the
western Balkans and Kosovo," Rehn told. "We cannot have an
exit strategy (from the Balkans), we must have an entry strategy,"
Rehn added. (Afp, 13.07)

The European
Union could resume suspended talks with Serbia even without the
arrest of Ratko Mladic if it finds Belgrade's plans to catch fugitive
war crimes suspects convincing, EU diplomats said. Prime Minister
Vojislav Kostunica will present Serbia's plan to the EU on Monday on
the sidelines of a EU foreign ministers' meeting in Brussels, the
diplomats said. "If the plan is convincing, then there is a
great readiness to restart the negotiations," said a senior EU
diplomat. (Reuters, 13.07)

The European
Union's enlargement chief welcomed the prospect of renewed peace
talks on the divided island of Cyprus, saying it could help defuse a
potential crisis with EU candidate Turkey. The fact leaders of
the Greek Cypriot and Turkish Cypriot communities had met three times
in a week and agreed a set of principles for restarting talks was
positive, Enlargement Commissioner Olli Rehn said. He called it "an
encouraging signal that dialogue has a chance on the island, and that
there is a perspective of relaunching a new process towards reaching
a comprehensive settlement under U.N. auspices". (Reuters,
10.07)

The European
Commission told Turkey it will have to rewrite its penal code again
to meet EU standards after the country's highest court confirmed
a sentence against an editor for insulting "Turkishness".
EU Enlargement Commissioner Olli Rehn said the High Court of Appeals
ruling in the case of Hrant Dink, editor-in-chief of the bilingual
Turkish and Armenian weekly Agos, showed Turkey's reformed penal code
still restricted freedom of expression. "I am disappointed by
this judgment, which limits the exercise of freedom of expression in
Turkey," Rehn said in a statement. (Reuters, 12.07)

Turkey's
parliament will not be able to ratify an agreement with the European
Union this year to open sea and air ports to Cypriot traffic because
of domestic politics, a foreign ministry official said. Failure
to ratify the so-called Ankara Protocol does not necessarily mean
Turkey would not open the country up to vessels from historic rival
Cyprus this year, the official told reporters, speaking on condition
of anonymity. (Reuters, 12.07)

Välispolitiika

The EU accused
Israel of a disproportionate use of force against Palestinians in
Gaza. "The EU condemns the loss of lives caused by
disproportionate use of force by the Israeli Defence Forces and the
humanitarian crisis it has aggravated," Finnish PM
Matti Vanhanen said. (Reuters, 7.07)

The EC
allocated 34 million euros in humanitarian aid to people in
Palestinian territories as well as in Lebanon. The funds are to
be used to deliver food, provide badly-needed jobs and health
support, as well as water and sanitation services, EU Humanitarian
Aid Commissioner Louis Michel said. "I am deeply concerned
about the sharp deterioration of the humanitarian situation and
increased hardship among the population in the West Bank and Gaza,"
said. "The rising internal insecurity resulting from the
worsening humanitarian situation, and Israeli movement restrictions,
make access for humanitarian operations more difficult," he
said. (Afp, 7.07)

The European
Commission announced that it was sending emergency fuel supplies to
the Gaza Strip through an international mechanism set up to meet the
basic needs of Palestinians. The fuel, the first aid to flow through
the mechanism, was sent to public hospitals in Gaza for use in
generators after the Israeli army destroyed electricity transformers
at the main power plant. (Afp, 10.07)

The European
Union
on called on the Lebanese government to exercise "its
responsibilities" to avoid an escalation in violence after
two Israeli soldiers were abducted on the Lebanese-Israeli border by
Hezbollah. "The Lebanese government also has a responsibility to
prevent a deterioration of the situation," the Finnish
presidency of the EU
said in statement. (Afp, 12.07)

Russia and the
European Union condemned Israel's strikes in Lebanon as a dangerous
escalation of the Middle East conflict but the United States said
Israel had the right to self defence. U.S. President George W.
Bush spoke up for Israel's attack on Beirut airport, but warned the
Israelis they should be careful not to weaken the fragile Lebanese
government. (Reuters, 13.07)

The EU
presidency on Friday said it regretted that the bloc's members had
not voted unanimously on a UN resolution calling on Israel to halt
military operations in Gaza. "It was unfortunate certainly
and we would have wanted to see the EU act unanimously because our
credibility and our influence of depend on our ability to come to a
common position," Finnish Foreign Minister Erkki Tuomioja told.
(Afp, 14.07)

The European
Commission announced plans to release an additional 50 million
euros (63 million dollars) in humanitarian aid to help the Palestian
Territories. The money was aimed at helping meet the needs of
about 1.5 million people in the Gaza Strip and the West Bank by
paying for food, healthcare, water and sanitation. The funds would
also cover "protection activities" managed by the
International Committee of the Red Cross to help the population cope
with "violations of international humanitarian and human rights
law", the commission said. (Afp, 14.07)

The European
Union expressed concern that the situation in the Middle East could
deteriorate further after Israel's military offensive in Lebanon,
with conflict possibly spreading to Syria. "We consider the
situation to be very bad and there is still the possibility that it
could get worse and that the conflict could spread, especially to
Syria," said Foreign Minister Erkki Tuomioja of Finland. "This
is in no way desirable. The consequences could be really
uncontrollable," he said. (Reuters, 14.07)

The Arab
League said on Saturday after an emergency meeting of foreign
ministers that the Middle East peace process had failed and called
on the United Nations Security Council to intervene to stop the
escalating violence. (Reuters, 15.07)

World leaders at
a big-power summit on Sunday strove to forge a unified position on
the Middle East crisis with U.S. President George W. Bush
uncompromisingly saying Israel had the right to defend itself. Though
all the G8 leaders have condemned Hizbollah action, France has said
the Jewish state's military response is excessive and Russia's
Vladimir Putin said Israel appeared to be "pursuing other, wider
goals". (Reuters, 16.07)

The EU condemned
North Korea's missile test launches, calling them "provocative"
and saying they strained regional stability. "The EU strongly
condemns the provocative missile test- launches performed by the
government of the Democratic People's Republic of Korea,"
said a statement from EU president Finland. "These
tests, which also included long-range missile systems that can be
used to deliver weapons of mass destruction, place additional strains
on regional stability at a time when the unresolved nuclear issue on
the Korean Peninsula requires mutual confidence building," the
EU said. (Reuters, 5.07)

The EU will
send a special envoy to East Timor in a bid to help resolve the
political crisis there, the executive Commission said. Miguel
Amado, a senior Commission official, would spend July 6-30 in East
Timor. His mission would be to "contribute actively to a
peaceful and constitutional settlement to the current political
crisis" and establish a Commission delegation there, it said.
(Reuters, 3.07)

The EU has
named its first ambassador to the Arab League to boost cooperation
between the organizations, the two sides said. Klaus Ebermann
has been appointed ambassador and made "the official
responsible for relations with the Arab League", the EC said.
"Tthe EC and Arab League will reinvigorate and broaden the scope
of their collaboration by establishing a larger platform to identify
and implement new areas of cooperation," it said. (Afp,
4.07)

The EU
announced seven million euros in aid for some 400,000 people
displaced by the drawn-out separatist conflict in Sri Lanka since
1972. The money will go to refugees mainly in the island's
embattled northern and eastern regions, parts of which are held by
Tamil Tiger rebels. "The money will be spent to help about
400,000 internally displaced people," said Julian Wilson, the
head of the EU mission here. "About 50,000 of them had been
displaced since January this year," he said. (Afp,
4.07)

Iran and the
European Union ended talks on Tehran's nuclear programme on Tuesday
with no clear indication of a result. Iran's chief nuclear
negotiator Ali Larijani and EU foreign policy chief Javier Solana
told they would be in contact to see how to proceed after Solana
reports to foreign ministers of the major powers in Paris on
Wednesday. (Reuters, 11.07)

The European
Union said it was disappointed by talks on Tuesday with Iran on
an offer of incentives to halt uranium enrichment and rejected
Iranian assertions it had failed to clear up questions on the
package. "The meeting was disappointing," Cristina Gallach,
spokeswoman for EU foreign policy chief Javier Solana, said after his
talks with chief Iranian nuclear negotiator Ali Larijani. "All
the questions were answered. If there were no more answers, it was
because there were no more questions," she said. (Reuters,
11.07)

Iran said on
Tuesday that differences persisted after crucial talks with the
European Union on its nuclear programme and EU foreign policy chief
Javier Solana had been unable to answer all its questions. A senior
Iranian nuclear official told reporters an offer of incentives by the
major powers lacked legal guarantees and more clarification was
needed, despite Western demands for an immediate response to the
package. (Reuters, 11.07)

