Nädal välismeedias 12.-18. juuni 2006

Euroopa Liit

NATO/JULGEOLEK

AJAKIRJANDUS

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika, Majandus, Varia

VÄLISAGENTUURIDE
UUDISED

EUROOPA
LIIT

Siseareng

The EU leaders said in
a summit declaration they hoped for "stronger involvement of
citizens in the work of the union", with the aim of boosting
accountability. "This is something we have fought very hard
for," said Danish PM Anders Fogh Rasmussen. A spokesman for
British PM Tony Blair said: "Our position has been in favour of
greater transparency. Equally, however, we do need to maintain a
degree of confidentiality so as to allow proper discussion, because,
quite rightly, the fear is that if you don't do that it simply drives
the discussions into the corridors." Finnish PM Matti
Vanhanen said the six months of his country's EU presidency, intended
as a test period for the new policy, would likely lead to more
openness. "After six months, I expect we will go further with
transparency, not backwards," he said. (Reuters,
16.06)

British PM Tony Blair
expressed satisfaction with the EU summit. "I think there
is an obvious need to look at how Europe can operate more effectively
when it is expanding its membership so greatly. But this is
something I think we should consider over a period of time - and we
have effectively another couple of years to do this," he said.
"This will also allow us to talk to our own people about what
they want out of Europe, and I think what citizens of Europe want is
to concentrate on the bread and butter key issues - about the
economy, about illegal immigration, about security - that really
worry them." He said that the summit's decision to extend the
"period of reflection" on the way the EU is constituted
must be put to good use. (Afp, 16.06)

Luxembourg PM
Jean-Claude Juncker said that he did not favor the creation of a
"core Europe". "But it will develop one day as the
only way out of the collective hopelessness that makes an agreement
on common goals impossible," he said. "It is absolutely
possible that the EU will move forward without the British if they
reject the constitution." He said that Europe could not
survive without the French on board. "If Germany and France
do not move in the same direction, the European motor will be so
broken down that the vehicle won't move." Juncker also
criticized the British government for its
willingness to expand the bloc without accepting more integration.
"I notice that those countries that have a hard time with
greater integration are the same ones that want to move forward on
enlargement without looking at the extent to which the EU is capable
of taking on new members." (Afp, 15.06)

Põhiseaduslepe

Finland said that
stalled EU constitutional talks could be revived during its
forthcoming presidency and that it hoped to win the backing of
the bloc's members for its initiative. "Simply extending the
period of reflection is not enough to move the process on," the
Finnish government said. "It is necessary to present a future
perspective for the constitutional treaty process," the
statement said. "The European Council should enable the launch
of discussions on the prospects of forwarding the constitutional
treaty under Finland's presidency." (Afp, 14.06)

The Netherlands said
parts of the stalled EU constitution should be retained in a new
treaty to allow the bloc to function after new members join, but
it should not be put to another referendum. Dutch FM Bernard Bot
also called for stricter monitoring of EU candidates' human rights
record. "During the enlargement process, in negotiations, it is
important that we keep checking that the candidate meets the
criteria," Bot said. "If a country does not comply, we
should not go to the next phase," he said. "Parts of the
constitution that dealt with cleaning up existing treaties can be
accepted without substantial change, but we all need to consult
our national parliaments. As far as I am concerned there should be
no referendum for such a complex issue as a treaty," Bot
said. Instead of the constitution, he called for the Nice Treaty
to be updated. "To cope with an enlarged community, it would
be better to have a new legal instrument, basically I mean a new
treaty," Bot said. "Institutional reform has to take place.
We cannot continue to drive in a car that goes at 80 kph on a highway
where the speed limit is 120 kph. We see continents around us,
especially in Asia coming up very quickly and we need an instrument
to cope with those challenges," Bot said. (Reuters,
14.06)

Majandus

EU leaders gave their
backing for Slovenia to become the eurozone's 13th member in 2007,
an EU source said. EU finance ministers will have to formally
rubber-stamp the decision at a July 11 meeting, when they are also
set the definitive exchange rate between the tolar and the euro.
(Afp, 16.06)

A common approach to
energy policy in the Baltic Sea region is vital for the EU,
particularly for the bloc's negotiations with Russia, EU Energy
Commissioner Andris Piebalgs said. The main challenge for the EU
today "is the availability of energy resources for good prices,"
Piebalgs told a conference in Riga on energy cooperation in the
Baltic region. He said an integrated Baltic energy sector was vital
for the EU, especially in its relations with Russia. "The
Baltic region has the potential of becoming one of the most
integrated regions in the EU," Piebalgs added. (Afp,
16.06)

Laienemine

Austrian Chancellor
Wolfgang Schüssel warned that further enlargement could threaten
the EU. Schüssel suggested that Turkey be offered a
special partnership rather than full membership of the EU. "There
are other options to full membership. I am convinced that a special
partnership is an option," he said, adding that current
accession talks with Turkey were "difficult". "The
EU cannot import insecurity with new accessions" to the
bloc, he added. (Afp, 18.06)

EU leaders decided
against setting the bloc's capacity to absorb new members as a
criterion for further enlargement. But they said the "perception
of enlargement by citizens" should be taken more into account in
future. In a rhetorical balancing act, the leaders reaffirmed that
the EU would honour its existing commitments to enlargement,
while emphasising that every effort should be made to protect the
cohesion and effectiveness of the Union. "It will be important
to ensure in future that the Union is able to function politically,
financially and institutionally as it enlarges, and to further deepen
Europe's common project," the statement said. (Reuters,
16.06)

Turkey’s PM Tayyip
Erdogan said Turkey would not open its ports and airports to Cyprus
even if this led to the suspension of its EU membership talks.
"So long as the Turkish Cypriots remain isolated, we will not
open our ports and airports. If the EU negotiations halt, then let
them halt," Erdogan said in a speech to the Istanbul Chamber of
Industry. (Reuters, 16.06)

Välispoliitika

The diplomatic quartet
on Middle East peace endorsed a EU proposal for a temporary mechanism
to funnel aid to the Palestinians. In a statement, envoys for the
quartet, which groups the US, the EU, the UN and Russia, said it
would revisit the need for the funding tool in three months. "Mindful
of the needs of the Palestinian people, the Quartet endorsed a EU
proposal for a temporary international mechanism, limited in scope
and duration, which operates with full transparency and
accountability," the statement said. "The mechanism
facilitates needs-based assistance directly to the Palestinian
people, including essential equipment, supplies, and support for
health services, support for the uninterrupted supply of fuel and
utilities, and basic needs allowances to poor Palestinians," it
said. (Afp, 17.06)

NATO/JULGEOLEK

German Defence Minister
Franz-Josef Jung said he was optimistic about the prospects of
reconstruction in Afghanistan. "I think that we can
stabilise the situation in Afghanistan and that we will be
successful," he said on a meeting with his Danish counterpart
Sören Gade. German soldiers on June 1 took command of the
NATO-led International Security Assistance Force in northern
Afghanistan. Jung said that the success of reconstruction in
Afghanistan depended on an effort in the civilian, as well as
military field. "We need a military presence, but also civilian
efforts in NATO. We have to combine the two to have long-term
stability," he said. (Afp, 16.06)

NATO Secretary General
Jaap de Hoop Scheffer said an upsurge in Taliban attacks in
Afghanistan was aimed at "testing" Western public opinion
and warned the alliance would take tough action against anyone trying
to derail Afghan reconstruction. The NATO secretary general
reaffirmed the mission's aim was to prevent Afghanistan from
reverting to a state exporter of terrorism. But he added that NATO
would know how to deal with those who want to stop the process of
reconstruction in the war-torn country. "The message to the
spoilers - be it Taliban, be it drug lords or warlords, whatever -
will be a very stern and strong message: 'You will not get it your
way. You will be dealt with very robustly if necessary,'" he
said. (Afp, 15.06)

Italy could increase
the size of its 1,400-strong contingent in the NATO-led force in
Afghanistan, FM Massimo D'Alema said. "Within reasonable
limits, and insofar as it is possible, this military presence could
actually record a certain increase in size," D'Alema said.
D'Alema's was the first public acknowledgement of the increase by a
member of PM Romano Prodi's government, although press reports had
said Italy would up its numbers in Afghanistan as it moves out of
Iraq. (Afp, 14.06)

Macedonian elections
next month must be "free and fair" for the republic to
continue its European and NATO integration, NATO Secretary
General Jaap de Hoop Scheffer said on a visit. He warned the
parliamentary elections on July 5 would be closely watched by the
international community. The elections "should be 110 percent
free and fair," de Hoop Scheffer told reporters in the
Macedonian capital Skopje after meeting Prime PM Vlado Buckovski. "I
am quite convinced that if Macedonia continues on its way, including
the elections, in achieving reforms, the allies will be in a position
to give a positive signal at the Riga summit," de Hoop Scheffer
said. (Afp, 12.06)

AJAKIRJANDUS

USA ja Suurbritannia ajakirjandus

Euroopas andis lõppenud nädalal
tooni Ülemkogu Brüsselis, kus arutati ELi
tulevikusuundumusi, USAs pöörati palju tähelepanu
president George W. Bushi üllatusvälkvisiidile Iraaki.