The
European Union joined the United States on Wednesday in warning Iran
it faced U.N. Security Council action if it did not cooperate in
efforts to end a stand-off over its nuclear programme. "If Iran
is not ready for cooperation, then the process will have to continue
at the U.N. Security Council," Finnish Foreign Minister Erkki
Tuomioja told the European Parliament a day after EU talks with Iran
ended without progress. (Reuters, 12.07)

The European
Union hopes a policy of supporting the democratic opposition in
Belarus will eventually end President Alexander Lukashenko's rule,
Finland's foreign minister said. He said the 25-member European Union
had concluded this year that a policy of trying to isolate Belarus
had not worked. It decided therefore on sanctions specifically
targeted against Lukashenko and his key supporters, involving asset
freezes and visa bans, while supporting student and non-governmental
groups. (Reuters, 12.07)

The European
Union said on Friday a long jail sentence handed down on a top
Belarussian opposition activist exposed the ex-Soviet state's
"disregard" for human rights under President Alexander
Lukashenko. (Reuters, 14.07)

G8
TIPPKOHTUMINE

Russia has put
energy security at the top of the agenda for this weekend's
Group of Eight (G8) summit, but world opinion is split about
whether Moscow is a reliable supplier, a survey suggested. The
poll of 19,579 people in 19 countries by Globescan found that on
average, 45 percent of respondents put faith in Russia's ability
to supply energy, with the same amount expressing a lack of trust.
Countries surveyed were: Australia, Brazil, Britain, Canada, Chile,
Egypt, France, Germany, India, Israel, Italy, Kenya, Mexico,
Philippines, Poland, Russia, South Korea, Ukraine and the United
States. (Reuters, 13.07)

G8 summit
leaders pledged Sunday to promote "open, transparent"
energy markets and to develop nuclear energy as an alternative energy
source for those who want it, they said in a statement. The Group
of Eight recognized several key ideas for the functioning of global
energy markets, including the principle that they be "open,
transparent, efficient and competitive," the leaders' statement
said. "Ensuring sufficient, reliable and environmentally
responsible supplies of energy at prices reflecting market
fundamentals is a challenge for our countries and for manking as a
whole," it added.The G8 leaders also expressed their support in
principle for the European Energy Charter, a framework of rules that
Russia has so far refused to sign despite increasing admonitions to
do so from the European
Union.
The statement also acknowledges splits over nuclear energy and
climate change among the world's top economies. "We recognise
that G8 members pursue different ways to achieve energy security and
the goals of climate protection," the statement says on nuclear
energy. (Afp, 16.07)

NATO/JULGEOLEK

NATO will
explore new partnerships to extend its operational reach and
wants a stronger relationship with the EU and the UN, the
secretary general Jaap de Hoop Scheffer said. "I couldn't
underline this strongly enough, the need for a stronger NATO-EU
relationship, the need for building up a more structured relationship
with the UN," he said. He said the summit will discuss "how
we can enter into a stronger dialogue with new partners" and
invite new allies, pointing to the participation of Australia
and New Zealand in operations in Afghanistan, and to a growing
Japanese interest in NATO's operations. "It is very
important that NATO have the forces and the capability it needs in
the 21st century to run and to be successful in its operations and
missions," Scheffer said. "That means we have to modernise
our capabilities, to make them more expeditionary, which means we can
sustain them and deploy them far away from the traditional area."
(Afp, 7.07)

NATO
is looking at ways to allay a growing sense of isolation in Serbia,
alliance diplomats said. As Montenegro has ended its union with
Serbia and Kosovo is set to go its own way, NATO fears its tough line
will play into the hands of an anti-Western camp in Serbia. "There
is a deep sense of frustration in Belgrade and a risk of
radicalisation of the political landscape," said one senior
NATO diplomat. "The question is: how can we give Belgrade
encouragement without giving up on the policy of conditionality,"
he said. (Reuters, 7.07)

NATO "cannot
afford to lower its guard" in Kosovo and will keep its troops
there, Secretary General Jaap de Hoop Scheffer said. "Important
talks are going on about the future status of Kosovo. NATO will have
to stay there, NATO cannot afford to lower its guard, it will have to
stay there on the basis of its present strength, and Nato will
certainly not slam the door behind it" once the procedure is
complete, he said. (Afp, 7.07)

NATO
Secretary-General Jaap de Hoop Scheffer called on the military
alliance's members to send more forces to Afghanistan after
recent heavy fighting. "There is always a need for additional
forces; NATO is still facing shortages in Afghanistan," he said
after a meeting with Greek FM Dora Bakoyanni. "My general view
to all allies, including Greece, is that any allies who will be able
to fill those shortages should do that. My general request stands, as
we in NATO still have to fill some gaps in Afghanistan," de Hoop
Scheffer added. (Reuters, 7.07)

NATO Secretary
General Jaap de Hoop Scheffer said the alliance remains committed to
helping restore stability in Afghanistan. De Hoop Scheffer told
that Afghanistan remained NATO's "number one priority" and
that it is "important that we remain on track". (Afp,
10.07)

Britain
announced Monday it will send nearly 900 more troops to southern
Afghanistan between now and October to grapple with Taliban
insurgents, bringing its total deployment in the area to 4,400. In a
statement to parliament, Defence Secretary Des Browne said more
support helicopters would be sent to the troubled region, together
with a radar installation. (Afp, 10.07)

U.S. Defense
Secretary Donald Rumsfeld said the expansion of a NATO peacekeeping
mission in Afghanistan was historic for the alliance which will
soon take over some of the most dangerous parts of the country. He
also said more had to be done to stop cross-border violence. (Afp,
11.07)

Security in
Iraq now depends as much on the Iraqi government's political success
as it does on beating the insurgency militarily, U.S. Defense
Secretary Donald Rumsfeld said. "We're at a point now when the
security situation depends as much on the reconciliation process and
on the strengthening of (government) ministries," Rumsfeld told
on an unannounced visit to Iraq. "Success in those areas will
determine the success from a security standpoint." "It's as
much a political task as anything," he said. (Reuters,
12.07)

AJAKIRJANDUS

USA ja
Suurbritannia ajakirjandus

Ameerika
Ühendriikide ning Suurbritannia meedias sattusid eelnevatel
nädalatel teiste jooksvate teemade seas tähelepanu
keskpunkti Põhja-Korea raketikatsetused, USA-Venemaa suhted G8
tippkohtumise eel ning Šamil Bassajevi hukkumine.

4.
juulil, Ameerika Iseseisvuspäeval Põhja-Korea tehtud
raketikatsetused süvendasid veelgi viimaste nädalate
diplomaatilisi pingeid, mis said alguse, kui Põhja-Korea tegi
avalduse, et tema valduses on tuumarelvastus. Rakettide testimine
oli eelkõige USAga tülinorimine, kuid antud testide
tagajärjed olid Ameerika Ühendriikide administratsiooni
jaoks hoopiski positiivse iseloomuga..
(Norimitsu Onishi, David Sanger, International Herald Tribune,
5.07) Ameerika võis jääda rahulikuks, kuna
Põhja-Korea pikamaaraketi testimine ebaõnnestus. Samas
on aga Põhja-Korea end rahvusvahelisel areenil näidanud
kui ohtlikku ja allumatut tegijat. Seega tuleks Washingtonil
arvestada sellega, et Põhja-Koreal võib kunagi oma
eesmärgi realiseerimine võimalikuks osutuda, s.t et
Aasiast lastud rakett võib ületada Vaikse ookeani.
Diplomaatilised katsed ohtu ära hoida, enne kui see muutub
reaalsuseks, oleks probleemile õige lahendus. (Juhtkiri,
The New York Times, 5.07) Kas tuleks Põhja-Korea
suhtes midagi ette võtta? ÜRO koosseisus olevad
suurriigid ei olnud antud küsimuses üksmeelel. USA,
Suurbritannia ja Jaapan soovisid rakettide testimise peatamist ja
sanktsioonide kehtestamist Põhja-Korea suhtes. Nad
lootsid, et ÜRO JN vastus tuleb kiire ja range. Hiina ja
Venemaa omakorda üritasid takistada ÜRO üritusi
sanktsioone kehtestada isegi peale seda, kui Põhja-Korea oli
mandritevahelise raketi välja lasknud, ning nende arvates
tuli reageerida sanktsioonide asemel mittesiduva resolutsiooniga.
”15-liikmelisest ÜRO JNst toetas sanktsioone 13 delegatsiooni,
presidendi avalduse poolt oli 2 delegatsiooni,” ütles
Jean-Marc de La Sabliére, Prantsusmaa suursaadik ÜRO
juures. (James Bone, The Times, 6.07) Põhja-Korea liider
Kim Jong II sattus vastuollu talle abi tagavate Hiina ja
Lõuna-Koreaga, Jaapan liigub aga omakorda selles suunas, et
tugevdada kaitsepoliitikaalast koostööd USAga