Kahekümne viie liikmelises klubis
pole lihtne lõpliku ühisotsuseni jõuda. Mõnikord
võivad ülemkogud olla oma tasemest hoolimata igavad ja
mõttetud. Sel korral lükati enamuse tähtsate otsuste
langetamine edasi. Põhiliselt oodati selginemist kahes
küsimuses: põhiseadusleppe tuleviku ning liidu edasise
laienemise suhtes. Nüüd on eesmärgiks määratleda
ELi konstitutsiooniakt aastaks 2008, siis kui eesistujariigiks on
Prantsusmaa. 2009. aasta toob endaga kaasa presidendivalimised
Prantsusmaal, üldvalimised Hollandis, ametisse astub uus EK ning
EP. Kui kõigil teemadel uputi peamiselt sõnadevahtu,
siis liidu edasisest laienemisest kõneldes osati olukorda ka
argumenteerida. Austria kui eesistujamaa soovis ühemõtteliselt
kuulutada, et ELi tulevased laienemised sõltuvad liidu
„seedimisvõimest”, britid näevad Austria säärases
seisukohas lihtsalt laienemise tahtlikku aeglustamist. Kas siis
EL tõesti „seedib” oma liikmesriike? Kindlasti pole ta
seni sellega hakkama saanud Suurbritannia ega Prantsusmaa puhul. (The
Economist, 16.06) Kas lugeda seekordset Ülemkogu
õnnestunuks? Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, ei
märka keegi, et seekordne kokkusaamine üldse aset leidis,
kommenteeris üks Ülemkogu ettevalmistav diplomaat
olukorda. Mis puudutab põhiseaduslikku lepet, on raske
oodata mingisugustki arengut projekti puhul, mis on suisa peatunud.
Sarnaselt lasub küsimärk ka laienemise temaatika kohal, mis
seni on olnud ELi kõige õnnestunum poliitika.
Laienemise vastaste põhitees on liidu liigne laialivalguvus
ning liikmete suurest arvust tingitud raskem lõimumine. Toodud
mõtteerinevused taanduvad aga hoopis laiemale pinnale –
dissonantsile inimeste Euroopa-tunnetuses ning Euroopa
institutsioonirägastikule. Eurooplased arvavad seni, et nende
liidrid niihästi eraldi kui kõik koos peaksid tagama
neile elu praktilised boonused alates töökohtadest kuni
puhta õhuni. Positiivseid ilminguid leidub siiski ka,
majanduskasv näitab tagasihoidlikku ent jätkuvat
kasvutendentsi. Välispoliitilises plaanis on EL hakanud
demonstreerima koostöövõimet, üleatlandilised
suhted on paranenud, Venemaa ähvardused ELi energiajulgeoleku
aadressil on vastupidiselt Venemaa plaanidele sundinud ELi
liikmesriike ühisosa otsima ja leidma. Lõpuks toetab ka
USA ELi poliitikat Iraani suunal. Niisiis ei peegelda Ülemkogu
tervikpilti, pigem osutab juhtide saamatusele ELi positiivsust
omaenda kodanikele „maha müüa”. (Juhtkiri, Financial
Times, 16.06) Kunagi tähendasid Ülemkogud
Brüsselis julgete avalduste ja initsiatiividega esinemist või
tähendasid Euroopa poliitilise raskekahurväe kogunemist, et
lahendada tekkinud erimeelsused. Seekordsel kokkusaamisel aga
võitjaid pole, on vaid kaotajad. Praeguse Euroopa
poliitiline kurbloolisus peegeldab kahte libalubadust, mida oleks
vaja korrigeerida, ning neile lahenduse leidmine pidanuks olema selle
tippkohtumise vaieldamatu prioriteet. Esimene eksiarvamus
postuleerib: Euroopa ei saa enam edasi liikuda, kuni pole lahendatud
põhiseadusliku leppe ümber tekkinud kriis. Teine
eksiarvamus toonitab kasvavat üle-euroopalist vaenulikkust
laienemise suhtes, protsessi soovitakse peatada või vähemalt
oluliselt aeglustada. Mõlemad väited on sügavalt
tendentslikud ja valed, just seda peaksid ELi juhid avalikult ja
selgesõnaliselt deklareerima. Euroopa helgemad pead pole
osanud konstitutsiooni kõigile vastuvõetavaks teha,
järelikult on aeg jätta tüliõun sinnapaika ja
edasi liikuda. Euroopas valitseb arvamus, et 2004. aastal ELiga
liitunud riigid osutusid eksisteerivale liidule liiga kõvaks
pähkliks. Tegelikult muutus EL 1. maist 2004 üleöö
regionaalse tähtsusega majanduspiirkonnast globaalselt tähtsaks
partneriks. Põhjus, miks laienemisest negatiivselt
räägitakse, peitub inimeste hirmus, et värskeltliitunud
riikide kodanikud hõivavad töökohad, mis seni olid
kindlalt garanteeritud. (Giles Merrit, International Herald
Tribune, 16.06)

President Bushi visiit Iraaki kujunes
lühikeseks ja löövaks järjekordseks
deklaratsiooniks, et USA jääb endiselt sõda Iraagis
vaatlema läbi võiduprisma. Bush manifesteeris pühendumist
ja sõnapidamist Iraagi rahuajale juhtimisel. Võib-olla
oli möödunud nädal üle hulga aja Iraagile parim
ajaperiood – al-Zarqawi surm, uue valitsuse moodustamine, nüüd
ka Bushi visiit. Loodame, et USA president naaseb peagi, näiteks
koos Suurbritannia peaminister Tony Blairiga, ning peatub siis riigis
kauem kui viis tundi. (Juhtkiri, The Wall Street Journal,
14.06) Presidendivisiidi pidulikust sõnumist
hoolimata on Bagdadis liiga vara rõõmuhõiseteks.
Kolm aastat pärast USA lennukikandjalt pidulikult
manifesteeritud saavutusi Iraagis polnud USA presidendil seekord just
paljuga hõisata, kuulajaskonnale edastas ta kaks
tagasihoidlikku uudist – Iraagi esiterroristi surmateate ning
hilinenult ka Iraagi uue valitsuse täisnimekirja. Kui vägede
väljaviimise temaatika kõrvale jätta, milline on
Iraagi tegelikkus? Miljonid peavad vähemalt osa päevast
elektrita hakkama saama, tuhanded pered on olnud sunnitud oma kodud
maha jätma, iraagi naiste õigused iseseisvale elule on
märkimisväärselt kahanenud. (Juhtkiri, The New
York Times, 14.06) Bushi visiit Iraaki oli mõjukas
poliitiline teatrietendus, kus koreograafideks kogemustega trupp, kes
oskas veenvalt esitada hetke dramaatilisust ja salapära,
etteaste päädis päev läbi kestvate
otseülekannetega maailma meedia poolt. (Sheryl Gay
Stolberg, International Herald Tribune, 14.06)

Saksamaa
ja Austria ajakirjandus

Nädala lemmikteemadeks
saksakeelses ajakirjanduses olid Ülemkogu, ELi laienemine (Türgi
ja Küpros), olukord Iraagis, Iraani küsimus ning samuti
Gruusia ja Ukraina probleemid.