G8
tippkohtumise eel on Venemaa ja USA vahelised suhted jahedamad kui
nad seda pärast külma sõja lõppu eales olnud
on. Venemaa president Vladimir Putini valitsus viib ellu
poliitikat, mis vastandub Ameerika huvidele ning on ärritanud
paljusid Euroopa liidreid. Aga Ameerika Ühendriikide
administratsioon, eesotsas USA president George W. Bushiga ei ole
näidanud soovi Venemaale otseselt vastu hakata. USA vajab
Venemaad rohkem kui Venemaa USAd. Bush tahab saada Venemaalt
diplomaatilist abi selleks, et veenda Iraan ja Põhja-Korea
loobuma oma tuumaprogrammidest. Samuti soovib Ameerika Ühendriikide
president, et Venemaa hoiduks oma vetoõiguse kasutamisest, kui
ÜRO JNs hääletatakse sanktsioonide üle
Põhja-Korea suhtes. (Yochi J. Dreazen, Alan Cullison ja
Gregory L. White, The Wall Street Journal, 14.07) Venemaa
liidrid omakorda saavad aru, et vastasseis USA ja tema liitlastega
poleks majanduslikult mõistlik ning satuks vastuollu Moskva
pikaajaliste huvidega. Lääs jääb Venemaa
energia ja toorainete peamiseks tarbijaks. Venemaa vajab ka
läbipaistvat ärikeskkonda, mis lubaks rahvusvahelistel
firmadel osaleda Venemaa nafta- ja gaasiprojektides. Välisfirmade
diskrimineerimine takistaks Venemaa vastuvõtmist WTOsse.
Oluline Venemaa jaoks on ka selle mõistmine, et poliitilise
ja meediavabaduse ning inimõiguste toetamine USA poolt ei ole
Putini režiimi kukutamise katse, vaid hädavajalik Venemaa
edaspidiseks püsimiseks G8 koosseisus. (Ariel Cohen, The
Washington Times, 12.07) Bush nõudis taas, et G8
tippkohtumise päevakorda lisataks Venemaa demokraatia küsimus.
Vastuseks aga tuli hoiatus Venemaa kaitseminister Sergei Ivanovilt,
et lääs hoiaks end Venemaa siseasjadest eemale, kuna
Venemaa võib oma iseseisvuse tagamiseks kasutada ka sõjalist
jõudu. Bush rõhutas, et tal oli plaanis tõstatada
antud küsimus viisakas vormis, unustamata austust Vladimir
Putini vastu. (Arkady Ostrovsky, Caroline Daniel ja Hugh
Williamson, Financial Times, 14.07)

Pärast Šamil
Bassajevi surma võis Venemaa president Vladimir Putin rahulolu
tunda. Bassajevi surm ei pruugi Tšetšeenia konflikti lõpetada,
kuid see on tohutu poliitiline ja psühholoogiline võit
Putinile ja Venemaale, mis oli sunnitud välja kannatama
terroristide rünnakutelainet. Nii Ameerika Ühendriigid
kui ka ÜRO ei väljendanud seoses Bassajevi surmaga
kahetsust, pidades Bassajevit eelkõige terroristiks.
(Steven Lee Myers, International Herald Tribune, 11.07)
Küsimus on nüüd aga selles, kas Vladimir Putin on
valmis antud hetke ära kasutama, et korraldada Tšetšeenia
separatistidega rahuläbirääkimisi. See oleks
Venemaa presidendi jaoks õigeaegne võimalus
demonstreerida oma juhtimisoskusi ja tarkust. Viimasel ajal on
ülejäänud G8 tippkohtumisest osavõtvate riikide
liidrid olnud avalikult skeptilised Putini juhtimise suhtes.
(Juhtkiri, The New York Times, 11.07)

Saksamaa
ja Austria ajakirjandus

Möödunud
nädalate peamisteks teemadeks saksakeelses ajakirjanduses
kujunesid: WTO Doha voor, Kongo, Iraak ja Afganistan, valimised
Makedoonias, Venemaa ja G8 kohtumine, Põhja-Korea
raketikatsetused ja Šamil Bassajevi hukkumine ning Poola sise- ja
välispoliitika.

Augustis lööb
tõetund. Selgub lõplikult, mis saab WTO
kaubandusläbirääkimiste Doha voorust. Taolistel
läbirääkimistel tehakse järeleandmisi ikka
viimasel minutil. Suurt turgude avamist ei tule, see on selgemast
selgem. Kuid isegi väikesed saavutused oleksid paremad kui
täielik luhtumine. Viimane ei kahjustaks üksnes WTOd, vaid
ka vabakaubanduse ideed ennast. (km., FAZ, 3.07)G8 kohtumised pole midagi
enamat kui pelgad kaminavestlused. Aeg on rahvusvahelisest
majandusmudelist möödunud, globaliseerumisega ei tulda enam
toime. WTO läbirääkimistel ei räägita
ametlike esinemiste ajal asjast, seda tehakse kulisside taga, kui
üldse. Läbirääkimisvooru luhtumine tähendaks
seda, et rahvusvahelised lepped asenduvad kahepoolsete lepetega,
mis jätab vaesemad ja väiksemad kaubanduspartnerid
vaeslapse ossa. Ausast ja võrdsest kaubandusest ei saa
siis enam rääkida. Kas ei tuleks ehk kogu rahvusvaheline
kaubandus- ja finantssüsteem (WTO, IMF, Maailmapank), mis loodi
vahetult pärast Teist maailmasõda, tervikuna üle
vaadata? Kas on loogikat selles, et G8 liikmeteks on Kanada ja
Itaalia, kuid mitte majandushiiglased Hiina ja India? Kindlasti
on rahvusvahelisi majandusorganisatsioone edaspidigi vaja, kuid nad
peaksid endid muutma vastavalt ajanõuetele, vähem
otsuseid vastu võtma ning rohkem analüüsima ja
nõustama. Sellised institutsioonid omavad kindlasti paremat
ülevaadet globaliseeruva maailma keerukusest kui üksikud
rahvusriigid. (Wolfgang Münchau, Die Welt, 9.07)
Maailmakaubandus on kinnihangunud. Isegi

Soome peaminister
Matti Vanhanen on viimasel ajal tihti korranud lauset: “Meie,
soomlased, oleme realistid.” See on omamoodi moto Soome
eesistumisajale. Efektseid tulemusi ei oota sellelt eesistumiselt
keegi. Soome paneb rõhku ELi toimimise avatusele ja
tõhususele. Nii Vanhanen kui ka tema kunagine kaastöötaja,
praegune EKi laienemisvolinik Olli Rehn on ühel meelel selles
osas, et ELi uksed tuleb uutele tulijatele lahti hoida. Soome
rõhutab, et Horvaatia ja Türgi liitumisperspektiivid on
sama olulised kui Rumeenia või Bulgaaria omad. Samas
peab läbirääkimiste lõpetamine nõuetele
mittevastavuse korral olema sama võimalik kui kiire
vastuvõtmine nende täitmise korral. Kahes küsimuses
peavad soomlased endid üle keskmise kompetentseteks:
rahvusvaheline energiajulgeolek ja innovatsioon. Traditsiooniliselt
lähedased suhted Venemaaga peaksid Soomet energiaküsimuses
aitama. (Werner Mussler, FAZ, 3.07) Soome sobib
paremini kui ükski teine riik lahendama põhilisi ELi
tulevikuküsimusi – põhiseaduslepingu tulevikku ja
suhteid Venemaaga. Soome adub kõige paremini, kuidas panna
paika võrdväärseteks läbirääkimisteks
sobivad positsioonid. Oma eeskujuga võib Soome kaasa aidata ka
põhiseadusleppeni jõudmisele. (wtr., SZ,
4.07)