Austria kantsleri Wolfgang
Schüsseli ettepaneku – korraldada üleeuroopaline
referendum põhiseadusleppe küsimuses – võttis
Euroopa Parlament tippkohtumise-eelsel istungil vastu aplausiga. Seda
toetavad nii kristlikud kui ka sotsiaaldemokraadid. Schüsseli
idee kohaselt tuleks rahvahääletus läbi viia kõikides
liikmesriikides üheaegselt. Positiivne tulemus saavutataks,
kui põhiseadusleppe poolt hääletab enamiku
liikmemaade elanike enamik. (Marin Winter, SZ, 12.06) ELi
välissuhete volinik Benita Ferrero-Waldner märgib
usutluses Austria päevalehele Der Standard, et EK esimehe
Barroso ettepanekud välispoliitika efektiivsuse tõstmiseks
ei kitsenda EK välsasjade voliniku volitusi, vaid on suunatud
pigem komisjoni vastavasuunalise töö koordineerimise
parandamisele Ministrite Nõukogu ja parlamendiga. Barroso
väidab, et näiteks USA ja Hiina ei tee vahet komisjoni ja
Nõukogu välisvolinikel. See tähendab üksnes
seda, et koordineerimine ja koostöö peab olema paremini
korraldatud. Tegemist ei ole kriitikaga ELi institutsionaalse
ülesehituse aadressil. Selgust tahavad ka ELi enda kodanikud.
Põhiseadusleping lahendaks need probleemid. Euroopa peab leppe
eesmärkide täitmise suunas liikuma, samas püüdmata
sealjuures lepet tagaukse kaudu kehtima panna. (Michael Moravec,
Der Standard, 12.06) Põhiseaduslepe ei ole
Euroopa kõige olulisem väljakutse, tõdeb
Hollandi Euroopa-minister Atzo Nicolaï. Paljud Hollandi
kodanikud kardavad, et üha laienevas Euroopas surutakse nad
kõrvale. Euroopat vaadeldakse kui lumepalli, mis aina suureneb
ja lõpuks laviiniks muutub. Kardetakse, et see laviin läheb
hollandlastele maksma nende heaolu. Ühisturu loomise ja
laienemise tempo on olnud paljude hollandlaste jaoks liiga kiire. Ei
usuta, et kumbki areng Hollandile kasulik on. Tuleviku Euroopat
nähakse selgete piiridega Euroopana. Jugoslaavia riigid, Türgi,
Šveits ja Norra on see piir, millest edasi minna ei tohiks.
Kindlasti toetavad hollandlased koostööd immigrantsiooni
reguleerimisel ja terrorismivastases võitluses, keskkonna
kaitse ja energiaga varustamise alal. Kunst seisneb muutumises,
millega ei kaasne enda salgamine. Koostöö ei ole eesmärk
omaette, kõike olulisem on tulemuste saavutamine. (Atzo
Nicolaï, FAZ, 16.06) EK on alustanud kodanike
sümpaatia võitmise kampaaniaga – üle kogu Euroopa
kontrollitakse gaasikompaniide hinnakujundamise mehhanisme. See on
üks näide selle kohta, kuidas edukalt võidelda nn
Euroopa-väsimuse vastu. Sest suur hulk Euroopa kodanikke näeb
ELis globaliseerumise agenti ning põhiseadusleppes
neoliberalismi piiblit, mis kõik röövib neilt
töökoha ja heaolu. Ei mõisteta seda, et vaid Euroopa
koostöö ja turgude avamine lahendab need probleemid ning
teeb Euroopa vastupidavamaks globaliseerumise tingimustes. Üheskoos
suudavad eurooplased paremini rahvusvahelisi korporatsioone
kontrollida, end energiaga varustada, rohkem innovatsiooni
investeerida. Tühjad pöördumised enam ei aita,
eurooplaste usalduse võitmiseks on vaja tegusid. Ja enda
tegemisi tuleb ka paremini teadvustada kodanikele. Sest liiga
enensestmõistetavalt võetakse tõsiasja, et
keskkonna- ja tarbijakaitse on Euroopas maailma parimal tasemel. Aga
tänu kellele?! Selleks aga, et tavakodanike suhtumine
muutuks, tuleb kõigepealt muuta riigijuhtide suhtumist, kes
omatekitatud probleemide puhul sageli Brüsselit patuoinaks
tembeldavad. (Alexander Hagelüken, SZ, 16.06)
Euroopa Komisjoni asepresident Margot Wallström märgib
usutluses ajalehele Der Standard, et põhiseadusleppe
tuleviku osas on olulisim konkreetse ajakava olemasolu. Vajalik on ka
diskussioon, mis kinnitaks, et me ei taha lõhenenud ega
“tuum”-Euroopat. Et otsime lahendusi, millest kõik
osa saavad. Praegu ei tea keegi, mis edasi saab. Wolfgang
Schüsseli ettepanek üle-euroopalisest referendumist on
huvitav, kuid kas see ka vajalik on? Euroopa riikide rahvahääletuse
traditsioonid on sedavõrd erinevad, et ei tea, kas see niipea
teostub. (Alexandra Föderl, Der Standard, 16.06)
Soome võtab juulis eesistumise ELis üle. Oodata on
130 eritasemelist üleeuroopalist ühisistungit ning
ELi-Hiina tippkohtumine. Kindel on see, et soomlased üritavad
näidata kõiki oma saavutusi täies hiilguses, mis nii
mõnegi külalise kindlasti imestama paneb. Euroopa
musterõpilane võtab juhtimise üle kriisi ajal.
Nii põhiseaduslepe kui ka laienemine on omadega ummikus.
Soomes on kasvamas euroskepsis. Kuid riigi juhtkond ei lase end
sellest häirida. Suhted Venemaaga saavad olema esiplaanil.
“Euroopal peab olema ühine strateegia suehetes Venemaaga”,
märgib välisiminister Tuomioja. Miks on Euroopa
ülikoolides 80 000 hiinlast ja vaid 20 000 venelast?
Seda küsib riigi välisminister, mille haridussüsteemi
ja rahva õpitahet kogu maailmas eeskujuks seatakse. (Oliver
Hoischen, FAZ, 18.06) ELi Ülemkogu ei osutunud
murranguliseks, nagu loodeti. Põhiseadusleppe ajakava pidi
ühtsust ja toimimisvõimekust näitama, kuid ei teinud
seda. Domineerivad rahvusriikide erahuvid, vanad liikmesriigid on
tüdinenud uute liikmesriikide pidevatest rahanõuetest.
Tegelikult ei ole see katastroof. Lihtsalt teravnenud rahvusvahelises
konkurentsis ja eelarveümberstruktureerimiste tõttu on
kümne riigi liitumine olnud raskesti seeditav. Traditsioonilised
koalitsioonid enam ei kehti, vanad mängureeglid ja struktuurid
enam ei toimi. Kindlasti ei saa kriisist üle, kui kõige
kõrgemal tasemel pidevalt “rasket kriisi” kuulutatakse.
Kuid ka põhiseadusleppest ei piisa stabiilsuse saavutamiseks.
Rahvusriikide head tahet on vaja. EK president Barroso on lõpuks
mõistnud, mida tuleb teha, et liikmesriikide kodanikke
Euroopa-meelsemaks muuta. Energia- ja telefonikõnehinnad,
julgeolek ja immigratsiooni piiramine, bürokraatia vähendamine
– kõik see loob suuremat usladust Euroopa vastu. Olulised
küsimused nagu suhted Hiina ja Veenmaaga, samuti majanduskasvu
ja konkurentsivõimet parandavad reformid on kahjuks
põhiseadusleppe varju jäänud. Nõnda ei tohiks
see kuni aastani 2009 kesta. (Chrisoph B. Schultz, Die Welt,
17.06)

Prantsusmaa
ajakirjandus

Seoses peatse G8 tippkohtumisega, mida
seekord võõrustab Venemaa president Vladimir Putin,
kirjutas Prantsuse press Venemaast, kes ihaldab kuuluda kaheksa
võimsamate riigi hulka, ning “energeetilisest julgeolekust”,
mille abil ta oma soovi täide viia plaanib. Kajastati ka
Ülemkogul asetleidnud arutelusid ELi tuleviku teemadel.

Kremli jaoks on gaas, mille
maailma suurimad varud asuvad Venemaal, midagi enamat kui
vaid sissetulekuallikas. Venemaa kasutab gaasi poliitilise
relvana oma globaalse positsiooni kindlustamiseks. Viis, kuidas
Venemaa hakkas Ukrainalt ning teistelt endistelt satelliitriikidelt
kõrgemat gaasihinda nõudma, illustreerib seda hästi.
Mida enam endised N. Liidu liikmesriigid Lääne poole
vaatavad, seda enam neile gaasi hind tõuseb. Sarnase
kohtlemise osaliseks on saanud ka ühtse energiapoliitika poole
püüdlev EL, kellele Putin hästi selgeks tegi, et
Venemaa võib oma gaasi ka Hiinasse müüa.
(L’Editorial, Le Monde, 14.06) Samal ajal kui EL
soovib, et Venemaa avaks ELile oma energiaturu, arutab Riigiduuma
seadust, mis aktsepteeriks Gazpromi monopoolse seisundi. (Le
Figaro, 12.06)

Väljaandes Les Echos
kirjutab Harvardi professor Kenneth Rogoff, et Vene-Ukraina
gaasisõjast mõistsid närvivapustuses eurooplased,
et on samuti lõksu langenud ning et Venemaa poolt
garanteeritav “energeetiline julgeolek” on
võrreldav tiigiga, milles pesitseb kaval krokodill.
Venemaa püüdluseid G8-sse kuuluda ei peeta õigustatuks.
Venemaa jääb teistest G8 riikidest pikalt maha
nii majanduse kui ka nigela sotsiaalse olukorra tõttu.
Endine KGBlane Putin jätkab omaaegses stiilis ning on viimastel
aastatel andnud oma parima igasuguse ajakirjandusvabaduse
“elimineerimiseks” ning seega opositsiooni vaigistamiseks.
Vene SKT on mastaabi poolest võrreldav Los Angelese
toodanguga. Erinevalt teistest G8-sse kuuluvatest riikidest võib
Venemaa hoobelda oma riigi parema finantsilise olukorraga.
Majandusteadlased soovitavad rikastel riikidel võtta
keerulisemate maksusüsteemide asemel kasutusele madalamad ja
lihtsamad maksud. Paljud pelgavad sellist sammu ette võtta,
kuid Venemaa võttis ning tulemused on üsna väljapaistvad.
Eelarveprobleemidega võitlemaks on enamikes G8 riikides pea
võimatu konsensuse abil vastu võtta kardinaalseid
otsuseid. (Kenneth Rogoff, Les Echos, 12.06)

Prantsuse ja Saksa kaitseministrid
rõhutasid oma ühisavalduses Saksa-Prantsuse telje
olulisust ELi tulevikuperspektiivis. Loodetakse, et
Saksa-Prantsuse telg, mille areng sai alguse juba pärast
laastavat II Maailmasõda ning tänu suutelisusele
üksteisele andestada, ajendab kraavisõitnud Euroopat taas
oma sõitu jätkama. Ülesannete nimekirja eesotsas on
eesmärk lansseerida Euroopa kaitsekoostöövõime,
mis on hädavajalik uues rahvusvahelises elukeskkonnas,
mida ohustavad terrorism ja immigratsioon. Sama olulised on ka ühine
välis- ja julgeolekupoliitika ning põhiseadusleppe
referendum. (Michèle Alliot-Marie, Franz Josef Jung, Le
Figaro, 14.06)

Rahvusliku julgeoleku idee on pärast
2001. aasta 9. septembri terrorirünnakuid oluliselt muutunud.
Erinevus rahvusliku ja rahvusvahelise julgeoleku vahel muutub
vähemtajutavaks. Pärast terrorirünnakuid moodustati
USAs 22 agentuuri riigi sisejulgeoleku kindlustamiseks, Euroopas
aga ei ole siiani deklaratsioonidest kaugemale jõutud, sest
arvukad faktorid takistavad ühtse julgeolekukontseptsiooni
väljatöötamist. Nendeks takistusteks on näiteks
liikmesriikide erinevad huvid, suhtumine militaarpoliitikasse ning
kaitsevõimalused. Euroopa kaitsepoliitika, mis sarnaneb
ELi juhtkonna ja liikmesriikide poolt tekitatud mosaiigiga, on
pigem kaitsev kui ennetav. Sisejulgeoleku kindlustamiseks
oleks vaja kindlustada strateegilisi infrastruktuure ja
ühistransporti, luua koordineeriv institutsioon, parandada
infovahetust ning kiirendada otsustusprotsessi. (Gustav
Lindstrom, Le Figaro, 14.05)

Euroopa Ülemkogu ainus
konkreetne samm viimasel kohtumisel oli Sloveenia vastuvõtmine
eurotsooni. See samm näitab, et hoolimata Euroopa
poliitilisest kriisist, on laienemine mingil määral
võimalik. Üheskoos kinnitati Balkani riikide
vastuvõtmist ELi – kunagi tulevikus. Üks suurimaid
laienemise vastaseid on Prantsusmaa, kelle kulissidetaguseks
eesmärgiks on see, et partnerid võtaksid omaks
prantslaste leiutatud mõiste “absorbeerimisvõime”,
mida tuleks edaspidistel laienemistel arvestada, kuid mille vastu on
paljud liikmesriigid. President Chiraq‘i arvates peaks laienemine
jätkuma, kuid protsessina, mida mõistetaks ning
kontrollitaks. Teisiti öeldes, EL peab enne laienemist omama
adekvaatseid institutsioone. Prantsusmaa tunneb end isoleerituna:
Suurbritannia, Soome ja Rootsi toetavad uusi liikmesriike,
eesistujaks olev Austria jälgib neutraalset joont ning Küpros
on pimestatud vihast Türgi vastu. Jäänud on vaid Taani
ja Holland, mille kohta teab üks Belgia diplomaat rääkida,
et Prantsusmaa ei ole kunagi suutnud väikeriikidega koalitsioone
luua. Saksamaa kohta ütleb ta, et viimane on selgelt
väljendanud, et pooldab laienemist tingimusel, et EL
kindlustab end toimivate institutsioonidega. (Pierre Avril,
Alexandrine Bouilhet, Le Figaro, 16.06)

Skandinaavia
ajakirjandus

Skandinaavia ajakirjanduses oli
möödunud nädalal läbivaks teemaks ELi Ülemkogu.
Üheks põhiküsimuseks ülemkogul oli ELi
laienemisvõime, mis on tekitanud liidu sees kaks erinevat
leeri – ELi laienemise pooldajad ja vastased. Laienemise vastaste
hulka kuulub nii Taani kui ka Rootsi.

Esmalt tuleks lahendada probleemid
ja vastuolud liidu enda sees ning alles siis mõelda uute
liikmesriikide vastuvõtmisele. Võtmesõnaks
siinkohal on „absorbeerimisvõime”, s.t ELi uute
liikmesriikide absorbeerimis- ja mahutamisvõimet nõnda,
et liit ise suudaks samuti toimida. Taani välisminister Per Stig
Møller ütles, et EL ei lase tekkida situatsioonil, kus
laienemise tulemusena ei suuda ta ise enam toimida. Üldise
laienemiskava alusel võiksid ELi kuuluda kõik nn
euroopalikud riigid, k.a. Kaukaasia. Kuid kas piisab vaid
euroopalikuks olemisest? Pigem vajab EL Mølleri sõnul
paigalseisuaega, et jõuda praeguste liikmesriikide endi seas
teineteisemõistmiseni. (Ole Bang Nielsen, Berlingske
Tidende, 13.06) Rootsi Vasakpartei juht Lars Ohly on seoses
ELi laienemispoliitikaga lubanud korraldada uue rahvahääletuse
ELi kuulumise küsimuses juhul, kui tema peaks tuleval sügisel
toimuvate valimiste järel valitsuse moodustama. „ELis on olnud
niivõrd palju muudatusi ajast, mil me ELiga liitusime. Oleks
huvitav teada, kas Rootsi rahvas on ikka veel liikmelisuse poolt,”
ütles Ohly. (Tove Nandorf, Dagens Nyheter, 13.06)
ELi Ülemkogul oli arutlusel ka põhiseaduslik lepe, mis
ühe tulevikku puudutava küsimusena ehk isegi liiga kauaks
n-ö sahtlisse pidama on jäänud. Peale Prantsusmaa
ja Hollandi “ei”-d on olnud terve aasta paigalseisu ning
austerlased soovivad põhiseadusliku leppe lõpliku
ratifitseerimise tähtaja lükata edasi hiljemalt aastasse
2009. (Marianne Björklund, Dagens Nyheter, 15.06)
Rootsi peaministri Göran Perssoni arvates on
ratifitseerimistähtaja edasilükkamine hea mõte.
„Lahendus põhiseaduslikule leppele tuleb aja möödudes
ja ehk lõpeb Rootsi eesistumisajal 2009. aastal,” on Person
öelnud. (Ingrid Hedström, Dagens Nyheter, 14.06)
Samas hoiatab Person liialt konkreetse uue ratifitseerimiskava
koostamise eest, „et mitte prantslasi ja hollandlasi nurka suruda”.
Liigne pinge ja sundseis võivad viia leppe uue
läbikukkumiseni. (Marianne Björklund, Ingrid
Hedström, Dagens Nyheter, 16.06) Ka Taani endine
peaminister Poul Nyrup Rasmussen peab leppe üle peetavat
mõttepausi vajalikuks ning loodab, et Saksamaa eesistumise
ajal tullakse välja uute ELi edasiviivate mõtetega ning
tehakse mõningaid muudatusi leppe teksti. Siiski on Nyrup
Rasmussen nördinud, et Taani kuulub nende riikide hulka, kes ei
ole põhiseaduslikku lepet ratifitserinud. (Jesper Kongstad,
Jyllands-Posten, 15.06) Vastupidisel arvamusel on Taani
praegune peaminister Anders Fogh Rasmussen, kelle arvates ei peaks
Taani põhiseaduslikku lepet ratifitseerima seni, kuni selles
tehakse veel muudatusi. „Taanlased pole rumalad, et ostavad kassi
kotis,” ütles ta. (Klaus Kragh, Ole Bang Nielsen,
Berlingske Tidende, 16.06)

Esmaspäevasel välisministrite
kohtumisel oli üheks arutelupunktiks arenguabi Palestiinale
peale Hamasi võimuletulekut möödunud valimistel.
Rootsi arenguminister Carin Jämtineni sõnul on tänavuse
aasta Rootsi poolt antava abi kogusumma ca 540 miljonit rootsi krooni
ning EK poolt on planeeritud anda 922 miljoni rootsi krooni ulatuses
abi. Kuna EL ja USA tahavad sundida Hamasi Iisraeli tunnustama,
peavad nad välja töötama uue toetuste jagamise
skeemi, mis ei annaks otsest toetust Palestiina omavalitsusele, kuid
jõuaks siiski abivajajateni. EK loodab, et kui nad
suudavad luua piisavalt hea toetuste skeemi, siis järgivad seda
ka USA, ÜRO ja Venemaa. (Thomas Bengtsson, Svenska
Dagbladet, 12.06) Palestiina president Mahmoud Abbas on
hetkel justkui nurka surutud – ühelt poolt jaotaksid Lääne
riigid tema partei võimulolekul arenguabi läbi
omavalitsuse, kuid teiselt poolt on rahvas tema vastu ning pooldab
Hamasi. Siiski üritab Abbas anda kõik endast oleneva, et
Hamas Iisraeli tunnustaks, vastasel juhul toimub 26. juulil
sellekohane rahvahääletus. Oma uues raportis on
International Crisis Group (ICG) märkinud, et selles traagilises
seisus on ainult väike samm totaalse kaoseni. Mida rohkem
üritatakse Hamasi isoleerida, seda vägivaldsemaks
organisatsioon muutub ning „vabatahtlik„ Iisraeli
tunnustamine lükkub üha enam edasi. Pigem kaasneb
isolatsiooniga vastastikuste vägivallaaktide laine, märgib
ICG (John Hultgren, Aftenposten, 14.06)

Soome
ajakirjandus

Soome ajakirjandus keskendus ELi
Ülemkogu kajastamisele ning juulis algavale Soome pooleaastasele
eesistumisajale, mille üks prioriteete on ELi suhted Venemaaga.