Juba kuus kuud
enne Saksamaa eesistumist töötab Saksamaa
välisministeerium uue heanaabruspoliitika kontseptsiooni kallal,
mis näeks ette ELi huvide kaitsmist Venemaa ja ELi vahel
asuvates riikides. Üksnes USA ja Venemaa vaheline konkurents
selles regioonis võib tekitada julgeolekupoliitilisi riske. EL
peab oma sõna sekka ütlema. Ida-Euroopa naabritega peaks
EL välja arendama samasugused tihedad ja sihipärased
valdkondlikud koostöökavad nagu eksisteerivad näiteks
ELi ja Šveitsi vahel. Siis ehk taandub alatasa õhusrippuv
küsimus – kas võetakse ELi liikmeks või ei
võeta. Saksa välisministeerium on suhtunud väga
tähelepanelikult ka iseäranis tundlikkusse teemasse –
Venemaa rolli ja ambitsioonidesse –, rõhutades Venemaa
osalusvõimaluste ja koostööperspektiivide arendamise
vajalikkust. (K.F., FAZ, 3.06)

Brüssel
soovib suhteid Venemaaga uutele alustele viia, uusi reegleid. Venemaa
on korduvalt rõhutanud, et ei soovi olla ELi silmis teiste ELi
naaberriikidega samal pulgal. Vastuteenena gaasitarnete
garantiide eest pakub EL vabakaubandustsooni ideed, eeldusel, et
Venemaa saab WTO liikmeks, millele EL lubab omalt poolt igati kaasa
aidata. Soome on korduvalt rõhutanud, et uue suhete
aluslepingu väljatöötamine on üks eesistumise
tähtsamatest ülesannetest. (Martin Winter, SZ,
4.07)

Leedu ja Poola
president avaldasid Saksamaa suurimas päevalehes FAZ
ühise artikli Euroopa tuleviku teemadel. Selles rõhutatakse,
et Euroopa ei ole veel jõudnud majanduslikult ega
poliitiliselt laieneda oma ajalooliste piirideni. Poola ja Leedu
peavad oma kohuseks seista ELi naaberriikide, Ukrainast Gruusiani,
liitumisperspektiivide eest ning kutsuvad lääne
partnerriike üles toetama Ida-Euroopa rahvaste püüdlusi
demokraatia ja uuenduste poole. Presidendid loodavad, et eurooplaste
hirm edasise laienemise ees on mööduv nähtus. 2004.
aasta laienemine on toonud Euroopa ellu uuendusi, elavnenud on ELi
majandus. Tänu laienemisele on EL kiiremini kohandunud
globaliseerumise väljakutsetega. Euroopa integratsiooni ühe
osana näevad Leedu ja Poola president transatlantilisi suhteid.
NATO peab taas muutuma kogu läänemaailma julgeoleku
peamiseks diskussiooni- ja lahenduste leidmise keskuseks. (Valdas
Adamkus, Lech Kaczynski, FAZ, 12.07)

Prantsusmaa
ajakirjandus

Juulikuu
esimestel nädalatel kirjutas Prantsuse press rohkelt G8
tippkohtumisest, mille tulemused jäid tagasihoidlikeks, ning
arengutest Lähis-Idas. Esiplaanile sattusid ELi ja USA suhted
Venemaaga ning viimase roll rahvusvaheliste kriiside lahendamises
Lähis-Idas. Võimsate tööstusriikide juhid said
piisavalt vestelda alanud poolaastaks ELi etteotsa asunud Soome
eesistumisagendasse kuuluval energiateemal.

Seekordse
energiajulgeolekule pühendatud G8 tippkohtumise võõrustajaks
oli vastuoluline Venemaa, kelle kuulumine maailma
võimsamate tööstusriikide hulka ei ole paljude
jaoks põhjendatud. Venemaa saamine G8 liikmeks on
osaliselt tingitud NATO laienemisest; 1998. aastal otsustasid G7
riigid teha Venemaa suhtes žesti ning riigi enda sekka kutsuda.
Lääneriikide ja Venemaa arusaamad energiajulgeolekust
erinevad tunduvalt, sest Venemaa keeldub püsivalt
energiaharta ratifitseerimisest, mis kohustaks teda oma
energiasektorit välisinvestoritele avama ning teeks lõpu
Gazpromi monopoolsele seisundile. (Natalie Nougayréde, Le
Monde, 14.07)

Venemaa ja USA
suhted on jahenenud. USA mõistab Venemaad hukka seaduse
pärast, mis piirab valitsusväliste organisatsioonide
tegevust. Lisaks süüdistas USA asepresident Dick Cheney
Venemaad nafta ja gaasi abil manipuleerimises. Venemaale aga ei
meeldi NATO laienemine tema huvisfääri – Gruusiasse ja
Ukrainasse. G8 tippkohtumine, mis pidi proovile panema Vene
presidendi Putini kannatlikkuse, oli testiks USA presidendile
Bushile. Konfliktide lahendamiseks Lähis-Idas, Iraagis,
Afganistanis, Darfuris ja Somaalias ning Iraani ja Põhja-Korea
tuumaambitsioonide allasurumiseks vajab USA Venemaa abi, ja
mitte vastupidi! Kuigi Venemaa majandus ei ole piisavalt võimas
ja demokraatia piisavalt küps G8 laua ääres
istumiseks, on ta selle ära teeninud oma välispoliitilise
suutlikkusega. (Philippe Gélie, Le Figaro, 16.07)
Hamasi esindajate kutsumine Moskvasse läbirääkimistele
viitab Venemaa püüdele tugevdada oma rolli Lähis-Idas.
G8 korraldamine ning energiapotentsiaal peaks tõestama Venemaa
õigust rahvusvahelisel areenil spekuleerida. Tippkohtumise
eesistujana saab Vene president Putin vältida kriitikat, mis
tabaks ta riiki “energia abil väljapressimise” ning
demokraatia allakäigu tõttu. Sest lääneriikidel
on vaja Venemaa toetust ÜRO JNs arutatavatele rahvusvahelist
julgeolekut puudutavatele küsimustele. (Natalie Nougayréde,
Le Monde, 14.07)

Endine Briti
suursaadik Venemaal hoiatab naiivsuse eest suhetes Venemaaga.
Venelased teavad, et nende riik sõltub EList, mis on kõige
“mahlasem” turg Vene gaasile. ELi suhted Venemaaga on sisukamad
kui USAl, seepärast kiidab suursaadik Soomet, kes otsustas oma
eesistumise ajal Venemaale rohkem tähelepanu pöörata.
Suhetes Venemaaga, mida viimasel ajal iseloomustavad
koordineerimatus ja solidaarsuse puudumine, on ELile olulisim
eesmärgiselgus ning kokkuhoidmine eesmärkide saavutamiseks.
ELi liikmesriikide ühishuvid baseeruvad tugeval, stabiilsel
ja jõukal Venemaal, mis oleks enam Euroopasse ja
maailmamajandusse integreerunud ning järgiks rahvusvahelisi
reegleid. Vene valitsuse aktuaalse poliitika suund on aga küsitav.
Unustada ei tohi ka teiste postsovetlike riikide arengu tähtsust.
Meie huvides on nende riikide stabiilne areng suveräänseteks
ja jõukateks riikideks, mis elaksid üksteisega
harmoonias. Õigel hetkel tuleks neile avada ka ELi uks,
vältimaks “mõjutsoonide” moodustamist, sest
majanduslikult ja sotsiaalselt tihedalt seotud riike ei tohiks
üksteisest lahutada. NATO laienemisel tuleks silmas pidada
seda, et liituda soovivaid riike, Gruusiat ja Ukrainat ei
võetaks vastu ülepeakaela ja kunstlikult, vaid alles
siis, kui nad on oma siseriiklikele probleemidele lahendused leidnud.
Tuleks vältida valelikku ning ülespuhutud retoorikat.
“Strateegiline, ühistel huvidel ja väärtustel
põhinev liit” Venemaaga sobib pigem pikaajaliseks
eesmärgiks, kuid mitte tänasesse hetke, mil Venemaa ei ole
veel huvitatud ega võimeline enda kohustusi täitma.
Läbirääkimistest keeldumine nõrgal positsioonil
olles on Venemaa puhul tüüpiline. Gaasitarnete
katkestamisest tingitud paanikahoog loob eurooplastele Venemaast
tugeva ja autoritaarse mulje. Venemaa positsioon on segu blufist
ja tegelikkusest ning on adresseeritud venelastele endile. (Le
Figaro, 15.07)