ELi Ülemkogul otsustasid ELi
riikide juhid hoida põhiseadusliku leppe kunstlikult elus.
Liikmesriikide soove lepingu osas hakatakse arutama sügisel, mis
tähendab seda, et Soome teeb eeltööd Saksamaa jaoks.
Põhiseadusliku leppe läbikukkumine on kahetsusväärne,
kuid nüüd tuleb keskenduda selle päästmisele,
mida päästa annab. Uue versiooni puhul tuleb leida tasakaal
piisavalt suurte, kuid samal ajal võimalikult väikeste
muutuste vahel. On väheusutav, et mida rohkem riike lepingu
ratifitseerib, seda suurem surve Prantsusmaale ja Hollandile tekib.
Teised lepingut toetavad riigid on kannustanud Soomet lepet
ratifitseerima. Kuna ratifitseerimine on igal juhul tarbetu ˛est,
näitaks see Soome üliinnukust. (Juhtkiri, Helsingin
Sanomat, 17.06) Kuigi Soome ratifitseerib
põhiseadusliku leppe, ei ole sel hea tahte avaldusel mingit
tähendust. Aasta on kaotatud ja probleemiga ei ole praktiliselt
tegeletud. Mõtlemisaja jooksul ei ole räägitud
sellest, kuidas lepet peaks muutma. Aruteluks oleks nüüd
viimane aeg. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 16.06)
Suurtes küsimustes ei toimunud tippkohtumisel edasiminekut.
Põhiseaduslik lepe jäeti veel kaheks aastaks „küpsema”,
kuigi tegelikult see hüljati, selle asemel hakatakse pidama
läbirääkimisi uue versiooni üle. Suurima toetuse
ELi kodanikelt saaks praegu ilmselt ELi laienemise ja integratsiooni
süvendamise peatamine. Brüsseli tippkohtumisel
esilekerkinud vanade ja uute liikmesriikide vastandlikkus on
murettekitav. Seda teravdas Leedu euroga liitumise tõrjumine.
Soome rõhutab võrdsuse printsiipi. Kui uutelt
liikmetelt nõutakse ranget tingimuste täitmist, tuleks ka
praegustelt liikmetelt nõuda täielikku stabiilsuslepingu
piirides püsimist. Kahjuks see nii ei ole. (Juhtkiri, Turun
Sanomat, 17.06) Tippkohtumisel räägiti palju
sellest, et ELi laienemisel tuleb arvesse võtta ELi
vastuvõtuvõimet. Sellega tunnistab EL oma paigalseisu.
Kui laienemise aluseks ei olegi vaid soovijate võime liikmeks
saada, vaid ka ELi võime uusi liikmeid vastu võtta, ei
lähe ELil hästi. EL ei ole suutnud veel integreerida 2004.
aastal liitunud kümmet uut liiget. Laienemispoliitika on ELi
tähtsamaid proovikivs. See, et oma vastuvõtuvõimes
kaheldakse, ei lisa usaldusväärsust. Veel halvem variant on
see, kui püütakse tahtlikult luua lisatakistusi
liikmekspürgijatele. (Heikki Aittokoski ja Petteri Tuohinen,
Helsingin Sanomat, 17.06) Soome valitsus ei tohiks,
ELi partneritele meeldida soovides, ohvriks tuua tulevasi
liikmesriike ja ELi laienemise põhimõtteid. Riigina
peab Soome näitama poliitilist empaatiat. Otsustajad on liiga
ELi kesksed ning ei oska näha asju liikmekspürgijate
seisukohalt. Bulgaaria ja Rumeenia liikmelisusega viivitamine või
Türgi hülgamine oleks katastroof. (Piia-Noora Kauppi,
Kaleva, 13.06)

Soome kuus kuud kestev
eesistumisperiood algab 1. juulil. On teemasid, mida ametlikel
kohtumistel ei käsitleta. Geograafia ja ajalugu jagavad Euroopa
kaheks. Suhted Venemaaga – või suhtumine Venemaasse –
eristavad ida ja lääne riigid üksteisest. Lääne
energiapoliitika eesmärk on süvenev koostöö
Venemaaga. EK eesmärk on luua ühine energiapoliitiline
seisukoht, mille põhjal saavutataks leping Venemaaga. See
vastab ka Soome eesistumise eesmärkidele. Ühise seisukoha
leidmine on siiski raske ja erimeelsusi ei ole mitte ainult lääne-
ja idapoolsete riikide vahel. Laienenud EL jaguneb eri rühmadeks,
kes töötavad erinevas rütmis. Soome sõltumatus
on märkimisväärne eelis eesistumise ajal. Soome ei pea
järgima ühegi rühma eesmärke, vaid tegutseb
objektiivselt ELi ühiste huvide saavutamiseks. (Max Jakobson,
Helsingin Sanomat, 18.06) Majanduslik edu on
võimupoliitika vahend ning üleilmastumise teine laine -
maailmasõda majanduslike relvadega - muudab maailmakorda.
USA, Hiina, Euroopa, Venemaa ja India jaotavad võimu uuesti.
Selles rühmas on oma positsiooni säilitamisega kõige
kiirem Euroopal. Soome eesistumisaeg algab sobival ajal, nüüd,
kus huvi Venemaa vastu on tänu energiale palju suurem kui kunagi
varem. Soome eesistumisajal saavutataks palju, kui võetaks
arvesse, et Venemaa ei ole tavaline ELi naaberriik, vaid võrdne
koostööpartner ning venelased peaksid leppima sellega, et
kesksetes koostööküsimustes on läbirääkimispartneriks
kogu EL, mitte mõni üksik liikmesriik. (Sauli
Niinistö, Helsingin Sanomat, 18.06) Venemaa ja ELi
suhted on üks Soome eesistumisaja prioriteete. Venemaast saab
eesistumisaja valitsev teema – sellist rolli Soomelt praeguses
olukorras oodatakse ja selles peitub võimalus teha tööd
kõigi osapoolte heaks. (Juhtkiri, Kaleva, 15.06)
Soome president Tarja Haloneni ja Venemaa president Vladimir
Putini Peterburi kohtumisel rõhutas Putin Venemaa
usaldusväärsust energiatarnijana ning Halonen pidas
vastastikust sõltuvust mõlemale poolele positiivseks.
Venemaa ja ELi vahel tuleks taastada usaldus, luues
energiatarnetele ja konkurentsitingimustele ühised reeglid ja
põhimõtted. Energiaküsimuste lahendamine avaks
mitmeid muidki sõlmkohti ELi ja Venemaa suhetes. (Juhtkiri,
Turun Sanomat, 15.06) Haloneni arvates on ülim aeg
tugevdada ELi ja Venemaa vahelist energiadialoogi. Putin loodab, et
EL võtab eeskuju Venemaa ja Soome vahelisest heast koostööst.
(Eija Loueniva, Turun Sanomat, 14.06) Soome ja Venemaa
suhetes on palju argiprobleeme, kuid üldiselt on suhted
suurepärased. Putin ei häbenenud otse öelda, et
Venemaa ootab Soome eesistumisaja positiivset mõju ELi ja
Venemaa suhetele. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 14.06)
USA suursaadik Helsingis Marilyn Ware sõnul soovib USA, et
Soome veenaks Venemaad tagasipöörduma demokraatliku arengu
suunas, et Venemaa muutuks usaldusväärseks, kaasaegseks
energiatarnijaks. Ware arvates on Soomel võimalus näidata
eesistumisajal teed ELi Venemaa-poliitikale. (Taneli Heikka, Turun
Sanomat, 16.06)

EESTI
VÄLISAJAKIRJANDUSES

POLIITIKA

Uudisteagentuurid

Urmas Paet rõhutas kohtudes
Gruusia kaitseministri Okruašviliga, et Eesti toetab Gruusia
püüdlusi territoriaalse terviklikkuse säilitamisel.
Samuti toetab Eesti Gruusia püüdlusi kaasata Vene
rahuvalvajate kõrval Lõuna-Osseetias ja Abhaasias ka
teiste riikide rahuvalvejõud. Eesti välisminister nimetas
kohatuks Venemaa kavatsusi siduda Lõuna-Osseetia konflikti
lahendus Kosovo riikliku staatuse määratlemisega. Eesti
välisminister toetas Gruusia plaane saada NATO liikmeks.
Paet rõhutas, et Gruusia on Eesti arengukoostöö
üks prioriteetriike, kelle osatähtsus on aasta-aastalt
vaid kasvanud. Gruusia kaitseminister avaldas lootust, et juba
käesoleval aastal jõutakse Intensiivistatud Dialoogini
NATOga. (Interfax, 14.06)

Estonia became the
first country to formally establish diplomatic relations with
Montenegro the Estonian foreign ministry said in a statement. FM
of Montenegro Miodrag Vlahovic and Estonian FM official Karin Jaani
signed a joint communique in Podgorica, establishing diplomatic
relations between the Baltic and Balkan states, the statement said.
"We will always remember and highly appreciate the gesture of
the Estonian government," Vlahovic said. The Estonian FM said:
"The western Balkans need positive messages and good examples,
as it is in the interest of all Europe that Montenegro would be
successful in carrying out reforms and moving towards the EU."
(Afp, 13.06)

Estonia, Latvia and
Lithuania paid moving tributes to the tens of thousands of men, women
and children who 65 years ago were sent to Siberia by the
Soviet occupiers. In the early hours of June 14, 1941, some
10,000 Estonians, more than 15,000 Latvians and between 16,000 and
18,000 Lithuanians were herded onto cattle trains and shipped out to
the far eastern reaches of the Soviet Union, where many of them died.
At a memorial gathering in Tallinn, Estonian President Arnold
Rüütel vowed to "forever remember those thousands of
our compatriots who were rooted out of their homes to face the
unknown, and often death. Every fifth person was deported or had
to flee Estonia or was repressed during the Soviet and German
occupations. Today, we remember all of them." The Russian
ambassador to Estonia, Konstantin Provalov offered condolences on
behalf of the diplomatic corps to those who had suffered ordered
by the regime of Soviet dictator Joseph Stalin. "The Russian
people suffered a lot in the 1920s and 1930s, so the pain of Estonia
is understandable to us. The Stalinist regime did not differentiate
between Estonians, Russians or Jews," he said. "The 20th
century has brought such big suffering that it should not divide us
but should unite us." Leo Õispuu, himself a
survivor of the deportation and one of three keynote speakers at the
memorial ceremony was angered by Provalov's remarks. "The
Estonian government must demand from Russia that it recognises the
fact that Estonia was occupied by Moscow. So far, we have not heard
any apology from Russia on that." Estonian PM Ansip
said after the ceremony that he had been expecting an apology from
the Russian ambassador. But Provalov said: "We have not
recognised the Soviet occupation of Estonia and will never do it.
There is evidence to support both views. Let the historians settle
this." (Afp, 14.06)

Estonian hobby pilots
conducted several flyovers above the capital Tallinn, in an
airborne tribute to the thousands of people who were deported to
Siberia. The fly-past was "an homage to those deported by
the Soviets to Siberia as well as to all pilots and parachutists who
have died," said Hendrik Agur, chairman of the Estonian
Association for Private Pilots. "We wish to tell everyone who
may be on the beach, eating ice cream and watching our show: the
planes are up there today to pay respect to those who had to die for
our freedom. This is our duty. Both of my grandfathers were deported
to Siberia and died there," Agur said. "The day of mourning
touches me personally, very much, as it does many other Estonians.
Flying is a positive experience," Agur said. "We wish to
remember those whose lives have been cut short but our message is
also that life goes on." (Afp, 14.06)

Eesti pealinnas toimus 14. juunil
miiting, kus mälestati küüditamise ohvreid.
Mälestustseremoonial president Rüütel toonitas, et
Eesti mäletab igavesti tuhandeid kaasmaalasi, keda vastu nende
tahet viidi kodudest tundmatusse. Riigipea rõhutas, et
vägivald algas vahetul peale riigi annekteerimist ning kestis
järgnenud okupatsioonide ajal. Venemaa suursaadik K. Provalov
avaldas kaastunnet “kõikidele süütutele
inimistele, kes pidid lahkuma kodudest ja siirduma teadmatusse”.
Saadik rõhutas, et Stalini re˛iim ei teinud vahet rahvuste
vahel, karm saatus ei säästnud ka Eesti rahvast. Provalov
juhtis tähelepanu sellele, et Venemaal püstitatakse ka
Eesti stalinismiohvritele mälestusmärke, ning lisas, et
oluline on, et “need 20. sajandi rahvaste kannatused poleks
eraldiseisvad, vaid ühendanud”. (Interfax, 14.06)

Reformierakonna juhatus toetas oma
Tallinna regionaalse ühenduse initsiatiivi keelata avalikes
kohtades koos natsisümboolikaga punalippude ja muu N. Liidu
sümboolika kasutamine, sest Keit Pentuse sõnul on selle
kasutajatel on eesmärgiks õhutada vaenu. (Interfax,
14.06)

Valitsus eraldas Politseiametile 1 mln
krooni Tõnismäe monumendi turvamiseks. “Politsei valvet
Tõnismäel finantseeritakse senikaua, kuni saabub
selgus”, kinnitas PM kt E. Savisaar. (Interfax, 15.06)
Üks Sõdur-Vabastaja vastane, purjus 26-aastane Silver
Laus, murdis läbi politseipiirdest ja püüdis visata
riigilipu Pronkssõduri peale. Politsei jätkab
Pronkssõduri ümbritseva ala ööpäevaringset
valvet provokatsioonide vältimiseks ja inimeste julgeoleku
tagamiseks. (Nikolai Adaškevitch, Ria Novosti, 16.06)
Eestis natsionalistid püüdsid panna toime uut
provokatsiooni sõdur-vabastaja monumendi juures. Põhja
Politseiprefektuuri andmetel, korraldasid kaks Rahvusliku liikumise
aktivisti piketi Tallinna linnavolikogu ees ning sealt suundusid
Rahvusraamatukogu juurde, kus püüdsid murda läbi
politseipiirde. Korrarikkujad olid alkoholijoobes, arreteerituid
ootab 1000 USD suurune trahv. (Interfax, 16.06)

Arnold Rüütel kuulutati
ametlikult presidendikandidaadiks Kõik Rahvaliidu
erakorralise kongressi liikmed nimetasid ühehäälselt
tegevpresidendi Arnold Rüütli oma presidendikandidaadiks.
Rüütel oli Rahvaliidu auesimees kuni presidendiametisse
asumiseni 2001. aastal. Kongressil lepiti kokku, et Rüütel
ei osale kandidaadina Riigikogu voorus. Kui Riigikogu liikmed ei
suuda kolmel katsel valida presidendi 2/3 häältega,
kutsutakse kokku valijatekogu. (Nikolai Adaškevitch, Ria
Novosti, 18.06) Rahvaliit - põllumeeste ja
provintsielanike erakond – kinnitas oma erakorralisel kongressil
Arnold Rüütli kandidaadiks, kuid ta ei pea osalema
Riigikogu voorus. Rahvaliidu esimees märkis, et tema erakond “ei
kavatse osaleda mängus, kus kandidaate kõrvaldatakse
mehaanilise hääletamisega. Rüütel oli hea
riigipea ning seetõttu me ei pea otsima uut kandidaadi.” A.
Rüütel loodab, et uus president valitakse Riigikogu voorus.
Kui kandidaat ei suuda koguda 2/3 Riigikoogi liikmete poolthääli,
kutsutakse kokku valijatekogu. Kordub 2001. aasta situatsioon, kus
A. Rüütit valiti riigipeaks just valijatekogus. (Interfax,
18.06)

The US defence firm
Raytheon has formed a team with two Scandinavian companies to
lodge a bid for the contract to supply anti-aircraft missiles
to the Estonian defence ministry. "Raytheon has joined with
Kongsberg Defence and Aerospace, and Ericsson Microwave Systems to
compete for the Estonian Very Short Range Air Defence Missile System.
We have assembled a team of defence leaders to provide the Estonian
Ministry of Defence with a competitive bid that delivers a decisive
advantage," the Raytheon vice president Jim Riley said. (Afp,
14.06)

Suurbritannia
ajakirjandus

1990. aastatel nägi NATO
Baltimaid kui liiga väikeseid, liiga riskantseid ja liiga
nõrgalt ettevalmistatud riike. Paljud küsisid, miks
peaks allianss laiendama oma kaitsegarantiid sellistele tülikatele
ja kasututele liitlastele. Ometi sai kolmest riigist kaks aastat
tagasi NATO liikmed, siis paistis kõik juba teistmoodi. NATO
praktiline seotus Baltimaadega on vähekulukas ja minimaalne:
üksnes neli hävitajat F16, mille baas asub Leedus.
Vastutasuks on aga NATO võitnud – Leedul on efektiivsed
eriüksused, Lääne luure kõneleb tunnustavalt
Eesti kolleegidest, moodsad radarisüsteemid Eestis ja Lätis
võimaldavad kiigata Venemaa ja Valgevene territooriumile.
Lisaks sellele on Balti riigid näidanud end vaprate sõjameeste
(missioonid Iraagis ja Afganistanis) ning usaldusväärsete
ja läänt toetavate poliitikute maadena. (The
Economist, 16.06)