Mihhail
Hodorkovski nõuniku arvates oli Venemaa juhtkonnal
piisavalt huumorimeelt. Võttes energiateema G8 kohtumise
päevakorda, naeruvääristasid Vene riigijuhid G7
riike ja esitlesid enda visiooni Venemaast kui Euroopa ja maailma
energiaturu valitsejast. 14. juulil, Bastille’i vallutamise
aastapäeval, emiteeriti Vene aktsiaturule naftafirma Rosneft.
Börsiettevõttena avaneb võimalus rahapesu jaoks
soodsal finantsturul (Jukoselt) varastatud aktsiatega kaubelda. G7
riikidel on aeg ärgata! Kõige arenenumate
tööstusriikide juhid peaksid julgemini Venemaalt
energiaharta ratifitseerimist nõudma ning lõpetama
maskiballi, mis seisneb silmade sulgemises, et mitte tunnistada
arenguid Venemaal: võimu kuritarvitamist, majanduse
taasriigistamist, teiste riikide, firmade ja nende juhtide
šantažeerimist ning inimõiguste taandumist. Milleks
selline vaikus? Tegutsematust põhjendatakse püüdega
aidata Vene riigijuhtidel haavatavat riiki stabiliseerida, samal ajal
kui 90ndate algul loodud demokraatlik riigikord on täielikult
allakäiguteel. Tegelikuks, varjatud motiiviks on
kaubanduslikud huvid. Miks ei kommenteerinud Prantsusmaa
sõnagagi Hodorkovski afääri? Eks ikka sellepärast,
et kaitsta oma Vene gaasist sõltuvaid energiaettevõtteid.
Inimõiguste valdkonnas eesrindlikul Prantsusmaal ei ole sõnu
endise Jukose juhi Hodorkovski kaitseks, kelle visioon Venemaa
õiglasest energiaturust ta otsemaid Siberisse saatis. 21.
sajandi inimõigused kujutavad endast õigust mõnele
kuupmeetrile gaasile. (Le Figaro, 16.07)

Skandinaavia
ajakirjandus

Skandinaavia
ajakirjanduse pilk on viimastel nädalatel olnud suunatud Aasias
toimuvatele sündmustele. Kajastatud on nii Põhja-Korea
raketikatsetustega seotud küsimusi kui ka Tšetšeenia
iseseisvuslaste juhi Šamil Bassajevi hukkumist. Käsitletud
teemade põhirõhk asetseb aga Lähis-Idas toimuval.

Pärast seda
kui palestiinlased röövisid juuli alguspäevil
Iisraeli noore sõduri Gilad Shaliti, muutus olukord Gaza
sektoris taaskord kriitiliseks. Selle asemel, et vahetada
palestiinlastest vange oma kaprali vastu, otsustas Iisrael teha nn
“karistusrünnakuid” Gaza sektorisse. Vaatamata rünnakutele
lubas Palestiina Hamasi juhitud omavalitsus, et kapralit hoitakse
elus ja teda koheldakse hästi. ”Palestiina rahva huvides on
hoida sõduri elu,” ütles Palestiina
kommunikatsiooniminister Yousef Ritzqa. Selle kriisisituatsiooni
lahendamise vahendajaks pakkus ennast Venemaa, kellel ainsana peale
Egiptuse on head suhted nii Iisraeli kui Hamasiga, samuti Süüriaga.
VFi välisminister Sergei Lavrov lubas oma Iisraeli kolleegile
Tzipi Livninile, et kasutab kõiki kanaleid kaprali
päästmiseks, samas kui Venemaa president Vladimir Putin
lubas telefonikõnes Palestiina presidendile Mahmoud Abbasile,
et teeb kõik mis tema võimuses, et tagada rahulik
olukorra lahendamine kriisipiirkonnas. Kahjuks ei ole olukord
lahenenud. (Thomas Heine, Jyllands-Posten, 4.07) Peale
ligi nädala kestnud vastastikuste rünnakute hoiatas ÜRO
peasekretär Kofi Annan Gazat ähvardava
humanitaarkatastroofi eest ning leidis, et ÜROl peaks olema
võimalus abivajajateni jõuda. Palestiina peaminister
Ismail Haniyeh leidis aga, et kui Iisrael taganeb Põhja-Gazast,
on kriisiga lõpp, millele andis omapoolse vastuse Iisraeli
valitsusminister Meir Shetreet: ”Vabastage röövitud
sõdur, lõpetage Qassamsi tulistamine; kui pole
probleeme, läheme Gazast välja.” (Magnus Johansson,
Svenska Dagbladet, 9.07)

Sõjategevus
Gazas laienes pärast kahe Iisraeli sõduri röövimist
Hizbollahi poolt ka Lõuna-Liibanoni. Sõdurite
röövimise ajendasid Iisraeli rünnakud Palestiinale
ning mitme Hamasi juhitud omavalitsuse ministri arreteerimine.
Iisraeli peaminister Ehud Olmert ütles, et nii põhja- kui
lõunapiiril leidub elemente, mis ähvardavad Iisraeli
stabiilsust ning panevad selle proovile. Selles valguses ei lõpeta
Iisrael kindlasti oma “jõuvõtteid”, kuid kuidas
suhtub sellesse araabia maailm? Sõjaanalüütikute
seas räägitakse neljanda põlvkonna sõjategevusest,
kus tihti võidab tugevam osapool küll kõik
lahingud, kuid lõppkokkuvõttes jääb siiski
kaotajaks. Hetkel pole ka ei Hamas ega Hisbollah oma sõjaliselt
tugevuselt üle Iisraelist, kuid Iisrael ei tohiks unustada, et
nii reaalne kui on sealses piirkonnas antisemitism ning tõrkumine
tunnistada Iisraeli riiki, on reaalsus ka terrorism. Nii on väga
raske olukorrale lahendust leida, kuid kindlasti ei ole üheks
lahenduse leidmise viisiks Iisraeli sõjalised rünnakud.
(Ledare, Svenska Dagbladet, 13.07; Per A. Christiansen,
Aftenposten, 13.07)

Soome
ajakirjandus

Soome
ajakirjanduse põhiteemadeks olid möödunud nädalatel
Euroopa Liidu konkurentsivõime tugevdamine, Tšetšeenia
terroristi Šamil Bassajevi surm, Põhja-Korea raketikatsetused
ning Soome kaitseministeeriumi avaldatud pikaajaline
kaitsestrateegia.

Euroopa peab
uuendama oma majanduslikku ja sotsiaalset mudelit. Euroopa
tuleviku määravad teadus, tehnoloogia ja innovatsioon.
Nendel aladel juhtpositsiooni saavutamine maailmas annab globaalset
sõnaõigust ning aitab säilitada kõrge
elatustaseme ja sotsiaalse turvalisuse. See määrab Euroopa
saatuse ja on suureks väljakutseks ELile. Vaevalt on ühelgi
teisel liikmesriigil selle lahendamiseks pakkuda nii palju oma
kogemusi kui Soomel. (Esko Aho, Helsingin Sanomat, 8.07)
Nokia ja Shelli juhatuse esimees Jorma Ollila teab, millest räägib,
kui soovitab ELil hakata parandama konkurentsivõimet kaunite
kõnede asemel tegudega. Ollila sõnul panustavad USA ja
Jaapan teadus- ja arendustegevusse rohkem kui Euroopa. Ollila
hinnangut kinnitab ELi eelarve täpsem vaatlus. EL räägib
konkurentsivõime tugevdamisest, kuid kasutab suure osa ühisest
rahast põllumajanduse toetamiseks. Põllumajandustoetuste
ning teadus- ja arendustegevuseks kasutatavate rahade suhe ei ole
kooskõlas. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 12.07)
Samal ajal kui räägitakse põhjendatult ELi
konkurentsivõime vähenemisest, võiks leevendava
asjaoluna esile tuua majanduspiirkonna tugevaid külgi,
näiteks inimõiguste austamist ja väikest poliitilist
riski. Viimati ELiga liitunud riikide tööturg on paindlik
ja kulud vähemalt esialgu madalad. Uued ELi riigid tõid
kaasa sisekonkurentsi kasvu, mis loodetavasti mõjutab
dünaamiliselt ka vanu liikmesriike. Trumbiks võib
nimetada ka investeeringute elavnemist, seda suures osas tänu
2004. aastal liitunud riikidele. Et täielikult ära kasutada
kõiki võimalusi, peab EL kõnede asemel hakkama
tegutsema. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 12.07)