Hollandi
ajakirjandus

Hollandi saadik Eestis lahkub
ennetähtaegselt oma tööpostilt, kuna tema abikaasa,
mustanahaline kuubalane kannatab homoviha ja rassismi tõttu
Eesti ühiskonnas. Suursaadik Hans Glaubitzi elukaaslase
raskused algasid aasta eest, kui üks Tallinna ajaleht kirjutas,
et homoseksuaalse ja mustanahalise partneriga saadikuametisse
nimetamist võib tõlgendada kui Hollandi provokatsiooni.
Kuigi Hollandi välisministeeriumi personaliosakond oskas
probleemi ette näha, loodeti siiski, et rõhuvalt luterlik
Eesti, ELi liige mugandub sarnaselt naabruses asuva tolerantse
Soomega. (Raymond van den Boogard, NRC, 06.06)

Soome
ajakirjandus

Eestis ei vali presidenti rahvas,
vaid otsustavaks saavad erakondade kokkulepped, mis annavad võimaluse
üllatustulemuseks. Praegune valimisviis soosib selgelt
Arnold Rüütlit. Rüütel ütles 2004. aastal
Rovaniemes, et pooldab presidendi otsevalimist. Julgesin kahelda juba
tollal tema siiruses. Rüütli taagaks on tema kommunistlik
minevik, ta on soositud, kuid eakas. Rüütli tagasivalimine
ei ole iseenesestmõistetav. Riigi suurima erakonna esimees
Edgar Savisaar teatavasti presidendiks ei soovi, vaid on pigem
huvitatud peaministri ametikohast. Pärast Lennart Meri
surma on tõstatus küsimus, kas Eesti vajab Meri või
Rüütli sarnast presidenti. Küsimus ei ole õigesti
püstitatud. Meri oli omal kohal Eesti esimese presidendina, ta
oli kõigi Balti riikide tark eestkõneleja. Rüütli
teene on aga lõhenenud riigi taasühendamine. Tänu
Rüütlile ei ole EL enam sõimusõna. Eesti
vajab presidenti, kes suudaks olla teenäitaja. Inimest, kes
on kogenud nõukogude aega, kuid kes suudaks koondada ja
innustada nii murettekitavalt killustatud rahvast. (Esko Ollila,
Turun Sanomat, 19.06)

Majandus

Uudisteagentuurid

Estonia opened a new
deep-sea port for cruise ships on the island of Saaremaa, hoping
to boost the Baltic state's revenues from tourism. The facility,
which cost 8.7 million euros, can accommodate cruise ships and other
passenger vessels up to 200 metres long, said Sven Ratassepp,
spokesman for the Port of Tallinn, which owns the new port. "About
100 cruise ships sail in the Baltic Sea each summer," Ratassepp
said. "Most of them have so far sailed past Saaremaa, Estonia's
biggest island, as the port here has been too shallow. With the new
port, we hope to receive up to 40 cruise ships in the next summer
season." Estonian Economy Minister Edgar Savisaar said the
Saaremaa port is "an engine for economic development for the
western part of Estonia. "This is major boost to tourism for
Estonia," he added. (Afp, 16.06)

Estonian shipping
company Tallink Group agreed to buy Silja Line of Finland from
US-listed Sea Containers Limited for 450 million euros and five
million Tallink shares, the firms said. "Tallink and Silja
Line will together form the biggest Baltic Sea shipping company,
which has been the vision of Tallink for years," Enn Pant,
chairman of the board of Tallink Group, said. The new company
will become the leader in the field of cruises and passenger traffic
between Estonia, Finland, Sweden, Latvia and Germany, the two
companies said. "We can open to our customers the whole Baltic
Sea now," said Antti Pankakoski, chairman of the board of Silja
Line. (Afp, 12.06)

Prantsusmaa
ajakirjandus

Eesti laevafirma Tallink ostis
ameerika grupilt Sea Containers oma peamise konkurendi Silja
Line'i 6 laeva. Tehing, mis tegi Tallinkist Läänemere
suurima meretranspordiettevõtte, läks firmale maksma 470
miljonit eurot. Silja Line hoidis enda käes 60%-list turuosa
Soome ja Rootsi vahelises laevaliikluses. Sea Containers otsustas
Silja Line'i müüa pärast majanduslikku allakäiku
kütusehinna tõusu ja tugeva konkurentsi tõttu ning
saab nüüd saadud rahadest tasuda oma võlad. (La
Tribune, 13.06)

Taani
ajakirjandus

Soome lipulaev soodushinnaga.
Soomlaste Silja Line’i müümine Eesti lavakompaniile
Tallink on hea näide selle kohta, kuidas ühinemisega ühed
miljonärid kaotavad ja teine kapitalifond võidab.
Tallink, mille aktsiad möödunud aastal börsile tulid,
maksab ostu eest 594 miljonit dollarit sularahas ja aktsiates ning
saab niiviisi kuue laeva omanikuks, mille käive on 380 miljonit
eurot ning millega reisib 3,4 miljonit inimest aastas. Eelnevalt oli
Tallinkil üle 15 laeva ning ta konkureeris Viking Line’ga
Eesti-Soome laevaliinil. Märtsis otsustas laevakompanii osta
kolm Kreeka laeva, mis hakkaksid sõitma Eesti-Soome-Saksamaa
liinil. Silja-Line’i siirdumine Tallinkile on Eesti laevakompaniile
suur suutäis. (Uffe Hansen, Jørgen Bendsen, Børsen,
14.06)

Soome
ajakirjandus

Tallink ostab Silja Oy ja tõuseb
tehinguga Läänemere juhtivaks laevakompaniiks. Pärast
tehingut muutub nii mõndagi. Silja liitumine Tallinkiga annab
laevakompaniile võimaluse muuta pakkumist turul
mitmekülgsemaks ning teha sellega suurima konkurendi Viking Line
elu raskemaks. Tallinki kasv on olnud hämmastavalt kiire. Edu
saladuseks on konkurentidest madalamad kulud. Eestlastest
koosneva meeskonna palgad on vaid murdosa Soome laevakompaniide poolt
makstavatest palkadest. Silja siirdumine Tallinkile tähendab
kulude tõusu, kuna Tallink ei soovi vähemalt esialgu
hakata Meremeeste Ametiühinguga võitlema. (Juhtkiri,
Helsingin Sanomat, 13.06)

Eestlaste Tallinkist saab Läänemere
valitseja, kui Silja Line ja selle kuus laeva siirduvad Tallinkile.
Silja ost ei ole väike suutäis võlgadesolevale
Tallinkile. Tallink Groupi juhatuse esimees Enn Pant säras
rahulolust ja kinnitas, et Tallink investeerib võimsalt
tulevikku. Väikese venna positsioonilt omanikuks tõusev
Tallink kavatseb säilitada Silja Siljana ja Tallinki Tallinkina.
Mõlema firma laevad liiklevad oma liinidel edasi, nii nagu
siianigi. (Eeva Eronen, Helsingin Sanomat, 13.06)

Tallink on eestlaste rahvusliku
uhkuse eskadrill. Pärast Silja ostmist Tallinki poolt võis
eestlaste häältes kuulda rahvuslikku uhkust. Majandus- ja
kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar peab Silja Line ostu
ainulaadseks tehinguks kogu Baltikumi ajaloos. Savisaare arvates
peaks riik Eesti laevakompaniid Läänemere konkurentsis
toetama ning kavatseb valitsuses jätkata poliitikat, et riigi
toetus oleks vähemalt sama suur kui naaberriikides. (Kaja
Kunnas, Helsingin Sanomat, 13.06)

Silja siirdumine Tallinkile annab
hoogu uuendustele Läänemere laevaliikluses, loodetavasti
positiivses suunas. Viimasel ajal jõuliselt laienenud
Eesti ettevõte tõuseb Soome reisijateveos turuliidriks
40 protsendilise osalusega. Tallinki suurim konkurent Viking Line
tõdes, et Silja siirdumine Tallinkile ei mõjuta nende
tegevuskava. See kõlab alahindamisena. Vikingi strateegia
muutub, kui Tallink vastupidiselt oma lubadustele vahetab mingil
hetkel Silja laevadele Eesti lipu. Tallinki dünaamilisus on
osaliselt saavutatud tänu väiksematele kuludele, mis
tulenevad Eesti madalamast palgatasemest, maksudest ja
sotsiaalkindlustusest. Ettevõtte kasvu taga on palju ka
aktiivset ettevõtlikkust ja oskusi, mis on omased
arenenumatele uutele ELi riikidele. Nende omaduste poolest on
eestlased teretulnud Silja omanikeks. (Juhtkiri, Turun
Sanomat, 13.06)

Tallinki kasv on olnud tohutu ja
investeerimistempo paneb ettevaatlikemal pea ringi käima.
Silja Line ostmine kasvatab Tallinki võlakoorma 800 miljoni
euroni. Silja Line tegevdirektor Antti Pankakoski peab tehingut
õnnestunuks. Pankakoski arvates on Tallink teretulnud omanik.
Kõik eeldused luua eriti hea ettevõte on olemas.
Tehingust jäävad välja Silja Super Sea Cat laevad.
Tallink soovis sellega kindlustada, et ettevõte ei satuks
konkurentsiameti hammaste vahele, kuna Tallinki turuosa
Helsingi-Tallinna liinil oleks kasvanud liiga suureks. (Liisa
Enkvist, Turun Sanomat, 13.06)

Silja omanikuna vahetus tegelikult
üks pangarühm teise vastu. Kõrvuni
finantsraskustes olev Sea Containers vahetus võlgades Tallinki
vastu. Tallinki isu tundub põhjatu, kuid veelgi suuremat
hämmastust tekitab see, kust ettevõttel õnnestub
saada lisaraha. Kõik tundub olevat liiga hea, et olla tõsi
– Silja laevad püsivad Soome ja Rootsi lippude all, personali
ei vallandata, kõik jätkub nii kui enne. Küsimus on
siiski - kui kaua? Kuigi Tallink kinnitas, et Silja muutub
rentaabliks, on selge, et meeskonna kulud ja lipuvahetus tõusevad
mingil ajal päevakorrale. Eesti palgatase on endiselt nii suur
konkurentsieelis, et Tallink ei soovi jätta seda kasutamata, kui
selleks on võimalus. (Liisa Enkvist, Turun Sanomat,
13.06)

Silja ostmine Tallinki poolt
tähendab tugevnevat konkurentsi Läänemere
reisijateveos. On huvitav näha, kuidas positsioonid Soome ja
Rootsi vahelises laevaliikluses muutuvad. Arvatakse, et Tallink püüab
vähendada palgakulusid, kuid ettevõte on kinnitanud, et
nii ei juhtu, vaid kokkuhoidu püütakse saavutada muude
kulude arvelt. Kui Tallink suudab kulusid vähendada, säilitades
kvaliteedi, on edukontseptsioon tagatud. Keskne küsimus on
finantseerimine. Tallinki tulevik sõltub oluliselt sellest,
milliste finantseerimistingimustega on tehing rahastatud. Raske
võlakoorem neelab palju raha. Parima edu tagab see siis, kui
reisijad ei märka, et omanik on vahetunud. (Juhtkiri,
Etelä-Suomen Sanomat, 13.06)

Silja siirdumine eestlaste kätte
on suursündmus Läänemere reisiliikluses. Samas
tõestab see, et ka Eesti ettevõtted suudavad juba suuri
ettevõtteid osta. Tallink on nüüd kogu Läänemere
valitseja, kes peab kahevõitlust ahvenamaalaste uhkuse
Viking Linega. Eestlaste rünnak merel on edenenud väga
kiiresti. Silja bränd on nii tugev, et Tallinkil on
mõistlikum seda mitte puutuda. Kui Tallink suudab viia laevad
Eesti lipu alla ja kohaldada Eesti töötingimusi, vähenevad
kulud tunduvalt ning konkurentsieelis on tagatud. Oleks ime, kui
Tallink ei püüaks ühel või teisel viisil
palgakulusid ära kasutada. Kui erimeelsused Meremeeste
Ametiühingutega kasvavad, lõikab sellest kasu Viking
Line. Tehing näitab, et eestlased võtavad Läänemere
ärist tõsiselt osa. Siiani on Soome firmad tegutsenud
Eestis, tulevikus võib üha rohkem näha vastupidist
suunda: eestlaste jaoks on Läänemere vallutus ajalooline
saavutus. (Juhtkiri, Kaleva, 13.06)

Silja Line ostuga Tallinki poolt
saab Eestist märkimisväärne mereriik. Pealtnäha
ei muutu ehk suurt midagi, vaevalt soovib Tallink loobuda hoolikalt
loodud brändist. Tallink viib tehinguga järjekindlalt ellu
oma kasvustrateegiat. Tallinki Läänemere-vallutamist toetab
Eesti maksusüsteem. Eesti laevakompaniil on selles suhtes
konkurentsieelis Soome ees. Tänu madalatele tööjõukuludele
on Tallink olnud rentaablim kui tema konkurendid. Eesti näite
põhjal võib öelda, et maksusüsteemil on
oluline mõju laevakompaniide kasvule ja investeeringutele.
(Juhtkiri, Kauppalehti, 13.06)

Tallinki suuromanikul ja juhatuse
esimehel Enn Pandil ei jää puudu julgusest. Silja Line ost
tekitab ettevõttele sellise võlakoorma, et nõrgematel
hakkab hirm. Tallinkil peab olema avaldamata teavet tulevastest
rahavoogudest. Kui raha ei tule, läheb juba pelgalt protsentide
maksmine raskeks. Tallinki võlakoorma suurenemise tempo
tekitab hämmastust. (Anni Lassila, Helsingin Sanomat,
14.06)

Kui Tallink paljastus Silja Line
ostjaks, algas internetis koheselt aktiivne arutelu Silja tuleviku
üle. See näitab suure venna / väikese venna sündroomi
paikapidavust. Silja müük tõi selle taas esile.
Brändiuurija Kirsti Lindberg-Repo ei usu siiski, et Silja pärast
tekiks rahvaliikumine. Soomlastel on Siljaga seoses palju mälestusi.
Tallink on soomlaste ettekujutustes aga keskealiste karaoke baar. Kui
Tallink soovib Läänemere reisijate arvu viia maksimumini,
hoiab ta mõlemat brändi. (Marjut Tervola, Helsingin
Sanomat, 18.06)

Eesti ettevõtete tulek Soome
turule on äärmiselt lahja ja raske.
Kaubandussisustamisega tegeleval AS Kitmanil on see siiski
õnnestunud. Kitmani tee Soome turule ei olnud kerge,
alguses põrkuti konservatiivsuse müüri vastu, kuid
nüüd on klientide nimekiri mõjuv. Kitmani käive
oli eelmisel aastal kolm miljonit eurot, Kitmani omanik on NG
Investeeringud. (Pentti Väistö, Kaleva, 15.06)

Varia

Prantsusmaa
ajakirjandus

Eestist Poolani 1500 km kulgev
Läänemere rannik on säilitanud oma loodusliku ilu.
Ranniku linnastumise hoidsid ära N. Liidu poolt rannaaladele
rajatud strateegilised rajatised, mille territooriumil viibimine
oli tavainimestele keelatud. Pärnu asub samanimelise lahe
nurgas ning on tuntud oma eklektilise arhitektuuri ning kauni ranna
poolest. Pärnust põhjas asub Virtsu, kus stardivad
laevad Muhu ja Saaremaa suunas. Kontinendile tagasi
pöördudes tervitab Haapsalu - linn, kus Tšaikovski
ja tsaariperekond armastasid enda tervise eest hoolitseda. Tallinnast
tunnise autosõidu kaugusel asub Lahemaa rahvuspark, mis
võlub inimesi oma rändrahnude, läbipaistva merevee,
baroksete mõisahoonete ning romantiliste kohvikutega. (Aliette
de Crozer, L'Express, 15.06)

Luksemburgi
ajakirjandus

Luksemburgi Filharmoonia orkester
annab Eestis rea kontserte. Eesti paiknemine muusikamaailma
"kaardil" on õigustatud tänu sellistele
muusikutele nagu Arvo Pärt, Erkki-Sven Tüür, Eduard
Tubin, Neeme ja Paavo Järvi. Muusikal on eesti kultuurile
olnud pikaajaline mõju. Eestlased kasutasid laulmist
kultuurilise ja poliitilise vabaduse poole püüdlemisel.
Eestil, mis on pisut suurem kui Belgia, kuid kus elab vaid 1,3
miljonit inimest, on neli kontserdisaali: Estonia, Vanemuise,
Pärnu ning Jõhvi kontserdisaalid. Kaunis Estonia
kontserdisaal, mis koos Rahvusooperi ja teiste teatritemajadega
moodustab Tallinna kesklinnas meeldiva teatrikompleksi, oli
Luxembourgi Filharmoonikute esinemisel viimse kohani väljamüüdud.
Lisaks leidis kontsert küllaldast kajastamist nii
ajakirjanduses, raadios kui ka televisioonis.(Remy Franck,
Luxemburger Wort, 17.05)

Soome
ajakirjandus

Eestis meenutati küüditatuid.
65 aastat tagasi, 14. juunil 1941 deporteeriti ühe öö
jooksul Eestist Siberisse 9267 inimest, kellest vaid 4264 tulid
pärast sõda elavana tagasi. Küüditamise
aastapäeva üritusel osales lisaks Eesti juhtidele ja
Memento liidule ka Venemaa suursaadik. Eesti Rahvusraamatukogus
korraldatud konverentsil esinesid Tartu Ülikooli ajaloo uurijad
ja paljud teised Eesti nõukogudeaega uurinud ajaloolased.
Konverentsil osalesid ka inimesed, kes ise olid 1941. aastal sunnitud
Siberisse reisima. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 14.06)

Jaapani
ajakirjandus

21 aastast Barutot nimetatatakse Eesti
hea tahte saadikuks. Asjaosalise enda kommentaar: „Eesti on
suurepärane maa. Suvel pole väga palav ja talvel on külm.”
Eestis on Baruto vaatamata oma noorusele juba legendiks saanud.
Hea tahte saadikuna soovib ta näidata, et ka väikesel maal
on tugevaid inimesi. (Nikkan Sports, Sponichi Annex,
30.05)