Šamil
Bassajevi surm oli suurepärane uudis ja propagandavõit
Venemaa presidendile Vladimir Putinile ja Putini karmile
Tšetšeenia-poliitikale. Vastupanuliikumine osutas viimasel ajal
niigi hajumise ja nõrgenemise märke. Vastupanu lõppemist
Tšetšeenias ja selle lähipiirkonnas ei ole siiski oodata.
(Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 12.07) Venemaal on üks
mure vähem, kuid põhiprobleemi radikaalse terroristide
juhi surm ei kaota, probleem püsib. Juhtunul võib
olla ka hoopis vastupidine mõju kui Moskvas arvatakse.
Bassajevi surm tuletab meelde, et Venemaal on oma mädapaise. See
tuletab meelde ka selle, kuidas Venemaa on aastate jooksul püüdnud
Tšetšeenia küsimust lahendada. Mässuliste meeleheitlikele
tegudele on riik vastanud laialdase terroriga, mida võib
põhjendatult nimetada rahva hävitamiseks. (Juhtkiri,
Etelä-Suomen Sanomat, 12.07) Rahu ei saavutata
relvadega. Kui Moskva ja Tšetšeenia juhid usuvad, et
terrorismirünnakute aeg on möödas, on lootus
enneaegne. Parim viis rahu saavutamiseks on elanikele näidata,
et neil tõesti tasub olla Venemaa kodanik. (Juhtkiri,
Kaleva, 12.07) Šamil Bassajevi surmaga lõpeb
Tšetšeenia sõja juhtide põlvkond. On huvitav näha,
kas järgmisest põlvkonnast leidub juba pimeda
Vene-vastase viha asemel ka ehtsat riigimehelikku oskust, mis võiks
parimal juhul kunagi tulevikus teostada unistuse iseseisvast ja
Venemaaga üksmeeles elavast naaberriigist Tšetšeeniast.
(Pirkka Kivenheimo, Turun Sanomat, 11.07)

Põhja-Korea
valis USA iseseisvuspäeva kaugmaarakettide katsetuseks, mis
siiski ei osutunud sõjaliseks läbimurdeks. Ennekõike
on tegemist poliitilise žestiga ja trotsi näitamisega.
Põhja-Korea võib tunda, et talle on viimasel ajal
Iraani tuumaprogrammi tõttu osaks saanud liiga vähe
tähelepanu. Vaesel ja mahajäänud diktatuuril ei ole
muid võimalusi diplomaatilise tähelepanu saavutamiseks
kui relvaprogrammidega ähvardamine. (Juhtkiri, Helsingin
Sanomat, 7.07) On raske arvata, mida Põhja-Korea oma
käitumisega püüab saavutada. Selliste võtetega
teeb Põhja-Korea näljahäda käes kannatava riigi
olukorra veelgi halvemaks. Loodetavasti leitakse ÜROs lahendus,
kuidas suuremad tragöödiad Põhja-Koreas ära
hoida. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 6.07)

Soome
kaitseministeerium avaldas pikaajalise kaitsestrateegia aastani 2025,
milles hinnatakse Soome julgeolekukeskkonna pikaajalist arengut ja
visandatakse meetmed, millega eesolevatele väljakutsetele võiks
vastata. Dokument tekitab kummastust, arvestades, et alles paar
aastat tagasi valmis uus kaitsepoliitiline raport ning pärast
parlamendivalimisi järgmisel kevadel alustatakse uue raporti
ettevalmistamist. Kahekümne aasta jooksul võib maailm
oluliselt muutuda, seega võib pikaajalise strateegia väärtuses
kahelda. Parimal juhul on see üldine erinevaid stsenaariume
pakkuv paber. Otsustava tähtsusega Soomele on Venemaa
poliitiline ja sotsiaalne areng, mida ei ole võimalik nii
pikaks ajaks ennustada. Strateegia ei anna ka vastust NATOga
liitumise küsimusele, vaid selles „võetakse arvesse, et
Soome võimalusele NATOga liituda ei tekiks praktilisi
takistusi”. Strateegia põhiline sõnum tundub
peituvat ohus, et praeguste rahaliste võimalustega ei ole
võimalik kaitsesüsteemi vastavalt uutele nõudmistele
arendada. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 8.07) NATO
küsimus on kooskõlas Soome ametliku poliitikaga, mille
kohaselt Soome püsib liitumatuna, kuid peab võimalikuks
ka liitumist. Soome korraldab tulevikuski kaitset oma jõududega
ja sõjaväekohustuse alusel. Nii tuleb toimida igal juhul,
liitudes või mitte. Sõjaline liit annab lisaturvalisust
ja tugevdab liikmesriigi positsioone, seega mõjutab
julgeolekupoliitika oluliselt kaitsejõudude arengut. (Risto
Uimonen, Kaleva, 9.07)

EESTI
VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

A shortage of
border guards could prevent Estonia from joining the EU’s
border-free zone in 2007, an official said as an EU team
inspected Estonia's maritime borders. "There are no remarks so
far about rules of procedure. The only problem is with staff
numbers," the border guards' Raivo Terve, who is in charge of
frontier security, said. "The problem is whether we are able to
fulfill all the tasks required by the Schengen rules," he said.
On Estonia's eastern border with Russia, only 59 % of the border
guard posts are manned, Terve said. "We have lost border guard
workers to the army, where some people have wanted to pursue a
career, and to other jobs in Estonia and abroad, which are better
paid," Terve said. The need for border guards is diminishing
constantly, he added, as technical surveillance facilities reduce the
need for human resources. "We could also shift some of the
border guards from the southern border with Latvia to the eastern
border with Russia, as we hope to join the Schengen area together
with the other Baltic states," Terve said. (Afp, 3.07)

Eesti
välisminister andis intervjuu infoagentuurile Ria Novosti,
mille reporter Irina Tšumakova tundis kõige suuremat
huvi, mis teemadel vestlesid Eesti ja Vene välisminister oma
viimasel kohtumisel. Välisminister Paet kinnitas, et kohtumine
Vene kolleegiga 30. juunil oli lühike, kuid vaatamata sellele
õnnestus arutada mitmeid kahepoolseid suhteid puudutavaid
küsimusi. Ministrid avaldasid lootust, et “tulevikus
piirileping sõlmitakse, sest seda on vaja”, aga kuna VFi
ja Eesti positsioonid pole muutunud ning teemaga tegelemine nõuab
aega, otsustati keskenduda küsimustele, mis ühendavad
kahte riiki ja võimaldavad saavutada konkreetseid tulemusi.
Ministrid avaldasid lootust, et allkirjastamiseks peaaegu valmis olev
kaubandus- ja majanduskoostööleping ning
valitsustevahelisele kahepoolsele komisjonile aluse panev leping
sõlmitakse veel käesoleval aastal. U. Paet kinnitas, et
kõne all olid ka raudteevedude ja topeltmaksustamise vältimise
lepingud, kusjuures viimane on ratifitseerimata Vene parlamendis.
Ministrid arutasid ühe võimaliku Põhjamõõtme
projektina uue Narva silla ehitamist. Regioonidevahelise koostöö
kontekstis tegi Eesti ettepaneku tihendada tudengitevahetust, et
stipendiaatidena oleks Eestisse võimalik kutsuda rohkem
soome-ugri rahvaste noori. Ministrid avaldasid lootust, et Eesti
ühineb Schengeni lepinguga 2007. aastal ning et seda ei takista
piirilepingu puudumine, sest praktikas piir toimib. Vene
välisminister S. Lavrov tõstatas naturalisatsiooniteema
ja U. Paet tõdes, et viimasel ajal on naturalisatsiooni tempo
aeglustunud, sest määratlemata kodakondsusega (s.t
“mittekodanikud”) ja Eesti alalise elamisloaga isikud ning Vene
erusõjaväelased saavad alates 1. juunist taotleda ELi
alalise elaniku staatust. Kuna ELi pikaajalisel elanikul ja Eesti
kodanikul on võrdsed õigused, vähendas see
kodakondsuse taotlemise aktiivsust. U. Paet ei suutnud nimetada
konkreetseid tähtaegu, millal kõik Eesti elanikud
kodakondsuse saavad, kuid rõhutas, et naturalisatsiooni tempo
on kiirem kui 5 aastat tagasi. Paet rõhutas, et tema väidetav
avaldus “Vene investeeringute ohtlikkusest” kujutab endast
moonutatud ja valesti tsiteeritud lõiku ministri riigikogus
peetud kõnest. Eesti on huvitatud välisinvesteeringutest,
kuid Eesti võimud tahavad olla kindlad, et Vene või
mõne muu riigi päritolu väliskapital poleks seotud
korruptsiooni, kuritegevuse, illegaalsete sissetulekute ja “halbade
poliitiliste eesmärkidega”. Minister kinnitas, et Vene
investeeringud moodustavad 10% välisinvesteeringute üldmahust,
kuid negatiivsed näited puuduvad. Eesti tahab osaleda
Põhja-Euroopa gaasijuhtme ökoloogiliste uuringute
eelprojektis. Eesti ei ole otsustanud põhiprojektiga liitumise
üle, sest teeb praegu majanduslikke arvestusi, uurides, kas
Eestile on see kasulik või mitte, sest osalus eeldab
kaasfinantseerimist. Samas juhtis minister tähelepanu sellele,
et Venemaa tarnib juba praegu kogu Eestisse tuleva gaasi ning
Põhja-Euroopa gaasijuhe ei oleks Eesti jaoks alternatiiv. U.
Paet kinnitas, et seoses tulevaste presidendivalimistega pole oodata
välispoliitika muutumist Venemaa suunal, sest Eesti soovib
heanaaberlikke, kuid pragmaatilisi suhteid kõigi oma
naabritega. Minister Paeti arvates on kahepoolsed kontaktid heal
tasemel. Viimase poole aasta jooksul on aktiviseerunud poliitikute
kohtumised: Venemaal viibisid Eesti Välisministeeriumi
asekantsler, siseminister, põllumajandusminister, hiljuti
lõppesid konsultatsioonid konsulaarküsimustes ning kõige
viimase sündmusena tuleb nimetada loomulikult välisministrite
kohtumist. Samas tahaks minister, et kontaktidele areneksid
konkreetseteks sammudeks ja saaks alustada projektide
realiseerimisega. U. Paet kinnitas küllakutset oma Vene
kolleegile ja avaldas lootust, et välisminister Lavrovi visiit
Eestisse leiab peagi aset. (Ria Novosti, 4.07)

G8 tippkohtumise
pressikonverentsil Strelnas avaldas Venemaa president Putin
veendumust, et Eesti ja VF jõuavad piiriküsimuses
kokkuleppele, sest mõlema riigi võimudel jätkub
kannatlikkust ja kainet mõistust. Vene riigipea avaldas
imestust selle üle, et Eesti valitsus pani oma allkirja ühele
dokumendile, aga riigikogust väljus see teisel kujul, ning
püstitas retoorilise küsimuse: ”Kui Eesti kolleegid seda
teavad, siis milleks kogu seda mängu vaja on?” Putin kutsus
üles antud küsimuses saavutatud kokkuleppeid täpselt
järgima. Vene president juhtis tähelepanu sellele, et Eesti
lõikab Vene transiidist kasu ja on koostööst
Venemaaga huvitatud. (Ria Novosti, 17.07)

EV valitsuse
pressibüroo teatas, et peaminister A. Ansip kinnitas Võrus
“vabadusvõitlejate kokkutulekul” peetud kõnes, et
peab eestlaste võitlust Punaarmee vastu Hitleri-Saksamaa
poolel kangelasteoks. Kuigi EV iseseisvus jäi tookord
taastamata, “oli vabadusvõitlejate võitlus suureks
panuseks, et Eesti rahvas säilitas vabadusepüüde kogu
Nõukogude okupatsiooni vältel.” Peaminister rõhutas,
et eesti rahvas ikkagi võitis sõjas. “Eesti riik
taastati järjepidevuse alusel nagu soovis seda Jüri Uluots
ja nagu soovis seda kogu rahvas.” (Nikolai
Adaškevič, Ria Novosti, 8.07)

Vene
välisministeerium taunis oma avalduses Eesti peaminister A.
Ansipi osalemist ja esinemist nn. vabadusvõitlejate ehk
“natside abiliste” kokkutulekul ja teatas, et Ansipi kõne
heroiseerib natsi-Saksa armees teeninud ja SS-leegionäride
mundreid kandnud eestlasi, seega seatakse kahtluse alla
üldtunnustatud tõed Teise maailmasõja lõpu
kohta ja Nürnbergi tribunali otsused. Vene välisministeerium
avaldas lootust, et natsistlike sümpaatiate taassünd ELi ja
NATO liikmesriigis ei jää rahvusvahelisele üldsusele
märkamatuks. (Interfax, 11.07)

ELi eksperdid
hindavad Eesti õhupiiri vastavust Schengeni nõutele.
ELi inspektorid hindavad reisidokumentide kontrolli, tutvuvad
spetsialistide ettevalmistusega Sisekaitseakadeemia piirivalve
kolledžis. Eksperdid inspekteerivad ka piirivalve ja tolliametnike
tööd Tallinna lennujaamas, konkreetselt huvitab neid
kolmandatest riikidest saabuvate reisijate kontroll. Lõppraport
valmib 2006. aasta septembris. Eesti kavatseb Schengeni viisaruumiga
liituda esimeses laienemisringis 2007. aasta oktoobris. Liitumine
eeldab Tallinna lennujaamas eraldi kontrollisektorit kolmandate
riikide kodanikele. ELi eksperdid on teostanud juba merepiiri
kontrolli, maismaapiiri kontroll kavatsetakse läbi viia sügisel.
(Nikolai
Adaškevič, Ria Novosti, 13.07)

Soome
ajakirjandus

Eesti
presidendivalimised toimuvad juba augustis, kuid
presidendikandidaatide valimiskampaaniad ei ole ikka veel alanud.
Rahvaliidu kandidaat, teist ametiaega taotlev Arnold Rüütel
on keeldunud osalemast avalikel valimisaruteludel. Kriitikute
hinnangul sobib selline käitumine nõukogude ajaga, mitte
demokraatiaga. Rüütlit on kritiseeritud ka presidendi elust
ja „kaitseinglitest” rääkiva raamatu pärast.
Raamatus kritiseeritakse muuhulgas endist presidenti Lennart Merit ja
süüdistatakse lääneriike omakasu tagaajamises
suhetes Eestiga. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 5.07)

Majandus

Uudisteagentuurid

Inflation in
Estonia came to 4.3 % in June on a 12-month comparison after
running at 4.7 % in May, the national statistics office said. The
biggest price increases over the 12-month period were in housing,
which rose 9.2 %, and transportation, which rose 7.3 %.
Communications expenses decreased by 6.6 %. (Afp, 7.07)

Estonian
police are investigating state-owned rapeseed oil producer Werol
Factories amid claims by its sacked head accountant that she was
ordered to doctor the books and contracts, the prosecutor's office
said.

Werol chief accountant Kaja Pärn was fired last week
and her tasks taken over by the near-bankrupt company's chief
executive officer. Pärn said she was sacked after refusing
to "doctor the book-keeping of the company, to change contracts
after they were signed and destroy documents". "Werol
is virtually bankrupt now, but the new CEO Henn Ruubel is trying to
show things in a better light," she said. Ruubel has denied the
charges, saying the accountant was fired as part of a cost-cutting
restructuring programme. Prosecutor Marge Puss said in a
statement that "the former chief accountant's claims that
management ordered her to doctor accounts and falsify contracts"
were under investigation, as were claims that Werol drew on assets
that were frozen after a court started bankruptcy proceedings against
the firm. The proceedings were begun after rapeseed providers
petitioned the court, saying Werol owed them 12 million
kroons. Opposition parties in the Estonian parliament have
called for Agriculture Minister Ester Tuiksoo to resign, saying her
ministry was responsible for allowing shady deals at Werol, which the
state wants to privatise. "If Werol is declared bankrupt, the
state will lose the investment of 200 million kroons it has made in
the factory so far," according to opposition lawmaker Indrek
Raudne of the Res Publica party. (Afp, 5.07)

Peaminister
Andrus Ansip kinnitas ühisel pressikonverentsil ELi majandus- ja
rahandusvolinik Joaquin Almuniaga, et loodab, et Eesti suudab täita
Maastrichti inflatsioonikriteeriumi ja saab liituda eurotsooniga
2008. a. alguses. Ansip juhtis tähelepanu sellele, et mitte kõik
ei sõltu vabariigi valitsusest, sest inflatsioonitasemele
avaldavad negatiivset mõju maailma nafta- ja gaasihinnad.
Eesti peaminister kinnitas, et valitsus jätkab ranget
maksupoliitikat ja säilitab eelarve ülejäägi, mis
peaks inflatsiooni vähendama. (Nikolai Adaškevič,
Ria Novosti, 14.07)

Prantsusmaa
ajakirjandus

Balti riigid on
kahtlemata majanduslikult kõige kiiremini arenevate riikide
eesotsas. Majanduskasvu põhjusteks on eelkõige
sisenõudluse kasv, mida võimaldavad soodsad intressid,
infrastruktuuri arendamine ning ehitus- ja kommunikatsioonisektori
areng. Aasta esimese kolme kuu näitajad (Eesti – 11,6% ja
Leedu – 7,9%) ületavad EBRD kolme riigi keskmiseks
prognoositud 7%. Eesti, Läti ja mingil määral Leedu on
Põhjamaade heal järjel olevate majanduste mõjusfääris,
seda näiteks pangandussektoris. Eriti märkimisväärne
on see, et üleminek plaanimajanduselt turumajandusele
kestis vähem kui 10 aastat. Majandusanalüütikud
tunnevad muret suure jooksevkonto defitsiidi pärast. (Maguy
Day, Le Monde, 8.07)

Prantsusmaa
Sotsialistliku Partei arvates tuleb maksustamisel eristada
ettevõtteid, kes reinvesteerivad kasumi firmasse ning teisi,
kes maksavad dividende. Küsimusele, kas selline tegutsemine
pärsib konkurentsi, vastab ühe Pariisi ülikooli
professor Agnès Benassy-Quéré Eestile viidates,
et selline süsteem konkurentsi ei kahjusta ning hoopis soodustab
investeerimist ning meelitab ligi välisinvesteeringuid. Lisaks
on see alternatiiv ettevõtte laenukoormuse suurendamisele.
(Sophie Fay, Le Figaro, 5.07)

Soome
ajakirjandus

Soomlasi
huvitab, millal Eesti, Läti ja Leedu Euroopa rahaliiduga
liituvad, kuna see hõlbustaks omavahelist läbikäimist.
Kõik kolm riiki soovivad europiirkonnaga liituda niipea kui
võimalik. Eesti seadis eesmärgiks 2007. aasta alguse,
kuid oli sunnitud seda edasi lükkama 2008. aastaks, sest riik ei
täida veel kõiki rahaliidu tingimusi. Ka Läti püüab
rahaliidu liikmeks saada 2008. aastal. Kõigil kolmel Balti
riigil takistab euro kasutuselevõttu inflatsioon. Inflatsiooni
hoidmine lubatud piirides on Balti riikide kiiresti kasvavatele
majandustele väga keeruline ülesanne. Balti riikide
majanduskasv on olnud sel aastakümnel 5–10 protsenti aastas.
Inflatsiooni aeglustamiseks ei ole riikidel lihtsaid lühikese
aja jooksul mõjuvaid vahendeid. (Rauno Niinimäki,
Turun Sanomat, 3.07)

Skype´i
kontor Mustamäel on aasta algusega võrreldes suurenenud
saja töötaja võrra. Aasta lõpuks peaks
sada töötajat veel juurde tulema. Skype´i Tallinna
kontori juhataja Sten Tamkivi sõnul kardeti Eestis enne ELiga
liitumist ajude äravoolu, kuid suund on Skype´is hoopis
vastupidine. Tallinnasse värvatud töötajatest on
kümnendik pärit väljastpoolt Eestit, põhiliselt
teistest ELi riikidest. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat,
5.07)

Turism kasvab
Soomes jõudsalt. Statistikaameti andmetel tegid soomlased
eelmisel aastal 32 miljonit reisi. Päevakruiisiga Eestisse
reisinute arv kasvas 150 000 võrra. Samas ei meelita
laeval ööbimine enam Eestisse reisijaid. Traditsiooniliste
kruiiside nautijate arv vähenes 100 000 inimese võrra.
Eesti oli soomlaste hulgas populaarseim välismaine puhkekoht,
Eestile järgnesid Hispaania ja Rootsi. (Jenni Virtanen,
Helsingin Sanomat, 7.07)

Varia

Uudisteagentuurid

Tallinn is
hosting the five-day Beer Summer festival. "This is a super
place to hear great bands and meet friends you haven't seen for a
long time," said Hindrek Riikoja. "Beer comes in third
place, but it's important, too," he added. "Estonians are
very proud of their beer, and people have more money to spend with
each passing year. The festival grows every year and becomes more
attractive for local people as well as visitors," said Raimond
Kaljulaid, spokesman for Beer Summer. This year, Beer Summer has
introduced a World Music stage, featuring French artist Mad Sheer
Khan and Ukrainian band 5'Nizza, among others. (Afp, 8.07)

A Swedish
court jailed an Estonian man for six and a half years for
smuggling amphetamines into Sweden. The 32-year-old Estonian was
arrested in April carrying 4.6 kilos of amphetamines in a sports bag,
according to the Norrtaalje district court. Toomas Kaju arrived at
Kapellskaar on a ferry from Estonia. Kaju denied the charge, saying
he thought the bag contained car parts for a business contact in
Sweden. (Afp, 6.07)

In August
Estonia will hold its third gay pride parade in Tallinn. It
will take place in the second week of August, with a march through
the capital planned for August 12, according to the organisers'
website, pride.ee. "Our aim is to raise awareness in Estonia
about sexual minorities and to encourage more active involvement of
the homosexual community in the dialogue on equal rights," the
organisers say. Despite calls from critics to ban the parade, the
authorities in Tallinn have given permission for the gay march. The
Tallinn Pride week will include films on sexual minorities, a seminar
on legislation affecting the gay community as well as sports and
culture events. A new family law, currently under discussion in
the Baltic state's parliament, makes no provision for same-sex
marriages. A poll showed that one in four Estonians would not
want to live next door to a homosexual. The survey was
commissioned after the Dutch ambassador to Estonia asked to be
transferred to another posting, saying his partner - a black, gay
male - had been harassed. "Society in Estonia is far
from ready to accept a relationship between two men, in
particular when one of the men is black," the outgoing Dutch
ambassador to Tallinn, Hans Glaubitz, said. (Afp, 5.07)

Suurbritannia
ajakirjandus

Suurbritannia
politsei, kes otsib 3. juulil Londonis kaduma läinud eesti
neidu, leidis surnukeha. Egeli Rästa, 27-aastane Londonis
elanud naisterahvas, oli õhtul välja jooksma läinud
ning hiljem leiti surnukeha sellest piirkonnast, kus teda viimati oli
nähtud. Politsei teatas, et surnu viiakse isiku tuvastamiseks
lahkamisele. Egeli kadumisega seoses kinni peetud kahtlusalune ei
olnud väidetavalt Egeli Rästaga tuttav ning detektiivid
töötavad läbi versiooni, et mõrva sooritas
võõras, kellel puudus eelnev informatsioon naisterahva
isikliku elu kohta. (Steve Bird, The Times, 17.07)

Soome
ajakirjandus

Kasiinode arv
on Eesti vabaduse-aastatel pidevalt kasvanud. Eestis on 47 linna
ja 124 kasiinot. Ametivõimud on otsustanud mängukohtade
arvu piirata, rahandusministeerium valmistab ette seadust, mis
keelaks väiksemad kasiinod. Uue seaduseelnõu kohaselt
peaks kasiinos olema vähemalt 2530 mänguautomaati.
Hasartmängude negatiivsed pooled kerkisid Eestis esile paar
aastat tagasi, kui üks inimene mängis maha miljon krooni
riigiraha. Riik on delegeerinud hasartmängude korraldamise
eraettevõtetele. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat,
3.07)

Nõukogude
aeg on Eesti kunsti ajalooline veelahe. Sõjajärgne aeg ja
sellele järgnenud „uus aeg” on omamoodi kunsti mõjutanud.
Tänapäeva kapitalistlik Eesti on teistsugune riik kui
1990ndate alguse Nõukogude Eesti. Talvel avatud KUMU
kunstimuuseum esitleb näitust Eesti kunstist Teise maailmasõja
lõpust kuni Eesti iseseisvuse taastamiseni. Oivaliseks
võrdluseks põhinäitusele on muuseumi uus näitus
“Kogutud kriisid”, mis paotab ust iseseisva Eesti kunsti
lähiajalukku. (Marja-Terttu Kivirinta, Helsingin Sanomat,
12.07)

Eesti
metsatulekahjud toovad suitsu Helsingi kohale ja saastavad õhku.
Venemaa ja Eesti suunast saabuv õhusaaste, eriti
metsatulekahjudest tekkinud, mõjutab Helsingi õhu
kvaliteeti kõige tugevamini. (Piia Lavonen, Helsingin
Sanomat, 12.07)

Lõhnab
mere, õunapuu ja liivase tee järele. Naabri lehm ammub,
muidu on kõik vaikne. On alanud uus päev Kihnu saarel.
Kihnu naised, kes riietuvad traditsioonilistesse villastesse
seelikutesse, on saare üks peamisi vaatamisväärsusi.
Saare vaatamisväärsuste hulka kuulub ka külgkorviga
mootorratas. (Jussi Niemeläinen, Helsingin Sanomat,
8.07)

Eesti väikseim
vald ja kaugeim punkt keset Riia lahte on Läänemere
piirkonna üks idüllilisemaid ja rahulikemaid kohti.
Ruhnu saarel pole teha muud kui olla, kõndida, saunas käia
ja ujuda. Lisaks kirikutele on saare ainukeseks vaatamisväärsuseks
veel ka majakas. Ruhnu saarel on muuseum ja Interneti-ühendusega
raamatukogu. (Jukka Rislakki, Helsingin Sanomat, 8.07)